Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium Meie: 10.04.2026 nr 32

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud tugiisikuteenuse süsteemsete kitsaskohtade

lahendamiseks

Pöördume seoses tugiisikuteenuse süsteemsete kitsaskohtadega taaskord Sotsiaalministeeriumi

poole. , Kitsaskohad mõjutavad igapäevaselt erivajadusega lapsi ning nende peresid, aga ka

täisealisi teenusevajajaid, eelkõige psüühikahäirega inimesi. Kohtusime Sotsiaalministeeriumiga

viimati sel teemal 28.01.2026, mille järgselt lubasime saata oma täiendavad ettepanekud

kirjalikult.

Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva

toimetuleku toetamine - laste puhul lisandub eesmärk toetada lapse arengut, tagada järelevalve

ja vajadusel teha hooldustoiminguid ning vähendada lapsevanema hoolduskoormust ja toetada

tööturul osalemist ning võimaldada lapsevanematel tegeleda teiste pereliikmetega või olla muul

moel ühiskondlikult aktiivne.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on alates 2022. aastast tõstatanud suhtluses ministeeriumi12,

kohalike omavalitsustega3, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja laiema avalikkusega45

tugiisikuteenuse kitsaskohti. Teema on läbiv ka meediakajastustes, mis peegeldavad perede

igapäevaseid raskusi teenuse kättesaadavuse ja järjepidevusega. Eriti murettekitav on see, et

vaatamata probleemi pikale kestusele, korduvale esiletõstmisele ning selle ulatuslikule

mõjule puudega inimestele ja nende peredele, ei ole tugiisikuteenuse süsteemseid probleeme

seni piisava prioriteetsusega käsitletud. Tegemist ei ole üksikuid peresid puudutava

1 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-pikaajalise-hoolduse-reformi-ii-etappi/ 2 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-ministrile-sotsiaal-ja- tervishoiuvaldkonna-kiireloomuliste-muudatuste-tegemiseks/ 3 https://epikoda.ee/uudised/poordumine-seoses-tugiisikuteenuse-tagamisega/ 4 https://www.youtube.com/watch?v=6HcQxAFSMu4 5 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/tugiisikutel-vaja-oiglaseid-tootingimusi

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

küsimusega, vaid teenusega, mille puudujääkidega toimimine mõjutab otseselt paljude

laste haridusteed, täisealiste inimeste toimetulekut, perede toimimist ja majanduslikku

kindlustunnet ning lähedaste võimalusi tööturul osaleda.

Õiguskantsler67 on oma pöördumistes ja menetlustes juhtinud korduvalt tähelepanu

olukordadele, kus puudega lapsele vajalik tugiisik puudub või ei ole teenus piisavas mahus

kättesaadav, mille tagajärjeks võib olla lapse hariduses lünklik osalemine või kõrvale

jäämine või lapsevanema tööturult eemale jäämine. Õiguskantsleri hinnangul ei tohi lapse

õigus vajalikule toele sõltuda üksnes kohaliku omavalitsuse rahalistest võimalustest või

tööjõu puudusest.

Riigikontroll on oma auditites89 juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kohalike omavalitsuste

pakutavate sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet erineb omavalitsuste lõikes

märkimisväärselt. See tähendab, et inimeste võimalused saada vajalikku tuge sõltuvad elukohast.

Riigikontroll on rõhutanud riigi rolli selgete raamtingimuste loomisel, et vältida teenuste

kättesaadavuses põhjendamatuid piirkondlikke erinevusi.

Perede tagasiside näitab, et tugiisikuteenuse kättesaadavus on sageli ebapiisav, teenuse

maht ei vasta tegelikule vajadusele, teenus katkeb tugiisiku lahkumisel või ei ole võimalik

leida asendajat. Selline ebakindlus muudab perede jaoks töö- ja pereelu ühitamise väga

keeruliseks ning suurendab märkimisväärselt hoolduskoormust ja sunnib pered

majanduslikku kitsikusse, sh väljendub see ka tulevikus pensionieas. Probleemid

tugiisikuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevusega toovad kaasa lapsevanemate tööaja

vähendamise või tööturult lahkumise, maksulaekumise vähenemise, pensionimaksete

vähenemise, suurenenud tervishoiukulud ning pikemaajalise sotsiaaltoetuste vajaduse.

Tugiisikuteenuse toimimise eelduseks on motiveeritud ja püsiv tööjõud. Tööinspektsioon on

käsitlenud tugiisikute lepinguliste vormide küsimust ning 2025. aastal oli fookuses sihtkontroll10,

6 https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2024/sotsiaalkaitse 7 https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ 8 https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/19429_RKTR_6574_2-1.4_2321_001- 2%20%281%29.pdf 9 https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/koduteenuste-korraldus 10 https://sinuga.epikoda.ee/omastehoolduse-erinumber-2026/tooleping-voi-volaoiguslik-leping-milline-leping- tugiisikuga-solmida

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

mis viitab valdkonnas levinud ebaselgusele ja riskile, et töö tegelik sisu vastab töölepingulisele

suhtele, kuid praktikas kasutatakse võlaõiguslikke lepinguid. Peamiselt jäävad tugiisikud

ravikindlustuseta ning võimaluseta kasutada õigust puhkusele ja haiguspäevadele, mistõttu on

väga keeruline leida inimesi, kes seda tööd sellistel tingimustel teha sooviksid. Tugiisik pakub

teenust kindlale isikule, kokkulepitud viisil, ajal ja kohas. Tugiisiku töö sisu, ülesanded ja

korraldus võivad küll konkreetsest lapsest või täiskasvanust lähtuvalt erineda, kuid need

on siiski tööandjaga selgelt kokku lepitud. Seetõttu tuleb tugiisikuga sõlmida tööleping ning

tagada tugiisikule sotsiaalsed garantiid. Rõhutame, et EPIKoja praktika näitab, et

sotsiaalsete garantiide puudumine on kõige suurem põhjus, miks inimesed tugiisikuna tööle

ei soovi asuda või lahkuvad töölt, kui saavad töötasu mõistes samaväärse pakkumise, kuid

sotsiaalsete garantiidega.

EPIKojani on jõudnud näiteid praktikast, kus 2026.a. alampalga tõusuga ei ole käsunduslepingu

alusel töötavate tugiisikute töötasu tõstetud, mille tulemusena jäävad tugiisikud ilma

ravikindlustusest ning lahkuvad töölt. Käsunduslepinguline töösuhe viitab teenuse

jätkusuutlikkuse puudumisele ning ei anna ei töötajatele (sh ka potentsiaalselt

tugiisikuteenuse osutamisest huvitatud inimestele) ja ka peredele turvatunnet.

Lapsevanematel ei ole kindlust oma erivajadusega lapse hooldamise kõrvalt tööturule

minna , kui teenus ei ole jätkusuutlik. Tööandjate vaatest ei ole aktsepteeritav, et töötaja

peab tugiisiku puudumise tõttu pidevalt ootamatult nt poole tööpäeva pealt lahkuma, või

et tugiisikute pideva vahetumise tõttu peab lapsevanem võtma (palgata) puhkust ja käima

koos lapsega koolis, sest tugiisikut ei leita. Kõige keerulisemas seisus on loomulikult

erivajadusega laps, kelle arenguks on vaja stabiilset keskkonda, tuttavaid ja turvalisi

inimesi ja toimivat võrgustikku. EPIKoja praktikas ei ole harvad juhtumis, kus laps ja pere

jaoks vahetub tugiisik 2 aasta jooksul enam kui viiel korral, sh jäävad uue töötaja otsingute

vahele ka pausid, mil laps ja pere on teenuseta.

Lisaks on teenuse korralduses rollide hajumine hariduse- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Praktikas

esineb väga keerulisi vaidlusi, kus abi vajav laps ja tema pere jäävad ilma teenuseta, kuna

sotsiaal- ja haridusvaldkonnametnikud suunavad teenuse vastutust teineteisele.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Tugiisikuteenusega seotud pöördumised on EPIKojas iganädalased ning säärasel moel

üksikjuhtumite lahendamine ei ole jätkusuutlik.

Peame jätkuvalt vajalikuks, et Sotsiaalministeerium poliitikakujundajana sekkuks ja looks

selged, üleriigilised tingimused tugiisikuteenuse osutamiseks, et tagada teenuse

kättesaadavus, kvaliteet ja järjepidevus üle Eesti.

Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised ettepanekud:

• Kujundada riiklik poliitika selliselt, et tugiisikute töö korraldamisel oleks vaikimisi

eelduseks töölepingu kasutamine juhtudel, kus töö tegelik sisu vastab töösuhtele. Võtta

arvesse Tööinspektsiooni sisendit 2025.aasta sihtkontrollide pinnalt. EPIKojale teadaolevalt on

mitmetele asutustele tehtud ettekirjutusi tugiisikutega töölepingute sõlmimiseks.

• Võimaldada teise astme sugulastel tugiisikuteenust osutada, arvestades püsivat ja

laiaulatuslikku tugiisikute puudust ning arvestades, et laste vanavanemad on vähemalt

vanaduspensionieani, kui mitte kauem, tööturul aktiivsed. Olukorras, kus vanavanem peab

valima esmase majandusliku kindlustatuse ja tasuta puudega lapselapse hooldamise tõttu

vaesusriski langemise vahel, on oodatav, et vanavanem jätkab tööl käimist, kuid ei saa sellevõrra

abivajavat peret piisavalt toetada. Kui aga vanavanem vastab tugiisikule seatud nõuetele, saab ta

teha valiku ning olla oma lapselapse tugiisikuks, teenides selle eest töist tulu ning leevendades

ka lapsevanema hoolduskoormust.

• Kohustuslike kriteeriumite ja nõuete kehtestamine määruse tasandil (sarnaselt

koduteenusega, üldhooldusteenusega), et ühtlustada teenuse kvaliteeti.

- Vajalik on kehtestada haridusnõuded tugiisikutele vastavalt tugiisikuteenust vajavale

sihtgrupile – näiteks psüühilise erivajadusega inimese tugiisik võrdsustada

tegevusjuhendaja väljaõppega, laste puhul tugiisiku koolituste sisu vastavalt erivajadusele.

- Teenuse sisu ja tugiisiku ülesannete sätestamine määruse tasandil – juhendamine,

motiveerimine, toetamine õppetöös osalemiseks, vaba aja veetmisel, sotsiaalsete suhete

loomisel ja hoidmisel, järelevalve ja juhendamine (nt kooli-koju saatmine), füüsiline

kõrvalabi ja hooldustoimingute tegemine.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

- Tagada tugiisikuteenuse osutamisel järjepidevus, sealhulgas asendusteenuse

korraldus, et vältida olukordi, kus teenus katkeb tugiisiku lahkumisel.

- Kujundada üleriigiliselt selged teenuse omaosaluse põhimõtted. Riigikontroll11 on

viidanud, et Sotsiaalkindlustusamet pole abivajaduse hindamise süsteemi arendamisel

lahendanud tasu suuruse arvestamise olulisi probleemkohti. SKA saaks panustada tasu

suuruse arvestamise rakenduspraktika kujundamisse, andes selgemaid soovituslikke

juhiseid. EPIKoda on seisukohal, et omaosaluse praktika kujundamisel tuleb muuhulgas

arvestada, et tugiisikuteenus peab olema lapsele ja perele haridusasutuses tasuta, samuti

psüühikahäirega inimestele, kellele teenus võib olla meede, et ennetada eestkoste seadmist

või kulukate sekkumiste rakendamist nagu ööpäevaringne teenus või sundravi.

• Edendada kohalike omavalitsuste vahelist koostööd, näiteks läbi täiendavate rahaliste

vahendite pakkumise KOV-dele, kes korraldavad teenust ühiselt.

• Suunata täiendavaid ressursse toetavate teenuste osutamiseks riigieelarvest, kuna

tegemist on keskse teenusega, mis otseselt vähendab perede hoolduskoormust ja soodustab

lapsevanemate tööturul osalemist. Kutsekoja12 uuringu andmetel teenuse vajajate arv aina

suureneb ja sellega koos ka surve omavalitsustele teenuseid osutada. Ka Kutsekoja uuringus

tuuakse välja, et tugiisikute ja lapsehoidjate keskmine palk on oluliselt madalam kui valdkonna

põhikutsealade keskmine. EPIKoda viis 2022. aastal läbi küsitluse KOV-de seas, kes tõid välja

rahapuuduse teenuste osutamiseks. Samuti on probleem tugiisikute ettevalmistus: tugiisikud ei

ole koolitatud, tööle kandideerivad ka inimesed, kes tegelikult ei ole valmis keerulise

abivajadusega inimestega töötama. Tugiisikutele pole kehtestatud ettevalmistusnõudeid ja kui

teenuse tunnihind on madal, ei soovi kvalifitseeritud inimesed seda tööd teha.

• Kaaluda seaduse tasandil lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse suuremat sidumist või

ühendamist. Lapsevanemate vaatest on tegemist sisult sarnaste teenustega, mille eesmärk on

tagada lapsele vajalik järelevalve, tugi ja hooldus. Teenuste formaalne eristamine ei tohi takistada

11 https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/19429_RKTR_6574_2-1.4_2321_001- 2%20%281%29.pdf 12 https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2017/01/OSKA_sotsiaaltoo_uuringuaruanne_terviktekst_2021.pdf

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

lapsele vajaliku abi kättesaadavust.Praktikas esineb olukordi, kus tugiisikuteenuse mahtu

piiratakse põhjendusega, et teenus ei hõlma järelevalvet, kuid samal ajal ei pakuta alternatiivina

lapsehoiuteenust või on selle kasutamine ebamõistlikult keeruline. Selle tulemusena jääb lapse

tegelik abivajadus katmata. Teenuste sidumine või ühtse lähenemise kujundamine aitaks vältida

olukordi, kus abi saamine sõltub teenuse formaalsest määratlusest, mitte lapse tegelikust

vajadusest.

• Määratleda selgelt tugiisikuteenuse korralduslik vastutus haridus- ja sotsiaalvaldkonna

vahel, et vältida olukordi, kus laps ja pere jäävad vastutuse hajumise tõttu teenuseta.

Tegemist ei ole üksikute omavalitsuste probleemidega, vaid süsteemse küsimusega, mis

vajab riiklikul tasandil poliitikakujundaja sekkumist ning tugiisikuteenuse korraldamiseks

ja rahastamiseks selgemate raamtingimuste loomist.

Eestil on siduvad kohustused ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille kohaselt

peab riik tagama, et puudega inimestel ja nende peredel oleks tegelik, mitte üksnes formaalne

juurdepääs vajalikele tugiteenustele. Olukord, kus teenus ei ole kättesaadav või järjepidev,

seab kahtluse alla puuetega inimeste õiguste tegeliku tagamise Eestis.

Mõistame, et sotsiaalvaldkonnas on erinevaid väljakutseid, seda enam tuleb kriitiliste

teemadega tegeleda moel, mis sihivad peamisi probleeme ega jäta kümneid aastaid

teadaolnud murekohti lahenduseta. Juhul kui tugiisikuteenuse süsteemseid kitsaskohti ei

lahendata, süveneb perede hoolduskoormus, väheneb tööturul osalemine ning suureneb

surve nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteemile. See toob kaasa pikaajalised kulud, mis ületavad

märkimisväärselt ennetavate ja toetavate teenuste arendamise maksumuse.

Nagu senini, on EPIKoda ka edaspidi valmis kaasa mõtlema ning sihtgruppi esindama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär; Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462; [email protected]