Vastus

Tere, Kerli!

Lähiajal on Sotsiaalministeerium kinnitamas kirjalikult üle SKA seisukohad seoses eestkostel oleva alaealise rahaliste vahendite kasutamisega. Kuna aga olete vastust ootamas juba pikemat aega, siis annan teile meie seni kehtinud ja tutvustatud seisukohad, mis tegelikult on muidugi ka pärit Sotsiaalministeeriumiga peetud aruteludest, kuid aeg-ajalt vajavad sellised teemad taas üle täpsustamist.

Lapse vara kasutamist puudutav otsus, et tagada läbipaistvus ja vältida hilisemaid etteheiteid lapse vara väärkasutuse osas, peab olema:

• * kirjalik ja põhjendatud - Miks ei kata kulu KOV eelarve? Miks ei kuulu KOVi seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse alla? Mis on täpselt see kulu, mida lapse vahenditest tegemas ollakse?

• * lapse huve kaaluv - Kas teenus on lapse huvides ja vajalik? Kuidas see mõjutab lapse toimetulekut edaspidi? Kui lapse huvides on mingi eriline kulu ja lapse vahendid on selleks piisavad ilma tema põhiõigusi riivamata, saab kaaluda nende kasutamist – kas kaalumine on tehtud?

STAR keskkonda lapse vara kasutamist toiminguga fikseerida on kohane juhtudel, mis ei puuduta KOV kohustuslike teenuste kasutamist. Kui KOV leiab, et laps vajab toetavat teenust (nt tugiisikuteenus) mh otsustatakse kasutada lapse vahendeid teenuse eest tasumiseks, siis tuleb vormistada haldusakt. Haldusakt peab sisaldama põhjendusi miks ja mil määral kasutatakse lapse raha.

Sotsiaalhoolekande seadus loob üldise õigusliku raamistiku, mis jätab kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse ja kohustuse sisustada konkreetne tegevus lähtuvalt lapse parimatest huvidest. Seadusandlus ei sätesta ammendavat loetelu kõikidest võimalikest olukordadest, kuna iga juhtum nõuab individuaalset hindamist. Kuigi õigusaktid ei keela üheselt lapse isiklike vahendite kasutamist kulude katmiseks, juhindub Sotsiaalkindlustusamet põhimõttest, et esmased ülalpidamisega seotud kulud on KOVi kanda. Lapse vahendite kasutamine on põhjendatud vaid juhul, kui on täidetud järgmised eeltingimused:

• * Abivajaduse hindamine: KOV on läbi viinud lapse abivajaduse tervikliku hindamise ja teeb seda jooksvalt uuesti, kui lapse abivajadus on muutunud.

• * Isiklike kulude tagamine: lapsele on tagatud seadusega sätestatud miinimummäär (240 eurot kuus) isiklike kulude katteks ning seda on vajadusel suurendatud vastavalt lapse vajadustele.

Lapse enda vahendite kaasamine täiendava teenuse rahastamiseks on motiveeritud ja dokumenteeritud, selgitades, miks antud kulu ei kuulu KOV-i poolt tasutavate tavapäraste ülalpidamiskulude hulka.

Asendushoolduse leping, kus on muuhulgas fikseeritud ka lapse isiklike kulude ulatus, on oluline kokkulepe. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on lepingus isiklike kulude summat suurendanud (nt üle 240 euro piiri), viitab see lapse vajaduste varasemale hindamisele. Samas peab säilima läbipaistvus selles osas, kas ja millises mahus on KOV täiendavalt panustanud enne lapse enda vahendite kaasamist.

Isiklike kulude katteks mõeldud summa ei ole lõplik ega ajas muutumatu. See peab olema otseses vastavuses lapse tegeliku abivajadusega:

• * Kui lapse asendushooldusele suunamisel määrati isiklike kulude määraks näiteks 300 eurot, siis uue vajaduse tekkimisel (nt teraapiavajadus) ei ole varem tehtud otsus enam piisav, kuna varasem otsus ei sisaldanud tõenäoliselt teraapiavajadust, kui seda on võimalik põhjendada, et sisaldas, siis sellega on ka korras.

• * Iga uus kuluartikkel, mis tuleneb lapse abivajadusest, nõuab isiklike kulude osa uut hindamist. Kui algne summa suurendamine oli mõeldud konkreetseks otstarbeks, siis uue teenuse (nt mänguteraapia) vajaduse ilmnemisel tuleb summa uuesti üle vaadata ja vajadusel seda suurendada.

• * On oluline määratleda, kas lisateenuse eest tasub teenuseosutaja (sisaldub asendushooldusteenuse hinnas) või KOV eraldi. Kui KOV otsustab kulu katta osaliselt lapse vahenditest, peab olema selgelt põhjendatud, miks ja millises proportsioonis jaguneb kulu lapse vara ja KOV eelarve vahel.

Isiklike kulude suuruse muutmine peab olema paindlik protsess. Kui lapse abivajadus ajas kasvab, peab sellega proportsionaalselt suurenema ka teenuse rahastus või KOV-i poolne toetus, et vältida lapse isikliku vara ebamõistlikku ja põhjendamata vähenemist.

Loodetavasti said kõik sinu küsimused vastuse, ei hakanud ühekaupa neile kõigile vastama, sest vastused on kõik omavahel seotud ja sarnased. Kui miski jäi veel ebaselgeks, siis küsi aga veel ja arutame. Tahame kindlasti olla teile toeks nii palju kui võimalik, et asi teile selge oleks, aga mingeid asju ei saa 1:1 kirja panna, sest mängus laste erinev abivajadus ja erinevad KOV-d, erinevate kordadega.

Heade soovidega

Siret Sarv
teenuseomanik (STAR, asutusepõhine AH)

laste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________

53054288

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri.

Tere!

Saaremaa Vallavalitsuse poole pöördus kohtu järelevalve osakonna peaspetsialist täiendavate küsimustega seoses eestkostetavate rahaliste vahendite kasutamisega.

Järelevalvespetsialist selgitab järgmist.

Selgitan eestkostjale, et vastavalt SHS §4511 lõikele 3 on isiklike kulude (toit, riietus, hügieenitarbed, haridus, vaba aeg, huvitegevus, tervis jm) määr ühele lapsele kuus keskmiselt 240 eurot ja vähemalt 2880 eurot aastas. See on lapse isiklike kulude miinimumsumma. Lapse isiklike kulude alt on võimalik maksta ka nt lapsele vajalike täiendavate teenuste eest, mida ei rahastata muudest vahenditest (nt tasuline psühholoogiteenus, teraapiad), tervisega seotud abivahendite (nt prillid), koolitöödeks vajalike vahendite (nt arvuti), laagrite, klassireisi eest ja muud lapse individuaalsete vajadustega seotud kulud. Isiklikud kulud on seotud iga lapse individuaalsete vajadustega, mistõttu, kui lapse vajadused ületavad seaduses sätestatud miinimumi, tuleb kohalikul omavalitsusel isiklike kulude määra suurendada vastavalt lapse tegelikele vajadustele. Teenuseosutaja ja KOV saavad juba lepingu sõlmimisel kokku leppida vajadusele vastava (miinimumist suurema) summa ja rääkida läbi põhimõtted, mille alusel kaetakse lapsega seotud täiendavad erakorralised kulutused KOV-i poolt.

Asendushooldusteenuse rahastamisel kasutatakse ka isiku enda sissetulekuid (nt elatis, elatisabi, toitjakaotuspension, puudega lapse toetus jms). Enne kui kaaluda lapse varade kasutamist, on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada lapsele vajalikud teenused oma eelarve kaudu, suurendades lapse isiklike kulude määra vastavalt tema tegelikele vajadustele (välja tuleks tuua, millised teenuseid või tegevusi selle summa sees lapse heaolu tagamiseks korraldatakse. Millised kulud ja kui suures ulatuses kaetakse eestkostetava lapse sissetulekutest lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele, otsustab lapse eestkostja ülesandeid täitev omavalitsus, kuid see peab olema põhjendatud ja kaalutlus dokumenteeritud. Lapse enda sissetuleku arvelt teenuse tasumise põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et sotsiaalhoolekande seadus seda võimaldab. Kohalik omavalitsus peab arvestama eestkostetava lapse vajadusi nii käesoleval ajal kui tema täisealiseks saades. See tähendab, et omavalitsus peab lapse sissetulekuid kasutades arvestama lapse tulevikuperspektiiviga.

Sellest tulenevalt küsime.

Kui asendushooldusteenuse rahastamisel on lähtutud SHS-is välja toodud summadest, siis kas on kuskil fikseeritud põhimõte, et muid kulusid ei või teha lapse vahenditest nt elatise arvelt, mis on ettenähtud lapse ülalpidamiseks?

Kui eestkostja ülesandeid volituse alusel täitev lastekaitsespetsialist teeb otsuse lapse vahendite kasutamise osas ja fikseerib selle STAR keskkonnas toiminguna, kas see on piisav?

Kui ei ole piisav, siis millisel viisil eestkosteülesandeid teostav spetsialist otsuse dokumenteerima peab? Kas on vajalik vahendite kasutamise osas välja anda haldusakt?

Kui teenuse osutamise lepingus on fikseeritud lapse isiklike kulude katmine ja selle ulatus, kas see on piisav alusdokument lapse vahendite kasutamiseks isiklike kulude katteks, mis ületavad SHS-is välja toodud summat?

Palun täiendavaid selgitusi eestkosteülesandeid täitvale lastekaitsespetsialistile ja kohalikule omavalitsusele eestkostetava varade õiguspärase kasutamise osas koos seaduse väljavõtetega ja viitega heale tavale. Siis on meil võimalik vajadusel enda senised protsessid viia vastavusse kohtu uue praktikaga. Senini ei ole meie eestkostearuannete osas kohtu poolt sellist tagasisidet tulnud, kuid hetkel tundub, et mingi praktika on muutunud.

Lugupidamisega