| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 1-2/26/66 |
| Registreeritud | 10.04.2026 |
| Sünkroonitud | 13.04.2026 |
| Liik | Üldkäskkiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU
VETERANIPOLIITIKA 2026–2030
2026
2
Sisukord
Taust ja hinnang senise poliitika rakendamisele ............................................................................. 4
Veteranipoliitika eesmärk .................................................................................................................... 6
Veterani määratlus ............................................................................................................................... 6
Veteranipoliitika peamised proovikivid .............................................................................................. 7
Veteranipoliitika rakendamine ............................................................................................................. 8
Rakendusasutuste ülesanded ............................................................................................................ 9
Veteranidele suunatud meetmed ..................................................................................................... 10
1.1 Üldised meetmed .............................................................................................................. 10
1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused .................................................................................. 12
1.3 Meetmed veterani perekonnale....................................................................................... 14
Kokkuvõte ............................................................................................................................................ 15
Lisa: veteranipoliitika meetmed ........................................................................................................ 17
3
Sissejuhatus
Võrreldes 2012. aastaga on rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned
oluliselt muutunud ning riikidevaheline konkurents teravnenud. Eesti ja kogu Euroopa
julgeolekuolukorda iseloomustab süvenev ebastabiilsus ja vastasseis, kus demokraatlikke
väärtusi ja reeglitel põhinevat maailmakorda ähvardavad agressiivsed jõud ning hübriid- ja
sõjalised ohud. Eesti kaitse alustalad on ühise identiteedi ja kõrge kaitsetahtega ühiskond ning
tihe koostöö liitlastega – eesmärgiga kasvatada riigi valmisolekut ja võimekust reageerida
ohtudele ning muuta Eesti-vastane agressioon teostamatuks.
Esimest korda pärast II maailmasõda käib Euroopas täiemahuline sõda, kus Venemaa
agressioon Ukraina vastu raputab senist rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevat
maailmakorda. Kujunenud julgeolekuolukord on suurendanud ootusi ka Eesti ajateenijatele,
tegev- ja reservväelastele ning kaitseliitlastele. Julgeolekuolukorra pingestumine ning Eesti
järjepidev panus rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse tähendab, et üha enam
riigikaitsjaid on teeninud või teenib riiki olukordades või keskkondades, mis eeldavad
valmisolekut kanda erandlikku koormust ja vastutust.
Rahvuslik toetuselement NSE lõpetas eestlaste osalemise Iraagis operatsioonil Inherent Resolve ja suundus Eestisse. Foto:
Andres Lember
Eesti Vabariik väärtustab kõiki, kes on Kaitseväe või Kaitseliidu koosseisus aidanud tagada
riigi iseseisvust ja julgeolekut, samuti neid, kes on teenistusülesannete täitmisel kaotanud elu
või saanud tervisekahjustuse. Aastatel 1997–2026 on rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel osalenud ligi 3900 kaitseväelast. Teenistusülesannete täitmise tõttu
Kaitseväes või Kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelisel väljaõppel saadud tervisekahjustuse
tagajärjel on püsivalt töövõime kaotanud 100 riigikaitsjat, neist 38 rahvusvahelistel
sõjalistel operatsioonidel.
Teenistusülesannete täitmise tõttu on hukkunud 30 kaitseväelast. Meie ei unusta!
Ajalooline kogemus näitab, et riikliku veteranipoliitika üks kriitilisemaid lähtekohti on selge ja
põhjendatud veterani määratlus. Ähmane või vastuoluline veterani määratlus tekitab
ebaõiglustaju, killustab sihtrühmi ja õõnestab usaldust nii veteranide endi kui ka ühiskonna
tasandil.
4
Veteranid on väärtuslik inimvara. Nad on kriisiolukordades karastunud riigikaitsjad, kelle
teenistuskogemused aitavad tugevdada riigikaitset, arendada sõjaväelist väljaõpet ja üksuste
sidusust ning kanda edasi Kaitseväe põhiväärtusi. Veteranid on sageli üksuste eeskuju
pingelistes olukordades.
Veteranipoliitika mõju ületab üksikisiku heaolu tasandi. See mõjutab otseselt riigikaitse
valdkonna personalistrateegiat, riigikaitsjate moraali ja valmisolekut täita suure riskiga
ülesandeid. Hästi toimiv süsteem annab kindluse, et riigi moraalne lepe veteranidega on
usaldusväärne ja järjepidev. Seeläbi toimib veteranipoliitika riigikaitse institutsioonide
moraalse kapitali mõõdikuna – tulemuslik poliitika kajastab kogu sõjalise riigikaitse
usaldusväärsust. Veteranide toetamine ja väärtustamine on riigi ning ühiskonna pikaajaline
kohustus nende ees, kes on teenistuses kandnud erandlikku koormust ja riski.
Veteranipoliitika toimib ja areneb mitmetahulises institutsioonilises keskkonnas. See on
lõimunud mitme riiklikult olulise valdkonnaga: riigikaitse, tervishoid, sotsiaalkaitse, haridus,
tööturg, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Ilma tugeva koordineerimise ja selge
vastutuse jaotuseta tekib killustatus, mis vähendab meetmete tõhusust, sealhulgas
veteranide ligipääsu abile. Samal ajal ei ole avalik tähelepanu poliitikale endastmõistetav kuna
see konkureerib teiste riiklike prioriteetidega.
Veteranide katsumused on olnud läbi aegade seotud eelkõige teenistusest tsiviilellu
üleminekuga, mõjudega vaimsele ja füüsilisele tervisele ning töö- ja haridustee jätkumisega.
Hulk veteranidega seostatavaid terviseprobleeme võib avalduda ajalise viivitusega, mis
muudab varajase sekkumise, järjepideva järelkontakti ja tervikliku toe eriti oluliseks.
Rahvusvaheline kogemus näitab, et veteranide ootused riigile on üldjoontes sarnased.
Keskseks peetakse eelistatult ühe kindla kontaktpunkti kaudu lihtsat ja selget ligipääsu
teenustele, terviklikku tervise- ja rehabilitatsioonituge, järelhoolt ning praktilist abi töö- ja
haridustee jätkamisel. Oluliseks peetakse ka pereliikmete kaasamist, läbipaistvaid otsuseid,
mõistlikku bürokraatiat ja usaldusel põhinevat suhtlust.
Poliitika ajakohastamisel võib eelneva põhjal teha mitu järeldust. Fookuses peab olema
veterani teenistuse jätkamine ning selle toetamine ja väärtustamine Kaitseministeeriumi
valitsemisalas. Sama tähtis on süsteem, kus riik, kohalik omavalitsus ja vabaühendused
täiendavad veterani toetamisel üksteist. Selliselt mõtestatud veteranipoliitika on
strateegiline investeering Eesti riigikaitsjatesse, riigikaitse usaldusväärsusse ja Eesti
ühiskonna sidususse nii rahu- kui ka sõjaajal.
Taust ja hinnang senise poliitika rakendamisele
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikat on kujundatud alates 2012. aastast. Senine poliitika
on tuginenud kahele kesksele sambale: kutsealasele toele ja ühiskondlikule tunnustusele.
Poliitika rakendamise käigus on kujundatud terviklik meetmeraamistik, mis hõlmab tuge
teenistusest tsiviilellu üleminekul, karjääri- ja sotsiaalnõustamist, rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemise järgset kohanemist, vigastatute ja nende lähedaste toetamist ning
kontakt- ja teenusstruktuuride arendamist. Samuti on määratletud poliitika sihtrühm ja
edendatud vajaduspõhiseid teenuseid.
5
Senine rakendamine näitab, et poliitikaga on loodud toimiv ja sihipärane toetussüsteem.
Rakendusasutused on taganud, et meetmeid arendatakse järjepidevalt ning need jõuavad
sihtrühmani. Veteranidele ja nende lähedastele suunatud meetmeid hinnatakse valdavalt
abistava ning asjakohasena. Tagatud on vajalik tugi teenistuse jätkamiseks ja loodud
võimalused rakendada teenistuskogemust ka teenistuse järel. Samuti on poliitika aidanud
kasvatada veteranide ühiskondlikku väärtustamist.
Selleks, et hinnata veteranipoliitika senist rakendamist, korraldas Kaitseministeerium 2025.
aastal kaks uuringut: veteranide küsitlus- ja eksperdiuuring, mille raames intervjueeriti
valdkonna eksperte ning sõjalise riigikaitse tippjuhte. Uuringute tulemused annavad tervikliku
ülevaate poliitika tugevatest külgedest ja arenguvajadustest ning on aluseks ajakohastatud
eesmärkide ja meetmete kujundamisel.
Teenuste kättesaadavus eeldab veterani teadlikku pöördumist ja koostöövalmidust. Teenuste
saamiseks tuleb järgida kõiki kehtivas regulatsioonis ette nähtud protseduure, mis tagavad
kvaliteedi, sihipärasuse ja ressursside tõhusa kasutamise. Samas vajavad veteranid sageli
lisateavitamist ja -suunamist, et kutsealased toetusteenused oleksid neile praktiliselt
kättesaadavad. Kui veteranidel ilmnevad teenustega seotud takistused, tuleb lähtuda osaliste
koostööl põhinevatest lahendustest.
Uuringutes toodi esile ka probleem, et vigastuste teadlik registreerimata jätmine raskendab
nende hilisemat tõendamist ja piirab õigust teenistusalastele tagatistele. Kuna meetmeid saab
rakendada tervishoiusüsteemis registreeritud juhtumite alusel, tuleks pöörata suuremat
tähelepanu teenistusalaste vigastuste ja terviseprobleemide varajasele tuvastamisele.
Järeldusena rõhutatakse vajadust käsitleda vaimse tervise probleeme füüsiliste vigastustega
võrdväärsena nii praeguste kui ka uute veteranide puhul.
Poliitika rakendamise vaates ilmneb vajadus selgelt struktureeritud ja koordineeritud juhtimise
järele. Tähtsaks peetakse keskset ja usaldusväärset infokanalit, mille kaudu saab veteran
süsteemset ja ajakohast teavet veteranile suunatud teenuste ning toetuste kohta. Samuti
eeldab toetusteenuste kvaliteedi tagamine piisavaid ressursse, et vältida rakendusasutuste
ülekoormust.
Laiema koostöö ja ressursside eraldamise kontekstis on oluline, et Eesti
veteraniorganisatsioonide kestlikkus ja esinduslikkus sõltuvad eeskätt nende endi
strateegilisest juhtimisest ning kaasamisvõimekusest. Kaitseministeerium jätkab seejuures
iga-aastase projektitoetuste konkursiga selliste projektide toetamist, mis aitavad saavutada
poliitika eesmärki ja selle toetavad fookusvaldkondi.
Lisaks rõhutatakse uuringutes vajadust säilitada veteranistaatuse selgus ja üheselt
mõistetavus. Veteranide endi hinnangul peab staatuse andmine põhinema reaalsel
teenistuskogemusel, eeskätt rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisel. Selge ja
põhjendatud määratlus toetab veteranide positiivse kuvandi kujunemist ühiskonnas.
Veteranipoliitika senise rakendamise tugevad küljed:
1. Rakendusasutused tagavad, et meetmeid arendatakse ja need jõuavad sihtrühmani.
2. Veteranidele ja nende lähedastele suunatud meetmeid hinnatakse abistava ning asjakohasena.
3. Veteranidele on tagatud kaitseväeteenistuse jätkamiseks vajalik abi ja võimalused.
4. Veteranide ühiskondlik väärtustamine on poliitika rakendamisel kasvanud.
6
Kokkuvõttes on senise poliitikaga loodud vajalik ja toimiv veteranide toetamise raamistik, kuid
seda tuleb ajakohastada, et vastata muutunud julgeolekuolukorrale ning veteranide ja
ühiskonna ootustele. Läbivad teemad on teenistuskogemuse väärtustamine, vaimse ja
füüsilise tervise süsteemne toetamine, üleminek tsiviilellu, toetusteenuste kättesaadavus ja
terviklikkus, veteranistaatuse selgus ning selle ühiskondlik väärtustamine. Uuringud annavad
sisulise aluse poliitika edasiarendamiseks.
Veteranipoliitika eesmärk
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika eesmärk on tagada igale veteranile kaasav,
koostööl põhinev ja järjepidev tugi ning veteranistaatuse ühiskondlik väärtustamine.
Uuendatud poliitikas lähtutakse 2012. aasta veteranipoliitika põhimõtetest ja arendatakse
olemasolevat toetusstruktuuri edasi. Järgneva nelja aasta poliitika fookusvaldkonnad on
järgmised:
1. Keskendume valdkondadele, mis on veteranidega otseselt seotud. Poliitika
keskmes on veterani ühiskondlik tunnustus, tervis ja sotsiaalne toimetulek ning tema
lähedaste toetus. Need valdkonnad kujundavad poliitika pikaajalise mõju.
2. Tugevdame veteranide ühiskondlikku väärtustamist. Poliitika sisaldab meetmeid,
mis kujundavad veteranikultuuri ning suurendavad avalikku tunnustust. Veteranide
nähtavus mõjutab teenistusmoraali, kuuluvustunnet ja seda, kuidas riigikaitset
ühiskonnas tajutakse. Pöörame eritähelepanu aprillile kui veteranikuule ja 23. aprillile
kui veteranidele pühendatud päevale.
3. Sidustame riigi ja vabaühenduste rolle. Poliitika kujundab terviksüsteemi, kus
riiklikud meetmed ja vabaühenduste tegevus täiendavad üksteist. Riik tagab
koordineerituse ja toe, vabaühendused panustavad veteranide nähtavusse ja
kogukondlikku toetusse.
4. Parandame toetusmeetmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Selleks et tõhustada
poliitika meetmete jõudmist sihtrühmani, suunatakse rakendusasutustesse vajaduse
korral lisaressursse.
5. Poliitika järjepidev rakendamine rahu- ja sõjaajal. Veteranipoliitikat rakendatakse
nii rahuajal, sõjaseisukorras kui ka selle järel. Veteranide heaolu tagamine on riigi
järjepidev kohustus –poliitika eesmärk on tagada vähemalt tervisega seotud iseseisev
esmane toimetulek.
Veterani määratlus
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidena käsitletakse Eesti kodanikke, kes vastavad vähemalt
ühele alljärgnevatest tingimustest:
1) on osalenud kaitseväelasena rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) on osalenud kaitseväelase või Kaitseliidu liikmena väljastpoolt Eesti riigi
territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;
3) on saanud kaitseväelasena teenistusülesannete täitmise tõttu
tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse või on hukkunud;
4) Kaitseliidu liikmel on sõjaväelises väljaõppes osalemise või teenistuskohustuste
täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tuvastatud püsiv töövõimetus või ta on
hukkunud.
7
Tervisekahjustus1 peab olema riigi või liitlaste tervishoiusüsteemis registreeritud.
Teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustuse saamine ei hõlma
kutsehaigustest tingitud tervisekahjustusi. Staatuse omistamise protsesse täpsustatakse
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika rakenduskavas.
Veteranipoliitika peamised proovikivid
Veteranipoliitikat kujundatakse ja viiakse ellu püsivalt pingestunud ja ettearvamatus
julgeolekukeskkonnas, kus rahvusvaheline vastasseis ning Eesti sõjalise riigikaitse areng on
muutnud Eesti riigikaitse ülesanded ja ühiskonna ootused laiapõhjalisemaks. Samal ajal on
rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide olemus ajas muutunud. Kui varasemat perioodi
iseloomustasid lahingoperatsioonid Afganistanis ja Iraagis, siis käimasolevad rahvusvahelise
sõjalise koostöö panused on peamiselt seotud liitlaste toetamise, väljaõppe, nõustamise ning
staabitööga operatsioonidel Lähis-Ida kriisikolletes. Samal ajal on mitmekesistunud
lahingoperatsioonidel osalenute vajadused ning nende ootused riigi ja ühiskonna toetusele.
Geopoliitiline olukord eeldab poliitika sisulist ajakohastamist.
Üks keskne proovikivi on vajadus arvestada, et peale rahuaja teenistusülesannete täitmise ja
sõjaväelises väljaõppes osalemise peavad poliitika meetmed olema realistlikud ja
skaleeritavad ning toimima ka ulatuses, mida riik on võimeline tagama sõjaseisukorra ja
mobilisatsiooni ajal ning pärast nende lõppenuks kuulutamist. Sõjaaja vajaduste hõlmamine
nõuab veteranipoliitikas selgeid valikuid.
Teine proovikivi on poliitika tulemuslikkuse mõõdetavus ja juhtimine. Poliitika senisel
rakendamisel ei ole selgelt määratletud selle oodatavaid tulemusi, vahemõõtmisi ega
vastutust. Korrapärane ja süstemaatiline eesmärkide seadmine ja tulemuste mõõtmine
võimaldab hinnata toetusmeetmete tegelikku toimimist, nende kättesaadavust, kvaliteeti ning
jõudmist sihtrühmani. Samas on poliitika tulemuste ja mõju mõõtmine olemuslikult keerukas,
eriti veteranidega seonduva vaimse tervise probleemide ennetamise ja pikaajaliste teenuste
mõju hindamisel. Põhjendatult piiravad seda ka konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuded ning
teenistujate isiklikud motiivid hoida osa terviseteavet väljaspool ametlikke süsteeme.
1 Kaitseministri 29. juuni 2016. a määrus nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“.
8
Eesti kontingendi rahvuslik toetuselement NSE-4 andmas vastutust üle toetuselemendile NSE-5. Foto: Hans Vega Lehepuu
Kolmas proovikivi on veteranide kogukonna toimimine ja kestlik võimestamine. Kuigi
veterane koondavate organisatsioonide roll paindliku ja spetsiifilise toe pakkumisel on oluline,
ei saa veteranide kogukonna arendamist siduda ainult ühe osalusvormiga. Uuendatud poliitika
lähtekoht on, et veteranide kogukonda tuleb tugevdada ja väärtustada seal, kus veteran
ise soovib sellest osa saada – nii veteraniorganisatsioonides kui ka Kaitseväes ja
Kaitseliidus. Just need on veteranide loomulikud kokkupuutekohad, mille kaudu kujuneb
veteranistaatuse sisemine väärtustamine ja ühine identiteet.
Veteranipoliitika rakendamine
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikas juhindutakse Eesti julgeolekupoliitika alustest,
riigikaitse ja Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast ning personalistrateegiast.
Poliitika eest vastutab Kaitseministeerium, kes rakendab muu hulgas juhtumi- ja
vajaduspõhist järelevalvet poliitika elluviimise üle. Kaitseministeerium tagab poliitika
strateegilise suunamise, uuringute läbiviimise, riigiasutuste vahelise koordineerimise,
tulemuste hindamise ning õigusruumi kujundamise.
Poliitika peamine rakendusasutus on Kaitseväe toetusteenuste keskus. Keskust
toetavad oma vastutusvaldkonna piires teised Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused.
Asutused vastutavad poliitikas ette nähtud põhimõtete ja meetmete järjepideva rakendamise
eest oma valdkondades, tehes vajaduse korral uuringuid teenuste parendamiseks. Teenuseid
osutatakse ja toetusmeetmeid rakendatakse koostöös teiste asjakohaste riigiasutuste,
kohalike omavalitsuste ning vabaühendustega, et tagada ligipääsetav ja terviklik tugisüsteem.
Poliitika elluviimist suunab Kaitseministeeriumi juhitav töörühm. Töörühm hindab poliitika
rakendamise seisu, tuvastab kitsaskohti ning teeb ettepanekuid meetmete kohta.
9
Poliitikat uuendatakse iga nelja aasta järel. Poliitika elluviimiseks koostatakse
Kaitseministeeriumi juhtimisel iga-aastane rakenduskava, milles määratletakse tegevused,
vastutajad, ajaraam ja mõõdikud. Rakenduskava alusel jälgitakse poliitika tulemuslikkust ja
vajaduse korral tehakse korrektiive.
Rakendusasutuste ülesanded
Veteranipoliitika elluviimine on riigi seisukohalt oluline nii riigikaitse kestlikkuse,
institutsioonilise usalduse kui ka ühiskondliku sidususe vaates. Rakendusasutuste tegevus
peab lähtuma põhimõttest, et poliitikasse suunatud ressursid suurendavad veteranide heaolu
parimal võimalikul moel ning toetavad nende sidet riigikaitsega ka pärast aja-, tegev- ja
vabatahtliku teenistuse lõppu, sealhulgas reservis olles.
Kaitseväe juhtimisel hoolitsevad Kaitsevägi ja Kaitseliit selle eest, et poliitika meetmed on
veteranidele kättesaadavad. Nad on veteranikultuuri kujundajad ja fookuspunkt. Seega on neil
kandev roll poliitika sisulisel rakendamisel, veteranide teavitamisel ning nende kaasamisel
teenistusse, ühisüritustele ja muusse tegevusse, arvestades veteranide võimeid ja
valmisolekut osaleda Kaitseväe tegevuses.
Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et teenistujate rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemise väljaõpe, osalemise toetamine ja sellejärgne kohanemine, tervise- ja
rehabilitatsiooniteenustele suunamine ning teenistusest tsiviilellu üleminek toimuksid sujuvalt.
Samuti vastutavad nad järjepideva sisulise kontakti hoidmise eest veteranidega nii teenistuse
ajal kui ka pärast selle lõppu, et võimaldada varajast sekkumist ning vajaduspõhist tuge.
Kutsume üles kasutama veteranide väärtuslikku kogemust Kaitseliidu noorteorganisatsioonide
tegevuses, kaasates veterane töötubadesse, ühisüritustele, kohtumistele ning teistesse
väljaõppe vormidesse. Veteranid kui väärtuskasvatuse elavad eeskujud on oodatud noortega
seotud ettevõtmistesse. Nende teadmised ja kogemused on väga vajalikud, sest aitavad
ühtlustada põlvkondadevahelisi arusaamu. Kui veteranidel on valmisolek sellisel moel
panustada, siis on nad oodatud ühendust võtma Kaitseliidu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde
organisatsioonidega, et leida kokkuleppel õige aeg, koht ning tegevusmaht.
Veteranile on toetusteenuste keskuses tagatud püsiv ja kindel kontaktpunkt, mis toimib
keskse infokanalina kõigis poliitikaga seotud meetmete ja teenuste küsimustes. Kontaktpunkti
teave tehakse kättesaadavaks toetusteenuste keskuse avalikes infokanalites.
Kaitseressursside Amet tagab järjepideva ja ajakohase ülevaate rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel osalenud veteranidest. Ameti roll on tagada veteranidega seonduvate
andmete korrastatus ja kasutatavus poliitika elluviimisel, toetades sellega Kaitseväge ning
Kaitseliitu. Lisaks hoolitseb amet selle eest, et eeltoodud temaatikat käsitletakse üldhariduses.
Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum kogub ja uurib veteranide teenistusega
seotud pärandit ning tutvustab seda avalikkusele näituste, sündmuste ja publikatsioonide
vahendusel.
Teenuste osutamisel peavad rakendusasutused lähtuma terviklikust lähenemisviisist, kus
meditsiiniabi, vaimse tervise tugi ja sotsiaalne toetus moodustavad ühtse ning koordineeritud
süsteemi. Keskendutakse teenuse kvaliteedile, kättesaadavusele ja spetsialistide pädevusele
veteranidega töötamisel, sealhulgas pikaajaliste ning viivitusega avalduvate probleemide
käsitlemisel.
Määratud ülesannete täitmisel hoitakse kontakti ja tehakse koostööd veterane ühendavate ja
toetavate vabaühendustega, toetades nende tegevust ning kaasates neid veteranide
10
teavitamisse ja teenuste arendamisse. Selle tulemusena suureneb veteranide nähtavus
ühiskonnas ning tugevneb nende roll eeskujudena ja riigikaitseliste väärtuste kandjatena.
Rakendusasutused peavad tagama, et poliitika rakendamisel järgitakse isikuandmete
töötlemise põhimõtteid ja füüsiliste isikute kaitse nõudeid. Toetusteenuste ja tugimeetmete
korraldamisel tuleb kasutada turvalisi lahendusi ning vajaduse korral teha koostööd
asjakohaste riigiasutustega.
Asutuste sisendit arvestatakse rakenduskava koostamisel, tuvastades kitsaskohti ja tehes
ettepanekuid meetmete täiendamise või ümberkujundamise kohta. Seekaudu kohandatakse
poliitika süsteemiks, mis vastab nii julgeolekukeskkonna arengusuundumustele kui ka
veteranide muutuvatele vajadustele.
Veteranidele suunatud meetmed
Veteranidele suunatud meetmete eesmärk on väärtustada veterane ühiskondlikul tasandil
ja toetada tuge vajavaid veterane nii teenistuse ajal kui ka selle järel. Asutuste ja
asjakohaste partnerite roll on tagada meetmete tõhus ning koostööl põhinev rakendamine. Et
poliitika oleks edukas, tuleb hoida kontakti kõikide veteranidega, ka nendega, kes on
Kaitseministeeriumi valitsemisalast väljunud.
Poliitika ja selle meetmete rakendamise edukuse eeldus on terviklik Kaitseväe ja Kaitseliidu
veteranide andmebaas, mille haldamise eest vastutab Kaitseressursside Amet. Andmete
ajakohasus ja kvaliteet tagatakse Kaitseministeeriumi ja valitsemisala asutuste koostöös.
Sõjaseisukorra ajal, pärast selle lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni järel
rakendatakse poliitikat põhimõttel, et veteranide toetamine ja poliitika meetmete kestlikkus on
riigi kohustus. Täpsem poliitika planeeritakse ja kujundatakse riigikaitse arengu- ja
tegevuskava alusel.
Teenistusalaste tagatiste saamise õigus peatub või lõpeb seaduses sätestatud tingimustel2.
1.1 Üldised meetmed
Üldiste meetmete eesmärk on tunnustada veteranide panust, hoida ja rakendada nende
kogemust ning suurendada neile pakutavat väärtust. Meetmete kaudu kujundatakse keskkond,
kus veteran tunnetab, et tema panus Eesti riigikaitsesse on tunnustatud nii riiklike
institutsioonide kui ka ühiskonna tasandil.
Fookuses on veteranide teenistuskogemuse rakendamine Kaitseministeeriumi
valitsemisalas, lähtudes veterani väärtuslikust teenistuskogemusest, omandatud
kvalifikatsioonist ja võimetest.
Tagame tegevväelastele, kes olid 31.12.2019. aasta seisuga tegevteenistuses,
tegevteenistuspensioni suurendamise ühe protsendi võrra iga rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemise eest.
Tagame veteranile karjäärinõustamise nii teenistuse ajal, liikumisel Kaitseministeeriumi
valitsemisalas kui ka valitsemisalast lahkumisel. Jätkame teenistusest lahkuva veterani
õppekulu hüvitamist3. Hüvitist on võimalik taotleda ühe korra ning seda makstakse piirmäära
ulatuses kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Poliitika raames soovime leevendada õppekulu
2 Kaitseväeteenistuse seaduse § 204. 3 Kaitseväeteenistuse seaduse § 200.
11
hüvitamise tingimusi: laiendada meedet neile, kes jätkavad tööd Kaitseministeeriumi
valitsemisalas töötaja või teenistujana või kes on teenistusest väljunud, aga ei teinud taotlust
teenistuses olles. Meedet rakendatakse kuni kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist.
Eesmärgiga tunnustada veterani panust ja väärtustada tema teenistust, antakse
Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavatele veteranidele 23. aprillil, veteranipäeval vaba
päev, kooskõlastades selle vahetu juhi või ülemaga. Nii luuakse võimalus osaleda
veteranipäeva üritustel, veeta aega perega või tähistada päeva endale sobival viisil. Samuti
kutsutakse kõiki teisi Eesti tööandjaid ja ettevõtteid üles märkama ning tunnustama oma
organisatsioonis töötavaid veterane samalaadse meetmega.
Mali Vabariigis teeninud Eesti jalaväerühm. Foto: Valner Väino
Võimaldame kaitseväelastel ja Kaitseliidu liikmetel osaleda vigastatud veteranidele
mõeldud spordivõistlustel ning vajaduse korral toetame püsiva töövõimetusega veterani
osalemist lisameetmetega. Poliitika abil laiendame veteranide spordivõistlustel osalemise
toetamist kõigile veteranidele. Eelarve piires saavad veteranid osaleda nii sise- kui ka
välisriiklikel võistlustel.
Tagame kõigile Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavatele veteranidele täiendava
sporditeenuse kulude hüvitamise, mida saab kasutada samadel tingimustel, nagu nende
tööandja juba võimaldab.
Veteranile tagatakse kord aastas tasuta esmane juriidiline konsultatsioon. Selle võimaldamine
on oluline kuna eelkõige traumajärgsetes olukordades võib veteranil tekkida vajadus
õigusnõustamise järele, sealhulgas peresuhete, toetuste taotlemise või makseraskuste
küsimustes.
Veterane toetatakse eluaseme soetamisel eluasemelaenu käenduse teatise tagamisega,
mille toel saab eluaseme ostmisel või olemasoleva eluaseme renoveerimisel taotleda
sissemaksekohustuse vähendamist. Koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega
12
otsib Kaitseministeerium võimalust ajakohastada veteranide eluasemelaenu käenduse
taotlemise tingimusi.
Üldiste meetmete põhisuunana keskendutakse veterani nähtavuse ja positiivse kuvandi
tugevdamisele ühiskonnas. Selleks et veterane rohkem väärtustada, suurendatakse
teadlikkust nende teenistuskogemusest ja panusest riigikaitsesse. Kaitseministeerium toetab
ka edaspidi kaitsetahte valdkonna projektitoetuste konkursi raames projekte, mis aitavad
saavutada veteranipoliitika eesmärki.
Riigikaitseõpetuses jätkatakse veteranitemaatika käsitlemist ja Eesti Sõjamuuseum aitab
püsinäitusega tugevdada veteranide ühiskondlikku kuvandit. Samuti väärtustatakse
veteranide teadmisi, oskusi ja teenistuskogemusi, kaasates neid riigikaitseteemade avalikesse
aruteludesse.
1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused
Toetame Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide vaimset ning füüsilist tervist nii teenistuse ajal
kui ka pärast teenistussuhte lõppemist: jätkame veteranide iseseisva toimetuleku toetamist,
sealhulgas vajaduspõhiste abivahendite ja sobivate elamistingimuste kaudu.
Toetusmeetmed on tulemuslikud siis, kui teenuseid osutatakse tõhusalt ja veteranid on ise
valmis protsessis aktiivselt kaasa lööma. Ühiste eesmärkide saavutamine sõltub peamiselt
usalduslikust koostööst teenuseosutajate ja veterani vahel. Veteranipoliitika tervise
toetamise meetmeid rakendatakse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu
saadud tervisekahjustuse korral.
Poliitikas lähtutakse tervikliku lähenemise põhimõttest, mille kohaselt tagatakse veteranile
ravi ja rehabilitatsiooni jätkumine ka pärast teenistussuhte lõppemist. Eesmärk on toetada
terviseseisundi taastamist või säilitamist, funktsioonide taastumist ning igapäevast
toimetulekut. Vigastatud veteranile korraldatakse ravi, sealhulgas proteesimine ja taastusravi,
Eestis või vajaduse korral ajutiselt välisriigi raviasutuses. Veteranile tagatakse raviplaaniga
määratud teenused, meditsiiniseadmed ja ravimid. Teenistussuhte lõpetanule osutatakse
tervishoiuteenust Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve vahenditest seni kaua, kui
raviprotsess viiakse üle tsiviiltervishoiusüsteemi, toetades raviprotsessi jätkumist.
Poliitika rakendamisel pööratakse eraldi tähelepanu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemisega seotud vaimse tervise probleemide ennetamisele ja veterani toetamisele.
Vaimse tervise tugi kujundatakse poliitika rakendamisel nii, et see hõlmaks kogu
operatsioonil osalemise tsüklit.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise ettevalmistamise ühe osana hinnatakse
teenistuja kui tulevase veterani psühholoogilist valmisolekut. Poliitika raames laiendatakse
hindamisprotsessi, kaasates kaitseväelase valmisoleku hindamisse ka sotsiaaltöötaja. Kui
tuvastatakse ebapiisav valmisolek või suur risk operatsioonijärgsete vaimse tervise
probleemide tekkeks, ei pruugi kaitseväelane sõjalisele operatsioonile pääseda. Teenistujal,
keda ei toeta sotsiaalne keskkond, on suurem risk, et ta vajab peale osalemist lisatuge.
Lõpliku otsuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise kohta teeb Kaitsevägi
või Kaitseliit, kes lähtub kliinilise psühholoogi ja sotsiaaltöötaja hinnangust. Sõjalisele
operatsioonile suunduvale kaitseväelasetele tagatakse psühholoogilise võitlusvõime
ettevalmistus ja talle tutvustatakse osalemisega kaasnevaid teenistusalaseid tagatisi.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibivatele kaitseväelastele tagatakse
heaoluprogramm, sealhulgas kontakti hoidmine lähedastega ning meelelahutus- ja
sportimisvõimalused. Eesti kontingendile tagatakse võimekus reageerida vaimse tervise
13
esmaabiga ja dokumenteerida vahetud traumajuhtumid või keskkonnaga kaasuv
psühholoogiline mõju, lähtudes operatsioonipiirkonna riskiastmest. Lõpliku otsuse asjakohase
ennetuse ja lahenduse kohta teeb Kaitsevägi. Sealjuures ei ole oluline kontingendi suurus,
vaid operatsioonipiirkonnas kehtiv lahingkontakti tõenäosus. Rahvusvaheliselt sõjaliselt
operatsioonilt tervisekahjustuse tõttu naasnud kaitseväelasele säilitame teenistussuhte ja
ajutise töövõimetuse perioodil tagame talle kuni lähetuse tähtaja lõpuni igakuise toetuse, mis
on võrreldav välislähetustasuga.
Pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt naasmist läbib veteran kahe kuu jooksul
struktureeritud kohanemisprogrammi ja pikema aja jooksul vajaduspõhise järelkontrolli.
Vigastada saanud kaitseväelane kaasatakse kohanemisprotsessi vastavalt tema
terviseseisundile või kavandatakse talle samaväärne individuaalne lahendus. Poliitika
rakendamisel laiendatakse operatsioonijärgset kohanemisprogrammi, et tagada vajadust
mööda sessioonid psühholoogiga, vajaduse korral kliinilise psühholoogiga, lähtudes
rahvusvahelise sõjalise operatsiooni iseloomust ja toimunud sündmustest. Vigastatud
kaitseväelane kaasatakse rahvusvahelise sõjalise operatsiooni järgsesse kohanemisprotsessi
niipalju, kui tema terviseseisund võimaldab.
Eesti üksus Mali Vabariigis rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Barkhane. Foto: Jaanus Lensment
Kriisiolukorras olnud või täiendavaks nõustamiseks soovi avaldanud kaitseväelasele
tagatakse sõjalise operatsiooni järel kindlaksmääratud intervallidega psühholoogi sessioonid,
et varakult tuvastada võimalikud ajapikku avalduvad vaimse tervise häired.
Kaitseväeteenistusest väljunud veteranidele saadetakse sessioonidel osalemiseks kutse ja
neil osalemine on vabatahtlik.
Veteranipoliitika oluline osa on veterani toetav sotsiaalvõrgustik. Kaitsevägi koordineerib ja
vajaduse korral koolitab veterani tugivõrgustikku, kes aitab märgata muutusi, reageerida
riskiolukordadele ja toetada tsiviileluga kohanemist. Tugivõrgustik võib hõlmata veterani
14
perekonda, kolleege, sotsiaalset ringkonda ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse
esindajaid. Pakume toetusvõrgustiku liikmetele vaimse tervise esmaabi koolitusi.
Veteranil ja tema perekonnaliikmetel on võimalus pöörduda nii teenistuse ajal kui ka pärast
teenistusest lahkumist toetusteenuste keskuse poole, et saada sotsiaalnõustamist ning
vaimse tervise ja kaplaniteenistuse tuge. Poliitika eesmärk on parandada vaimse tervise toe
ligipääsetavust. Vaimse tervise ja sotsiaalmurede lahendamiseks tagatakse ööpäevaringse
info- ja abitelefoni haldamine. Lisaks on veteranidele ja nende lähedastele kättesaadavad
üleriigilised anonüümsed vaimse tervise tugiliinid.
Peale tervisetoe hõlmab veteranipoliitika elukeskkonna kohandamist püsiva
töövõimetusega veteranidele. Teenistusülesannetest tuleneva liikumis- või
toimetulekuraskusega veteranile tagatakse vajaduspõhine eluruumi kohandamine, et ta saaks
elada võimalikult iseseisvat elu. Veteranile kohandatakse elamispind koostöös kohaliku
omavalitsusega ning Kaitseväe hallataval pinnal elavale veteranile tagatakse samaväärne
ligipääsetav lahendus.
Poliitika raames kavandatakse veteranide vaimse tervise ja taastusravi valdkondade arengut.
Selleks analüüsitakse valitsemisalas kompetentsikeskuse loomist, mille ülesanne on juhtida ja
koordineerida Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele vajaduspõhise ning tervikliku teenuse
pakkumist.
Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva
töövõimetuse korral tagame veteranile töövõimetuspensioni. Sõjalisel väljaõppel saadud
vigastuse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse korral tagame veteranile ühekordse hüvitise.
1.3 Meetmed veterani perekonnale
Veterani perekonna all mõeldakse veterani perekonnaliikmeid, elukaaslast ja teisi temaga
seotud lähedasi. Veteranipoliitika eesmärk on luua tingimused, kus veterani perekond on
teadlik teenistuse iseloomust ning suudab mõista ja toetada veterani teenistusest tulenevaid
katsumusi. Neid teavitatakse ja kaasatakse veterani määratud perekonnaliikmete kaudu,
austades eraelu ning lähtudes põhimõttest, et perekonna roll on toetav, mitte kohustuslik.
Enne rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suundumist antakse teenistujate
perekondadele ülevaade operatsiooni olemusest, sealhulgas tegevuspiirkonnast,
ülesannetest ning võimalikest riskidest ja nende maandamise meetmetest. Veterani
perekonnale tagatakse võimalus osaleda vaimse tervise esmaabi koolitusel. Lisaks
korraldatakse lähtuvalt operatsioonist ja kontingendi suurusest enne operatsioonile asumist
teavitus- ja kohtumisüritus, mis suurendab perekonna teadlikkust ning kaasatust.
Perekonna ja teenistuja kontakt on rahvusvahelise sõjalise operatsiooni jooksul võimaldatud
ulatuses, mida lubab operatsioonijulgeolek. Veterani perekonnale tagatakse võimalus saata
operatsioonil viibivale perekonnaliikmele saadetisi. Vahejuhtumite korral, sealhulgas juhul, kui
teenistuja saab vigastada või hukkub, tagatakse perekonnale viivitamatult kaplani ja
psühholoogi tugi ja nõustamine.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saamise
korral toetame perekonda vigastatud kaitseväelase külastuse korraldamisel.
Perekonnale osutatakse abi vajalike toimingute läbiviimisel Eestis, vajaduse korral ka
välisriigis, sealhulgas transpordi ja majutuse korraldamisel. Vajaduse korral hüvitame välisriigi
raviasutuses ajutiselt viibiva teenistuja kahel korral külastamiseks kuni kahe lähedase sõidu-
ja majutuskulud ning tagatud on ka tugiisiku olemasolu.
15
Kaitseväelase või Kaitseliidu liikme hukkumise korral keskendutakse poliitikas perekonna
toetamisele leinas ning väärikate kaitseväeliste matuste korraldamisele. Perekonnale
tagatakse kaplani ja psühholoogi tugi ning abi matuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Matuse
korralduslike otsuste tegemisel on juhtroll kaitseväelase või kaitseliitlase perekonnal, samas
kui riigi ülesanne on tagada koostöös veterani perekonnaga riigikaitsja väärikas
mälestamine. Tagame kaitseväelase hukkumise korral ühekordse hüvitise
perekonnaliikmetele ja teistele teenistujaga seotud inimestele või nimetatud füüsilistele
isikutele kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lisaks tagame veterani hukkumise korral
toitjakaotuspensioni, millele on õigus hukkunud kaitseväelase lapsel, vanemal või lesel.
Poliitika raames jätkatakse tegevusi, mis toetavad teenistusülesannete täitmise tõttu raskelt
vigastatud või teenistuses hukkunud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete laste haridusteed
ning huvitegevust.
Poliitikaga väärtustatakse veterani perekonna panust. Seetõttu on veteranidele mõeldud
üritused kavandatud nii veteranidele kui ka nende perekonnaliikmetele, rõhutades perekonna
rolli kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme toetamisel. Teeme koostööd veteranide lähedasi
ühendavate võrgustikega, et tagada veteranide lähedaste sidusus ja üksteise toetamine.
Samuti saavad veteran ja tema perekond üks kord pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt
operatsioonilt naasmist külastada lepingupartnerite kaudu spaad.
Estcoy-22 viis Iraagis lahingõppuste raames läbi isikukaitse operatsiooni. Foto: Andres Lember
Kokkuvõte
Kaitseväe ja Kaitseliidu uuendatud veteranipoliitikaga kujundatakse järgnevateks aastateks
Kaitseministeeriumi ning selle valitsemisala asutuste rollid ja peamised töösuunad poliitika
elluviimisel. Vajaduspõhine ja järjepidev veteranipoliitika tugevdab Eesti riigikaitset ning tagab,
et teenistuses kantud riskid ja koormus on tunnustatud ning toetatud ka pärast teenistuse
lõppu. Seetõttu seatakse poliitikas järgnevateks aastateks selged eesmärgid ja mõõdikud,
16
mille alusel koostab ministeerium iga-aastase rakenduskava. Poliitika keskmes on süsteemse
tervise toe kättesaadavus ja selle kvaliteet, veteranistaatuse nähtavus ning selle ühiskondlik
väärtustamine.
17
Lisa: veteranipoliitika meetmed
Lühendid: KV – Kaitsevägi; KL – Kaitseliit; KRA – Kaitseressursside Amet; KaM – Kaitseministeerium; ESM – Eesti Sõjamuuseum ; VLA – Välisluureamet; RKIK – Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus
1.1 Üldised meetmed
TÄIDESAATEV ASUTUS
Olemasolevad meetmed
Edendame teadlikkust teenistuskogemusest, et toetada veteranide teenistuse jätkamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas
KRA
Edendame teadlikkust veteranide teenistuskogemusest, et suurendada nende väärtustamist tööturul ja ühiskonnas laiemalt
KV, KaM
Tagame veteranile poliitika meetmete, teenuste ja tagatistega seotud küsimustes kindla kontaktpunkti KV
Tagame tegevväelastele, kes olid 31.12.2019. aasta seisuga tegevteenistuses, tegevteenistuspensioni suurendamise ühe protsendi võrra iga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest
KV
Tagame karjäärinõustamise nii teenistuse ajal, liikumisel Kaitseministeeriumi valitsemisalas kui ka valitsemisalast lahkumisel
KRA
Hüvitame teenistusest lahkumisel piirmäära ulatuses ühe kõrgharidusastme või ühel koolitusel osalemise õppekulu KV
Vahetu juhi kooskõlastusel on Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötaval veteranil veteranipäeval, 23. aprillil vaba päev KV, KL, KRA, KaM, ESM, RKIK, VLA
Võimaldame teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saanud kaitseväelastel osaleda spordivõistlustel KV, KL
Väljastame veteranile eluasemelaenu käenduse taotlemiseks teatise KV
Talletame veteranide teenistusega seotud pärandit ning tutvustame seda avalikkusele näituste, sündmuste ja publikatsioonidega
ESM
Tagame riigikaitseõpetuse raamistikus veteranitemaatika käsitlemise KRA
Toetame projekte, millega edendatakse veteranide ühtekuuluvust, tervisesporti ja taastusravi valdkonda KaM
Soodustame veteranide aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja avalikes aruteludes KV, KL, KaM
Planeeritavad meetmed
Võimaldame veteranile üks kord aastas esmase õigusnõustamise KV
Võimaldame veteranil osaleda veteranidele mõeldud spordiüritustel KV, KL
Leevendame veteranidele pärast teenistusest lahkumist rakendatavaid õppekulu hüvitamise tingimusi KV
Võimaldame Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavale veteranile sporditeenuse kulude täiendava hüvitamise KRA, KV, KL, VLA
Ajakohastame koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega veteranide eluasemelaenu käenduse taotlemise tingimusi
KaM
18
19
1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused
TÄIDESAATEV ASUTUS
Olemasolevad meetmed
Korraldame ravi, sh proteesimise ja taastusravi, Eestis või vajaduse korral ajutiselt välisriigi raviasutuses KV, KL
Tagame terviseseisundi hindamisega tuvastatud vajaduse korral tervishoiuteenuse, meditsiiniseadme ja ravimi KV, KL
Tagame kaitseväelasele tervisekahjustuse ravi ka pärast teenistussuhte lõppemist KV
Rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt tervisekahjustuse tõttu naasnud veteranile säilitame teenistussuhte ja tagame ajutise töövõimetuse perioodil lähetamise tähtaja lõpuni igakuise toetuse, mis on võrreldav välislähetustasuga
KV
Tagame võimaluse pöörduda psühholoogi poole, kes on valmis osutama psühholoogilise nõustamise teenust ja abi KV
Tagame võimaluse pöörduda sotsiaaltöötaja poole, kelle kaudu saab sotsiaalnõustamist KV
Tagame võimaluse pöörduda kaplani poole, kelle kaudu saab religiooniõpetust, kiriklikke talitusi, hingehoidu ja pihti KV Koolitame kohaliku omavalitsuse töötajaid veteranide toetamise ja nõustamise teemadel KV
Koolitame tugiisikuid, kes toetavad kaitseväelast või Kaitseliidu liiget ja tema lähedasi ravi- ja rehabilitatsiooniperioodil KV
Toetame püsiva töövõimetuse või puude korral täiendavalt isikliku eluruumi kohandamist KV
Tagame teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetus korral töövõimetuspensioni
KV
Maksame sõjaväelisel väljaõppel saadud vigastuse tagajärjel püsiva töövõimetuse tuvastamise korral ühekordse hüvitise KV, KL
Tagame psühhosotsiaalsete kriiside lahendamiseks ööpäevaringse info- ja abitelefoni haldamise KV Planeeritavad meetmed
Arendame enne rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemist toimuvat psühholoogilise ettevalmistuse programmi KV
Tagame rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ajal kohapealse esmase psühholoogilise toe ning juhtumite dokumenteerimise
KV
Tagame rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud ja traumasituatsioonis olnud veteranile pikaajalise psühholoogilise toe
KV
Korraldame uuringuid, et arendada operatsioonile suunduvatele teenistujatele ja sealt naasvatele veteranidele rakendatavaid meetmeid
KV
20
1.3 Meetmed veterani perekonnale
TÄIDESAATEV ASUTUS
Olemasolevad meetmed
Korraldame kaitseväelase lähedastele teabepäevi ja tagame neile asjakohase infomaterjali kättesaadavuse KV
Tagame rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva kaitseväelase perekonnale ja lähedastele võimaluse saata teenistujale tasuta pakk
KV
Tagame psühholoogiliste kriiside lahendamiseks ööpäevaringse info- ja abitelefoni haldamise KV
Võimaldame operatsioonilt naasnud veteranile perekonnaga ühekordse spaateenuse kasutamise KV Operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saamise korral toetame perekonda vigastatu külastuse korraldamisel
KV
Tagame hukkunud veterani lähedastele sotsiaalse ja psühholoogilise toe KV, KL, KaM
Toetame lähedasi hukkunud veterani matuste korraldamisel ja matusekulude katmisel KV, KL
Tagame veterani hukkumisel tema nimetatud isikutele ühekordse hüvitise KV, KL
Tagame teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumisel veterani ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele toitjakaotuspensionit
KV
Toetame teenistuses raskelt vigastatud või hukkunud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete laste haridusteed ning huvitegevust
KV, KL
Planeeritavad meetmed
Tagame kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme toetusvõrgustikule vaimse tervise esmaabi koolituse KV
KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU
VETERANIPOLIITIKA 2026–2030
2026
2
Sisukord
Taust ja hinnang senise poliitika rakendamisele ............................................................................. 4
Veteranipoliitika eesmärk .................................................................................................................... 6
Veterani määratlus ............................................................................................................................... 6
Veteranipoliitika peamised proovikivid .............................................................................................. 7
Veteranipoliitika rakendamine ............................................................................................................. 8
Rakendusasutuste ülesanded ............................................................................................................ 9
Veteranidele suunatud meetmed ..................................................................................................... 10
1.1 Üldised meetmed .............................................................................................................. 10
1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused .................................................................................. 12
1.3 Meetmed veterani perekonnale....................................................................................... 14
Kokkuvõte ............................................................................................................................................ 15
Lisa: veteranipoliitika meetmed ........................................................................................................ 17
3
Sissejuhatus
Võrreldes 2012. aastaga on rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned
oluliselt muutunud ning riikidevaheline konkurents teravnenud. Eesti ja kogu Euroopa
julgeolekuolukorda iseloomustab süvenev ebastabiilsus ja vastasseis, kus demokraatlikke
väärtusi ja reeglitel põhinevat maailmakorda ähvardavad agressiivsed jõud ning hübriid- ja
sõjalised ohud. Eesti kaitse alustalad on ühise identiteedi ja kõrge kaitsetahtega ühiskond ning
tihe koostöö liitlastega – eesmärgiga kasvatada riigi valmisolekut ja võimekust reageerida
ohtudele ning muuta Eesti-vastane agressioon teostamatuks.
Esimest korda pärast II maailmasõda käib Euroopas täiemahuline sõda, kus Venemaa
agressioon Ukraina vastu raputab senist rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevat
maailmakorda. Kujunenud julgeolekuolukord on suurendanud ootusi ka Eesti ajateenijatele,
tegev- ja reservväelastele ning kaitseliitlastele. Julgeolekuolukorra pingestumine ning Eesti
järjepidev panus rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse tähendab, et üha enam
riigikaitsjaid on teeninud või teenib riiki olukordades või keskkondades, mis eeldavad
valmisolekut kanda erandlikku koormust ja vastutust.
Rahvuslik toetuselement NSE lõpetas eestlaste osalemise Iraagis operatsioonil Inherent Resolve ja suundus Eestisse. Foto:
Andres Lember
Eesti Vabariik väärtustab kõiki, kes on Kaitseväe või Kaitseliidu koosseisus aidanud tagada
riigi iseseisvust ja julgeolekut, samuti neid, kes on teenistusülesannete täitmisel kaotanud elu
või saanud tervisekahjustuse. Aastatel 1997–2026 on rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel osalenud ligi 3900 kaitseväelast. Teenistusülesannete täitmise tõttu
Kaitseväes või Kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelisel väljaõppel saadud tervisekahjustuse
tagajärjel on püsivalt töövõime kaotanud 100 riigikaitsjat, neist 38 rahvusvahelistel
sõjalistel operatsioonidel.
Teenistusülesannete täitmise tõttu on hukkunud 30 kaitseväelast. Meie ei unusta!
Ajalooline kogemus näitab, et riikliku veteranipoliitika üks kriitilisemaid lähtekohti on selge ja
põhjendatud veterani määratlus. Ähmane või vastuoluline veterani määratlus tekitab
ebaõiglustaju, killustab sihtrühmi ja õõnestab usaldust nii veteranide endi kui ka ühiskonna
tasandil.
4
Veteranid on väärtuslik inimvara. Nad on kriisiolukordades karastunud riigikaitsjad, kelle
teenistuskogemused aitavad tugevdada riigikaitset, arendada sõjaväelist väljaõpet ja üksuste
sidusust ning kanda edasi Kaitseväe põhiväärtusi. Veteranid on sageli üksuste eeskuju
pingelistes olukordades.
Veteranipoliitika mõju ületab üksikisiku heaolu tasandi. See mõjutab otseselt riigikaitse
valdkonna personalistrateegiat, riigikaitsjate moraali ja valmisolekut täita suure riskiga
ülesandeid. Hästi toimiv süsteem annab kindluse, et riigi moraalne lepe veteranidega on
usaldusväärne ja järjepidev. Seeläbi toimib veteranipoliitika riigikaitse institutsioonide
moraalse kapitali mõõdikuna – tulemuslik poliitika kajastab kogu sõjalise riigikaitse
usaldusväärsust. Veteranide toetamine ja väärtustamine on riigi ning ühiskonna pikaajaline
kohustus nende ees, kes on teenistuses kandnud erandlikku koormust ja riski.
Veteranipoliitika toimib ja areneb mitmetahulises institutsioonilises keskkonnas. See on
lõimunud mitme riiklikult olulise valdkonnaga: riigikaitse, tervishoid, sotsiaalkaitse, haridus,
tööturg, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Ilma tugeva koordineerimise ja selge
vastutuse jaotuseta tekib killustatus, mis vähendab meetmete tõhusust, sealhulgas
veteranide ligipääsu abile. Samal ajal ei ole avalik tähelepanu poliitikale endastmõistetav kuna
see konkureerib teiste riiklike prioriteetidega.
Veteranide katsumused on olnud läbi aegade seotud eelkõige teenistusest tsiviilellu
üleminekuga, mõjudega vaimsele ja füüsilisele tervisele ning töö- ja haridustee jätkumisega.
Hulk veteranidega seostatavaid terviseprobleeme võib avalduda ajalise viivitusega, mis
muudab varajase sekkumise, järjepideva järelkontakti ja tervikliku toe eriti oluliseks.
Rahvusvaheline kogemus näitab, et veteranide ootused riigile on üldjoontes sarnased.
Keskseks peetakse eelistatult ühe kindla kontaktpunkti kaudu lihtsat ja selget ligipääsu
teenustele, terviklikku tervise- ja rehabilitatsioonituge, järelhoolt ning praktilist abi töö- ja
haridustee jätkamisel. Oluliseks peetakse ka pereliikmete kaasamist, läbipaistvaid otsuseid,
mõistlikku bürokraatiat ja usaldusel põhinevat suhtlust.
Poliitika ajakohastamisel võib eelneva põhjal teha mitu järeldust. Fookuses peab olema
veterani teenistuse jätkamine ning selle toetamine ja väärtustamine Kaitseministeeriumi
valitsemisalas. Sama tähtis on süsteem, kus riik, kohalik omavalitsus ja vabaühendused
täiendavad veterani toetamisel üksteist. Selliselt mõtestatud veteranipoliitika on
strateegiline investeering Eesti riigikaitsjatesse, riigikaitse usaldusväärsusse ja Eesti
ühiskonna sidususse nii rahu- kui ka sõjaajal.
Taust ja hinnang senise poliitika rakendamisele
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikat on kujundatud alates 2012. aastast. Senine poliitika
on tuginenud kahele kesksele sambale: kutsealasele toele ja ühiskondlikule tunnustusele.
Poliitika rakendamise käigus on kujundatud terviklik meetmeraamistik, mis hõlmab tuge
teenistusest tsiviilellu üleminekul, karjääri- ja sotsiaalnõustamist, rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemise järgset kohanemist, vigastatute ja nende lähedaste toetamist ning
kontakt- ja teenusstruktuuride arendamist. Samuti on määratletud poliitika sihtrühm ja
edendatud vajaduspõhiseid teenuseid.
5
Senine rakendamine näitab, et poliitikaga on loodud toimiv ja sihipärane toetussüsteem.
Rakendusasutused on taganud, et meetmeid arendatakse järjepidevalt ning need jõuavad
sihtrühmani. Veteranidele ja nende lähedastele suunatud meetmeid hinnatakse valdavalt
abistava ning asjakohasena. Tagatud on vajalik tugi teenistuse jätkamiseks ja loodud
võimalused rakendada teenistuskogemust ka teenistuse järel. Samuti on poliitika aidanud
kasvatada veteranide ühiskondlikku väärtustamist.
Selleks, et hinnata veteranipoliitika senist rakendamist, korraldas Kaitseministeerium 2025.
aastal kaks uuringut: veteranide küsitlus- ja eksperdiuuring, mille raames intervjueeriti
valdkonna eksperte ning sõjalise riigikaitse tippjuhte. Uuringute tulemused annavad tervikliku
ülevaate poliitika tugevatest külgedest ja arenguvajadustest ning on aluseks ajakohastatud
eesmärkide ja meetmete kujundamisel.
Teenuste kättesaadavus eeldab veterani teadlikku pöördumist ja koostöövalmidust. Teenuste
saamiseks tuleb järgida kõiki kehtivas regulatsioonis ette nähtud protseduure, mis tagavad
kvaliteedi, sihipärasuse ja ressursside tõhusa kasutamise. Samas vajavad veteranid sageli
lisateavitamist ja -suunamist, et kutsealased toetusteenused oleksid neile praktiliselt
kättesaadavad. Kui veteranidel ilmnevad teenustega seotud takistused, tuleb lähtuda osaliste
koostööl põhinevatest lahendustest.
Uuringutes toodi esile ka probleem, et vigastuste teadlik registreerimata jätmine raskendab
nende hilisemat tõendamist ja piirab õigust teenistusalastele tagatistele. Kuna meetmeid saab
rakendada tervishoiusüsteemis registreeritud juhtumite alusel, tuleks pöörata suuremat
tähelepanu teenistusalaste vigastuste ja terviseprobleemide varajasele tuvastamisele.
Järeldusena rõhutatakse vajadust käsitleda vaimse tervise probleeme füüsiliste vigastustega
võrdväärsena nii praeguste kui ka uute veteranide puhul.
Poliitika rakendamise vaates ilmneb vajadus selgelt struktureeritud ja koordineeritud juhtimise
järele. Tähtsaks peetakse keskset ja usaldusväärset infokanalit, mille kaudu saab veteran
süsteemset ja ajakohast teavet veteranile suunatud teenuste ning toetuste kohta. Samuti
eeldab toetusteenuste kvaliteedi tagamine piisavaid ressursse, et vältida rakendusasutuste
ülekoormust.
Laiema koostöö ja ressursside eraldamise kontekstis on oluline, et Eesti
veteraniorganisatsioonide kestlikkus ja esinduslikkus sõltuvad eeskätt nende endi
strateegilisest juhtimisest ning kaasamisvõimekusest. Kaitseministeerium jätkab seejuures
iga-aastase projektitoetuste konkursiga selliste projektide toetamist, mis aitavad saavutada
poliitika eesmärki ja selle toetavad fookusvaldkondi.
Lisaks rõhutatakse uuringutes vajadust säilitada veteranistaatuse selgus ja üheselt
mõistetavus. Veteranide endi hinnangul peab staatuse andmine põhinema reaalsel
teenistuskogemusel, eeskätt rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisel. Selge ja
põhjendatud määratlus toetab veteranide positiivse kuvandi kujunemist ühiskonnas.
Veteranipoliitika senise rakendamise tugevad küljed:
1. Rakendusasutused tagavad, et meetmeid arendatakse ja need jõuavad sihtrühmani.
2. Veteranidele ja nende lähedastele suunatud meetmeid hinnatakse abistava ning asjakohasena.
3. Veteranidele on tagatud kaitseväeteenistuse jätkamiseks vajalik abi ja võimalused.
4. Veteranide ühiskondlik väärtustamine on poliitika rakendamisel kasvanud.
6
Kokkuvõttes on senise poliitikaga loodud vajalik ja toimiv veteranide toetamise raamistik, kuid
seda tuleb ajakohastada, et vastata muutunud julgeolekuolukorrale ning veteranide ja
ühiskonna ootustele. Läbivad teemad on teenistuskogemuse väärtustamine, vaimse ja
füüsilise tervise süsteemne toetamine, üleminek tsiviilellu, toetusteenuste kättesaadavus ja
terviklikkus, veteranistaatuse selgus ning selle ühiskondlik väärtustamine. Uuringud annavad
sisulise aluse poliitika edasiarendamiseks.
Veteranipoliitika eesmärk
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika eesmärk on tagada igale veteranile kaasav,
koostööl põhinev ja järjepidev tugi ning veteranistaatuse ühiskondlik väärtustamine.
Uuendatud poliitikas lähtutakse 2012. aasta veteranipoliitika põhimõtetest ja arendatakse
olemasolevat toetusstruktuuri edasi. Järgneva nelja aasta poliitika fookusvaldkonnad on
järgmised:
1. Keskendume valdkondadele, mis on veteranidega otseselt seotud. Poliitika
keskmes on veterani ühiskondlik tunnustus, tervis ja sotsiaalne toimetulek ning tema
lähedaste toetus. Need valdkonnad kujundavad poliitika pikaajalise mõju.
2. Tugevdame veteranide ühiskondlikku väärtustamist. Poliitika sisaldab meetmeid,
mis kujundavad veteranikultuuri ning suurendavad avalikku tunnustust. Veteranide
nähtavus mõjutab teenistusmoraali, kuuluvustunnet ja seda, kuidas riigikaitset
ühiskonnas tajutakse. Pöörame eritähelepanu aprillile kui veteranikuule ja 23. aprillile
kui veteranidele pühendatud päevale.
3. Sidustame riigi ja vabaühenduste rolle. Poliitika kujundab terviksüsteemi, kus
riiklikud meetmed ja vabaühenduste tegevus täiendavad üksteist. Riik tagab
koordineerituse ja toe, vabaühendused panustavad veteranide nähtavusse ja
kogukondlikku toetusse.
4. Parandame toetusmeetmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Selleks et tõhustada
poliitika meetmete jõudmist sihtrühmani, suunatakse rakendusasutustesse vajaduse
korral lisaressursse.
5. Poliitika järjepidev rakendamine rahu- ja sõjaajal. Veteranipoliitikat rakendatakse
nii rahuajal, sõjaseisukorras kui ka selle järel. Veteranide heaolu tagamine on riigi
järjepidev kohustus –poliitika eesmärk on tagada vähemalt tervisega seotud iseseisev
esmane toimetulek.
Veterani määratlus
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidena käsitletakse Eesti kodanikke, kes vastavad vähemalt
ühele alljärgnevatest tingimustest:
1) on osalenud kaitseväelasena rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) on osalenud kaitseväelase või Kaitseliidu liikmena väljastpoolt Eesti riigi
territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;
3) on saanud kaitseväelasena teenistusülesannete täitmise tõttu
tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse või on hukkunud;
4) Kaitseliidu liikmel on sõjaväelises väljaõppes osalemise või teenistuskohustuste
täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tuvastatud püsiv töövõimetus või ta on
hukkunud.
7
Tervisekahjustus1 peab olema riigi või liitlaste tervishoiusüsteemis registreeritud.
Teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustuse saamine ei hõlma
kutsehaigustest tingitud tervisekahjustusi. Staatuse omistamise protsesse täpsustatakse
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika rakenduskavas.
Veteranipoliitika peamised proovikivid
Veteranipoliitikat kujundatakse ja viiakse ellu püsivalt pingestunud ja ettearvamatus
julgeolekukeskkonnas, kus rahvusvaheline vastasseis ning Eesti sõjalise riigikaitse areng on
muutnud Eesti riigikaitse ülesanded ja ühiskonna ootused laiapõhjalisemaks. Samal ajal on
rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide olemus ajas muutunud. Kui varasemat perioodi
iseloomustasid lahingoperatsioonid Afganistanis ja Iraagis, siis käimasolevad rahvusvahelise
sõjalise koostöö panused on peamiselt seotud liitlaste toetamise, väljaõppe, nõustamise ning
staabitööga operatsioonidel Lähis-Ida kriisikolletes. Samal ajal on mitmekesistunud
lahingoperatsioonidel osalenute vajadused ning nende ootused riigi ja ühiskonna toetusele.
Geopoliitiline olukord eeldab poliitika sisulist ajakohastamist.
Üks keskne proovikivi on vajadus arvestada, et peale rahuaja teenistusülesannete täitmise ja
sõjaväelises väljaõppes osalemise peavad poliitika meetmed olema realistlikud ja
skaleeritavad ning toimima ka ulatuses, mida riik on võimeline tagama sõjaseisukorra ja
mobilisatsiooni ajal ning pärast nende lõppenuks kuulutamist. Sõjaaja vajaduste hõlmamine
nõuab veteranipoliitikas selgeid valikuid.
Teine proovikivi on poliitika tulemuslikkuse mõõdetavus ja juhtimine. Poliitika senisel
rakendamisel ei ole selgelt määratletud selle oodatavaid tulemusi, vahemõõtmisi ega
vastutust. Korrapärane ja süstemaatiline eesmärkide seadmine ja tulemuste mõõtmine
võimaldab hinnata toetusmeetmete tegelikku toimimist, nende kättesaadavust, kvaliteeti ning
jõudmist sihtrühmani. Samas on poliitika tulemuste ja mõju mõõtmine olemuslikult keerukas,
eriti veteranidega seonduva vaimse tervise probleemide ennetamise ja pikaajaliste teenuste
mõju hindamisel. Põhjendatult piiravad seda ka konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuded ning
teenistujate isiklikud motiivid hoida osa terviseteavet väljaspool ametlikke süsteeme.
1 Kaitseministri 29. juuni 2016. a määrus nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“.
8
Eesti kontingendi rahvuslik toetuselement NSE-4 andmas vastutust üle toetuselemendile NSE-5. Foto: Hans Vega Lehepuu
Kolmas proovikivi on veteranide kogukonna toimimine ja kestlik võimestamine. Kuigi
veterane koondavate organisatsioonide roll paindliku ja spetsiifilise toe pakkumisel on oluline,
ei saa veteranide kogukonna arendamist siduda ainult ühe osalusvormiga. Uuendatud poliitika
lähtekoht on, et veteranide kogukonda tuleb tugevdada ja väärtustada seal, kus veteran
ise soovib sellest osa saada – nii veteraniorganisatsioonides kui ka Kaitseväes ja
Kaitseliidus. Just need on veteranide loomulikud kokkupuutekohad, mille kaudu kujuneb
veteranistaatuse sisemine väärtustamine ja ühine identiteet.
Veteranipoliitika rakendamine
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikas juhindutakse Eesti julgeolekupoliitika alustest,
riigikaitse ja Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast ning personalistrateegiast.
Poliitika eest vastutab Kaitseministeerium, kes rakendab muu hulgas juhtumi- ja
vajaduspõhist järelevalvet poliitika elluviimise üle. Kaitseministeerium tagab poliitika
strateegilise suunamise, uuringute läbiviimise, riigiasutuste vahelise koordineerimise,
tulemuste hindamise ning õigusruumi kujundamise.
Poliitika peamine rakendusasutus on Kaitseväe toetusteenuste keskus. Keskust
toetavad oma vastutusvaldkonna piires teised Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused.
Asutused vastutavad poliitikas ette nähtud põhimõtete ja meetmete järjepideva rakendamise
eest oma valdkondades, tehes vajaduse korral uuringuid teenuste parendamiseks. Teenuseid
osutatakse ja toetusmeetmeid rakendatakse koostöös teiste asjakohaste riigiasutuste,
kohalike omavalitsuste ning vabaühendustega, et tagada ligipääsetav ja terviklik tugisüsteem.
Poliitika elluviimist suunab Kaitseministeeriumi juhitav töörühm. Töörühm hindab poliitika
rakendamise seisu, tuvastab kitsaskohti ning teeb ettepanekuid meetmete kohta.
9
Poliitikat uuendatakse iga nelja aasta järel. Poliitika elluviimiseks koostatakse
Kaitseministeeriumi juhtimisel iga-aastane rakenduskava, milles määratletakse tegevused,
vastutajad, ajaraam ja mõõdikud. Rakenduskava alusel jälgitakse poliitika tulemuslikkust ja
vajaduse korral tehakse korrektiive.
Rakendusasutuste ülesanded
Veteranipoliitika elluviimine on riigi seisukohalt oluline nii riigikaitse kestlikkuse,
institutsioonilise usalduse kui ka ühiskondliku sidususe vaates. Rakendusasutuste tegevus
peab lähtuma põhimõttest, et poliitikasse suunatud ressursid suurendavad veteranide heaolu
parimal võimalikul moel ning toetavad nende sidet riigikaitsega ka pärast aja-, tegev- ja
vabatahtliku teenistuse lõppu, sealhulgas reservis olles.
Kaitseväe juhtimisel hoolitsevad Kaitsevägi ja Kaitseliit selle eest, et poliitika meetmed on
veteranidele kättesaadavad. Nad on veteranikultuuri kujundajad ja fookuspunkt. Seega on neil
kandev roll poliitika sisulisel rakendamisel, veteranide teavitamisel ning nende kaasamisel
teenistusse, ühisüritustele ja muusse tegevusse, arvestades veteranide võimeid ja
valmisolekut osaleda Kaitseväe tegevuses.
Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et teenistujate rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemise väljaõpe, osalemise toetamine ja sellejärgne kohanemine, tervise- ja
rehabilitatsiooniteenustele suunamine ning teenistusest tsiviilellu üleminek toimuksid sujuvalt.
Samuti vastutavad nad järjepideva sisulise kontakti hoidmise eest veteranidega nii teenistuse
ajal kui ka pärast selle lõppu, et võimaldada varajast sekkumist ning vajaduspõhist tuge.
Kutsume üles kasutama veteranide väärtuslikku kogemust Kaitseliidu noorteorganisatsioonide
tegevuses, kaasates veterane töötubadesse, ühisüritustele, kohtumistele ning teistesse
väljaõppe vormidesse. Veteranid kui väärtuskasvatuse elavad eeskujud on oodatud noortega
seotud ettevõtmistesse. Nende teadmised ja kogemused on väga vajalikud, sest aitavad
ühtlustada põlvkondadevahelisi arusaamu. Kui veteranidel on valmisolek sellisel moel
panustada, siis on nad oodatud ühendust võtma Kaitseliidu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde
organisatsioonidega, et leida kokkuleppel õige aeg, koht ning tegevusmaht.
Veteranile on toetusteenuste keskuses tagatud püsiv ja kindel kontaktpunkt, mis toimib
keskse infokanalina kõigis poliitikaga seotud meetmete ja teenuste küsimustes. Kontaktpunkti
teave tehakse kättesaadavaks toetusteenuste keskuse avalikes infokanalites.
Kaitseressursside Amet tagab järjepideva ja ajakohase ülevaate rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel osalenud veteranidest. Ameti roll on tagada veteranidega seonduvate
andmete korrastatus ja kasutatavus poliitika elluviimisel, toetades sellega Kaitseväge ning
Kaitseliitu. Lisaks hoolitseb amet selle eest, et eeltoodud temaatikat käsitletakse üldhariduses.
Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum kogub ja uurib veteranide teenistusega
seotud pärandit ning tutvustab seda avalikkusele näituste, sündmuste ja publikatsioonide
vahendusel.
Teenuste osutamisel peavad rakendusasutused lähtuma terviklikust lähenemisviisist, kus
meditsiiniabi, vaimse tervise tugi ja sotsiaalne toetus moodustavad ühtse ning koordineeritud
süsteemi. Keskendutakse teenuse kvaliteedile, kättesaadavusele ja spetsialistide pädevusele
veteranidega töötamisel, sealhulgas pikaajaliste ning viivitusega avalduvate probleemide
käsitlemisel.
Määratud ülesannete täitmisel hoitakse kontakti ja tehakse koostööd veterane ühendavate ja
toetavate vabaühendustega, toetades nende tegevust ning kaasates neid veteranide
10
teavitamisse ja teenuste arendamisse. Selle tulemusena suureneb veteranide nähtavus
ühiskonnas ning tugevneb nende roll eeskujudena ja riigikaitseliste väärtuste kandjatena.
Rakendusasutused peavad tagama, et poliitika rakendamisel järgitakse isikuandmete
töötlemise põhimõtteid ja füüsiliste isikute kaitse nõudeid. Toetusteenuste ja tugimeetmete
korraldamisel tuleb kasutada turvalisi lahendusi ning vajaduse korral teha koostööd
asjakohaste riigiasutustega.
Asutuste sisendit arvestatakse rakenduskava koostamisel, tuvastades kitsaskohti ja tehes
ettepanekuid meetmete täiendamise või ümberkujundamise kohta. Seekaudu kohandatakse
poliitika süsteemiks, mis vastab nii julgeolekukeskkonna arengusuundumustele kui ka
veteranide muutuvatele vajadustele.
Veteranidele suunatud meetmed
Veteranidele suunatud meetmete eesmärk on väärtustada veterane ühiskondlikul tasandil
ja toetada tuge vajavaid veterane nii teenistuse ajal kui ka selle järel. Asutuste ja
asjakohaste partnerite roll on tagada meetmete tõhus ning koostööl põhinev rakendamine. Et
poliitika oleks edukas, tuleb hoida kontakti kõikide veteranidega, ka nendega, kes on
Kaitseministeeriumi valitsemisalast väljunud.
Poliitika ja selle meetmete rakendamise edukuse eeldus on terviklik Kaitseväe ja Kaitseliidu
veteranide andmebaas, mille haldamise eest vastutab Kaitseressursside Amet. Andmete
ajakohasus ja kvaliteet tagatakse Kaitseministeeriumi ja valitsemisala asutuste koostöös.
Sõjaseisukorra ajal, pärast selle lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni järel
rakendatakse poliitikat põhimõttel, et veteranide toetamine ja poliitika meetmete kestlikkus on
riigi kohustus. Täpsem poliitika planeeritakse ja kujundatakse riigikaitse arengu- ja
tegevuskava alusel.
Teenistusalaste tagatiste saamise õigus peatub või lõpeb seaduses sätestatud tingimustel2.
1.1 Üldised meetmed
Üldiste meetmete eesmärk on tunnustada veteranide panust, hoida ja rakendada nende
kogemust ning suurendada neile pakutavat väärtust. Meetmete kaudu kujundatakse keskkond,
kus veteran tunnetab, et tema panus Eesti riigikaitsesse on tunnustatud nii riiklike
institutsioonide kui ka ühiskonna tasandil.
Fookuses on veteranide teenistuskogemuse rakendamine Kaitseministeeriumi
valitsemisalas, lähtudes veterani väärtuslikust teenistuskogemusest, omandatud
kvalifikatsioonist ja võimetest.
Tagame tegevväelastele, kes olid 31.12.2019. aasta seisuga tegevteenistuses,
tegevteenistuspensioni suurendamise ühe protsendi võrra iga rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemise eest.
Tagame veteranile karjäärinõustamise nii teenistuse ajal, liikumisel Kaitseministeeriumi
valitsemisalas kui ka valitsemisalast lahkumisel. Jätkame teenistusest lahkuva veterani
õppekulu hüvitamist3. Hüvitist on võimalik taotleda ühe korra ning seda makstakse piirmäära
ulatuses kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Poliitika raames soovime leevendada õppekulu
2 Kaitseväeteenistuse seaduse § 204. 3 Kaitseväeteenistuse seaduse § 200.
11
hüvitamise tingimusi: laiendada meedet neile, kes jätkavad tööd Kaitseministeeriumi
valitsemisalas töötaja või teenistujana või kes on teenistusest väljunud, aga ei teinud taotlust
teenistuses olles. Meedet rakendatakse kuni kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist.
Eesmärgiga tunnustada veterani panust ja väärtustada tema teenistust, antakse
Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavatele veteranidele 23. aprillil, veteranipäeval vaba
päev, kooskõlastades selle vahetu juhi või ülemaga. Nii luuakse võimalus osaleda
veteranipäeva üritustel, veeta aega perega või tähistada päeva endale sobival viisil. Samuti
kutsutakse kõiki teisi Eesti tööandjaid ja ettevõtteid üles märkama ning tunnustama oma
organisatsioonis töötavaid veterane samalaadse meetmega.
Mali Vabariigis teeninud Eesti jalaväerühm. Foto: Valner Väino
Võimaldame kaitseväelastel ja Kaitseliidu liikmetel osaleda vigastatud veteranidele
mõeldud spordivõistlustel ning vajaduse korral toetame püsiva töövõimetusega veterani
osalemist lisameetmetega. Poliitika abil laiendame veteranide spordivõistlustel osalemise
toetamist kõigile veteranidele. Eelarve piires saavad veteranid osaleda nii sise- kui ka
välisriiklikel võistlustel.
Tagame kõigile Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavatele veteranidele täiendava
sporditeenuse kulude hüvitamise, mida saab kasutada samadel tingimustel, nagu nende
tööandja juba võimaldab.
Veteranile tagatakse kord aastas tasuta esmane juriidiline konsultatsioon. Selle võimaldamine
on oluline kuna eelkõige traumajärgsetes olukordades võib veteranil tekkida vajadus
õigusnõustamise järele, sealhulgas peresuhete, toetuste taotlemise või makseraskuste
küsimustes.
Veterane toetatakse eluaseme soetamisel eluasemelaenu käenduse teatise tagamisega,
mille toel saab eluaseme ostmisel või olemasoleva eluaseme renoveerimisel taotleda
sissemaksekohustuse vähendamist. Koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega
12
otsib Kaitseministeerium võimalust ajakohastada veteranide eluasemelaenu käenduse
taotlemise tingimusi.
Üldiste meetmete põhisuunana keskendutakse veterani nähtavuse ja positiivse kuvandi
tugevdamisele ühiskonnas. Selleks et veterane rohkem väärtustada, suurendatakse
teadlikkust nende teenistuskogemusest ja panusest riigikaitsesse. Kaitseministeerium toetab
ka edaspidi kaitsetahte valdkonna projektitoetuste konkursi raames projekte, mis aitavad
saavutada veteranipoliitika eesmärki.
Riigikaitseõpetuses jätkatakse veteranitemaatika käsitlemist ja Eesti Sõjamuuseum aitab
püsinäitusega tugevdada veteranide ühiskondlikku kuvandit. Samuti väärtustatakse
veteranide teadmisi, oskusi ja teenistuskogemusi, kaasates neid riigikaitseteemade avalikesse
aruteludesse.
1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused
Toetame Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide vaimset ning füüsilist tervist nii teenistuse ajal
kui ka pärast teenistussuhte lõppemist: jätkame veteranide iseseisva toimetuleku toetamist,
sealhulgas vajaduspõhiste abivahendite ja sobivate elamistingimuste kaudu.
Toetusmeetmed on tulemuslikud siis, kui teenuseid osutatakse tõhusalt ja veteranid on ise
valmis protsessis aktiivselt kaasa lööma. Ühiste eesmärkide saavutamine sõltub peamiselt
usalduslikust koostööst teenuseosutajate ja veterani vahel. Veteranipoliitika tervise
toetamise meetmeid rakendatakse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu
saadud tervisekahjustuse korral.
Poliitikas lähtutakse tervikliku lähenemise põhimõttest, mille kohaselt tagatakse veteranile
ravi ja rehabilitatsiooni jätkumine ka pärast teenistussuhte lõppemist. Eesmärk on toetada
terviseseisundi taastamist või säilitamist, funktsioonide taastumist ning igapäevast
toimetulekut. Vigastatud veteranile korraldatakse ravi, sealhulgas proteesimine ja taastusravi,
Eestis või vajaduse korral ajutiselt välisriigi raviasutuses. Veteranile tagatakse raviplaaniga
määratud teenused, meditsiiniseadmed ja ravimid. Teenistussuhte lõpetanule osutatakse
tervishoiuteenust Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve vahenditest seni kaua, kui
raviprotsess viiakse üle tsiviiltervishoiusüsteemi, toetades raviprotsessi jätkumist.
Poliitika rakendamisel pööratakse eraldi tähelepanu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemisega seotud vaimse tervise probleemide ennetamisele ja veterani toetamisele.
Vaimse tervise tugi kujundatakse poliitika rakendamisel nii, et see hõlmaks kogu
operatsioonil osalemise tsüklit.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise ettevalmistamise ühe osana hinnatakse
teenistuja kui tulevase veterani psühholoogilist valmisolekut. Poliitika raames laiendatakse
hindamisprotsessi, kaasates kaitseväelase valmisoleku hindamisse ka sotsiaaltöötaja. Kui
tuvastatakse ebapiisav valmisolek või suur risk operatsioonijärgsete vaimse tervise
probleemide tekkeks, ei pruugi kaitseväelane sõjalisele operatsioonile pääseda. Teenistujal,
keda ei toeta sotsiaalne keskkond, on suurem risk, et ta vajab peale osalemist lisatuge.
Lõpliku otsuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise kohta teeb Kaitsevägi
või Kaitseliit, kes lähtub kliinilise psühholoogi ja sotsiaaltöötaja hinnangust. Sõjalisele
operatsioonile suunduvale kaitseväelasetele tagatakse psühholoogilise võitlusvõime
ettevalmistus ja talle tutvustatakse osalemisega kaasnevaid teenistusalaseid tagatisi.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibivatele kaitseväelastele tagatakse
heaoluprogramm, sealhulgas kontakti hoidmine lähedastega ning meelelahutus- ja
sportimisvõimalused. Eesti kontingendile tagatakse võimekus reageerida vaimse tervise
13
esmaabiga ja dokumenteerida vahetud traumajuhtumid või keskkonnaga kaasuv
psühholoogiline mõju, lähtudes operatsioonipiirkonna riskiastmest. Lõpliku otsuse asjakohase
ennetuse ja lahenduse kohta teeb Kaitsevägi. Sealjuures ei ole oluline kontingendi suurus,
vaid operatsioonipiirkonnas kehtiv lahingkontakti tõenäosus. Rahvusvaheliselt sõjaliselt
operatsioonilt tervisekahjustuse tõttu naasnud kaitseväelasele säilitame teenistussuhte ja
ajutise töövõimetuse perioodil tagame talle kuni lähetuse tähtaja lõpuni igakuise toetuse, mis
on võrreldav välislähetustasuga.
Pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt naasmist läbib veteran kahe kuu jooksul
struktureeritud kohanemisprogrammi ja pikema aja jooksul vajaduspõhise järelkontrolli.
Vigastada saanud kaitseväelane kaasatakse kohanemisprotsessi vastavalt tema
terviseseisundile või kavandatakse talle samaväärne individuaalne lahendus. Poliitika
rakendamisel laiendatakse operatsioonijärgset kohanemisprogrammi, et tagada vajadust
mööda sessioonid psühholoogiga, vajaduse korral kliinilise psühholoogiga, lähtudes
rahvusvahelise sõjalise operatsiooni iseloomust ja toimunud sündmustest. Vigastatud
kaitseväelane kaasatakse rahvusvahelise sõjalise operatsiooni järgsesse kohanemisprotsessi
niipalju, kui tema terviseseisund võimaldab.
Eesti üksus Mali Vabariigis rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Barkhane. Foto: Jaanus Lensment
Kriisiolukorras olnud või täiendavaks nõustamiseks soovi avaldanud kaitseväelasele
tagatakse sõjalise operatsiooni järel kindlaksmääratud intervallidega psühholoogi sessioonid,
et varakult tuvastada võimalikud ajapikku avalduvad vaimse tervise häired.
Kaitseväeteenistusest väljunud veteranidele saadetakse sessioonidel osalemiseks kutse ja
neil osalemine on vabatahtlik.
Veteranipoliitika oluline osa on veterani toetav sotsiaalvõrgustik. Kaitsevägi koordineerib ja
vajaduse korral koolitab veterani tugivõrgustikku, kes aitab märgata muutusi, reageerida
riskiolukordadele ja toetada tsiviileluga kohanemist. Tugivõrgustik võib hõlmata veterani
14
perekonda, kolleege, sotsiaalset ringkonda ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse
esindajaid. Pakume toetusvõrgustiku liikmetele vaimse tervise esmaabi koolitusi.
Veteranil ja tema perekonnaliikmetel on võimalus pöörduda nii teenistuse ajal kui ka pärast
teenistusest lahkumist toetusteenuste keskuse poole, et saada sotsiaalnõustamist ning
vaimse tervise ja kaplaniteenistuse tuge. Poliitika eesmärk on parandada vaimse tervise toe
ligipääsetavust. Vaimse tervise ja sotsiaalmurede lahendamiseks tagatakse ööpäevaringse
info- ja abitelefoni haldamine. Lisaks on veteranidele ja nende lähedastele kättesaadavad
üleriigilised anonüümsed vaimse tervise tugiliinid.
Peale tervisetoe hõlmab veteranipoliitika elukeskkonna kohandamist püsiva
töövõimetusega veteranidele. Teenistusülesannetest tuleneva liikumis- või
toimetulekuraskusega veteranile tagatakse vajaduspõhine eluruumi kohandamine, et ta saaks
elada võimalikult iseseisvat elu. Veteranile kohandatakse elamispind koostöös kohaliku
omavalitsusega ning Kaitseväe hallataval pinnal elavale veteranile tagatakse samaväärne
ligipääsetav lahendus.
Poliitika raames kavandatakse veteranide vaimse tervise ja taastusravi valdkondade arengut.
Selleks analüüsitakse valitsemisalas kompetentsikeskuse loomist, mille ülesanne on juhtida ja
koordineerida Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele vajaduspõhise ning tervikliku teenuse
pakkumist.
Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva
töövõimetuse korral tagame veteranile töövõimetuspensioni. Sõjalisel väljaõppel saadud
vigastuse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse korral tagame veteranile ühekordse hüvitise.
1.3 Meetmed veterani perekonnale
Veterani perekonna all mõeldakse veterani perekonnaliikmeid, elukaaslast ja teisi temaga
seotud lähedasi. Veteranipoliitika eesmärk on luua tingimused, kus veterani perekond on
teadlik teenistuse iseloomust ning suudab mõista ja toetada veterani teenistusest tulenevaid
katsumusi. Neid teavitatakse ja kaasatakse veterani määratud perekonnaliikmete kaudu,
austades eraelu ning lähtudes põhimõttest, et perekonna roll on toetav, mitte kohustuslik.
Enne rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suundumist antakse teenistujate
perekondadele ülevaade operatsiooni olemusest, sealhulgas tegevuspiirkonnast,
ülesannetest ning võimalikest riskidest ja nende maandamise meetmetest. Veterani
perekonnale tagatakse võimalus osaleda vaimse tervise esmaabi koolitusel. Lisaks
korraldatakse lähtuvalt operatsioonist ja kontingendi suurusest enne operatsioonile asumist
teavitus- ja kohtumisüritus, mis suurendab perekonna teadlikkust ning kaasatust.
Perekonna ja teenistuja kontakt on rahvusvahelise sõjalise operatsiooni jooksul võimaldatud
ulatuses, mida lubab operatsioonijulgeolek. Veterani perekonnale tagatakse võimalus saata
operatsioonil viibivale perekonnaliikmele saadetisi. Vahejuhtumite korral, sealhulgas juhul, kui
teenistuja saab vigastada või hukkub, tagatakse perekonnale viivitamatult kaplani ja
psühholoogi tugi ja nõustamine.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saamise
korral toetame perekonda vigastatud kaitseväelase külastuse korraldamisel.
Perekonnale osutatakse abi vajalike toimingute läbiviimisel Eestis, vajaduse korral ka
välisriigis, sealhulgas transpordi ja majutuse korraldamisel. Vajaduse korral hüvitame välisriigi
raviasutuses ajutiselt viibiva teenistuja kahel korral külastamiseks kuni kahe lähedase sõidu-
ja majutuskulud ning tagatud on ka tugiisiku olemasolu.
15
Kaitseväelase või Kaitseliidu liikme hukkumise korral keskendutakse poliitikas perekonna
toetamisele leinas ning väärikate kaitseväeliste matuste korraldamisele. Perekonnale
tagatakse kaplani ja psühholoogi tugi ning abi matuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Matuse
korralduslike otsuste tegemisel on juhtroll kaitseväelase või kaitseliitlase perekonnal, samas
kui riigi ülesanne on tagada koostöös veterani perekonnaga riigikaitsja väärikas
mälestamine. Tagame kaitseväelase hukkumise korral ühekordse hüvitise
perekonnaliikmetele ja teistele teenistujaga seotud inimestele või nimetatud füüsilistele
isikutele kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lisaks tagame veterani hukkumise korral
toitjakaotuspensioni, millele on õigus hukkunud kaitseväelase lapsel, vanemal või lesel.
Poliitika raames jätkatakse tegevusi, mis toetavad teenistusülesannete täitmise tõttu raskelt
vigastatud või teenistuses hukkunud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete laste haridusteed
ning huvitegevust.
Poliitikaga väärtustatakse veterani perekonna panust. Seetõttu on veteranidele mõeldud
üritused kavandatud nii veteranidele kui ka nende perekonnaliikmetele, rõhutades perekonna
rolli kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme toetamisel. Teeme koostööd veteranide lähedasi
ühendavate võrgustikega, et tagada veteranide lähedaste sidusus ja üksteise toetamine.
Samuti saavad veteran ja tema perekond üks kord pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt
operatsioonilt naasmist külastada lepingupartnerite kaudu spaad.
Estcoy-22 viis Iraagis lahingõppuste raames läbi isikukaitse operatsiooni. Foto: Andres Lember
Kokkuvõte
Kaitseväe ja Kaitseliidu uuendatud veteranipoliitikaga kujundatakse järgnevateks aastateks
Kaitseministeeriumi ning selle valitsemisala asutuste rollid ja peamised töösuunad poliitika
elluviimisel. Vajaduspõhine ja järjepidev veteranipoliitika tugevdab Eesti riigikaitset ning tagab,
et teenistuses kantud riskid ja koormus on tunnustatud ning toetatud ka pärast teenistuse
lõppu. Seetõttu seatakse poliitikas järgnevateks aastateks selged eesmärgid ja mõõdikud,
16
mille alusel koostab ministeerium iga-aastase rakenduskava. Poliitika keskmes on süsteemse
tervise toe kättesaadavus ja selle kvaliteet, veteranistaatuse nähtavus ning selle ühiskondlik
väärtustamine.
17
Lisa: veteranipoliitika meetmed
Lühendid: KV – Kaitsevägi; KL – Kaitseliit; KRA – Kaitseressursside Amet; KaM – Kaitseministeerium; ESM – Eesti Sõjamuuseum ; VLA – Välisluureamet; RKIK – Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus
1.1 Üldised meetmed
TÄIDESAATEV ASUTUS
Olemasolevad meetmed
Edendame teadlikkust teenistuskogemusest, et toetada veteranide teenistuse jätkamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas
KRA
Edendame teadlikkust veteranide teenistuskogemusest, et suurendada nende väärtustamist tööturul ja ühiskonnas laiemalt
KV, KaM
Tagame veteranile poliitika meetmete, teenuste ja tagatistega seotud küsimustes kindla kontaktpunkti KV
Tagame tegevväelastele, kes olid 31.12.2019. aasta seisuga tegevteenistuses, tegevteenistuspensioni suurendamise ühe protsendi võrra iga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest
KV
Tagame karjäärinõustamise nii teenistuse ajal, liikumisel Kaitseministeeriumi valitsemisalas kui ka valitsemisalast lahkumisel
KRA
Hüvitame teenistusest lahkumisel piirmäära ulatuses ühe kõrgharidusastme või ühel koolitusel osalemise õppekulu KV
Vahetu juhi kooskõlastusel on Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötaval veteranil veteranipäeval, 23. aprillil vaba päev KV, KL, KRA, KaM, ESM, RKIK, VLA
Võimaldame teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saanud kaitseväelastel osaleda spordivõistlustel KV, KL
Väljastame veteranile eluasemelaenu käenduse taotlemiseks teatise KV
Talletame veteranide teenistusega seotud pärandit ning tutvustame seda avalikkusele näituste, sündmuste ja publikatsioonidega
ESM
Tagame riigikaitseõpetuse raamistikus veteranitemaatika käsitlemise KRA
Toetame projekte, millega edendatakse veteranide ühtekuuluvust, tervisesporti ja taastusravi valdkonda KaM
Soodustame veteranide aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja avalikes aruteludes KV, KL, KaM
Planeeritavad meetmed
Võimaldame veteranile üks kord aastas esmase õigusnõustamise KV
Võimaldame veteranil osaleda veteranidele mõeldud spordiüritustel KV, KL
Leevendame veteranidele pärast teenistusest lahkumist rakendatavaid õppekulu hüvitamise tingimusi KV
Võimaldame Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavale veteranile sporditeenuse kulude täiendava hüvitamise KRA, KV, KL, VLA
Ajakohastame koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega veteranide eluasemelaenu käenduse taotlemise tingimusi
KaM
18
19
1.2 Tervisetoetus ja sotsiaalteenused
TÄIDESAATEV ASUTUS
Olemasolevad meetmed
Korraldame ravi, sh proteesimise ja taastusravi, Eestis või vajaduse korral ajutiselt välisriigi raviasutuses KV, KL
Tagame terviseseisundi hindamisega tuvastatud vajaduse korral tervishoiuteenuse, meditsiiniseadme ja ravimi KV, KL
Tagame kaitseväelasele tervisekahjustuse ravi ka pärast teenistussuhte lõppemist KV
Rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt tervisekahjustuse tõttu naasnud veteranile säilitame teenistussuhte ja tagame ajutise töövõimetuse perioodil lähetamise tähtaja lõpuni igakuise toetuse, mis on võrreldav välislähetustasuga
KV
Tagame võimaluse pöörduda psühholoogi poole, kes on valmis osutama psühholoogilise nõustamise teenust ja abi KV
Tagame võimaluse pöörduda sotsiaaltöötaja poole, kelle kaudu saab sotsiaalnõustamist KV
Tagame võimaluse pöörduda kaplani poole, kelle kaudu saab religiooniõpetust, kiriklikke talitusi, hingehoidu ja pihti KV Koolitame kohaliku omavalitsuse töötajaid veteranide toetamise ja nõustamise teemadel KV
Koolitame tugiisikuid, kes toetavad kaitseväelast või Kaitseliidu liiget ja tema lähedasi ravi- ja rehabilitatsiooniperioodil KV
Toetame püsiva töövõimetuse või puude korral täiendavalt isikliku eluruumi kohandamist KV
Tagame teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetus korral töövõimetuspensioni
KV
Maksame sõjaväelisel väljaõppel saadud vigastuse tagajärjel püsiva töövõimetuse tuvastamise korral ühekordse hüvitise KV, KL
Tagame psühhosotsiaalsete kriiside lahendamiseks ööpäevaringse info- ja abitelefoni haldamise KV Planeeritavad meetmed
Arendame enne rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemist toimuvat psühholoogilise ettevalmistuse programmi KV
Tagame rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ajal kohapealse esmase psühholoogilise toe ning juhtumite dokumenteerimise
KV
Tagame rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud ja traumasituatsioonis olnud veteranile pikaajalise psühholoogilise toe
KV
Korraldame uuringuid, et arendada operatsioonile suunduvatele teenistujatele ja sealt naasvatele veteranidele rakendatavaid meetmeid
KV
20
1.3 Meetmed veterani perekonnale
TÄIDESAATEV ASUTUS
Olemasolevad meetmed
Korraldame kaitseväelase lähedastele teabepäevi ja tagame neile asjakohase infomaterjali kättesaadavuse KV
Tagame rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva kaitseväelase perekonnale ja lähedastele võimaluse saata teenistujale tasuta pakk
KV
Tagame psühholoogiliste kriiside lahendamiseks ööpäevaringse info- ja abitelefoni haldamise KV
Võimaldame operatsioonilt naasnud veteranile perekonnaga ühekordse spaateenuse kasutamise KV Operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saamise korral toetame perekonda vigastatu külastuse korraldamisel
KV
Tagame hukkunud veterani lähedastele sotsiaalse ja psühholoogilise toe KV, KL, KaM
Toetame lähedasi hukkunud veterani matuste korraldamisel ja matusekulude katmisel KV, KL
Tagame veterani hukkumisel tema nimetatud isikutele ühekordse hüvitise KV, KL
Tagame teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumisel veterani ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele toitjakaotuspensionit
KV
Toetame teenistuses raskelt vigastatud või hukkunud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete laste haridusteed ning huvitegevust
KV, KL
Planeeritavad meetmed
Tagame kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme toetusvõrgustikule vaimse tervise esmaabi koolituse KV
KÄSKKIRI 10.04.2026 nr 1-2/26/66
"Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika 2026-
2030" kehtestamine
Vabariigi Valitsuse 25.05.2023 määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2
punkti 4 alusel:
1. Kehtestan Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika 2026-2030 (Lisa 1).
2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, Kaitseväe juhatajale, Välisluureameti peadirektorile,
Kaitseressursside Ameti peadirektorile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektorile,
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktorile ja Kaitseliidu ülemale.
Lisa: Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika 2026-2030
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister