Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 7000423

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole seoses telefonikõnede salvestamise lahenduse

kavandamisega. Selgitasite, et soovite salvestada sissetulevaid ja väljaminevaid kliendikõnesid

kokkulepete fikseerimise, garantiikohustuste kaitse, arusaamatuste lahendamise lihtsustamise ja

teenuse kvaliteedi tagamise eesmärgil. Ühtlasi palusite selgitust selle kohta, mida tuleks sellise

lahenduse kujundamisel andmekaitse seisukohast silmas pidada.

Pean esmalt vajalikuks selgitada, et Andmekaitse Inspektsioon ei väljasta andmetöötluseks lube

ega kooskõlasta eelnevalt kõnesalvestamise või muude andmetöötluslahenduste kujundamist. Küll

aga saame Teile anda üldisemat selgitavat teavet selle kohta, mida tuleks sellise lahenduse

kavandamisel silmas pidada.

Telefonikõne salvestamine on isikuandmete töötlemine. Seetõttu peab ettevõttel juba enne

salvestamise alustamist olema selge, mis eesmärgil kõnesid salvestatakse, millisel õiguslikul alusel

seda tehakse, kui kaua salvestisi säilitatakse ning miks on selline töötlemine vajalik. Kui sobiv

õiguslik alus puudub, ei ole kõnede salvestamine lubatud. Teie pöördumises nimetatud eesmärgid,

nagu kokkulepete fikseerimine, garantiikohustuste kaitse, arusaamatuste lahendamine ja teenuse

kvaliteedi tagamine, võivad küll olla omavahel seotud, kuid ettevõttel peab olema endal selge,

kuidas iga eesmärk salvestamise vajadust põhjendab ning kas kõnede salvestamine on kõigi nende

eesmärkide saavutamiseks vajalik samas ulatuses. Kui soovite säilitada salvestisi kuus kuud, peab

Teil olema võimalik põhjendada, miks just selline tähtaeg on Teie nimetatud eesmärkide

saavutamiseks vajalik. Säilitamisaeg ei tohiks olla määratud igaks juhuks, vaid see peaks olema

seotud sellega, kui kaua on salvestised tegelikult vajalikud näiteks kokkulepete tõendamiseks,

pretensioonide lahendamiseks või kliendikaebuste menetlemiseks. Nendest valikutest ja

põhjendustest kujunevad kõnesalvestamisega seotud andmetöötluse põhimõtted. Nende

kujundamise kohta leiate huvi korral rohkem selgitavat teavet Andmekaitse Inspektsiooni

teemakohasest juhendmaterjalist.

Teie kirjeldatud olukorras võib õigusliku alusena kõne alla tulla näiteks õigustatud huvi või

andmesubjekti ehk inimese, kelle isikuandmeid töödeldakse, nõusolek. Sobiva õigusliku aluse

peab siiski iga andmetöötleja ise kindlaks määrama, lähtudes salvestamise tegelikust eesmärgist ja

korraldusest.

Kui ettevõte soovib tugineda õigustatud huvile, tuleb koostada asjakohane õigustatud huvi

hinnang. Täpsemad juhised õigustatud huvi kolmeastmelise hindamise kohta on leitavad

Andmekaitse Inspektsiooni koostatud õigustatud huvi juhendi 4. peatükist. See ei ole pelgalt

vormiline dokument, vaid sisuline analüüs selle kohta, kas kõnede salvestamine on konkreetses

olukorras põhjendatud ning kas ettevõtte huvid ei kaalu ebaproportsionaalselt üles inimese õigusi

Lp Serhii Mykhailov

Mobili Doctor OÜ

[email protected]

Teie 27.03.2026 nr 2.2-9/26/1321-1 Meie 10.04.2026 nr 2.2-9/26/1321-2

2 (2)

ja vabadusi. Seejuures tuleb arvestada, et kõnesalvestisel töödeldakse lisaks vestluse sisule ka

inimese häält kui isikule ainuomast tunnust, mistõttu peab selline töötlemine olema selgelt

põhjendatud ning piirduma sellega, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Kui aga soovitakse tugineda nõusolekule, peab see olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja

üheselt väljendatud. Inimesele peab olema selge, kes tema andmeid töötleb ja mis eesmärgil seda

tehakse. Samuti peab tal olema võimalik nõusolekust keelduda või see hiljem tagasi võtta, ilma et

sellega kaasneks talle negatiivseid tagajärgi. Seetõttu ei saa nõusoleku alusel toimuva töötlemise

puhul üldjuhul pidada piisavaks üksnes kõne alguses antavat teadet selle kohta, et kõne

salvestatakse. Ühtlasi peab nõusoleku mitte andmisel inimesele olema alternatiivne võimalus

teenuse saamiseks.

Täiendavalt tuleb arvestada isikutele isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevate

õigustega. IKÜM artikli 15 alusel on isikul õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta

ning artikli 20 alusel teatud juhtudel õigus saada teda puudutavaid isikuandmeid. Seetõttu tuleks

juba enne kõnesalvestamise lahenduse kasutuselevõttu läbi mõelda, kuidas tagada inimese õigus

saada juurdepääs teda puudutavale salvestisele või selle sisule viisil, mis ei kahjusta teiste isikute,

sealhulgas Teie töötajate, õigusi ja vabadusi. Näiteks võib selleks osutuda vajalikuks kasutada

tehnilisi lahendusi, mis aitavad piirata töötaja tuvastatavust, sealhulgas töötaja hääle moonutamist.

Kõnede salvestamisega seotud andmetöötlustoimingud peavad olema kajastatud ka Teie

andmekaitsetingimustes ning need tingimused peavad olema inimestele kättesaadavad.

Andmekaitsetingimused aitavad inimesel saada ülevaadet sellest, mida tema andmetega tehakse,

ning ühtlasi aitavad andmetöötlejal endal oma andmetöötlusprotsesse paremini läbi mõelda ja

kontrollida. Kõne alguses antav teavitus on küll oluline, kuid sellest üksi ei piisa. Inimesele peab

olema arusaadavalt teatavaks tehtud vähemalt see, et kõne salvestatakse, kes on vastutav töötleja,

mis eesmärgil salvestamine toimub, millisel õiguslikul alusel andmeid töödeldakse ning kus on

võimalik tutvuda täpsemate andmekaitsetingimustega. Andmekaitsetingimuste loomisel või

täiendamisel saate abimaterjalina kasutada ka Andmekaitse Inspektsiooni sellekohast

juhendmaterjali.

Kokkuvõtvalt tuleks Teil enne kõnesalvestamise lahenduse rakendamist hinnata, millisel

õiguslikul alusel kõnesid salvestate, kas selline töötlemine on Teie kirjeldatud eesmärkide

saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne, kui pikk säilitamistähtaeg on põhjendatud, kuidas

tagate inimeste nõuetekohase teavitamise ja isikute õiguste kasutamise võimaluse ning kuidas

kajastate kõnede salvestamisega seotud andmetöötlustoimingud oma andmekaitsetingimustes nii,

et need oleksid inimestele kättesaadavad.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liis Köster

jurist

peadirektori volitusel