Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a määruse nr 90 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ muutmine

1

EELNÕU 23.03.2026

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr

Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri

2025. a määruse nr 90 „Ajutised püügikitsendused,

püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv

harrastuskalapüügil 2026. aastal“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ja § 29 lõigete 3 ja 7 alusel.

Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a määruses nr 90 „Ajutised

püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026.

aastal“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Pärnu maakonnas on lõike 2 punktis 6 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud

piirkonnas keelatud püüda ahvenat 20. aprillist 15. juunini.

(11) Pärnu maakonnas on lõike 2 punktis 6 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud

piirkonnas harrastuskalapüügil ja õngepüügil kalapüügieeskirja § 4 lõike 2 punktides 1–9

nimetatud õngpüünistega ja kalapüügieeskirja §-s 5 nimetatud allveepüügivahenditega lubatud

ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 10 kilogrammi ahvenat.

(12) Pärnu maakonnas on lõike 2 punktis 6 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud

piirkonnas keelatud püüda koha 1. maist 14. maini.“;

2) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „Pärnu jõel“ tekstiosaga „ja Sauga jõel alal,

mis jääb jõe suudmest Sauga sillani,“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:

„(101) Pärnu jõel alal, mis jääb jõe suudmest Reiu jõe suudmeni, ja Sauga jõel alal, mis jääb

jõe suudmest Sauga sillani, on keelatud püüda koha 1. maist 4. maini ja 11. juunist 15. juulini. (102) Pärnu jõel alal, mis jääb jõe suudmest Reiu jõe suudmeni, ja Sauga jõel alal, mis jääb jõe

suudmest Sauga sillani, on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 10 kilogrammi

ahvenat, mille pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni on vähemalt 21 sentimeetrit.“.

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/209

Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. aasta määruse nr 90 „Ajutised

püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026.

aastal“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks regionaal- ja põllumajandusministri

määruse „regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. aasta määruse nr 90

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil

2026. aastal“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu (EN_M_90_muutmine.pdf)

2. Määruse eelnõu seletuskiri (SK_M_90_muutmine.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Eesti Kalastusklubide Liit, Eestimaa Looduse Fond

Ulvi Päädam

5646 3854 [email protected]

Indrek Ambos

5689 8315 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 24.

novembri 2025. a määruse nr 90 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Kalapüügiseaduse § 11 lõige 2 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab kalavaru

ohustatuse korral ajutised püügikitsendused, seda nii kutselisel kalapüügi kui harrastuskalapüügi

puhul. Määruse muutmise peamine eesmärk on täiendada kehtivat harrastuspüügi ajutiste

kitsenduste määrust ning lisada piirangute hulka meetmed, millega toetatakse Pärnu maakonnas

piirkonna koha- ja ahvenavaru taastumist.

Täpsemalt kehtestatakse:

1) ahvenapüügi keeluaeg Läänemerel Pärnu maakonnas;

2) ahvenale Pärnu jõe alamjooksul alammõõt 21 cm;

3) ahvenale päevane maksimaalne lubatud püügikogus 10 kg;

4) kohapüügi keeluaeg nii Läänemerel Pärnu maakonnas kui Pärnu jõe alamjooksul 1.05-15.07.

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Ulvi

Päädam ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule sama ministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas

keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus kajastatavad muudatused puudutavad eelkõige Läänemerel Pärnu maakonnas vajalikke

tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on kalavarude halva seisundi parandamine. Vastavad tehnilised

meetmed on vaja kehtestada paralleelselt nii kutselistele kaluritele kui ka harrastuspüüdjatele, kes

kasutavad sama ressurssi. Tehniliste meetmete esialgset paketti tutvustati 21.01 Pärnus toimunud

kohtumisel, kus osalesid kutseliste kalurite esindajad, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi

teadlased ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna esindajad.

Jätkuarutelu toimus 11.02 Pärnus, kus osalesid täiendavalt ka harrastuskalastajate esindajad.

Teadlaste soovitusel lähtutakse tehniliste meetmete seadmisel eesmärgist, et meetme

rakendamine tooks kaasa vastava kalaliigi aastasaagi vähenemise ligikaudu 30% ulatuses, et

kaitset vajavale kalavarule oleks piisav mõju. Tehniliste meetmetega rannakalastiku seisundi

parandamist alustatakse Pärnu maakonnast, kuna sealne olukord on kõige kriitilisem ning

kalapüük kui tegevusharu samas (majanduslikult) kõige olulisem. Kõnealusteks kalaliikideks on

harrastuspüügi kontekstis ahven ja koha, kuna mõlema kalaliigi seisund on teadlaste hinnangul

juba mitmeid aastaid halb ning vajadus tõhusate meetmete järele tugev.

Ahvenavaru seisund Pärnu maakonnas on halb alates 2019. aastast. Seisundi parandamiseks

koostöös teadlastega kokku pandud kaitsemeetmete algsesse paketti kuulusid kudeaegne keeld

10. aprillist 25. maini, alammõõdu ajutine tõstmine 21 cm-lt 23 cm-ni, Pärnu jõestikus

alamjooksul püütavale ahvenale alammõõdu merealadega võrdse kehtestamine, harrastuspüügil

päevase püügilimiidi vähendamine 15 kg-lt 7 kg-le ning lähiaastatel üldise püügisurve

2

reguleerimiseks kvoodisüsteemile üleminek. Kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjatega peetud

aruteludes leidsid toetust Pärnu jõestikus alamjooksul alammõõdu kehtestamine ja harrastuspüügi

päevalimiidi kahandamine 10 kg-ni (arvestades eesmärki saake 30% ulatuses piirata).

Alammõõdu ajutist tõstmist ja kvoodisüsteemile üleminekut kutselised kalurid ei toetanud, kuid

neid arutelusid jätkatakse edaspidi. Kudeaegse püügikeelu küsimuses pooldasid harrastuspüüdjad

teadlaste ettepanekut, kutselised kalurid tegid omapoolse ettepaneku kehtestada keeluajaks 10.

mai kuni 15. juuni ja seda ainult Pärnu lahe piires (Kotinina ja Tahkunina ühendavast sirgest

seespool) või kompromissina 1. mai kuni 15. juuni. Põllumajandus- ja Toiduametile 2022.-2024.

aasta kohta esitatud ametlike saagiandmete põhjal läbi viidud arvutused näitavad, et kui

rakendada teadlaste soovitusele vastavat keeluaega (10.aprill kuni 25.mai), vähendaks see ahvena

aastasaake ligikaudu 32%. Samal ajal näitavad andmed, et saagid kahanevad aasta-aastalt, mis

tähendab, et 32% saagikadu on suure tõenäosusega tugevasti üle hinnatud. Näiteks 2024. aasta

andmete alusel väheneks teadussoovitusele vastava keeluaja kehtestamisel aastasaak vaid 16%

võrra. Eelnõu koostamise ajal ei olnud 2025. aasta kohta esitatud kuupäevalised saagiandmed

veel kättesaadavad, aga kuu- ja aastasaakide esialgne võrdlus näitab, et ahvenasaak on ligikaudu

sama nagu 2024. aastal, mistõttu pole põhjust arvata, et 2024. aasta saagid anomaalselt väikesed

olid.

Kohavaru seisund on Pärnu maakonnas halb juba vähemalt viimased 15 aastat ning kuigi tänu

viimatistele kaitsemeetmetele on populatsiooni struktuuris kerget paranemist näha, ei ole muutus

olnud piisav, et varu heasse seisundisse jõuaks. Kutselise kalapüügi surve kohale tekib viimastel

aastatel eelkõige talvisest nakkevõrgupüügist, harrastuspüüdjad püüavad koha pigem suvel. Koha

seisundi parandamiseks töötati teadlastega koostöös välja järgmine kaitsemeetmete pakett:

kudeaegse keeluaja pikendamine ja ühtlustamine mereala ja Pärnu jõe vahel, talvisel

nakkevõrgupüügil lubatud silmasuuruse tõstmine 110 mm-ni, alammõõdu ajutine suurendamine

48 cm-ni, üleminek kvoodisüsteemile ja pikemas perspektiivis ka ülemmõõdu seadmine. Neist

meetmetest puudutaks harrastuspüüki eelkõige kudeaegse keeluaja muutmine ja alammõõdu

ajutine tõstmine. Kuna kutseliste kalurite vastuseisu tõttu kutselisel kalapüügil koha alammõõtu

ei tõsteta, ei ole õiglane seda meedet kehtestada ka harrastuspüügi puhul. Algsest koha

kaitsemeetmete paketist on 2026. aastal kavas ellu viia kudeaegse keeluaja pikendamine

(kehtestatakse samasugusena nii 2026. aasta kutselise kalapüügi kui harrastuspüügi ajutiste

püügikitsenduste määrusega) ja talvisel nakkevõrgupüügil silmasuuruse tõstmine 106 mm-ni

(kehtestatakse 2026. aasta kutselise kalapüügi ajutiste püügikitsenduste määrusega, kusjuures

vastavalt kalapüügiseaduse § 23 lõikele 3 kehtib see nõue automaatselt ka harrastuslikul

võrgupüügil).

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 2 lõigetega 10 – 12. Lõikega 10 seatakse Läänemerre

Pärnu maakonna piires ahvenale kudeaegne püügikeeld. Ala hõlmab enda alla lisaks Liivi lahele

(alarajoon 28-1) ka osa Väinamerest (osa alarajoonist 29). Arvestades ühelt poolt kutseliste

kalurite soovi kudeaegse keelu algus hilisemaks lükata ning teiselt poolt vajadust saake ligikaudu

30% ulatuses piirata ning samal ajal jälgides põhimõtet, et kutselisele kalapüügile kui

harrastuspüügile kehtiksid samad meetmed, näeb eelnõu ette ahvenapüügiks kudeaegse keeluaja

seadmist 20. aprillist 15. juunini. Samasuguse kudeaegse keelu näeb ette ka määruse eelnõu,

millega muudetakse regionaal- ja põllumajandusministri 27. jaanuari 2026. aasta määrust nr 6

„Ajutised püügikitsendused kutselisel kalapüügil 2026. aastal“ (edaspidi kutselise kalapüügi

ajutiste kitsenduste määrus).

Paragrahvi 2 lõikega 11 vähendatakse Läänemerel Pärnu maakonna piires ühel isikul ühes

ööpäevas püüda lubatud ahvena piirkogust. Ahvena varu madalseisu tõttu ei ole mõistlik lubada

püüki täies mahus ning selle tõttu vähendatakse ajutiselt ööpäevast lubatud piirkogust 15

kilogrammilt 10-le kilogrammile.

Paragrahvi 2 lõikega 12 pikendatakse hetkel kalapüügieeskirjaga kehtestatud kohapüügi

keeluaega Läänemeres (15. maist 15. juulini) Pärnu maakonnas 14 päeva võrra. Selle tulemusena

3

hakkab koha püügikeeld Pärnu maakonnas kehtima 2026. aastal 1. maist ja kestab kuni 15. juulini.

Kõikjal mujal Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalmere veealadel jääb kohapüügi keeluajaks 15.

mai kuni 15. juuli. Keeluaja pikendamine Pärnu maakonnas on vajalik seoses sealse kohavaru

halva seisundiga ning vajadusega tagada pikem kuderahu ja kaitsta kudekoondisi, mis

moodustuvad juba enne kudemise algust ja on seega püügisurve suhtes tundlikud (parve

koondunud kalu on lihtsam püüda).

Eelnõu punktiga 2 muudetakse paragrahvi 4 lõike 10 sõnastust, millega lisatakse veeala, kus

piiratakse samuti ööpäevast maksimaalset koha kogust.

Koha maksimaalse ööpäevase väljapüügi limiidi vähendamise nõuet laiendatakse määruse

eelnõuga ka Sauga jõele. See kehtestatakse alale, mis jääb Sauga jõe suudmest Sauga sillani.

2025. aasta sügisel kehtestatud kitsendus puudutab Pärnu jõge, kuid kuna Sauga jõgi asub Pärnu

jõe suudmele väga lähedal, siis on teada, et koha liigub ka Sauga jõesuudme piirkonnas. Kuna

kohavaru seis ei ole kõige parem, on mõistlik, et ka Sauga jõesuudme piirkonnas olev

püügikorraldus oleks sarnane Pärnu jõe omale.

Eelnõu punktiga 3 lisatakse paragrahvile 4 lõiked 101 ja 102. Lõike 101 kohaselt pikendatakse

hetkel kalapüügieeskirjaga siseveekogudele kehtestatud kohapüügi keeluajale (5. mai kuni 10.

juuni) Pärnu jõe alamjooksu puhul veel 9 päeva, mille tulemusel on kohapüügi keeluaeg 2026.

aastal Pärnu jõe alamjooksul 1. maist kuni 15. juulini. Keeld ei rakendu terves Pärnu jões, kuna

eelduslikult liigub kaitset vajav kohavaru justnimelt mere ja jõe alamjooksu piirkonnas, kuhu on

koondunud ka suurem osa püügisurvest. Alamjooksu piiriks loetakse Reiu jõe suuet, et keeluala

oleks püüdjatele maamärkide järgi lihtsalt ja selgelt tuvastatav. Lisaks seatakse kitsendus Sauga

jõele suudmest kuni Sauga sillani. Kuna on tuvastatudkoha liikumine kudeajaks ka Sauga jõkke,

siis on mõistlik ka seal lasta kehtestada ajutine püügikeeld. Ülejäänud Pärnu jõe osadel ja teistes

siseveekogudes koha keeluaega ei muudeta.

Paragrahv 4 lõikega 102 vähendatakse Pärnu jõe alamjooksul ühel isikul ühes ööpäevas püüda

lubatud ahvena piirkogust, kusjuures Pärnu jõe alamjooksu piiriks loetakse Reiu jõe suuet. Samuti

on teada, et ahven võib liikuda teatud määral Sauga jõkke ning selle tõttu on mõistlik ka seal

kitsendada maksimaalselt ööpäevas lubatud välja püütava koguse hulka. Kitsendus ei puuduta

tervet Sauga jõge, vaid teatud lõiku sellest. Selleks lõiguks loetakse ala, mis jääb Sauga jõe

suudmest Sauga sillani. Meede on koostoimes eelnõu punktis 1 kavandatuga, kuna eeldatavasti

liigub meres ja jõe alamjooksul üks ja seesama täiendavat kaitset vajav ahvenavaru. Pärnu jõe

ülejäänud osades ja teistes siseveekogudes piirkogust ei muudeta.

Lisaks kehtestatakse lõikega 102 Pärnu jõe alamjooksul püütavale ahvenale alammõõt 21 cm.

Vastavalt kalapüügieeskirjale kehtib ahvenale meres alammõõt 21 cm, kuid siseveekogudes

ahvena alammõõtu seni kehtestatud ei ole. Pärnu maakonnas on ahvenavaru halvas seisus ning

arvestades, et mere ahven liigub ka Pärnu jõe alamjooksul, kus harrastuskalastajad seda püüavad,

on otstarbekas ka jõe alamjooksul alammõõt kehtestada. Alammõõt suurendab tõenäosust, et iga

kala jõuab enne kalastaja saagiks sattumist vähemalt ühe korra kudeda, mis paneb aluse

populatsiooni taastumisele ja biomassi kasvule.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kehtestatavate kitsenduste mõju soosib kalavarude jätkusuutlikkust. Lühemas perspektiivis on

kitsendustel teatav negatiivne mõju, kuna harrastuskalastajate võimalused Pärnu maakonnas

ahvenat ja koha püüda vähenevad. Koha- ja ahvenavaru seisu tuleb iga-aastaselt seirata ning

4

vajalike meetmetega jätkata seni, kuni seisund on paranenud tasemele, kus varu suudab ennast

taastoota ja hinnag kalavarule on hea. Pikemas perspektiivis, kui hea seisund on saavutatud,

avaldub meetmete positiivne mõju, kuna kõigi eelduste kohaselt on kala rohkem ning ühtlasi

peaks saakides esinema rohkem suuremaid kalu, mis suurendab nende kalade atraktiivsust

harrastuspüügis.

Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud seda, et varu suudaks ennast ise taastoota ja püügi

negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Kaitsemeetmete seadmisel ja määruse eelnõu

koostamisel on arvestatud esmajärjekorras kalavarude hetkeolukorda ja nende taastamiseks antud

teadussoovitusi ja avalikku huvi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid ega tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile, harrastuskalapüügi organisatsioonile Eesti Kalastusklubide Liit ning

Eestimaa Looduse Fondile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler