| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-1/1627-1 |
| Registreeritud | 10.04.2026 |
| Sünkroonitud | 13.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
| Toimik | 12.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viimsi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viimsi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Viimsi Vallavalitsus
Märgukiri
Austatud hankija
Rahandusministeeriumile laekus 03.03.2026 pöördumine hinnangu saamiseks, kas Viimsi
Vallavalitsuse (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetlusena korraldatud riigihange
„Liikumisõpetuse ja loodusvaldkonna õppevahendite ost Viimsi valla koolidele“ (viitenumber
298104, edaspidi riigihange) on läbiviidud ning lõpetatud kooskõlas riigihangete seadusega
(RHS).
Rahandusministeeriumi ülesandeks on riigihangete valdkonnas lisaks poliitikakujundamisele
ja õigusloomele ka RHS-i küsimustes nõustamine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
ning soovituste, juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Kuigi hankelepingu
sõlmituse korral on hankemenetlus lõppenud ja seepärast on absoluutse menetlustakistuse
tõttu välistatud Rahandusministeeriumi juhtumipõhine ad hoc järelevalve (RHS § 205 lg 1 p
1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1), on Rahandusministeeriumil erandlikult võimalik reageerida
pärast hankemenetluse lõppemist ilmnenud põhjendatud rikkumise kahtlusele ex post
valimipõhise kontrolliga nn inspektsioonilise järelevalvetegevuse vormis (RHS § 205 lg 1 p
2, § 206 lg 4). Lisaks sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandusministeeriumil on õigus anda
soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Tegemist on
informatiivse korrakaitselise teabetoiminguga, s.o avaliku halduse kandja mitteregulatiivse,
adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava tegevusega (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3- 3-1-
70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud eeldusest, et soovitusi ning juhiseid võidakse anda
juhtumi- või valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1-
2 sätestatud korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk
146).
Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu nii riigihankes lepingu
lõppemise ja muutmise andmete nõuetekohasele esitamisele kui ka hankelepingu
nõuetekohase täitmise kontrollimisele ja tagamisele.
RHS § 83 lg 7 p-de 1 ja 2 kohaselt esitab hankija riigihangete registrile (edaspidi eRHR) 30
päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist teabe hankelepingu tegeliku maksumuse ja
hankelepingus tehtud muudatuste kohta, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei
esitatud.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, tutvus Rahandusministeeriumi esindaja
riigihangete registris (RHR) riigihanke kohta avaldatud andmetega ja võttis telefoni teel
ühendust Viimsi Vallavalitsuse poolse hanke eest vastutava isikuga, et täpsustada riigihanke
kohta esitatud lepingu lõpetamise andmeid. Rahandusministeerium juhtis hankija tähelepanu
Meie 10.04.2026 nr 12.2-1/1627-1
2
Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud dokumendile „Juhend riigihankemenetluse
lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks“1. Juhendis toodu kohaselt
lepingu lõpetamise kuupäev on päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud.
Vaegtööde korral lõpeb leping siis, kui ka vaegtöödega seotud kohustused on täidetud. Kui
lepingut muudeti, näiteks täitmise tähtaega pikendati, siis lõpetamise kuupäev ja registrile
andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust lepingu lõppemisest. Lähtudes
võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) saab lepingu lõpetamise kuupäevaks olla päev, millal
mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Poolte kohustuseks on mh töövõtja kohustus
töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja vastu võtta, samuti tellija kohustus
maksta tasu. Seega, olukorras, kus pakkuja on omapoolsed lepingujärgsed kohustused hankija
ees täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda lepingut veel lõppenuks, kui
täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused, mis on lepingu lõppemise
eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine töövõtjale. Samas kui
töövõtja ei ole töid tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostanud, tegemata on vaegtööd, ei saa
lugeda lepingut lõppenuks. Hankelepingu lõppemise päevaks on üldjuhul mõlemapoolsete
kohustuste täitmise päev, so siis, kui hankeleping lõpeb kohase täitmisega ja hankija poolse
viimase maksega (VÕS § 186 p 1).
Hankija on 11.12.2025 RHRis teabevahetuse teel (ID 1037417) selgitanud järgmist: /…/
batuut on tarnitud tellijale ning toimetatud Püünsi Kooli. 2025. aasta erakordselt vihmane
sügis ei võimaldanud seda paigaldada ilma, et kooli õueala oleks saanud olulisel määral
kahjustada. Sellest tulenevalt on hankija ja tarnija (Baltimpleks OÜ) kokku leppinud, et
batuudi paigaldamine teostatakse vaegtööna 2026. aasta kevadel, esimesel võimalusel, kui
maapinna seisund seda võimaldab /…/.
Järelikult ei saa lugeda lepingut lõppenuks enne, kui ka vaegtöödega seotud kohustused on
täidetud.
Täiendavalt soovime juhtida hankija tähelepanu lepingu muudatuste andmete puudulikule
esitamisele. RHR-ist nähtub, et hankija on muutnud hankelepingut RHS § 123 lg 1 p 1 alusel
(ID 1043059, lepingu maksumuse suurenemine 9,41%). Hankija on küll lepingu lõpetamise
andmetes märkinud lepingu tegelikuks maksumuseks 30 458,99 (sõlmitud lepingu maksumus
oli 27 839,00), kuid samas märkinud lepingu lõpetamise andmetes, et lepingu tingimused ei
muutunud. See tähendab, et hankija ei ole esitanud RHR-ile RHS § 83 lg 7 p 2 kohaselt nõutud
teavet (st hankija ei ole märkinud RHR-ile hankelepingu lõppemise andmete esitamisel, et
hankelepingu tingimused muutusid „JAH“ ega ole lisanud muudatuste kirjeldust koos
soovitusliku viitega vastavale RHS § 123 alusele. Järelikult on RHR-s esitatud info
hankelepingu tingimuste (mitte)muutumise kohta väär, kuna hankija ei ole lepingu lõpetamise
andmetes esitanud teavet muudatuste laadi, ulatuse, muutmise põhjuste ja maksumuse
suurenemise kohta vastavalt lepingu muutmisel kohaldatud RHS § 123 lg 1 vastava(te)le
punkti(de)le ja esinevatele faktilistele asjaoludele. Seetõttu tuleb hankijal RHR-s esitatud
andmed üle vaadata ja parandada.
Seoses RHR-is andmete muutmise ja/või parandamisega selgitame, et kui hankija tuvastab, et
on lepingu sõlmimise kohta andmete esitamisel eksinud, siis saab ta ka teostatud hankes
andmeid parandada, algatades hanke menetlemise töölaualt sektsioonis „Hanke
täitmine/lõpetamine“ tegevuse „Lepingu andmete parandamine“. Täpsemate juhiste
saamiseks soovitame pöörduda registri kasutajatoe poole.
1 Arvutivõrgus kättesaadav: Juhend RHRile lepingu andmete esitamisest 11.2.22.pdf
3
Rahandusministeeriumile esitatud järelevalveteate kohaselt vahetati algselt parima
pakkumuse esitanud ettevõtte poolt pakutud maasisene batuut teise mudeli vastu. Samuti on
tekkinud küsimus, kas kõik ülejäänud riigihankes tarnitavad tooted vastavad nõutud
tehnilisele kirjeldusele.
Seetõttu peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu asjaolule, et riigihanke menetluse
tulemusena tuleb hankijal üldjuhul sõlmida hanke- ja raamleping riigihanke alusdokumentides
ja edukaks tunnistatud pakkumuses toodud tingimustel (vt RHS § 120 lg 1) ja samadel
tingimustel tuleb pooltel ka lepingut täita. Hankelepingu tingimuste muutmise keeld enne
hankelepingu sõlmimist ning lepingutingimuste muutmise piirangud lepingu täitmise käigus
tagavad läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise (RHS § 3 p-d 1-2).
Regulatsiooni eesmärk on kaitsta ettevõtjate võrdset kohtlemist ning vältida üksikute
ettevõtjate eelistamist ja hankija meelevaldset tegutsemist. Sellest tulenevalt peab hankija
hankelepingu sõlmima rangelt riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja
vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Hankija kohustus järgida RHS §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei lõpe hankelepingu sõlmimisega, kuna riigihanke
korraldamine, sh asjade ostmine (RHS § 4 p 16), hõlmab ka hankelepingu täitmist. Seega on
hankija nimetatud üldpõhimõtetega seotud ka lepingu täitmise etapis.
Riigihanke alusdokumentide tingimustest kinnipidamiseks ning seeläbi riigihanke
üldpõhimõtete kaitstuse tagamiseks (ennekõike kõigi pakkujate ja kõigi riigihankes
osalemisest huvitatud ettevõtjate võrdseks kohtlemiseks ning õigusvastaste eeliste ja hankija
poolse meelevaldsuse vältimiseks), samuti ennetamaks olukordi, kus hoolimata hankelepingu
muutmise kohta kirjaliku kokkuleppe puudumisest võidakse hankija tegevusetust
ettevõtjapoolsele hankelepingu ebakohasele täitmisele (mitte)reageerimisel lugeda
hankelepingu õigusvastaseks muutmiseks (vt C-441/22 ja C-443/22, p-d 55-65), soovitame
hankijal rakendada hankelepingu täitmise käigus alati kõrgendatud hoolsusstandardit ning olla
toodete vastuvõtmisel eriti valvas.
Lepingute nõuetekohase täitmise kontrollimise vajadusele on Rahandusministeerium
korduvalt hankijate tähelepanu juhtinud. Viimati saatsime kohalikele omavalitsustele, sh
Viimsi Vallavalitsusele, vastavasisulise märgukirja 9. oktoobril 2024. Peame vajalikuks seda
käesolevaga uuesti meelde tuletada.
Eeltoodust tulenevalt palume Viimsi Vallavalitsusel vajadusel korrigeerida riigihanke
lõpetamise kohta esitatud andmed ja informeerida sellest Rahandusministeeriumi e-posti
aadressil [email protected]. Küsimuste korral palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja
riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Kertu Kuiv 58851394: [email protected]