Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri PISA uuringus osalevate õpilaste vanemate ametite valideerimisuuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

EI

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal

Õigusnõunik- andmekaitsespetsialist Tel: 735 2405

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

EI

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

EI

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium

70000740, Munga 18, 50088 Tartu

Kontaktisik: Maie Kitsing, [email protected], tel

735 0113

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress

(kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi,

registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

77001292, Munga 18, 50088 Tartu

Kontaktisik: Tõnis Tokko. [email protected], tel 5622 2043

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste keskkonnas

aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaamet

70000332, Tatari 51, Tallinn Ilona Reiljan, Tel 5331 1740, [email protected]

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste keskkonnas

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus,

leping vms.

1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lõikele 1 vastutab Haridus- ja

Teadusministeerium riigi haridus- ja täiskasvanuhariduspoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

2. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 punktide 2 ja 6 kohaselt on ministeeriumi ülesandeks muu hulgas haridus- ja teadusvaldkonna kujundamiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning poliitika ja õigusaktide mõju

hindamiseks vajalike uuringute ja statistika koostamine. 3. Eesti on OECD liige Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks

vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse alusel, millega Eesti võtab endale kohustuse osaleda OECD tegevustes, sealhulgas haridusstatistika ja -võrdlusuuringutes (seal hulgas PISA).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja, mil määral on Eestis PISA uuringus kogutud

küsitlusandmed õpilaste vanemate ametite kohta kooskõlas Maksu- ja Tolliameti (MTA) Töötamise registri andmetega.

PISA (Programme for International Student Assessment), on OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) algatusel läbiviidav rahvusvaheline uuring, mille käigus

hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Eesti on PISA uuringutes osalenud alates aastast 2006. Eelmine PISA uuring toimus 2022. aastal mil uuringus osales 6392 õpilast 196 koolist. 2024. aastal toimus

PISA 2025 eeluuring mille metodoloogia on 2025 põhiuuringuga sama aga osalejate arv on väiksem (2024 osales 2816 õpilast). PISA 2025. aasta põhiuuringut viidi Eesti koolides läbi 31.

märtsist kuni 31. maini ja kokku testiti 6303 õpilast. PISA uuringu üheks osaks on õpilaste küsimustik. Muuhulgas kogutakse küsitlusega uuringus osalevatelt õpilastelt infot nende vanemate kohta. Õpilastel palutakse oma vanemate kohta

ankeeti kirja panna nende ametid ning kirjeldada lühidalt, mida vanem antud ametikohal teeb (Lisa 1 punkt 3). Uuringu metoodika näeb ette, et antud vastused kodeeritakse ISCO-08 ametite

klassifikaatorisse. Ametite kodeerimise korraldab Harno. Vanemate ametite info on üheks sisendiks sotsiaalmajandusliku staatuse näitaja (indeks) arvutamisel, mida omakorda kasutatakse näiteks riikide vahelisteks võrdlusteks.

Sotsiaalmajanduslik indeks koosneb kolmest komponendist ning see arvutatakse lähtudes vanemate haridusest ja ametist, lisaks võetakse arvesse ka kodus olemasolevate raamatute,

nutiseadmete arvu (PISA 2022 Technical Report, OECD, 2024).

Käesoleva taotluse aluseks oleva valideerimisuuringu eesmärgiks on selgitada välja, mil määral on Eestis PISA uuringuga kogutavad andmed õpilaste vanemate ametite kohta kooskõlas Maksu-

ja Tolliameti (MTA) Töötamise registri andmetega. Juhul, kui registrite info on kas samaväärne või täpsem, saab ressursi kokkuhoiu ja andmete

kvaliteedi parandamise eesmärgil kaaluda võimalust tulevikus ametite kodeerimist teha registriandmete abil. Samuti on uuringul teaduslik väärtus nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, et selgitada mil

määral vastavad küsitlusega kogutavad andmed registriandmetele ning mis on metodoloogiline valiidsus sellises suuremahulises rahvusvahelises uuringus nagu PISA.

Selleks soovime kasutada 1) Rahvastikuregistri andmeid , et selgitada välja PISA 2022 põhiuuringu, PISA 2025 eeluuringu ja PISA 2025 põhiuuringu õpilaste vanemad, ja 2) MTA

Töötamise registri andmeid õpilaste vanemate ametite 4-kohalise ISCO koodi saamiseks ning 3) siduda need PISA õpilaste küsitluse andmetega nende vanemate ametite kohta (tehtud võrdluste

tulemused esitatakse statistilise kokkuvõttena, üksikute isikute andmeid ei avaldata).

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

PISA uuringus küsitluse teel kogutavad andmed õpilaste vanemate ametite kohta on seniselt

olnud puudulikud – märkimisväärne hulk andmetest pole ISCO koodiga seostatav (õpilaste vastused „ei tea“, „ei oska öelda“ jms) ning seega pole rahvusvahelisel tasandil kasutatav. Lisaks

pole hetkel mingit võimalust kogutavaid andmeid valideerida ning ei saa välistada, et tegelikkuses esineb märkimisväärseid probleeme nii kogutavate andmete kvaliteedis kui ka nende ISCO kujule kodeerimises. Võrdlus registrite andmetega annab võimaluse küsitluse teel

kogutavat infot valideerida. Selleks, et siduda PISA uuringu andmetele juurde õpilaste vanemate ameti info, on vajalik

töödelda isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid. PISA uuringus osalenud õpilastele seotakse Rahvastikuregistri abil juurde nende vanemate info, millele omakorda seotakse Töötamise registrist juurde vanemate töötamise andmed (sealjuures võib ühel vanemal olla rohkem kui üks

töökoht).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

PISA uuringus osalemine annab teavet meie haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab meil jälgida trende nii

haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendustegevusi. Seejuures on kriitiline veenduda kogutavate andmete kvaliteedis ja

otsida võimalusi kvaliteedi parandamiseks. Kasutades registrite andmeid, on võimalik veenduda PISA uuringutes kogutavate taustaandmete kvaliteedis ja selles, et erinevate poliitiliste otsuste tegemisel on kasutatud ja kasutatakse edaspidi adekvaatset infot (nt õpilaste sotsiaalmajanduslik

taust). Juhul, kui seesugust andmete kontrolli mitte teha, ei saa olla kindel kogutavate andmete kvaliteedis ning edasiselt võib toimuda järjepidev väärade järelduste tegemine ja ebasobivate

muutuste/parendustegevuste kavandamine.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse uuringu raportis anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena, seega ei kahjusta uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste

mahtu. Uuringu tulemustes ei ole isikud tuvastatavad.

Uurijate poolt analüüsi otstarbel moodustatud erinevate registrite andmetest koosnevat andmestikku kasutatakse analüüsi teostamiseks ainult Statistikaameti turvalisel töökohal või turvalise kaugühenduse teel (algandmed on Statistikaameti serveris). Üksikandmeid uuringu

tegijale ei edastata. Tulemifailides on andmed vaid üldistatud kujul, mis ei võimalda ühegi andmesubjekti tuvastamist. Enne tulemi kättesaadavaks tegemist kontrollivad Statistikaameti

teenistujad tulemi sisu vastavust aimatavuse reeglitele (https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete- andmete-kasutamise-juhend#Tulemite-kattesaamine-11).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh

pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Haridus- ja Noorteamet teeb taotluse Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogule uuringus vajalike andmeallikatena kasutavate registrite andmestike (vt taotluse lisa 1) kasutamiseks

ja pseudonüümitud isikupõhiste andmete omavaheliseks sidumiseks. 2. Statistikaametilt positiivse vastuse saamisel sõlmitakse konfidentsiaalsete andmete teaduslikel

eesmärkidel kasutamise leping, kus sätestatakse andmete kasutamise täpne eesmärk, tingimused ning andmestike koosseis. 3. Harno edastab Statistikaametile krüpteeritult PISA 2022 põhiuuringu ja PISA 2025 eel- ja

põhiuuringus osalenud õpilaste vanemate ametite andmed koos õpilaste isikukoodidega. Andmete täpne koosseis on esitatud taotluse lisas 1.

4. Statistikaamet genereerib Harno-lt saadud andmestikus igale isikukoodile vastava pseudoisikukoodi. Isikukoodide asendamine pseudoisikukoodiga kindlustab, et andmeanalüüsi tegija ei puutu kokku isikukoodidega varustatud andmestikega.

5. Statistikaameti töötaja teeb väljavõtte Statistikaametisse hõivatud riiklike andmekogude andmetest vastavalt taotluse lisas 1 toodud andmekoosseisule ning genereerib andmestikesse

kuuluvatele isikutele vastava pseudoisikukoodi. 6. Statistikaamet võimaldab Harno töötajale ligipääsu pseudonüümitud andmestikele. Ligipääsu saamiseks peab Harno töötaja allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse.

7. Harno töötaja seob erinevate registrite andmed omavahel pseudoisikukoodide abil. 8. Üksikandmeid hoitakse Statistikaameti serveris. Ligipääs andmestikele ning nende

analüüsimine toimub turvalise kaugühenduse teel (algandmed on Statistikaameti serveris). 9. Statistikaamet teeb käsitsi aimatavuse kontrolli neile tulemifailidele, mida Harno soovib saada enda kasutusse. See välistab statistilise üksuse tuvastamise võimaluse, kuna tulemuste

kasutamiseks peab vaadeldavas grupis olema vähemalt kolm statistilist üksust (nt kooli, õpilast vms).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

PISA 2022 põhiuuring: ≈ 12 784 inimest (6392 õpilase vanemad)

PISA 2025 eeluuring: ≈ 5632 inimest (2816 õpilase vanemad) PISA 2025 põhiuuring: ≈ 12 606 inimest (6303 õpilase vanemad)

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

2022 põhiuuringu andmed PISA õpilaste vanemate ametite kohta uuringu alguse kuupäevaga

11.04.2022. 2025. eeluuringu andmed PISA õpilaste vanemate ametite kohta uuringu alguse kuupäevaga 15.04.2024.

2025 põhiuuringu andmed PISA õpilaste vanemate ametite kohta uuringu alguse kuupäevaga 31.03.2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Isikukood ja taotluse lisas 1 esitatud pseudonüümitud andmete loetelu.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1) PISA uuringu taustaküsimustiku küsimused vanemate töökoha kohta (Lisa 1 punkt 3). 2) Rahvastikuregister õpilaste vanemate väljaselgitamiseks 3) EMTA Töötamise Register õpilaste vanemate 4-kohalise ISCO koodi saamiseks

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Statistikaameti töötajatega on konsulteeritud. AKI loa saamisel on Statistikaamet valmis võimaldama teadlaste keskkonnas registrite andmete liitmist ning vastavat analüüsi ja kokkuvõtte

tegemist.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmete pseudonüümimise viib läbi Statistikaamet (andmeandja) enne Harnole andmestike

kättesaadavaks tegemist. Vt ka punkt 7.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmete loetelu toodud lisas 1.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Harnolt Statistikaametile saadetud andmetes (taotluse lisa 1 punktis 1 nimetatud ja isikukoodiga

varustatud PISA andmed) asendab Statistikaamet isikukoodi pseudoisikukoodiga. Rahvastikuregistri ja Töötamise Registri andmed (taotluse lisa 1 p 2 nimetatud) on Statistikaametis juba pseudonüümitud kujul. Pseudonüümse isikukoodi alusel on võimalik kahe

andmestiku andmeid siduda. Koodivõtit säilitab Statistikaamet tähtajatult. Uuringu jaoks ei looda uut koodivõtit, vaid

kasutatakse olemasolevat.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Algandmestikest loodud pseudoisikukoodidega ühendandmestikku säilitatakse kuni 12 kuud peale uuringu lõppemist. Selline tähtaeg on vajalik täiendavate uuringuaspektide lisandumisel

täpsustavate analüüside tegemiseks.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Teavitamine Harno PISA lehel:

https://harno.ee/pisa

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/kontakt/isikuandmetetootlemine

https://harno.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/ametist/isikuandmete-tootlemine- harnos

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

/digitaalselt allkirjastatud/

Triin Laasi-Õige kantsler

Taotluse lisad:

Lisa 1: Andmete loend

Lisa 2: Statistikaameti PISA õpilaste vanemate ametite andmestiku koostamise metoodika

Lisa 1 Andmete loend

1.Harno PISA andmed

Õpilase isikukood

Õpilase testi sooritamise keel

Ema ameti nimetus

Ema ameti kirjeldus

Emale kodeeritud ISCO kood

Isa ameti nimetus

Isa ameti kirjeldus

Isale kodeeritud ISCO kood

2. Statistikaameti andmestik Rahvastikuregistrist ja Töötamise registrist 2.1 Rahvastikuregister

Õpilase pseudokood

Ema pseudokood

Isa pseudokood

2.2 Töötamise Register

Ema/isa pseudokood

ameti ISCO kood iga olemasoleva ameti kohta (Sise- ja Kaitseministeeriumi haldusalade ametite kohta

Statistikaametil info puudub, seega sel juhul on lihtsalt välja toodud, et töötavad Sise- või Kaitseministeeriumi haldusalas või juhul, kui tegemist on töötamise liigiga,

kus ameti märkimine pole kohustuslik, jäetakse vastav lahter tühjaks)

Töötamise liik

Tööandja peamine tegevusala

Koormus (kui tegemist on töötamise liigiga, kus koormuse märkimine pole kohustuslik, jäetakse vastav lahter tühjaks)

Töösuhte alguse ja lõpu kuupäev

3. PISA küsimused vanemate ametite kohta (ameti nimetus ja kirjeldus)

Lisa 2 Statistikaameti PISA õpilaste vanemate ametite andmestiku koostamise metoodika

Allikas: Statistikaamet

Kasutatud registrid:

Siseministeerium: Rahvastikuregister Maksu- ja tolliamet: Töötamise Register.

Vaadeldav sihtgrupp:

Rahvastikuregistrist ema/isa info. Töötamise registrist töötamise liik, tegevusala, koormus, töötamise alguse ja lõpukuupäevad, 4-

kohaline ISCO kood.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/24-4

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Triin Laasi-Õige

kantsler

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"PISA uuringus osalevate õpilaste vanemate ametite valideerimisuuring" 19.03.2026

taotluses esitatud ja 09.04.2026 e-kirjas täpsustatud tingimustel ja mahus;

2. Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta uuringu lõppemisel hiljemalt 31.07.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (2)

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud käesolevas otsuses ning 19.03.2026 inspektsioonile

esitatud ja 09.04.2026 e-kirjas täpsustatud taotluses.

Vastutava töötleja esitatud taotluse punktis 10.3. on algandmete kustutamise kohta öeldud, et

algandmestikest loodud pseudoisikukoodidega ühendandmestikku säilitatakse kuni 12 kuud peale

uuringu lõppemist ning selline tähtaeg on vajalik täiendavate uuringuaspektide lisandumisel

täpsustavate analüüside tegemiseks. Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et tulenevalt IKÜM art 5

lg 1 punktis b sätestatud eesmärgipiirangust tuleb isikuandmete töötlemine lõpetada ja andmed

kustutada, kui isikuandmete töötlemise eesmärk on saavutatud, st uuringu eesmärk täidetud ehk

PISA ja TÖR andmed võrreldud. Seetõttu palus inspektsioon uuringu lõpptähtaja vähemalt aasta

ja kvartali täpsusega välja tuua. 09.04.2026 saadetud e-kirja kohaselt on uuringu lõpptähtaeg 2027

II kvartal. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on andmete kustutamisest teavitamiseks mõistlik

aeg 1 kuu ning määras lähtuvalt sellest algandmete hävitamisakti või algandmete kustutamise

kinnituskirja esitamise tähtajaks 1 kuu pärast uuringu lõpptähtaega, so 31.07.2027.

Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et taotluse punkti 11 kohaselt teavitatakse

andmesubjekte HARNO veebilehe PISA lehel ning lisatud on viited HTM ja HARNO üldistele

andmekaitsetingimustele. AKI rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks

põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte

isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles

uuringus toimuvast andmetöötlusest. Andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused seda

eesmärki ei täida. AKI märgib lisaks, et HARNO veebilehel avaldatud andmekaitsetingimused ega

veebilehe PISA alaleht ei sisalda teavet PISA uuringus isikuandmete töötlemise kohta. Üldmäärus

küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem

erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis

põhjendaksid isikute teavitamata jätmist. Vastutaval töötlejal tuleb tagada andmesubjektide

teavitamine selles uuringus toimuva andmetöötlusest vastavalt IKÜM-i nõuetele.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus