Teenistuse korraldamine

KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU

VETERANIPOLIITIKA 2026–2030

2026

2

Sisukord

Taust ja hinnang senise poliitika rakendamisele ............................................................................. 4

Veteranipoliitika eesmärk .................................................................................................................... 6

Veterani määratlus ............................................................................................................................... 6

Veteranipoliitika peamised proovikivid .............................................................................................. 7

Veteranipoliitika rakendamine ............................................................................................................. 8

Rakendusasutuste ülesanded ............................................................................................................ 9

Veteranidele suunatud meetmed ..................................................................................................... 10

1.1 Üldised meetmed .............................................................................................................. 10

1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused .................................................................................. 12

1.3 Meetmed veterani perekonnale....................................................................................... 14

Kokkuvõte ............................................................................................................................................ 15

Lisa: veteranipoliitika meetmed ........................................................................................................ 17

3

Sissejuhatus

Võrreldes 2012. aastaga on rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned

oluliselt muutunud ning riikidevaheline konkurents teravnenud. Eesti ja kogu Euroopa

julgeolekuolukorda iseloomustab süvenev ebastabiilsus ja vastasseis, kus demokraatlikke

väärtusi ja reeglitel põhinevat maailmakorda ähvardavad agressiivsed jõud ning hübriid- ja

sõjalised ohud. Eesti kaitse alustalad on ühise identiteedi ja kõrge kaitsetahtega ühiskond ning

tihe koostöö liitlastega – eesmärgiga kasvatada riigi valmisolekut ja võimekust reageerida

ohtudele ning muuta Eesti-vastane agressioon teostamatuks.

Esimest korda pärast II maailmasõda käib Euroopas täiemahuline sõda, kus Venemaa

agressioon Ukraina vastu raputab senist rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevat

maailmakorda. Kujunenud julgeolekuolukord on suurendanud ootusi ka Eesti ajateenijatele,

tegev- ja reservväelastele ning kaitseliitlastele. Julgeolekuolukorra pingestumine ning Eesti

järjepidev panus rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse tähendab, et üha enam

riigikaitsjaid on teeninud või teenib riiki olukordades või keskkondades, mis eeldavad

valmisolekut kanda erandlikku koormust ja vastutust.

Rahvuslik toetuselement NSE lõpetas eestlaste osalemise Iraagis operatsioonil Inherent Resolve ja suundus Eestisse. Foto:

Andres Lember

Eesti Vabariik väärtustab kõiki, kes on Kaitseväe või Kaitseliidu koosseisus aidanud tagada

riigi iseseisvust ja julgeolekut, samuti neid, kes on teenistusülesannete täitmisel kaotanud elu

või saanud tervisekahjustuse. Aastatel 1997–2026 on rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel osalenud ligi 3900 kaitseväelast. Teenistusülesannete täitmise tõttu

Kaitseväes või Kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelisel väljaõppel saadud tervisekahjustuse

tagajärjel on püsivalt töövõime kaotanud 100 riigikaitsjat, neist 38 rahvusvahelistel

sõjalistel operatsioonidel.

Teenistusülesannete täitmise tõttu on hukkunud 30 kaitseväelast. Meie ei unusta!

Ajalooline kogemus näitab, et riikliku veteranipoliitika üks kriitilisemaid lähtekohti on selge ja

põhjendatud veterani määratlus. Ähmane või vastuoluline veterani määratlus tekitab

ebaõiglustaju, killustab sihtrühmi ja õõnestab usaldust nii veteranide endi kui ka ühiskonna

tasandil.

4

Veteranid on väärtuslik inimvara. Nad on kriisiolukordades karastunud riigikaitsjad, kelle

teenistuskogemused aitavad tugevdada riigikaitset, arendada sõjaväelist väljaõpet ja üksuste

sidusust ning kanda edasi Kaitseväe põhiväärtusi. Veteranid on sageli üksuste eeskuju

pingelistes olukordades.

Veteranipoliitika mõju ületab üksikisiku heaolu tasandi. See mõjutab otseselt riigikaitse

valdkonna personalistrateegiat, riigikaitsjate moraali ja valmisolekut täita suure riskiga

ülesandeid. Hästi toimiv süsteem annab kindluse, et riigi moraalne lepe veteranidega on

usaldusväärne ja järjepidev. Seeläbi toimib veteranipoliitika riigikaitse institutsioonide

moraalse kapitali mõõdikuna – tulemuslik poliitika kajastab kogu sõjalise riigikaitse

usaldusväärsust. Veteranide toetamine ja väärtustamine on riigi ning ühiskonna pikaajaline

kohustus nende ees, kes on teenistuses kandnud erandlikku koormust ja riski.

Veteranipoliitika toimib ja areneb mitmetahulises institutsioonilises keskkonnas. See on

lõimunud mitme riiklikult olulise valdkonnaga: riigikaitse, tervishoid, sotsiaalkaitse, haridus,

tööturg, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Ilma tugeva koordineerimise ja selge

vastutuse jaotuseta tekib killustatus, mis vähendab meetmete tõhusust, sealhulgas

veteranide ligipääsu abile. Samal ajal ei ole avalik tähelepanu poliitikale endastmõistetav kuna

see konkureerib teiste riiklike prioriteetidega.

Veteranide katsumused on olnud läbi aegade seotud eelkõige teenistusest tsiviilellu

üleminekuga, mõjudega vaimsele ja füüsilisele tervisele ning töö- ja haridustee jätkumisega.

Hulk veteranidega seostatavaid terviseprobleeme võib avalduda ajalise viivitusega, mis

muudab varajase sekkumise, järjepideva järelkontakti ja tervikliku toe eriti oluliseks.

Rahvusvaheline kogemus näitab, et veteranide ootused riigile on üldjoontes sarnased.

Keskseks peetakse eelistatult ühe kindla kontaktpunkti kaudu lihtsat ja selget ligipääsu

teenustele, terviklikku tervise- ja rehabilitatsioonituge, järelhoolt ning praktilist abi töö- ja

haridustee jätkamisel. Oluliseks peetakse ka pereliikmete kaasamist, läbipaistvaid otsuseid,

mõistlikku bürokraatiat ja usaldusel põhinevat suhtlust.

Poliitika ajakohastamisel võib eelneva põhjal teha mitu järeldust. Fookuses peab olema

veterani teenistuse jätkamine ning selle toetamine ja väärtustamine Kaitseministeeriumi

valitsemisalas. Sama tähtis on süsteem, kus riik, kohalik omavalitsus ja vabaühendused

täiendavad veterani toetamisel üksteist. Selliselt mõtestatud veteranipoliitika on

strateegiline investeering Eesti riigikaitsjatesse, riigikaitse usaldusväärsusse ja Eesti

ühiskonna sidususse nii rahu- kui ka sõjaajal.

Taust ja hinnang senise poliitika rakendamisele

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikat on kujundatud alates 2012. aastast. Senine poliitika

on tuginenud kahele kesksele sambale: kutsealasele toele ja ühiskondlikule tunnustusele.

Poliitika rakendamise käigus on kujundatud terviklik meetmeraamistik, mis hõlmab tuge

teenistusest tsiviilellu üleminekul, karjääri- ja sotsiaalnõustamist, rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil osalemise järgset kohanemist, vigastatute ja nende lähedaste toetamist ning

kontakt- ja teenusstruktuuride arendamist. Samuti on määratletud poliitika sihtrühm ja

edendatud vajaduspõhiseid teenuseid.

5

Senine rakendamine näitab, et poliitikaga on loodud toimiv ja sihipärane toetussüsteem.

Rakendusasutused on taganud, et meetmeid arendatakse järjepidevalt ning need jõuavad

sihtrühmani. Veteranidele ja nende lähedastele suunatud meetmeid hinnatakse valdavalt

abistava ning asjakohasena. Tagatud on vajalik tugi teenistuse jätkamiseks ja loodud

võimalused rakendada teenistuskogemust ka teenistuse järel. Samuti on poliitika aidanud

kasvatada veteranide ühiskondlikku väärtustamist.

Selleks, et hinnata veteranipoliitika senist rakendamist, korraldas Kaitseministeerium 2025.

aastal kaks uuringut: veteranide küsitlus- ja eksperdiuuring, mille raames intervjueeriti

valdkonna eksperte ning sõjalise riigikaitse tippjuhte. Uuringute tulemused annavad tervikliku

ülevaate poliitika tugevatest külgedest ja arenguvajadustest ning on aluseks ajakohastatud

eesmärkide ja meetmete kujundamisel.

Teenuste kättesaadavus eeldab veterani teadlikku pöördumist ja koostöövalmidust. Teenuste

saamiseks tuleb järgida kõiki kehtivas regulatsioonis ette nähtud protseduure, mis tagavad

kvaliteedi, sihipärasuse ja ressursside tõhusa kasutamise. Samas vajavad veteranid sageli

lisateavitamist ja -suunamist, et kutsealased toetusteenused oleksid neile praktiliselt

kättesaadavad. Kui veteranidel ilmnevad teenustega seotud takistused, tuleb lähtuda osaliste

koostööl põhinevatest lahendustest.

Uuringutes toodi esile ka probleem, et vigastuste teadlik registreerimata jätmine raskendab

nende hilisemat tõendamist ja piirab õigust teenistusalastele tagatistele. Kuna meetmeid saab

rakendada tervishoiusüsteemis registreeritud juhtumite alusel, tuleks pöörata suuremat

tähelepanu teenistusalaste vigastuste ja terviseprobleemide varajasele tuvastamisele.

Järeldusena rõhutatakse vajadust käsitleda vaimse tervise probleeme füüsiliste vigastustega

võrdväärsena nii praeguste kui ka uute veteranide puhul.

Poliitika rakendamise vaates ilmneb vajadus selgelt struktureeritud ja koordineeritud juhtimise

järele. Tähtsaks peetakse keskset ja usaldusväärset infokanalit, mille kaudu saab veteran

süsteemset ja ajakohast teavet veteranile suunatud teenuste ning toetuste kohta. Samuti

eeldab toetusteenuste kvaliteedi tagamine piisavaid ressursse, et vältida rakendusasutuste

ülekoormust.

Laiema koostöö ja ressursside eraldamise kontekstis on oluline, et Eesti

veteraniorganisatsioonide kestlikkus ja esinduslikkus sõltuvad eeskätt nende endi

strateegilisest juhtimisest ning kaasamisvõimekusest. Kaitseministeerium jätkab seejuures

iga-aastase projektitoetuste konkursiga selliste projektide toetamist, mis aitavad saavutada

poliitika eesmärki ja selle toetavad fookusvaldkondi.

Lisaks rõhutatakse uuringutes vajadust säilitada veteranistaatuse selgus ja üheselt

mõistetavus. Veteranide endi hinnangul peab staatuse andmine põhinema reaalsel

teenistuskogemusel, eeskätt rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisel. Selge ja

põhjendatud määratlus toetab veteranide positiivse kuvandi kujunemist ühiskonnas.

Veteranipoliitika senise rakendamise tugevad küljed:

1. Rakendusasutused tagavad, et meetmeid arendatakse ja need jõuavad sihtrühmani.

2. Veteranidele ja nende lähedastele suunatud meetmeid hinnatakse abistava ning asjakohasena.

3. Veteranidele on tagatud kaitseväeteenistuse jätkamiseks vajalik abi ja võimalused.

4. Veteranide ühiskondlik väärtustamine on poliitika rakendamisel kasvanud.

6

Kokkuvõttes on senise poliitikaga loodud vajalik ja toimiv veteranide toetamise raamistik, kuid

seda tuleb ajakohastada, et vastata muutunud julgeolekuolukorrale ning veteranide ja

ühiskonna ootustele. Läbivad teemad on teenistuskogemuse väärtustamine, vaimse ja

füüsilise tervise süsteemne toetamine, üleminek tsiviilellu, toetusteenuste kättesaadavus ja

terviklikkus, veteranistaatuse selgus ning selle ühiskondlik väärtustamine. Uuringud annavad

sisulise aluse poliitika edasiarendamiseks.

Veteranipoliitika eesmärk

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika eesmärk on tagada igale veteranile kaasav,

koostööl põhinev ja järjepidev tugi ning veteranistaatuse ühiskondlik väärtustamine.

Uuendatud poliitikas lähtutakse 2012. aasta veteranipoliitika põhimõtetest ja arendatakse

olemasolevat toetusstruktuuri edasi. Järgneva nelja aasta poliitika fookusvaldkonnad on

järgmised:

1. Keskendume valdkondadele, mis on veteranidega otseselt seotud. Poliitika

keskmes on veterani ühiskondlik tunnustus, tervis ja sotsiaalne toimetulek ning tema

lähedaste toetus. Need valdkonnad kujundavad poliitika pikaajalise mõju.

2. Tugevdame veteranide ühiskondlikku väärtustamist. Poliitika sisaldab meetmeid,

mis kujundavad veteranikultuuri ning suurendavad avalikku tunnustust. Veteranide

nähtavus mõjutab teenistusmoraali, kuuluvustunnet ja seda, kuidas riigikaitset

ühiskonnas tajutakse. Pöörame eritähelepanu aprillile kui veteranikuule ja 23. aprillile

kui veteranidele pühendatud päevale.

3. Sidustame riigi ja vabaühenduste rolle. Poliitika kujundab terviksüsteemi, kus

riiklikud meetmed ja vabaühenduste tegevus täiendavad üksteist. Riik tagab

koordineerituse ja toe, vabaühendused panustavad veteranide nähtavusse ja

kogukondlikku toetusse.

4. Parandame toetusmeetmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Selleks et tõhustada

poliitika meetmete jõudmist sihtrühmani, suunatakse rakendusasutustesse vajaduse

korral lisaressursse.

5. Poliitika järjepidev rakendamine rahu- ja sõjaajal. Veteranipoliitikat rakendatakse

nii rahuajal, sõjaseisukorras kui ka selle järel. Veteranide heaolu tagamine on riigi

järjepidev kohustus –poliitika eesmärk on tagada vähemalt tervisega seotud iseseisev

esmane toimetulek.

Veterani määratlus

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidena käsitletakse Eesti kodanikke, kes vastavad vähemalt

ühele alljärgnevatest tingimustest:

1) on osalenud kaitseväelasena rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;

2) on osalenud kaitseväelase või Kaitseliidu liikmena väljastpoolt Eesti riigi

territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;

3) on saanud kaitseväelasena teenistusülesannete täitmise tõttu

tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse või on hukkunud;

4) Kaitseliidu liikmel on sõjaväelises väljaõppes osalemise või teenistuskohustuste

täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tuvastatud püsiv töövõimetus või ta on

hukkunud.

7

Tervisekahjustus1 peab olema riigi või liitlaste tervishoiusüsteemis registreeritud.

Teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustuse saamine ei hõlma

kutsehaigustest tingitud tervisekahjustusi. Staatuse omistamise protsesse täpsustatakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika rakenduskavas.

Veteranipoliitika peamised proovikivid

Veteranipoliitikat kujundatakse ja viiakse ellu püsivalt pingestunud ja ettearvamatus

julgeolekukeskkonnas, kus rahvusvaheline vastasseis ning Eesti sõjalise riigikaitse areng on

muutnud Eesti riigikaitse ülesanded ja ühiskonna ootused laiapõhjalisemaks. Samal ajal on

rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide olemus ajas muutunud. Kui varasemat perioodi

iseloomustasid lahingoperatsioonid Afganistanis ja Iraagis, siis käimasolevad rahvusvahelise

sõjalise koostöö panused on peamiselt seotud liitlaste toetamise, väljaõppe, nõustamise ning

staabitööga operatsioonidel Lähis-Ida kriisikolletes. Samal ajal on mitmekesistunud

lahingoperatsioonidel osalenute vajadused ning nende ootused riigi ja ühiskonna toetusele.

Geopoliitiline olukord eeldab poliitika sisulist ajakohastamist.

Üks keskne proovikivi on vajadus arvestada, et peale rahuaja teenistusülesannete täitmise ja

sõjaväelises väljaõppes osalemise peavad poliitika meetmed olema realistlikud ja

skaleeritavad ning toimima ka ulatuses, mida riik on võimeline tagama sõjaseisukorra ja

mobilisatsiooni ajal ning pärast nende lõppenuks kuulutamist. Sõjaaja vajaduste hõlmamine

nõuab veteranipoliitikas selgeid valikuid.

Teine proovikivi on poliitika tulemuslikkuse mõõdetavus ja juhtimine. Poliitika senisel

rakendamisel ei ole selgelt määratletud selle oodatavaid tulemusi, vahemõõtmisi ega

vastutust. Korrapärane ja süstemaatiline eesmärkide seadmine ja tulemuste mõõtmine

võimaldab hinnata toetusmeetmete tegelikku toimimist, nende kättesaadavust, kvaliteeti ning

jõudmist sihtrühmani. Samas on poliitika tulemuste ja mõju mõõtmine olemuslikult keerukas,

eriti veteranidega seonduva vaimse tervise probleemide ennetamise ja pikaajaliste teenuste

mõju hindamisel. Põhjendatult piiravad seda ka konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuded ning

teenistujate isiklikud motiivid hoida osa terviseteavet väljaspool ametlikke süsteeme.

1 Kaitseministri 29. juuni 2016. a määrus nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“.

8

Eesti kontingendi rahvuslik toetuselement NSE-4 andmas vastutust üle toetuselemendile NSE-5. Foto: Hans Vega Lehepuu

Kolmas proovikivi on veteranide kogukonna toimimine ja kestlik võimestamine. Kuigi

veterane koondavate organisatsioonide roll paindliku ja spetsiifilise toe pakkumisel on oluline,

ei saa veteranide kogukonna arendamist siduda ainult ühe osalusvormiga. Uuendatud poliitika

lähtekoht on, et veteranide kogukonda tuleb tugevdada ja väärtustada seal, kus veteran

ise soovib sellest osa saada – nii veteraniorganisatsioonides kui ka Kaitseväes ja

Kaitseliidus. Just need on veteranide loomulikud kokkupuutekohad, mille kaudu kujuneb

veteranistaatuse sisemine väärtustamine ja ühine identiteet.

Veteranipoliitika rakendamine

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikas juhindutakse Eesti julgeolekupoliitika alustest,

riigikaitse ja Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast ning personalistrateegiast.

Poliitika eest vastutab Kaitseministeerium, kes rakendab muu hulgas juhtumi- ja

vajaduspõhist järelevalvet poliitika elluviimise üle. Kaitseministeerium tagab poliitika

strateegilise suunamise, uuringute läbiviimise, riigiasutuste vahelise koordineerimise,

tulemuste hindamise ning õigusruumi kujundamise.

Poliitika peamine rakendusasutus on Kaitseväe toetusteenuste keskus. Keskust

toetavad oma vastutusvaldkonna piires teised Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused.

Asutused vastutavad poliitikas ette nähtud põhimõtete ja meetmete järjepideva rakendamise

eest oma valdkondades, tehes vajaduse korral uuringuid teenuste parendamiseks. Teenuseid

osutatakse ja toetusmeetmeid rakendatakse koostöös teiste asjakohaste riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ning vabaühendustega, et tagada ligipääsetav ja terviklik tugisüsteem.

Poliitika elluviimist suunab Kaitseministeeriumi juhitav töörühm. Töörühm hindab poliitika

rakendamise seisu, tuvastab kitsaskohti ning teeb ettepanekuid meetmete kohta.

9

Poliitikat uuendatakse iga nelja aasta järel. Poliitika elluviimiseks koostatakse

Kaitseministeeriumi juhtimisel iga-aastane rakenduskava, milles määratletakse tegevused,

vastutajad, ajaraam ja mõõdikud. Rakenduskava alusel jälgitakse poliitika tulemuslikkust ja

vajaduse korral tehakse korrektiive.

Rakendusasutuste ülesanded

Veteranipoliitika elluviimine on riigi seisukohalt oluline nii riigikaitse kestlikkuse,

institutsioonilise usalduse kui ka ühiskondliku sidususe vaates. Rakendusasutuste tegevus

peab lähtuma põhimõttest, et poliitikasse suunatud ressursid suurendavad veteranide heaolu

parimal võimalikul moel ning toetavad nende sidet riigikaitsega ka pärast aja-, tegev- ja

vabatahtliku teenistuse lõppu, sealhulgas reservis olles.

Kaitseväe juhtimisel hoolitsevad Kaitsevägi ja Kaitseliit selle eest, et poliitika meetmed on

veteranidele kättesaadavad. Nad on veteranikultuuri kujundajad ja fookuspunkt. Seega on neil

kandev roll poliitika sisulisel rakendamisel, veteranide teavitamisel ning nende kaasamisel

teenistusse, ühisüritustele ja muusse tegevusse, arvestades veteranide võimeid ja

valmisolekut osaleda Kaitseväe tegevuses.

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et teenistujate rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil osalemise väljaõpe, osalemise toetamine ja sellejärgne kohanemine, tervise- ja

rehabilitatsiooniteenustele suunamine ning teenistusest tsiviilellu üleminek toimuksid sujuvalt.

Samuti vastutavad nad järjepideva sisulise kontakti hoidmise eest veteranidega nii teenistuse

ajal kui ka pärast selle lõppu, et võimaldada varajast sekkumist ning vajaduspõhist tuge.

Kutsume üles kasutama veteranide väärtuslikku kogemust Kaitseliidu noorteorganisatsioonide

tegevuses, kaasates veterane töötubadesse, ühisüritustele, kohtumistele ning teistesse

väljaõppe vormidesse. Veteranid kui väärtuskasvatuse elavad eeskujud on oodatud noortega

seotud ettevõtmistesse. Nende teadmised ja kogemused on väga vajalikud, sest aitavad

ühtlustada põlvkondadevahelisi arusaamu. Kui veteranidel on valmisolek sellisel moel

panustada, siis on nad oodatud ühendust võtma Kaitseliidu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde

organisatsioonidega, et leida kokkuleppel õige aeg, koht ning tegevusmaht.

Veteranile on toetusteenuste keskuses tagatud püsiv ja kindel kontaktpunkt, mis toimib

keskse infokanalina kõigis poliitikaga seotud meetmete ja teenuste küsimustes. Kontaktpunkti

teave tehakse kättesaadavaks toetusteenuste keskuse avalikes infokanalites.

Kaitseressursside Amet tagab järjepideva ja ajakohase ülevaate rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel osalenud veteranidest. Ameti roll on tagada veteranidega seonduvate

andmete korrastatus ja kasutatavus poliitika elluviimisel, toetades sellega Kaitseväge ning

Kaitseliitu. Lisaks hoolitseb amet selle eest, et eeltoodud temaatikat käsitletakse üldhariduses.

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum kogub ja uurib veteranide teenistusega

seotud pärandit ning tutvustab seda avalikkusele näituste, sündmuste ja publikatsioonide

vahendusel.

Teenuste osutamisel peavad rakendusasutused lähtuma terviklikust lähenemisviisist, kus

meditsiiniabi, vaimse tervise tugi ja sotsiaalne toetus moodustavad ühtse ning koordineeritud

süsteemi. Keskendutakse teenuse kvaliteedile, kättesaadavusele ja spetsialistide pädevusele

veteranidega töötamisel, sealhulgas pikaajaliste ning viivitusega avalduvate probleemide

käsitlemisel.

Määratud ülesannete täitmisel hoitakse kontakti ja tehakse koostööd veterane ühendavate ja

toetavate vabaühendustega, toetades nende tegevust ning kaasates neid veteranide

10

teavitamisse ja teenuste arendamisse. Selle tulemusena suureneb veteranide nähtavus

ühiskonnas ning tugevneb nende roll eeskujudena ja riigikaitseliste väärtuste kandjatena.

Rakendusasutused peavad tagama, et poliitika rakendamisel järgitakse isikuandmete

töötlemise põhimõtteid ja füüsiliste isikute kaitse nõudeid. Toetusteenuste ja tugimeetmete

korraldamisel tuleb kasutada turvalisi lahendusi ning vajaduse korral teha koostööd

asjakohaste riigiasutustega.

Asutuste sisendit arvestatakse rakenduskava koostamisel, tuvastades kitsaskohti ja tehes

ettepanekuid meetmete täiendamise või ümberkujundamise kohta. Seekaudu kohandatakse

poliitika süsteemiks, mis vastab nii julgeolekukeskkonna arengusuundumustele kui ka

veteranide muutuvatele vajadustele.

Veteranidele suunatud meetmed

Veteranidele suunatud meetmete eesmärk on väärtustada veterane ühiskondlikul tasandil

ja toetada tuge vajavaid veterane nii teenistuse ajal kui ka selle järel. Asutuste ja

asjakohaste partnerite roll on tagada meetmete tõhus ning koostööl põhinev rakendamine. Et

poliitika oleks edukas, tuleb hoida kontakti kõikide veteranidega, ka nendega, kes on

Kaitseministeeriumi valitsemisalast väljunud.

Poliitika ja selle meetmete rakendamise edukuse eeldus on terviklik Kaitseväe ja Kaitseliidu

veteranide andmebaas, mille haldamise eest vastutab Kaitseressursside Amet. Andmete

ajakohasus ja kvaliteet tagatakse Kaitseministeeriumi ja valitsemisala asutuste koostöös.

Sõjaseisukorra ajal, pärast selle lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni järel

rakendatakse poliitikat põhimõttel, et veteranide toetamine ja poliitika meetmete kestlikkus on

riigi kohustus. Täpsem poliitika planeeritakse ja kujundatakse riigikaitse arengu- ja

tegevuskava alusel.

Teenistusalaste tagatiste saamise õigus peatub või lõpeb seaduses sätestatud tingimustel2.

1.1 Üldised meetmed

Üldiste meetmete eesmärk on tunnustada veteranide panust, hoida ja rakendada nende

kogemust ning suurendada neile pakutavat väärtust. Meetmete kaudu kujundatakse keskkond,

kus veteran tunnetab, et tema panus Eesti riigikaitsesse on tunnustatud nii riiklike

institutsioonide kui ka ühiskonna tasandil.

Fookuses on veteranide teenistuskogemuse rakendamine Kaitseministeeriumi

valitsemisalas, lähtudes veterani väärtuslikust teenistuskogemusest, omandatud

kvalifikatsioonist ja võimetest.

Tagame tegevväelastele, kes olid 31.12.2019. aasta seisuga tegevteenistuses,

tegevteenistuspensioni suurendamise ühe protsendi võrra iga rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil osalemise eest.

Tagame veteranile karjäärinõustamise nii teenistuse ajal, liikumisel Kaitseministeeriumi

valitsemisalas kui ka valitsemisalast lahkumisel. Jätkame teenistusest lahkuva veterani

õppekulu hüvitamist3. Hüvitist on võimalik taotleda ühe korra ning seda makstakse piirmäära

ulatuses kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Poliitika raames soovime leevendada õppekulu

2 Kaitseväeteenistuse seaduse § 204. 3 Kaitseväeteenistuse seaduse § 200.

11

hüvitamise tingimusi: laiendada meedet neile, kes jätkavad tööd Kaitseministeeriumi

valitsemisalas töötaja või teenistujana või kes on teenistusest väljunud, aga ei teinud taotlust

teenistuses olles. Meedet rakendatakse kuni kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist.

Eesmärgiga tunnustada veterani panust ja väärtustada tema teenistust, antakse

Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavatele veteranidele 23. aprillil, veteranipäeval vaba

päev, kooskõlastades selle vahetu juhi või ülemaga. Nii luuakse võimalus osaleda

veteranipäeva üritustel, veeta aega perega või tähistada päeva endale sobival viisil. Samuti

kutsutakse kõiki teisi Eesti tööandjaid ja ettevõtteid üles märkama ning tunnustama oma

organisatsioonis töötavaid veterane samalaadse meetmega.

Mali Vabariigis teeninud Eesti jalaväerühm. Foto: Valner Väino

Võimaldame kaitseväelastel ja Kaitseliidu liikmetel osaleda vigastatud veteranidele

mõeldud spordivõistlustel ning vajaduse korral toetame püsiva töövõimetusega veterani

osalemist lisameetmetega. Poliitika abil laiendame veteranide spordivõistlustel osalemise

toetamist kõigile veteranidele. Eelarve piires saavad veteranid osaleda nii sise- kui ka

välisriiklikel võistlustel.

Tagame kõigile Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavatele veteranidele täiendava

sporditeenuse kulude hüvitamise, mida saab kasutada samadel tingimustel, nagu nende

tööandja juba võimaldab.

Veteranile tagatakse kord aastas tasuta esmane juriidiline konsultatsioon. Selle võimaldamine

on oluline kuna eelkõige traumajärgsetes olukordades võib veteranil tekkida vajadus

õigusnõustamise järele, sealhulgas peresuhete, toetuste taotlemise või makseraskuste

küsimustes.

Veterane toetatakse eluaseme soetamisel eluasemelaenu käenduse teatise tagamisega,

mille toel saab eluaseme ostmisel või olemasoleva eluaseme renoveerimisel taotleda

sissemaksekohustuse vähendamist. Koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega

12

otsib Kaitseministeerium võimalust ajakohastada veteranide eluasemelaenu käenduse

taotlemise tingimusi.

Üldiste meetmete põhisuunana keskendutakse veterani nähtavuse ja positiivse kuvandi

tugevdamisele ühiskonnas. Selleks et veterane rohkem väärtustada, suurendatakse

teadlikkust nende teenistuskogemusest ja panusest riigikaitsesse. Kaitseministeerium toetab

ka edaspidi kaitsetahte valdkonna projektitoetuste konkursi raames projekte, mis aitavad

saavutada veteranipoliitika eesmärki.

Riigikaitseõpetuses jätkatakse veteranitemaatika käsitlemist ja Eesti Sõjamuuseum aitab

püsinäitusega tugevdada veteranide ühiskondlikku kuvandit. Samuti väärtustatakse

veteranide teadmisi, oskusi ja teenistuskogemusi, kaasates neid riigikaitseteemade avalikesse

aruteludesse.

1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused

Toetame Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide vaimset ning füüsilist tervist nii teenistuse ajal

kui ka pärast teenistussuhte lõppemist: jätkame veteranide iseseisva toimetuleku toetamist,

sealhulgas vajaduspõhiste abivahendite ja sobivate elamistingimuste kaudu.

Toetusmeetmed on tulemuslikud siis, kui teenuseid osutatakse tõhusalt ja veteranid on ise

valmis protsessis aktiivselt kaasa lööma. Ühiste eesmärkide saavutamine sõltub peamiselt

usalduslikust koostööst teenuseosutajate ja veterani vahel. Veteranipoliitika tervise

toetamise meetmeid rakendatakse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu

saadud tervisekahjustuse korral.

Poliitikas lähtutakse tervikliku lähenemise põhimõttest, mille kohaselt tagatakse veteranile

ravi ja rehabilitatsiooni jätkumine ka pärast teenistussuhte lõppemist. Eesmärk on toetada

terviseseisundi taastamist või säilitamist, funktsioonide taastumist ning igapäevast

toimetulekut. Vigastatud veteranile korraldatakse ravi, sealhulgas proteesimine ja taastusravi,

Eestis või vajaduse korral ajutiselt välisriigi raviasutuses. Veteranile tagatakse raviplaaniga

määratud teenused, meditsiiniseadmed ja ravimid. Teenistussuhte lõpetanule osutatakse

tervishoiuteenust Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve vahenditest seni kaua, kui

raviprotsess viiakse üle tsiviiltervishoiusüsteemi, toetades raviprotsessi jätkumist.

Poliitika rakendamisel pööratakse eraldi tähelepanu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osalemisega seotud vaimse tervise probleemide ennetamisele ja veterani toetamisele.

Vaimse tervise tugi kujundatakse poliitika rakendamisel nii, et see hõlmaks kogu

operatsioonil osalemise tsüklit.

Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise ettevalmistamise ühe osana hinnatakse

teenistuja kui tulevase veterani psühholoogilist valmisolekut. Poliitika raames laiendatakse

hindamisprotsessi, kaasates kaitseväelase valmisoleku hindamisse ka sotsiaaltöötaja. Kui

tuvastatakse ebapiisav valmisolek või suur risk operatsioonijärgsete vaimse tervise

probleemide tekkeks, ei pruugi kaitseväelane sõjalisele operatsioonile pääseda. Teenistujal,

keda ei toeta sotsiaalne keskkond, on suurem risk, et ta vajab peale osalemist lisatuge.

Lõpliku otsuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise kohta teeb Kaitsevägi

või Kaitseliit, kes lähtub kliinilise psühholoogi ja sotsiaaltöötaja hinnangust. Sõjalisele

operatsioonile suunduvale kaitseväelasetele tagatakse psühholoogilise võitlusvõime

ettevalmistus ja talle tutvustatakse osalemisega kaasnevaid teenistusalaseid tagatisi.

Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibivatele kaitseväelastele tagatakse

heaoluprogramm, sealhulgas kontakti hoidmine lähedastega ning meelelahutus- ja

sportimisvõimalused. Eesti kontingendile tagatakse võimekus reageerida vaimse tervise

13

esmaabiga ja dokumenteerida vahetud traumajuhtumid või keskkonnaga kaasuv

psühholoogiline mõju, lähtudes operatsioonipiirkonna riskiastmest. Lõpliku otsuse asjakohase

ennetuse ja lahenduse kohta teeb Kaitsevägi. Sealjuures ei ole oluline kontingendi suurus,

vaid operatsioonipiirkonnas kehtiv lahingkontakti tõenäosus. Rahvusvaheliselt sõjaliselt

operatsioonilt tervisekahjustuse tõttu naasnud kaitseväelasele säilitame teenistussuhte ja

ajutise töövõimetuse perioodil tagame talle kuni lähetuse tähtaja lõpuni igakuise toetuse, mis

on võrreldav välislähetustasuga.

Pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt naasmist läbib veteran kahe kuu jooksul

struktureeritud kohanemisprogrammi ja pikema aja jooksul vajaduspõhise järelkontrolli.

Vigastada saanud kaitseväelane kaasatakse kohanemisprotsessi vastavalt tema

terviseseisundile või kavandatakse talle samaväärne individuaalne lahendus. Poliitika

rakendamisel laiendatakse operatsioonijärgset kohanemisprogrammi, et tagada vajadust

mööda sessioonid psühholoogiga, vajaduse korral kliinilise psühholoogiga, lähtudes

rahvusvahelise sõjalise operatsiooni iseloomust ja toimunud sündmustest. Vigastatud

kaitseväelane kaasatakse rahvusvahelise sõjalise operatsiooni järgsesse kohanemisprotsessi

niipalju, kui tema terviseseisund võimaldab.

Eesti üksus Mali Vabariigis rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Barkhane. Foto: Jaanus Lensment

Kriisiolukorras olnud või täiendavaks nõustamiseks soovi avaldanud kaitseväelasele

tagatakse sõjalise operatsiooni järel kindlaksmääratud intervallidega psühholoogi sessioonid,

et varakult tuvastada võimalikud ajapikku avalduvad vaimse tervise häired.

Kaitseväeteenistusest väljunud veteranidele saadetakse sessioonidel osalemiseks kutse ja

neil osalemine on vabatahtlik.

Veteranipoliitika oluline osa on veterani toetav sotsiaalvõrgustik. Kaitsevägi koordineerib ja

vajaduse korral koolitab veterani tugivõrgustikku, kes aitab märgata muutusi, reageerida

riskiolukordadele ja toetada tsiviileluga kohanemist. Tugivõrgustik võib hõlmata veterani

14

perekonda, kolleege, sotsiaalset ringkonda ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse

esindajaid. Pakume toetusvõrgustiku liikmetele vaimse tervise esmaabi koolitusi.

Veteranil ja tema perekonnaliikmetel on võimalus pöörduda nii teenistuse ajal kui ka pärast

teenistusest lahkumist toetusteenuste keskuse poole, et saada sotsiaalnõustamist ning

vaimse tervise ja kaplaniteenistuse tuge. Poliitika eesmärk on parandada vaimse tervise toe

ligipääsetavust. Vaimse tervise ja sotsiaalmurede lahendamiseks tagatakse ööpäevaringse

info- ja abitelefoni haldamine. Lisaks on veteranidele ja nende lähedastele kättesaadavad

üleriigilised anonüümsed vaimse tervise tugiliinid.

Peale tervisetoe hõlmab veteranipoliitika elukeskkonna kohandamist püsiva

töövõimetusega veteranidele. Teenistusülesannetest tuleneva liikumis- või

toimetulekuraskusega veteranile tagatakse vajaduspõhine eluruumi kohandamine, et ta saaks

elada võimalikult iseseisvat elu. Veteranile kohandatakse elamispind koostöös kohaliku

omavalitsusega ning Kaitseväe hallataval pinnal elavale veteranile tagatakse samaväärne

ligipääsetav lahendus.

Poliitika raames kavandatakse veteranide vaimse tervise ja taastusravi valdkondade arengut.

Selleks analüüsitakse valitsemisalas kompetentsikeskuse loomist, mille ülesanne on juhtida ja

koordineerida Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele vajaduspõhise ning tervikliku teenuse

pakkumist.

Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva

töövõimetuse korral tagame veteranile töövõimetuspensioni. Sõjalisel väljaõppel saadud

vigastuse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse korral tagame veteranile ühekordse hüvitise.

1.3 Meetmed veterani perekonnale

Veterani perekonna all mõeldakse veterani perekonnaliikmeid, elukaaslast ja teisi temaga

seotud lähedasi. Veteranipoliitika eesmärk on luua tingimused, kus veterani perekond on

teadlik teenistuse iseloomust ning suudab mõista ja toetada veterani teenistusest tulenevaid

katsumusi. Neid teavitatakse ja kaasatakse veterani määratud perekonnaliikmete kaudu,

austades eraelu ning lähtudes põhimõttest, et perekonna roll on toetav, mitte kohustuslik.

Enne rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suundumist antakse teenistujate

perekondadele ülevaade operatsiooni olemusest, sealhulgas tegevuspiirkonnast,

ülesannetest ning võimalikest riskidest ja nende maandamise meetmetest. Veterani

perekonnale tagatakse võimalus osaleda vaimse tervise esmaabi koolitusel. Lisaks

korraldatakse lähtuvalt operatsioonist ja kontingendi suurusest enne operatsioonile asumist

teavitus- ja kohtumisüritus, mis suurendab perekonna teadlikkust ning kaasatust.

Perekonna ja teenistuja kontakt on rahvusvahelise sõjalise operatsiooni jooksul võimaldatud

ulatuses, mida lubab operatsioonijulgeolek. Veterani perekonnale tagatakse võimalus saata

operatsioonil viibivale perekonnaliikmele saadetisi. Vahejuhtumite korral, sealhulgas juhul, kui

teenistuja saab vigastada või hukkub, tagatakse perekonnale viivitamatult kaplani ja

psühholoogi tugi ja nõustamine.

Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saamise

korral toetame perekonda vigastatud kaitseväelase külastuse korraldamisel.

Perekonnale osutatakse abi vajalike toimingute läbiviimisel Eestis, vajaduse korral ka

välisriigis, sealhulgas transpordi ja majutuse korraldamisel. Vajaduse korral hüvitame välisriigi

raviasutuses ajutiselt viibiva teenistuja kahel korral külastamiseks kuni kahe lähedase sõidu-

ja majutuskulud ning tagatud on ka tugiisiku olemasolu.

15

Kaitseväelase või Kaitseliidu liikme hukkumise korral keskendutakse poliitikas perekonna

toetamisele leinas ning väärikate kaitseväeliste matuste korraldamisele. Perekonnale

tagatakse kaplani ja psühholoogi tugi ning abi matuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Matuse

korralduslike otsuste tegemisel on juhtroll kaitseväelase või kaitseliitlase perekonnal, samas

kui riigi ülesanne on tagada koostöös veterani perekonnaga riigikaitsja väärikas

mälestamine. Tagame kaitseväelase hukkumise korral ühekordse hüvitise

perekonnaliikmetele ja teistele teenistujaga seotud inimestele või nimetatud füüsilistele

isikutele kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lisaks tagame veterani hukkumise korral

toitjakaotuspensioni, millele on õigus hukkunud kaitseväelase lapsel, vanemal või lesel.

Poliitika raames jätkatakse tegevusi, mis toetavad teenistusülesannete täitmise tõttu raskelt

vigastatud või teenistuses hukkunud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete laste haridusteed

ning huvitegevust.

Poliitikaga väärtustatakse veterani perekonna panust. Seetõttu on veteranidele mõeldud

üritused kavandatud nii veteranidele kui ka nende perekonnaliikmetele, rõhutades perekonna

rolli kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme toetamisel. Teeme koostööd veteranide lähedasi

ühendavate võrgustikega, et tagada veteranide lähedaste sidusus ja üksteise toetamine.

Samuti saavad veteran ja tema perekond üks kord pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt

operatsioonilt naasmist külastada lepingupartnerite kaudu spaad.

Estcoy-22 viis Iraagis lahingõppuste raames läbi isikukaitse operatsiooni. Foto: Andres Lember

Kokkuvõte

Kaitseväe ja Kaitseliidu uuendatud veteranipoliitikaga kujundatakse järgnevateks aastateks

Kaitseministeeriumi ning selle valitsemisala asutuste rollid ja peamised töösuunad poliitika

elluviimisel. Vajaduspõhine ja järjepidev veteranipoliitika tugevdab Eesti riigikaitset ning tagab,

et teenistuses kantud riskid ja koormus on tunnustatud ning toetatud ka pärast teenistuse

lõppu. Seetõttu seatakse poliitikas järgnevateks aastateks selged eesmärgid ja mõõdikud,

16

mille alusel koostab ministeerium iga-aastase rakenduskava. Poliitika keskmes on süsteemse

tervise toe kättesaadavus ja selle kvaliteet, veteranistaatuse nähtavus ning selle ühiskondlik

väärtustamine.

17

Lisa: veteranipoliitika meetmed

Lühendid: KV – Kaitsevägi; KL – Kaitseliit; KRA – Kaitseressursside Amet; KaM – Kaitseministeerium; ESM – Eesti Sõjamuuseum ; VLA – Välisluureamet; RKIK – Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus

1.1 Üldised meetmed

TÄIDESAATEV ASUTUS

Olemasolevad meetmed

Edendame teadlikkust teenistuskogemusest, et toetada veteranide teenistuse jätkamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas

KRA

Edendame teadlikkust veteranide teenistuskogemusest, et suurendada nende väärtustamist tööturul ja ühiskonnas laiemalt

KV, KaM

Tagame veteranile poliitika meetmete, teenuste ja tagatistega seotud küsimustes kindla kontaktpunkti KV

Tagame tegevväelastele, kes olid 31.12.2019. aasta seisuga tegevteenistuses, tegevteenistuspensioni suurendamise ühe protsendi võrra iga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest

KV

Tagame karjäärinõustamise nii teenistuse ajal, liikumisel Kaitseministeeriumi valitsemisalas kui ka valitsemisalast lahkumisel

KRA

Hüvitame teenistusest lahkumisel piirmäära ulatuses ühe kõrgharidusastme või ühel koolitusel osalemise õppekulu KV

Vahetu juhi kooskõlastusel on Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötaval veteranil veteranipäeval, 23. aprillil vaba päev KV, KL, KRA, KaM, ESM, RKIK, VLA

Võimaldame teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saanud kaitseväelastel osaleda spordivõistlustel KV, KL

Väljastame veteranile eluasemelaenu käenduse taotlemiseks teatise KV

Talletame veteranide teenistusega seotud pärandit ning tutvustame seda avalikkusele näituste, sündmuste ja publikatsioonidega

ESM

Tagame riigikaitseõpetuse raamistikus veteranitemaatika käsitlemise KRA

Toetame projekte, millega edendatakse veteranide ühtekuuluvust, tervisesporti ja taastusravi valdkonda KaM

Soodustame veteranide aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja avalikes aruteludes KV, KL, KaM

Planeeritavad meetmed

Võimaldame veteranile üks kord aastas esmase õigusnõustamise KV

Võimaldame veteranil osaleda veteranidele mõeldud spordiüritustel KV, KL

Leevendame veteranidele pärast teenistusest lahkumist rakendatavaid õppekulu hüvitamise tingimusi KV

Võimaldame Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavale veteranile sporditeenuse kulude täiendava hüvitamise KRA, KV, KL, VLA

Ajakohastame koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega veteranide eluasemelaenu käenduse taotlemise tingimusi

KaM

18

19

1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused

TÄIDESAATEV ASUTUS

Olemasolevad meetmed

Korraldame ravi, sh proteesimise ja taastusravi, Eestis või vajaduse korral ajutiselt välisriigi raviasutuses KV, KL

Tagame terviseseisundi hindamisega tuvastatud vajaduse korral tervishoiuteenuse, meditsiiniseadme ja ravimi KV, KL

Tagame kaitseväelasele tervisekahjustuse ravi ka pärast teenistussuhte lõppemist KV

Rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt tervisekahjustuse tõttu naasnud veteranile säilitame teenistussuhte ja tagame ajutise töövõimetuse perioodil lähetamise tähtaja lõpuni igakuise toetuse, mis on võrreldav välislähetustasuga

KV

Tagame võimaluse pöörduda psühholoogi poole, kes on valmis osutama psühholoogilise nõustamise teenust ja abi KV

Tagame võimaluse pöörduda sotsiaaltöötaja poole, kelle kaudu saab sotsiaalnõustamist KV

Tagame võimaluse pöörduda kaplani poole, kelle kaudu saab religiooniõpetust, kiriklikke talitusi, hingehoidu ja pihti KV Koolitame kohaliku omavalitsuse töötajaid veteranide toetamise ja nõustamise teemadel KV

Koolitame tugiisikuid, kes toetavad kaitseväelast või Kaitseliidu liiget ja tema lähedasi ravi- ja rehabilitatsiooniperioodil KV

Toetame püsiva töövõimetuse või puude korral täiendavalt isikliku eluruumi kohandamist KV

Tagame teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetus korral töövõimetuspensioni

KV

Maksame sõjaväelisel väljaõppel saadud vigastuse tagajärjel püsiva töövõimetuse tuvastamise korral ühekordse hüvitise KV, KL

Tagame psühhosotsiaalsete kriiside lahendamiseks ööpäevaringse info- ja abitelefoni haldamise KV Planeeritavad meetmed

Arendame enne rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemist toimuvat psühholoogilise ettevalmistuse programmi KV

Tagame rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ajal kohapealse esmase psühholoogilise toe ning juhtumite dokumenteerimise

KV

Tagame rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud ja traumasituatsioonis olnud veteranile pikaajalise psühholoogilise toe

KV

Korraldame uuringuid, et arendada operatsioonile suunduvatele teenistujatele ja sealt naasvatele veteranidele rakendatavaid meetmeid

KV

20

1.3 Meetmed veterani perekonnale

TÄIDESAATEV ASUTUS

Olemasolevad meetmed

Korraldame kaitseväelase lähedastele teabepäevi ja tagame neile asjakohase infomaterjali kättesaadavuse KV

Tagame rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva kaitseväelase perekonnale ja lähedastele võimaluse saata teenistujale tasuta pakk

KV

Tagame psühholoogiliste kriiside lahendamiseks ööpäevaringse info- ja abitelefoni haldamise KV

Võimaldame operatsioonilt naasnud veteranile perekonnaga ühekordse spaateenuse kasutamise KV Operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saamise korral toetame perekonda vigastatu külastuse korraldamisel

KV

Tagame hukkunud veterani lähedastele sotsiaalse ja psühholoogilise toe KV, KL, KaM

Toetame lähedasi hukkunud veterani matuste korraldamisel ja matusekulude katmisel KV, KL

Tagame veterani hukkumisel tema nimetatud isikutele ühekordse hüvitise KV, KL

Tagame teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumisel veterani ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele toitjakaotuspensionit

KV

Toetame teenistuses raskelt vigastatud või hukkunud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete laste haridusteed ning huvitegevust

KV, KL

Planeeritavad meetmed

Tagame kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme toetusvõrgustikule vaimse tervise esmaabi koolituse KV

KÄSKKIRI 10.04.2026 nr 1-2/26/66

"Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika 2026-

2030" kehtestamine

Vabariigi Valitsuse 25.05.2023 määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2

punkti 4 alusel:

1. Kehtestan Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika 2026-2030 (Lisa 1).

2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, Kaitseväe juhatajale, Välisluureameti peadirektorile,

Kaitseressursside Ameti peadirektorile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektorile,

Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktorile ja Kaitseliidu ülemale.

Lisa: Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika 2026-2030

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

minister