Arvamus

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Justiits- ja Digiministeerium Meie: 13.04.2026 nr 2-10/26-00702-1

      Elektroonilise side seaduse (ESS) ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (RLS) eelnõu kohta arvamuse avaldamine

  Austatud minister     Justiits- ja Digiministeerium on eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja  huvirühmade arvamuse avaldamiseks esitanud elektroonilise  side  seaduse  (ESS)  ja  riigilõivuseaduse  muutmise seaduse (RLS) eelnõu (eelnõu).    Eelnõu  eesmärk  on  seletuskirja  kohaselt  laiendada  raadioside  piiramise  õigust,  et  tagada  kriitilise  taristu kaitse ning võimaldada väljaõpet ja tehnoloogia arendamist muutunud julgeolekuolukorras.   1. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 1 – kehtiv ESS § 115 sätestab raadioside piiramise alused ning  raadiosidet  on  lubatud  piirata  avaliku  korra  ja  riigi  julgeoleku  tagamiseks.  Eelnõu  §  1  p-ga  6  muudetakse ESS § 115 ning laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad raadiosidet piirata. Kui kehtiv  ESS § 115 lubab raadiosidet piirata Kaitseväel  ja vanglal (piiramine on seotud territooriumiga) ning  julgeolekut tagaval asutusel (piiramine on seotud sündmusega), siis eelnõu laiendab märkimisväärselt  raadioside piiramiseks õigustatud isikute ringi.   Riigikantselei palub seletuskirjas põhjalikult analüüsida niivõrd laia õiguse andmist  (ohu ennetamisel  ja tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamiseks või väljaõppe eesmärgil). Kahtleme, kas raadioside  piiramise õiguse laiendamine on vajalik ja õigustatud ning kas riske on piisavalt hinnatud.   Tegemist  on  ääretult  laia  normiga,  mis  võimaldaks  näiteks  ennetamise  raames  Kaitseväel  ja  Kaitseliidul  üle  Eesti  raadiosidet  piirata  ilma  kohustuseta  hinnata  meetme  proportsionaalsust  või  sellega kaasnevat mõju vms. Kui vahetu ohu tõttu raadioside piiramisel kestab raadioside piiramine ohu  tõrjumiseni ja võiks eeldada, et see aeg ei ole pikk, siis näiteks õppuste puhul tuleb arvestada ja näha  ette regulatsioon, et raadiosidet ei tohiks piirata järjest kauem teatud ajast – see võimaldaks maandada  raadioside piiramisest tulenevaid riske.   Kuna  raadioside  piiramise  piirkonnad  võivad  olla  väga  erinevad  (tiheasustus,  hajaasustus,  mitmed  olulise  tähtsusega  taristud  lähestikku)  ja  sellest  sõltub  ka  piiramise mõju  ümbritsevale,  siis  toome  näitena  selle,  et  2025.  aastal  kehtestas  Kaitsevägi  lennupiirangu  ala  pooles  Eestis,  kuna  eeldati  mehitamata õhusõiduki (MÕS) ohtu üle Venemaa Föderatsiooni piiri. Kui need kaks meedet esinevad  ühel  ajal  (raadioside  piirang  ja  lennupiirangu  ala),  siis  võib  juhtuda,  et  seatakse  ohtu  nt  kõned  kiirabisse, hobilennundus ja lennundus ning lennuohutus tervikuna.    Seetõttu  teeme  ettepaneku  ohu  ennetamise,  õppuste  ning  teadus-  ja  arendustegevuse  eesmärgil  raadioside piiramise korral sätestada seaduses selged raamid näiteks piirkonna, piiramise aja ja kestuse  kohta (nt õppuste piirkond on mõni suurem linn, õppus toimub nädala sees ja see toimub kolm päeva – 

.

2 (2)

kohta (nt õppuste piirkond on mõni suurem linn, õppus toimub nädala sees ja see toimub kolm päeva –  kuidas  sellisel  juhul  riske  maandada?)  või  seletuskirjas  selgitada,  kuidas  sellisel  juhul  riske  maandatakse  (näiteks  saab  teadus-  ja  arendustegevuse  eesmärgil  raadiosidet  piirata  ainult  vastaval  polügoonil).   2. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 3 – kuivõrd oluline on vaadata  taristu kaitset  tervikuna ning  käsitleda  seda  koos  riigikaitseobjektide  taristukaitse  nõuete  määrusega,  lähtudes  kihilise  kaitse  põhimõttest –  st  füüsilised  taristukaitse nõuded kombineerituna mh  raadioside  segamise võime ning  aktiivsete  tõrjemeetmetega,  siis  teeme  ettepaneku  lähtuda  kehtivast  riigikaitseobjektide  õigusraamistikust,  arvestades,  et  riigikaitseobjektide  protsessis  on  juba  paigas  selged  kriteeriumid  objektide nimetamiseks, valimiseks ja hindamiseks ning vajaduse korral ka nende kaitse nõustamiseks.    Riigikantselei ettevalmistatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse  eelnõu  (mehitamata  õhusõidukite  tõrje  rollijaotus)  kohaselt  võimaldatakse  raadiosidet  piirata  turvatöötajal  ja  turvajuhil  mehitamata  õhusõidukist  lähtuva  ohu  tõrjumiseks  turvaobjektil,  mis  on  riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja kui raadioside piiramise  vajadus  tuleneb  riigikaitseseaduse  §  85  lõike  1  punktis  2  nimetatud  riigikaitseobjekti  turvaplaanist,  turvategevuse  seaduses  sätestatud  alusel  ja  korras.  Palume  see  muudatus  eelnõust  välja  jätta  ning  Riigikantselei lisab sätte muudetud kujul enda ettevalmistavasse paketti.    3. Olete seletuskirjas märkinud, et  raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate  jaoks  sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Juhime  tähelepanu, et  raadioside piiramine ei  pruugi mõjutada ainult sideteenuste kättesaadavust. Raadioside piiramine mõjutab ka  lennuliiklust  ja  lennuohutust,  samuti  näiteks  haiglate  tööd.  Palume  teil  seletuskirja  täiendada  ja  selgitada  välja  kõikvõimalikud ohud, mida  raadioside piiramine võib kaasa  tuua, ning selgitada, kuidas võimalikke  ohte maandada.  4. Samuti  toote seletuskirjas esile, et  raadioside piiramist  rakendatakse üksnes vahetu ohu  tõrjumise  hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt (lk 7). Palume tuua näiteid, kui  kaua võib kesta raadioside piiramine.    Kuivõrd eelnõus  reguleeritakse ka  teadus-  ja arendustegevuse  raames  raadioside piiramist, kas  tuleb  seletuskirjas märkida, kuidas sellisel juhul raadioside piiramist rakendatakse – kui ei tõrjuta ohtu, siis  kui kaua töötavad raadioside piiramist võimaldavad seadmed?   Samuti palume analüüsida, kas võib olla raadioside piiramise tagajärjel ka oht kellegi elule või tervisele  (näiteks  ei  saa  sel  ajal  kutsuda  kiirabi,  väikesaarelt  ei  ole  võimalik  inimest  õhusõidukiga mandrile  haiglasse tuua), ning kui on, siis kes sellisel juhul tekkinud kahjude eest vastutab.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär