| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.1-1/26/110-215-8 |
| Registreeritud | 10.04.2026 |
| Sünkroonitud | 13.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.1 Menetluse korraldamine |
| Sari | 2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024) |
| Toimik | 2.1-1/26/110 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | T.R |
| Saabumis/saatmisviis | T.R |
| Vastutaja | Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsioon) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Pille Lehis - AKI
Sent: Fri, 10 Apr 2026 06:49:21 +0000
To: Tiia Rohelsaar <[email protected]>
Subject: RE: [DKIM katki]?
Tere!
Ehkki oleme Teile juba mitmeid kordi seda selgitanud, teen seda veelkord.
Juurdepääsupiirangu seadmine kirjavahetusele ei sõltu üksnes sellest, kas kirja saatja kasutab füüsilise isiku või äriühingu e-posti aadressi. Avaliku teabe seaduse kohaselt tuleb teabevaldajal hinnata, kas konkreetse teabe avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust. Juurdepääsupiirang ei teki automaatselt sellest, et dokument sisaldab e-posti aadressi või et pöördumine on seotud füüsilise isikuga. Otsustav on see, kas dokumendi sisu sisaldab selliseid andmeid või asjaolusid, mille avalikustamine riivaks oluliselt isiku eraelu.
Äriühingu domeenilt saadetud e-posti aadress on oma olemuselt eelkõige tööalase või majandustegevusega seotud kontaktandmed. Ka juhul, kui selline aadress sisaldab füüsilise isiku nime, ei tähenda see iseenesest, et kogu sellelt aadressilt peetud kirjavahetus kuuluks automaatselt eraelu kaitse alla või et sellele tuleks seada juurdepääsupiirang. Juurdepääsupiirang on võimalik siis, kui kirja sisus endas esineb eraelulist teavet või muid andmeid, mille avalikustamine kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust. Nii olemegi seadnud nendele Teie pöördumistele, mis on sisaldanud eraelulist teavet juurdepääsupiirangu sõltumata sellest, milliselt e-postiaadressilt on see edastatud.
Seega ei tähenda see, et äriühingu e-posti aadressi ei võiks kasutada isiklikuks suhtluseks. Võib küll. Teie pöördumiste puhul, millele ei ole juurdepääsupiirangut seatud, ei ole me tuvastanud sellist eraelulist või muud tundlikku sisu, mis annaks seadusliku aluse juurdepääsu piirata.
Selgitame ka, et asutus saab piirata juurdepääsu ainult siis, kui selleks on seadusest tulenev alus. Avaliku teabe seadus kohustab teabevaldajat võimaldama juurdepääsu avalikule teabele ning samal ajal kaitsma isiku eraelu üksnes ulatuses, milles selleks on õiguslik alus ja tegelik vajadus. Asutus ei saa kehtestada juurdepääsupiirangut ettevaatusest või igaks juhuks. Ühiskonnas on pigem diskussioon selle üle, et avaliku sektori asutused kasutavad juurdepääsupiirangute seadmise võimalust ülemääraselt ega hinnata pöördumise tegelikku sisu. Kuivõrd eraelu kaitseks seatav juurdepääsupiirang on 75 aastaks, siis on ajakirjanduses olnud korduvalt diskussioone selle üle, kas ainuüksi füüsilise isiku e-postiaadressi tõttu on põhjendatud kogu dokumendile sedavõrd pika juurdepääsupiirangu seadmine ja pigem heidetakse riigiasutustele ette liigset varjamist ja nn salastamist.
Vt ka Dokumentide massiline salastamine AK-märke abil jätkub | Eesti | ERR
Dokumentide salastamise ideed olid nii rajud, et üks ministeerium pidi neist taganema
Analüüs: avalikku teavet on keeruline dokumendiregistritest üles leida | Eesti | ERR
Kuna oleme ise avaliku teabe seaduse üle järelevalveasutus, siis on veelgi olulisem seaduse täpne järgimine. Samas möönan, et see ei tähenda, et me oleksime ilmeksimatud. Samuti mõistan, et meie mõneti vastandlik roll võib tekitada küsimusi. Oleme samaaegselt järelevalveasutus nii isikuandmete kaitse kui ka avaliku teabe seaduse rakendamise üle. Ühe ülesande raames peame seisma selle eest, et isikuandmed oleksid kaitstud, teise ülesande raames aga, et avalik teave oleks kättesaadav ja sellele juurdepääsu piiratakse ainult seaduses sätestatud juhul. Olgu siinkohal veel öeldud, et avaliku teabe seaduse mõte seisneb selles, et kogu teave on avalik, välja arvatud juhul, kui on alus seada sellele juurdepääsupiirang ja need alused on seaduses ammendavalt loetletud. Ehk siis kõik avalik, välja arvatud, kui esineb alus piirata, mitte vastupidi.
Mis puudutab Teie korduvaid selgitustaotlusi, siis märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaselt tuleb selgitustaotlusele anda soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendada selle andmisest keeldumist. Samas ei tulene seadusest asutusele kohustust anda samadele küsimustele lõputult uusi ja sisuliselt samasisulisi vastuseid. Kui samale küsimusele on juba vastatud ning uued pöördumised ei too esile uusi asjaolusid või uusi õiguslikke küsimusi, võib edasine korduv vastamine teabe suure mahu tõttu takistada asutuse avalike ülesannete täitmist. Sellisel juhul annab seadus asutusele õiguse vastamisest loobuda.
Mõistan Teie rahulolematust, aga olen jätkuvalt veendumusel, et Teie pöördumistele, millele ei ole juurdepääsupiirangut seatud, on seda tehtud õiguspäraselt. Teie edasised pöördumised kordavad juba käsitletud küsimusi ega sisalda uusi asjaolusid või uusi õiguslikke argumente, me neile täiendavalt enam ei vasta.
Oma õiguste kaitseks on Teil alati õigus ja võimalus pöörduda kohtusse.
Loodan siiski, et neist selgitustest oli abi ja Te saite selles küsimuses selgust isegi, kui Te lõpuni sellega ei nõustu.
Kõike paremat
|
From: Tiia Rohelsaar <[email protected]>
Sent: Tuesday, March 31, 2026 3:16 PM
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: [DKIM katki]?
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. |
Te olete suuretähega Andmekaitse, kes põletab meeletutes summades reaalset ja vajalikku tööd tegevate inimeste raha ning tulemus on, et kõige rohkem minu isikuandmeid on lekkinud AKI-ist.
AKI-d on sellest teavitatud, kuid teid ei huvita reaalne töö ja andmekaitse, mille eest te palka võtate, vaid "tänud"-ürituste, preemiate jms enda tasku ahnitsemine on teie prioriteet.
AKI-st minu isikuandmete lekkimist ei ole peatatud ning minu isikuandmed "tänu" AKi on avalikutl veebist saadaval.
Lisaks ootan endiselt selgeks ja korrekt vastust oma 02.02.2026 saadetud taotlusele, millele teil oli aega vastata 1 kuu ehk te olete ise rikkunud seadusi, mille täitmist te teistelt nõuate.
Kuid te nn. "köhatate" (nagu te enne olete teinud), et ma ju kirjutan ettevõtte emaililt, seega tegemist on juriidilise isiku teemadega, siis mitte ükski seadus ei määratle, et eraisik ei või ettevõtte nimele registreeritud domeeni kasutada kirjade kirjutamiseks. See on sama hea, kui öelda, et kui ma olen Rimi poes, siis ma ei tohi eratelefonikõnesid teha, sest kõik Rimi juriidilise isiku omandis tehtud teos kuuluvad Rimile.
Põhjus, miks ma eraisiku emaililt teile ei kirjuta on seetõttu, et te/AKI lekitasite minu eelmise eraisiku privaatse emaili avalikuks ning ma pidin oma privaatset emaili aadressit muutma.
Põlgusega,
Teile sunniviisiliselt ja vastu minu tahtmist palka "maksev" maksumaksja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Täiendav pöördumine | 31.03.2026 | 1 | 2.1-1/26/110-215-7 🔒 | Sissetulev kiri | aki | T.R |
| Pöördumine | 02.02.2026 | 1 | 2.1-1/26/110-215-2 | Sissetulev kiri | aki | T.R |