Vastus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Kert Lapimaa

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti [email protected]

Teie 13.03.2026

Meie 10.04.2026 nr 18-1/26/1055-4

Vastus pöördumisele seoses tuuleparkide müra, infraheli ja hindamismetoodikatega

Austatud Kert Lapimaa

Anname teada, et kuna Teie kirja adressaatide hulgas olid ka Sotsiaalministeerium ja Terviseamet, on käesolev vastus koostatud koostöös nimetatud asutustega ning arvestab nende seisukohtadega.

Juhime tähelepanu, et Uppsala Ülikooli teadlaste poolt avaldatud artikkel1 käsitleb eelkõige madalsagedusliku heli ja infraheli leviku modelleerimist ning uue arvutusmeetodi valideerimist .

Artikkel viitab, et infraheli levik võib teatud tingimustes ulatuda pikkade vahemaadeni, kuid ei järelda, et selline levik põhjustaks iseenesest tervisekahju. Avaliku info põhjal nähtub, et professor

Ken Mattsson on teadlane, kelle töö keskendub eelkõige füüsikaliste protsesside matemaatilisele modelleerimisele ning numbriliste meetodite arendamisele2. Tema tegevus seisneb ennekõike arvutusmeetodite arendamises, mitte keskkonnamüra regulatiivses hindamises ega tervisemõjude

määratlemises.

Uute teaduslike mudelite rakendamine eeldab nende täiendavat valideerimist, korratavust ning võrdlemist olemasolevate meetoditega. See tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema võimelised sama metoodikat kasutades jõudma võrreldavate tulemusteni, mida kinnitavad ka

helirõhutasemete mõõtmistulemused. Selleks peab meetod olema lisaks avaldamisele ka laiapõhjaliselt valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates

hindamisolukordades. Prof Mattsoni arvutusmeetod ei ole käesoleval ajal laialdaselt kasutusel ega integreeritud rahvusvahelistesse standarditesse, juhendmaterjalidesse või normdokumentidesse soovitusliku meetodina.

Müra hindamises rahvusvaheliselt aktsepteeritavad arvutusmetoodikad kujunevad laiapõhjalise

teaduskirjanduse, rahvusvaheliste standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse müra hindamine nõuetekohaseks juhul, kui see on teostatud asjakohaste Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite alusel3. Eestis kasutatavad

müra hindamise metoodikad (nt ISO 9613-2, mida kasutatakse nt tarkvaradega SoundPlan, CadnaA ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide

1 https://doi.org/10.1016/j.apacoust.2025.111156 2 https://www.uu.se/en/contact-and-organisation/staff?query=N96-1629 3 Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra - ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2

praktikaga tuuleparkide mürahinnangute koostamisel. Kliimaministeeriumi tellimusel on 2025.

aastal värskelt uuendatud ka tuuleparkide müra hindamise metoodika rakendamise põhimõtteid, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat ja ISO 9613-2:2024 uuendatud standardit4. Metoodika

alusel koostatud mürahinnangud, sealhulgas erinevate konsultantide poolt teostatud modelleerimised, põhinevad konservatiivsel lähenemisel, mille käigus eeldatakse muuhulgas tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra leviku seisukohalt ebasoodsaid ilmastiku -

ja tuuleolusid vastuvõtjate (nt elamute) suhtes, et vältida võimalike mõjude alahindamist. Seega võib Eestis tuuleparkide müra hindamisel kasutatavat metoodikat pidada aja- ja asjakohaseks;

analoogne käsitlus on tuuleparkide müra hindamisel teistes Euroopa riikides. Tuuleparkide mürast (ja muudest mõjudest) tulenevaid võimalikke tervisemõjusid on põhjalikult

käsitletud Tartu Ülikooli 2025. aasta ülevaateuuringus (leitav siit), mis koondab viimase 15 aasta teaduskirjanduse. Uuring hõlmas 32 kvaliteetset teadusartiklit, sealhulgas pikaajalisi põhjuslikke

seoseid käsitlevaid uuringuid. Töös järeldati muuhulgas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Terviseameti rahvatervise labori andmetel teostatakse infraheli mõõtmisi sagedusvahemikus 0,8–20 Hz.

Lähtudes Terviseameti rahvatervise labori poolt teostatud helirõhutasemete mõõtmistest Saarde5 ja Sopi-Tootsi6 tuuleparkide ümbruses, ei fikseeritud üheski müratundlikus hoones ega hoone

juures asuvas mõõtmispunktis tulemusi, mis ulatuksid infraheli piirväärtuste lähedale, vaid jäid neist oluliselt madalamaks. Terviseamet on kinnitanud, et nende labori müra, sealhulgas infraheli mõõtmised on kooskõlas kehtivate õigusaktide ning rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu tasandil

tunnustatud standarditega. Eeltoodust tulenevalt leiab Kliimaministeerium, et Teie kirjas esitatud seisukohti ei saa käsitleda

tõendusena, et tuuleparkide tegevus kujutaks ohtu inimeste tervisele olukorras, kus kehtivate helirõhutasemete nõuete ületamist ei toimu, ega ka põhjendusena olemasolevate tuuleparkide

kasutuslubade peatamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole alust peatada tuuleparkide arendusi ega kehtivaid kasutuslubasid üksikute analüüside põhjal, kui ei ole tõestatud nõuetele mittevastavus. Samuti ei ole põhjendatud kõigi projektide mürahinnangute ümberhindamine ilma laiapõhjalise

teadusliku kinnituse ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodilise aluseta. Kliimaministeeriumi hinnangul annavad tuuleparkide müra hindamisel kasutatavad üldtunnustatud arvutusmetoodikad

ning rahvusvahelistele standarditele vastavad mõõtmismeetodid usaldusväärse hinnangu tegelikele müratasemetele ning on praktikas asjakohaselt rakendatavad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk

kantsler

Koopia: Sotsiaalministeerium, Terviseamet

4 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine. 5 https://utilitas.ee/failipank/saarde-tuulepargi-murauuring/ 6 https://sopitootsipargid.ee/et/avaleht/

Rasmus Pruus, 6253404, [email protected]

Lilli Tamm, 626 9133, [email protected]