Kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Eesti Kindlustusseltside Liit · registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1804 · [email protected] · www.eksl.ee

Rahandusministeerium [email protected] [email protected]

10.04.2026 nr 26867

KINDLUSTUSTEGEVUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

Lugupeetud härra Jürgen Ligi

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) seisab kindlustussektori maine ja usaldusvääruse eest. Meile on oluline,

et kindlustussektori turuosaliste kohustused ja vastutus oleksid selgelt määratletud ning et neid mõistetaks

ühtemoodi nii regulaatori, järelevalve, turuosaliste kui ka klientide poolt. Praegune kindlustusturustuse

arhitektuur ja regulatsioon toetavad neid eesmärke tervikuna hästi.

Samas näitab praktika, et ka selge regulatsiooni olemasolul on klientidel sageli keeruline mõista, kas

kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandja või kindlustusmaakleri vahendusel, kusjuures sageli peetakse

kindlustusandjaks hoopis kindlustusmaaklerit. See tekitab klientides ebakindlust ja võib vähendada

usaldust nii teenusepakkujate kui ka kogu kindlustusturu vastu, eriti olukordades, kus rollide ja vastutuse

jaotus ei ole nende jaoks piisavalt arusaadav. Leiame, et turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele

klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaam ja sisuturundus, peab olema õiglane, selge ega tohi olla

eksitav.

Eeltoodud seisukohtadest lähtudes esitame täiendavad ettepanekud kõnealuse olukorra lahendamiseks,

eelkõige kindlustusturu osaliste rolliselguse tugevdamiseks.

1 Kindlustusmaakleri agent

Kindlustusturu selguse ja usaldusväärsuse seisukohalt ei pea EKsL põhjendatuks nn maakleri-agendi

kontseptsiooni lisandumist kindlustusturule. Kahe võlaõigusseaduses (VÕS) reguleeritud, oma olemuselt

erineva ja osaliselt vastandliku käsundus- ja vahendustegevuse liigi ühendamine ühte rolli hägustab senist

selget regulatiivset raamistikku.

Tuletame meelde, et kehtiv lahendus, mille kohaselt ei ole kindlustuse turustamise edasiandmine lubatud

(KindlTS § 182 lg 7), kujunes välja varasemate praktiliste probleemide pinnalt. Nendele juhtisid tähelepanu

nii tarbijakaitseasutused kui ka turuosalised. Probleemsed olid mh olukorrad, kus samad isikud või

ettevõtted tegutsesid paralleelselt nii agendi kui ka maakleri rollis (nt kaubandusettevõtete

kindlustuslahendused, tanklaketid, liisinguskeemid, hulgimaaklerlus).

Kuigi kehtiv õigus sisaldab selget keeldu kindlustuse turustamise edasiandmiseks ja piiranguid kolmanda

isiku kasutamiseks turustamisel (käsundi täitmisel), on meile teadaolevalt seda nõuet praktikas ka eiratud.1

Sellest ei saa aga järeldada, et senine ebaseaduslik praktika tuleks legaliseerida. Vastupidi, tähelepanu

tuleks suunata kehtiva õiguse täitmisele, järelevalve tõhustamisele ning vajadusel rikkumiste koosseisu

täpsustamisele ja sanktsioonide karmistamisele.

Leiame, et enne sellise põhimõttelise muudatuse kaalumist peaks sellele eelnema põhjalik õigusvõrdlev

analüüs. Euroopa Liidu kindlustusturustuse direktiiv (IDD) pakub mitmeid alternatiivseid lahendusi, mida ei

1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=410025672

- 2 -

ole piisavalt analüüsitud. Näiteks võimaldab direktiiv tegutseda multiagendi vormis ning pakkuda

konkureerivate kindlustusandjate tooteid, samuti ei nõua see alati maaklerilt sõltumatu analüüsi

teostamist.2 Samuti tuleks hinnata võimalust lubada tegevuse edasiandmist kõrvalvahendajale

käsundiandja nõusolekul, nagu see on üldiselt lubatud käsundussuhetes.

Kuigi mõnes liikmesriigis on maakleril lubatud kasutada kõrvalvahendajaid, on sellised lahendused reeglina

seotud täiendavate piirangutega. Näiteks on Läti regulatsioonis sätestatud, et kuigi maakler võib kasutada

teisi vahendajaid, ei ole kõrvalvahendajal õigust anda kliendile soovitusi ega teostada sõltumatut analüüsi.3

Sarnased piirangud kehtivad ka Saksamaal. Seega ei ole tegemist võrreldava ega lihtsasti ülekantava

lahendusega.

Kindlustusmaakleri teenus eeldab sõltumatut analüüsi ning kõrget professionaalset taset, sealhulgas

pädevust, hoolsust ja ettenägelikkust. Sellise teenuse osutamist ei ole põhjendatud delegeerida

kõrvaltegevusena tegutsevatele isikutele. Ka kehtiva seaduse seletuskirjas on rõhutatud, et maakleri ja

agendi põhitegevuste edasiandmine muudaks vahendaja institutsiooni sisuliselt tühjaks.

Samuti ei ole põhjendatud väide, et kehtiv regulatsioon piiraks klientide juurdepääsu maaklerteenusele.

Klientidel on juba praegu võimalik valida nii kindlustusmaakleri või kindlustusagendi vahendusel sõlmitav

leping kui ka otse kindlustusandjaga sõlmitav leping. Piirang puudutab üksnes maakleri ja agendi võimalust

anda turustamine edasi (KIndlTS § 182 lg 7) ja piirab maakleri õigust kasutada turustamisel kolmanda isiku

abi, kes ei vasta kindlustusvahendajale kehtestatud nõuetele (KindlTS § 182 lg 8).

Praegusel kujul jääb ettepanek ebaselgeks ning ei ole arusaadav, millist tegelikku probleemi sellega

lahendada soovitakse. EKsL-i hinnangul ei ole turul tuvastatav sellist laadi süsteemset probleemi, mis

õigustaks nii põhimõttelist muudatust. Vastupidi, kavandatav muudatus muudaks senise loogilise ja selge

õigusliku raamistiku keerukamaks ning raskemini mõistetavaks, ilma et sellega kaasneks selge ühiskondlik

kasu. Olgu öeldud, et agendi kasutamine kindlustusmaakleri lepingute sõlmimiseks on tänagi lubatud.

Kokkuvõttes ei toeta EKsL muudatusettepanekut.

Alljärgnevalt esitame normitehnilised märkused:

1. Loobuda termini „kindlustusmaakleri agent“ kasutamisest. Tegemist on eksitava ja turustajate

rolliselgust veelgi hägustava terminiga. „Kindlustusmaakleri agent“ viitab justkui sellele, et

kindlustusmaakleri ja tema käsundisaaja (agent) vahel on agendisuhe ja agendileping (VÕS § 670)

ka kindlustusturustusega seoses. Agendilepingu iseloomulik tunnus on püsiv iseseisev lepingute

sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel ja huvides.4 Nn „kindlustusmaakleri agent“ saaks olla

VÕS-i järgi kindlustusmaakleri agent üksnes kindlustusmaaklerteenuse pakkumisel ja

maaklerlepingu sõlmimisel, kuid ta ei saa seda olla agent turustamisega seoses ja

kindlustuslepingu sõlmimisel, sest maakler ei ole ise kindlustuslepingu pool. Oluline on see, et

kindlustusagendiks saab olla üksnes püsivalt kindlustusandja poolt kindlustuslepinguid vahendama

või sõlmima volitatud agent (kindlustusagent). „Maakleri-agendi“ puhul on aga tegemist kolmanda

isikuga, kelle abi kasutab maakler käsundi täitmisel (VÕS § 622 2 ls), kelle eest maakler vastutaks

ka TsÜS § 132 lg 2 alusel ja eelnõu sätete alusel.5 Kuna Eesti õiguses kasutatakse sel puhul

terminit „alltöövõtja“, „allüürnik“ jne, siis oleks põhjendatud uue termini „allmaakler“ kasutusele

võtmine, mis peegeldaks paremini selle õiguslikku sisu.

2. Lisatavat § 175 lg 11 tuleks täiendada ka KindlTS § 180 lg-ga 1 ja 2.

2 Meile teadaolevalt on Saksamaa järelevalve- ja õiguspraktikas leitud, et kindlustusmaakler ei saa tugineda sõltumatule ja erapooletule analüüsile olukorras, kus ta vahendab üksnes nende kindlustusandjate tooteid, kellega tal on koostöösuhe või kellelt ta saab tasu. Sellisel juhul ei ole tagatud piisavalt lai (objektiivne) turuanalüüs ning tarbijale võib jääda eksitav mulje teenuse sõltumatusest. 3 https://likumi.lv/ta/en/en/id/306711-insurance-and-reinsurance-distribution-law 4 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-10-14 5 Jääb ebaselgeks, miks eelnõu vastutuse sätted piiravad nõude esitamist otse nn „agendi“ vastu. Juhime tähelepanu, et maaklerite näol on tegemist küllalki väikeste ettevõtetega võrreldes nn allmaaklerist automüüjaga, mistõttu maakleri maksejõuetuse ja sellega seoses kindlustuslepingu lõppemise korral võib (ja mitte ainult) oleks nõude esitamine allmaakleri vastu otstarbekam.

- 3 -

3. KIndlTS § 179 lg 5 2 ls: maakleri ja allmaakleri solidaarvastutust käsundiandja eest ei tohiks

välistada. Esineb olukordasid, kus maaklerlepingu rikkumisest tulenev täitmise nõue on

otstarbekas maksma panna hoopis allmaakleri vastu, kes sageli on maaklerist käibelt ja kasumilt

hoopis suurem ettevõtja (nt maaklerleping lõpeb VÕS § 472 või 473 tõttu; vastutuskindlustuse

leping on sõlmitud Bulgaaria kindlustusandjaga, vms).

4. KindlTS § 1921 tuleks eelnõust välja jätta. Allmaakler tegutseb kindlustusmaakleri esindajana ja

talle kohalduvad üldjuhul samad nõuded esindatavaga. Nõuete dubleerimine on asjakohatu ja

pigem segadust tekitav. Seaduses tuleks esitada ainult täiendavad nõuded, nt tuleks klienti lisaks

maaklertasule teavitada ka tasust, mida maksab allmaaklerile maakler.

5. Sobivusmenetluse raames tuleks seaduses rõhutada, et maakler peaks täiendavalt hindama, kas

allmaakleril ja tema juures otseselt turustamisega tegeleval isikul on põhitegevuse kõrvalt piisavalt

aega turustusega tegeleda ja hindama KindlTS § 182 lg 8 ja lg 1 eelduste esinemist allmaakleri

kasutamisel.

2 IDD art 17 lg 2 nõuete ülevõtmine

Teeme ettepaneku täiendada KindlTS-st selliselt, et selles sätestataks selgesõnaliselt kindlustusturustuse

üldpõhimõttena nõue, mille kohaselt kogu klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave,

sealhulgas reklaam, peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav ning reklaam peab olema selgelt sellisena

äratuntav.

IDD artikli 17 lõikes 2 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kogu

kindlustusturustuse raames esitatav teave, sealhulgas reklaam, on õiglane, selge ja mitteeksitav ning

reklaam on selgelt äratuntav. Direktiivi põhjendused (eelkõige põhjenduspunktid 46 ja 47) rõhutavad tarbija

kaitse kõrget taset, läbipaistvust ning vajadust, et klient mõistaks turustaja rolli ja võimalikke huvide

konflikte.

Meil on see säte üle võetud eelkõige RekS-is6 ja turunduse kontekstis, kuid on jäänud tähelepanuta, et see

peaks hõlmama mistahes KindTS alusel kindlustusvõtjale edastatavat teavet, sh digitaalsete

turustuslahenduste ülesehitust. Seega pole Eestis see IDD üks kandvamaid põhimõtteid üheselt ja selgelt

üle võetud, mis ei taga kindlustusturustuse kontekstis direktiivi eesmärgipärast rakendamist.

Praktikas esineb digitaalseid turustuslahendusi, kus tarbijale ei ole ilma olulise pingutuseta üheselt

arusaadav, kas teenust osutab kindlustusmaakler, kindlustusagent või kindlustusandja.

IDD art 17 lõikest 2 on tuletatav, et turustaja rolli avalikustamine peab olema proaktiivne, tagades tarbijale

nn "staatuse selguse" ilma täiendava uurimistööta. Lisaks on EIOPA ja teiste riikide järelevalved (sh BaFin)

rõhutanud, et direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt peab kogu turustusteave olema „õiglane, selge ja

mitteeksitav“ ning hinnata tuleb tarbija tegeliku arusaadavuse alusel. Digitaalsed turustuskanalid ei tohi

viia olukorrani, kus oluline teave on küll formaalselt kättesaadav, kuid praktikas tarbijale mitte tajutav. Ainult

olukorras, kus esitatud teave on õiglane, selge ja mitteeksitav, saab klient teha teadliku valiku.

Teistes liikmesriikides on direktiivi artikli 17 nõuded integreeritud sektoriseadusesse, tagades turustaja rolli

selge avalikustamise ja tarbija arusaadavuse ilma liigse pingutuseta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada KindlTS § X järgmise sõnastusega:

§ X. Kindlustusturustuse teabe üldpõhimõtted

(1) Turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitatav teave peab olema õiglane,

selge, mitteeksitav ning esitatud viisil, mis tagab teabe arusaadavuse ja läbipaistvuse.

(2) Turustaja peab selgelt avaldama oma rolli ja pädevuse, nii et kindlustusvõtja saab ilma olulise

pingutuseta üheselt aru, millise teenusega on tegu ja kas teenust osutab kindlustusmaakler,

kindlustusagent või kindlustusandja.

6 RekS § 4 lg 1, RekS § 29 lg 1

- 4 -

(3) Eeltoodud nõudeid kohaldatakse ka kindlustusteenuse või vahenduse reklaamile, mille

kohaldatakse lisaks reklaamiseaduse nõudeid.

Selgitus

Sätte eesmärk on IDD artikli 17 lõike 2 ülevõtmine meie õigusesse ja sisustamine. Praktikas tähendab see,

et järelevalveasutus saab hinnata mitte ainult esitatud teabe sisu, vaid ka selle esitusviisi. Kui

veebikeskkonna ülesehitus (disain, värvid, info hierarhia) on suunatud tarbija eksitamisele turustaja tegeliku

rolli osas, on tegemist rikkumisega.

3 Kindlustussertifikaadi väljastamine poliisi asemel

Oleme klientide telefonikõnede ja kirjalike pöördumiste põhjal täheldanud, et kindlustusvõtjad ei ole sageli

teadlikud, millise kindlustusandjaga nad on liikluskindlustuse lepingu sõlminud, ning väidavad ekslikult, et

nende kindlustusandjaks on hoopis kindlustusmaakler. Üheks juurpõhjuseks lisaks sellele, et meie õiguses

pole korrektselt üle võetud IDD art 17 lõikes 2 sätestatu, on see, et kindlustusmaakler ei edasta kliendile

kindlustusandja poolt temale väljastatud kindlustuspoliisi, mida võib samuti käsitleda kliendi eksitamisena.

Praktikas väljastavad maaklerid seaduses nõutud kindlustuspoliisi asemel hoopis enda poolt koostatud

sertifikaadi. VÕS § 434 näeb ette, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt

allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Praktikas väljastavad kindlustusandjad

poliisi kindlustusmaaklerile, kes seda aga oma kliendile ei edasta, vaid väljastab selle asemel

kindlustussertifikaadi.7

Selline praktika on probleemne, kuna:

▪ sertifikaat ei vasta poliisi õiguslikele nõuetele ega ole tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohta;

▪ sertifikaat ei vasta sageli VÕS § 434 nõuetele;

▪ sertifikaadil esitatakse eksitavat teavet (nt kindlustusmakse suurus, kahjujuhtumi käsitlemine);

▪ sõnastus erineb poliisist, nt poliisil esitatakse sageli eraldi kokkulepitud eritingimused, mistõttu on

oluline, et need kajastuksid täpselt samas sõnastuses ka sertifikaadil;

▪ poliisi väljastamisega on seotud ka kindlustuskaitse ulatus ja kliendi poolt õiguskaitsevahendite

kasutamine (vt nt § 436).

▪ sertifikaadil puudub info maaklerlepingu sõlmimise ja tasude kohta, mistõttu kannatab turu

läbipaistvus. Oleks mõistlik, et kui maakler otsustab esitada kinnituskirja vahendatud

kindlustuslepingu sõlmimise kohta oleks see ühtlasi kinnituskiri sõlmitud kindlustusmaaklerilepingu

kohta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KindlTS-s selgesõnaline nõue, et juhul kui maakler

edastab poliisi asemel või lisaks sellele muu dokumendi (nt sertifikaadi), peab see sisaldama VÕS § 434

andmeid ning täiendavat teavet sõlmitud maaklerlepingu ja tasude kohta. Alternatiivselt teeme ettepaneku

sätestada expressis verbis vahendajale kohustus edastada alati kindlustusandja poolt väljastatud

kindlustuspoliis kliendile. Olgu öeldud, et selline kohustus võiks olla tuletatav ka kehtivast õigusest, kuid

järelevalveliselt oleks vaja sõnaselget normi, millele osutada.

7 Kui klient ei tea, kes on kindlustusandja ja millised on tema kontaktandmed, tuleb tal kindlustusandjale suunatud tahteavaldused, kõrvalkohustuste täitmine ja õiguskaitsevahendite rakendamine ning kindlustusjuhtumi teated esitada läbi maakleri, mis võib olla käsitatav kliendi eksitamisega ja olla hoopis maakleri ärihuvides.

- 5 -

§ X. Kindlustusvõtjale edastatav dokument kindlustusmaakleri lepingu ja kindlustuslepingu sõlmimise kohta

(1) Kui kindlustusmaakler edastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu kohta dokumendi, mis ei ole kindlustuspoliis, peavad sellel dokumendil olema märgitud vähemalt VÕS § 434 lõikes 2 nimetatud andmeid.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) kindlustusmaakleri nimi ja õiguslik vorm;

2) maaklerlepingu sõlmimise aeg ja kestus;

3) kindlustusmaakleri poolt kliendile osutatavate teenused ja lisa kindlustuskaitsete kirjeldus;

4) kindlustusmaakleri vahendustasu suurus eurodes, sealhulgas teave selle kohta, kas ja millises ulatuses tasub vahendustasu kindlustusvõtja eest kindlustusandja;

5) muud kindlustusvõtja poolt maaklerlepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ja tasud.

(3) Juhul, kui kindlustuspoliis või selle asemel kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokument erinevad kindlustusvõtja avaldusest või kindlustusvajadusest, tuleb kõrvalekalle esitada sisust eraldi esiletõstetud märkega kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokumendil, kusjuures iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata.

(4) Käesolev paragrahv ei vabasta kindlustusandjat kohustusest väljastada kindlustuspoliis vastavalt võlaõigusseadusele. Kindlustusandja poliisi väljastamise kohustus loetakse täidetuks poliisi väljastamisest maaklerile.

4 Kindlustushuvi vs kindlustusvajadus

Kindlustusturustuse direktiivi (IDD) artikli 20 lõike 1 kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu

sõlmimist kliendilt saadud teabe põhjal täpsustama kliendi nõudmised ja vajadused ning andma kliendile

kindlustustoote kohta arusaadaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab tal teha teadliku otsuse.

Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 lõike 2 punktiga 1, § 196 lõike 2 punktiga 4 ning

§ 221 lõikega 1. Siiski on direktiivis kasutatud mõiste „vajadused“ asemel kasutusele võetud termin

„kindlustushuvi“.

Eesti õigusruumis on terminil „kindlustushuvi“ praegu kaks sisuliselt erinevat tähendust:

▪ VÕS § 478 tähenduses – isiku varaline või isikuline suhe kindlustusriski objektiga, mis on

eeltingimus kindlustusandja õigusele saada kindlustusmakset. Kindlustushuvi väljendab

kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusleping ja omada vastavat kindlustuskaitset. Teisisõnu

tähendab see isiku huvi kindlustada end konkreetse riski vastu.

▪ KindlTS tähenduses (nt § 192 lg 2 p 1 ja § 221) – kliendi ootused, nõudmised, soovid ja

riskivalmidus, mida turustaja peab analüüsima, et pakkuda kliendi vajadustele vastavat toodet (IDD

mõistes „demands and needs“). Vajaduste väljaselgitamine on aktiivne protsess, mille käigus peab

turustaja eristama kliendi subjektiivseid soove tema tegelikest vajadustest. 8 Enne konkreetse

lepingu sõlmimist kliendile nõu andes peab kindlustustoodete turustaja andma kliendile

individuaalseid soovitusi ja selgitama, miks vastab konkreetne toode kliendi kindlustusvajadustele

8 Vt ka kindlustusteenuse hea tava https://eksl.ee/kindlustamise-tavad/kindlustuse-hea-tava/ (09.04.2026)

- 6 -

ja nõudmistele kõige paremini9. Võlaõigusseaduse kommentaarides10 on asutud seisukohale, et

vähemalt kindlustusmaakleri puhul on eelpool osundatud kohustuse puhul tegemist

vastutustundliku kindlustamise põhimõttega, mis on oma loomult võrreldav krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõttega.

Lisaks on maaklerlepingutes üritatud panna kohustus kindlustushuvi määratlemiseks kindlustusvõtjale,

mitte sätestatud kindlustusmaaklerile nõudeid kindlustusvajaduse väljaselgitamiseks.11 Õiguskirjanduses

on leitud, et sellised maaklerilepingu tingimused, mis kindlustusvajaduse õige määratlemise panevad

kindlustusmaakleri lepingutes kindlustusvõtjale, ei ole kooskõlas IDD eesmärgiga ning kindlustusmaakleri

seaduses sätestatud kohustustega tuvastada kindlustusvõtja kindlustusvajadus.12

Tulenevalt sellest, et terminil „kindlustushuvi“ on kaks erinevat tähendust, tekitab selle kasutamine praktikas

erinevas kontekstis segadust ning on viinud ebaühtlase tõlgendamiseni.

Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka kindlustusõiguse valdkonna õigusteadlased (nt Olavi-Jüri

Luik jt).13 Probleemi on möönnud ka Rahandusministeerium, kes on varem ette valmistanud vastava

eelnõu selle lahendamiseks, kuid mille menetlemine on erinevatel põhjustel lõpetati. Arusaamatuks jääb,

miks varasemaid muudatusettepanekuid ei ole käesoleva eelnõuga liidetud.14

Selguse ja õiguskindluse tagamiseks on põhjendatud viia terminoloogia kooskõlla IDD artikliga 20 ning

asendada KindlTS-is läbivalt termin „kindlustushuvi“ terminiga „kindlustusvajadused“ (või „nõudmised ja

vajadused“).

Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182 lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“ vastavas käändes;

5 Filiaali registreerimise nõudest loobumine

EKsL jagab Finantsinspektsiooni poolt väljendatud muret seoses eelnõus kavandatud muudatustega

KindlTS § 24 lõike 6 ja § 36 lõike 2 osas, millega kaotatakse filiaali asutamise nõue nii Eestis kui ka

välisriigis.15

Leiame, et kavandatud muudatuste puhul ei ole piisavalt selgelt välja toodud nende eesmärk ega praktiline

vajadus. Samuti ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, et muudatusega kaasneks märkimisväärne

halduskoormuse vähenemine ei turuosalistele ega järelevalveasutusele. Arvestades, et filiaali asutamine

ja lõpetamine on oma olemuselt ühekordsed toimingud, on võimalik halduskoormuse vähenemine pigem

marginaalne. Samas parandab filiaali nõue välismaa äriühingu kohta käivate andmete kättesaadavust

Eestis ja lihtsustab sellega tegevust.

EKsL hinnangul aitab kehtiv regulatsioon tagada õigusselguse nii teenuse osutamise vabaduse kui ka

asutamisvabaduse kasutamisel piiriüleses tegevuses. Filiaali olemasolu ja selle formaalne registreerimine

9 IDD artikkel 2 (1) 15 sisustab mõiste „nõustamine” kui ühe või mitme kindlustuslepingu kohta isikliku soovituse andmine kliendile tema soovil või kindlustustoodete turustaja algatusel.

10 Paul Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2021. § 482 kommentaarid, kommentaar 3.2.2. 11 Näiteks Coop Kindlustusmaakler AS on maaklerilepingu üldtingimustes sätestanud (p 3.1): “Kindlustusmaakler esitab Kliendile kindlustuspakkumised lähtudes Kliendi poolt Kindlustusmaaklerile teatavaks tehtud kindlustushuvist ja nõudmistest.” Seega eeldab Coop Kindlustusmaakler AS kliendi poolt õige (subjektiivselt) kindlustusvajaduse esitamist ega eelda täiendavalt kindlustusmaakleri kohustusi kindlustusvajaduse (objektiivse) väljaselgitamiseks. AS Coop Kindlustusmaakler AS. Maaklerilepingu üldtingimused. Arvutivõrgus: https://res30f.cooppank.ee/dg1aslker/image/upload/v1713807905/tingimused/est/Coop- kindlustusmaakler.maaklerileping_wkbyod.pdf (09.04.2026). 12 https://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_3_kas_kindlustus_iguses_eksisteerib_vastutustundliku_kindlustamise_p_him_te_ 13 Samas, lisaks https://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_7_kindlustushuvi_kui_kindlustuse_ja_hasartm_ngu_eristamise_alus 14 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7c2b29a-cbcb-4d53-9cd0-cf995b65b22b 15 https://adr.rik.ee/ram/dokument/18524073

- 7 -

loob selge raamistiku nii turuosalistele, järelevalve teostamisele kui ka klientidele, kes peavad saama

üheselt aru teenusepakkuja õiguslikust staatusest ja oma õiguste teostamise võimalustest.

Muudatuse elluviimisel võivad hägustuda tegevuse vormid ning järelevalve ulatus, mis omakorda võib

suurendada õigusselgusetust ja tekitada praktilisi probleeme nii järelevalves kui ka tarbijakaitses. Samuti

võib keerukamaks muutuda haldusmenetluses dokumentide kättetoimetamine ning avaliku teabe

kättesaadavus.

Eeltoodut arvesse võttes leiab EKsL, et kavandatud muudatustega ei ole põhjendatud kiirustada. Enne

muudatuste edasi menetlemist tuleks põhjalikumalt analüüsida nende tegelikke mõjusid, sealhulgas mõju

turu toimimisele, järelevalve efektiivsusele ja eelkõige tarbijate õigustele, sealhulgas kindlustusjuhtumite

lahendamisele.

Seetõttu teeb EKsL ettepaneku jätta nimetatud muudatused käesolevast eelnõust välja.

Palume esitatud ettepanekuid arvesse võtta, et tagada IDD nõuete selge ja eesmärgipärane

ülevõtmine. Oleme valmis vajadusel täiendavalt selgitusi andma ning kohtuma ettepaneku

arutamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees

Martti Merila, 667 1809, [email protected]

Eesti Kindlustusseltside Liit · registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1804 · [email protected] · www.eksl.ee

Rahandusministeerium [email protected] [email protected]

10.04.2026 nr 26867

KINDLUSTUSTEGEVUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

Lugupeetud härra Jürgen Ligi

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) seisab kindlustussektori maine ja usaldusvääruse eest. Meile on oluline,

et kindlustussektori turuosaliste kohustused ja vastutus oleksid selgelt määratletud ning et neid mõistetaks

ühtemoodi nii regulaatori, järelevalve, turuosaliste kui ka klientide poolt. Praegune kindlustusturustuse

arhitektuur ja regulatsioon toetavad neid eesmärke tervikuna hästi.

Samas näitab praktika, et ka selge regulatsiooni olemasolul on klientidel sageli keeruline mõista, kas

kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandja või kindlustusmaakleri vahendusel, kusjuures sageli peetakse

kindlustusandjaks hoopis kindlustusmaaklerit. See tekitab klientides ebakindlust ja võib vähendada

usaldust nii teenusepakkujate kui ka kogu kindlustusturu vastu, eriti olukordades, kus rollide ja vastutuse

jaotus ei ole nende jaoks piisavalt arusaadav. Leiame, et turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele

klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaam ja sisuturundus, peab olema õiglane, selge ega tohi olla

eksitav.

Eeltoodud seisukohtadest lähtudes esitame täiendavad ettepanekud kõnealuse olukorra lahendamiseks,

eelkõige kindlustusturu osaliste rolliselguse tugevdamiseks.

1 Kindlustusmaakleri agent

Kindlustusturu selguse ja usaldusväärsuse seisukohalt ei pea EKsL põhjendatuks nn maakleri-agendi

kontseptsiooni lisandumist kindlustusturule. Kahe võlaõigusseaduses (VÕS) reguleeritud, oma olemuselt

erineva ja osaliselt vastandliku käsundus- ja vahendustegevuse liigi ühendamine ühte rolli hägustab senist

selget regulatiivset raamistikku.

Tuletame meelde, et kehtiv lahendus, mille kohaselt ei ole kindlustuse turustamise edasiandmine lubatud

(KindlTS § 182 lg 7), kujunes välja varasemate praktiliste probleemide pinnalt. Nendele juhtisid tähelepanu

nii tarbijakaitseasutused kui ka turuosalised. Probleemsed olid mh olukorrad, kus samad isikud või

ettevõtted tegutsesid paralleelselt nii agendi kui ka maakleri rollis (nt kaubandusettevõtete

kindlustuslahendused, tanklaketid, liisinguskeemid, hulgimaaklerlus).

Kuigi kehtiv õigus sisaldab selget keeldu kindlustuse turustamise edasiandmiseks ja piiranguid kolmanda

isiku kasutamiseks turustamisel (käsundi täitmisel), on meile teadaolevalt seda nõuet praktikas ka eiratud.1

Sellest ei saa aga järeldada, et senine ebaseaduslik praktika tuleks legaliseerida. Vastupidi, tähelepanu

tuleks suunata kehtiva õiguse täitmisele, järelevalve tõhustamisele ning vajadusel rikkumiste koosseisu

täpsustamisele ja sanktsioonide karmistamisele.

Leiame, et enne sellise põhimõttelise muudatuse kaalumist peaks sellele eelnema põhjalik õigusvõrdlev

analüüs. Euroopa Liidu kindlustusturustuse direktiiv (IDD) pakub mitmeid alternatiivseid lahendusi, mida ei

1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=410025672

- 2 -

ole piisavalt analüüsitud. Näiteks võimaldab direktiiv tegutseda multiagendi vormis ning pakkuda

konkureerivate kindlustusandjate tooteid, samuti ei nõua see alati maaklerilt sõltumatu analüüsi

teostamist.2 Samuti tuleks hinnata võimalust lubada tegevuse edasiandmist kõrvalvahendajale

käsundiandja nõusolekul, nagu see on üldiselt lubatud käsundussuhetes.

Kuigi mõnes liikmesriigis on maakleril lubatud kasutada kõrvalvahendajaid, on sellised lahendused reeglina

seotud täiendavate piirangutega. Näiteks on Läti regulatsioonis sätestatud, et kuigi maakler võib kasutada

teisi vahendajaid, ei ole kõrvalvahendajal õigust anda kliendile soovitusi ega teostada sõltumatut analüüsi.3

Sarnased piirangud kehtivad ka Saksamaal. Seega ei ole tegemist võrreldava ega lihtsasti ülekantava

lahendusega.

Kindlustusmaakleri teenus eeldab sõltumatut analüüsi ning kõrget professionaalset taset, sealhulgas

pädevust, hoolsust ja ettenägelikkust. Sellise teenuse osutamist ei ole põhjendatud delegeerida

kõrvaltegevusena tegutsevatele isikutele. Ka kehtiva seaduse seletuskirjas on rõhutatud, et maakleri ja

agendi põhitegevuste edasiandmine muudaks vahendaja institutsiooni sisuliselt tühjaks.

Samuti ei ole põhjendatud väide, et kehtiv regulatsioon piiraks klientide juurdepääsu maaklerteenusele.

Klientidel on juba praegu võimalik valida nii kindlustusmaakleri või kindlustusagendi vahendusel sõlmitav

leping kui ka otse kindlustusandjaga sõlmitav leping. Piirang puudutab üksnes maakleri ja agendi võimalust

anda turustamine edasi (KIndlTS § 182 lg 7) ja piirab maakleri õigust kasutada turustamisel kolmanda isiku

abi, kes ei vasta kindlustusvahendajale kehtestatud nõuetele (KindlTS § 182 lg 8).

Praegusel kujul jääb ettepanek ebaselgeks ning ei ole arusaadav, millist tegelikku probleemi sellega

lahendada soovitakse. EKsL-i hinnangul ei ole turul tuvastatav sellist laadi süsteemset probleemi, mis

õigustaks nii põhimõttelist muudatust. Vastupidi, kavandatav muudatus muudaks senise loogilise ja selge

õigusliku raamistiku keerukamaks ning raskemini mõistetavaks, ilma et sellega kaasneks selge ühiskondlik

kasu. Olgu öeldud, et agendi kasutamine kindlustusmaakleri lepingute sõlmimiseks on tänagi lubatud.

Kokkuvõttes ei toeta EKsL muudatusettepanekut.

Alljärgnevalt esitame normitehnilised märkused:

1. Loobuda termini „kindlustusmaakleri agent“ kasutamisest. Tegemist on eksitava ja turustajate

rolliselgust veelgi hägustava terminiga. „Kindlustusmaakleri agent“ viitab justkui sellele, et

kindlustusmaakleri ja tema käsundisaaja (agent) vahel on agendisuhe ja agendileping (VÕS § 670)

ka kindlustusturustusega seoses. Agendilepingu iseloomulik tunnus on püsiv iseseisev lepingute

sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel ja huvides.4 Nn „kindlustusmaakleri agent“ saaks olla

VÕS-i järgi kindlustusmaakleri agent üksnes kindlustusmaaklerteenuse pakkumisel ja

maaklerlepingu sõlmimisel, kuid ta ei saa seda olla agent turustamisega seoses ja

kindlustuslepingu sõlmimisel, sest maakler ei ole ise kindlustuslepingu pool. Oluline on see, et

kindlustusagendiks saab olla üksnes püsivalt kindlustusandja poolt kindlustuslepinguid vahendama

või sõlmima volitatud agent (kindlustusagent). „Maakleri-agendi“ puhul on aga tegemist kolmanda

isikuga, kelle abi kasutab maakler käsundi täitmisel (VÕS § 622 2 ls), kelle eest maakler vastutaks

ka TsÜS § 132 lg 2 alusel ja eelnõu sätete alusel.5 Kuna Eesti õiguses kasutatakse sel puhul

terminit „alltöövõtja“, „allüürnik“ jne, siis oleks põhjendatud uue termini „allmaakler“ kasutusele

võtmine, mis peegeldaks paremini selle õiguslikku sisu.

2. Lisatavat § 175 lg 11 tuleks täiendada ka KindlTS § 180 lg-ga 1 ja 2.

2 Meile teadaolevalt on Saksamaa järelevalve- ja õiguspraktikas leitud, et kindlustusmaakler ei saa tugineda sõltumatule ja erapooletule analüüsile olukorras, kus ta vahendab üksnes nende kindlustusandjate tooteid, kellega tal on koostöösuhe või kellelt ta saab tasu. Sellisel juhul ei ole tagatud piisavalt lai (objektiivne) turuanalüüs ning tarbijale võib jääda eksitav mulje teenuse sõltumatusest. 3 https://likumi.lv/ta/en/en/id/306711-insurance-and-reinsurance-distribution-law 4 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-10-14 5 Jääb ebaselgeks, miks eelnõu vastutuse sätted piiravad nõude esitamist otse nn „agendi“ vastu. Juhime tähelepanu, et maaklerite näol on tegemist küllalki väikeste ettevõtetega võrreldes nn allmaaklerist automüüjaga, mistõttu maakleri maksejõuetuse ja sellega seoses kindlustuslepingu lõppemise korral võib (ja mitte ainult) oleks nõude esitamine allmaakleri vastu otstarbekam.

- 3 -

3. KIndlTS § 179 lg 5 2 ls: maakleri ja allmaakleri solidaarvastutust käsundiandja eest ei tohiks

välistada. Esineb olukordasid, kus maaklerlepingu rikkumisest tulenev täitmise nõue on

otstarbekas maksma panna hoopis allmaakleri vastu, kes sageli on maaklerist käibelt ja kasumilt

hoopis suurem ettevõtja (nt maaklerleping lõpeb VÕS § 472 või 473 tõttu; vastutuskindlustuse

leping on sõlmitud Bulgaaria kindlustusandjaga, vms).

4. KindlTS § 1921 tuleks eelnõust välja jätta. Allmaakler tegutseb kindlustusmaakleri esindajana ja

talle kohalduvad üldjuhul samad nõuded esindatavaga. Nõuete dubleerimine on asjakohatu ja

pigem segadust tekitav. Seaduses tuleks esitada ainult täiendavad nõuded, nt tuleks klienti lisaks

maaklertasule teavitada ka tasust, mida maksab allmaaklerile maakler.

5. Sobivusmenetluse raames tuleks seaduses rõhutada, et maakler peaks täiendavalt hindama, kas

allmaakleril ja tema juures otseselt turustamisega tegeleval isikul on põhitegevuse kõrvalt piisavalt

aega turustusega tegeleda ja hindama KindlTS § 182 lg 8 ja lg 1 eelduste esinemist allmaakleri

kasutamisel.

2 IDD art 17 lg 2 nõuete ülevõtmine

Teeme ettepaneku täiendada KindlTS-st selliselt, et selles sätestataks selgesõnaliselt kindlustusturustuse

üldpõhimõttena nõue, mille kohaselt kogu klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave,

sealhulgas reklaam, peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav ning reklaam peab olema selgelt sellisena

äratuntav.

IDD artikli 17 lõikes 2 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kogu

kindlustusturustuse raames esitatav teave, sealhulgas reklaam, on õiglane, selge ja mitteeksitav ning

reklaam on selgelt äratuntav. Direktiivi põhjendused (eelkõige põhjenduspunktid 46 ja 47) rõhutavad tarbija

kaitse kõrget taset, läbipaistvust ning vajadust, et klient mõistaks turustaja rolli ja võimalikke huvide

konflikte.

Meil on see säte üle võetud eelkõige RekS-is6 ja turunduse kontekstis, kuid on jäänud tähelepanuta, et see

peaks hõlmama mistahes KindTS alusel kindlustusvõtjale edastatavat teavet, sh digitaalsete

turustuslahenduste ülesehitust. Seega pole Eestis see IDD üks kandvamaid põhimõtteid üheselt ja selgelt

üle võetud, mis ei taga kindlustusturustuse kontekstis direktiivi eesmärgipärast rakendamist.

Praktikas esineb digitaalseid turustuslahendusi, kus tarbijale ei ole ilma olulise pingutuseta üheselt

arusaadav, kas teenust osutab kindlustusmaakler, kindlustusagent või kindlustusandja.

IDD art 17 lõikest 2 on tuletatav, et turustaja rolli avalikustamine peab olema proaktiivne, tagades tarbijale

nn "staatuse selguse" ilma täiendava uurimistööta. Lisaks on EIOPA ja teiste riikide järelevalved (sh BaFin)

rõhutanud, et direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt peab kogu turustusteave olema „õiglane, selge ja

mitteeksitav“ ning hinnata tuleb tarbija tegeliku arusaadavuse alusel. Digitaalsed turustuskanalid ei tohi

viia olukorrani, kus oluline teave on küll formaalselt kättesaadav, kuid praktikas tarbijale mitte tajutav. Ainult

olukorras, kus esitatud teave on õiglane, selge ja mitteeksitav, saab klient teha teadliku valiku.

Teistes liikmesriikides on direktiivi artikli 17 nõuded integreeritud sektoriseadusesse, tagades turustaja rolli

selge avalikustamise ja tarbija arusaadavuse ilma liigse pingutuseta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada KindlTS § X järgmise sõnastusega:

§ X. Kindlustusturustuse teabe üldpõhimõtted

(1) Turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitatav teave peab olema õiglane,

selge, mitteeksitav ning esitatud viisil, mis tagab teabe arusaadavuse ja läbipaistvuse.

(2) Turustaja peab selgelt avaldama oma rolli ja pädevuse, nii et kindlustusvõtja saab ilma olulise

pingutuseta üheselt aru, millise teenusega on tegu ja kas teenust osutab kindlustusmaakler,

kindlustusagent või kindlustusandja.

6 RekS § 4 lg 1, RekS § 29 lg 1

- 4 -

(3) Eeltoodud nõudeid kohaldatakse ka kindlustusteenuse või vahenduse reklaamile, mille

kohaldatakse lisaks reklaamiseaduse nõudeid.

Selgitus

Sätte eesmärk on IDD artikli 17 lõike 2 ülevõtmine meie õigusesse ja sisustamine. Praktikas tähendab see,

et järelevalveasutus saab hinnata mitte ainult esitatud teabe sisu, vaid ka selle esitusviisi. Kui

veebikeskkonna ülesehitus (disain, värvid, info hierarhia) on suunatud tarbija eksitamisele turustaja tegeliku

rolli osas, on tegemist rikkumisega.

3 Kindlustussertifikaadi väljastamine poliisi asemel

Oleme klientide telefonikõnede ja kirjalike pöördumiste põhjal täheldanud, et kindlustusvõtjad ei ole sageli

teadlikud, millise kindlustusandjaga nad on liikluskindlustuse lepingu sõlminud, ning väidavad ekslikult, et

nende kindlustusandjaks on hoopis kindlustusmaakler. Üheks juurpõhjuseks lisaks sellele, et meie õiguses

pole korrektselt üle võetud IDD art 17 lõikes 2 sätestatu, on see, et kindlustusmaakler ei edasta kliendile

kindlustusandja poolt temale väljastatud kindlustuspoliisi, mida võib samuti käsitleda kliendi eksitamisena.

Praktikas väljastavad maaklerid seaduses nõutud kindlustuspoliisi asemel hoopis enda poolt koostatud

sertifikaadi. VÕS § 434 näeb ette, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt

allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Praktikas väljastavad kindlustusandjad

poliisi kindlustusmaaklerile, kes seda aga oma kliendile ei edasta, vaid väljastab selle asemel

kindlustussertifikaadi.7

Selline praktika on probleemne, kuna:

▪ sertifikaat ei vasta poliisi õiguslikele nõuetele ega ole tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohta;

▪ sertifikaat ei vasta sageli VÕS § 434 nõuetele;

▪ sertifikaadil esitatakse eksitavat teavet (nt kindlustusmakse suurus, kahjujuhtumi käsitlemine);

▪ sõnastus erineb poliisist, nt poliisil esitatakse sageli eraldi kokkulepitud eritingimused, mistõttu on

oluline, et need kajastuksid täpselt samas sõnastuses ka sertifikaadil;

▪ poliisi väljastamisega on seotud ka kindlustuskaitse ulatus ja kliendi poolt õiguskaitsevahendite

kasutamine (vt nt § 436).

▪ sertifikaadil puudub info maaklerlepingu sõlmimise ja tasude kohta, mistõttu kannatab turu

läbipaistvus. Oleks mõistlik, et kui maakler otsustab esitada kinnituskirja vahendatud

kindlustuslepingu sõlmimise kohta oleks see ühtlasi kinnituskiri sõlmitud kindlustusmaaklerilepingu

kohta.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KindlTS-s selgesõnaline nõue, et juhul kui maakler

edastab poliisi asemel või lisaks sellele muu dokumendi (nt sertifikaadi), peab see sisaldama VÕS § 434

andmeid ning täiendavat teavet sõlmitud maaklerlepingu ja tasude kohta. Alternatiivselt teeme ettepaneku

sätestada expressis verbis vahendajale kohustus edastada alati kindlustusandja poolt väljastatud

kindlustuspoliis kliendile. Olgu öeldud, et selline kohustus võiks olla tuletatav ka kehtivast õigusest, kuid

järelevalveliselt oleks vaja sõnaselget normi, millele osutada.

7 Kui klient ei tea, kes on kindlustusandja ja millised on tema kontaktandmed, tuleb tal kindlustusandjale suunatud tahteavaldused, kõrvalkohustuste täitmine ja õiguskaitsevahendite rakendamine ning kindlustusjuhtumi teated esitada läbi maakleri, mis võib olla käsitatav kliendi eksitamisega ja olla hoopis maakleri ärihuvides.

- 5 -

§ X. Kindlustusvõtjale edastatav dokument kindlustusmaakleri lepingu ja kindlustuslepingu sõlmimise kohta

(1) Kui kindlustusmaakler edastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu kohta dokumendi, mis ei ole kindlustuspoliis, peavad sellel dokumendil olema märgitud vähemalt VÕS § 434 lõikes 2 nimetatud andmeid.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) kindlustusmaakleri nimi ja õiguslik vorm;

2) maaklerlepingu sõlmimise aeg ja kestus;

3) kindlustusmaakleri poolt kliendile osutatavate teenused ja lisa kindlustuskaitsete kirjeldus;

4) kindlustusmaakleri vahendustasu suurus eurodes, sealhulgas teave selle kohta, kas ja millises ulatuses tasub vahendustasu kindlustusvõtja eest kindlustusandja;

5) muud kindlustusvõtja poolt maaklerlepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ja tasud.

(3) Juhul, kui kindlustuspoliis või selle asemel kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokument erinevad kindlustusvõtja avaldusest või kindlustusvajadusest, tuleb kõrvalekalle esitada sisust eraldi esiletõstetud märkega kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokumendil, kusjuures iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata.

(4) Käesolev paragrahv ei vabasta kindlustusandjat kohustusest väljastada kindlustuspoliis vastavalt võlaõigusseadusele. Kindlustusandja poliisi väljastamise kohustus loetakse täidetuks poliisi väljastamisest maaklerile.

4 Kindlustushuvi vs kindlustusvajadus

Kindlustusturustuse direktiivi (IDD) artikli 20 lõike 1 kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu

sõlmimist kliendilt saadud teabe põhjal täpsustama kliendi nõudmised ja vajadused ning andma kliendile

kindlustustoote kohta arusaadaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab tal teha teadliku otsuse.

Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 lõike 2 punktiga 1, § 196 lõike 2 punktiga 4 ning

§ 221 lõikega 1. Siiski on direktiivis kasutatud mõiste „vajadused“ asemel kasutusele võetud termin

„kindlustushuvi“.

Eesti õigusruumis on terminil „kindlustushuvi“ praegu kaks sisuliselt erinevat tähendust:

▪ VÕS § 478 tähenduses – isiku varaline või isikuline suhe kindlustusriski objektiga, mis on

eeltingimus kindlustusandja õigusele saada kindlustusmakset. Kindlustushuvi väljendab

kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusleping ja omada vastavat kindlustuskaitset. Teisisõnu

tähendab see isiku huvi kindlustada end konkreetse riski vastu.

▪ KindlTS tähenduses (nt § 192 lg 2 p 1 ja § 221) – kliendi ootused, nõudmised, soovid ja

riskivalmidus, mida turustaja peab analüüsima, et pakkuda kliendi vajadustele vastavat toodet (IDD

mõistes „demands and needs“). Vajaduste väljaselgitamine on aktiivne protsess, mille käigus peab

turustaja eristama kliendi subjektiivseid soove tema tegelikest vajadustest. 8 Enne konkreetse

lepingu sõlmimist kliendile nõu andes peab kindlustustoodete turustaja andma kliendile

individuaalseid soovitusi ja selgitama, miks vastab konkreetne toode kliendi kindlustusvajadustele

8 Vt ka kindlustusteenuse hea tava https://eksl.ee/kindlustamise-tavad/kindlustuse-hea-tava/ (09.04.2026)

- 6 -

ja nõudmistele kõige paremini9. Võlaõigusseaduse kommentaarides10 on asutud seisukohale, et

vähemalt kindlustusmaakleri puhul on eelpool osundatud kohustuse puhul tegemist

vastutustundliku kindlustamise põhimõttega, mis on oma loomult võrreldav krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõttega.

Lisaks on maaklerlepingutes üritatud panna kohustus kindlustushuvi määratlemiseks kindlustusvõtjale,

mitte sätestatud kindlustusmaaklerile nõudeid kindlustusvajaduse väljaselgitamiseks.11 Õiguskirjanduses

on leitud, et sellised maaklerilepingu tingimused, mis kindlustusvajaduse õige määratlemise panevad

kindlustusmaakleri lepingutes kindlustusvõtjale, ei ole kooskõlas IDD eesmärgiga ning kindlustusmaakleri

seaduses sätestatud kohustustega tuvastada kindlustusvõtja kindlustusvajadus.12

Tulenevalt sellest, et terminil „kindlustushuvi“ on kaks erinevat tähendust, tekitab selle kasutamine praktikas

erinevas kontekstis segadust ning on viinud ebaühtlase tõlgendamiseni.

Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka kindlustusõiguse valdkonna õigusteadlased (nt Olavi-Jüri

Luik jt).13 Probleemi on möönnud ka Rahandusministeerium, kes on varem ette valmistanud vastava

eelnõu selle lahendamiseks, kuid mille menetlemine on erinevatel põhjustel lõpetati. Arusaamatuks jääb,

miks varasemaid muudatusettepanekuid ei ole käesoleva eelnõuga liidetud.14

Selguse ja õiguskindluse tagamiseks on põhjendatud viia terminoloogia kooskõlla IDD artikliga 20 ning

asendada KindlTS-is läbivalt termin „kindlustushuvi“ terminiga „kindlustusvajadused“ (või „nõudmised ja

vajadused“).

Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182 lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“ vastavas käändes;

5 Filiaali registreerimise nõudest loobumine

EKsL jagab Finantsinspektsiooni poolt väljendatud muret seoses eelnõus kavandatud muudatustega

KindlTS § 24 lõike 6 ja § 36 lõike 2 osas, millega kaotatakse filiaali asutamise nõue nii Eestis kui ka

välisriigis.15

Leiame, et kavandatud muudatuste puhul ei ole piisavalt selgelt välja toodud nende eesmärk ega praktiline

vajadus. Samuti ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, et muudatusega kaasneks märkimisväärne

halduskoormuse vähenemine ei turuosalistele ega järelevalveasutusele. Arvestades, et filiaali asutamine

ja lõpetamine on oma olemuselt ühekordsed toimingud, on võimalik halduskoormuse vähenemine pigem

marginaalne. Samas parandab filiaali nõue välismaa äriühingu kohta käivate andmete kättesaadavust

Eestis ja lihtsustab sellega tegevust.

EKsL hinnangul aitab kehtiv regulatsioon tagada õigusselguse nii teenuse osutamise vabaduse kui ka

asutamisvabaduse kasutamisel piiriüleses tegevuses. Filiaali olemasolu ja selle formaalne registreerimine

9 IDD artikkel 2 (1) 15 sisustab mõiste „nõustamine” kui ühe või mitme kindlustuslepingu kohta isikliku soovituse andmine kliendile tema soovil või kindlustustoodete turustaja algatusel.

10 Paul Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2021. § 482 kommentaarid, kommentaar 3.2.2. 11 Näiteks Coop Kindlustusmaakler AS on maaklerilepingu üldtingimustes sätestanud (p 3.1): “Kindlustusmaakler esitab Kliendile kindlustuspakkumised lähtudes Kliendi poolt Kindlustusmaaklerile teatavaks tehtud kindlustushuvist ja nõudmistest.” Seega eeldab Coop Kindlustusmaakler AS kliendi poolt õige (subjektiivselt) kindlustusvajaduse esitamist ega eelda täiendavalt kindlustusmaakleri kohustusi kindlustusvajaduse (objektiivse) väljaselgitamiseks. AS Coop Kindlustusmaakler AS. Maaklerilepingu üldtingimused. Arvutivõrgus: https://res30f.cooppank.ee/dg1aslker/image/upload/v1713807905/tingimused/est/Coop- kindlustusmaakler.maaklerileping_wkbyod.pdf (09.04.2026). 12 https://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_3_kas_kindlustus_iguses_eksisteerib_vastutustundliku_kindlustamise_p_him_te_ 13 Samas, lisaks https://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_7_kindlustushuvi_kui_kindlustuse_ja_hasartm_ngu_eristamise_alus 14 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7c2b29a-cbcb-4d53-9cd0-cf995b65b22b 15 https://adr.rik.ee/ram/dokument/18524073

- 7 -

loob selge raamistiku nii turuosalistele, järelevalve teostamisele kui ka klientidele, kes peavad saama

üheselt aru teenusepakkuja õiguslikust staatusest ja oma õiguste teostamise võimalustest.

Muudatuse elluviimisel võivad hägustuda tegevuse vormid ning järelevalve ulatus, mis omakorda võib

suurendada õigusselgusetust ja tekitada praktilisi probleeme nii järelevalves kui ka tarbijakaitses. Samuti

võib keerukamaks muutuda haldusmenetluses dokumentide kättetoimetamine ning avaliku teabe

kättesaadavus.

Eeltoodut arvesse võttes leiab EKsL, et kavandatud muudatustega ei ole põhjendatud kiirustada. Enne

muudatuste edasi menetlemist tuleks põhjalikumalt analüüsida nende tegelikke mõjusid, sealhulgas mõju

turu toimimisele, järelevalve efektiivsusele ja eelkõige tarbijate õigustele, sealhulgas kindlustusjuhtumite

lahendamisele.

Seetõttu teeb EKsL ettepaneku jätta nimetatud muudatused käesolevast eelnõust välja.

Palume esitatud ettepanekuid arvesse võtta, et tagada IDD nõuete selge ja eesmärgipärane

ülevõtmine. Oleme valmis vajadusel täiendavalt selgitusi andma ning kohtuma ettepaneku

arutamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees

Martti Merila, 667 1809, [email protected]