Rae valla Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneeringuala teede ja sademeveesüsteemide ehitusprojektide keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	8-5/26/13651-3
Registreeritud	10.04.2026
Sünkroonitud	13.04.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari	8-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik	8-5/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rae Vallavalitsus
Vastutaja	Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (144460 tm).

Failid

E-kiri.eml

Seisukoha küsimine Rae valla Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi (1).asice

2026.02.17_EELH_Ameerikanurga_dp_hõlmatud_alal_kavandatud_tegevusele.asice

2026.02.17_EELH_Ameerikanurga_dp_hõlmatud_alal_kavandatud_tegevusele.pdf

Lisad.zip

Kiri_Seisukoha küsimine Ameerikanurga DP ala ehitusprojektide KMH algatamata jätmise eelnõule.pdf

Korraldus_AK märkega_Ameerikanurga DP ala teede ja sademeveesüsteemide ehitusprojektide KMH algatamata jätmine_eelnõu.pdf

2026.02.17_EELH_Ameerikanurga_dp_hõlmatud_alal_kavandatud_tegevusele.pdf

TÖÖ NR 2025-372

Juhatuse liige: Erki Kõnd

Keskkonnaekspert,

vastutav täitja:

Kadri Hänni

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla

X= 6579135, Y= 550221

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG

RAE VALLAS KURNA KÜLAS AMEERIKANURGA DETAILPLANEERINGUGA HÕLMATUD ALAL

KAVANDATUD TEGEVUSELE: LÕUNA TEE, TUNNELI TEE JA LÄÄNE TEE NING

SADEVEELAHENDUSED

Veebruar 2026

Tellija: Orbital Tallinn OÜ

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Rae vallas Kurna külas Ameerikanurga detailplaneeringuga hõlmatud alal kavandatud tegevusele: Lõuna tee, Tunneli tee ja Lääne tee ning sadeveelahendused. Töö nr 2025-372 a

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

2 / 44

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Rae vallas Kurna külas

Ameerikanurga detailplaneeringuga hõlmatud alal kavandatud tegevusele:

Lõuna tee, Tunneli tee ja Lääne tee ning sademeveelahendused

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla, Ameerikanurga tehnopargi ja teede

detailplaneeringu ala

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu läbiviimine Ameerikanurga

tehnopargi ja teede detailplaneeringu alal ehituslubade andmise menetluse

käigus, selgitamaks eeldatavalt olulise keskkonnamõju esinemine ning

vajadus või selle puudumine keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja

läbiviimiseks

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

Orbital Tallinn OÜ

Registrikood 14887194

Gerd Krieger

Tel +372 506 5002

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel +372 5665 1909

http://www.kobras.ee

Eksperdid:

Kadri Hänni – keskkonnaekspert, vastutav täitja

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)

[email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla, Ameerikanurga Koostaja: Kobras OÜ

3 / 44

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla, Ameerikanurga Koostaja: Kobras OÜ

4 / 44

1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................. 6

3. KAVANDATAV TEGEVUS ............................................................................................................................................... 6

3.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .............................................................................................................................................................. 6

3.2. TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................................................................. 12

3.3. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE .................................................................................................................................................. 14

3.4. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS .............................................................................................................................................................. 14

3.5. JÄÄTMETEKE JA JÄÄTMETE KÄITLUS ................................................................................................................................................... 14

3.6. OHUOLUKORDADE TEKKIMISE VÕIMALIKKUS ................................................................................................................................... 14

3.7. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT ............................................................................................................. 15

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................................. 15

4.1. MAAKASUTUS ...................................................................................................................................................................................... 15

4.2. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD ........................................................................................................................................................ 16

4.2.1. GEOLOOGIA JA PINNAS ................................................................................................................................................................... 16

4.2.2. PINNAVESI ........................................................................................................................................................................................ 17

4.2.3. PÕHJAVESI ........................................................................................................................................................................................ 17

4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ......................................................................................................................................................... 18

4.4. VÕÕRLIIGID .......................................................................................................................................................................................... 18

4.5. AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISED VÄÄRTUSED ............................................................................................................. 18

4.6. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME........................................................................................................................................................ 19

4.7. ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA .................................................. 20

5. VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE KIRJELDUS JA HINNANG MÕJU OLULISUSELE ................................... 20

5.1. MÕJU MAAKASUTUSELE ..................................................................................................................................................................... 20

5.2. MÕJU MAASTIKULE, SH VÄÄRTUSLIKELE MAASTIKELE ...................................................................................................................... 20

5.3. MÕJU LOODUSLIKELE RESSURSSIDELE ............................................................................................................................................... 21

5.4. MÕJU PINNASELE ................................................................................................................................................................................ 21

5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ........................................................................................................................................................... 21

5.6. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ............................................................................................................................................................... 22

5.7. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .................................................................................................................................... 22

5.7.1. SUUR-KONNAKOTKAS ..................................................................................................................................................................... 22

5.7.2. VALGESELG-KIRJURÄHN .................................................................................................................................................................. 32

5.8. MÕJU VÕÕRLIIKIDE LEVIKULE ............................................................................................................................................................. 34

5.9. MÕJU AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADELE .................................................................................. 35

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla, Ameerikanurga Koostaja: Kobras OÜ

5 / 44

5.10. MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE JA KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ............................................................................................ 35

5.11. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE.................................................................................................................................................................. 36

5.12. MÜRA MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE.................................................................................................................................. 36

5.13. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE TEGEVUSTEGA .................................................................................................... 38

5.14. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ......................................................................................................................................... 38

5.15. PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................................................................................. 38

6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS .......................................................................................................... 39

7. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................................. 43

LISAD:

1. Ameerikanurga liiklusuuring, AS Teede Tehnokeskus (2025).

2. Eksperthinnang Ameerikanurga detailplaneeringu ja selle lähiala veestiku olukorrale. Ettepanekud

kuivendus- ja sademevee äravoolu projektlahenduse koostamiseks. Entec Eesti OÜ (2023).

3. Haljastuse hinnang Ameerikanurga dp-ala Kurna küla, Rae vald. Dendro SJ OÜ (2024).

4. Ameerikanurga kinnistu ja lähiala detailplaneering, Rae vald Harjumaa. Liiklusmüra hinnang. töö nr

23252-01. Kajaja Acoustics OÜ (2023).

5. Eksperthinnang Ameerikanurga dp elluviimise mõjust Kurna valgeselg-kirjurähni pesitsuselupaigale

(KLO9131093). Linnuekspert OÜ (2025).

6. Eksperthinnang Ameerikanurga dp elluviimise mõjust Mõisaküla suur-konnakotka elupaigale

(KLO9129127) ja toitumisaladele. Linnuekspert OÜ (2025).

7. Eksperthinnang Ameerikanurga detailplaneeringu elluviimise ja Rae valla üldplaneeringu ning

lähipiirkonnas asuvate kehtivate või vastuvõetud detailplaneeringute elluviimise koosmõjust Mõisaküla

suur-konnakotka elupaigale (KLO9129127) ja toitumisaladele. Linnuekspert OÜ (2026).

8. Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka

toitumisaladele. Linnuekspert OÜ (2024).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

6 / 44

2. SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneeringu (kehtestatud

Rae Vallavolikogu 17.04.2012 otsusega nr 323) (edaspidi Ameerikanurga detailplaneering või ka

detailplaneering) elluviimiseks ehituslubade andmise menetluses keskkonnamõju hindamise eelhinnangu

(edaspidi eelhinnang) koostamine, selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja läbiviimise

vajalikkus kavandatud tegevustele.

 Detailplaneeringut on 14.05.2024 täpsustatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 797 alusel väljastatud

projekteerimistingimustega nr 2411802/00789. Projekteerimistingimuste väljastamise aluseks on

Orbital Tallinn OÜ poolt 31.10.2023 esitatud projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/08865.

Projekteerimistingimuste taotlusest nähtub, et detailplaneeringuga hõlmatud alal on kinnistuid,

millede osas ei soovita lähiajal detailplaneeringut ellu viia.

Ehituslube taotletakse ehitisregistri andmetel detailplaneeringu alal:

 taotlusega 2511271/25086 teede ja kergliiklusteede rajamiseks Lõuna teel ja Tunneli teel;

 taotlusega 2511271/24985 tee ja kergliiklusteede rajamiseks Lääne teel;

 taotlusega 2511271/25101 detailplaneeringu alal sademevee lahenduse rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise eelhindamine on läbi viidud vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

Eelhinnangu sisu on koostatud vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“.

3. KAVANDATAV TEGEVUS 3.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT

Tööala asukoht ja olemasolev olukord

Tööde ala asub Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas (joonis 1 ja joonis 2) Jüri liiklussõlme piirkonnas Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee ääres. Ameerikanurga detailplaneeringu elluviimise korral

rajatakse ca 85,8 ha suurusele alale tehnopark (kuni 3-korruselised hooned maksimaalse kõrgusega 15 m)

kaubanduse, tööstuse ja logistika tarbeks ning kaasnev taristu, sh valgustus, parklad, ühendusteed jms. Hetkel

on ala välja arendamata, teedevõrk on rajatud osaliselt ning kasutuses olevad hooned ja rajatised puuduvad.

Tallinna ringtee ja Ameerika tee ristmik võimaldab parempöördega siseneda planeeringualale Kurna

liiklussõlme poolt lähenedes ning väljuda planeeringualalt Jüri liiklussõlme suunas. Tallinna – Tartu – Võru –

Luhamaa maantee ja Trefi tee ristmik võimaldab siseneda planeeringualale Tallinna ringtee poolt tulles ning

väljuda Tartu suunas. Hetkel on võimalik kasutada planeeringualale sisenemiseks ka mahasõitu Tallinna – Tartu

– Võru – Luhamaa teelt, kuid see on Transpordiametil plaanis sulgeda (AS Teede Tehnokeskus, 2025).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

7 / 44

Joonis 1. Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneeringuala paiknemine, mille alal ehituslubasid taotletakse (Maa- ja Ruumiamet geoportaal).

Joonis 2. Detailplaneeringualal esialgne kruntide jaotus, teed ja juurdepääsud (AS Teede Tehnokeskus, 2025).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

8 / 44

Ala on pikaajalise inimmõjuga. Ulatuslikud jäätmaa- ja põllualad on liigendatud erineva vanusega kitsaste

metsasiiludega. Puistud koosnevad peamiselt lühiealistest lehtpuudest (sookask, hall ja sanglepp ning haab),

kohati on vanemaid ja nooremaid kuuski. Alal on ka mõni mänd, tamm ja saar. Detailplaneeringu ala põhjaosas

valdavad lodu ja madalsoo kasvukohatüübi puistud, kesk- ja lõunaosas peamiselt angervaksa kasvukohatüübi

tunnustega puistud. Puistute servaaladele, kraaviäärtesse ning kasutusest välja jäänud rohumaadele on

kasvanud paju- ja toomingapõõsaid, kohati ka sarapuid (Dendro SJ OÜ, 2024).

Kavandatav tegevus

Ehitusloa taotluste juurde lisatud eelprojektide kohaselt kavandatakse ehitustegevust kolmes osas.

I etapp osa 1 (ehitusloa taotlus 2511271/25086) on rajada arendusalale asfaltkattega sõiduteed Lõuna tee ja

Tunneli tee ning nende äärde kergliiklusteed (joonis 3) (AS Infragate Eesti töö nr TL245A/47-23 Ameerikanurga

taristu ehitusprojekt (Etapp I), 2025). Sõiduteed on kahesuunalised. Arendusalale on projekteeritud ka ringtee

Tunneli tee, Lõuna tee ja Lääne tee ristumiskohale. Ehitatavatelt teedelt on sademeveed plaanitud suunata

haljasaladele ning projekteeritud kraavidesse. Teede äärde on kavandatud ka kõrghaljastus.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

9 / 44

Joonis 3. I etapi ehitustööde asendiskeem (AS Infragate Eesti 2025 (1)).

II etapp osa 1 (ehitusloa taotlus 2511271/24985) on rajada asfaltkattega sõidutee Lääne tee ja selle äärde

kergliiklustee (joonis 4) (AS Infragate Eesti töö nr TL245B/47-23 Ameerikanurga taristu ehitusprojekt (Etapp II),

2025). Sõiduteed on kahesuunalised, tee äärde on planeeritud kõrghaljastus. Teedelt suunatakse sademeveed

haljasaladele ning projekteeritud kraavidesse.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

10 / 44

Joonis 4. II etapi ehitustööde asendiskeem (AS Infragate Eesti 2025 (2)).

Nii I kui ka II etapi teede ja kergliiklusteede ehitamiseks kooritakse esmalt mulde laiuselt kasvupinnas. Seejärel

profileeritakse alus vastavalt vertikaalplaneeringule kattega paralleelseks aluseks ja eemaldatakse seejuures

kogu olemasolev peenar, tihendatakse muldkeha. Seejärel paigaldatakse keskliiva kiht, tihendatakse ning

profileeritakse. Enne katendi aluskihi paigaldamist teostatakse olemasolevate kommunikatsioonide

ümberehitus (AS Infragate Eesti 2025 (1 ja 2)).

Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes antud

fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid. Kõigi asfaldist katendikihtide paigaldamisel järgitakse

Transpordiameti juhist „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhend“. Kõikide asfaltbetoonsegude seguretsept ja

kasutatava asfaltsegu omadused vastavad standardile EVS 901-3, arvestades projektis ja „Asfaldist

katendikihtide ehitamise juhises“ toodud lisanõudeid (AS Infragate Eesti 2025 (1 ja 2)).

Projektide kohaselt tagatakse ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ehitusobjektilt väljuvate sõidukite

rehvide puhtus ja välditakse ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumine väljapoole ehitusobjekti piire

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

11 / 44

(tolmutõrjeks kastetakse veega, rajatakse veoste vedamise alale kõvakattega aluspind, pestakse sõidukite rehve

või rakendatakse muid sobivad viise).

Vastavalt projektidele kasvupinnas kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks või antakse

üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine.

Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Olemasolev

likvideeritav asfaltkate veetakse Tellijaga kooskõlastatud laoplatsile või prügilasse. Ohtlikud jäätmed antakse

üle vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Ehitusjäätmed käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ja kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjadele.

I etapp osa 2 ja II etapp osa 2 (ehitusloa taotlus 2511271/25101) on alale sadeveelahenduse rajamine (AS

Infragate Eesti töö nr TL245C/47-23 Ameerikanurga taristu ehitusprojekt. Kraavid ja sadevesi, 2025).

Lõuna tee äärde rajatavad sadeveekraavid ehitatakse välja samaaegselt Lõuna teega ehk I etapi osana 2.

Ülejäänud sademeveelahendused ehitatakse välja etapi osana 2.

Projekti ala läbivad mitmed kraavid, mis suubuvad Kurna ojja. Olemasolevad kuivendussüsteemid on

aastakümneid olnud hooldamata (ehitatud ajavahemikul 1970-1980), kraavide kuivenduse efektiivsus on

minimaalne piiratud äravoolu, sette jm voolutakistuste, ummistunud dreenitorude ja truupide tõttu.

Sademevee käitlemise tehnilise lahendusega tagatakse Kurna ojja juhitavate veekoguste minimaalne

muutumine võrreldes detailplaneeringus kavandatud lahendusega, st tagatakse detailplaneeringu ala ja selle

lähiala olemasolevale olukorrale sarnane (erinevus kuni 10%) äravool. Projektlahenduses nähakse

äravoolukraavidele ette tehislikud liigvee äravoolu tõkestamisrajatised (tiigid, pinnaspaisud, ülevoolud,

pinnasvallid, mittevajalike kraavide täitmine pinnasega jmt), mis pikendavad äravoolu viibeaega vastavalt

vajadusele, võimaldades sademeveeperioodidel tagada sarnase äravoolu praeguse olukorraga (AS Infragate

Eesti 2025 (3)).

Projekti kohaselt rajatakse ja puhastatakse kraave ja sademevee torustikke. Antud piirkonna kanalisatsioon on

lahkvoolne, st sademevett ei tohi juhtida reovee kanalisatsiooni. Projektiga on ette nähtud kinnistutelt

sademevee ära juhtimiseks liitumispunktide rajamine sademevee toruga (eesvooluks kraav) ning võimalus

sademevee suunamiseks kraavidesse. Teede ääres kogutakse sademevesi kokku kraavidega ning suunatakse

rajatavatesse kraavidesse, seega detailplaneeringu ala kraavisüsteemide vett ei suunata maantee äärsesse

kraavi ja Ameerikanurga tee truubi kaudu Kurna ojja. Detailplaneeringu alale rajatakse uued kraavid rajatavate

Lõuna tee, Lääne tee ja Tunneli tee äärde ning lisaks kulgevad rajatavad kraavid planeeringuala piiril Ameerika

tee, Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres ning planeeringuala lõunapiiril Lõuna tee 2

katastriüksusel. Alal rekonstrueeritakse olemasolevaid kraave, samas osad olemasolevad kraavid suletakse.

Sademevee ühtlustustiigid on kavandatud Lääne tee 1 ja Lääne tee 2 katastriüksusele. Sademevee torustikuga

on lahendatud teede alt läbiminekud, nt Lääne tee 1 paiknevast ülevoolu tiigist vee suunamine põhja suunas

asuvasse kraavi.

Kraavid kuni eesvooluni puhastatakse ja korrastatakse. Kraave vaadatakse kui terviklikku süsteemi, mille käigus

antakse kalle eesvoolu suunas. Sellest tulenevalt muudetakse kohati kraavide nõlvu ja sügavust.

Rekonstrueeritavate kraavide mõlemal nõlval eemaldatakse minimaalselt 2 m laiuselt puud, võsa ja kännud.

Olemasolev kraav puhastatakse settest, kividest ning prahist. Kraavi nõlvad rekonstrueeritakse, kraavipõhja

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

12 / 44

miinimumlaius on 1,0 m. Juhul kui kraavi nõlv on suurem kui 1:1.5, nõlvad kindlustatakse (AS Infragate Eesti

2025 (3)).

Detailplaneeringu alal veekoguse ühtlustamiseks on kavandatud kaks ühtlustustiiki. Tiigist väljuva kraavi põhi

on kõrgemal tiigi põhjast, kuna eesvoolu kõrgus määrab ära kraavi sügavused. Tiigist väljavool hakkab tööle

tiigi kasuliku mahu täitumisel. Kogu alalt juhitava vee eesvooluks on Aaviku kraav ja Kurna oja, millesse

suunatav veehulk ei suurene võrreldes olemasoleva veehulgaga. Projekti kohaselt olemasolev drenaažitorustik,

mis jääb kasutusest välja, likvideeritakse kuni töötava torustikuni. Betoonkaevud likvideeritakse nõuetekohaselt

– eemaldatakse lagi ja vajadusel esimene kaevurõngas, kaev täidetakse puistematerjaliga ja tihendatakse, toru

otsad suletakse hermeetiliselt. Säilivas kaevus suletakse likvideeritav toruühendus veetihedalt (AS Infragate

Eesti 2025 (3)).

Sademeveelahenduse puhul on tegemist tsentraalse lahendusega ning krundisiseste lahenduste puhul tuleb

arvestada tsentraalset lahendust, so vajadusel teha krundisiseste lahenduste puhul samuti viibetiike.

3.2. TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-/78 (osaliselt

kehtiv), edaspidi maakonnaplaneering). Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul

tasandil ruumilise arengu kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku

tasandi vajadused Harju maakonnas.

Harju maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel oli üheks ruumilise arengu põhimõtteks, et maakonna

arengu kavandamisel arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike väärtuslike põllumajandusmaadega.

Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi kohaselt on taotletav ehitusala osaliselt väärtusliku

põllumajandusmaa koosseisus (kaardirakenduse andmeil mitte). Planeeringuga ei kehtestatud väärtuslike

põllumajandusmaade ulatust, kuna planeeringus toodud kaardikiht on informatiivne ning võib muutuda.

Maakonnaplaneeringus on toodud üldpõhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks. Üheks

põhimõtteks on, et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks

tegevuseks. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja

kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse

aladelt).

Harju maakonnaplaneering määrab linnalise asustusega alad. Taotletav ehitusala asub maakonnaplaneeringu

kohaselt linnalise asustuse alal, mis on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala ja mida iseloomustab erinevate

maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning

töökohtade olemasolu kohapeal.

Kavandatud tegevus toetab Harju maakonnaplaneeringus kavandatud linnalise asustuse alade väljaarendamist.

Rae valla üldplaneering

Rae valla üldplaneeringu (kehtestatud 21.05.2013 Rae Vallavolikogu otsusega nr 462) kohaselt on kavandatud

tegevuse alal perspektiivne tootmis- ja ärimaa juhtfunktsioon ning perspektiivsed tänavad, mis täpsustuvad

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

13 / 44

detailplaneeringute koostamise käigus. Tootmismaade all mõeldakse tootmisega seotud hoonete, neid

teenindavate abihoonete ja rajatiste maad; samuti ladude ja transpordiettevõtete maad.

Rae valla üldplaneeringus on tiheasustusaladena määratud Rae valla üldplaneeringu maakasutuskaardil

esitatud kõik olemasolevad või kavandatavad elamumaad, ärimaad, tootmis- ja ärimaad, keskuse maad ning

ühiskondlike ehitiste maad. Seega on detailplaneeringu ala määratud tiheasustusalaks.

Üldplaneeringus on seatud tingimused teede rajamiseks. Kõigi perspektiivsete teede rajamisel, olemasolevate

kohaliku tähtsusega teede ning kõrval- ja tugimaanteede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ühistranspordi ja

kergliikluse vajadustega. Äri- ning äri- ja tootmismaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus

põhimaanteedel (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee).

Kavandatud tegevus vastab Rae valla üldplaneeringu lahendusele.

Detailplaneeringud (Maa- ja Ruumiameti planeeringute rakenduse ja Rae valla geoportaali andmetel)

Kavandatud tegevus asub Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneeringu (kehtestatud

17.04.2012) alal. Detailplaneering koostati eesmärgiga moodustada äri- ja tootmismaa krundid ning määrata

hoonestus- ja ehitustingimused, lahendada juurdepääsuteed, varustada tehnovõrkudega ja kavandada

haljastus. Planeeringuala loodenurgas asuvas väljasopistuses Ristikheina katastriüksusel kehtib Kurna küla

Ameerikanurga kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 12.02.2008, kehtib osaliselt). Detailplaneering

koostati eesmärgiga moodustada äri- ja tootmismaa krundid ning määrata hoonestus- ja ehitustingimused,

lahendada juurdepääsud, varustada ala tehnovõrkudega ja kavandada haljastus.

Kuna kavandatav tegevus asub linnalise asustuse piirkonnas, on kehtivaid detailplaneeringuid lähiümbruses

palju. Allpool on toodud otseselt piirnevad ja vahetus läheduses kehtivad detailplaneeringud (nt teiselpool

maanteed).

Aaviku küla Vana-Aaviku k 1 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 27.07.2004) – eesmärk moodustada äri- ja

elamukvartal ning määrata hoonestus- ja ehitustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega

varustamine ja haljastus.

Kurna küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneering (algatatud 28.08.2018) – eesmärk on maatulundusmaa

sihtotstarbega Põllukivi kinnistust moodustada äri- ja tootmismaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega krundid.

Jüri alevik keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering (kehtestatud 25.02.2003, osaliselt kehtiv) – eesmärk

moodustada äri- ja tootmismaa ning elamumaa sihtotstarbega krundid ning määrata hoonestus- ja

ehitustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Jüri alevik Kesk tee 18, 18a, 20, 20a, 22, 22a kinnistute ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 27.01.2010) –

eesmärk on äri- ja tootmismaa kruntide liitmine ning määrata hoonestus- ja ehitustingimused, lahendada

juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Jüri alevik Kesk tee 26 ja 26a kinnistute detailplaneering (kehtestatud 18.09.2012) – eesmärk moodustada äri-

ja tootmismaa krundid ning määrata hoonestus- ja ehitustingimused, lahendada juurdepääsud,

tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

14 / 44

Aaviku küla Tamme tee 2 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.08.2006) - eesmärk on moodustada äri- ja

tootmismaa krundid ning määrata hoonestus- ja ehitustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega

varustamine ja haljastus.

Aaviku küla Vanessa, Vanessapõllu ja Vana-Aaviku tee 6 (osaliselt) kinnistute ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud 15.05.2012) – eesmärk on moodustada 5 äri- ja tootmismaa krunti ning määrata hoonestus- ja

ehitustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Kavandatav tegevus vastab piirkonnas väljakujunenud maakasutusele, milleks eelpool toodud

detailplaneeringud on suuna andnud.

3.3. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE Kavandatud teede ehitamiseks on vaja looduslikke maavarasid, liiva, killustikku, täitepinnast jms. Tööprojekti

kohaselt tuleb enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas, mida saab kasutada samal objektil haljastamiseks või

anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Sademevee torustike paigaldamiseks on vajalik liiv, kruus või

killustik.

3.4. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS Energiakasutus on peamiselt seotud masinate poolt kütuse kasutamisega tööde teostamise perioodil. Tegemist

on tavapärase ehitustegevusega seotud energiakasutusega.

3.5. JÄÄTMETEKE JA JÄÄTMETE KÄITLUS Teede ja sademeveelahenduse ehitamisel tekib ehitusjäätmeid, sest lõiguti on teed varasemalt rajatud ja see

kaevatakse välja, lisaks on sademeveekaeve, truupe jms ehitisi. Ehitusjäätmeteks on peamiselt asfalt, betoon ja

pinnas. Ehitusjäätmed tuleb käidelda jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas (Rae Vallavolikogu

15.06.2021 määrus nr 73) ettenähtud korras. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid, tuleb jäätmetekkekohal

korraldada nende liigiti kogumine ning võimalusel eelistada nende korduskasutust. Ehitusjäätmed, mida ei saa

taaskasutada või jäätmetekkekohal kõrvaldada, võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või jäätmete

väljaspool nende tekke kohta taaskasutamiseks isikule, kellel on asjakohane keskkonnakaitseluba. Ehitamise

käigus välja kaevatud pinnas ja sete tuleb ladustada eraldi väljaspool veekaitsevööndit ja seda võib kasutada

samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult

Keskkonnaametiga. Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (nt kivid ja pinnas) võib taaskasutada

samal kinnistul või Keskkonnaameti väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada

väljaspool kinnistut registreerimistõendis määratud tingimustel.

Jäätmete tekke ja käitlemise tõttu negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, kui tööde käigus tekkivad taaskasutuse

võimaluseta jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, andes need üle käitlemisõigust omavale

ettevõttele.

3.6. OHUOLUKORDADE TEKKIMISE VÕIMALIKKUS Avarii- ja ohuolukordade tekkimine on ehitustööde käigus igal objektil võimalik juhul, kui ei arvestata

tööohutuse nõudeid. Ohtlike olukordade tekkimise välistamiseks on töövõtja (sh ehitusjärelevalve) kohustatud

järgima ohutuseeskirju kõikidel tööetappidel ja vältima riskide tekkimise võimalusi.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

15 / 44

Keskkonnariskide maandamise eest ehitusobjektil vastutab töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele ja tööohutusnõuetele ning juhistele.

Ohutusnõuete järgimisel on ohuolukordade tekkimise võimalus väike.

3.7. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT Kavandatud teede ja kergliiklusteede rajamine ning sademeveelahenduse ehitamine ei ole seotud

suurõnnetuste ega kliimamuutustest põhjustatud katastroofide ohuga.

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1. MAAKASUTUS

Tööde ala asub Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas. Sõiduteede ja kergliiklusteede ehitamine hõlmab

järgmiseid katastriüksuseid: Tunneli tee (65301:001:3070, transpordimaa), Lääne tee L1 (65301:001:3068,

transpordimaa), Lääne tee L2 (65301:001:3080, transpordimaa), Lääne tee 1 (65301:001:3071, ärimaa), Lääne

tee 4 (65301:001:3074, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Lääne tee 8 (65301:001:3076, tootmismaa 50%, ärimaa

50%), Ameerika tee T3 (65301:001:3022, transpordimaa), Ameerika tee L4 (65301:001:3024, transpordimaa),

Lõuna tee (65301:001:2792, transpordimaa), Lõuna tee 2 (65301:001:2788, tootmismaa 50%, ärimaa 50%),

Lõuna tee 8 (65301:001:3067, tootmismaa 50%, ärimaa 50%) ja Võilille (65301:001:3102, maatulundusmaa).

Sademevee torustike ja kraavide rajamise ja puhastamise projektala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid: 11

Tallinna ringtee (65301:001:3105, transpordimaa), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (65301:001:4152,

transpordimaa), Ameerika (65301:001:3049, maatulundusmaa), Ameerika tee 3 (65301:001:0877, elamumaa),

Ameerika tee L4 (65301:001:3024, transpordimaa), Ameerika tee L5 (65301:001:3025, transpordimaa),

Ameerikaplatsi (65301:001:3050, maatulundusmaa), Lääne tee 1 (65301:001:3071, ärimaa), Lääne tee 2

(65301:001:3072, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Lääne tee 3 (65301:001:3073, tootmismaa 50%, ärimaa 50%),

Lääne tee 4 (65301:001:3074, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Lääne tee 6 (65301:001:3075, tootmismaa 50%,

ärimaa 50%), Lääne tee 8 (65301:001:3076, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Lääne tee L1 (65301:001:3068,

transpordimaa), Lääne tee L2 (65301:001:3080, transpordimaa), Lõuna tee (65301:001:2792, transpordimaa),

Lõuna tee 1 (65301:001:3065, ärimaa), Lõuna tee 2 (65301:001:2788, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Lõuna tee

8 (65301:001:3067, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Ristikheina (65301:001:3104, ärimaa), Tunneli tee

(65301:001:3070, transpordimaa), Tunneli tee 1 (65301:001:3066, ärimaa), Tunneli tee 2 (65301:001:3069,

ärimaa) ja Võilille (65301:001:3102, maatulundusmaa).

Rae valla üldplaneeringuga on ala määratud tootmis- ja ärimaaks ja ühtlasi tiheasustusalaks

(tiheasustusaladena on määratud Rae valla üldplaneeringu maakasutuskaardil esitatud kõik olemasolevad või

kavandatavad elamumaad, ärimaad, tootmis- ja ärimaad, keskuse maad ning ühiskondlike ehitiste maad).

Detailplaneeringu alal hoonestatavatel kruntidel käimasolevat ehitustegevust Maa- ja Ruumiameti 2024. aasta

kaldaerofotodel näha ei ole, varasemalt on tehtud pinnasetöid, rajatud tehnovõrke jms. Tunneli tee 1 ja Tunneli

tee 2 kinnistul on ostukeskuste ehitamist alustatud, kuid seisma jäänud. Alal on nii metsa kui ka rohumaad,

kuid üldiselt on ala olnud suures ulatuses inimmõjutusega. Ainsana on hoonestatud Ameerika tee 3

katastriüksus.

Lääne tee asukohas on valdavalt looduslik pinnas, Lõuna tee asukohas on olemasolev tee. Tunneli tee alal on

pinnasehunnikud, st inimmõjutusega ala. Teed on detailplaneeringu alal erineval tasemel ja ulatuses välja

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

16 / 44

ehitatud, on nii asfaltkattega kui ka kruusatee lõike, kuid teede eelprojekti kohaselt olemasolevad teed

lammutatakse ja ehitatakse kõik teed kaasaegsena välja.

4.2. ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab

(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud

inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse andmetel

(seisuga 18.12.2025) asub tööalasse hõlmatud Võilille katastriüksusel kohaliku tähtsusega Kurna turbamaardla

(aktiivne reservvaru), kuid maardla alal teede ega sademeveelahenduse ehitamist kavandatud ei ole.

4.2.1. Geoloogia ja pinnas

Detailplaneeringu ala geoloogilise aluspõhja moodustab mergliga vahelduv lubjakivi, millel paiknev pinnakate

koosneb liivast, liivsavist ja saviliivast ning muutliku sisaldusega moreenist kruus-liiv vahekihtidega. Kohati

sisaldab moreen jämepurd lubjakivi lahmakaid. Detailplaneeringu ala piirkonnas koosneb pindmine kasvukiht

põhjapoolsel osal, Tallinna ringteest ja Tartu mnt ringteest lõunasse jääval alal, sügavatest madalsoomuldadest

(M´´´), mis läänes ja lõunas vahelduvad gleistunud leostunud muldadega (Kog) ja leostunud gleimuldadega

(Go). Detailplaneeringu ala ja selle lähiala lõunapoolne osa paikneb vahelduvalt rähksetel gleistunud leostunud

(Kog) ja gleistunud rähkmuldadel (Kg), mis vahelduvad kohati küllastunud turvastunud muldadega (Go1) (Entec

Eesti OÜ, 2023) (joonis 5).

Joonis 5. Muldade levik kavandataval tööalal ja lähialal (Maa- ja Ruumiamet).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

17 / 44

4.2.2. Pinnavesi

Detailplaneeringu ala ja selle lähiala paikneb valdavalt liigniisketel pinnastel kraavide ja drenaažisüsteemidega

(edaspidi kuivendussüsteemid) kuivendatud maatulundusmaal, mille kuivendussüsteemid on seoses maa

sihtotstarbe äri- ja tootmismaaks muutumisega Põllumajandus- ja Toiduameti maaparandussüsteemide

registrist kustutatud.

Detailplaneeringu alast läänes paikneb Kurna II toimiv maaparandusehitis (maaparandussüsteemi kood

4020059000010, ehitise kood 010) ja Kurna 1-2 toimiv maaparandusehitis (maaparandussüsteemi kood

4020059000010, ehitise kood 060). Mõlemad maaparandusehitised piirnevad detailplaneeringu ala poolses

servas Kurna ojaga (VEE1093100). Kurna oja on ka eesvooluks detailplaneeringualal ja selle lähialal paiknevatele

kuivendussüsteemidele.

Detailplaneeringu ala kraavid juhivad ära liigvee nii planeeringu alalt, selle lähialalt kui ka truubi kaudu Jüri

viadukti ringteelt. Äravoolu kraavid suubuvad kahes kohas Kurna ojja ja ühes kohas Aaviku kraavi (VEE1089202)

(Entec Eesti OÜ, 2023) (joonis 6).

Joonis 6. Maaparandusehitiste ja vooluveekogude paiknemine planeeringuala piirkonnas.

4.2.3. Põhjavesi

Maapinnalt esimene põhjaveekiht paikneb lubjakivis ja sellega hüdrauliliselt seotud moreenis. Veekiht kuulub

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumisse ning on moreeni all surveline. Survelise veehorisondi toiteala asub

väljaspool detailplaneeringuala.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

18 / 44

Pinnakatte ebaühtlase veeläbilaskvuse tõttu esineb piirkonnas kõrgvee perioodil ajutist põhjavett ehk ülavett.

Soodsad tingimused ülavee kogunemiseks on mulla all moreeni liivakamates ja kruusakamates tsoonides.

Uuringumaterjalide alusel on hinnatud, et kõrgevee perioodidel ulatub maapinna madalamates kohtades

veetase maapinnani, jäädes kõrgemates kohtades 0,5 m sügavusele maapinnast.

Liigvee ärajuhtimiseks on ala kuivendatud drenaaži ja kraavidega, mille eesvooluks on Kurna oja. Oja ääres on

maapinna kõrgus 40,50 … 42,00 m. Arvestades mõõdetud veetasemete, Kurna oja veetasemete ning

mõõdistatud kraavide sügavustega (põhjade absoluutkõrgusetega), võib järeldada, et drenaaž ja kraavivõrk on

vajalik sesoonselt moodustuva ajutise põhjavee ehk ülavee ning lumesulavee kiireks ära juhtimiseks piirkonnast

(Entec Eesti OÜ, 2023).

Detailplaneeringu alale jääb Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Kambrium-Vendi põhjaveekogum.

Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. aastal koostatud aruande „Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil

2014-2019“ kohaselt oli nende kolme põhjaveekogumi seisund 2020. a testide hinnangul hea nii koguseliselt

kui ka keemiliselt, seega ka koondhinnang on hea (Marandi jt, 2020).

Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse kaardikihi alusel on tööde piirkonnas

maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- ja

hajureostuse suhtes.

4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID EELIS andmetel (seisuga 29.12.2025) detailplaneeringu alal kaitstavaid loodusobjekte, sh kaitstavate liikide

elupaiku registreeritud ei ole. Detailplaneeringu alaga piirneb I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka (Clanga clanga) elupaik (Keskkonnaregistri kood KLO9129127) ja kavandatav Mõisaküla suur-konnakotka püsielupaik.

Kavandatava püsielupaiga alal on EELIS-es registreeritud neli suur-konnakotka pesa (id 1063844084,

2091380056, -972436500 ja 368668249) ja üks väike-konnakotka (Clanga pomarina) pesa (id 1491853628).

Lisaks on detailplaneeringu alast lõunas II kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos)

elupaik.

4.4. VÕÕRLIIGID EELIS andmetel (seisuga 29.12.2025) on detailplaneeringu ala kaguosas Lõuna tee 8 kinnistul (65301:001:3067)

Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) leiukoht (koloonia id: HA037). Lisaks on detailplaneeringu alast

väljaspool eelpool nimetatu kõrval veel üks karuputke leiukoht (koloonia id: HJR387). Maa- ja Ruumiameti

karuputke levialade kaardirakenduse andmetel on mõlemas koloonias tõrjemeetodiks käsitsi mürgitamine.

4.5. AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISED VÄÄRTUSED Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakenduse alusel ei asu tööde piirkond muinsuskaitsealal, kuid

Lõuna tee 2 kinnistul (65301:001:2788) on arheoloogiamälestisena registreeritud asulakoht (Mälestise registri

number 18773). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline

kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud

lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

19 / 44

elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti

üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks.

Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal

aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane.

Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19.

sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Lõuna tee 2 kinnistul on registreeritud ka teine arheoloogiamälestis – kultusekivi (Mälestise registri number

18777). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Kultusekivi (tänapäeval

kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset)

lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer.

Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale

väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba

nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu

umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende

dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei

pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud

pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses.

Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakuskultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes

piirkondades.

Pärandkultuuriobjekte Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel detailplaneeringu alal ei

asu.

4.6. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME Ala tundlikkus on vastupanuvõime suurus, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku

alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

 Rae valla üldplaneeringuga on ala määratud tootmis- ja ärimaaks ja ühtlasi tiheasustusalaks.

 Ala on suhteliselt suure inimmõjutusega (varasemalt on tehtud pinnasetöid, alustatud hoonestuse

rajamisega, rajatud tehnovõrke jms).

 Lõuna tee alal on olemasolev tee, Tunneli tee alal on pinnasehunnikud, st tegemist ei ole looduslikku

tähtsust omavate aladega.

 Tööde alal on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva

punkt- ja hajureostuse suhtes. Seetõttu on võimalik pinnasesse sattunud reo- ja saasteainete jõudmine

esimesse aluspõhjas levivasse põhjaveekihti.

 Kavandataval tööalal kaitsealuseid liike ega elupaiku registreeritud ei ole, samuti ei asu tööala ühtegi

kaitstavat ala, sh Natura 2000 võrgustiku ala. Planeeringualaga piirneb I kaitsekategooria liigi suur-

konnakotka elupaigaga ja kavandatava Mõisaküla suur-konnakotka püsielupaigaga. Eemal on II

kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni elupaik.

 Tööde ala ei asu rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku alal.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

20 / 44

 Detailplaneeringu alal Lõuna tee 2 kinnistul on registreeritud kaks kinnismälestist – asulakoht

(Mälestise registri number 18773) ja kultusekivi (Mälestise registri number 18777).

 Tööde alal ei asu maaparandussüsteemi reguleerivat võrku, detailplaneeringu alalt ärajuhitava vee

eesvooluks on Kurna oja ja Aaviku kraav.

4.7. ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA

Teadaolevalt ei ole projektiala piirkonnas selliseid alasid, kus oleks õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud

või kus võidakse neid ületada.

5. VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE KIRJELDUS JA HINNANG MÕJU OLULISUSELE

Ehitustegevusega kaasnevad pöördumatud mõjud, nagu taimestiku eemaldamine, pinnasetööd ja

maastikuilme muutumine. Lisaks kaasnevad ehitamise perioodil lühiajalised mõjud, nagu ehitusmasinate ja

ehitustöödega seotud õhusaaste ja müra. Tegemist on ajutise iseloomuga mõjudega, mis lakkavad pärast

tööde lõpetamist. Ehitustegevusega seotud mõjud on lokaalsed ning leevendusmeetmeid kasutades ei ulatu

tööpiirkonnast kaugele. Tööde ala asub Rae valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega piirkonnas, kuid

peamiselt on naabruses tootmis- ja ärimaad. Tegevusest mõjutatavaid majapidamisi on üks ja see asub

detailplaneeringu alal Ameerika tee 3 katastriüksusel (65301:001:0877).

Projektidega nähakse ette Lõuna, Lääne ja Tunneli tee rajamine, nende äärde kergliiklusteede rajamine ja alale

sademeveelahenduse rajamine, seega kavandatud tegevusega kaasnevad kaevetööd ja kihiti tagasitäitmised,

materjalide tihendamised ja katmised. Kaasneb masinatega materjalide vedu, ehitusperioodil raskeveokite

liiklussageduse tõus ning vibratsioon tihendamistöödest.

5.1. MÕJU MAAKASUTUSELE Rae valla üldplaneeringuga on ala määratud tiheasustusalaks. Tegemist on tugeva inimmõjuga piirkonnaga, st

detailplaneeringu elluviimist on alustatud mitmel katastriüksusel, tehtud pinnasetöid on näha alates 2012. aasta

ortofotodelt Maa- ja Ruumiameti geoportaalis.

Eelprojektidega kavandatud Lõuna, Lääne ja Tunneli teede ehitamine ja nende äärde kergliiklusteede ehitamine

toimub valdavalt detailplaneeringuga kavandatud transpordimaal, mille alusel on 2008. ja 2012. a moodustatud

ka juba transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Väikeses osas on teede rajamiseks haaratud ka kõrvalasuvad

katastriüksused, mis on valdavalt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega. Sademeveelahenduse rajamine hõlmab

rohkemaid kinnistud, sest kavandatud on nii olemasolevate kraavide rekonstrueerimist kui ka uute kraavide

rajamist ja kahe ülevoolutiigi rajamist. Valdavalt on kavandatav tegevus rohumaa ilmelisel alal (kõlvikuliselt

„muu maa“). Metsaga kaetud alasid detailplaneeringu alal on, kuid teede ja sademeveelahenduse rajamiseks

olulises osas ei ole vaja raadata.

Seega kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju maakasutusele.

5.2. MÕJU MAASTIKULE, SH VÄÄRTUSLIKELE MAASTIKELE Kavandatud teede ja sademeveelahenduse rajamine maastikku oluliselt ei mõjuta, kuna tegemist on tugeva

inimmõjuga alaga. Rae valla üldplaneeringuga on ala määratud tiheasustusalaks, detailplaneeringu lahendust

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

21 / 44

on hakatud ellu viima ja alal on nähtavad pinnasetööde jäljed. Ala on varasemalt kraavitatud ja dreenitud,

osaliselt on ehitatud teid. Seega hetkel liigniiske pinnasega ala saab korrastatud teedevõrgu ja sademevee

lahenduse, et oleks võimalik detailplaneeringu ala sihtotstarbeliselt kasutada. Detailplaneeringu alal ei ole

üldplaneeringuga väärtuslikuks maastikuks määratud ala.

Seega kavandatud tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist mõju maastikule.

5.3. MÕJU LOODUSLIKELE RESSURSSIDELE Projektide elluviimiseks on täiendavalt vaja killustikku, liiva jm ehitusel kasutatavat loodusmaterjali. Täiendava

materjali maht on suhteliselt väike, mistõttu on ebasoodne mõju maavaradele eeldatavalt vähene.

Eelprojektides ei ole kasutatavate materjalide mahte välja toodud. Eelprojektide kohaselt tuleb enne kaevetöid

eemaldatud kasvupinnas koondada hiljem alal haljastustööde tegemiseks või anda üle vastavat luba omavale

ettevõttele. Seega kasutatakse olemasolevaid ressursse säästlikult.

Tööde teostamiseks on vajalik puid eemaldada, kuid raie maht on metsaste alade paiknemist arvestades väike.

Eelprojektides ei ole puude eemaldamise mahtu välja toodud.

Kasutatavate materjalide ning likvideeritava puu- ja põõsarinde maht on Eesti mastaabis marginaalne ning

oluline mõju loodusressurssidele puudub.

5.4. MÕJU PINNASELE Teede ja sademeveelahenduse ehitamiseks on vajalik teha pinnasetöid, sest nii teede alt kui ka rajatavate

kraavide ja ülevoolutiikide asukohast on vajalik eemaldada pinnas. Detailplaneeringu alal ei ole tegemist enam

loodusliku alaga, st pinnast on juba mõjutatud varasemate ehitustöödega (teede, kraavide, dreenide jms ehitus,

lisaks kruntide sisesed pinnasetööd). Pinnasetöid teostatakse lokaalselt tööalal, mistõttu on mõju pinnasele

marginaalne. Väljakaevatav mineraalpinnas kasutatakse objektil maksimaalselt ära ja mida objektil kasutada ei

saa, toimetatakse veomasinatega objektilt ära ning antakse vastavat luba omavale jäätmekäitlejale, kes tagab

selle käitlemise või utiliseerimise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Enne kaevetöid eemaldatud

kasvupinnast kasutatakse pärast tööde lõppu ala korrastamisel.

Olulist negatiivset mõju pinnasele tööde käigus ei kaasne. Pinnast taaskasutatakse maksimaalselt.

5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE Kavandatavad tööd ei toimu veekogus. Detailplaneeringu ala eesvooludeks on Kurna oja suublaga Ülemiste

järv ja Aaviku kraav suublaga Pirita jõe Vaskjala veehoidla. Detailplaneeringu elluviimiseks tagatakse Kurna ojja

juhitavate veekoguste minimaalne muutumine ja detailplaneeringuala ja selle lähiala olemasolevale olukorrale

sarnane (erinevus kuni 10%) äravool, selleks on eelprojektis kavandatud kahe ühtlustustiigi rajamine. Lisaks

täpsustatakse põhiprojekti etapis vajalikke meetmeid, et Kurna ojja suubuvas kraavis säilitada veetaset (nt

põhjapaisud vms meetmed).

Arvestades, et detailplaneeringualalt kogutud veed suunatakse Tallinna linna pinnaveesüsteemi

joogiveehaardesse, on oluline vältida detailplaneeringu alalt reostuse juhtimist suublasse.

Teede ja sademeveelahenduse rajamisel teostatakse töid masinatega, mistõttu võib reostus tekkida tehniliselt

mitte korras masinate kasutamisest, kui kütus või kemikaalid satuvad pinnasesse või vette, ja ohustada nii

pinna- kui ka põhjavee kvaliteeti. Detailplaneeringu kohaselt on alal lubatud keskkonnasõbralik tootmine,

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

22 / 44

seega reostuse tekkimise tõenäosus on detailplaneeringu lahenduse elluviimisel väike, kuid võimalik nt

avariiolukordades. Detailplaneeringu alal ei ole puurkaeve ja alale ei ulatu puurkaevude hooldusalasid ega

sanitaarkaitsealasid, mistõttu ohtu põhjavee kvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile ei avaldu, kui tööde teostamisel

järgitakse ehitamise head tava ja töötatakse tehniliselt korras masinatega.

5.6. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE Rae valla üldplaneeringu kohaselt piirneb detailplaneeringu ala rohevõrgustiku alaga. Ameerika tee T3

katastriüksusel olevast teest lääne suunda jääb rohevõrgustiku koridor, mis kulgeb mööda Kurna oja

detailplaneeringualast lõunas. Kavandatavate töödega ei killustata rohevõrgustiku elemente ega halvendata

selle toimimist.

Kavandatava tegevusega mõju rohevõrgustikule ei avaldata.

5.7. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kavandatud tööde alal ei asu kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti

piiranguvööndit. Lisaks ei asu kavandatava tööde alal kaitstava liigi leiukohta ega elupaika. Kavandatava tööde

alaga ehk detailplaneeringu alaga piirneb I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka elupaik (KLO9129127) ja

kavandatav Mõisaküla suur-konnakotka püsielupaik. Lähim teadaolev suur-konnakotka pesa (EELIS ID

1063844084) asub ca 500 meetri kaugusel planeeringuala välispiirist. Lisaks asub planeeringuala läheduses II

kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) elupaik.

5.7.1. Suur-konnakotkas

Linnuekspert OÜ koostas eksperthinnangu „Eksperthinnang Ameerikanurga dp elluviimise mõjust Mõisaküla

suur-konnakotka elupaigale (KLO9129127) ja toitumisaladele“ (koostatud 2025). Kuigi piiritletud elupaigas on

ka üks väike-konnakotka registreeritud pesapuu, käsitletakse konnakotkaid allpool koos suur-konnakotkastena

või ka konnakotkastena.

Suur-konnakotkas (Clanga clanga) on Eestis I kaitsekategooriasse kuuluv lokaalselt levinud üliharuldane

haudelind. See liik pesitseb vanades soistes metsades ning peab saagijahti lammi- ja sooniitudel. Eestis on

kõige olulisemateks ohuteguriteks suur-konnakotka hübridiseerimine väike-konnakotkaga ning saagialade

hävinemine ja kahjustamine, keskmise mõjuga ohuteguriteks on pesapaikade hävinemine ja pesitsusaegne

häirimine. Kaitse-eesmärkide täitmise peamiseks eelduseks on piisava hulga suur-konnakotka elupaikade

säilimine ning kaitstus (Väli, 2020).

Suur-konnakotkad kasutavad toitumisaladena lagealasid, sh kultuurmaastikke, eelistades rohumaid, kus

sobilike saakobjektide arvukus on suurem ning saagi tabamise võimalused paremad. Rohumaade hulgast on

kõige kvaliteetsemad toitumisalad püsirohumaad, mida on iga-aastaselt hooldatud. Samuti on kvaliteetsed

sellised rohumaad, kus heintaimede segu on kasvanud pikka aega ja nende liigiline koosseis on sarnane

püsirohumaade heintaimede liigilise koosseisuga ja mida on iga-aastaselt hooldatud (niidetud). Mõlemal juhul

on oluline, et kotkastel on võimalus saaki püüda läbi kogu pesitsusaja ning ka kotkaste saakobjektide liigiline

koosseis ja arvukus on kõrge. Iga-aastaselt vahetuv põllukultuur on liigivaesem ja seetõttu ka saagivaesem.

Konnakotkaste jaoks on oluline, et neile sobivad rohumaad oleksid iga-aastaselt niidetud (hooldatud), sest

hooldamata rohumaadel on saagi tabamise edukus madalam. Aastate jooksul hooldamata rohumaa muutub

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

23 / 44

ka liigiliselt vaesemaks ja saagi püüdmine on heintaimede kõrgusest tulenevalt oluliselt takistatud

(Linnuekspert OÜ, 2025 (2))

MTÜ Kotkaklubi paigaldas 2023. ja 2024. aastal Mõisaküla suur-konnakotka pesitsusterritooriumi asustavatele

vanalindudele GPS-saatjad ning linnud said nimeks Priit ja Linda. Mõisaküla konnakotkaste lennuteekonnad

2024. ja 2025. aasta pesitsushooajal on esitatud joonisel 7 ja 8, millelt saab üldistatult järeldada, et

pesitsusterritooriumi tuumikala on pesast kuni 1 km kaugusel ning peamised toitumisalad asuvad kuni ca 2 km

kaugusel pesast, seejuures eelistatult lõuna, edela ja loode suunas.

Joonis 7. Mõisaküla konnakotkaste asukohad koos lennuteekondadega kogu 2024. aasta pesitsushooaja jooksul Ameerikanurga detailplaneeringu ala ümbruses (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)).

Joonis 8. Mõisaküla konnakotkaste asukohad koos lennuteekondadega kogu 2025. aasta pesitsushooaja jooksul Ameerikanurga detailplaneering ala ümbruses (Linnuekspert OÜ, 2026).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

24 / 44

Joonis 9. Mõisaküla kotkaste asukohad ja piirkondade kasutamise intensiivsus. Mida tumedam toon, seda rohkem asukohapunkte selles tingruudus (250x250 meetrit) (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)). Otti, Kurna 12 (Kangrumäe tee 5) ja Papimetsa kinnistu detailplaneeringu menetlemine on lõpetatud (Kiili ja Rae valla geoportaal).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

25 / 44

Eksperthinnangus on toodud, et kui vaadata lisaks kaugusele pesast asukohapunktide sagedust 250x250 m

ruutudes (joonis 9) on näha, et kotkad ei kasuta maastikku kogu pesapaiga ümbruses ühtlaselt, vaid selgelt

eristuvad mõned piirkonnad – peamiselt pesa vahetus läheduses ja pesast põhja, edela ning ida suunas. Tallinna

ringtee piirkonda ei väldita, sest osa olulisest toitumisalast asub ringteest põhjas. Samas välditakse Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, ilmselt ka seetõttu, et maanteest idas toitumisalad puuduvad. Andmete põhjal

saab üldistavalt järeldada, et Mõisaküla suur-konnakotkaste pesitsusterritooriumi tuumikala on pesast kuni 1

km kaugusel ning peamised toitumisalad asuvad kuni ca 2 km kaugusel pesast, seejuures eelistatult lõuna,

edela ja loode suunas.

Kuna pesast kaugemal kui 1 km viibisid kotkad hoonetest keskmiselt enam kui 440 m kaugusel, võib eeldada,

et suuremate arenduste (tehnopargid, laohooned, suured tööstushooned) ümber on vajalik jätta ca 500 m

laiune puhver tagamaks toitumisalade juures arendusest tekkivate häiringute vähendamine võimalikult suures

ulatuses, või muud asjakohased meetmed, millede eesmärgiks on samaväärselt minimeerida arendusest

tulenevaid häiringuid (joonis 10). Lisaks tuleks vältida uute asukohtadega häiringuallikate rajamist pesale

lähemale kui 1 km, st pesitsusterritooriumi tuumikalale (Väli, 2020).

Joonis 10. Ameerikanurga detailplaneeringu ala punase pidevjoonega, seda ümbritsev 500 m puhver punase katkendjoonega ja Mõisaküla konnakotkaste pesi ümbritsev 1 km suurune kombineeritud puhver valge katkendjoonega (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)).

Eksperthinnangu kohaselt võivad detailplaneeringu elluviimisega kaasneda ehitusaegne häiring pesitsemisele

(müra, vibratsioon), kasutusaegne häiring pesitsemisele (müra, visuaalhäiring) ja mõju toitumisaladele (otsene

kadu, kaudne mõju vältimise tõttu).

Ehitusaegne häiring pesitsemisele. Tegu on häiringuga, mis kaasneb ehitusega kaasnevate töödega – kasvukihi

koorimine ja äravedu, kaevetööd, täitematerjali vedu, ehitusmaterjalide vedu, pinnase tihendamine, vaiade

rammimine jms ning kõigega kaasnev sõidukite liikumine. Häiring on kotkastele tajutav kuuldava mürana,

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

26 / 44

tajutava vibratsioonina ja visuaalselt nähtava intensiivse inimtegevusega piirkonnas, kus seda varem ei olnud

(Linnuekspert OÜ, 2025 (2)). Liigi kaitse tegevuskavas on pesitsusaegne häirimine hinnatud keskmise

tähtsusega ohuteguriks (Väli 2020).

Kasutusaegne häiring pesitsemisele. See häiring on kotkastele tajutav kuuldava mürana ja visuaalselt nähtava

inimtegevusena. Tegevus jaguneb omakorda passiivseks (hooned, parklad, muu taristu) ning aktiivseks

(inimeste ja sõidukite liikumine). Ajaliselt seguneb see ehitusaegse häiringuga (tehnoparki ei rajata ühes etapis

korraga) ning on pikaajaliselt kestev (ületab kotkaste eluea) (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)). Liigi kaitse

tegevuskavas on pesitsusaegne häirimine hinnatud keskmise tähtsusega ohuteguriks (Väli 2020).

Mõju toitumisaladele. DP elluviimine omab toitumisaladele nii otsest (toitumisalade pindala vähenemine) kui

kaudset mõju (häiringust tingitud toitumisalade vältimine). Ameerikanurga DP alale jääb ca 60 ha ulatuses

ajaloolist rohumaad, mis käesoleval ajal on kas hooldamata rohumaa, tühermaa või kooritud pinnakattega

endine rohumaa. GPS saatjate andmete analüüs näitab, et kotkad ei kasuta Ameerikanurga DP ala olulise

toitumisalana, kuid võib eeldada, et seda vähemalt osaliselt seetõttu, et ala on regulaarselt hooldamata. GPS-

saatjate andmestik on samas näidanud, et maantee lähedus ei ole soodsate toitumisalade puhul liigile välistav

tegur. GPS-saatjate andmestik näitab, et kotkad viibisid pesast kaugemal kui 1 km hoonetest keskmiselt enam

kui 440 m kaugusel ja saab eeldada, et tegu on teadliku suurte hoonete ja sealse kaasneva inimmõju

vältimisega (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)). Liigi kaitse tegevuskavas on saagialade hävinemine ja kahjustamine

hinnatud suure tähtsusega ohuteguriks (Väli 2020).

Järeldused

Ehitusaegne häiring pesitsemisele. Liigi kaitse tegevuskava nimetab üldiseks pesitsusaegset häirimist vältivaks

meetmeks „uusi taristuobjekte (nt teid) ja elamuid ei ehitata pesadele lähemale kui 1 km“. Pesadest lähtuv 1

km suurune puhver kattub Ameerikanurga detailplaneeringu alaga. Käesoleval ajal jääb 1 km tsooni sisse

Tallinna ringtee, Ameerika tee, Lääne tee 8 mulla sõelumistööde asukoht ning üksikelamu Ameerika tee 3

maaüksusel. Kõik need taristuobjektid ja tegevused olid olemas ajal, mil konnakotkad pesapaiga valisid, nende

häiringuallikate suurus ja iseloom ei ole ajas muutnud. Lääne tee 1, 2, 4, 6 ja 8 maaüksused ei paku kotkastele

ilmselt sobilikku toitumisala ja seetõttu kasutatakse seda ala harva. Esmase järelduse kohaselt on toitumisala

kvaliteet lindudele olulisem kui teeliiklusest tulenev mürahäiring (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)).

Kasutusaegne häiring pesitsemisele. Liigi kaitse tegevuskava nimetab üldiseks pesitsusaegset häirimist vältivaks

meetmeks „uusi taristuobjekte (nt teid) ja elamuid ei ehitata pesadele lähemale kui 1 km“. GPS-saatjate

asukohapunktidest saab teha järeldusi, et sobivate toitumisalade puhul vähemalt Tallinna ringtee vahetut

lähedust ei väldita. Lääne tee 1, 2, 4, 6 ja 8 maaüksused ei paku kotkastele ilmselt sobilikku toitumisala ja

seetõttu kasutatakse seda ala harva. Esmase järelduse kohaselt on toitumisala kvaliteet lindudele olulisem kui

teeliiklusest tulenev mürahäiring. Samas viibisid kotkad pesast kaugemal kui 1 km hoonetest keskmiselt enam

kui 440 m kaugusel ja saab eeldada, et tegu on teadliku suurte hoonete ja sealse kaasneva inimmõju

vältimisega (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)).

Mõju toitumisaladele. GPS-saatjate andmestik näitab, et kotkad viibisid pesast kaugemal kui 1 km hoonetest

keskmiselt enam kui 440 m kaugusel ja saab eeldada, et tegu on teadliku suurte hoonete ja sealse kaasneva

inimmõju vältimisega. Ameerikanurga DP välispiirist 500 m puhvri sisse jääb 8,2 ha praegust PRIA-s

registreeritud püsirohumaad ja 160 ha praegu erinevate põllukultuuridega (sh kultuurhein) maad. Osa sellest

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

27 / 44

on praegu kotkaste poolt toitumisalana aktiivselt kasutuses, osa erinevatel põhjustel mitte (nt kogu Ameerika

ja Ameerikaplatsi maaüksuse lageala – ca 33 ha). Seega häiringust tulenevaks toitumisalade kasutamise

vältimise ulatuseks saab lugeda rohumaade pindala vahemikus 80-160 ha (Linnuekspert OÜ, 2025 (2)).

Kumulatiivne mõju Mõisaküla suur-konnakotkaste toitumisaladele.

Piirkonna teiste arendustega koosmõju Mõisaküla suur-konnakotkaste toitumisaladele (2 km tsoonis pesadest)

on Linnuekspert OÜ hinnanud töös „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I

kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisaladele“ (koostatud 2024). Ekspert on nimetatud töös

käsitlenud ka Ameerikanurga detailplaneeringuga kavandatud tegevust ja leidnud, et koosmõjus teiste juba

kehtestatud detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste realiseerimisega on toitumisalade otsene ja

kaudne kadu kokku 40%. Selline toitumisala kadu omab juba selget negatiivset mõju pesitsusterritooriumi

kvaliteedile (tabel 1 ja 2).

Tabel 1. Mõisaküla konnakotkaste toitumisala pindala muutus 2 km kaugusel pesast piirkonna detailplaneeringute elluviimise korral – otsene mõju (Linnuekspert OÜ, 2024).

Tabel 2. Mõisaküla konnakotkaste toitumisala pindala muutus 2 km kaugusel pesast piirkonna detailplaneeringute elluviimise korral – kaudne mõju 500 m häiringupuhvri korral (Linnuekspert OÜ, 2024).

Põllukivi, Ameerikanurga, Vana-Aaviku I ja Ringi detailplaneeringud koosmõjus põhjustaks toitumisaladel

leiduvate rohumaade otsese kao 14% ja otsese ning kaudse kao kokku 44% praegu olemasolevast rohumaast.

Võrdluseks Põllukivi detailplaneeringu ala osakaal rohumaade otsese kaos on 90% ja Mõisaküla konnakotkad

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

28 / 44

kasutasid Põllukivi maaüksust toitumisalana aktiivselt 2023 GPS-andmete kohaselt. Põllukivi arendus sai

vähendatud mahus väljaehitamiseks nõusoleku, muuhulgas tingimusega, et Pähklimäe teest läänes asuv

hoonestamata jääv ala on hoonestatava ala puhvertsoon. Lisaks seati tingimusi konnakotkastele toitumisalade

loomiseks ja parendamiseks (Linnuekspert OÜ, 2024)).

Lisaks koostas Linnuekspert OÜ 2026 aastal töö „ Eksperthinnang Ameerikanurga detailplaneeringu elluviimise

ja Rae valla üldplaneeringu ning lähipiirkonnas asuvate kehtivate või vastuvõetud detailplaneeringute

elluviimise koosmõjust Mõisaküla suur-konnakotka elupaigale (KLO9129127) ja toitumisaladele“.

Eksperthinnangus on käsitletud Rae ja Kiili valla geoinfosüsteemi andmetel kehtestatud või vastu võetud

detailplaneeringute mõju ja Rae valla üldplaneeringuga kavandatud tegevuste (kavandatud kogujateed) mõju

Mõisaküla suur-konnakotkaste toitumisaladele. Käsitletud detailplaneeringud on:

 Kurna küla Tamme kinnistu (DP0306);  Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala (DP1108);  Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala (DP1084);  Kurna küla Kangrumäe kinnistu ja lähiala (DP1001);  Kurna küla OÜ Transient tootmisbaasi (DP0121);  Kurna küla Lepataga kinnistu ja lähiala (DP0769);  Kurna küla Rebasepõllu ja Läänerebase kinnistute (DP0472);  Kurna küla Õlleköögi tee 2 ja lähiala (DP1075);  Kurna küla Õlleköögi tee 25 kinnistu ja lähiala (DP1097);  Endise Väljamäe aiandusühistu territooriumi (DP0208);  Riigimaa reservmaa nr AT021211057 ja reformimata riigimaa nr 5125 (DP0292);  Üldplaneeringut muutev Mõisakülas Tõnnu (DP0305);  Mõisakülas Ees-Tõnuni (DP0344);  Mõisakülas Tominga ja Tammetõru (DP0301);  Mõisakülas Orumäe (DP0324);  Aaviku küla Ringi kinnistu ja lähiala (DP0216);  Aaviku küla Vana-Aaviku I kinnistu (DP0063);  Ameerikanurga kinnistu ja lähiala (DP0491);  Ameerikanurga tehnopargi ja teede (DP0650);  Rukki tee kinnistute muutmise ja Liivatee katastriüksuse ning lähiala (DP0802).

Selles eksperthinnangus jõuab ekspert järeldusele, et enamik Mõisaküla suur-konnakotkaste pesadest 2 km

raadiuses asuvatest kehtestatud või vastu võetud detailplaneeringutest ei oma elluviimisel Mõisaküla

konnakotkastele pesitsusaegset negatiivset häirivat mõju ega ka mõju toitumisalade kvaliteedile. Mõned

planeeringud on ellu viidud juba enne Mõisaküla territooriumi teadaolevat asustamist suur-konnakotkaste

poolt, enamik asuvad aladel, kuhu pesitsemist häirivad mõjud ei ulatu (>1km) ja mis ei ole ka varasemalt olnud

kasutuses toitumisaladena. Et nende planeeringute elluviimisel puudub negatiivne mõju, puudub neil ka

negatiivne koosmõju.

Võimalik negatiivne ehitusaegne ja kasutusaegne mõju on tuvastatud Ameerikanurga detailplaneeringu

elluviimisel, välja on pakutud ka vältimis- ja leevendusmeetmed (Linnuekspert 2025 (2)). Negatiivne mõju

toitumisala kvaliteedile leiti Ameerikanurga ja Vana-Aaviku I detailplaneeringu elluviimisel, vähesel määral ka

Ringi ja Rukki tee ja Liivatee detailplaneeringuala lõunaosas. Nimetatud nelja detailplaneeringu puhul on nende

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

29 / 44

elluviimise käigus kavandatava tegevuse mõjusid Mõisaküla suur-konnakotkaste elupaigale ja toitumisala

kvaliteedile põhjalikult hinnatud vaid Ameerikanurga detailplaneeringu puhul (Linnuekspert, 2026).

Negatiivne koosmõju esineb eelkõige Ameerikanurga ja Vana-Aaviku I detailplaneeringute elluviimisel.

Maastikuliselt on nende planeeringute alad piirnevad ja Vana-Aaviku I on sisuliselt Ameerikanurga mõtteline

jätk (joonis 9). Samas liituvad nende detailplaneeringute elluviimisel toitumisalade kaudse kadumise (kuni

500m) vältimispuhvrid ja kotkaste poolt välditav ala on arvutuslikult väiksem kui kahe teineteisest eemal

asetseva sarnase detailplaneeringu puhul (Linnuekspert, 2026).

Ameerikanurga detailplaneeringu elluviimisega kaasnev toitumisala kvaliteedi langus on kompenseeritav uute

kvaliteetsete toitumisalade loomisega kotkaste pesitsusterritooriumi tuumikalasse (Linnuekspert 2025 (2)).

Samuti on kompenseeritav Ameerikanurga ja Vana-Aaviku I koosmõju.

Ameerikanurga detailplaneeringu elluviimise käigus potentsiaalsete toitumisalade otsese kao

kompenseerimiseks on ette nähtud Mõisaküla suur-konnakotka elupaiga tuumikalale, st pesadest 1 km

raadiuses, vähemalt 60 ha ulatuses hooldatavate püsirohumaade ja/või neile ökoloogiliselt analoogsete

hooldatavate rohumaade loomine. Toitumisalade kaudse kao (kuni 500m puhver) kompenseerimiseks on

Mõisaküla suurkonnakotka elupaiga toitumisalale, st pesadest kuni 2 km raadiuses, täiendavalt ette nähtud

vähemalt 80 ha ulatuses hooldatavate püsirohumaade ja/või või neile ökoloogiliselt analoogsete hooldatavate

rohumaade loomine. Lisaks tuleb nii hooldatavatel püsirohumaadel kui ka hooldatavatel rohumaadel tagada

kotkaste toitumistingimusi arvestav hooldusrežiim, mida on kirjeldatud eksperthinnangus (Linnuekspert 2025

(2)).

Ameerikanurga detailplaneeringu huvitatud isik OÜ Orbital Tallinn on asunud eksperthinnangus toodud

meetmeid ellu viima ja on Rae vallaga sõlminud rendilepingud Ameerika, Ameerikaplatsi, Teeääre, Võilille ja

Väikepõllu maaüksustel kogupindalaga 122,4 ha (joonisel 11 roosaga) püsirohumaade rajamiseks ja

hooldamiseks eksperthinnangus (Linnuekspert 2025 (2)) toodud korras. Samuti on riigi omanduses olevatest

rendimaadest 2026. a oksjonile tulemas käesoleval ajal hooldamata rohumaad Kiili vallas Suur-Tooma,

Pajuaasa, Sooaasa ja Soopõllu maaüksustel kogupindalaga 46,8 ha (joonisel 11 helerohelisega). Rendiõiguse

omandamise korral 2026. a oleks võimalik sinna rajada ja hooldada seal rohumaid alates 2027. aastast

(Linnuekspert, 2026).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

30 / 44

Joonis 11. Roosaga on tähistatud OÜ Orbital Tallinn poolt 2026.a rajatavad rohumaad, helerohelisega riigile kuuluvad rohumaad Kiili vallas, mille rendiõiguste oksjon toimub 2026. a ja kuhu 2027. a oleks võimalik rajada hooldatavad rohumaad. Valgete punktiiridega vastavalt 1 km ja 2 km raadius pesadest (Linnuekspert, 2026).

Ameerikanurga detailplaneeringu ala hoonestamise soovi korral tuleb arendajal täita mitmeid meetmeid, mida

Linnuekspert OÜ on eksperthinnangus (2025 (2)) välja toonud ja mida rakendades arenduse mõju Mõisaküla

konnakotkaste elupaigale ja toitumisalale ei ole oluline. Seega kui eksperdi poolt ette kirjutatud mahus

meetmete rakendamine on teostatav, võib lugeda mõju mitteoluliseks.

Meetmed vähendamaks Mõisaküla konnakotkaste elupaigas kogu detailplaneeringus kavandatud ehitusaegset

ja kasutusaegset häirimist pesitsusele ning mõju toitumisaladele:

 Alustada arendust Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest kui olemasoleva häiringuallika suunast.

 Võimalusel vältida Ameerikanurga detailplaneeringu alal hoonestuse rajamist kotkaste pesadest 1 km

raadiuses.

 Ehituse korral vältida kotkaste pesadest 1 km raadiuses pesitsusaegse häiringu vältimiseks perioodil

15.03-31.08 müra- ja vibratsioonirikkaid töid.

 Pesitsusaegsete tööde maht ja iseloom tuleb kooskõlastada liigieksperdiga.

 Mõisaküla konnakotkaste elupaiga läheduses olevad elektriõhuliinid tuleb ohutustada (joonis 12),

milleks on järgmised samaväärsed võimalused:

 asendada õhuliin maakaabliga;

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

31 / 44

 asendada õhuliinil kolm isoleerimata traati ühe isoleeritud kaabliga. Nii säilivad postide (ja ka

kaabli näol) kohati vajalikud istumiskohad (eriti oluline suuremate lagedate keskel, juhul kui

muud taolised kohad puuduvad);

 isoleerida isoleerimata traadid postist 1-2 m ulatuses (termokahaneva rüüsiga vms), samuti

isoleerida maandust kandvad materjalid postis.

Joonis 12. Ohutustamist vajavad õhuliinid Mõisaküla konnakotkaste elupaiga läheduses. Punasega tähistatud eriti kriitiline lõik (eksperthinnang).

 Tagada Lääne tee 1, 3, 7 ja 9, Lõuna tee 2 ja Ameerika maaüksustel kasvava metsa säilimine. Mets

toimib loomuliku müra- ja visuaalhäiringu puhvrina, samuti on tegu saagivaritsemise kohaga.

 Tagada toitumisalade otsese kao kompenseerimiseks Mõisaküla suur-konnakotka elupaiga

tuumikalale, st pesadest 1 km raadiuses, vähemalt 60 ha ulatuses hooldatavate püsirohumaade ja/või

neile ökoloogiliselt analoogsete hooldatavate rohumaade loomine.

 Tagada toitumisalade kaudse kao (kuni 500 m puhver) kompenseerimiseks Mõisaküla suur-konnakotka

elupaiga toitumisalale, st pesadest kuni 2 km raadiuses, täiendavalt vähemalt 80 ha ulatuses

hooldatavate püsirohumaade ja/või neile ökoloogiliselt analoogsete hooldatavate rohumaade

loomine.

 Nii hooldatavatel püsirohumaadel kui ka hooldatavatel rohumaadel peab säilitama olemasolevad ja

liigieksperdi hinnangu alusel vajadusel juurde looma saagi varitsemiseks sobilikud maastikuelemendid

(nt mitmerindelised taimestikuribad, puudegrupid lagealadel).

 Tagada nii hooldatavatel püsirohumaadel kui ka hooldatavatel rohumaadel järgnev hooldusrežiim:

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

32 / 44

 niitmine kord aastas, hiljemalt 31.08, järgneva rotatsiooniga – viiendik rohumaadest niidetakse

perioodil 01.07-15.07; teine viiendik perioodil 16.07-31.07; kolmas viiendik perioodil 01.08-15.08,

neljas viiendik perioodil 16.08-31.08 ning viies viiendik võib olla ajutiselt kasutuses muul otstarbel

kui rohumaa. Kui alasid kasutatakse ainult püsirohumaana ja/või rohumaana, siis jaotatakse kogu

maa niitmine neljale perioodile. Alad roteeruvad aastate kaupa, st samal alal niidetakse samal ajal

kord viie aasta jooksul. Konnakotkaste pesade vahele jääv maatükk Suur-Tooma (katastritunnus

30401:001:2250) peab olema kasutuses hooldamisele kuuluva püsirohumaana.

 Roteeruvate hooldatavate püsirohumaade ja rohumaade valik kooskõlastatakse liigieksperdiga.

 Hooldatud püsirohumaadelt ja rohumaadelt tuleb niidetud materjal, sh purustatud materjal

koguda kokku, kusjuures roteeruvalt hooldades ei pea purustatud materjali kokku koguma, vaid

võib jätta seemnete liigilise mitmekesisuse tagamiseks kohapeal idanemiseks.

Eelpool on allajoonitult toodud need meetmed, mille rakendamine on kohustuslik juba teede ja

sademeveelahenduse rajamisel.

Seire

 Elupaigas peab toimuma iga-aastane seire, mis võimaldab ajakohast infot kasutades (nt pesa asukoht)

kohandada meetmeid.

 Vähemalt üks pesitsev lind peab olema varustatud GPS-saatjaga. See annab jooksvat infot linnu

käitumisest, maakasutusest ja võimaldab vältimis- ja leevendusmeetmetesse teha jooksvaid

korrektuure. Samuti on tagantjärgi võimalik hinnata meetmete tõhusust.

Eelpool toodud meetmete rakendamine on Ameerikanurga detailplaneeringu alal arenduse elluviimiseks

kohustuslik ja ainult juhul, kui neid meetmeid rakendatakse, saab tegevuse mõju Mõisaküla konnakotkastele

lugeda mitteoluliseks. Eelpool toodud meetmed ja seire tuleb ehitusloa andjal lisada haldusakti tingimusena ja

on arendajale täitmiseks kohustuslikud. Teede ja sademeveelahenduse rajamiseks ehitusloa andmisel on

kohustuslikud allajoonitud kirjas esitatud meetmed (sh seiremeetmed).

5.7.2. Valgeselg-kirjurähn

Linnuekspert OÜ koostas eksperthinnangu „Eksperthinnang Ameerikanurga dp elluviimise mõjust Kurna

valgeselg-kirjurähni pesitsuselupaigale (KLO9131093) (koostatud 17.12.2025).

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) asustab peamiselt vanemaid niiskeid leht- ja segametsi, okasmetsi

võib kasutada enamasti vaid pesitsusvälisel ajal ja need ei oma tema kaitse korraldamisel olulist tähtsust.

Elupaigavalikul on talle tähtsaim piisava hulga seisvate surnud lehtpuude olemasolu, milles elavad putukad ja

nende vastsed on valgeselg-kirjurähni peatoiduks. Valgeselg-kirjurähni peamised ohutegurid on vanade

lehtmetsade raie ja lehtpuistute vanuselise struktuuri muutus. Samuti metsa loodusliku uuenemise asendamine

okaspuukultuuri rajamisega ja surnud seisva ja lamapuidu eemaldamine metsamajanduse käigus, energiapuidu

saamise vm eesmärgil (Linnuekspert OÜ, 2025 (1)).

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

33 / 44

Joonis 13. Kurna valgeselg-kirjurähni pesitsuselupaik EELISes (piiritletud sinisega) ja uus piiritlemise ettepanek

(viirutatud helerohelisega), Ameerikanurga DP ala (piiritletud ja viirutatud punasega). Musta peenjoonega

metsaeraldiste piirid (Linnuekspert OÜ, 2025 (1)).

Kurna valgeselg-kirjurähni elupaik on EELISesse kantud 12.09.2019. a vaatluse alusel, mis tähendab, et vaatlus

ei ole tehtud pesitsusajal ja seega ei pruugi viidata liigi pesitsemisele antud alal. Ekspert teeb eksperthinnangus

ettepaneku EELISesse kanda laiendatud valgeselg-kirjurähni elupaik, mis arvestaks olemasoleva elupaiga

läheduses paiknevate liigile sobivate metsa kasvukohatüüpidega (joonis 13).

Detailplaneeringu ala välispiir asub lähimas punktis 440 m ja elupaiga uuendatud piiriettepanku jõustamise

korral 300 m kaugusel Kurna valgeselg-kirjurähni pesitsuselupaiga välispiirist (joonis 13). DP ala ja elupaiga

vahele jääb avatud maastik ehk rähnidele sobimatu ala, mis ei paku ei toitumis- ega pesitsemisvõimalust ja

mida rähnid metsaliikidena väldivad, sest on kõrge oht kiskluseks ja puuduvad liigile omased

varjumisvõimalused (Linnuekspert OÜ, 2025 (1)).

Eksperthinnangu kohaselt võivad detailplaneeringu elluviimisega kaasneda ehitusaegne häiring pesitsemisele

(müra, vibratsioon) ja kasutusaegne häiring pesitsemisele (müra, visuaalhäiring).

Planeeringulahenduse elluviimise käigus tajutavad mõjud (müra ja vibratsioon) võivad lehevabal ajal (esimesed

2,5 kuud pesitsusajast) ja idakaarte tuultega (kõige harvemini esinev tuulesuund) kanduda vähesel määral

elupaika planeeringuala lõunapoolse osa ehitustööde käigus müra- ja vibratsioonirikaste tegevuste ajal. Ei ole

ette näha, et detailplaneeringu elluviimisest tulenev täiendav müratase elupaiga välispiiril ületaks 45 dB. On

ette näha, et säilib tavapärane mürafoon, mis jääb Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 järgi I kategooria

ehk vaikse ala normtasemest (45-55 dB) allapoole. Valgeselg-kirjurähn ei ole väga häirimistundlik liik ja pesitseb

tavapärase häiringufooniga parkides ja kalmistutel. DP ala põhja- ja keskosa ning pesitsuselupaiga vahele jääb

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

34 / 44

kasvav mets, mis DP alal on kavandatud visuaalse ja mürahäiringu levikupuhvrina säilitada ja toimib ka

võimaliku müra leviku tõkendina valgeselg-kirjurähni pesitsuselupaika (Linnuekspert OÜ, 2025 (1)).

Ekspert on järeldusena välja toonud, et Ameerikanurga detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne foonist

eristuvat negatiivset mõju Kurna valgeselg-kirjurähni elupaigale ja seal pesitsevatele isenditele. Seega ei kaasne

vajadust ennetavateks, leevendavateks või kompenseerivateks tegevusteks.

5.8. MÕJU VÕÕRLIIKIDE LEVIKULE Detailplaneeringu alal Lõuna tee 8 katastriüksusel on registreeritud karuputke koloonia (ID: HA037), mille

tõrjeliigiks on määratud käsitsi mürgitamine (joonis 14). Eesti loodusest võib leida eeskätt Sosnovski

(Heracleum sosnowskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum). Pärsia karuputke (Heracleum persicum) kohta on olnud Eestis seni üksikuid teateid. Idanenud Sosnovski ja hiid-karuputke seemik on ümara

kuni kolmehõlmalise lehega, mitmeaastasel karuputkel on leht rohkem lõhestunud. Karuputkede areng ja

õitsema puhkemine sõltub suuresti keskkonnatingimustest. Näiteks võsa vahel varjus kasvades võib karuputk

aastaid kiratseda ja püsida küllaltki väiksena, raskelt märgatavana. Tavatingimustel kasvab taim esimesel aastal

u 60 cm kõrguseks, teisel aastal u 1,5 m kõrguseks ja kolmandal aastal, mil kõige enam võõr-karuputkedest ka

õitseb, kasvab taim juba 3 meetri kõrguseni. Karuputkede valged õied on koondunud suurtesse sarikatesse.

Igast õiest areneb kaks üheseemnelist vilja (seemnis). Ühel taimel võib valmida kuni 100 000 seemet ning need

võivad püsida elujõulisena mullas 8–10 aastat. Enamik seemneid idaneb kevadel, kuid mõned ka suvel või

sügisel. See muudab karuputke tõrje keeruliseks, kuna uusi taimi tärkab kogu kasvuperioodi vältel

(Keskkonnaameti veebileht).

Joonis 14. Võõrliigi leiukohad detailplaneeringu alal ja lähiümbruses.

Võõrliigi levitamine on looduskaitseseaduse § 57 lg 1 kohaselt keelatud. Karuputke puhul moodustub ajapikku

mullas püsiv seemnepank, mis püsib mullas elujõulisena vähemalt 10 aastat. Seega tuleb vältida karuputke

koloonia alal tegevusi, mis võivad pinnast sealt edasi liigutada ka tahtmatult (nt masinate ratastega edasi

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

35 / 44

kanda). Kui Lõuna tee 8 katastriüksusel on plaanitud ehitustööd, mille käigus on vajalik eemaldada pinnast

karuputke koloonia alalt, tuleb eelnevalt esitada Keskkonnaametile taotlus võõrliigi koloonia teisaldamiseks.

Lõuna tee 8 katastriüksusel asuvas koloonias (ID: HA037) on tõrjemeetodiks käsitsi mürgitamine.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole käsitsi mürgitamisel olulist negatiivset mõju suur-konnakotkaste

toitumisalale, kuna töödeldakse ainult karuputke taimi, mitte kogu ala. Koloonia HA037 kõrval, väljaspool

detailplaneeringu ala on põllul kivihunnikus väiksem koloonia HJR387. Mõlema koloonia puhul on määratud

2026 aasta tõrjemeetodiks kaevamine ja koloonia HJR387 puhul ka käsitsi mürgitamine.

Kavandatud teede, kergliiklusteede ja sademeveelahenduse ehitamist karuputke koloonia alale ei ole

kavandatud, seega ei avalda tegevus mõju võõrliigi levikule. Kuid edaspidi kavandatud ehitustööde korral

koloonia alal tuleb eelnevalt taotleda Keskkonnaametilt tingimused võõrliigi koloonia teisaldamiseks.

5.9. MÕJU AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADELE Lõuna tee 2 kinnistul (65301:001:2788) on arheoloogiamälestisena registreeritud asulakoht (Mälestise registri

number 18773) ja kultusekivi (Mälestise registri number 18777). Mõlema mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune

maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Projektides on arvestatud mälestiste asukohtadega ja mälestistega kattuvalt ehitustegevusi kavandatud ei ole.

Kuid mõlema mälestise kaitsevööndit läbivad olemasolev tee (Lõuna tee) ja kraavid. Muinsuskaitseseaduse §

14 kohaselt on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas

keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;

kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine ning kinnismälestist

ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

Ehitustööd kinnismälestise kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Lisaks tuleb

Muinsuskaitseametit teavitada, kui kinnismälestise kaitsevööndisse rajatakse kõrghaljastust või tehakse raie-,

kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töid.

Kavandatud teede, kergliiklusteede ja sademeveelahenduse rajamisel ei ole mõju Lõuna tee 2 kinnistul

olevatele arheoloogiamälestistele, kui kaitsevööndis kavandatud ehitustööd kooskõlastatakse

Muinsuskaitseametiga ja teavitatakse Muinsuskaitseametit, kui rajatakse kõrghaljastust või tehakse raie-,

kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töid.

5.10. MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE JA KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE Kliimamuutuste peamiseks põhjustajaks on kasvuhooneefekt, mis tekib teatud gaaside, näiteks süsinikdioksiidi

(CO2), metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaaside paiskumisel atmosfääri. Need gaasid toimivad Maa

atmosfääris nagu kasvuhooneklaas, st püüavad päikesevalguse kinni ja takistavad selle tagasipeegeldumist

kosmosesse, mis omakorda soodustab globaalset soojenemist. Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist

põhjustavad näiteks fossiilkütuste põletamine, loomakasvatus ja lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine.

Kliimamuutustele avaldab mõju ka metsade raiumine, sest metsad aitavad kliimat reguleerida, sidudes

atmosfäärist süsihappegaasi (Euroopa Komisjoni veebileht, 05.01.2026).

Planeeringuga on kavandatud uus äri- ja tootmisala, kus on detailplaneeringu kohaselt lubatud

keskkonnasõbralik tootmine. Kavandatud teede, kergliiklusteede ning sademeveelahenduse rajamine toob

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

36 / 44

kaasa mõningase CO2 heite välisõhku ehitusmasinate töötamisest, samuti on ehitustööde elluviimiseks vajalik

mõningane puu- ja põõsarinde raie, kuid mõju kliimamuutustele on marginaalne.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium, 2017) kohaselt ei ole Eestis

kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides. Siiski võib ka Eestis

prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:

 temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, millega

võivad kaasneda jää- ja lumikatte vähenemine, kuuma-ja põuaperioodid, muutused taimekasvus,

võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis

piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused, elanike terviseprobleemide

sagenemine jms;

 sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil, mis võib põhjustada üleujutusi, kuivenduskraavide ja

-süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemist, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva

kaldakindlustamise mahu suurenemist, survet elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete

pumpamismahu suurenemist jms. Arengukava kohaselt suureneb talvel sademete hulk eeldatavasti

kuni 80%, seevastu suvel ennustatakse sademete vähenemist kuni 10%;

 merepinna tõus, millega võib kaasneda kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste

ümberpaigutamiseks jms;

 tormide sagenemine, millega võib kaasneda oht taristu ja ehitiste vastupidavusele ning

tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Antud juhul on kõige suuremaks ohuks sademete hulga suurenemine ning veetaseme tõus planeeringualal ja

suublaks olevates Kurna ojas ja Aaviku kraavis. Planeeringualal eeldatavalt üleujutuse riski ei ole, sest alale

rajatakse sademevee ühtlustustiigid ja põhiprojektiga kavandatakse lisaks meetmeid Kurna ojja suubuva vee

voolu ühtlustamiseks.

5.11. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE Ehitustööde ajal võib avalduda mõõdukas negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile seoses ehitustehnika

kasutamisega, mis on ajutine ja mööduv. Töödeks tuleb kasutada tehniliselt töökorras tehnikat, mis vähendab

õhusaaste teket. Kasutuses mitteoleval masinal seisata mootor. Peale tööde lõppu ei ole tavapärasest suuremat

õhusaastet ette näha. Seega ei ole tööde ajal suurenev õhusaaste ümbritsevale keskkonnale olulise mõjuga .

5.12. MÜRA MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE Ehitusperioodil on müra peamiseks allikaks töödeks kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise mõjuga, mis

ilmneb tööde tegemise ajal ja möödub peale tööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt

korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigivõrd

kaugemale. Tööde piirkond jääb Rae valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalale, vahetult Jüri liiklussõlme

kõrvale.

Ehitustööd võivad lisaks põhjustada mõningal määral vibratsiooni teket ja levikut. Vibratsiooni tekitamisel tuleb

kinni pidada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Müra ja vibratsiooni teke oleneb tehtavate tööde iseloomust,

kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

37 / 44

Lisaks ehitusaegsele mürale kaasneb uuele arendusalale teede väljaehitamisega liiklussageduse tõus ja seega

ka liiklusmüra suurenemine. Kajaja Acoustics OÜ on koostanud eksperthinnangu “Ameerikanurga kinnistu ja

lähiala detailplaneering” (koostatud 2023), mille eesmärgiks oli hinnata perspektiivsest liiklusmürast

põhjustatud mürtasemeid planeeringualale ning planeeringuala lähedale jäävatele Ameerika (katastrinumber

65301:001:3049) ja Ameerikaplatsi (katastrinumber 65301:001:3050) kinnistutele.

Keskkonnaministri määruse nr 71 tähenduses on liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-,

raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise

liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tabelis 3 on esitatud

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemed.

Tabel 3. Liiklusmüra piir- ja sihtväärtus päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal. Müra kategooria Liiklusmüra piirväärtus

(dB(A)) päev / öö Liiklusmüra sihtväärtus (dB(A)) päev / öö

I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

55 / 50 50 / 40

II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

60 / 55 (65a / 60a )

55 / 50

III kategooria – keskuse maa-alad, IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- alad

65 / 55 (70a / 60a)

60 / 50

a Müratundliku hoone teepoolsel küljel. Vastavalt Rae valla üldplaneeringule käsitletaval alal pole kehtestatud seadusest tulenevaid müra normtasemeid.

Kajaja Acoustics OÜ koostatud liiklusmüra hinnangu kohaselt mõjub planeeringuala Tallinna ringtee ja Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa mnt poolsetele külgedele olemasolevas hoonestamata olukorras päevasel ajal müratsoon

Ld = 65…69 dB ja öisel ajal Ln = 55…59 dB. Perspektiivses 2040. aasta olukorras on arvutuslikud müratasemed

hoonestamata planeeringualal võrreldes olemasoleva hoonestamata olukorraga ca 2 dB kõrgemad.

Planeeringualale vahetult maanteede äärde kavandatud hooned tekitavad ülejäänud planeeringualale

müravarjestuse, mõjudes kõige efektiivsemalt planeeringuala kagunurgas sõltuvalt asukohast 3-5 dB.

Planeeringualale kavandatava hoonestuse ja planeeringuala teenindava tee realiseerimise järgselt mõjub

olemasoleva liikluskoormuse olukorras Ameerika kinnistu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee poolsele osale

valdavalt päevasel ajal müratsoon Ld = 45…54 dB ja öisel ajal Ln = 35...44 dB. Perspektiivse 2040. aasta

liikluskoormuse olukorras mõjub antud piirkonnale valdavalt päevasel ajal müratsoon Ld = 45…54 dB ja öisel

ajal Ln = 35…44 dB. Planeeringualale kavandatava hoonestuse ja planeeringuala teenindava tee realiseerimise

järgselt mõjub nii olemasoleva liikluskoormuse kui ka perspektiivses 2040. aasta liikluskoormuse olukorras

Ameerika kinnistu Tallinna ringtee poolse osale päevasel ajal müratsoon Ld = 50…59 dB ja öisel ajal Ln = 40…49

dB (Kajaja Acoustics OÜ, 2023).

Planeeringualale kavandatava hoonestuse ja planeeringuala teenindava tee realiseerimise järgselt mõjub

olemasoleva liikluskoormuse olukorras Ameerikaplatsi kinnistule päevasel ajal müratsoon Ld = 45…54 dB ja

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

38 / 44

öisel ajal Ln = 35...44 dB. Perspektiivse 2040. aasta liikluskoormuse olukorras mõjub kinnistule päevasel ajal

müratsoon Ld = 50…54 dB ja öisel ajal Ln = 40…44 dB (Kajaja Acoustics OÜ, 2023).

Müraarvutuste kohaselt tekitavad planeeringualale kavandatavad hooned Ameerika ja Ameerikaposti

kinnistutele sõltuvalt asukohast kuni ca 5 dB suuruse müravarjestuse (Kajaja Acoustics OÜ, 2023).

Maanteede liiklusega seotud vibratsioon on tüüpiliselt tingitud maanteede kehvast seisukorrast, samuti

suurendavad vibratsioonitasemeid maanteel selle ebatasasused, kühmud ja löökaugud, sest nendest üle või

läbi sõites tekib löökjõud. Vibratsiooni mõju väheneb kiiresti maanteest kaugemale liikudes, kusjuures kõige

suurem on vibratsioonitase vahetult maantee ääres (kuni 5-10 m kaugusel sõltuvalt tee seisukorrast ja

maapinna omadustest). Vibratsioon on eelkõige tunnetatav ja ebameeldivust tekitav hoonetes sees, mitte

niivõrd väljas olles. Uute teede rajamisel luuakse sile teekate ning kasutatakse tehnoloogiaid, mis aitavad

vähendada vibratsiooni mõju, seega ei ole uue planeeritava tee puhul ette näha kasutusaegset häiriva

vibratsiooni teket planeeritavates hoonetes ega maapinnas. Heas seisukorras teede puhul ei ole põhjust

eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid müratundlikele hoonetele kehtestatud

vibratsioonitasemete piirväärtusi või võiksid põhjustada kahjustusi lähimatele hoonetele. Samuti ei ole põhjust

eeldada, et planeeritaval uuel teel toimuvast autoliiklusest põhjustatud võimalik maapinna vibratsioon

mõjutaks kaitsealuse liigi elu- ja toitumispaikasid (Kajaja Acoustics OÜ, 2023).

Kokkuvõttes ei ole kavandatud tegevusega ja hilisema ala hoonestamisega ette näha olulist müra ega

vibratsiooni mõju.

5.13. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE TEGEVUSTEGA Kavandatud tööde ala asub tiheasustusega piirkonnas, kus on peamiselt äri- ja tootmismaad, vähem

elamumaid. Lisaks asub kavandatav tööde ala tiheda liiklusega Jüri liiklussõlme kõrval, mistõttu eelkõige tekib

koosmõju liikluse intensiivistumises piirnevatel maanteedel ja neid ühendavas liiklussõlmes, sest väljaehitatav

arendusala on üpris suur. Liikluse intensiivistumine tekitab rohkem liiklusmüra, mida tuleviku prognoosina on

liiklusmüra hinnangus arvestatud. Kuna antud piirkond on rohkem äri ja tootmisala suunitlusega ja

lähipiirkonnas ei ole elamualasid jt müratundlikke alasid, ei ole müra kumulatiivselt olulise mõjuga.

Suur-konnakotkale avalduvat kumulatiivset mõju on käsitletud peatükis 4.7.1.

5.14. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE Ehitustööde elluviimise käigus avalduvad tegurid, mis võivad inimese tervisele ja heaolule mõju avaldada, on

peamiselt ehitustehnika kasutamisest tingitud müra ja õhusaaste. Tegemist on lühiajalise mõjuga, mis möödub

peale tööde teostamist. Arvestades mõju kestust ja ulatust, võib järeldada, et tegemist on lühiajalise ebaolulise

mõjuga. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt kiirgust ega valgus- ja lõhnareostust.

5.15. PIIRIÜLENE MÕJU Kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne riigipiiriülest mõju.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

39 / 44

6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi ja teede

detailplaneeringu (kehtestatud Rae Vallavolikogu 17.04.2012 otsusega nr 323) täpsustamiseks esitatud

ehituslubade taotluste juurde:

 ehitusloa taotlus 2511271/25086 - eesmärk on rajada arendusalale asfaltkattega sõiduteed Lõuna tee

ja Tunneli tee ning nende äärde kergliiklusteed, taotluse aluseks on AS Infragate Eesti töö nr

TL245A/47-23 Ameerikanurga taristu ehitusprojekt (Etapp I);

 ehitusloa taotlus 2511271/24985 - eesmärk on rajada asfaltkattega sõidutee Lääne tee ja selle äärde

kergliiklustee. Taotluse aluseks on AS Infragate Eesti töö nr TL245B/47-23 Ameerikanurga taristu

ehitusprojekt (Etapp II);

 ehitusloa taotlus 2511271/25101 – eesmärk on alale sademeveelahenduse rajamine. Taotluse aluseks

on AS Infragate Eesti töö nr TL245C/47-23 Ameerikanurga taristu ehitusprojekt. Kraavid ja sadevesi.

Tööde ala asub Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas Jüri liiklussõlme piirkonnas Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee ääres. Ameerikanurga detailplaneeringu elluviimise korral rajatakse ca

85,8 ha suurusele alale tehnopark (kuni 3-korruselised hooned maksimaalse kõrgusega 15 m) kaubanduse,

tööstuse ja logistika tarbeks ning kaasnev taristu, sh valgustus, parklad, ühendusteed jms. Hetkel on ala välja

arendamata, teedevõrk on rajatud osaliselt ning hooned ja rajatised puuduvad. Ehituslube taotletakse

detailplaneeringu lahenduse kaasajastamiseks ja kehtivate piirangutega arvestamiseks.

Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2018) on määranud antud tööde piirkonna linnalise asustusega

alaks. Rae valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2013) on alale antud perspektiivne tootmis- ja ärimaa

juhtfunktsioon ning seeläbi määratud tiheasustusalaks. Detailplaneeringu alal ei ole kattumist väärtusliku

maastikuga ega rohelise võrgustiku alaga. Roheline võrgustik kulgeb detailplaneeringu alast läänes ja lõunas

mööda Kurna oja ja seda ümbritsevaid metsi. Kavandatud teede ja kergliiklusteede ning sademeveelahenduse

rajamine ei ole vastuolus eelpool nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Arvestades, et detailplaneeringu ala asub tiheasustusalal perspektiivsel äri- ja tootmismaal, ei muuda

detailplaneeringu elluviimine maakasutust, sest teed on alal praegugi olemas ning maa on kraavide ja

dreenidega kuivendatud. Teede ja sademeveelahenduse ehitamiseks kasutatavate materjalide ning

likvideeritava puu- ja põõsarinde maht on Eesti mastaabis marginaalne ning oluline mõju loodusressurssidele,

sh maavaaradele, puudub. Pinnast taaskasutatakse projekti elluviimisel maksimaalselt. Detailplaneeringu alalt

juhitakse sademeveed Kurna ojja ja Aaviku peakraavi. Kuna Kurna oja on Tallinna pinnavee joogiveehaarde osa,

on oluline vältida detailplaneeringu alalt reostuse jõudmist nii pinna- kui ka põhjavette. Selleks tuleb rakendada

head ehitustava ja kasutada tehniliselt korras masinaid. Detailplaneeringu alale on kavandatud kaks sademevee

ülevoolutiiki, et tagada suublas võimalikult sarnane vooluhulk tööde eelse seisuga võrreldes.

Tööde alal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, kuid detailplaneeringu ala piirneb I kaitsekategooria liigi suur-

konnakotka (Clanga clanga) elupaigaga (KLO9129127) ja kavandatava Mõisaküla suur-konnakotka

püsielupaigaga. Võttes arvesse Linnuekspert OÜ koostatud eksperthinnangu „Eksperthinnang Ameerikanurga

dp elluviimise mõjust Mõisaküla suur-konnakotka elupaigale (KLO9129127) ja toitumisaladele“ (koostatud

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

40 / 44

2025) tulemusi, jõuti eelhindamisel järeldusele, et kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju suur-konnakotka

pesitsusele ega toitumisaladele, kui arvestatakse meetmetega, mis täpsemalt on lahti kirjutatud ptk 4.7.1. Lisaks

on kohustus seirata iga-aastaselt suur-konnakotkaid Mõisaküla elupaigas ning vähemalt ühel vanalinnul peab

olema GPS-saatja.

Lisaks on detailplaneeringu ala läheduses II kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos)

elupaik. Linnuekspert OÜ koostas eksperthinnangu „Eksperthinnang Ameerikanurga dp elluviimise mõjust

Kurna valgeselg-kirjurähni pesitsuselupaigale (KLO9131093) (koostatud 17.12.2025), milles jõudis järeldusele,

et detailplaneeringu elluviimisel valgeselg-kirjurähni pesitsusele mõju ei avalda. Selle järeldusega on

eelhinnangus arvestatud.

Detailplaneeringu alal Lõuna tee 8 katastriüksusel on registreeritud Sosnovski karuputke koloonia (ID: HA037).

Koloonia alal teede ega sademeveelahenduse ehitamist kavandatud ei ole, mistõttu kavandatud tegevus ei

avalda mõju võõrliigi levikule. Kui edaspidi on vajalik koloonia alal ehitada ja pinnasetöid teha, siis tuleb

taotleda Keskkonnaametilt tingimused koloonia teisaldamiseks.

Detailplaneeringu alal asub kaks arheoloogiamälestist - asulakoht (Mälestise registri number 18773) ja

kultusekivi (Mälestise registri number 18777). Kummagi mälestise alal teede ega sademeveelahenduse rajamist

ei kavandata, kuid mälestise 50 m laiuses kaitsevööndis on olemasolev Lääne tee ja kuivenduskraavid, mille

ehitustöid kavandatakse. Kavandatud teede, kergliiklusteede ja sademeveelahenduse rajamisel ei ole mõju

Lõuna tee 2 kinnistul olevatele arheoloogiamälestistele, kui kaitsevööndis kavandatud ehitustööd

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ja teavitatakse Muinsuskaitseametit kui rajatakse kõrghaljastust või

tehakse raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töid.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis oluliselt suurendaks kasvuhoonegaaside heidet välisõhku.

Mõningane CO2 heide välisõhku kaasneb ehitusmasinate töötamisel, samuti on ehitustööde elluviimiseks

vajalik mõningane puu- ja põõsarinde raie, kuid mõju kliimamuutustele on marginaalne. Sademeveelahenduses

on kavandatud kaks ülevoolutiiki, mis detailplaneeringu alal üleujutuste riski vähendavad.

Ehitustööde ajal võib avalduda mõõdukas negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile seoses ehitustehnika

kasutamisega, samuti võib esineda müra ja mõningane vibratsioon, kuid häiring on ajutine ja mööduv ning

tegemist ei ole olulise ebasoodsa mõjuga. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt kiirgust, valgus- ega lõhnareostust,

samuti olulist koosmõju teiste tegevustega. Inimese tervisele ja heaolule eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju

ei kaasne.

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alusel ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest

kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju tööala ja lähiümbruse

looduskeskkonnale, kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja heaolule või neid on võimalik ennetada ja

vähendada. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks on oluline järgida kõiki keskkonnakaitse ja tööohutuse

nõudeid ning järgnevas kokkuvõtlikus loetelus esitatud meetmeid, millest suur-konnakotkastesse puutuv on

kohustuslik kogu detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimiseks:

Suur-konnakotkas:

 Alustada arendust Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kui olemasoleva häiringuallika suunast.

 Võimalusel vältida Ameerikanurga DP alal hoonestuse rajamist kotkaste pesadest 1 km raadiuses.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Kurna küla Koostaja: Kobras OÜ

41 / 44