Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 10 (muudetud sõnastuses)

VÕLANÕUSTAMISTEENUS

1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele

(aruandeaasta jooksul)

Isikute arv kokku

Pöördunud isikutest Osutatud teenuse tundide maht

ja kulutused teenusele

saanud esmast võlanõustamist

sotsiaaltööspetsialisti poolt

saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses

vastava täiendkoolituse läbinud või

kutsetunnistusega sotsiaaltööspetsialisti poolt

saanud teenust kohaliku

omavalitsuse üksuse palgal oleva võlanõustaja poolt

suunatud lepingulise

võlanõustaja poole

teenuse- tundide maht kokku

kulutused võla-

nõustamis- teenusele,

eurot

keskmised kulutused ühe tee-

nusetunni kohta, eurot

(v7 / v6)

1 2 3 4 5 6 7 8

2. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul)

Isikute arv

kokku (v1 = v2

+...+ v11)

neist

töötav

ema- või vanema- puhkusel

olev

kodune õpilane

(üli- õpilane)

registree- ritud töötu

mitte- registreeritud

töötu

riiklikku pensioni saav isik

teised pöördu-

jad

vana- dus-

pensio- när

töövõi- metus- pensio- när või

töövõime toetust

saav isik

muu pensio-

när

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 11 (muudetud sõnastuses)

ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS ASUTUSES 1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse saamise aeg kuudes

Rea nr

Aasta lõpus teenust saanud isikud

Aasta jooksul teenust saanud isikud

Isikute teenuse saamise aeg kokku

(kuudes)

A B 1 2 3

Perekodus kokku 01

0–2-aastased 02

3–17-aastased 03

18 ja vanemad 04

Asenduskodus kokku 05

0–2-aastased 06

3–17-aastased 07

18 ja vanemad 08

Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks

kord) 09

Järelhooldusel 10

Asendus- ja järelhooldusteenust saanud kokku (isikud üks

kord)

11

2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus

Rea nr

Aasta jooksul teenust saanud isikud

Isikute teenuse saamise

aeg kokku

(kuudes)

Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt

kuus (v9 / v2)

Kulutuste rahastusallikad Kulutused teenusele aruande-

aastal kokku

(v4 +…+ v8)

sh meditsiini-

ja hügieeni-

tarbed (konto

552200)

isiku oma-

osalus

kohalik oma- valit- sus

riik

välis- va-

hen- did

muu

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Perekodus 01

Asenduskodus 02

Järelhooldusel 03

Asendus- ja järelhooldus- teenus kokku

04

3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga

Rea nr

Asendus- hooldusteenust saanud isikud (aasta lõpus)

Järelhooldusteenust saanud isikud (aasta lõpus)

Teenust pakkunud

pered (aasta lõpus)

Teenust pakkunud perevanemad/kasvata

jad (aasta lõpus)

A B 1 2 3 4

Perekodus kokku 01

1 perevanemaga peredes

02

2 perevanemaga peredes

03

2

3 perevanemaga peredes

04

Asenduskodus kokku 05

kuni 3 kasvatajaga peredes

06

4 või enama kasvatajaga peredes

07

Järelhooldusel muul viisil*

08 x

Kokku (üks kord) 09

* real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse seotud kasvatajaid/perevanemaid.

4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad

põhitöötajad ja nende keskmine töötasu

Töötaja

Rea nr

Täidetud ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Täitmata ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Töötajate arv aasta

lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris,

taandatud täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöötasu oktoobris,

eurot (v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Kasvataja 01

Kasvataja abiline 02

Perevanem 03

Perevanema abiline 04

Kokku last vahetult kasvatavad isikud (summeerib read 01–04)

05

Sotsiaaltöötaja 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad*

07

KOKKU/keskmine 08

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 12 (muudetud sõnastuses)

1

ERIHOOLEKANDETEENUSED

1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)

Sugu / teenuse liik Rea nr

Kokku eelmise aruan-

deaasta lõpul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- deaasta lõpul (v2

+…+ v5)

18–24 25–64 65–79 80 ja vane-

mad

A B 1 2 3 4 5 6

Mehed 01

Naised 02

Kokku (01 + 02) 03

sh igapäevaelu toetamise teenus 04

igapäevaelu toetamise teenus autis- mispektrihäirega inimestele (pideva ja in- tensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid)

05

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele

06

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

07

toetatud elamise teenus 08

kogukonnas elamise teenus 09

töötamise toetamise teenus 10

päeva- ja nädalahoiuteenus 11

ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 13 kuni 15)

12

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inime- sele

13

ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- sele

14

ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektrihäirega (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autis- tid)

15

Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.

2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul)

Sugu / teenuse liik Rea nr

Kokku eel- mise aruan-

deaasta jook- sul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- deaasta jook- sul (v2 +…+

v5) 18–24 25–64 65–79

80 ja vane- mad

2

A B 1 2 3 4 5 6

Mehed 01

Naised 02

Kokku (01 + 02) 03

sh igapäevaelu toetamise teenus 04

igapäevaelu toetamise teenus autis- mispektrihäirega inimestele (pideva ja in- tensiivse äärmusliku kahjustava käitumi- sega autistid)

05

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele

06

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

07

toetatud elamise teenus 08

kogukonnas elamise teenus 09

töötamise toetamise teenus 10

päeva- ja nädalahoiuteenus 11

ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 13 kuni 15)

12

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega ini- mesele

13

ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- sele

14

ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) täisealisele inime- sele

15

Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.

3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu

Töötaja/ amet

Rea nr

Täidetud ametikoh- tade arv (koormu-

sed) aasta lõpus

Täitmata ametikoh- tade arv (koormu-

sed) aasta lõpus

Töötajate arv

aasta lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris, taandatud

täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöö- tasu ok- toobris,

eurot

(v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Hooldustöötaja 01

Tegevusjuhendaja 02

Abihooldustöötaja 03

Õde 04

Sotsiaaltöötaja 05

Huvijuht 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad* 07

Kokku (01 +…+ 07) / keskmine 08

3

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

4. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)

Teenuse liik Rea nr

Riigieelarvevälised kulutused

teenusele kokku (v1 = v2 + v3 + v4)

Kulutuste rahastusallikad, eurot

isiku omaosalus

kohalik omavalit-

sus

välisva- hendid

muu (v.a rii- gieelarvest rahastatav erihoole-

kande maksi- maalne mak-

sumus)

A B 1 2 3 4 5

Igapäevaelu toetamise teenus 01

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid)

02

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järele- valvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuu- dega täisealisele inimesele

03

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõr- valabi vajavale mõõduka intellek- tipuudega täisealisele inimesele

04

Toetatud elamise teenus 05

Kogukonnas elamise teenus 06

Töötamise toetamise teenus 07

Päeva- ja nädalahoiuteenus 08

Ööpäevaringne erihooldustee- nus (ei sisalda ridu 10 kuni 13)

09

Ööpäevaringne erihooldustee- nus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele

10

Ööpäevaringne erihooldustee- nus äärmusliku abi- ja toetusva- jadusega inimesele

11

Ööpäevaringne erihooldustee- nus kohtumäärusega hoolekan- deasutusse paigutatud inimesele

12

Ööpäevaringne erihooldustee- nus autismispektrihäirega ini- mestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumi- sega autistid)

13

Kokku (01 +…+ 13) 14

4.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)

Kululiik Rea nr

Kokku (olenemata rahasta- misallikast), eurot

A B 1

Meditsiini- ja hügieenitarbed, konto 552200 01

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 16 (muudetud sõnastuses)

VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)

Sugu Rea nr

Kokku eelmise aruandeaasta

lõpus

Vanuserühmad Kokku aruandeaasta

lõpus 18–64 65–79 80–84 85+

A B 1 2 3 4 5 6

Mehed 01

Naised 02

Kokku 03

neist dementsuse diagnoosiga

04

2. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel

Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus

Kokku (v2 + v3)

neist Kokku (v5 + v6)

neist

isikud, kelle hooldusteenuse

eest tasus kohalik omavalitsus

vähemalt osaliselt

isikud, kes tasusid oma

hooldus- teenuse eest

ise

isikud, kelle hooldusteenuse

eest tasus kohalik omavalitsus

vähemalt osaliselt

isikud, kes tasusid oma

hooldusteenuse eest ise

1 2 3 4 5 6

3. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Teenusesaajate arv (üks kord)

Teenuse saamise

kordade arv

Isikute teenuse saamise aeg kokku

(ööpäevades)

1 2 3

4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus) põhitöötajate kohta.

Töötaja Rea nr

Täidetud ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Täitmata ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Töötajate arv aasta

lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris,

taandatud täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöötasu oktoobris,

eurot (v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Hooldustöötaja 01

Abihooldustöötaja 02

Huvijuht 03

Tegevusjuhendaja 04

2

Sotsiaaltöötaja 05

Õde¹ 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad*

07

Kokku (rida 01 + ...+ 07) / keskmine

08

¹ Õe kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, kellel pole tervisekassaga lepingut ehk kes rahastavad

õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust.

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.

Teenust saanud isikute

arv kokku

Isikute teenuse saamise

aeg kokku

(ööpäeva- des)

Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt ööpäevas, eurot (v9 /

v2)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused

teenusele kokku,

eurot (v4 +…+ v8)

sh meditsiini- ja hügieenitarbed, konto 552200 isiku

omaosalus kohalik

omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Vanuserühmad Teenust saanud isikud kokku (üks kord)

(v1 +...+ v4) 18–64 65–79 80–84 85+

A B 1 2 3 4 5

Kokku 01

neist dementsuse diagnoosiga

02

7. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Teenust saanud isikud kokku (üks kord)

Isikute teenuse saamise

aeg kokku (päeva-

des)

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt

päevas, eurot (v3 / v2)

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 3 (muudetud sõnastuses)

ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)

Teenusesaaja vanus; osutatud teenuse maht

Rea nr

Mehed Naised Kokku

Kokku

neist

Kokku

neist

Kokku

neist

ainult liikumis- piiran- guga

ainult nägemis-

piiran- guga

ainult liikumis- piiran- guga

ainult nägemis-

piiran- guga

ainult liikumis- piiran- guga

ainult nägemis-

piiran- guga

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9

18–49 1

50–64 2

65+ 3

Kokku teenuse- saajaid (r01

+...+ r03) 4

Teenuse osutamise maht kokku, tundides

5 X X X X X X

Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (r05 / r04 / 12)

6 X X X X X X

2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Teenuse saamise eesmärk Rea nr

Mehed Naised Kokku

kokku

neist vanuses

kokku

neist vanuses

kokku

neist vanuses

18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2

Õppimine ja õppimisega seotud tegevused 01

Töötamine 02

Kodu ja perega seotud tegevused 03

Avalikud teenused 04

Ühiskondlikud ja vaba aja tegevused 05

Kokku (r01 +...+ r05) 06

3. Isiklike abistajate arv

Rea nr

Kokku aruandeaasta lõpus

A B 1

Kokku 01

sh läbinud isikliku abistaja koolituse 02

4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Osutatud teenuse maht

kokku, tundides

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised kulutused ühe teenusetunni kohta, eurot

(v2 / v1)

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 4 (muudetud sõnastuses)

KODUTEENUS

1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Teenusesaajad kokku

aruandeaasta jooksul

neist

üksi elavad perede koosseisus

elavad

A B 1 2 3

Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad teenusesaajad

02

2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)

Vanuserühm Osutatud teenuse maht

Rea nr

Mehed Naised Kokku

A B 1 2 3

18–64 01

65–74 02

75–84 03

85+ 04

Kokku (r01 +...+ r04) 05

Osutatud teenuse maht kokku (tundides)

06 X X

Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (r06 / r05/12)

07 X X

3. Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)

Rea nr

Kokku aruandeaasta

lõpus

A B 1

Teenust osutavad isikud 01

sealhulgas läbinud vastava koolituse

02

4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Osutatud teenuse maht

kokku, tundides

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised

kulutused ühe teenusetunni kohta, eurot

(v2 / v1)

isiku

omaosalus kohalik

omavalitsus riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 6 (muudetud sõnastuses)

1

LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES

1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)

Rea nr

Tüdrukud Poisid Kokku

A B 1 2 3

Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum (aruandeaasta jooksul)

01

neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud

02

Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03

Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)

eestkosteperre 04

hooldusperre 05

asenduskodusse või perekodusse 06

turvakodusse 07

naasid perekonda 08

muu 09

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 8 (muudetud sõnastuses)

SOTSIAALTRANSPORDITEENUS

1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)

Teenusesaaja vanuse- ja sihtrühm Rea nr

Kokku

neist teenuse saamise eesmärgi järgi

hariduse omanda-

mine töötamine

avalike tee- nuste kasu-

tamine

muu (sh hu- vitegevus, vaba aja

veetmine)

A B 1 2 3 4 5

Teenusesaajad kokku 01

nendest lapsed (0‒17) 02

sh suure hooldusvajadusega lapsed 03

nendest raske puudega lapsed 04

sügava puudega lapsed 05

18‒64 06

65+ 07

Kõikidest teenusesaajatest need, kes ka- sutasid kohandatud transpordivahendit

08 X X X X

2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruandeaasta jooksul)

Teenuse osutamise variandid Rea nr

Tähistage sobiv numbriga "1" (valida

võib mitu varianti)

A B 1

Teenust osutab KOVi või allasutuse töötaja 01

Teenust osutab sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostav vedaja), kellega on sõlmitud leping teenuse osutamiseks

02

Teenust korraldab piirkondlik ühistranspordikeskus (ÜTK), kes on riigihankega leid- nud sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostava vedaja)

03

KOV hüvitab sotsiaaltransporditeenust saama õigustatud isikule teenuse esitatud ar- vete alusel

04

3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Teenusesaaja sihtrühm

Rea nr

Kulutused tee- nusele kokku,

eurot

Kulutuste rahastusallikad, eurot

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välis-

vahendid muu

A B 1 2 3 4 5 6

Kokku 01

Täisealised 02

Lapsed 03

sh suure hooldusvaja- dusega lapsed

04

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 9 (muudetud sõnastuses)

TUGIISIKUTEENUS 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Sihtrühm Rea nr

Perede arv

Pereliikmete/teenusesaajate arv

Lapsed (0–17)

Täiseali- sed

(v4 + v5)

sh vanuses Kokku isikuid

(v2 + v3) 18– 64

65+

A B 1 2 3 4 5 6

1. Pere tugiisikuteenuse saajad 01

1.1 suure hoolduskoormusega perede ja nendes suure hooldusvajadusega laste arv

02

2. Laps või täisealine(v.a pere tugiisikuteenuse

saajad) (r04 + r05) 03 X

2.1 suure hooldusvajadusega isikud 04 X

2.2 muu vajaduse tõttu abi vajav isik 05 X

Kokku (r01 + r03) 06 X

2. Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)

Sihtrühm Rea nr

Kokku

neist teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi

lapse kodus

haridus- asutuses

vabaaja veet- misel, huvi-

tegevuses, ter- vishoiuasutu-

ses

transpor- dis, liiklu-

ses

A B 1 2 3 4 5

Suure hooldusvajadusega lapsed 01

nendest raske puudega lapsed 02

sügava puudega lapsed 03

Muu vajaduse tõttu abi vajavad lapsed 04

Kokku (r01 + r04) 05

3. Tugiisikute arv

Rea nr Kokku

aruandeaasta lõpus

A B 1

Pere tugiisikud 01

Lapse tugiisikud 02

Täikasvanu tugiisikud 03

Tugiisikute arv kokku 04

sh läbinud tugiisiku koolituse 05

4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Sihtrühm Rea nr

Tee- nuse maht tundi- des

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 + v4 + v5

+ v6+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmi- sed kulu-

tused ühe tee-

nuse- tunni kohta

(v2 / v1)

isiku oma-

osalus

kohalik oma-

valitsus

riik

välis- vahen-

did muu

A B 1 2 3 4 5 6 7 8

2

Pere tugiisikuteenuse saaja 01

sh suure hoolduskoormu- sega

02

Laps 03

sh suure hooldusvajadu- sega

04

Täisealine 05

Kokku (r01 + r03 + r05) 06

MINISTRI MÄÄRUS

10.04.2026 nr 18

Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” lisad 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12 ja 16 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 3. Isikliku abistaja teenus Lisa 4. Koduteenus Lisa 6. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 8. Sotsiaaltransporditeenus Lisa 9. Tugiisikuteenus Lisa 10. Võlanõustamisteenus Lisa 11. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses Lisa 12. Erihoolekandeteenused Lisa 16. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“

muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 7), millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja aruannete esitamise kord. Määruse muudatused vähendavad halduskoormust ning jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda koondina vähendada esitatavate aruannete mahtu. Võrreldes eelmise aastaga vähendatakse lahtrite arvu aruandevormides üle 5%, mis mõjutab positiivselt Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökoormust aruannete ettevalmistamisel ning kohalike omavalitsuste töökoormust ja asutuste halduskoormust aruannete täitmisel. Andmete esitamise mahtu vähendatakse kuues aruandevormis. Kolmes aruandevormis tehakse väiksemaid kohandusi ehk sõnastuslikke muudatusi ja täpsustusi. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna peaanalüütik Marion Rummo (e-post: [email protected]), majandusliku toimetuleku poliitika juhtivanalüütik Margit Rannamets (e-post: [email protected]) ning analüütikud Madli Jõeleht (e-post: [email protected]) ja Priit Laanoja (e-post: [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) ja teenuseid osutavad asutused sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse projekti raames tehtud küsitluse teel, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur (e-post: [email protected]) ja laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ([email protected]), hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Maarika Tarum ([email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati Nõlvak ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti erivajadustega inimeste heaolu osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ([email protected]) ja arendus- ja finantsosakonna analüüsitalituse analüütik Kati Karelson ([email protected]) ning sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse projektipartner Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi TWN). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2

Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 06.06.2025, 6. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrusega muudetakse määruse nr 7 lisasid 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12 ja 16 ning need asendatakse uute lisadega. Määruse nr 7 lisas 2 „Eluruumi tagamise teenus“, lisas 14 „Turvakoduteenus“, lisas 15 „Varjupaigateenus“ ega lisas 17 „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“ muudatusi ei tehta. Määruse nr 7 lisa 3 ehk aruandevormi „Isikliku abistaja teenus“ tabelist 1 „Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)“ jäetakse välja veerud 4, 8 ja 12, kuhu tuli seni märkida muu piiranguga ja/või erivajadusega tugiisikuteenuse saajad. Aruannete esitajatele ei ole olnud üheselt selge, mida nendesse veergudesse tuleb märkida ning muu piiranguga inimesed on edaspidi võimalik tuletada, kui lahutada kõigist teenusesaajatest liikumis- ja nägemispiiranguga teenusesaajad. Määruse nr 7 lisa 4 ehk aruandevormi „Koduteenus“ tabelis 3 „Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)“ täpsustatakse rea 02 nimetust. Seni tuli reale 02 märkida koduteenust osutavad isikud, kes olid läbinud erialase väljaõppe, kuid kuna vastav eriala koduteenuse osutajatele puudub, sõnastatakse rida 02 koolitusena. Rea 02 uus nimetus on „sealhulgas läbinud vastava koolituse“. Määruse nr 7 lisast 6 ehk aruandevormist „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ jäetakse välja tabel 2 „Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses“. Andmed lastekaitsetööd tegevate ametnike arvu (sh täisajaga töötavate ja osaajaga töötavate), koormuse, kõrghariduse olemasolu ja erialase ettevalmistuse (vastavus LasteKS §-le 19) kohta saadakse edaspidi regulaarselt iga aasta märtsikuu alguseks (eelmise aasta kohta) kogutava Rahandusministeeriumi personalistatistika kaudu, mis osaliselt dubleerib juba praegu S-veebi aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ tabeliga 2 kogutavaid andmeid. Rahandusministeeriumi personalistatistika vormi täiendatakse vastavate andmeväljadega, et see kataks eespool kirjeldatud andmevajadused. Andmete kogumine lastekaitsetöötajate sotsiaaltööalase kõrghariduse ja muu hariduse kohta lõpetatakse. Määruse nr 7 lisast 8 ehk aruandevormist „Sotsiaaltransporditeenus“ jäetakse välja tabel 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine viisid kohaliku omavalitsuse üksuses (aruande aasta jooksul)“, kuna teenuse korralduse viiside esitamine senisel kujul ei ole vajalik. Tabelis 3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruandeaasta jooksul)“ tõstetakse kokku read 01, 02, 03 ja 04, mille uueks nimetuseks saab „Teenust osutab KOVi või allasutuse töötaja“, kuna nii detailne teenuse osutamise liikide eristamine ei ole vajalik. Seni ridadel 01, 02, 03 ja 04 täpsustatud teenuse osutamise liike kirjeldatakse aruande juhendis. Määruse nr 7 lisa 9 ehk aruandevormi „Tugiisikuteenus“ tabelist 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse välja rida 09 ja tabelist 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse välja rida 07 ehk rahvusvahelise kaitse saajad. Rida oli vajalik, et Ukraina kriisi alguses hinnata KOV-ide lisaressursi vajadust seoses rahvusvahelise kaitse saajatega. Tabelis 3 „Tugiisikute arv“ täpsustatakse rea 04 „tugiisikute arv kokku“ märkimist. Üks tugiisik võib töötada nii pere, lapse kui täiskasvanu tugiisikuna, seega võib rida 04 olla väiksem kui ridade 01, 02 ja 03 summa.

3

Määruse nr 7 lisast 10 ehk aruandevormist „Võlanõustamisteenus“ jäetakse välja tabel nr 2 „Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul)“. Tabel jäetakse välja andmete kogumise keerukuse ja vähese kasutussageduse tõttu. Praegusel kujul andmete kogumiseks vajadus puudub. Määruse nr 7 lisa 12 ehk aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ tabelis 4.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)“ täpsustatakse esitatavate meditsiini- ja hügieenikulude konto numbrit. Ülemkonto 5522 „Meditsiini- ja hügieenikulud“ asemel kogutakse edaspidi andmeid alamkonto 552200 „Meditsiini- ja hügieenitarbed“ kohta, kuna pikaajalises hoolduses ei tohiks meditsiinitoodete arvestus tervishoiukulude jaoks sisaldada kindlustusmakseid, ekspertiise ega teenuseid, mis sisaldusid varem kogutud ülemkonto 5522 kulude sees. Sama täpsustus tehakse ka määruse nr 7 lisa 11 ehk aruandevormi „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ tabeli 2 „Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus“ veerus 10 ja määruse nr 7 lisa 16 ehk aruandevormi „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ tabelis 5 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“. Määruse lisa 12 ehk aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ tabelites täpsustatakse läbivalt ka kahe teenuse sõnastusi. Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga täisealisele inimesele ja ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga täisealisele inimesele sõnastatakse ümber nii, et oleks arusaadav, et nende all oli varem ja on ka edaspidi mõeldud teenuseid, mida osutatakse autismispektrihäirega inimestele, kellel on pidev ja intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine. Määruse nr 7 lisast 16 ehk aruandevormist „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ jäetakse välja tabel 2 „Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“, kuna tabeli täitmine on teenuseosutajate jaoks suur halduskoormus ja tabelis esitatud andmete kasutussagedus väike. Tulevikus on tabelis esitatud andmeid võimalik suures osas loodetavasti saada STARi kaudu. Seoses tabeli 2 väljajätmisega lisatakse eelmise aruandeaasta ja käesoleva aruandeaasta lõpu teenusesaajate koondandmete veerud tabelisse 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)“. Määruse lisast 16 jäetakse välja ka tabelid 3 ja 7 ehk vastavalt „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)“ ja „Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)“. Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja (ööpäevades) ja aasta jooksul teenust saanud isikute arvu info (seni kajastatud ka tabelis 3) saab edaspidi tabelist 5 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“, kuna neid andmeid on küsitud kahes tabelis seni dubleerivalt (süsteem on ühest tabelist teise info kuvanud automaatselt). Tabelist 7 lisatakse aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute info tabelisse 8 „Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“. Isikute teenuse saamise aeg kokku (päevades) sisaldub juba dubleerivalt ka tabelis 8. Tabelites 3 ja 7 seni automaatselt süsteemi poolt arvestatud näitajaid, näiteks ühe isiku teenuse saamise keskmine aeg (ööpäevades) ja ühe isiku teenuse saamise arvestuslik aeg (kuud aastas) tabelis 3 ning ühe isiku teenuse saamise aeg (päevi aastas) tabelis 7 on võimalik edaspidi andmete vajajatel ise tabelisse sisestatud andmete põhjal välja arvestada. Detailne teenuse saamise kestuse arvestus ööpäevades jäetakse välja ka tabelist 3a „Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)“. Tabelisse tekitatakse veerg, kuhu tuleb lisada vaid isikute teenuse saamise aeg kokku (ööpäevades). Teenusesaajate arvu ja teenuse saamise kordade arvu veerud jäävad tabelisse alles. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud

4

Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja aruannete esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile (edaspidi SoM), Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi TEHIK). Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sealhulgas koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestada ühiskondlikke olulisi muutusi, mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Samuti on muudatuste tegemisel arvesse võetud 2025. aastal TEHIK-u, SKA, SoM-i ja TWN-i koostöös tehtud analüüsi „Sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse mudeli loomine“ tulemusi. Kokku tehakse muudatusi kaheksas aruandevormis. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju infotehnoloogilistele arendustele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju riigiasutuste korraldusele Aruannete muudatustel on mõju SKA-le ja TEHIK-ule, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist. Mõju SKA-le ja TEHIK-ule seisneb selles, et asutused peavad tegema muudatusi aruandluskeskkonnas, et täitjatel oleks võimalik muudetud vorme täita ja neid esitada. SKA-lt eeldab see muudatuste tehnilist kirjeldamist, TEHIK-ult muudetud vormidega seotud IT- arenduste hankepartnerile edastamist ja mõlemalt nimetatud asutuselt lisaks aruandevormide testimist S- ja H-veebis. SKA-le tähendab see ka aruandeperioodil uute vormide juhendite muutmist ning asutuste ja KOV-ide nõustamise koormust. Rahandusministeeriumile võib kaasneda eelkõige esimesel aastal väike töökoormuse kasv lastekaitsetööd tegevate ametnike andmete kogumisega riigi personalistatistika kaudu. Andmete esitajad võivad vajada nõustamist ja juhendamist andmeväljade täitmisel, kuid ebasoovitavate mõjude vähendamiseks toetab Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumit vastavate juhendite koostamisel. Kokkuvõttes on muudatuste mõju SKA ja TEHIK-u töökorraldusele oluline ja positiivne, kuna aruandluse maht väheneb. Ebasoovitav mõju Rahandusministeeriumile on väike. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused aruandevormides „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, „Sotsiaaltransporditeenus“, „Tugiisikuteenus“ ja „Võlanõustamisteenus“ puudutavad kõiki KOV-e, kuivõrd kõik nad on nende aruannete esitajad. Samuti on aruannete „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ muudatustest puudutatud need KOV-id, kellel endal on vastava teenuse osutamise asutus. Kuna muudatustega ühtegi vormi täiendavaid andmeid ei lisata, vaid vähendatakse esitatavate

5

andmete mahtu, on mõju KOV-ide jaoks valdavalt positiivne ja oluline töökoormuse vähenemise seisukohast. Lastekaitse aruandevormiga kogutavaid andmeid lastekaitsetööd tegevate ametnike kohta kogutakse edaspidi Rahandusministeeriumi personalistatistika kaudu ning lastekaitsetöötajate sotsiaaltööalase kõrghariduse ja muu hariduse andmete kogumine lõpetatakse. See vähendab andmete topelt esitamist ja seeläbi ka KOV-ide töökoormust andmete esitamisel. Ebasoovitavaid mõjusid KOV-idele muudatustega ei kaasne. Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele Muudatused vormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ on küllaltki suured ja halduskoormust vähendavad. Asutused ei pea enam märkima andmeid teenusesaajate liikumise kohta ega detailandmeid teenuse saamise kestuse kohta. Seega väheneb andmete esitamiseks kuluv aeg ja asutustel on võimalik suunata see ressurss ümber teenuse osutamiseks. Aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ ja „Erihoolekandeteenused“ muudatused on vaid täpsustavad ega oma erilist mõju asutuste halduskoormusele. Kokkuvõttes võib hinnata muudatusi väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse pakkujate jaoks positiivseteks ja olulisteks. Ebasoovitavaid mõjusid muudatustega ei kaasne. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete muudatuste või uute vormide loomise korral tuleb e-vorme ümber seadistada ja see eeldab e- keskkondade IT-arendust, mille korraldab TEHIK (arendushankega) koos SKA-ga. Vastavad e-arendused on regulaarses korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Sotsiaalhoolekande aruandluse vorme on viimase 12 aasta jooksul vähendatud jõudsalt (joonis 1), lahtrite arv on aruannetes kokku vähenenud enam kui 14 korda (2014. aastal oli S- ja H-veebi aruannetes lahtreid enam kui 25 600, 2026. aasta aruannetes on lahtreid kokku 1896)1. Kõige enam vähendati mahtu pärast aastaid 2016–2018, kui rakendus STAR ning toimetulekutoetuse ja asendushoolduse andmekorje sai minna enam registripõhiseks, kuid ka käesoleva määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda vähendada esitatavate aruannete mahtu – võrreldes eelmise aastaga on lahtrite maht vähenenud üle 5%, millel on positiivne mõju KOV-ide töökoormusele ja asutuste halduskoormusele. Selle tingisid andmete esitamise mahu vähendamine kuues aruandevormis ja väiksemate täpsustuste tegemine kolmes aruandevormis. Soov on ka järgmistel aastatel aruannete vähendamise trendi jätkata ning liikuda andmete kogumisega registripõhisemaks, mis suuresti sõltub ka STAR2 arenduste valmimisest. Joonis 1. Sotsiaalhoolekande aruannete (S- ja H-veeb) maht aastatel 2004, 2014, 2024, 2025 ja 2026

1 Sotsiaalministeerium, 2025. Sotsiaalhoolekande aruandluse vormide mahu minianalüüs.

6

Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide veebikeskkonnas kättesaadavaks tegemine ja aruandevormides tabelitele tingimuste programmeerimine. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla eelmise aasta kogemust arvestades kuni 9000 eurot. Kulutused kaetakse TEHIK-u eelarvest S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga väheneb aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg ja sellega seotud halduskoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Eelnõu kooskõlastasid Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Statistikaamet andis teada, et on eelnõuga tutvunud ja neil kommentaare ei ole.

17 22 14 13 13

143 135

64 61 556 638

25 643

2 220 2 003 1 896

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2004 2014 2024 2025 2026

aruannete arv tabelite arv lahtrite arv