Kiri

Brüssel, 21.1.2026

KOM(2026) 16 lõplik

2026/0013 (COD)

Ettepanekuga, milles käsitletakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

digivõrkude kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ

ja

Otsus nr 676/2002/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971 ja

direktiiv (EL)

2018/1972 ja otsus nr 243/2012/EL (digivõrkude määrus)

{SEK(2026) 14 lõplik} – {SWD(2026) 13 lõplik} – SWD(2026) 14 lõplik}

(EMPs kohaldatav tekst)

Masintõlge

EUROOPA KOMISJON

SELGITAV MÄRGUKIRI

1. ETTEPANEKU PÕHJUSED JA EESMÄRGID

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nagu on märgitud Euroopa digikümnendi poliitikaprogrammis1, on ühendatus digipöörde jaoks

väga oluline, seades eesmärgiks tagada 2030. aastaks asustatud piirkondades üldine gigabiti

lairibaühendus ja 5G. Tugevad, kiired ja turvalised võrgud võimaldavad digioskuste arendamist,

äriinnovatsiooni (tehisintellekt, pilvandmetöötlus), olulisi e-valitsuse/tervishoiuteenuseid.

Samuti võimaldavad need kaotada digilõhe, tagades kaasava osalemise ja konkurentsivõime

kogu ELis. Ühendatus ei ole üksnes juurdepääs. See tähendab reaalajas andmevahetust, mis on

hädavajalik, et EL saaks saavutada oma laiemad digieesmärgid ning toetada tõeliselt ühendatud

ja jõukat ühiskonda.

Väga oluline on ajakohane ja lihtsustatud õigusraamistik, mis stimuleerib üleminekut

pärandvõrkudelt kiudoptilistele, kvaliteetsetele 5G- ja 6G-võrkudele ning pilvepõhistele

taristutele, samuti suuremat mastaapi teenuste osutamise ja piiriülese käitamise kaudu. Sellele

on juhitud tähelepanu ka elektroonilise side sektori ja selle taristu tulevikku käsitleva

ettevalmistava konsultatsiooni tulemustes (2023)2 ning hiljem komisjoni valges raamatus

„Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ (2024),3 samuti vastuses digivõrkude

õigusakti tagasisidekorjele (2025)4.

Järgnevates strateegilistes analüüsides, sealhulgas Letta (5), Draghi (6)7 ja Niinistö aruannetes

ning komisjoni teatises „ELi konkurentsivõime kompass“ (8) rõhutatakse samuti, et tipptasemel

digivõrgutaristu on ELi majanduse, julgeoleku ja sotsiaalhoolekande tulevase konkurentsivõime

jaoks otsustava tähtsusega. Kvaliteetse, usaldusväärse ja turvalise ühenduvuse kättesaadavus

lõppkasutajatele ja peamistele majandussektoritele on hädavajalik.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse

digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4).

https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/consultations/future-electronic-communications-sector-and-its-

taristu.

https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/white-paper-how-master-europes-digital-infrastructure-

vajab.

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14709-Digital-Networks-

Act_en.

https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-

letta.pdf.

https://commission.europa.eu/topics/defence/safer-together-path-towards-fully-prepared-union_en.

https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“, 29.1.2025, COM(2025)

30 final.

Samal ajal rõhutati Letta ja Draghi aruannetes, et ühtne elektroonilise side turg on endiselt

killustatud ning Euroopa operaatorid seisavad jätkuvalt silmitsi takistustega piiriülesel

tegutsemisel ja laienemisel, mis piirab nende suutlikkust investeerida, teha uuendusi ja

konkureerida oma ülemaailmsete partneritega. Praegune õigusraamistik, milleks on direktiiv, on

toonud kaasa riikliku killustatuse ega ole seega suutnud luua tõelist ühtset turgu. Ettevõtjad

seisavad silmitsi liikmesriikide erinevate üldlubade tingimustega ja erinevate riiklike nõuetega,

mis pärsivad piiriülest tegevust, suurendavad nõuete täitmisega seotud kulusid ja aeglustavad

uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

1

2

3

4

5

6

7

8

Kuna selliste teenuste toimivus- ja turvanõuded muutuvad üha olulisemaks, on digivõrkudes

toimumas tehnoloogiline ümberkujundamine, mille käigus pilv- ja servtöötluse suutlikkusest

saab ühenduvustaristu lahutamatu osa. Digivõrkude määruse vastuvõtmine koos Euroopa

elektroonilise side seadustiku ja sellega seotud õigusaktide läbivaatamise9 ja hindamisega annab

võimaluse õigusraamistikku lihtsustada ja veelgi ühtlustada. See suurendab konkurentsivõimet

ja vastupanuvõimet ning muudab ühtse turu integreeritumaks.

Satelliitühenduvus on muutumas ELi strateegilise autonoomia üheks peamiseks võimaldajaks.

See on väga oluline taskukohase lairibaühenduse tagamiseks äärealadel ning julgeoleku,

kriisiohje, kaitse ja muude elutähtsate rakendustega seotud teenuste osutamiseks. Kiiresti

areneval satelliittehnoloogia maastikul peab EL tugevdama oma strateegilist autonoomiat

satelliitside, sealhulgas võrkude ja teenuste valdkonnas, et tagada ja parandada kerksust, aidates

samal ajal kaasa ühtsele turule, mida saab teha ELi satelliitlubade andmise ühtlustatud

tingimustega.

Samal ajal peab satelliitühenduvus suurendama vastupanuvõimet kahjulikele häiretele, mis

mõjutavad ülemaailmseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (GNSS), nagu Galileo. EL peaks

suutma reageerida droonidest tulenevatele julgeolekuohtudele konkreetsel, teostataval ja

operatiivsel viisil.

Selleks et toetada ELi poliitikaeesmärkide saavutamist tarbijate heaolu, tööstuse

konkurentsivõime, turvalisuse ja vastupidavuse ning kestlikkuse valdkonnas, on DNA eesmärk

motiveerida kõiki turuosalisi tegema uuendusi ja investeerima täiustatud ühenduvusse ning

edendada ühenduvus- ja andmetöötlustaristute ökosüsteemi, mis võimaldab tehisintellekti

maailmajaos ja edendab ühtset turgu.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Määratud riigiasutus asendab teatavad olemasolevad ELi õigusaktid, millega reguleeritakse

ühenduvuse ökosüsteemi: Euroopa elektroonilise side seadustik, elektroonilise side Euroopa

reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) määrus10, raadiospektripoliitika

programm11, avatud interneti määruse osad12 ja direktiiv 2002/58/EÜ (e-privaatsuse

direktiiv)13. Nende vahendite määruse vormis DNAsse ühendamise eesmärk on lihtsustada

ja paremini koordineerida eeskirju, võimaldades teenuseosutajatel ühtsel turul tegutseda ja

uuendusi teha. Teenuseosutajad vajavad lihtsustatud ja järjepidevaid loa andmise eeskirju

(Euroopa elektroonilise side seadustik), juurdepääsu püsivõrkudele ja spektriressurssidele

(Euroopa elektroonilise side seadustik, raadiospektripoliitika programm) ning lihtsustatud ja

ühtlustatud eeskirju võrkude ja teenuste kohta (Euroopa elektroonilise side seadustik, OIR).

Lisaks peab juhtimiskord toetama ja võimaldama ühtse turu tingimusi (Euroopa

elektroonilise side seadustik, BERECi määrus, raadiospektripoliitika programm). Ettepanek

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse

Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1971, millega asutatakse

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo)

ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1211/2009 (ELT

L 321, 17.12.2018, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse

mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette

avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ

universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning

määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT

L 310, 26.11.2015, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse

9

10

11

12

13

täiendab ka gigabititaristu määrust14, millega kehtestatakse raamistik väga suure

läbilaskevõimega võrkude kiirema ja kulutõhusama kasutuselevõtu toetamiseks. DNA on

kooskõlas ka rändlusteenuse määrusega (15), millega reguleeritakse rändlustasusid ELis.

Ettepanek täiendab ka ELi konkurentsieeskirju, mida kohaldatakse juhtumipõhiselt (sageli

tagantjärele), ja on nendega kooskõlas.

Tarbijakaitse valdkonnas täiendab korruptsioonivastane direktoraat jätkuvalt ELi horisontaalset

tarbijakaitseraamistikku. DNA ettepanekuga lihtsustatakse ja ühtlustatakse veelgi valdkondlikke

eeskirju lõppkasutajate kaitse kohta elektroonilise side valdkonnas, säilitades samal ajal

tarbijakaitse kõrge taseme. Ettepanek on täielikult kooskõlas digikümnendi

poliitikaprogrammiga, milles esitatakse visioon Euroopa digipöördest kuni 2030. aastani,

kujundades õigusraamistiku nii, et saavutada turvaline ja kestlik digitaristu.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada täielik vastastikune täiendavus olemasolevate ja

tulevaste ELi ettepanekutega pilvandmetöötluse, tehisintellekti, andmete, küberturvalisuse ja

valmisoleku ning kosmose valdkonnas. Sidususe tagamine nende omavahel seotud

poliitikavaldkondade vahel on oluline, et EL saaks luua vajaliku tehnoloogilise suutlikkuse kogu

digitaalse väärtusahela ulatuses. Samal ajal ning tugevdades aluseid integreeritumale

digitaalsele ühtsele turule ning uuenduslikule ja investeerimissõbralikule digitaristu

ökosüsteemile, on digivõrkude määrus üks peamisi juhtalgatusi Euroopa majanduse elavdamise

horisontaalse strateegia ehk ELi konkurentsivõime kompassi raames.

Kuigi DNA eesmärk ei ole reguleerida pilveteenuseid, on elektroonilise side võrkude ja pilv-

/servandmetöötluse üha suurema lähenemise tõttu vaja viia need vastavusse pilvandmetöötluse

ja tehisintellekti arendamise määrusega (CADA)16, mille eesmärk on tugevdada ELi pilv- ja

servtöötlussuutlikkust paremate investeerimistingimuste ja ühtlustatud loamenetluste kaudu.

Euroopa tehisintellekti tegevuskava kohased seotud ELi meetmed,17 mis käsitlevad juurdepääsu

tehisintellekti andmetele ja taristule ning valdkondlike tehisintellektirakenduste toetamist,

kajastavad laiemat üleminekut pilvepõhistele ja tehisintellektil põhinevatele võrgutaristutele.

Algatus on kooskõlas ka andmeliidu strateegiaga,18 millega parandatakse juurdepääsu

kvaliteetsetele andmetele ja arendatakse edasi andmetega seotud taristut. Turvalise ja

usaldusväärse ühenduvuse parandamisega toetab DNA nende laiemate eesmärkide saavutamist.

isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja

elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid,

millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse

määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L,

2024/1309, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1309/oj

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1309/OJ).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/612, mis käsitleb rändlust

üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidus (ELT L 115, 13.4.2022, lk 1).

Komisjoni 2026. aasta tööprogrammi kohaselt võtab komisjon 2026. aasta esimeses kvartalis vastu

ettepaneku pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti kohta ( HYPERLINK

"https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategy-documents/commission-work-

programme/commission-work-programme-2026_en"https://commission.europa.eu/strategy-and-

policy/strategy- dokumendid/komisjoni tööprogramm/komisjoni tööprogramm-2026_en).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa tehisintellekti tegevuskava“, 9.4.2025, COM(2025) 165 final.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Andmeliidu strateegia tehisintellekti jaoks andmete

vabastamiseks“, 19.11.2025, COM(2025) 835 final.

Hoolimata 5G küberturvalisuse meetmepaketi kaudu tehtud tööst (19) püsivad elektroonilise side

sektori vastupidavusriskid. Sõltuvused mõjutavad jätkuvalt 4G/5G ja püsivõrke, merekaableid,

pilveteenuseid ja elutähtsaid sektoreid. Küberturvalisuse määruse läbivaatamine (20) annab

võimaluse käsitleda IKT tarneahela riske süstemaatilisemalt. Need meetmed on tihedalt seotud

käesoleva ettepaneku keskendumisega võrgu turvalisuse ja vastupidavuse suurendamisele ning

tugevdavad seda vastastikku. Kuigi küberturvalisuse ja vastupanuvõimega seotud kohustused

on sätestatud küberturvalisuse 2. direktiivis (21) ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse

direktiivis (22), on endiselt vaja suuremat koordineerimist ELi tasandil. Seda vajadust rõhutab

veelgi asjaolu, et puudub sektoripõhine operatiivasutus ning kogu ELi hõlmav tsentraliseeritud

ülevaade valmisolekust, varajase hoiatamise kriisiohjemehhanismidest ja vastupanuvõime

kaardistamisest elektroonilise side valdkonnas.

Ettepanek on kooskõlas ELi majandusjulgeoleku strateegia ja ELi kriisivalmiduse strateegia

eesmärkidega, tugevdades elektroonilise side võrkude ja teenuste vastupidavust, liiasust ja

suutlikkust, et tagada side usaldusväärne edastamine looduslike või inimtegevusest tingitud

häirete, kriiside või vääramatu jõu korral. Eelkõige toetatakse sellega oluliselt täiustatud võrgu-

ja teenusesuutlikkust, sealhulgas meetmeid, millega tagatakse hädaolukorra side järjepidevus ja

katkematu kättesaadavus ning üldsuse hoiatamise teenuste tõhus toimimine.

DNA täiendab ELi kosmosetegevuse määruse alusel kavandatud meetmeid (23). ELi

strateegilises visioonis kosmosemajanduse kohta tunnistatakse, et kosmosega seotud

investeeringud on tihedalt seotud regulatiivsete tõkete kõrvaldamisega. DNAd peetakse seega

ELi kosmosevaldkonna ühtse turu oluliseks alustalaks. Regulatiivsete tõkete kõrvaldamisega

parandatakse käesoleva määrusega üleeuroopalist juurdepääsu satelliitspektrile ja tugevdatakse

satelliitsideteenuste ühtset turgu, võimaldades suuremat skaleeritavust ja innovatsiooni.

Satelliittaristusse ja laiemasse väärtusahelasse tehtavaid investeeringuid käsitletakse muudes

ELi vahendites, sealhulgas rahaline toetus mitmeorbiidilisele taristule vastupanuvõime,

ühenduvuse ja satelliidipõhise turvalisuse tagamiseks, nagu IRIS2 süsteem (ELi turvalise

ühenduvuse satelliitsüsteem), ning ELi programmides, nagu ELi kosmoseettevõtluse algatus

CASSINI ja programm „InvestEU“, millega nähakse ette kosmoseoperatsioonide

rahastamismehhanismid.

See täiendab ELi toetust IRIS 2 satelliitide kogumile, mille eesmärk on tugevdada ELi

suveräänsust satelliitühenduvuse valdkonnas ning hõlbustada maapealsete ja muude võrkude

integreerimist.

Komisjon võtab 2026. aastal vastu ettepaneku luua 2030. aastaks toimiv Euroopa Liidu elutähtsa

teabevahetuse süsteem (EUCCS), mis pakub lairibapõhiseid turvalisi sideteenuseid avaliku

sektori asutustele kogu ELis ja Schengeni alal. DNA ettepanek täiendab neid jõupingutusi,

aidates kaasa ELi üldisele suutlikkusele reageerida julgeolekuohtudele ja -kriisidele.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklil

114, kuna selle eesmärk on tugevdada elektroonilise side ühtset turgu ning tagada selle

toimimine ja ühtse turu toimimine teistes ELi poliitikavaldkondades, mis hõlmavad spektri

kasutamist.

• Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral)

Määratud riigiasutusel on märkimisväärne lisaväärtus võrreldes liikmesriigi tasandil võetud

meetmetega. Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja juurdepääsu kiirele, turvalisele

ja vastupidavale digitaristule kogu ELis. Olukorras, kus digitaalse ühenduvuse maastik muutub

kiiresti tänu virtualiseerimisest ja tehisintellektist ajendatud telekommunikatsiooni-, satelliit-,

pilv- ja servtöötlustehnoloogia integreerimisele, saab EL neid eesmärke saavutada üksnes

ühtlustatuma õiguskeskkonna kaudu kogu ELis, millega välditakse killustatust, mida

põhjustavad ebajärjekindlad riiklikud haldustavad või rakendamistingimused, mis piiravad ühtse

turu võimalusi.

Spekter, nagu ka muud ressursid, nagu numbrid ja teataval määral maa, on napp ressurss, mille

haldamisel ja eraldamisel tuleb arvesse võtta riiklikke eripärasid ja vajadusi, aga ka ELi huve.

Seetõttu on vaja turule sisenemist ühtsemalt ja järjepidevamalt reguleerida, et kõrvaldada

takistused, mis tulenevad spektri, numbrite või maa individuaalsete kasutusõiguste andmise

erinevatest tingimustest. Selleks et EL juhiks ülejäänud maailma uute ja täiustatud teenustega,

nagu 5G, vajavad seadmete tootjad ja sideteenuste osutajad piisavat mastaapi. See ei tähenda

mitte ainult tehnilist ühtlustamist, vaid eelkõige ühtset turgu, mis areneb üldjoontes kooskõlas,

et teenused ja seadmed saaksid kasu stabiilsetest ja ühtlustatud eeskirjadest.

Satelliitühenduvuse puhul muudab riigipiire ületav satelliitteenuste globaalne olemus

satelliitühenduvuse poliitikavaldkonnaks, kus ELi tegevus on tõhusam kui üksnes riiklikud

meetmed. Üksnes satelliitspektrile juurdepääsul põhineva satelliitühenduvuse õigeaegne

kättesaadavus ja kasutuselevõtt kogu ELis on Euroopa tööstusliku autonoomia jaoks kriitilise

tähtsusega sisendid ja neil on keskne roll ELi konkurentsivõimelisemaks muutmisel. Seepärast

on ELil tungivalt vaja võtta vastu ambitsioonikas, kooskõlastatud ja kogu ELi hõlmav

lähenemisviis satelliitlubade andmisele, mida toetavad asjakohased regulatiivsed vahendid ja

täiendavad meetmed, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada selle eesmärgi saavutamist.

Eesmärki tagada õigeaegne ja nõuetekohane üleminek vanadelt vaskpaarvõrkudelt

kiudoptilistele võrkudele ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada, sest erinevad

riiklikud lähenemisviisid võivad killustada ühtset turgu, põhjustada õiguskindlusetust mitmes

liikmesriigis tegutsevate operaatorite jaoks ning ebaühtlasi investeerimistingimusi ja

19

20

21

22

23

https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/eu-toolbox-5g-security.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust

(EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148

(küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT

L 333, 27.12.2022, lk 164).

https://defence-industry-space.ec.europa.eu/eu-space-act_en.

lõppkasutajate kaitset. Seepärast on ELi meetmed õigustatud, et kehtestada üleminekuks ühine

raamistik, kaitsemeetmed ja miinimumpõhimõtted. Samal ajal on subsidiaarsuse põhimõtte

kohaselt ülemineku kavandamine, järjestamine ja rakendamine usaldatud liikmesriikidele ja

riiklikele reguleerivatele asutustele, kellel on kõige paremad võimalused võtta arvesse kohalikke

turutingimusi, võrgutopoloogiat, tarbijate vajadusi ja geograafilisi eripärasid. Seega ühendab

määrus ühtlustatud ELi lähenemisviisi riiklikult hallatavate protsessidega, tagades tõhususe,

austades samal ajal täielikult liikmesriikide kohustusi.

ELi meetmeid on vaja selleks, et vähendada tarbijate ja lõppkasutajate kaitse eeskirjade

killustatust, mis põhjustab piiriülestele teenuseosutajatele halduskulusid ja takistab uuenduslike

teenuste arendamist ning mille tulemuseks on ebaühtlane ja mitteoptimaalne tarbijakaitse tase

kogu ELis.

Üldiselt nõuab digitaalse ökosüsteemi probleemide ulatus ELi seadusandlikku algatust, sest neil

on üha suurem ELi mõõde ja neid saab tõhusamalt lahendada ELi tasandil, mis toob üldiselt

suuremat kasu, kiiremat ja ühtlustatumat rakendamist ning väiksemaid kulusid kui siis, kui

liikmesriigid tegutseksid üksi.

• Proportsionaalsus

Proportsionaalsus on tagatud, kuna kavandatud meetmed keskenduvad ühtse turu kitsaskohtade

kõrvaldamisele, et luua tingimused uutele virtualiseeritumatele ja tarkvarapõhistele

elektroonilise side võrkudele ja teenustele liidus, eelkõige üldloa korra lihtsustamise ja

ühtlustamise kaudu. Sellega toetatakse ühtse turu eesmärgi saavutamist, milleks on

elektrooniliste sideteenuste osutamise vabadus. Samuti välditakse sellega selliste

teenuseosutajate tegevuse häirimist, kes otsustavad säilitada riikliku (või piirkondliku) jalajälje.

Tuginedes kehtiva õigusraamistiku edukatele osadele, säilitatakse ettepanekus hästi toimiv

märkimisväärse turujõu kord ja kolme kriteeriumi test, kuid suunatakse sekkumine ümber

turutõrgetele, võimaldades riikide reguleerivatel asutustel kasutada vajaduse korral lihtsamalt

sümmeetrilisi meetmeid ning pannes rõhku võimaluse korral vähem sekkuvate regulatiivsete

vahendite kasutamisele. Juurdepääsutoodete ühtlustamine koos sihipärase ja proportsionaalse

reguleerimisega, sealhulgas juurdepääs hoonesisesele juhtmestikule ja võimalik, et ka

rohkematele toodetele, peaks toetama gigabiti lairibaühenduse suuremat kasutuselevõttu ja

kiiremat lairibaühendust. Kavandatav määrus võimaldaks nii sujuvat üleminekut

vaskkaablivõrkudelt kiudoptilistele võrkudele kui ka proportsionaalset reguleerimist kogu

kiudoptilises keskkonnas.

Võrreldes praeguse raamistikuga kiirendab ettepanek üleminekut kiudoptilistele võrkudele.

Proportsionaalsus tagatakse asjakohaste kaitsemeetmetega lõppkasutajate jaoks ning asjaoluga,

et protsess vaadatakse läbi ja seda juhitakse riiklikul tasandil. Pädevad asutused vastutavad

piisavate lairibateenuste kättesaadavuse tagamise eest, kasutades asjakohaseid kaitsemeetmeid

(tagades kiudoptiliste jaeteenuste võrreldava kvaliteedi ja võrreldavad hinnad, kaetuse

alternatiivsete tehnoloogiatega jne). Komisjon kontrollib seda protsessi.

Kavandatud meetmed hõlmavad ka proportsionaalseid muudatusi juhtimises, luues nii turu

reguleerimise kui ka spektrihalduse jaoks juhtimissüsteemi, mis sobib ELi tasandi ühtse turu

mõõtmega uute ülesannete täitmiseks ja võimaldab teha otsuseid kõige tõhusamal tasandil.

Raadiospektripoliitika töörühmast saab sarnaselt BERECiga raadiospektripoliitika organ.

Juriidilise isiku staatuse puudumise tõttu ei ole ei BERECil ega RSPB-l siduvat otsustusõigust.

Selline pädevus jääb komisjonile ja riiklikele reguleerivatele asutustele või spektri eest

vastutavatele riiklikele asutustele. BEREC ja raadiospektripoliitika nõukogu jätkavad

nõuannete, arvamuste, suuniste ja muus vormis poliitikakujundamise toetamist.

Spektrihalduse suurema ühtlustamise edendamiseks kohaldatakse märkimisväärsete

spektrieralduste suhtes kohustuslikku ELi ühtse spektrituru mehhanismi, mis võimaldab

komisjonil, BERECil ja raadiospektripoliitika nõukogul esitada meetmete eelnõude kohta

märkusi. Komisjon võiks vajaduse korral sekkuda olukordades, millel võib olla mõju ühtsele

turule. Võttes arvesse satelliiditeenuste piiriülest olemust, haldaks komisjon nõuandvate

struktuuride toel ELi satelliidilubasid, sealhulgas valides satelliidilitsentsi saajaid, kui

spektriressursid on piiratud.

Lõppkasutaja kaitse eeskirju lihtsustatakse ja tugevdatakse täielikku ühtlustamist sihipäraste

eranditega (näiteks seoses lepingu maksimaalse kestusega), kuid ühtlustamine piirdub

ettepanekuga hõlmatud valdkondadega. Universaalteenuse osutamise kohustuste puhul võetakse

kasutusele ühtlustatum lähenemisviis piisava internetiühenduse teenuse määratlemiseks.

Universaalteenuse osutamise kohustuse kohaldamisala säilitab kättesaadavuse, tagades

tarbijatele (ja sellest tulenevalt mikroettevõtjatele, väikeettevõtjatele ja

mittetulundusühendustele) piisava internetiühenduse ja kõnesideteenused, mis on kättesaadavad

määratud asukohas. Samuti säilitatakse piisava internetiühenduse ja kõnesideteenuste

taskukohasuse kontseptsioon koos võimalike meetmetega madala sissetulekuga tarbijatele või

sotsiaalsete erivajadustega tarbijatele ning ühtlustatum lähenemisviis taskukohasuse

kehtestamisele. Universaalteenuse osutamise kohustust käsitlevad sätted täiendavad

vaskpaarvõrgu sulgemise protsessi ja üleminekut kiudoptilisele võrgule ning seetõttu vaadatakse

need läbi.

Lahendused võimaldavad asjaomastel sidusrühmadel kasutada ära suure ühtse turu koostoimet

ning vähendada oma tegevuse ja investeeringute ebatõhusust kõige õigeaegsemal ja tõhusamal

viisil. Samal ajal tagatakse ettepanekuga operaatoritele, kes otsustavad osutada teenuseid ühes

liikmesriigis, kehtivate eeskirjade järjepidevus, saades samal ajal kasu parematest ja selgematest

lõppkasutajate õigusi käsitlevatest eeskirjadest, ning prognoositavam keskkond juurdepääsuks

spektrisisenditele ning elektroonilise side võrkudele ja teenustele.

• Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu määrus, kuna sellega tagatakse ühtse turu tõkete

kõrvaldamine, ühtlustades olemasolevat elektroonilist sidet reguleerivat raamistikku. See

hõlmab teenuseosutajate, pädevate asutuste ja lõppkasutajate konkreetseid vahetult

kohaldatavaid õigusi ja kohustusi. See hõlmab ka teatavate sisendite koordineerimismehhanisme

Euroopa tasandil, et hõlbustada elektroonilise side võrkude ja teenuste piiriülest pakkumist, ning

kohandatud üldlubade andmise korda ühes, mitmes või kõigis liikmesriikides tegutsevatele

teenuseosutajatele. Määrus on ka väärtuslik vastupanuvõime tagamise vahend. Piiriülese

ühenduvuse keskkonnas võivad ühe liikmesriigi nõrgad kohad kahjustada turvalisust kogu ELis

ning ohud elektroonilise side võrkudele ja teenustele, olgu need küberründed, füüsilised häired

või süsteemsed tõrked, on oma olemuselt piiriülesed. Geopoliitiline ebastabiilsus nõuab kiiret,

koordineeritud ja kogu ELi hõlmavat reageerimist, mida ei ole võimalik tagada, kui liikmesriigid

rakendavad meetmeid erineva kiirusega või erineva ambitsioonitasemega.

Nagu on märgitud komisjoni talituste töödokumendi „Mõjuhinnang: hindamine – Euroopa

elektroonilise side seadustiku, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud

ameti (BEREC) määruse, avatud interneti määruse ja e-privaatsuse direktiivi teatavate aspektide

toimimise läbivaatamine“ 11. lisas, näitavad kogemused Euroopa elektroonilise side

seadustikuga, et liikmesriigid ei ole suutnud valdkondlikke probleeme õigel ajal lahendada, kuna

Euroopa elektroonilise side seadustiku ülevõtmine siseriiklikku õigusesse võttis kaua aega. See

kehtis eelkõige spektrilubade kohta, kuna paljud 5G enampakkumised toimusid palju aastaid

pärast Euroopa elektroonilise side seadustiku ülevõtmise kuupäeva aegunud õigusaktide alusel.

Ülevõtmisega on sageli kaasnenud ka täiendavad eeskirjade tasandid, mille tulemuseks on

ülereguleerimine ja ülereguleerimine, mis raskendab ettevõtete piiriülest kasvu ja laienemist.

Kehtiva direktiivi kohased killustatud riiklikud eeskirjad ei ole suutnud luua tõelist ühtset turgu.

Erinevad loatingimused, lõppkasutaja eeskirjad ja täiendavad riiklikud nõuded tekitavad

killustatuse, mis põhjustab nõuete täitmisega seotud kulusid ja takistab uuenduslike piiriüleste

teenuste ulatuslikumat kasutuselevõttu, hoolimata nende märkimisväärsest turupotentsiaalist.

Kuna ühendatus läheneb pilvandmetöötlusele, servtöötlusele ja tehisintellektile, võivad uued

ärimudelid jõudsalt areneda, kuid praegune keerukus heidutab operaatoreid tegevust

tsentraliseerimast, mastaabisäästu võimendamast ja üleeuroopalisi teenuseid kasutusele võtmast.

3. TULEMUSED [KUUPÄEV] JÄRELKONTROLLID HINDAMISED,

SIDUSRÜHM

KONSULTATSIOONID JA MÕJUHINNANGUD

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Analüüs on näidanud, et Euroopa elektroonilise side seadustik on tänu oma eesmärkidele

edendada ühenduvust ning juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele ja nende

kasutuselevõttu aidanud saavutada ja säilitada tõhusat konkurentsi ning kaitsta lõppkasutajaid.

Euroopa elektroonilise side seadustik kui direktiiv on aga toonud kaasa riikliku killustatuse ega

ole seega saavutanud ühtse turu väljakujundamist. Analüüsis on kindlaks tehtud ka vajadus

eesmärkide (investeeringud, nõudlus) mõningase tasakaalustamise järele ning vajadus kaaluda

uute eesmärkide lisamist, milleks on suurem konkurentsivõime, julgeolek, vastupanuvõime ja

kestlikkus.

Euroopa elektroonilise side seadustiku mitu sammast on endiselt eesmärgipärased.

Märkimisväärse turujõu kord on jätkuvalt peamine vahend eelnevaks reguleerimiseks, millega

tagatakse turgude hea toimimine. Riikide reguleerivad asutused on aga üha enam määratlenud

piirkondlikke või kohalikke turge ning eelneva reguleerimise üldine kasutamine on vähenenud.

Raadiospekter on strateegiliselt ja geopoliitiliselt äärmiselt oluline. See on oluline teabevahetuse

võimaldamiseks, majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu edendamiseks ning elutähtsate teenuste

toetamiseks eri sektorites.

Euroopa elektroonilise side seadustikus sätestatud universaalteenuse osutamise kohustus on

turvavõrk, millega tagatakse kõigile ELi tarbijatele juurdepääs taskukohastele ja piisavatele

interneti- ja kõnesideteenustele.

Lõppkasutajate õigusi käsitlevad sätted on enamasti endiselt eesmärgipärased, kuid nende

mõningaid aspekte võiks lihtsustada.

Juurdepääsu reguleerimine põhineb konkurentsiõiguse põhimõtetel ja läbipaistvatel

konsultatsioonimehhanismidel komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajaga, tagades, et

kavandatavad määrused ei loo tõkkeid ühtsele turule ja on kooskõlas ELi õigusega. Selline

süsteem edendab regulatiivset prognoositavust, tagades järjepideva regulatiivse lähenemisviisi.

Praegune raamistik on põhimõtteliselt hästi kohandatud märkimisväärse turujõu, sealhulgas

kohalike monopolide juhtumite käsitlemiseks. See on oluline täielikus kiudoptilises keskkonnas

vasejärgses maailmas. Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 32 kohaselt teatatud

oligopoolsete turgudega seotud juhtumite arv on olnud väga piiratud. Võimalikke probleeme

oligopoolsetel turgudel on käsitletud spektrilubade andmise korra või konkurentsiõiguse alusel.

Samuti on võimalik lihtsustada mõningaid peamisi Euroopa elektroonilise side seadustiku

sätteid, mida reguleerivad asutused ei ole kohaldanud (artikkel 76 kaasinvesteeringute kohta,

artikkel 77 funktsioonipõhise eraldamise kehtestamise kohta) või mida mõned reguleerivad

asutused on kohaldanud, kuid mida tuleks veelgi lihtsustada, et võimaldada laiemat kohaldamist

(artikli 61 lõige 3 sümmeetrilise reguleerimise kohta, artikkel 79 regulatiivsete kohustuste kohta,

artikkel 80 üksnes hulgimüügitasandi võrkude kohta).

Vaskpaarvõrkude sulgemise puhul on Euroopa elektroonilise side seadustiku artiklil 81 olnud

piiratud praktiline tähtsus peamiselt seetõttu, et turgu valitsevad operaatorid ei ole teatanud

kavadest, ning see ei ole aidanud märkimisväärselt kiirendada üleminekut vaskpaarvõrkudelt

kiudoptilistele võrkudele. Selle asemel on selle peamine eesmärk olnud pakkuda riikide

reguleerivatele asutustele raamistikku lõpetamisprotsessi läbipaistvaks ja

konkurentsivõimeliseks haldamiseks, tagades, et üleminek ei kahjusta konkurentsi ega

lõppkasutajate õigusi ning et kättesaadavad on võrreldava kvaliteediga alternatiivsed

juurdepääsutooted.

Kuigi traadita ühenduvuse valdkonnas on ELi spektripoliitika raamistik pannud aluse 5G

koordineeritud kasutuselevõtule spektri eraldamise varajase ühtlustamise ja siduvate tähtaegade

kaudu ning taganud lõppkasutajatele konkurentsivõimelised hinnad, kuigi erineva taseme ja

mõningate eranditega, on EL 5G kvaliteetse kasutuselevõtu osas maailma juhtivate majandustega

võrreldes maha jäänud. Sellel on negatiivne mõju mitte ainult tarbijatele, vaid ka ELi tööstuse

konkurentsivõimele ja innovatsioonile. Põhjuseid on muidugi palju. Spektri eraldamise

tingimused on endiselt liiga killustatud ega ole taganud järjepidevaid investeerimistulemusi.

Halvasti kavandatud enampakkumised, litsentside ebapiisavalt pikk kestus, paindlikkuse ja

stiimulite puudumine spektri jagamiseks ja tõhusamaks kasutamiseks on suurendanud

spektrikulusid, mis koos mobiilside piiratud tulude ja nõudluse puudumisega on negatiivselt

mõjutanud kasutuselevõttu.

Euroopa elektroonilise side seadustiku menetluslikke vahendeid, mis aitavad luua spektri ühtset

turgu, eelkõige spektri eraldamise menetluste vabatahtlikku vastastikust hindamist või

vabatahtlikku ühisloa andmise menetlust, mis võimaldab mitmel liikmesriigil teha koostööd

spektri kasutusõiguste andmiseks ühiste tingimuste ja menetluste alusel, on regulatiivse

prognoositavuse ja investeeringute edendamisel harva kasutatud või need on olnud ebatõhusad.

Liikmesriikidevaheliste piiriüleste kahjulike raadiohäirete puhul on raadiospektripoliitika

töörühma heade teenete kaasamine andnud osalejate sõnul märkimisväärset lisaväärtust, kuid

see ei ole olnud täielikult tõhus kolmandate riikidega või ühtlustamata sagedusaladega seotud

piiriüleste koordineerimisküsimuste lahendamisel.

Üldiselt on 5G investeerimisprojektide finantsatraktiivsust mõjutanud regulatiivse

prognoositavuse puudumine ja ebatõhus spektrikasutus.

Selge piiriülese iseloomuga satelliitteenuste puhul on ühtse turu loomise ebaõnnestumine

veelgi ilmsem. Puuduvad ühised loa andmise miinimumtingimused või satelliitspektri nõuded

või ühine valikumenetlus (välja arvatud 2 GHz liikuva kosmoseside teenuste sagedusala puhul)

ning loa väljastamise tähtajad on väga erinevad, erinevad on lähenemisviisid riiklikule

koordineerimisele olemasolevate teenustega, erinevad tasud ja lubadega seotud erinevad

tingimused. Selline killustatus ei soodusta ühtse turu tugevuse võimendamist, et tagada võrdsed

tingimused kosmoses, ei soodusta satelliitteenuste pakkumise laiendamist kogu ELis ja teeb

võimalikuks meelepärase õigusliku korra valimise. Need tõkked mõjutavad ELi valmisolekut

seadmete vahetuks kasutamiseks olukorras, kus EL võib olla strateegiliselt sõltuv välismaistest

osalejatest teenuste puhul, mis on tema julgeoleku ja kaitse jaoks üliolulised.

Üldloa sätete hindamise tulemustes tehti kindlaks vajadus üldloa korda veelgi ühtlustada,

ajakohastada ja lihtsustada ning sillutada teed virtualiseeritumate, keskselt hallatavate võrkude,

tarkvara- ja pilvepõhiste elektroonilise side võrkude ja teenuste kasutuselevõtu hõlbustamiseks

ELis.

Lõppkasutajate õigusi käsitlevad sätted on enamasti endiselt eesmärgipärased ning jätkuvalt

tuleb keskenduda nende jõustamisele ja rakendamisele. Samal ajal võivad mõned

ajakohastamised ja lihtsustamised tuua kasu nii tarbijatele kui ka teenuseosutajatele, näiteks

lepingulise teabe ühtlustamine (Euroopa elektroonilise side seadustiku artikkel 102) ja teatavate

aspektide, näiteks teenuste kvaliteedi parameetrite ühtlustamine ELi tasandil (Euroopa

elektroonilise side seadustiku artikkel 104). Mõningaid eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet

käsitleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad helistaja liini numbrinäidu edastamise tehnilist

vahendit ja sellega seotud õigust eraelu puutumatusele, ajakohastatakse, võttes arvesse

elektroonilise side võrkude arengut ja üleminekut IP-põhistele võrkudele, hõlmates seega ka

algset identifitseerimist. Samuti on tehtud uuendusi, mis on seotud automaatse kõnede

suunamise ja automatiseeritud kõnevalimissüsteemidega ning isikustamata arvetega. Muud

vananenud sätted üldkasutatavate kataloogide kohta jäetakse välja.

Juhtimise osas on BERECi ja BERECi Büroo hinnang ja nende panus elektroonilise side

seadustiku ühtlustatud rakendamisse olnud üldiselt positiivne, eelkõige BERECi suuniste ja

aruannete kvaliteedi osas, ning aidanud riikide reguleerivatel asutustel jõuda ühise

lähenemisviisini. Kuid BERECi suunised ja parimate tavade vahetamine ei ole ikka veel suutnud

ühtset turgu luua. Kuna turud, tehnoloogia ja laiem digitaalne ökosüsteem arenevad kiiresti,

peaksid ka BERECi volitused arenema, et hõlmata uusi ülesandeid sellistes valdkondades nagu

vastupidavus, spekter ja satelliidid. BERECi Büroo suutlikkust tuleks samuti suurendada, et ta

saaks toetada BERECit, sealhulgas sisu osas, et tagada parem kooskõla ELi poliitikaga.

Hinnang raadiospektripoliitika töörühma panusele spektripoliitikasse on samuti positiivne. Selle

tulemused, mis on seotud tulevase traadita ühenduvuse jaoks kasutatava spektriga, sealhulgas

6G, spektri jagamine, ülikõrgsagedusala tulevane kasutamine, ülemaailmsed

raadiosidekonverentsid ja nende tulemused, satelliitühendus ja kliimamuutused, on andnud

väärtusliku panuse komisjoni edasistesse kaalutlustesse. Kuna aga raadiospektripoliitika

töörühm võtab tulemused vastu üldiselt konsensuse alusel, vähemalt mõnes tundlikus

küsimuses, peab ta leidma tasakaalu erinevate riiklike huvide ja ELi huvide vahel, mõnikord ELi

kahjuks. Raadiospektripoliitika töörühma arvamused on mõnikord liiga tehnilised ja mitte nii

poliitilised/strateegilised, nagu nõuab tema roll komisjoni kõrgetasemelise nõuanderühmana.

Selle mõju on märkimisväärselt vähendanud ka mitmed piirangud, näiteks vastastikuse

hindamise vabatahtlikkus või õiguslikud piirangud oma heade teenete mehhanismi kasutamisel

kolmandate riikide sekkumistega tegelemiseks. Raadiospektripoliitika töörühma ja BERECi töö

koostoimet tehnilistes, majanduslikes ja üldistes poliitikavaldkondades ei ole võimendatud.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon algatas 2023. aastal ulatusliku ettevalmistava konsultatsiooni elektroonilise side

sektori ja selle taristu tuleviku üle. 2024. aasta veebruaris algatas komisjon konsultatsiooni valge

raamatu „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ üle. Valge raamat avaldati 18 nädala

jooksul tagasiside saamiseks komisjoni veebisaidil „Avaldage arvamust!“ ja sellele saadi 357

vastust. 2025. aasta juunis avaldati ka tagasisidekorje määratud riigiasutuste ettepaneku

eesmärkide ja poliitikavariantide kohta. Tagasisidekorje kohta on saadud märkimisväärset

tagasisidet.

Lisaks tagasisidekorjele on komisjoni tellitud kolmes uuringus korraldatud kaks

konsultatsioonivooru 134 valitud sidusrühmaga. Tööstusharu sihtrühma kuuluvad sidusrühmad

esindasid erinevaid elektroonilise side võrkude (ECN) ja elektroonilise side teenuste (ECS)

pakkujaid ning muid teenuseosutajaid. Enamik neist olid püsivõrguoperaatorid, kuid hõlmasid

ka märkimisväärset hulka sisu ja rakenduste pakkujaid (CAP) ja ringhäälinguorganisatsioone.

Valges raamatus analüüsiti probleeme, millega Euroopa praegu tulevaste ühenduvusvõrkude

kasutuselevõtul silmitsi seisab. Selles esitati avaliku poliitika edasise tegevuse võimalikud

stsenaariumid, sealhulgas võimalik tulevane DNA, mis on jagatud kolmeks tegevussuunaks.

Sidusrühmad nõustusid, et tänapäevased, turvalised ja vastupidavad digitaristud on ELi

konkurentsivõime jaoks olulised.

Turgu valitsevad ettevõtjad Telco suhtusid positiivselt regulatiivselt võrdsete võimaluste

ideesse, kuid tõstatasid küsimusi regulatiivse lahenduse kohta. Pilvandmetöötluse pakkujad olid

mures selle pärast, et nad kuuluvad telekommunikatsioonialaste õigusaktide kohaldamisalasse.

Enamik sidusrühmi toetas üldiselt aruandluskohustuste vähendamist ja tarbetu regulatiivse

koormuse kõrvaldamist. Valge raamatu kohta saadud tagasiside oli väga oluline järeldamaks, et

Euroopa digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks on vaja uut õigusraamistikku.

Tagasisidekorjes toetas enamik sidusrühmi üldiselt aruandluskohustuste vähendamist ja tarbetu

regulatiivse koormuse kõrvaldamist.

Liikmesriigid ja riikide reguleerivad asutused ei näinud võimalust kehtestada elektrooniliste

sideteenuste jaoks täiemahulist päritoluriigi korda, sest märkimisväärne hulk riiklikke eeskirju

jääks alles. Lõppkasutajate kaitse osas rõhutasid liikmesriigid, riikide reguleerivad asutused ja

tarbijaorganisatsioonid, et tuleb säilitada tugev tarbijakaitse. Enamik

telekommunikatsioonivõrgu operaatoreid ja teenuseosutajaid nõudis lihtsustamist ja

valdkondlike eeskirjade kaotamist.

Traditsioonilised telekommunikatsioonioperaatorid nõudsid reguleeriva raamistiku

ümberkalibreerimist, mis seab nad praegu ühise põllumajanduspoliitikaga võrreldes

ebasoodsasse olukorda. Internetikogukond ja tarbijarühmad olid avatud interneti eeskirjade

muutmise vastu, mis nende arvates võib viia kahekiiruselise Interneti-internetini.

Juurdepääsupoliitikas võib täheldada traditsioonilist erinevust turgu valitsevate ettevõtjate ja

juurdepääsu taotlejate vahel, kusjuures esimene nõuab dereguleerimist ja teised ei muuda

praegust juurdepääsukorda. Mõned väiksemad andmeedastusvõrgu pakkujad (altnetid)

pooldasid konkreetse kogu ELi hõlmava tähtaja kehtestamist, et soodustada valguskaabli

kasutuselevõttu ja keskkonnakasu. Väljendati muret võimaliku digitaalse tõrjutuse ja

turumoonutuste pärast, kui tegevuse lõpetamine on enneaegne.

Spektri osas peavad liikmesriigid ja BEREC praegust spektri haldamise mudelit asjakohaseks

ning ei soovi üldiselt muudatusi teha. Samuti on nad vastu spektrilubade tsentraliseerimisele.

Kuigi nad toetavad ühtlustatud spektrikasutust selle majandusliku kasu nimel, rõhutavad nad,

kui oluline on säilitada paindlikkus, et kajastada riikide turuerinevusi. Euroopa ühist

lähenemisviisi satelliitsideturule juurdepääsule peetakse väga oluliseks, et kasutada ära

satelliitside kogu potentsiaal kogu ELis.

Elektroonilise side kogukond toetab investeerimissõbralikumat spektripoliitikat, mis suurendab

kindlust ja paindlikkust. See soodustab litsentside pikemat või tähtajatut kehtivusaega,

automaatset uuendamist, madalamaid spektrikulusid ja paindlikke kasutuseeskirju. Sektor toetab

ka turu killustatuse vähendamist, vastastikuse hindamise tugevdamist ja ühiste loamenetluste

kehtestamist koos spektri kättesaadavust käsitleva selge ELi tegevuskavaga. Komitee rõhutab,

et vältida tuleks turgu kujundavaid meetmeid, mis kahjustavad investeeringuid ja võrkude

diferentseerimist. Elektroonilise side kogukond toetab ka ELi juhitavat koostööd

kujunemisjärgus tehnoloogiate, näiteks satelliitside otseseadmete (D2D) teenuste valdkonnas.

Alternatiivsed telekommunikatsiooni sidusrühmad toetavad spektri eraldamise paremat

koordineerimist ja ühtlustamist liikmesriikides. Kasulikuks peetakse ka arenevat ELi

tegevuskava spektri kättesaadavuse kohta. Need toetavad selgeid ja varakult kindlaks määratud

tingimusi litsentside uuendamiseks ning poliitikat, millega edendatakse spektrikaubandust ning

kohustust kasutada spektrit „kasuta või anna või kaota“ põhimõttel, et tagada spektri tõhusam

kasutamine. Siiski väljendavad nad tõsist kahtlust spektri eraldamise õiguslike tähtaegade

kehtestamise suhtes.

• Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanekus võetakse arvesse järgmisi peamisi sisendeid:

The contributions received to the exploratory consultation on the future of the electronic

communications sector and its infrastructure, launched in February 2023;

Sidusrühmade tagasiside 2024. aasta veebruari valgele raamatule „Kuidas rahuldada

Euroopa digitaristu vajadusi?“;

2025. aastal avaldatud DNA-d käsitleva tagasisidekorje raames sidusrühmadelt saadud

tagasiside.

Käesoleva ettepaneku jaoks tehti kolm läbivaatamisuuringut:

Uuring 2024–025 „Completing the Digital Single Market (DSM): Regulatory enablings for

cross-border networks – FWC No FW-00141705“ (Digitaalse ühtse turu väljakujundamine:

piiriüleste võrkude regulatiivsed võimaldajad – raamleping nr FW-00141705);

Uuring 2024–026 „Review of Access Regulation under the European Electronic

Communications Code and analysis of future Access policy in full fibre environment“ – FwC nr

FW-00141705;

Uuring 2024–028 „Financial conditions, demand and investment needs and their regulatory and

policy implications including on the universal service“ (Finantstingimused, nõudlus ja

investeerimisvajadused ning nende regulatiivne ja poliitiline mõju, sealhulgas

universaalteenusele) – FwC nr FW-00141705.

Samal ajal korraldas komisjon 2025. aasta märtsist septembrini BERECi ja

raadiospektripoliitika töörühmaga strateegilisi seminare, et koguda kõigi liikmesriikide

pädevate asutuste kõrgetasemeliste esindajate seisukohti. Lisaks korraldati 2025. aasta juulis

seminar Euroopa Tarbijaliitude Ameti ja vastavate riiklike tarbijaorganisatsioonidega, et

arutada elektroonilise side tarbijate ja lõppkasutajate muresid ja probleeme. Lisaks peeti arvukalt

kohtumisi tööstuse sidusrühmadega, kes tegutsevad kogu digitaalse väärtusahela ulatuses, ja

nende ettevõtjate ühendustega.

• Mõju hindamine

Mõjuhinnangus tehti kindlaks järgmised variandid, mis on parimad viisid probleemide

lahendamiseks.

Vaskpaarvõrgu väljalülitamise ja juurdepääsu reguleerimine

Eelistatud variant kiirendada valguskaabelühendust koju (FTTH) võimaldava võrgu

kasutuselevõttu ja käibeleminekut põhineb riiklikel kavadel, millest teatatakse komisjonile.

Kavades selgitatakse i) millistes valdkondades vask lülitatakse välja ja mis ajaks, ning ii)

kiudoptilisele võrgule üleminekut toetavaid meetmeid. Kuni 31. detsembrini 2035 käivitub

vaskpaarvõrgu väljalülitamine, kui kumulatiivselt on täidetud kaks järgmist tingimust: i)

vähemalt 95 % kiudoptilise kaabli katvusest ja ii) taskukohaste ühenduvusteenuste

kättesaadavus jaemüügi tasandil. Pärast seda kuupäeva ei mängi tingimused enam rolli ja

liikmesriigid peavad andma korralduse vaskpaarvõrkude sulgemiseks kõigis ülejäänud

vaskpaarvõrkude sulgemise piirkondades, välja arvatud mõned erandid. Juurdepääsu

reguleerimise valdkonnas tugineb see variant olemasolevale õigusraamistikule, sealhulgas nii

sümmeetrilistele kui ka asümmeetrilistele (SMP-põhistele) meetmetele. Keskendutakse

piirkondlikele ja kohalikele turgudele.

Mis puudutab majanduslikku ja keskkonnamõju, siis sellel oleks positiivne mõju i) SKP

kumulatiivsele kasvule vahemikus 157–327 miljardit eurot võrreldes lähtestsenaariumiga; ii)

CO2 koguheite vähendamisele võrreldes lähtestsenaariumiga (0,7 miljonit tonni) ja iii) keskmisele

allalaadimiskiirusele (314 Mbit/s 2030. aastal ja 743 Mbit/s 2035. aastal). Mis puudutab

sotsiaalset mõju, siis valikute mõju ei ole võimalik kvantifitseerida. Sellel variandil on siiski

väga tõenäoliselt suurim positiivne sotsiaalne mõju, kuna see toimib hästi FTTH katvuse ja

FTTH kasutuselevõtu määra poolest. Mis puudutab mõju põhiõigustele, siis seatakse see variant

keskmisele kohale.

Spekter

Eelistatud variant hõlmab peamiselt litsentsi vaikimisi piiramatut kehtivusaega koos

läbivaatamisklauslite ja kasutusõiguste tühistamise võimalusega, peaaegu automaatset

uuendamist ja investeerimist soodustavate enampakkumiste kavandamist. Sellega nähakse ette

võimalus ühtlustada spektrilubade andmise tingimusi ja see sisaldab kohustuslikku spektri ühtse

turu menetlust ELi tasandil. See tagab strateegia ja tegevuskavade kaudu spektri kättesaadavuse

ajastamise suurema läbipaistvuse ja prognoositavuse. See variant on kõige tõhusam, arvestades,

et üldine kasu kaalub märkimisväärselt üles selle kulud. See tagaks kvaliteetsete 5G-võrkude ja

tulevaste 6G-võrkude õigeaegse kasutuselevõtu. Sellel oleks positiivne mõju SKP-le, ülekanduv

mõju vertikaalsetele sektoritele ning see oleks sidus ja täiendaks vaskpaarvõrgust loobumise

protsessi.

Satelliitteenuste üldluba ja -luba

Eelistatud variant hõlmab ühtset passi muude võrkude ja teenuste kui satelliitvõrkude jaoks ning

ELi luba satelliitspektri jaoks, sealhulgas litsentsisaajate valimist nappuse korral ja

loatingimuste jõustamist. See variant vähendaks haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning

aruandluskulusid. Koos ühtlustatud loatingimuste ja muude kohaldatavate eeskirjadega

(sealhulgas lõppkasutajaid käsitlevad eeskirjad) ning pehmete meetmetega ökosüsteemi koostöö

hõlbustamiseks võimaldaks eelistatud variant teenuseosutajatel võrgutoiminguid lihtsamini

virtualiseerida ja pakkuda järjepidevamaid piiriüleseid teenuseid. Eelistatud variant võimaldaks

seega teha laiendatud ühenduvuse ökosüsteemis osalejatega koostööd võrdsetel tingimustel. ELi

satelliidiluba võimaldaks operaatoritele tagatud juurdepääsu spektrile kõigis liikmesriikides

samadel loatingimustel, andes neile vahendid laienemiseks ja teenuste osutamiseks kogu ELis,

käsitledes samal ajal suveräänsuse aspekte.

Juhtimine

Eelistatud variant tugineb BERECi ja BERECi Büroo olemasolevale ülesehitusele ning muudab

raadiospektripoliitika töörühma komisjoni eksperdirühmast BERECi Büroo sekretariaadiga

organiks. Ametil, mille nimi muudetakse digitaalvõrkude ametiks (ODN), on uus

koordineerimisülesanne, mis suurendab spektrihalduse tõhusust. Osutades haldus- ja

tugiteenuseid nii BERECile kui ka raadiospektripoliitika organile, tugevdab ODN olemasolevat

sidet nende kahe organi vahel, võimaldades paremat koordineerimist ja sidusamaid tulemusi.

Halduskulud“

Ettevõtjate halduskulud on seotud vaskpaarvõrkude sulgemisest ja juurdepääsust tulenevate

kohustuste ja tuludega ning lihtsustamise valdkondadega. Tingimusliku vaskpaarvõrgu

sulgemisega seotud täiendavad halduskohustused suurendavad praeguse olukorraga võrreldes

otseseid korduvaid halduskulusid 7 % (täistööajale taandatud töötajate arv aastas) ja ühekordseid

kulusid 73 miljoni euro võrra. Nii lubade andmise tingimuste ühtlustamine kui ka ELi

satelliitlubade andmine toovad kaasa ühekordsed kulud ühiste tingimustega kohanemiseks.

Üldiselt aga vähenevad lubade andmise ja rakendamisega seotud korduvad kulud.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Juurdepääsu reguleerimise osas kaotaks eelistatud variant mitmed märkimisväärse turujõu

reguleerimisega seotud sätted, näiteks need, mis käsitlevad kaasinvesteeringuid (Euroopa

elektroonilise side seadustiku artikkel 76) ja funktsioonipõhist eraldamist (Euroopa

elektroonilise side seadustiku artiklid 77 ja 78). Samal ajal lihtsustaks juurdepääsu reguleerimise

rakendamist see, kui riikide reguleerivatel asutustel lubataks omal algatusel (ja mitte taotluse

alusel, nagu see on praegu) kehtestada juurdepääs asutusesisesele juhtmestikule ja esimesest

kontsentratsioonipunktist kaugemale. See lihtsustaks kehtivaid eeskirju ning kõrvaldaks

tajutavad puudused ja tarbetu keerukuse ning nende sätetega seotud võimaliku sidususe

puudumise, mis tõi kaasa nende piiratud kasutamise. Lisaks on nende eemaldamise mõju

kiudoptilise kaabli katvusele, kasutuselevõtule ja konkurentsile tõenäoliselt piiratud. See kehtib

eelkõige Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 76 kohta, mis on asendatud laiema

analüüsiga:

Riikide reguleerivad asutused seoses ärikokkulepete, sealhulgas kaasinvesteeringute mõjuga

turuanalüüsi menetluse kontekstis. Sidusrühmad on tunnistanud ka nende sätete REFITi

potentsiaali.

Lisaks lihtsustab, tugevdab ja suurendab kavandatud variant järelevalvet, mis toob kaasa

parandusmeetmete järjepidevama kohaldamise, mis toob kasu ka ELi ühtsele turule. Peamiste

hulgimüügitoodete spetsifikatsioonide ühtlustamine ja ettevõtjatele teenuse kvaliteedi tagamise

tähelepanu pööramine peaks lihtsustama juurdepääsutoodete kasutamist ning aitama kaasa ka

teenuste konkurentsi arengule mitme tegevuskohaga ja hargmaiste ettevõtjate jaoks.

Spektri valdkonnas toob asjaomase RSPP ja Euroopa elektroonilise side seadustiku sätete

konsolideerimine REFITile suurt kasu, kuna see tagab järjepidevuse, kõrvaldades dubleerivad

ja aegunud sätted, mis takistavad ELi konkurentsivõimet uuenduslike teenuste kasutuselevõtul.

ELi loa andmine satelliitvõrkude ja -teenuste pakkumiseks ning satelliitspektri kasutamiseks

võib tõhusust oluliselt suurendada, kuna see vähendaks satelliidioperaatorite ja riiklike

ametiasutuste kulusid seoses satelliitlubade andmisega. Satelliidioperaator, kes soovib osutada

teenuseid kogu ELis, ei peaks järgima 27 loamenetlust, järgima 27 loa andmise tingimust, mis

hõlmavad erinevaid ja kulukaid aruandluskohustusi ja ebatõhusaid jõustamismeetmeid, ning

omandama spektriõigused kõigis liikmesriikides.

Pigem võtab komisjon ODNi abiga vastu taotlusi ja annab välja lube satelliiditeenuste

osutamiseks ning spektri kasutamise lube, sealhulgas individuaalseid spektri kasutamise õigusi,

kas mõnes liikmesriigis, kus teenuseosutaja soovib teenuseid osutada, või kogu ELis. Loa

andmise tingimused, sealhulgas aruandluselemendid, oleksid kogu ELis ühised ning need

töötataks välja ODNi ja RSPB abiga. Komisjon tagaks valiku ELi tasandil ka spektri nappuse

korral. Lisaks oleks olemas siduv ELi tasandi vastavus- ja jõustamisraamistik, millega tagatakse,

et satelliitide kogumite juurdepääs ELi turule vastab ühistele tingimustele kooskõlas

rahvusvahelise õigusega.

Nõuete täitmise tagamine ELi tasandil (sealhulgas kogu ELi ühtse turu loa tühistamine) aitaks

tõhusalt lahendada häiretega seotud probleeme, stimuleerides samal ajal loanõuete täitmist.

Veel üks oluline valdkond, kus on võimalik saavutada suurem tõhusus, on lubade andmine

maapealsete võrkude ja teenuste jaoks. ELi elektroonilise side sektoris tekitab üldloa korraga

seotud probleeme peamiselt Euroopa elektroonilise side seadustiku regulatiivne paindlikkus.

Selline paindlikkus on toonud kaasa killustatuse ja üldise lähenemisviisi tingimuste

ebajärjekindla kohaldamise. Euroopa elektroonilise side seadustikuga kehtestati ühtlustatud

GM-tingimused, kuid see jäi maksimaalseks loeteluks ja seetõttu säilitati tingimuste lisamisel

riiklik kaalutlusõigus. Sellest tulenevalt ei kasutanud liikmesriigid võrkude ja teenuste pakkujate

liikide suhtes üldist lähenemisviisi ning kehtestasid tingimuste täpsustamiseks lahknevad

teisesed õigusaktid ja/või haldusotsused (regulatiivsed otsused). Selline olukord, kus 26

liikmesriigis (välja arvatud Taanis, kus puudub üldlubade süsteem) on kehtestatud

maksimaalselt 39 tingimust, võib viia selleni, et riiklikul tasandil kehtestatakse kuni 1014

tingimust, ning näiteks võidakse nõuda piiriüleselt ettevõtjalt (kes tegutseb või kellel on

regulatiivne jalajälg 27 liikmesriigis) nende tingimuste täitmist.

Ettepanekuga vähendatakse killustatust ning piiratakse aruandlus- ja vastavuskohustusi,

kehtestades teenuseosutajatele üksnes ühtlustatud täiendavad ühtlustatud tingimused ja

kohustused, mis on kehtestatud määruses, sealhulgas kooskõlas muude ELi õigusaktide ja

poliitikaalgatustega, nagu ELi majandusjulgeoleku strateegia, et tugevdada võrkude ja teenuste

usaldusväärset ja turvalist pakkumist. Ühtsel turul võrke ja teenuseid pakkuda soovivate

ettevõtjate jaoks säilitatakse ettepanekus ühtse passi vormis ühtlustatud teavituspõhine süsteem,

kuid võimaldatakse teenuseosutajatel tegutseda ühes, mitmes või kõigis liikmesriikides ühe

riikliku reguleeriva asutuse kinnituse alusel. Selleks sätestatakse selles üldloa tingimused, ühtse

passi menetlus ning riikide reguleerivate asutuste vahelise koordineerimise, vastastikuse abi ja

järjepideva jõustamise mehhanismid, mida toetavad BEREC ja ODN.

Mis puudutab mõju VKEdele, siis lihtsustatud menetlused, sealhulgas ühine teavitamisvorm ja

ühtne teavitamismehhanism, peaksid vähendama teenuseosutajate, eelkõige VKEde haldus- ja

nõuete täitmisega seotud kulusid. Selline kokkuhoid võimaldab VKEdel suunata vahendeid

pigem innovatsiooni ja majanduskasvu kui regulatiivsetesse protsessidesse. Suurem

õiguskindlus ja regulatiivne prognoositavus tugevdavad veelgi VKEde konkurentsivõimet ja

hõlbustavad turule sisenemist. VKEd saavad kaudselt kasu ka ühisest paindlikumast

juurdepääsukorrast, sealhulgas lihtsustatud juurdepääsust spektrile ja spektri jagamisest, mis

vähendab turule sisenemise tõkkeid ning toetab uuenduslike teenuste arendamist ja laiendamist.

See kehtib eelkõige sellistes sektorites nagu tootmine, tervishoid, põllumajandus ja transport.

VKEdele ei ole oodata ebaproportsionaalset negatiivset mõju. Vastupidi, meetmetelt oodatakse

puhaskasu, sealhulgas kulude kokkuhoidu ja paremaid innovatsioonivõimalusi.

• Põhiõigused

Analüüsiti ettepaneku mõju põhiõigustele, nagu sõna- ja teabevabadus, mittediskrimineerimine,

tarbijakaitse, sealhulgas puuetega tarbijate kaitse, isikuandmete kaitse ja õigus eraelu

puutumatusele. Eelkõige ühtlustatakse määrusega rohkem lõppkasutajate õigusi, säilitades

samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme.

Ettepanekus võetakse täielikult arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi

ja põhimõtteid. Eelkõige on kavandatud meetmete eesmärk saavutada parem ühendatus

ajakohastatud tarbijakaitse-eeskirjade abil. See omakorda tagab mittediskrimineeriva

juurdepääsu mis tahes sisule ja teenustele, sealhulgas avalikele teenustele, aitab edendada

sõnavabadust ja ettevõtlusvabadust ning võimaldab liikmesriikidel hartat järgida.

Kohustusliku, kuid tingimusliku vaskpaarvõrgu sulgemise kehtestamine piirab Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabadust. Selline piirang võib siiski olla

põhjendatud, kui sellega taotletakse üldist huvi pakkuvat eesmärki ning järgitakse vajalikkuse

ja proportsionaalsuse põhimõtet. Turu areng juba näitab, et operaatorid kõrvaldavad

vaskpaarvõrgud järk-järgult kasutuselt ärilistel kaalutlustel, mis viitab sellele, et struktureeritud

väljalülitamine ei ole olemuslikult vastuolus nende huvidega. Võttes arvesse eeldatavat

sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, näib meede olevat kooskõlas vajalikkuse

nõudega. Lisaks tagavad proportsionaalsuse järgimise kavandatud kestlikkustingimused,

võimalus säilitada vaskpaarvõrgud pikema aja jooksul, kui tingimused ei ole täidetud, ning

võimalik erand vaskpaarvõrgu sulgemisest, kui kiudoptilise võrgu või muu piisava

ühenduvuslahenduse kasutuselevõtt ei ole võimalik.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepaneku mõju eelarvele on üksikasjalikult kirjeldatud ettepanekule lisatud finants- ja

digiselgituses. Algatuse täieliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja kokku 47 täistööajale

taandatud töötajat, kes töötavad 32 ametikohtade loetelus sisalduva ametikoha ja 15

koosseisuvälise töötajaga (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid). Vajaduse

katavad peadirektoraadi töötajad, kes on juba määratud meedet haldama ja/või kes on

peadirektoraadis või komisjoni muudes talitustes ümber paigutatud. Lisaks olemasolevatele

ressurssidele on algatuse täielikuks ja tulemuslikuks rakendamiseks vaja viit täistööajale

taandatud erakorralist lisatöötajat, keda taotletakse lisaks praegusele töötajate arvule. BERECi

Büroo jooksvate kulude eelarverealt rahastatakse jätkuvalt ODNi muutmata osa, samas kui

ettepanekus kirjeldatud ODNile määratud uutest ülesannetest tulenevaid lisakulusid rahastatakse

satelliitspektri lubade tasudest ja ELi numeratsioonilubade tasudest, kui need on olemas, ning

liikmesriikide vabatahtlikest ja mitterahalistest sissemaksetest.

Ettepanek hõlmab ka ülesandeid, mis nõuavad BERECi Büroo jaoks lisatöötajaid (muudetakse

digivõrkude bürooks (ODN)), mille tulemusel suureneb töötajate arv kokku 25 täistööajale

taandatud töötaja võrra, keda kõiki rahastatakse tasudest.

5. MUUD ELEMENDID

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon peaks jälgima käesoleva määruse kohaldamist ja hindama selle tulemuslikkust aja

jooksul. Viis aastat pärast jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant peaks komisjon käesoleva

määruse toimimise läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

Läbivaatamise käigus tuleks eelkõige hinnata artiklite 69 ja 83 mõju turule ning seda, kas

käesoleva määruse kohased eelsekkumise ja muud sekkumisvolitused on piisavad, et riigi

reguleerivad asutused saaksid tagada konkurentsi jätkuva õitsengu elektroonilise side turgudel

lõppkasutajate hüvanguks.

Samuti peaksid riikide reguleerivad asutused teatama komisjonile nende ettevõtjate nimed, kes

on tunnistatud käesoleva määruse tähenduses märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, ning neile

määrusega pandud kohustused. Kõigist muudatustest, mis mõjutavad ettevõtjatele või

asjaomastele ettevõtjatele kehtestatud kohustusi, tuleks komisjonile viivitamata teatada.

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva peaks komisjon

vaatama läbi ökosüsteemialase koostöö toimimise, võttes täiel määral arvesse BERECi aruannet

suuniste kohaldamise mõju kohta tõhusale ökosüsteemialasele koostööle ja vabatahtliku lepituse

vahendi toimimisele.

Lisaks peaks komisjon 30. juuniks 2034 läbi vaatama taskukohase universaalteenuse ulatuse ja

universaalteenuse kättesaadavuse, võttes arvesse sotsiaalset, majanduslikku ja tehnoloogilist

arengut, sealhulgas üleminekut kiudoptilisele kaablile. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta

valdavaid tehnoloogiaid, mida kasutab enamik tarbijaid. Komisjon peaks esitama Euroopa

Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.

Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise algusest peaks ODN koostama

aruande elektroonilise side võrkude ja teenuste ühtse turu kohta. Selles aruandes tuleks anda

ülevaade turusuundumustest ja uurida, kuidas käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmed

mõjutavad ühtse turu toimimist, samuti ühinemiste mõju turule. Aruande eelnõu tuleks enne

avaldamist edastada BERECile ja raadiospektripoliitika nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel

tuleks igal aastal avaldada ajakohastatud aruanded, et jälgida edusamme ja esilekerkivaid

suundumusi.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide korral)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Part I: Kohaldamisala, eesmärgid ja mõisted

Käesoleva määruse I osaga kehtestatakse ELi elektroonilise side sektori korraldust reguleeriv

horisontaalne raamistik. Selles määratakse kindlaks selle reguleerimisese, kohaldamisala ja

põhimõisted, kehtestades õigusraamistiku suhtes kohaldatavad ühised määratlused, et tagada

õiguskindlus ja järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides. Samuti sätestatakse selles

üldeesmärgid ja regulatiivsed põhimõtted, millest liikmesriigid, riikide reguleerivad asutused ja

muud pädevad asutused, BEREC, raadiospektripoliitika nõukogu ja võrguteenuste võrgustik

ning komisjon oma töös juhinduvad.

Part II: Vastupanuvõime

II osas kehtestatakse võrgu ja teenuste vastupidavuse ja valmisoleku eriraamistik, tunnistades,

et elektroonilise side võrgud ja teenused ning muud digitaristud on ühiskonna ja majanduse

toimimiseks hädavajalikud. Selleks kehtestatakse kohustused ja koostöömehhanismid, et tagada

võrkude ja teenuste kättesaadavus ja suutlikkus suurtes kriisiolukordades. See hõlmab

hädaolukorra side ja avalike hoiatuste järjepidevust. Samuti nähakse sellega ette, et BEREC

võtab vastu aruande pealkirjaga „Digitaristute liidu valmisolekukava“. Aruanne sisaldab

hinnangut, ühiseid tegevussoovitusi ja kriisiohjetavasid. Samuti selgitatakse selles ELi asutuste

ja riiklike pädevate asutuste rolli seires, koordineerimises ja reageerimises, mis omakorda

tugevdab sidusat ja tõhusat kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi vastupanuvõimele ja

valmisolekule elektroonilise side sektoris.

Part III: Ühtse turu tegevuslubade ja üleeuroopaliste tegevuslubade väljaandmine

III osaga kehtestatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühtse tegevusloa raamistik üldloa

korra alusel. Selles kinnitatakse vabadust pakkuda selliseid võrke ja teenuseid kogu ELis,

tingimusel et käesolevas määruses sätestatud ühised lisatingimused ja -kohustused on täidetud.

Samuti säilitatakse sellega ühtlustatud teavituspõhine süsteem, mis võimaldab teenuseosutajatel

tegutseda ühes, mitmes või kõigis liikmesriikides ühe riikliku reguleeriva asutuse kinnituse

alusel. Ettepanek on kooskõlas muude algatustega, mis käsitlevad IKT tarneahela turvanõuete

karmistamist. Selleks sätestatakse selles üldloa tingimused, ühtse passi menetlus ning riikide

ametiasutuste vahelise koordineerimise, vastastikuse abi ja järjepideva jõustamise mehhanismid,

mida toetavad BEREC ja ODN. BERECi suunistes kehtestatakse koostöös teiste pädevate

asutuste ja komisjoniga teenuseosutajate, riigi reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutuste

vahelise suhtluse menetluslikud aspektid ning liikmesriikides kohaldatavate tingimuste ja

eeskirjade ühtlustamine.

IV osa. Ressursid, spekter ja numeratsioon

IV osaga kehtestatakse terviklik ja tulevikku suunatud raamistik peamiste elektroonilise side

ressursside haldamiseks, eraldamiseks ja kasutamiseks. See hõlmab raadiospektrit ja

numeratsiooniressursse, tunnistades nende rolli strateegiliste avalike hüvedena, mis on olulised

ühenduvuse, innovatsiooni, turvalisuse ja ühtse turu toimimise jaoks. Raadiospektri valdkonnas

sätestatakse selles ühised põhimõtted ja eesmärgid koordineeritud strateegiliseks planeerimiseks

ja haldamiseks ELi tasandil kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning tugevdatakse piiriülese

koordineerimise ja kahjulike raadiohäirete kõrvaldamise mehhanisme. Sellega kehtestatakse

tehnoloogia- ja teenuseneutraalsus, edendatakse spektri jagatud ja tõhusat kasutamist ning

nähakse ette ELi spektristrateegia ja tegevuskavad, et tagada prognoositavus, õigeaegne

kättesaadavus ja kooskõla ELi laiemate poliitikaeesmärkidega.

Käesoleva määrusega ühtlustatakse ka lubade andmise korda, spektriõiguste andmise, kestuse,

uuendamise, üleandmise ja jagamise tingimusi ning tugevdatakse investeerimist soodustavaid ja

konkurentsisõbralikke kontsessioonimenetlusi. Lisaks luuakse sellega kogu ELi hõlmavad

vahendid, nagu spektri ühtse turu menetlus, ühised loatingimused, ühtse kontaktpunkti

menetlused ja ELi load, sealhulgas konkreetne raamistik satelliitvõrkude ja -teenuste jaoks ELis.

Eelkõige kehtestatakse sellega ELi tasandi load satelliitspektri jaoks ning selle seire ja

jõustamine. Lisaks määratakse selles kindlaks selliste lubade andmise kord ja nähakse ette ITU

taotluste esitamise tõhusamad koordineerimismehhanismid koos satelliit- ja maapealse spektri

jaotamise kooseksisteerimise tagamisega ELis.

Samal ajal on IV osas sätestatud üleeuroopaliste numeratsiooniressursside raamistik ja

numeratsiooniressursse reguleerivad eeskirjad, millega tagatakse nende tõhus haldamine,

kättesaadavus ja eksterritoriaalne kasutamine kogu ELis, toetatakse kogu ELi hõlmavaid

teenuseid ning kaitstakse tarbijakaitset ja õiglast juurdepääsu. Kokkuvõttes on nende sätete

eesmärk tagada nappide ressursside tõhus, koordineeritud ja tulevikukindel kasutamine,

suurendades samal ajal õiguskindlust, vähendades killustatust ning võimaldades uuenduslike

piiriüleste elektroonilise side võrkude ja teenuste arendamist kogu ELis.

V osa. Üleminek kiudoptikale, turgude toimimine ja konkurents

V osas sätestatakse eeskirjad, millega tagatakse elektroonilise side turgude nõuetekohane

toimimine ja tõhus konkurents kogu ELis.

Esiteks kehtestatakse sellega eriraamistik nõuetekohaseks üleminekuks vanadelt

vaskpaarvõrkudelt FTTH-võrkudele. Raamistikku kohaldatakse juhul, kui vask jääb kasutusse

pärast kindlaksmääratud kuupäeva. Üleminek kiudoptilisele protsessile põhineb riiklikel

kavadel, millest tuleb komisjonile teatada. Nendes riiklikes kavades selgitatakse i) millistes

valdkondades vask lülitatakse välja ja mis ajaks, ning ii) kiudoptilisele võrgule üleminekut

toetavaid meetmeid.

Algetapis peavad liikmesriigid nõudma vaskpaarvõrgu väljalülitamist piirkondades, kus on

kumulatiivselt täidetud järgmised kaks tingimust: i) vähemalt 95 % kiudoptilise kaabli katvusest

ja ii) taskukohaste ühenduvusteenuste kättesaadavus jaemüügitasandil. Viimases etapis ei mängi

tingimused enam rolli ja liikmesriigid peavad nõudma sulgemist kõigis ülejäänud

vaskpaarvõrkude sulgemise piirkondades, välja arvatud piirkondades, kus kiudoptiliste võrkude

kasutuselevõtt ei ole majanduslikult elujõuline ja puudub piisav ühenduvuslahendus, mis

suudaks asendada vaskpaarvõrkudel põhinevaid teenuseid. Kaitsemeetmeid kohaldatakse kogu

protsessi vältel, et säilitada järjepidevus ja kaitsta tarbijaid.

V osa hõlmab ka maale juurdepääsu ja trasside rajamise õiguste, vastastikuse sidumise ja

juurdepääsu raamistikku ning sümmeetriliste ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjate põhiste

regulatiivsete parandusmeetmete kohaldamist. Selles selgitatakse ettevõtjate õigusi ja kohustusi

juurdepääsu ja vastastikuse sidumise üle peetavatel läbirääkimistel ning antakse riikide

reguleerivatele asutustele õigus kehtestada proportsionaalseid meetmeid, et tagada

läbivühenduvus ja koostalitlusvõime, kui see on põhjendatud.

Selles osas säilitatakse praeguse sümmeetrilise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjate

juurdepääsu reguleerimise süsteemi põhisuunad. Mis puudutab märkimisväärset turujõudu, siis

eeskirjades seatakse esikohale passiivsetele võrkudele (kaablikanalisatsioon ja postid, kus

operaatorid võtavad kasutusele oma kiudoptilised võrgud) investeerimissõbraliku juurdepääsu

reguleerimine ning edendatakse juurdepääsutoodete ühtlustamist. Sümmeetrilise juurdepääsu

puhul on eeskirjade eesmärk soodustada valguskaabli kasutuselevõttu, säilitades taotluse korral

juurdepääsu hoonesisesele juhtmestikule. Lisaks saavad riikide reguleerivad asutused kasutada

sümmeetrilisi meetmeid kohalike kitsaskohtade kõrvaldamiseks, kehtestades juurdepääsu

kohalikele kiudoptilistele võrkudele. Lisaks peaksid sümmeetrilised eeskirjad võimaldama

ühendada lõppkasutajad, kelle ruumid ei ole ühendatud, kehtestades lähedal asuvat võrku

kasutusele võtvatele kiudoptikaoperaatoritele kohustuse need kasutajad ühendada.

V osaga tugevdatakse ühtse turu menetlusi liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavate riiklike

meetmete eelnõude puhul, tagades koordineeritud teavitamis-, hindamis- ja

sekkumismehhanismide kaudu järjepideva kohaldamise kogu ELis.

Part VI: Teenused

VI osas on sätestatud teenustega seotud kohustused, mille eesmärk on tagada, et ELi

lõppkasutajad saaksid kasu olulisest ühenduvusest ja ühtsest kaitsetasemest. Sellega

ajakohastatakse universaalteenuse osutamise kohustusi, ajakohastades kooskõlas Euroopa

sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttega kõigi tarbijate, eelkõige väikese sissetulekuga tarbijate

õigust saada määratud asukohas juurdepääs taskukohasele piisavale internetiühendusele ja

kõnesideteenustele. Selles on sätestatud ühised menetlused selle kohta, kuidas liikmesriigid

määratlevad „piisava“ ühenduvuse, võttes arvesse enamiku tarbijate minimaalset ribalaiust.

Neid ühiseid menetlusi toetavad BERECi suunised ning nendega tagatakse ühiskonnas

sotsiaalseks ja majanduslikuks osalemiseks vajalik ribalaius. Samuti nähakse sellega ette

struktureeritud lähenemisviis taskukohasusele, sealhulgas jaehinna muutumise jälgimine,

väikese sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijatele suunatud meetmed ning eritoetus,

et tagada puuetega lõppkasutajatele samaväärne juurdepääs, võimaldades samal ajal komisjonil

võtta vastu rakendusakte piisava internetiühenduse teenuse kohta, võttes arvesse riiklikke

tingimusi ja kriteeriume ning metoodikat, mida tuleb taskukohasuse hindamisel arvesse võtta.

Pakutakse välja uus ja paindlikum lähenemisviis rahastamisele ilma sektoripõhise määramiseta

või sellega seotud rahastamismehhanismita.

VI osas kaitstakse täiendavalt lõppkasutajate õigusi digikeskkonnas. Sellega säilitatakse avatud

internetiühendus, kodifitseerides lõppkasutajate õigused sisule juurde pääseda ja seda levitada

ning kasutada vabalt valitud rakendusi ja lõppseadmeid. See käib käsikäes rangete võrgu

neutraalsuse kohustustega, mille suhtes kohaldatakse üksnes kitsalt määratletud ja

proportsionaalseid erandeid, ning riikide reguleerivate asutuste tugeva järelevalvega, mida

täiendavad BERECi aruanded ja suunised. Sellega konsolideeritakse ja ajakohastatakse

lõppkasutajate kaitse eeskirju, mis on esitatud kolmes peatükis.

Peatükk „Tarbijate õigused“ hõlmab tarbijaid ning laieneb mikroettevõtjatele ja

mittetulundusühendustele (mõned sätted kehtivad ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

suhtes) ning sisaldab valdkondlikke norme läbipaistvuse ja lepinguteabe (sealhulgas lepingu

kokkuvõtliku vormi), lepingu kestuse ja lõpetamise ning seotud pakkumiste kohta.

Peatükk „Lõppkasutajate õigused“ hõlmab teenuseosutaja vahetamist ja numbri liikuvust ning

tagab mittediskrimineerimise.

Peatükk „Lõppkasutajate rajatised ja funktsioonid“ sisaldab pettusevastaseid meetmeid ja tagab

elutähtsad teenused, nagu kadunud laste otsimise vihjeliinid, hädaolukorra side ja üldsuse

hoiatamise süsteemid, ning Euroopa digiidentiteedikukru kasutamise. Võttes arvesse

tehnoloogia arengut ja sellega seotud uusi probleeme lõppkasutajate kaitsmisel, sisaldab peatükk

ka ajakohastatud eeskirju helistaja liini numbrituvastuse, lähtekoha identimise, automaatse

kõnede edastamise ja automatiseeritud kõnevalimissüsteemide kohta. See sisaldab sätteid

puuetega lõppkasutajate võrdse juurdepääsu ja valiku kohta.

VI osas säilitatakse ka sihipärased koostalitlusvõimet ja edastamiskohustust käsitlevad sätted

ning antakse komisjonile õigus muuta tehnilisi lisasid delegeeritud õigusaktidega, et

ajakohastada neid vastavalt tehnoloogia ja ühiskonna arengule.

Part VII: Juhtimine

VII osas kehtestatakse juhtimisraamistik, et tagada elektroonilise side ühtse turu sidus, sõltumatu

ja tõhus toimimine. Selles määratakse kindlaks riikide reguleerivate asutuste ja muude pädevate

asutuste rollid, volitused ja kaitsemeetmed, antakse neile selgelt kindlaks määratud ülesanded,

säilitatakse nende õiguslik ja funktsionaalne sõltumatus turuosalistest ning antakse neile

piisavad vahendid ja eelarveautonoomia. Samuti sätestatakse selles ametisse nimetamise,

ametist vabastamise, vastutuse ja läbipaistvuse ühised põhimõtted ning koostöö- ja

koordineerimiskohustused riiklikul ja piiriülesel tasandil, mis omakorda suurendab regulatiivset

järjepidevust ja vastastikust usaldust kogu ELis.

VII osaga tugevdatakse veelgi ELi tasandi juhtimist, integreerides ja tugevdades BERECi,

raadiospektripoliitika nõukogu ja võrguvõrgu rolli. Selles selgitatakse BERECi eesmärke,

ülesandeid ja sisemist korraldust, suurendades tema suutlikkust edendada reguleeriva raamistiku

järjepidevat rakendamist arvamuste, suuniste, aruannete ja parimate tavade kaudu, mida toetab

struktureeritud andmete kogumine ja turujärelevalve. Võttes arvesse geopoliitilist konteksti,

tugevdab see BERECi pädevusi, mis on seotud vastupanuvõime ja valmisolekuga, näiteks

digitaristute ELi valmisolekukava vastuvõtmise kaudu. Samal ajal luuakse sellega

raadiospektripoliitika nõukogu kaudu tugevam raadiospektri strateegilise haldamise raamistik,

määrates kindlaks selle nõuandva ja koordineeriva rolli ELi spektripoliitikas, piiriüleses

koordineerimises ja rahvusvahelises kaasamises, tagades samal ajal tiheda koostöö BERECiga

valdkondades, kus regulatiivsed ja spektriküsimused on omavahel seotud.

VII osas esitatakse ODNi kui nii BERECit kui ka raadiospektripoliitika komisjoni toetava ELi

asutuse terviklik organisatsiooniline, finants- ja vastutusraamistik. Selles sätestatakse võrgustiku

ülesanded, juhtimisstruktuur, programmitöö, eelarve- ja personalieeskirjad ning tagatakse

läbipaistvus, usaldusväärne finantsjuhtimine ja tõhus järelevalve, sealhulgas pettusevastased,

auditi- ja hindamismehhanismid.

Part VIII: Üld- ja lõppsätted

VIII osas on esitatud üld-, menetlus- ja lõppsätted, millega tagatakse käesoleva määruse tõhus,

läbipaistev ja ühtne kohaldamine kogu ELis. Sellega luuakse teabe ühtlustatud esitamise,

vahetamise ja avaldamise terviklik raamistik, mis annab riikide reguleerivatele asutustele ja

muudele pädevatele asutustele, BERECile ja raadiospektripoliitika nõukogule õiguse nõuda

ettevõtjatelt proportsionaalset, põhjendatud ja õigeaegset teavet, sealhulgas kestlikkuse kohta,

kaitstes samal ajal konfidentsiaalsust, andmekaitset ja ärisaladusi. Lisaks nähakse sellega ette

korrapärased geograafilised ülevaated võrkude kasutuselevõtu ja prognooside kohta, mis

võimaldavad võtta tõenduspõhiseid regulatiivseid meetmeid, mis võivad aidata teha teadlikke

avaliku sektori rahastamisotsuseid ja koordineeritud planeerimist, sealhulgas üleminekul

pärandvõrkudelt kiudoptilistele võrkudele.

VIII osaga tugevdatakse ka avatust, osalemist ja regulatiivset järjepidevust struktureeritud

konsultatsiooni- ja läbipaistvusmehhanismide kaudu. See nõuab avalikku konsultatsiooni

märkimisväärse turumõjuga meetmete eelnõude üle, juurdepääsetavaid konsulteerimismenetlusi

ning lõppkasutajate, sealhulgas puuetega tarbijate ja lõppkasutajate ning muude sidusrühmade

süstemaatilist kaasamist. ELi tasandil kehtestatakse sellega ühtlustamis- ja

standardimismenetlused, mis võimaldavad komisjonil BERECi või raadiospektripoliitika

nõukogu toetusel tegeleda erinevustega, mis võivad ühtset turgu killustada, edendades samal ajal

koostalitlusvõimelisi ja tulevikukindlaid tehnilisi standardeid tehnoloogianeutraalsel viisil.

VIII osas on esitatud selged eeskirjad vaidluste lahendamise, nõuetele vastavuse, täitmise

tagamise ja õiguskindluse kohta. Sellega luuakse vaidluste kohtuvälise ja regulatiivse

lahendamise mehhanismid riiklikul ja piiriülesel tasandil, mida täiendavad suunised ja

vabatahtlik lepitusmenetlus, et soodustada koostööl põhinevaid, uuenduslikke ja kestlikke

ökosüsteemi tavasid. Selles sätestatakse proportsionaalsed täitmise tagamise volitused,

karistused ja kaitsemeetmed, sealhulgas kaebeõigus, ning määratakse kindlaks delegeeritud ja

rakendamisvolituste kasutamine, komiteemenetlused, järelevalve, läbivaatamine ja

üleminekukord.

2026/0013 (COD)

Ettepanekuga, milles käsitletakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

digivõrkude kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja

Otsus nr 676/2002/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971 ja direktiiv

(EL)

2018/1972 ja otsus nr 243/2012/EL (digivõrkude määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

VÕTTES ARVESSE EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUT, ERITI SELLE

ARTIKLIT 95,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

Võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

Olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

Võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust24,

Võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust25,

Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

Võtnud arvesse, et:

(1) Tehnoloogia areneb kiiresti, andmeliiklus kasvab märkimisväärselt ja nõudlus

gigabitiühenduvuse järele kasvab. Tänapäevased ja kestlikud digitaristud ühenduvuse ja

andmetöötluse jaoks on olulised digiülemineku võimaldajad ning seega nii tööstuse

konkurentsivõime kui ka ühiskonna jaoks digiteenustest täieliku kasu saamise

seisukohast. Seetõttu on vaja kvaliteetset, turvalist ja vastupidavat ühenduvust kõigile ja

kõikjal liidus, sealhulgas taskukohast juurdepääsu väikese sissetulekuga inimestele, ning

kõigil territooriumidel, sealhulgas maa- ja äärepoolsetes piirkondades, saartel ning

mägistes, hõredalt asustatud või äärepoolseimates piirkondades.

(2) Elektroonilise side valdkonna siseturg on endiselt killustatud 27 riiklikuks turuks ning

Euroopa ettevõtjad seisavad jätkuvalt silmitsi takistustega piiriülesel tegutsemisel ja

laienemisel, mis piirab nende suutlikkust investeerida, teha uuendusi ja konkureerida

laiendatud ühenduvuse ökosüsteemis võrdsetel tingimustel. Muud laiemasse ühenduvuse

ökosüsteemi sisenevad osalejad, nagu sisu ja rakenduste pakkujad, saavad asukohariigi

korrast suurt kasu ja tegutsevad seetõttu liidus ühel ühtsel turul. Ökosüsteemi eri

osalejate ebavõrdseid tingimusi on tunnistatud komisjoni valges raamatus „Kuidas

rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?26“ ja Letta aruandes27.

ELT C, lk.

ELT C, lk

Komisjoni 21. veebruari 2024. aasta valge raamat „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“,

COM(2024) 81 final.

https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico- letta.pdf.

24

25

26

Sellega seoses rõhutas Euroopa Ülemkogu oma 2025. aasta oktoobri järeldustes, et

„elektroonilise side ühtse turu süvendamiseks“ on vaja teha erilisi jõupingutusi.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/2481 * 28 kehtestati digikümnendi

poliitikaprogrammi 2030. aasta digieesmärgid. See programm kajastab eeldatavaid

ühenduvuseesmärke, mille kohaselt kõik kindlaksmääratud asukohas asuvad

lõppkasutajad on võrgu lõpp-punktini kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud

piirkonnad on kaetud järgmise põlvkonna kiirete traadita võrkudega, mille jõudlus on

vähemalt samaväärne 5G omaga. Nende eesmärkide saavutamiseks peaksid

poliitikameetmed lihtsustama ja kiirendama gigabiti püsi- ja traadita võrkude

kasutuselevõttu kogu liidus ning vähendama selle kulusid, sealhulgas vähendades nii

operaatorite kui ka riiklike haldusasutuste halduskoormust.

(4) Direktiiviga (EL) 2018/1972 kehtestati Euroopa elektroonilise side seadustik. Euroopa

elektroonilise side seadustik aitas tänu oma eesmärkidele edendada ühenduvust ning

juurdepääsu täiustatud võrkudele ja nende kasutuselevõttu saavutada või säilitada

tõhusat konkurentsi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel. Liikmesriigid

pidid 21. detsembriks 2020 vastu võtma ja avaldama õigus- ja haldusnormid, mis on

vajalikud Euroopa elektroonilise side seadustiku rakendamiseks siseriiklikus õiguses.

Täielik ülevõtmine kõigis 27 liikmesriigis viidi lõpule alles 2024. aastal. Sellised pikad

viivitused alates direktiivi vastuvõtmisest kuni selle ülevõtmiseni liikmesriikide

õigussüsteemidesse ei sobi enam tehnoloogia kiireks ümberkujundamiseks praeguses

geopoliitilises ja majanduslikus kontekstis, mis nõuab eeskirju, millel võib olla kiire

mõju turule. Lisaks lähevad teatavad riiklikud sätted, mis on seotud Euroopa

elektroonilise side seadustiku sätetega, kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik

ülevõtmise täielikkuse ja nõuetele vastavuse tagamiseks. Seetõttu tõi Euroopa

elektroonilise side seadustik kui direktiiv kaasa riikliku killustatuse ega ole seega loonud

tõelist ühtset turgu. Seepärast on vaja muuta Euroopa elektroonilise side seadustik

määruseks ja ühendada Euroopa elektroonilise side seadustiku sätted sätetega, mis on

seotud eesmärkidega, kuid mis on sätestatud muudes direktiivides või määrustes või

otsustes, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/197129.

Seepärast tuleks direktiiv 2018/1972, määrus (EL) 2018/1971, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu otsus nr 243/2012/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2015/2120 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse

digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2022/2481/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1971, millega asutatakse

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo)

ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EK) Nr

1211/2009 (ELT L 321, 17.12.2018, lk 1,

ELi: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1971/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette

avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ja reguleeritud ELi-sisese side jaehinnad, ning millega

muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ ning määrust (EL) nr 531/2012 (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2120/oj).

27

28

29

30

31

direktiivi31 2002/58/EÜ32 osad liita üheks määruseks – digivõrkude õigusaktiks.

(5) Oma 2024. aasta valges raamatus „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“

märkis33 34 komisjon, et ühenduvussektoris toimuvad märkimisväärsed tehnoloogilised

muutused, kus digitaristud on muutumas pilve- ja tehisintellektipõhiseks ning

ühenduvuse ökosüsteem laieneb, et pakkuda uusi uuenduslikke teenuseid. Seepärast on

vaja arvesse võtta elektroonilise side võrkude muutumist digitaalvõrkudeks.

(6) Käesolev määrus ei hõlma elektroonilise side võrkude kaudu elektroonilise side

teenuseid kasutades edastatavat sisu, näiteks ringhäälingusisu, finantsteenuseid ja

teatavaid infoühiskonna teenuseid, ning see ei piira selliste teenuste suhtes liidu või

liikmesriigi tasandil liidu või siseriikliku õiguse kohaselt võetud meetmeid, mille

eesmärk on edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagada meedia

mitmekesisuse kaitse. Telesaadete sisu on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2010/13/EL 34. Audiovisuaalpoliitika ja sisu reguleerimise eesmärk on saavutada sellised

üldist huvi pakkuvad eesmärgid nagu sõnavabadus, meediakanalite paljusus,

erapooletus, kultuuriline ja keeleline mitmekülgsus, sotsiaalne kaasamine, tarbijakaitse

ja alaealiste kaitse. Elektroonilise side ja sisu reguleerimise lahusus ei mõjuta

nendevaheliste seoste arvessevõtmist eelkõige selleks, et tagada meediakanalite paljusus,

kultuuriline mitmekülgsus ja tarbijakaitse. Pädevad asutused peaksid oma pädevuse

piires aitama tagada selle eesmärgi edendamisele suunatud poliitikate rakendamise.

(7) Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL

kohaldamist raadioseadmete suhtes,35 kuid hõlmab autoraadioid ja tarbijatele mõeldud

raadiovastuvõtjaid ning tarbijatele mõeldud digitaaltelevisiooniseadmeid. Selleks et

tagada otspunktkoostalitlusvõime kaitsemeetmed, on vaja reguleerida direktiivis

2014/53/EL määratletud raadioseadmete ja digitelevisioonis kasutatavate

tarbijaseadmete teatavaid aspekte, et hõlbustada puuetega lõppkasutajate juurdepääsu.

On oluline, et riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused julgustaksid

võrguoperaatoreid ja seadmete tootjaid tegema koostööd, et hõlbustada puuetega

lõppkasutajate juurdepääsu elektroonilise side teenustele. Selleks et tagada

kooskõlastatud lähenemisviis seoses raadiolõppseadmetele lubade andmise korraga,

tuleks reguleerida ka raadiospektri mitteainukasutust selliste raadiolõppseadmete

omakasutuseks.

(8) Nõudmised elektroonilise side võrkude suutlikkusele kasvavad pidevalt. Kui varem

keskenduti peamiselt üldiselt ja igale kasutajale kättesaadava ribalaiuse suurendamisele,

siis muud parameetrid, nagu alla- ja üleslüli andmeedastuskiirused, latentsusaeg,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse

isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja

elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37,

ELi: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/58/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse

mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 081, 21.3.2012, lk 7, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2012/243 (2)/oj), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.

detsembri 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/1972 (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

COM(2024) 81 final.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste

osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul

kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

ELi: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/53/oj).

32

33

34 5

kättesaadavus ja usaldusväärsus, muutuvad üha olulisemaks. Praegune vastus sellele

nõudlusele on tuua kiudoptika lõppkasutajale lähemale ning tulevased gigabitivõrgud

vajavad jõudlusparameetreid, mis on samaväärsed nendega, mida kiudoptilistel

elementidel põhinev võrk suudab pakkuda vähemalt kuni võrgu lõpp-punktini. Traadita

ühenduse puhul vastab see võrgu jõudlusele, mis on sarnane sellega, mida on võimalik

saavutada kiudoptilise kaabli paigaldamisega tugijaamani, mida peetakse võrgu lõpp-

punktiks. Sellised gigabitivõrgud, nii püsi- kui ka mobiilsidevõrgud, suudavad pakkuda

üles- ja allalülis andmeedastuskiirust vähemalt ühe gigabiti sekundis, samuti muid

täiustatud jõudlusparameetreid, nagu lühike latentsusaeg ja suur stabiilsus. Mõiste

„gigabitivõrk“ asendab mõiste „väga suure läbilaskevõimega võrk“ ajakohastatud

jõudlusnäitajatega, mis vastavad tehnoloogia ja turu arengule. Sellest tulenevalt

käsitatakse käesoleva määruse alusel kõiki viiteid direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2

punktis 2 määratletud väga suure läbilaskevõimega võrgule käesolevas määruses

määratletud gigabitivõrguna.

(9) Teatavad käesoleva määruse kohased elektroonilise side teenused võivad samuti kuuluda

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 artiklis 1 sätestatud

infoühiskonna teenuse määratluse alla36. Kõnealuse direktiivi infoühiskonna teenuseid

reguleerivaid sätteid kohaldatakse nende elektroonilise side teenuste suhtes niivõrd,

kuivõrd käesolev määrus või muud liidu õigusaktid ei sisalda elektroonilise side teenuste

suhtes kohaldatavaid konkreetsemaid sätteid. Käesolev määrus hõlmab siiski selliseid

elektroonilise side teenuseid nagu kõneside, sõnumiteenused ja e-posti teenused. Sama

ettevõtja, näiteks internetiteenuse osutaja, võib pakkuda nii elektroonilise side teenust,

nagu juurdepääs internetile, kui ka käesoleva määrusega hõlmamata teenuseid, nagu

veebipõhise, mitte sidega seotud sisu pakkumine.

(10) Sama ettevõtja, näiteks kaabellevivõrgu operaator, võib pakkuda nii elektroonilise side

teenust, nagu televisioonisignaalide edastamine, kui ka teenuseid, mida käesolev määrus

ei hõlma, nagu heli- või teleringhäälingu sisuteenuste pakkumise turustamine, ning

seetõttu võib sellisele ettevõtjale kehtestada täiendavaid kohustusi seoses tema

tegevusega sisu pakkuja või levitajana kooskõlas muude kui käesoleva määruse sätetega,

ilma et see piiraks käesoleva määruse lisas sätestatud tingimuste kohaldamist.

(11) Selleks et teenus kuuluks elektroonilise side teenuse määratluse alla, tuleb seda tavaliselt

osutada tasu eest. Tunnistades täielikult, et isikuandmete kaitse on põhiõigus ja seetõttu

ei saa isikuandmeid käsitada kaubana, tuleks juurdepääsu isikuandmetele, nende

kasutamist või muul viisil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette

tehnilistest eeskirjadest ning teabeeeskirjadest teatamise kord Ühiskond teenused

(ELT L 241, 17.9.2015, P. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2015/1535/oj).

töötlemist elektroonilise side teenuste osutamise kontekstis käsitada samal viisil kui

tasu, kui teenuse osutaja taotleb ja lõppkasutaja esitab teadlikult isikuandmeid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 tähenduses37 otse või kaudselt teenuse

osutajale. See hõlmab olukordi, kus lõppkasutaja võimaldab teabele juurdepääsu ilma

seda aktiivselt esitamata, näiteks isikuandmed, sealhulgas IP-aadress, või muu

automaatselt genereeritav teave, näiteks küpsise või sarnase tehnoloogia abil kogutud ja

edastatud teave. Isikuandmete töötlemine peaks igal juhul olema kooskõlas liidu

andmekaitseõigusega. Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“)

praktikaga ELi toimimise lepingu artikli 57 kohta on38 tasu aluslepingu tähenduses

olemas ka siis, kui teenuseosutajale maksab kolmas isik, mitte teenuse saaja. Tasu mõiste

peaks seega hõlmama ka olukordi, kus lõppkasutaja puutub kokku reklaamiga.

(12) Isikutevahelise side teenused on teenused, mis võimaldavad isikutevahelist interaktiivset

teabevahetust ja mille hulka kuuluvad sellised teenused nagu tavapärane häälkõne kahe

isiku vahel, aga ka igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja grupivestlused. Isikutevahelise

side teenused hõlmavad sidepidamist lõpliku, st tõenäoliselt mitte piiramatu arvu

füüsiliste isikute vahel, kelle arvu määrab side algataja. Sidepidamine juriidiliste

isikutega peaks olema määratlusega hõlmatud, kui füüsilised isikud tegutsevad

juriidiliste isikute eest või osalevad sidepidamises vähemalt ühe poolena. Interaktiivne

side tähendab, et teenus võimaldab teabe vastuvõtjal reageerida. Teenuseid, mis neile

nõuetele ei vasta, näiteks lineaarne ringhääling, tellitavad videod, veebisaidid,

suhtlusvõrgustikud, blogid või masinatevaheline teabevahetus, ei tohiks pidada

isikutevahelise side teenusteks. Erandlike asjaolude korral ei tohiks teenust pidada

isikutevahelise side teenuseks, kui isikutevahelise ja interaktiivse sidepidamise vahend

on mõne muu teenuse väheoluline ja selgelt täiendav võimalus ja objektiivsetel

tehnilistel põhjustel ei saa seda kasutada ilma põhiteenuseta, ning selle integreerimine ei

ole võimalus hoida kõrvale elektroonilise side teenuseid reguleerivate normide

kohaldamisest. Määratlusest tehtava erandi elementidena tuleks mõisteid „alaealine“ ja

„puhtalt kõrvaline“ tõlgendada kitsalt ja objektiivse lõppkasutaja seisukohast.

Isikutevahelise side pidamise võimalust võiks käsitada väheolulisena, kui selle

objektiivne kasu lõppkasutaja jaoks on väga väike ja kui tegelikult kasutavad

lõppkasutajad seda väga harva. Isikutevahelise side teenuse määratluse alt välja jääva

võimaluse näiteks võiks olla veebimängude suhtluskanal, mis sõltub teenuse

sidevõimaluste omadustest.

(13) Riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvaid numbreid kasutavad

isikutevahelise side teenused võimaldavad luua ühenduse avalikult eraldatud

numeratsiooniressurssidega. Need numbripõhised isikutevahelise side teenused

hõlmavad nii teenuseid, millele määratakse lõppkasutajate numbrid läbivühenduvuse

tagamiseks, kui ka teenuseid, mis võimaldavad lõppkasutajatel jõuda isikuteni, kellele

sellised numbrid on määratud. Pelgalt numbri kasutamist tunnusena ei tohiks pidada

samaväärseks sellega, kui numbrit kasutatakse avalikult eraldatud numbritega ühenduse

loomiseks, ning seega ei tohiks seda pidada iseenesest piisavaks, et pidada teenust

numbripõhise isikutevahelise side teenuseks. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste

suhtes tuleks kohustusi kehtestada üksnes siis, kui avalik huvi nõuab konkreetsete

regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste kõigi liikide suhtes

olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei. Numbripõhiste

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

Euroopa Kohtu 26. aprilli 1988. aasta otsus kohtuasjas C-352/85: Bond van Adverteerders ja teised vs.

Madalmaade riik, ECLI:EU:C:1988:196.

37

38

isikutevahelise side teenuste teistsugune kohtlemine on põhjendatud, sest sellised

teenused on avalikult tagatud koostalitlusvõimelise ökosüsteemi osa ja saavad sellest ka

kasu.

(14) Võrgu lõpp-punkt moodustab reguleerimisotstarbelise piiri, mis eraldab elektroonilise

side võrke ja teenuseid reguleerivat raamistikku telekommunikatsioonivõrgu

lõppseadmeid reguleerivast raamistikust. Võrgu lõpp-punkti asukoha

kindlaksmääramine on riigi reguleeriva asutuse ülesanne.

(15) Vastastikuse sidumise all tuleks mõista peamiselt võrkudevahelist tehnilist sidumist,

olenemata sellest, kas sellised võrgud on üldkasutatavad elektroonilise side võrgud või

eravõrgud, sealhulgas need, mida omavad või käitavad sisu- ja rakenduste pakkujad,

sealhulgas sisuedastustaristud. Tehnoloogia ja kaubanduse areng on toonud kaasa

vahemälude, sisuedastussõlmede ja muude selliste tehnikate laialdasema kasutuselevõtu,

mis tõhustavad andmeliiklust ja optimeerivad jõudlust algusest lõpuni, mille tulemuseks

on tihedam tehniline koostöö ning avalike ja eravõrkude tihedam omavaheline

ühendamine.

(16) Samuti tuleks ajakohastada uue õigusraamistiku eesmärke, et võtta arvesse sektori

probleeme ja tagada selle suutlikkus kohaneda tulevaste arengutega. Seoses

elektroonilise side võrkude tehnoloogilise ümberkujundamisega digivõrkudeks, mis

integreerivad pilvandmetöötlusel ja tehisintellektil põhinevaid lahendusi, laieneb

ühenduvuse ökosüsteem. Seepärast peaks käesolev määrus toetama sektori

konkurentsivõimet ja suutlikkust selle ümberkujundamisega toime tulla. See peaks

edendama innovatsiooni ja tõhusat koostööd laiendatud ühenduvuse ökosüsteemi

paljude osalejate vahel.

(17) Sektori konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamiseks peaks käesolev määrus

hõlbustama elektroonilise side ühtse turu arengut, kehtestades lihtsustatud ja veelgi

ühtlustatud meetmed, hõlbustades kasvu liidus ning toetades ja stimuleerides

innovatsiooni ja investeeringuid nüüdisaegsetesse, vastupidavatesse ja kestlikesse

võrkudesse ja teenustesse. See peaks hõlmama elektroonilise side võrkude ja teenuste,

sealhulgas üleeuroopaliste satelliitsideteenuste piiriülese pakkumise hõlbustamist ning

üleeuroopaliste digitaalvõrkude arendamist.

(18) Liidu digitaristu ja -teenuste vastupanuvõime tugevdamine on äärmiselt oluline, et

suurendada valmisolekut loodusõnnetusteks, inimtegevusest tingitud ohtudeks ja

kriisideks ning häireteks võrkudes ja raadiosignaalides. Selleks peaks käesolev määrus

tugevdama liidu strateegilist autonoomiat, tagades vastupidava digitaristu ja -teenused

ning valmisoleku ettenägematuteks olukordadeks, nagu füüsilised, küber- ja

hübriidrünnakud ning loodusõnnetused, tehes kättesaadavaks leevendusmeetmed,

parandades vastupanuvõimet, eelkõige kriitiliste võrgusegmentide liiasust, mis põhineb

maapealsete ja muude võrkude sidusal integreerimisel, ning tagades ühiskonnale

kriisidele reageerimiseks vajaliku võrgusuutlikkuse.

(19) Kuna taristu tasandil on endiselt kitsaskohti ja turule sisenemise tõkkeid, sealhulgas

kiudoptilisele kaablile ülemineku tagajärjel, on vaja tagada jätkusuutlik konkurents,

rakendades turutõrgete kõrvaldamiseks juurdepääsu lihtsustatud õigusraamistikku, et

lõppkasutajad saaksid jätkuvalt kasu suuremast valikust kõrgetasemelistest

taskukohastest ja kvaliteetsetest teenustest.

(20) Konkurentsi arenedes turgudel on tulevikus vaja vähendada eelnevaid sektoripõhiseid

eeskirju ja lõppkokkuvõttes tagada, et elektroonilise side suhtes kohaldatakse üksnes

konkurentsiõigust. See oli eesmärk alates elektroonilise side võrkude ja teenuste esimese

reguleeriva raamistiku vastuvõtmisest 2009. aastal. Praegune raamistik on aga toonud

kaasa riikliku killustatuse ja ei ole saavutanud ühtse turu väljakujundamist, mistõttu on

vaja suuremat järjepidevust regulatiivsete eelkohustuste osas. Arvestades, et

elektroonilise side turud on viimastel aastatel näidanud tugevat konkurentsidünaamikat,

on oluline, et regulatiivseid eelkohustusi kehtestataks üksnes juhul, kui asjaomastel

turgudel esineb turutõrge, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist.

(21) Samuti on vaja pakkuda asjakohaseid stiimuleid investeerimiseks gigabitivõrkudesse

(sealhulgas täiustatud 5G, 6G, kiudoptilised kaablid, merealused sidekaablid,

tuumikvõrgud), mis toetavad innovatsiooni sisumahukate internetiteenuste valdkonnas

ja tugevdavad liidu üldist konkurentsivõimet. Seepärast on väga oluline edendada

tõhusaid investeeringuid nende võrkude ja lahenduste arendamisse ning toetada

gigabitivõrkude ja elektroonilise side teenuste laialdast kättesaadavust ja

kasutuselevõttu, sealhulgas õigeaegse üleminekuga täielikule kiudoptilisele keskkonnale

kogu liidus.

(22) Liikmesriikide, riikide reguleerivate ja muude pädevate asutuste ning sidusrühmade

jaoks tähendab ühenduvuse eesmärk ühelt poolt eesmärki saavutada teatavas piirkonnas

majanduslikult kestlikud suurima läbilaskevõimega võrgud ja teenused ning teiselt poolt

püüdlemist territoriaalse ühtekuuluvuse poole, mis tähendab eri piirkondades

kättesaadava läbilaskevõime lähenemist.

(23) Selleks et viia elektroonilise side raamistik täielikult kooskõlla liidu eesmärkidega, mis

on seotud üleminekuga vähese CO2-heitega majandusele, on vaja edendada kestlikke

võrke ja teenuseid, toetades atraktiivseid investeerimistingimusi energiatõhusate ja

vähese CO2-heitega võrkude ja lahenduste jaoks. Eelkõige tuleks see eesmärk viia

kooskõlla ühenduvuse edendamisega, mis võimaldab energiatõhusust ja CO2-

neutraalsust muudes tööstussektorites, ning investeeringutega energiatõhusasse

ühenduvustaristusse kooskõlas ajakohastatud taksonoomiaraamistiku ja sellega seotud

liidu telekommunikatsioonivõrkude kestlikkust käsitleva tegevusjuhendiga. Samuti on

vaja edendada koostööd otspunktteenuste osutamises osalejate vahel seoses

andmeliikluse tõhusa haldamisega.

(24) Eesmärkide saavutamiseks peaksid riikide reguleerivad asutused ja muud pädevad

asutused vajaduse korral koordineerima oma tegevust teiste liikmesriikide asutustega

ning elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC),

raadiospektripoliitika organiga (RSPB) ja digivõrkude ametiga (ODN).

(25) 9. märtsi 2022. aasta Neversi üleskutse järelmeetmena viisid liikmesriigid läbi Euroopa

sidetaristute ja -võrkude riskihindamise. Kindlakstehtud riskide maandamiseks esitati

selles hinnangus liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse

Ametile (ENISA) mitu strateegilist ja tehnilist soovitust, mida rakendatakse BERECi

toetusel. Muude strateegiliste soovituste hulgas tehakse riskihindamises ettepanek i)

hinnata rahvusvaheliste ühenduste vastupidavust, ii) hinnata interneti põhitaristu, näiteks

merealuste sidekaablite kriitilist tähtsust, vastupidavust ja liiasust ning iii) tugevdada

liidu suutlikkust ja koordineeritud tegevust sidetaristu vastupidavuse tugevdamiseks.

Tõhusa valmisoleku saavutamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks tuleks tugevdada

koostööd riiklike pädevate asutuste ja liidu tasandi organite vahel, sealhulgas ühiste

suuniste ja õigeaegse teabevahetuse kaudu.

(26) Elektroonilise side võrgud ja teenused moodustavad liidu ühiskonna ja majanduse olulise

selgroo. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2555 39

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust

(EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148

(küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).

käsitletakse elutähtsate ja oluliste üksuste ning kriitilise tähtsusega üksuste

küberturvalisust ja vastupidavusvõimet, on vaja veelgi suurendada elektroonilise side

üldist vastupidavusvõimet, valmisolekut ja järjepidevust liidu tasandil, sealhulgas

olukordades, mis hõlmavad piiriüleseid või ulatuslikke looduslikke või inimtegevusest

tingitud häireid, kriise või vääramatut jõudu, mis võivad elanikkonda negatiivselt

mõjutada. ODNil peaks olema keskne koordineeriv roll seoses elektroonilise side sektori

vastupanuvõimega, tuginedes oma eksperditeadmistele, turujärelevalvele ja kogu liitu

hõlmavale perspektiivile. Seega peaks ODN vahetama ja koordineerima riikide

reguleerivate asutuste, komisjoni ja muude asjaomaste liidu organite ja asutustega,

sealhulgas ENISAga, ning asjakohasel juhul rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu

NATO, küsimusi, mis on seotud elektroonilise side võrkude ja teenuste liidu tasandi

hindamise, seire, analüüsi ja valmisolekuga ning nende suutlikkusega aidata kaasa liidu

ühiskonna ja majanduse üldisele vastupanuvõimele, austades samal ajal täielikult

ENISA, võrgu- ja infosüsteemide koostöörühma (edaspidi „võrgu- ja infoturbe

koostöörühm“) ning Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku

(edaspidi „EU-CyCLONe“) rolli liidu küberturvalisuse ja elanikkonnakaitse raamistikes.

(27) Sellega seoses tuleks ODNile teha ülesandeks tagada elektrooniliste sidevõrkude ja -

teenuste puhul sidus ja piiriülene lähenemisviis. Võrgustiku roll peaks direktiivi (EL)

2022/2555 täiendama ega piira selle kohaldamist, keskendudes kogu süsteemi hõlmavale

valmisolekule, vahetatavatele taristutele, üleeuroopalise võrgu ja teenuste

järjepidevusele ning koordineeritud kriisidele reageerimisele.

(28) Kui liidus tekivad looduslikud või inimtegevusest tingitud häired, kriisid või vääramatu

jõud, mis võivad elanikkonda negatiivselt mõjutada, on elektroonilise side võrkude ja

teenuste kättesaadavus ja erisuutlikkus üliolulised, kuna need võimaldavad elanikkonnal

saada õigeaegset teavet, säilitada sotsiaalset ja majanduslikku suhtlust ning pääseda

juurde avalikele ja hädaolukorraga seotud teenustele ning võimaldavad riiklikel

ametiasutustel suhelda elanikkonnaga ning korraldada pääste- ja hädaabitegevust. Ilma

et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 kohaldamist, peaksid kõik üldkasutatavate

elektroonilise side võrkude pakkujad, üldkasutatavate elektroonilise side teenuste

osutajad ja muud üldloa korra alusel tegutsevad teenuseosutajad võtma meetmeid, et

aidata tagada isikutevahelise side teenuste ja internetiühenduse teenuste kättesaadavus

selliste sündmuste korral. Elektroonilise side võrkude pakkujad, keda kasutatakse

täielikult või peamiselt üldsusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste või

infoühiskonna teenuste, näiteks merealuste sidekaablite pakkumiseks, võiksid sellistes

kriitilistes olukordades tagada liiasuse. Kui eespool nimetatud ulatuslikud sündmused

häirivad kriitiliselt üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ja teenuseid, peaksid nad

niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik ja kui see teenib avalikku huvi, tegema koostööd

ja aitama kaasa isikutevahelise side teenuste ja internetiühenduse teenuste

kättesaadavusele.

(29) Lõppkasutajatel peaks olema võimalik paluda pädevatelt asutustelt abi hädaolukorra side

kaudu ja saada pädevatelt asutustelt teavet viisil, mida nad saavad tajuda ja mõista

avalike hoiatuste kaudu ulatuslike sündmuste korral, mis võivad elanikkonda negatiivselt

mõjutada, nagu katastroofilised võrgurikked või vääramatu jõud. Samuti peaks olema

täielikult kättesaadav elutähtis side, mis võimaldab hädaabiteenistustel ning turvalisuse

ja ohutuse eest vastutavatel avaliku sektori asutustel oma ülesandeid täita. Sellest

tulenevalt peaksid elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujad võtma erimeetmeid,

et tagada katkematu elektrooniline side, sealhulgas internetiliiklus, ulatuses, mis on

vajalik hädaolukorra side ja avalike hoiatuste tõhusaks edastamiseks kõigilt mõjutatud

lõppkasutajatelt või elanikkonnarühmadelt ja kõigile mõjutatud lõppkasutajatele või

elanikkonnarühmadele. Elutähtsat sidet, mida tavaliselt pakutakse riikide ametiasutuste

spetsiaalses võrgus, võib rakendada eriteenusena, mida toetavad uued tehnoloogiad,

näiteks võrgu tükeldamine, mis peaks saama kasu võrgu piisavast läbilaskevõimest, et

tagada teenuse kvaliteet kriisiolukordades. Kui see on vajalik selliste teenuste kvaliteedi

tagamiseks, tuleks esmatähtsaks pidada nendega seotud liiklust ja tagada liiasus kriitilise

tähtsusega side jätkuva kättesaadavuse tagamiseks. Riiklikud häirekeskuste süsteemid ja

üldsuse hoiatamise süsteemid tuleks kavandada nii, et need oleksid üleliigsed ja

vastupidavad ulatuslike sündmuste korral, mis võivad elanikkonda negatiivselt

mõjutada.

(30) Enne oluliste muudatuste tegemist hädaabiteenustele juurdepääsu pakkumiseks

kasutatavates võrkudes peaksid isikutevahelise side teenuste osutajad ja häirekeskused

võtma kõik vajalikud meetmed, sealhulgas lahenduste katsetamine ja valideerimine, et

tagada hädaolukorra side ja helistaja asukohta käsitleva teabe jätkuv kättesaadavus ja

juurdepääsetavus lõppkasutajate jaoks ning jätkuv võimalus saata lõppkasutajatele

avalikke hoiatusi. Elektroonilise side võrgud ja teenuseosutajad peaksid esitama

liikmesriigi pädevatele asutustele tegevuskava, milles on märgitud üleminekuprotsess ja

mis sisaldab piisavalt teavet, et hinnata ohtu hädaabi sideteenuste kättesaadavusele ja

potentsiaalselt mõjutatud lõppkasutajatele. Selline tegevuskava tuleks esitada selleks, et

teavitada õigeaegselt praegusele tehnoloogiale tuginevate elektroonilise side teenuste

kasutajaid ja võimaldada neil valmistuda uuteks tehnoloogiateks või nendega kohaneda

ning vältida elektroonilise side teenuste katkemist seadmetes, mida nad kasutavad.

(31) Osana pikaajalistest vastupanuvõimet suurendavatest meetmetest tuleks vastupidava

integreeritud ühenduvuse arendamisel muu hulgas käsitleda valmisolekut võtta

kasutusele tipptasemel tehnoloogia, näiteks kujunemisjärgus

kvantkommunikatsioonitehnoloogia, et tagada järgmise põlvkonna turvaline side

eelkõige elutähtsates võrgusegmentides. Sellega seoses on vaja minna üle

postkvantkrüptograafiale. Lisaks võib oluline roll olla kvantkommunikatsioonil, mida

toetavad kiudoptilised sidevõrgud. Euroopa kvantsidetaristu (EuroQCI), millest peaks

saama liidu uue kosmosepõhise turvalise sidesüsteemi lahutamatu osa (Infrastructure for

Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite – IRIS 2) võiks olla järgmise

põlvkonna turvalise side liikumapanev jõud, millest saavad kasu valitsused ja ettevõtjad

kogu liidus. Seega tuleks suurendada tundlike andmete ja elutähtsa taristu turvalisust,

tagades õigeaegse ülemineku kvanttehnoloogiajärgsele krüptograafiale, integreerides

kvantpõhised süsteemid järk-järgult olemasolevasse sidetaristusse ning arendades liidus

vastupidavat kvantkommunikatsiooni ökosüsteemi ja tööstust.

(32) Selleks et tagada elektroonilise side võrkude ja digitaristu tõhus valmisolek ning

elektroonilise side teenuste katkematu osutamine, sealhulgas loodusõnnetuste või

inimtegevusest tingitud õnnetuste, kriiside või vääramatu jõu korral, ning tuginedes

vastupidavatele riiklikele ja piiriülestele ühendustele, tuleks tugevdada BERECi rolli

liidu tasandil valmisoleku ja kriisiohje valdkonnas. Sellega seoses peaks BEREC

täiendama liidu tasandi jõupingutusi valmisoleku ja vastupidavuse kõrge taseme

tagamiseks, võttes vastu ODNi koostatud aruande „Digitaristute liidu valmisolekukava“

(edaspidi „kava“). Kava peaks koosnema põhjalikust hindamisest, tegevussoovitustest ja

kriisiohjetavadest. Need peaksid tagama järjepideva lähenemisviisi vastupanuvõimele

kogu liidus, sealhulgas rahastamismehhanismidele, millega tagatakse liiasus ja

suurendatakse liidu tasandi valmisolekut kriisideks.

(33) BERECi vorm elektroonilise side võrkude ja teenuste vastupidavust käsitlevate andmete

kogumiseks, mis peaks toetama kava koostamist, peaks sisaldama teavet

võrgusegmentide võimsuse, arhitektuuri, suutlikkuse ja kasutamise kohta, mida peetakse

oluliseks, et tagada teenuste üldine vastupidavus ja järjepidevus liidu tasandil. See peaks

eelkõige hõlmama konkreetseid võrgusegmente, nagu rahvusvahelised ühendused,

agregeerimisvõrgud, põhi- ja tuumikvõrgud, merealused sidekaablid, sealhulgas nende

kaablite maandumisjaamad, maapealsete võrkudega integreeritud satelliitvõrgud, mis on

võimelised pakkuma varuteenust juhul, kui mõni neist võrkudest ei ole kättesaadav,

sisulevivõrgud või suuri andmekeskuse rajatisi ühendavad võrgud. Kui käesoleva

määruse alusel on vaja vahetada, edastada või muul viisil jagada liidu või liikmesriigi

õiguse kohaselt salastatud teavet, tuleks kohaldada salastatud teabe käitlemise eeskirju.

Vajaduse korral peaks olema lubatud jagada paralleelselt salastamata kokkuvõtteid, mis

võimaldavad tegevuse koordineerimist.

(34) Lisaks peaks võrgu väljundvõrk aitama liidu tasandil jälgida, analüüsida ja sünteesida

teavet elektroonilise side võrkude arhitektuuri, läbilaskevõime, tehnilise suutlikkuse ja

vastupidavuse kohta ning toetama koordineerimispüüdlusi, mille eesmärk on tagada

elektroonilise side võrkude ja teenuste kättesaadavus ja suurem suutlikkus looduslike või

inimtegevusest tingitud häirete, kriiside või vääramatu jõu korral, järgides samal ajal

täielikult riiklikke kriisidele reageerimise koordineerimisraamistikke. See võiks hõlmata

näiteks nende valdkondade kindlakstegemist, kus koondamist on vaja, teavet

strateegiliste poliitika- ja investeerimisotsuste tegemiseks, et toetada koondamist,

eelkõige üleeuroopaliste digivõrkude ja nendega seotud tulevaste

rahastamisprogrammide puhul, nagu on kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku

raames Euroopa Konkurentsivõime Fondi digikomponendi osana. ODNi koostatud

BERECi põhjalik hindamine peaks andma ka ülevaate võrgu reservvõimsusest ning

olemasolevatest ja esilekerkivatest liikluse prioriseerimise mehhanismidest, sealhulgas

võrgu tükeldamisest ning muudest võrgu haldamise ja optimeerimise lahendustest, mis

kaitsevad ja turvavad sidet. Sellistel mehhanismidel on oluline roll oluliste sidevõrkude

ja -teenuste järjepidevuse tagamisel suurenenud nõudluse, võrgu ülekoormuse või

muude sidehäirete korral, mis võivad tekkida kriiside ajal.

(35) Eelkõige on täiustatud võrguvõimalustel põhinevatel eriteenustel, nagu võrgu

tükeldamine, üha olulisem roll rangemate turva- ja töökindluse nõuetega ning lühikese

latentsusajaga kasutusjuhtumite toetamisel. See hõlmab selliseid rakendusi nagu

mehitamata õhusõidukite süsteemide, sealhulgas droonide käitamine, mis nõuavad ohutu

ja turvalise toimimise tagamiseks kindlal tasemel toimivust, vastupidavust ja eraldatust

muust liiklusest. Selliste eriteenuste kättesaadavus võib võimaldada avaliku sektori

asutustel ja eraettevõtjatel võtta tulemuslikumalt kasutusele turvalisuse ja ohutusega

seotud kriitilise tähtsusega rakendusi, edendades samal ajal innovatsiooni ja

võrguressursside tõhusat kasutamist kooskõlas liidu eesmärkidega, mis on seotud

turvalisuse, tehnoloogilise juhtpositsiooni ja täiustatud digiteenuste arendamisega.

Elektroonilise side võrke tuleks võimendada, et tõhustada droonide ja muude lendavate

varade avastamist, olenemata sellest, kas need on võrguga ühendatud või mitte. Eelkõige

tuleks järk-järgult välja arendada ja ulatuslikult kasutusele võtta rakuseire kui tsiviil- ja

sõjaliste rakenduste kattuv ja täiendav tuvastamissüsteem, mis hõlmab õhus levivate

ohtude avastamist, jälgimist ja jälitamist ning häirete avastamist.

(36) Liidu vastupanuvõime sõltub üha enam tulevikukindlast ühenduvusest ja väiksemast

strateegilisest sõltuvusest. See nõuab tulevikku suunatud lähenemisviisi, mis tugevdab

maapealsete ja muude (satelliit)võrkude suutlikkust omavahel ühendada ja sujuvalt

toimida, sealhulgas kriisiolukordades. Vastupidavust saab suurendada integreeritud

kihilise võrguarhitektuuri abil, mis ühendab maapealsed võrgud muude võrkudega, mida

toetavad virtualiseerimine, liiasus ja automatiseeritud võrguhaldus. Selline

integreerimine võib säilitada olulise side, kui maapealne taristu on kahjustatud või

ülekoormatud, ning tugevdada teenuse üldist järjepidevust. Sellega seoses peaks ODN

osalema turujärelevalves ja tehnoloogia arengus, tegema kindlaks koostalitlusvõime ja

kasutuselevõtu kitsaskohad (sealhulgas maapealsete ja NTN-süsteemide ning

kujunemisjärgus tehnoloogiate vahel) ning andma soovitusi, et toetada sidusat liidu

tasandi lähenemisviisi vastupanuvõimelisele ühenduvusele.

(37) Vajaduse korral peaks ODNil olema võimalik koostöös asjaomaste asutuste ja pädevate

asutustega analüüsida ohumaastikku, millega liidu elektroonilise side võrgud ja teenused

üha enam kokku puutuvad. See hõlmab muu hulgas raadiospektri kahjulike häirete

juhtumeid. Sellised intsidendid on suurenenud viimastel aastatel suurenenud

geopoliitiliste pingete kontekstis ning võivad mõjutada teenuste kättesaadavust ja

kvaliteeti, millel on sageli piiriülene mõju. Sellega seoses peaks ODN selliseid

suundumusi analüüsima ja toetama pädevaid asutusi, andes tegevussoovitusi. See roll

peaks täiendama liikmesriikide kohustusi ja aitama kaasa koordineeritud reageerimisele

liidu tasandil.

(38) Selleks et täiendada järjepidevat ja koordineeritud regulatiivset reageerimist liidu

tasandil, et suurendada kriisiks valmisolekut, peaks BEREC võtma vastu kriisiohjetavad,

milles sätestatakse ühised menetlused ja koordineerimiskord riikide reguleerivate ja

muude pädevate asutuste jaoks, sealhulgas kriisiohje ja elanikkonnakaitse puhul

looduslike või inimtegevusest tingitud häirete, kriiside või vääramatu jõu korral.

Need tavad tuleks viia kooskõlla olemasolevate liidu ja riiklike kriisiohjeraamistikega

ning toetada sidusat tegevust, sealhulgas jagades teavet asjaomaste liidu tasandi

kriisidele reageerimise ja elanikkonnakaitse koordineerimissüsteemidega ning

küberreageerimismehhanismide kaudu, kui tegemist on küberintsidentidega. Kava peaks

hõlmama ka aspekte, mis on seotud olukorrateadlikkusega hädaolukorra sidet, elutähtsat

sidet ja avalike hoiatuste edastamist mõjutavatest olulistest häiretest kooskõlas

asjakohasest liidu õigusest tulenevate kohustustega.

(39) Direktiivi (EL) 2018/1972 kohaselt võivad liikmesriigid üldkasutatavate elektroonilise

side võrkude ja teenuste pakkujate õiguse suhtes kohaldada üksnes üsna paindlikku

üldloa korda. Eesmärk on stimuleerida uute võrkude ja teenuste arendamist, võimaldades

samal ajal teenuseosutajatel ja tarbijatel saada kasu siseturu mastaabisäästust. Käesoleva

määrusega toetatakse seda eesmärki ja säilitatakse vabadus pakkuda liidus üldloa alusel

elektroonilise side võrke ja teenuseid.

(40) Praegu kehtiv üldlubade süsteem põhineb ühtlustatud, kuid maksimaalsel tingimuste

loetelul, mis jättis liikmesriikidele paindlikkuse otsustada, millised üldloa tingimused

nende territooriumil üldloale lisada, kuidas neid riigi tasandil veelgi täpsustada ning

võimaluse nõuda teenuseosutajatelt, et nad esitaksid riigi reguleerivale asutusele või

muudele pädevatele asutustele teate oma kavatsuse kohta alustada teenuste osutamist.

Teatis pidi olema deklaratiivne ning riigi reguleerivalt asutuselt ei nõutud sõnaselget

otsust ega haldusakti.

(41) Direktiivi (EL) 2018/1972 hindamine on siiski näidanud, et ühtse ja koordineeritud

üldloa puudumine, mis on suures osas välja töötatud ja mida rakendatakse riigi tasandil,

ning kohaldatavaid tingimusi ja teatamismenetlusi käsitleva ühtse ja sidusa

lähenemisviisi puudumine, hoolimata BERECi ühtlustatud mittekohustuslikust vormist,

tõi kaasa õigusliku killustatuse ja suurendas tõkkeid, mis takistavad operaatoritel

laieneda ja piiriüleselt tegutseda.

(42) Selleks et lahendada direktiivist (EL) 2018/1972 tulenevad probleemid ja võimaldada

teenuseosutajatel elektroonilise side siseturust täit kasu saada, on vaja kehtestada

ajakohane üldlubade andmise kord, mida kohaldatakse igat liiki elektroonilise side

võrkude suhtes, mis on seotud üldkasutatavate digiteenuste osutamisega, ja mõne

erandiga üldkasutatavate elektroonilise side teenuste suhtes.

(43) Elektroonilise side võrkude pakkujate puhul ei tohiks üldloasüsteemi kohaldada teatavat

liiki võrkude suhtes, mille peamine eesmärk ei ole toetada üldkasutatavate elektroonilise

side või digiteenuste osutamist. Näideteks on võrgud, mida kasutatakse peamiselt

eelnevalt kindlaks määratud kasutajarühmade era-, sise- või suletud sideks, sealhulgas

võrgud, mida kasutatakse üksnes sidetaristu rajatiste vahelisteks siseühendusteks, mis ei

ole mõeldud peamiselt üldkasutatavate digiteenuste jaoks. Seoses elektroonilise side

teenuste osutamisega tuleks numbrivaba isikutevahelise side teenused üldloa

kohaldamisalast välja jätta. Erinevalt muudest elektroonilise side võrkude ja teenuste

kategooriatest ei saa numbrivaba isikutevahelise side teenused kasutada üldkasutatavaid

numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitlusvõimelises ökosüsteemis.

Seepärast on asjakohane seda liiki teenuste suhtes

üldloa korda mitte kohaldada. Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajate suhtes

võidakse siiski kohaldada teatavaid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

(44) Üldloa andmise korra puhul tuleks järgida lühemat ja ajakohastatud loetelu täielikult

ühtlustatud tingimustest, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides, ning mõningaid muid

tingimusi, mis tulenevad muust liidu õigusest või siseriiklikest õigusaktidest, kuid mis

ei ole veel täielikult ühtlustatud, näiteks normid, mis käsitlevad õiguskaitse- ja

õigusasutuste juurdepääsu andmetele, sealhulgas seaduslikku pealtkuulamist ja andmete

säilitamist, ning IKT tarneahela turvanõudeid kooskõlas küberturvalisuse normidega,

sealhulgas küberturvalisuse määrusega, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2019/88140.

(45) Lisaks peaksid teenuseosutajad, kellel on vaja üldluba, esitama teatise selle liikmesriigi

reguleerivale asutusele, kus nad kavatsevad alustada elektroonilise side võrkude või

teenuste pakkumist või kus selliseid võrke või teenuseid juba pakutakse. Samuti peaks

neil olema lubatud esitada ühele liikmesriigile ainult üks teade, kui nad kavatsevad

pakkuda võrke või teenuseid ühes või mitmes liikmesriigis ühtse passi korra alusel.

Satelliitsüsteemide suhtes ei tohiks kohaldada ühtset passi, vaid liidu tasandil

erimenetlust.

(46) Teatamisel tuleks kasutada BERECi poolt kättesaadavaks tehtud kohustuslikku vormi.

See peaks hõlmama füüsilise või juriidilise isiku avaldust riigi reguleerivale asutusele

elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumise alustamise kavatsuse kohta ning

asjaomase BERECi vormiga täpsustatud piiratud teabe esitamist, sealhulgas isiku-,

kontakt- ja äriandmeid, teavet pakutavate võrkude või teenuste kohta ja nende

kättesaadavuse geograafilist piirkonda ning tegevuse alustamise hinnangulist kuupäeva.

(47) Riikide reguleerivad asutused ei tohiks kehtestada täiendavaid või eraldi teavitamise

nõudeid. Sellega seoses ei tohiks riigi reguleerivad asutused nõuda üldloa osana

täiendavaid dokumente, mida BERECi teatise vorm ei sisalda. Teatamisnõuded ja nende

ajakohastamine peaksid olema minimaalsed.

(48) Selleks et soodustada piiriüleste võrkude ja teenuste pakkumist, peaks teenuseosutajatel

olema lubatud esitada teade ükskõik millises liidu ametlikus keeles või vähemalt inglise

keeles.

(49) To contribute to the digitalisation objectives of the Union, all national regulatory

authorities should accept notifications online, for example, via an entry point at the

website of the relevant authority and, where mandated, through harmonised digital

solutions such as business wallets, and should not require providers to use digital

certificates limited to the national territory that are not mutually recognised in other

Member States and that are not in accordance with the minimum requirements

established in Commission Decision 2011/130/EU41 for the cross-border processing of

documents signed electronically by competent authorities. Samal põhjusel ei tohiks

teenuseosutajatelt nõuda, et neil oleksid riiklikud esindajad, kes suhtlevad riiklike

ametiasutustega. Teabe või dokumentide elektroonilisel vahetamisel peaksid avaliku

sektori asutused täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/903

sätestatud nõudeid 42.

(50)Pädevad asutused ei tohiks mingil viisil takistada elektroonilise side võrkude või teenuste

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, 7.6.2019, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj).

Komisjoni otsus 2011/130/EL, 25. veebruar 2011, millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt

elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt direktiivile

40

41

pakkumist, sealhulgas teate mittetäielikkuse tõttu. Tegevuse alustamise teatega ei tohiks

elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujatele kaasneda halduskulusid.

(51) Tõhusa piiriülese koordineerimise toetamiseks peaks ODN pidama kõigi teadete

keskandmebaasi. Pädevad asutused peaksid edastama ODNile ainult täielikud teated.

(52) Pärast teavitamist peaksid riikide reguleerivad asutused elektrooniliselt kinnitama

pakkujale, et alustatakse võrkude või teenuste pakkumist, kirjeldades tingimusi, õigusi

ja kohustusi, mida kohaldatakse liikmesriigis või liikmesriikides, kus pakkuja kavatseb

võrke või teenuseid pakkuda. Kui teenuseosutaja on teatanud oma kavatsusest pakkuda

võrke või teenuseid ainult ühe liikmesriigi territooriumil, peaks ta täitma ühtlustatud

üldloa tingimusi ja mis tahes eripärade puhul selle liikmesriigi jurisdiktsioonis

kohaldatavaid tingimusi.

(53) Kinnitus selle kohta, et teenuseosutajad võivad tegevust alustada, peaks sisaldama teavet

üldloa alusel tegutsevate ettevõtjate õiguste ja kohustuste kohta. Teenuseosutajad võivad

sellist kinnitust vajada, näiteks raadiospektri või numeratsiooniressursside

kasutusõiguste taotlemiseks, juurdepääsu või vastastikuse sidumise saamiseks ja

seadmete paigaldamise õiguste, sealhulgas trasside rajamise õiguste saamiseks, eelkõige

selleks, et hõlbustada läbirääkimisi teiste piirkondlike või kohalike valitsustasanditega

või teiste liikmesriikide teenuseosutajatega. Teenuseosutaja taotluse korral peaks olema

võimalik esitada kinnitus ka deklaratsiooni vormis. Selline deklaratsioon ei tohiks

iseenesest anda õigusi ning samuti ei tohiks üldloa alusel saadavad õigused ega selliste

õiguste kasutamine sõltuda deklaratsioonist. Deklaratsioon peaks olema kinnitus või

tõend teistele riiklikele või piirkondlikele asutustele selle kohta, et teenuseosutajal on

käesoleva määruse kohane tegevusluba.

(54) Raadiospektri, numeratsiooniressursside või seadmete paigaldamise õiguste andmisel

peaksid riikide reguleerivad asutused teavitama ettevõtjaid, kellele nad selliseid õigusi

annavad, raadiospektri individuaalsetes kasutusõigustes kasutamise asjakohastest

tingimustest või üldloa alusel toimuva tegevuse kinnitamisest.

(55) Liidu õiguse kohaselt elektroonilise side võrke ja elektroonilise side teenuseid

pakkuvatele ettevõtjatele märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise tõttu

kehtestatud erikohustused tuleks kehtestada üldloast tulenevatest üldistest õigustest ja

kohustustest eraldi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 80, 19.3.2014,

lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/130 (1)/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse

meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa

määrus) (ELT L, 2024/903, 22.3.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/ojhttp://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj).

(56) Selliste elektroonilise side võrkude puhul, mida üldsusele ei pakuta, on asjakohane

kehtestada vähem ja vähem ranged kohustused kui need, mis on õigustatud üldsusele

pakutavate elektroonilise side võrkude ja teenuste puhul. Neile jäävad siiski muu hulgas

siduvaks avaliku huviga seotud kohustused, nagu võrgu vastupidavus, valmisolek,

küberturvalisus, seaduslik pealtkuulamine ja andmete säilitamine kooskõlas käesoleva

määrusega või muude kohaldatavate liidu või siseriiklike õigusaktidega, mis on

kooskõlas liidu õigusega. Kuigi käesoleva määruse alusel üldluba ei nõuta, võib sellised

kohustused kehtestada numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatele.

(57) Ühtse passi menetlus peaks hõlbustama elektroonilise side võrkude ja teenuste

pakkumist kõigis liikmesriikides. Menetlus peaks lõppema teenusepakkujale antava

kinnitusega, et ta alustab võrkude või teenuste pakkumist. Lisadeklaratsioone peaks

olema võimalik väljastada, kuid üksnes teenuseosutaja taotlusel ja järgides BERECi

suuniseid üldloa kohta. Näiteks võib teenuseosutaja vajaduse korral ühtse passi kinnituse

alusel küsida ODNi kaudu kinnitust, milles kirjeldatakse, millistel asjaoludel on üldloa

alusel elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujal õigus taotleda seadmete

paigaldamise õigusi, pidada läbirääkimisi vastastikuse sidumise üle ja saada juurdepääs

vastastikusele sidumisele, et hõlbustada nende õiguste kasutamist näiteks teistes

ametiasutustes või seoses teiste ettevõtjatega. Sellistes deklaratsioonides võiks

kirjeldada üksikute ettevõtjate erikohustustega seotud kriteeriume ja korda ning need

peaks ODNi kaudu esitama selle liikmesriigi reguleeriv asutus, kus võrke või teenuseid

pakutakse, ja teenuseosutaja taotluse korral. BERECi suunistes tuleks täpsustada sellise

deklaratsiooni taotlemise võimaluse üksikasjad.

(58) Oluline on tagada ühtse passi korra tõhusus. Seepärast tuleks nõuda, et riikide

reguleerivad asutused või liikmesriikide muud pädevad asutused teeksid omavahel

koostööd, et toetada BERECit ja ODNi suuniste ja teaberessursside väljatöötamisel ja

ajakohastamisel üldloa tingimuste ühtlustatud kohaldamise kohta liikmesriikides.

Selleks peaksid liikmesriigid määrama riiklikud ühtsed kontaktpunktid.

(59) Ühtse passi korrast on võimalik täit kasu saada ainult siis, kui üldloa tingimustega seotud

riiklikke eripärasid vähendatakse miinimumini. See kehtib ka eeskirjade kohta, mis ei

ole DNA osa, näiteks küberturvalisuse või õiguskaitse valdkonnas. BERECi suunistes

tuleks seetõttu kindlaks määrata valdkonnad, kus on vaja riiklikke eeskirju või nende

rakendamist veelgi ühtlustada. Need elemendid peaksid olema aluseks komisjoni,

pädevate liidu asutuste või muude eksperdirühmade järelmeetmetele nende eeskirjadega

tegelemisel. Nende tegevuste toetamiseks peaksid määratud riiklikud ühtsed

kontaktpunktid tegema tihedat koostööd ODNiga ja üksteisega elektroonilise side

võrkude ja teenuste pakkumise suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktide ja

menetlustega seotud üldloatingimuste osas kooskõlas liidu õigusega, eelkõige seoses

küberturvalisuse või õiguskaitsega.

(60) Eelkõige peaksid määratud riiklikud ühtsed kontaktpunktid edastama ODNile kõik

üksikasjad, mis on seotud ühtlustatud üldloa tingimuste riigisisese rakendamisega nende

vastavates liikmesriikides, ning kõik riiklikud menetlused, mis on kehtestatud üldloa

tingimuste jõustamiseks. Kui liikmesriigis vastutavad üldloa tingimuste täitmise

tagamise eest erinevad asutused, peaksid need riiklikud asutused tegema tihedat

koostööd määratud ühtsete kontaktpunktidega.

(61) Määratud riiklikud ühtsed kontaktpunktid peaksid andma vastastikust abi ka üldloa

tingimuste täitmise tagamisel kooskõlas BERECi suunistega.

(62) Teavitava liikmesriigi reguleerival asutusel peaks olema õigus määrata karistusi üldloa

tingimuste rikkumise eest, tingimusel et riigi reguleeriv asutus, kus võrke või teenuseid

pakutakse, ei ole juba määranud karistusi samade tingimuste rikkumise eest. Karistusi

tuleks määrata kooskõlas siseriikliku õigusega ning need võivad tõsise rikkumise korral

ja vajaduse korral pärast mõjutatud liikmesriikide reguleerivate asutustega

konsulteerimist hõlmata võrkude ja teenuste pakkumise õiguse äravõtmist kõigis ühtse

passiga hõlmatud liikmesriikides. Tõsise rikkumise võib tuvastada näiteks juhul, kui

vaatamata riigi reguleeriva asutuse või muu pädeva asutuse võetud parandusmeetmetele

ei ole üks või mitu üldloa tingimust endiselt täidetud. Ainult erandjuhtudel, kui selle

liikmesriigi reguleeriv asutus, kus võrke või teenuseid pakutakse, jõuab järeldusele, et

loatingimuste rikkumine võib avaldada tema territooriumil negatiivset mõju riigi

julgeoleku või avaliku huviga seotud põhjustel, peaks tal olema õigus määrata karistusi

oma jurisdiktsiooni piires. Selliseid erakorralisi täitemeetmeid tuleks võtta

kooskõlastatult teavitava liikmesriigi asjaomaste pädevate asutustega.

(63) Numeratsiooniressursside eksterritoriaalse kasutamisega masinatevaheliste teenuste

puhul tuleks erandina kohaldada teavitava liikmesriigi asjakohaseid eeskirju.

(64) Ühtsele passile esitatavad nõuded ei tohiks piirata liikmesriikide õigust blokeerida igal

üksikjuhul eraldi juurdepääs numbritele või teenustele, kui see on põhjendatud pettuse

või väärkasutuse tõttu.

(65) Elektroonilisi sideteenuseid osutavatele ettevõtjatele peaks olema võimalik kehtestada

haldustasusid, et rahastada riigi reguleeriva asutuse või muude pädevate asutuste

tegevust üldloasüsteemi haldamisel ja kasutusõiguste andmisel. Sellised tasud peaksid

piirduma nende tegevuste tegelike halduskulude katmisega ja neid ei tohiks kehtestada

väikestele teenuseosutajatele. Selleks tuleks tagada riigi reguleerivate asutuste ja muude

pädevate asutuste tulude ja kulude läbipaistvus, esitades igal aastal aruande kogutud

tasude kogusumma ja tekkinud halduskulude kohta, et ettevõtjad saaksid kontrollida, kas

need on tasakaalus.

(66) Haldustasusüsteem ei tohiks moonutada konkurentsi ega luua takistusi turuletulijatele.

Üldloasüsteem teeb võimatuks üksikute ettevõtjate halduskulude ja seega ka tasude

eristamise, kui tegemist ei ole numeratsiooniressursside või raadiospektri kasutamise ja

seadmete paigaldamise õiguste andmisega. Üks näide nende tasude määramise

kriteeriumide õiglasest, lihtsast ja läbipaistvast alternatiivist võiks olla käibega seotud

jaotuspõhimõte. Kui haldustasud on väga madalad, võib kasutada ka ühtse määraga

makse või makse, mille puhul ühtne määr on ühendatud käibeteguriga. Kui üldlubade

süsteem laieneb väga väikese turuosaga ettevõtjatele, näiteks kogukonnapõhiste võrkude

pakkujatele, või teenuseosutajatele, kelle ärimudel toob väga piiratud tulu isegi siis, kui

turu maht on märkimisväärne, peaksid liikmesriigid kehtestama haldustasude

kehtestamiseks asjakohase miinimumkünnise.

(67) Muudatusi tuleks käsitada väikeste muudatustena, millega nähakse ette, et õiguste

väiksemad muudatused on sellised piirangud, tagasivõtmine või muutmine, mille puhul

tuleks eelnevalt konsulteerida nende vastuvõtmise õiguse üle. Praegune raadiospektrit

käsitlev õigusraamistik, peamiselt Euroopa elektroonilise side seadustik, raadiospektrit

käsitlev otsus (otsus nr 676/2002/EÜ) ja raadiospektripoliitika programm (otsus nr

243/2012/EL), töötati välja teistsuguses geopoliitilises kontekstis. Selles raamistikus ei

ole piisavalt käsitletud raadiospektri strateegilist mõõdet. Raadiospekter toetab

elutähtsaid teenuseid, nagu elutähtis side, hädaolukorra side, lennujuhtimine,

merenavigatsioon, avalik julgeolek ja ohutusvõrgud. Nagu kõik põhitarbeained, võib ka

raadiospekter ja juurdepääs sellele muutuda haavatavaks. Lisaks võidakse seda relvana

kasutada relvastatud ja majanduskonfliktide kontekstis, näiteks signaalide segamiseks ja

võltsimiseks ning olulise sõjalise ja tsiviiltegevuse häirimiseks transpordist

panganduseni.

(68) Raadiospekter on liidu ja selle liikmesriikide jaoks strateegiliselt ja geopoliitiliselt

äärmiselt oluline. Oluline on võimaldada teabevahetust, edendada majanduskasvu ja

sotsiaalset jõukust ning toetada julgeolekut ja elutähtsate teenuste osutamist eri

sektorites. Raadiospektrist on saanud liidu strateegilise autonoomia ja julgeoleku võti

ning selle koordineeritud haldamine on hädavajalik, et tagada liidu julgeolek,

vastupanuvõime ja digitaalne suveräänsus. Samal ajal sõltuvad mitmed liidu

poliitikavaldkonnad, näiteks kosmose-, ühenduvus- või transpordipoliitika, asjakohasest

juurdepääsust spektrile ja selle haldamisest. Lisaks on raadiospektri tõhus ja

kooskõlastatud haldamine väga oluline kvaliteetsete traadita võrkude kasutuselevõtuks,

mis on liidu majandusarengu ja konkurentsivõime ning elektroonilise side ühtse turu

väljakujundamise eeltingimus. Tänu tehnoloogia arengule, eelkõige satelliitide

võimalusele suhelda kasutajate muutmata mobiilseadmetega, ning maapealsete ja muude

võrkude ning telekommunikatsioonivõrkude, serv- ja pilvandmetöötluse vastastikusele

lähenemisele, on raadiospektri kui ühise Euroopa ressursi haldamisel potentsiaal

maksimeerida selle väärtust liikmesriikide ja liidu jaoks. Seetõttu on vaja raadiospektrit

kui ühist ressurssi strateegiliselt tõhusalt hallata ja kasutada.

(69) Uute traadita tehnoloogiate ja rakenduste arengu tõttu kasvab nõudlus raadiospektri

järele mitte ainult elektroonilise side valdkonnas, näiteks kodanikele ja ettevõtjatele

asukohast sõltumatu gigabitiühenduse pakkumisel, vaid ka muudes raadiospektrist

sõltuvates sektorites, nagu transport, tootmine, kosmos ja energeetika. Kasvava nõudluse

rahuldamiseks on raadiospektri tõhusa kasutamise tagamiseks oluline asjakohane

sektoriülene lähenemisviis raadiospektri haldamisele.

(70) Raadiospektrit tuleks hallata nii, et tagatud oleks kahjulike raadiohäirete vältimine.

Seepärast tuleks nõuetekohaselt määratleda kahjulike ja häirivate mõjutuste põhimõiste,

tagamaks, et reguleeriv sekkumine piirdub ulatusega, mis on vajalik selliste häirete

vältimiseks. Kahjulike raadiohäirete eest kaitsmise täiustatud meetodeid ja muid

raadiospektri haldamise meetodeid tuleks kohaldada, et vältida nii palju kui võimalik

mittesekkumise ja mittekaitsmise põhimõtte kohaldamist, st ITU raadioeeskirjades

sätestatud kohustust teisesel alusel töötavatele

jaamadele mitte tekitada kahjulikke raadiohäireid esmastele teenustele ning põhimõtet,

et nad ei saa nõuda kaitset lubatud esmaste teenuste põhjustatud häirete eest.

(71) Riigipiiridel on raadiospektri optimaalse kasutuse kindlaksmääramisel üha väiksem

tähtsus. Liikmesriikide poliitika põhjendamatu killustumine toob raadiospektri

kasutajatele kaasa suuremad kulud ja kaotatud turuvõimalused ning aeglustab

innovatsiooni, mis kahjustab siseturu nõuetekohast toimimist ning tarbijaid ja majandust

tervikuna. Strateegiline planeerimine, koordineerimine ja vajaduse korral ühtlustamine

liidu tasandil võib aidata tagada, et raadiospektri kasutajad saavad siseturust täit kasu ja

et liidu huve saab ülemaailmsel tasandil tõhusalt kaitsta.

(72) Raadiospektripoliitikaga seotud tegevused liidus ei tohiks piirata liidu või riikide tasandil

liidu õigusega kooskõlas üldist huvi pakkuvate eesmärkide täitmiseks võetavaid

meetmeid, eelkõige seoses valitsussektori ja kaitsevaldkonna üldkasutatavate võrkudega

ning infosisu reguleerimise ja audiovisuaal- ja meediapoliitikaga, ega liikmesriikide

õigust korraldada ja kasutada raadiospektrit avaliku korra, julgeoleku ja riigikaitse jaoks.

(73) Raadiospektri haldamise eeskirjad peaksid olema kooskõlas raadiospektri haldamisega

tegelevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooniliidu (ITU) ning Euroopa Postside- ja

Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi (CEPT) tööga, et tagada

raadiospektri kasutamise tõhus haldamine ja ühtlustamine kogu liidus ning

liikmesriikide ja teiste ITU liikmete vahel.

(74) Ülimalt tähtis on tagada, et kodanikud ei puutuks kokku elektromagnetväljadega, mille

tugevus on rahvatervise seisukohast kahjulik. Riikide pädevad asutused peaksid selle

probleemi lahendamiseks püüdlema järjepidevuse poole kogu liidus, võttes eelkõige

arvesse nõukogu soovituses 1999/519/EÜ võetud ettevaatusprintsiipi,42 et teha tööd

ühtsemate kasutuselevõtutingimuste tagamiseks. Riiklikud pädevad asutused peaksid

vajaduse korral kohaldama direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud menetlust, et tagada

läbipaistvus ka sidusrühmadele ning võimaldada teistel liikmesriikidel ja komisjonil

reageerida.

(75) Raadiospekter on piiratud üldkasutatav ressurss, millel on oluline avalik ja turuväärtus.

See on oluline sisend igat liiki traadita võrkude ja teenuste, sealhulgas raadiopõhiste

elektroonilise side võrkude ja teenuste jaoks. Seepärast peaksid riigi reguleerivad

asutused või muud pädevad asutused seda tõhusalt jaotama ja määrama kooskõlas nende

tegevust reguleerivate ühtlustatud eesmärkide ja põhimõtetega ning objektiivsete,

läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumidega, võttes arvesse raadiospektri

kasutamisega seotud demokraatlikke, sotsiaalseid, keelelisi ja kultuurilisi huve. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 676/2002/EÜ on43 kehtestatud raadiospektri

ühtlustamise raamistik.

(76) Liikmesriikide ja nende pädevate asutuste vahelise koordineerimise puudumine

raadiospektri kasutamise korraldamisel nende territooriumil võib, kui seda ei lahendata

liikmesriikide kahepoolsete läbirääkimiste kaudu, tekitada ulatuslikke häireprobleeme,

mis mõjutavad tõsiselt digitaalse ühtse turu arengut. Liikmesriigid ja nende pädevad

asutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida piiriüleseid ja kahjulikke

raadiohäireid nende vahel. Komisjoni otsusega 2002/622/EÜ 45 loodud

1999/519/EÜ: nõukogu soovitus 1999/519/EÜ, 12. juuli 1999, üldsuse kokkupuute piiramise kohta

elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) (EÜT L 199, 30.7.1999, lk 59, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/1999/519/oj).59, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/1999/519/oj)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse

raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospekter)

Otsus) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/1999/519/oj).

43

44

raadiospektripoliitika töörühm on toetanud vajalikku piiriülest koordineerimist ja olnud

liikmesriikidevaheliste piiriüleste küsimuste lahendamise foorum.

Raadiospektripoliitika töörühma abi ei ole siiski olnud piisav küsimustes, mis on seotud

piiriülese koordineerimisega kolmandate riikidega üldiselt või liikmesriikide vahel

seoses ühtlustamata raadiospektriga (nt FM-sagedused), kuna raadiospektripoliitika

töörühmal ei ole lihtsalt olnud piisavat õiguslikku alust ega vahendeid tegutsemiseks.

Piiriülene koordineerimine peaks jätkuma, kuid seda tuleks laiendada ühtlustamata

raadiospektrile, näiteks raadioringhäälingus kasutatavatele FM-sagedustele, kuna sellisel

raadiospektril võib olla liidu kodanike jaoks ka suur majanduslik, kultuuriline ja

sotsiaalne väärtus. Lisaks tuleks igale raadiospektri kasutamise õiguse omajale anda

võimalus algatada häire lahendamise abiprotsess, kui teda mõjutavad otseselt kahjulikud

häired tema raadiospektri seaduslikus kasutamises.

(77) Liikmesriikidevahelised rasked kahjuliku sekkumise juhtumid, mida ei ole võimalik

lahendada otseste läbirääkimiste teel, olenemata RSPB toetusest, võivad nõuda

komisjoni poolt vastu võetud siduvate lahenduste kehtestamist, tuginedes RSPB pakutud

lahendusele, et juhtum lõplikult lahendada või jõustada liidu õiguse alusel koordineeritud

lahendus. Sellist mehhanismi tuleks kohaldada kindlate tähtaegade jooksul, millega

tagatakse, et ei esine põhjendamatut viivitust, ning see peaks pakkuma asjakohaseid

lahendusi, sealhulgas kahjulike ja häirivate mõjutuste olukorra põhjustanud õiguste ja

kahju hüvitamise õiguse äravõtmist.

(78) Piiriülene sekkumine kolmandatest riikidest on muutunud üha murettekitavamaks

probleemiks liidu piiridel ja ohuks mitte ainult võrkudele endile, vaid ka liidu

julgeolekule. Näiteks sekkumisel ülemaailmsesse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS)

relvakonfliktipiirkondade lähedal, näiteks liidu idapiiril, on tõsised tagajärjed transpordi-

, elutähtsale taristule, elektroonilisele sidele ja finantssektorile, sest tänapäevane taristu

sõltub täpsete positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramisandmete saamisel suurel

määral sellest süsteemist. Sellistel juhtudel ei piisa ITU jõupingutustele tuginemisest.

Liidu õiguses on vaja ette näha solidaarsusmehhanism, et mõjutatud liikmesriike

tulemuslikumalt toetada. Selle solidaarsusmehhanismi raames tuleks kõigilt

liikmesriikidelt nõuda, et nad tegutseksid koos ja kooskõlas konkreetsete meetmetega,

mille liit on koos raadiospektripoliitika nõukoguga kindlaks määranud, ning sekkuksid

koos komisjoniga mõjutatud liikmesriikide toetamisse. Rahvusvahelist õigust rikkuvate

püsivate ja tõsiste kahjulike häirete korral võib nõukogu kaaluda piiravate meetmete

võtmist ELi toimimise lepingu artikli 29 alusel kooskõlas ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkidega.

(79) Tehnoloogia areng, eelkõige järgmise põlvkonna (nt 6G) raadiotehnoloogiad ja

tehisintellekt, parandavad raadiospektri jagamise elujõulisust ja usaldusväärsust

Komisjoni 11. juuni 2019. aasta otsus, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm ja tunnistatakse

kehtetuks otsus 2002/622/EÜ (ELT C 196, 12.6.2019, lk 16); komisjoni 26. juuli 2002. aasta otsus

2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm (ELT L 198, 27.7.2002, lk 49, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2002/622/oj).

lai sagedusala, mis annab paljudele kasutajatele juurdepääsu napile ressursile, ennetades

samal ajal kahjulikke häireid ja tagades turgu valitsevate teenuste piisava kaitse.

Raadiospektri tõhus, tulemuslik ja innovatsioonist lähtuv kasutamine on oluline, et

saavutada liidu ühenduvuseesmärgid ja toetada liidu konkurentsivõimet. Nende

eesmärkide saavutamiseks on vaja regulatiivset lähenemisviisi, milles käsitatakse

raadiospektri jagatud kasutamist süstemaatiliselt raadiospektri kasutamise lubamise

normina, tuginedes põhimõttele „kasuta või jaga seda“, samal ajal kui raadiospektri

kasutamise ainuõigusi kohaldatakse üksnes juhul, kui see on vajalik ja põhjendatud.

Samal ajal peaks selline poliitika tagama, et raadiospektri ühiskasutus soodustab

konkurentsi, mitte ei piira seda.

(80) Riikide pädevad asutused peaksid arvestama, et raadiospekter, mida ei kasutata

territooriumil või teatava ajavahemiku jooksul, on jagatav, välja arvatud juhul, kui

kasutusõiguse valdaja tõendab, et jagamine ei ole tehniliselt teostatav või et selline

jagamine häiriks, halvendaks või piiraks muul viisil raadiospektri kasutamist algse

valdaja poolt või et tal on kavas kasutada raadiospektrit viisil, mis ei võimalda jagamist.

Selleks et teha kindlaks, kas raadiospektrit kasutatakse, peaksid riikide pädevad asutused

võtma arvesse mitut elementi, sealhulgas õiguse omaja kasutuselevõtu kavasid

lähitulevikus ja liidu õigusest tulenevaid õiguslikke kohustusi. Jagamise tingimused

põhimõtte „kasuta või jaga seda“ alusel, sealhulgas tasu, jagamise kohustuse kestuse

kindlaksmääramise viis ja tehnilised tingimused tuleks kasutusõiguse andmisel eelnevalt

kindlaks määrata.

(81) Riikide pädevad asutused peaksid edendama raadiospektri ühiskasutust kooskõlas

konkurentsiõigusega, määrates iga stsenaariumi jaoks kindlaks kõige sobivama lubade

andmise korra ning kehtestades selleks asjakohased ja läbipaistvad eeskirjad ja

tingimused. Raadiospektri ühiskasutus võib põhineda üldlubadel või litsentsivabal

kasutamisel, mis võimaldab teatavatel ühiskasutuse tingimustel mitmel kasutajal

pääseda juurde samale raadiospektrile ja seda kasutada eri geograafilistes piirkondades

või eri ajahetkedel. Samuti võib see põhineda individuaalsetel kasutusõigustel selliste

kokkulepete alusel nagu litsentsitud jagatud juurdepääs, mille puhul kõik kasutajad

(olemasolevad kasutajad ja uued kasutajad) lepivad riiklike pädevate asutuste järelevalve

all kokku jagatud juurdepääsu tingimustes, et tagada raadioedastuse minimaalne

garanteeritud kvaliteet ja vastavus konkurentsiõigusele. Lubades raadiospektri

ühiskasutust eri loarežiimide alusel, ei tohiks pädevad asutused kehtestada

ühiskasutusele väga erinevaid kestusi, tagamaks, et spektrile saab anda uue

kasutusotstarbe või selle saab uuesti avada konkureerivaks eraldamiseks.

(82) Kuigi spektri ühiskasutus edendab selle tõhusat kasutamist, ei pruugi see olla igas

olukorras asjakohane. Riikide pädevatel asutustel peaks olema võimalik piirata spektri

ühiskasutust või hoiduda selle kohta ettepaneku tegemisest põhjustel, mis on seotud

konkurentsi ja mittediskrimineeriva turulepääsuga, tehnilise või majandusliku

teostatavusega, vajadusega kasutada spektrit ainuõiguslikult, et tagada avalik julgeolek,

riiklik julgeolek, riigikaitse või oluliste teenuste kaitse, nagu on määratletud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557 46. See hõlmab vajaduse korral

Euroopa jaoks oluliste turvaliste ja elutähtsate sidesüsteemide kasutuselevõttu, mis võib

nõuda prognoositavat juurdepääsu spektrile, suuremat vastupanuvõimet ja kindlat

toimimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT

L 333, 27.12.2022, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj).

seda ei saa tagada jagatud kasutamise korral. Kõik jagatud kasutamise piiramise või

välistamise otsused peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud, proportsionaalsed ja

põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

(83) Raadiospektri haldamise ja raadiospektrile juurdepääsu paindlikkus on praegu tagatud

tehnoloogia- ja teenuseneutraalsete lubadega, et võimaldada raadiospektri kasutajatel

valida parim tehnoloogia, mida rakendada, ning teenused, mida osutatakse raadiospektri

sagedusaladel, mis on kooskõlas liidu õigusega asjaomastes riiklikes sageduste jaotamise

kavades kuulutatud elektroonilise side teenuste jaoks kättesaadavaks (edaspidi

„tehnoloogianeutraalsuse põhimõte ja teenuseneutraalsuse põhimõte“). Konkreetses

sagedusalas kasutatavate tehnoloogiate ja teenuste halduslik kindlaksmääramine peaks

põhinema proportsionaalsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel ning olema

selgelt põhjendatud, kui tegemist on üldist huvi pakkuvate eesmärkidega teenustega,

ning see tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Kuna selline kindlaksmääramine tooks kaasa

erandi tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse reeglist ning vähendaks vabadust valida

osutatav teenus või kasutatav tehnoloogia, peaks iga sellise kindlaksmääramise

ettepanek olema läbipaistev ja selle suhtes tuleks korraldada avalik konsultatsioon.

(84) Tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte piirangud peaksid olema asjakohased ja

põhjendatud vajadusega vältida kahjulikke raadiohäireid, näiteks kehtestades

kiirgusmaskid ja võimsuse tasemed, tagada rahvatervise kaitse, piirates üldsuse

kokkupuudet elektromagnetväljadega, tagada teenuste nõuetekohane toimimine teenuse

piisava tehnilise kvaliteedi kaudu, välistamata samas tingimata võimalust kasutada

samas raadiospektri sagedusalas rohkem kui üht teenust, tagada raadiospektri

nõuetekohane jagamine, eelkõige juhul, kui selle kasutamiseks on vaja üksnes üldluba,

tagada raadiospektri tõhus kasutamine või täita üldist huvi pakkuvaid eesmärke

kooskõlas liidu õigusega.

(85) Riikide pädevatel asutustel peaks olema lubatud nõuda konkreetse teenuse osutamist

konkreetses raadiospektri sagedusalas, et täita selgelt määratletud eesmärke, nagu

inimelude kaitse, avalik ohutus ja julgeolek, vajadus edendada sotsiaalset, piirkondlikku

ja territoriaalset ühtekuuluvust või vältida raadiospektri ebatõhusat kasutamist. Sellisteks

eesmärkideks peaksid muu hulgas olema kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning

meediakanalite paljususe edendamine, nagu need on liikmesriikide poolt määratletud

kooskõlas liidu õigusega. Välja arvatud juhul, kui see on vajalik inimelude ohutuse,

avaliku ohutuse ja julgeoleku kaitsmiseks, ei tohiks erandite tulemuseks olla teatavate

teenuste ainukasutus, vaid need peaksid andma neile eelisõiguse, nii et samas

raadiospektri sagedusalas saaksid võimaluse korral koos eksisteerida ka muud teenused

või tehnoloogiad. Liikmesriikide pädevusse kuulub erandite ulatuse ja laadi

kindlaksmääramine, arvestades kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning

meediakanalite paljususe edendamist.

(86) Kui riigi pädevad asutused otsustavad erandkorras piirata elektroonilise side võrkude ja

teenuste pakkumise vabadust avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides, peaksid

nad selgitama sellise piirangu põhjuseid.

(87) Liidu eri poliitikavaldkonnad, nagu elektrooniline side, teadusuuringud, tehnoloogia

areng ja kosmos, transport, energeetika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika,

audiovisuaal- ja kultuuripoliitika, sõltuvad raadiospektrist. Peaks olema võimalik

kehtestada poliitikasuundi ja eesmärke raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa

kasutamise kohta, kui see on vajalik siseturu väljakujundamiseks nendes liidu

poliitikavaldkondades. Eelkõige peaksid riikide pädevad asutused ja komisjon võtma

kõik vajalikud meetmed, et tagada piisava raadiospektri kättesaadavus kõikjal

kättesaadava ja kvaliteetse ühenduvuse pakkumiseks kõigile liidu kodanikele ja

ettevõtjatele, sealhulgas reisides või maapiirkondades, äärealadel või avamerel viibides.

Nad peaksid tagama raadiospektri kättesaadavuse ja kaitsma raadiospektrit kosmosega

seotud liidu programmide rakendamiseks, eelkõige Maa ja kosmose seireks,

satelliitnavigatsiooniks ja positsioneerimiseks ning turvaliseks ja vastupidavaks

satelliitsideks riiklike kasutajate jaoks, samuti transpordi ja transpordi

juhtimissüsteemide ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmete jaoks. Arvestades

nende poliitikavaldkondade tähtsust ELi majanduse ja ühiskonna jaoks, peaks nende

eesmärk olema ka tagada piisav raadiospekter audiovisuaal- ja sisutootmisteenuste ning

teadus- ja uurimistegevuse jaoks.

(88) Kuigi otsusega nr 243/2012/EL loodud mitmeaastases raadiospektripoliitika programmis

sätestatud poliitikasuunad ja eesmärgid44 on endiselt asjakohased, on selle meetmed

suures osas lõpule viidud või aegunud. Dubleerimise vältimiseks ja järjepidevuse

tagamiseks tuleks käesolevas määruses kajastada mitmeaastase raadiospektripoliitika

programmi eesmärke ning otsus nr 243/2012/EL tuleks kehtetuks tunnistada.

(89) Raadiospektrile tuginevate konkreetsete praeguste ja tulevaste liidu poliitikameetmete

rakendamiseks on oluline teha õigeaegselt kindlaks nende raadiospektriga seotud

vajadused. Võttes arvesse, et regulatiivse prognoositavuse suurendamiseks peaksid

sellise poliitika väljatöötamise või vastuvõtmise ajal olema teada raadiospektri

kättesaadavuse täpsed vajadused ja ajastus, peaks komisjon pärast raadiospektripoliitika

nõukoguga konsulteerimist vastu võetavas strateegilises dokumendis täpsustama iga

juhtumi puhul asjaomaste konkreetsete sagedusalade ühtlustatud üksikasjad ning nende

kättesaadavuse ja kasutamise kooskõlastatud eeskirjad. Pärast iga Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) ülemaailmset raadiosidekonverentsi (WRC) tuleks

vastu võtta liidu raadiospektristrateegia, et tagada muu hulgas läbipaistvus selles osas,

kuidas WRC eri otsused võetakse üle liidu õiguskorda. Raadiospektri strateegia eesmärk

on suurendada raadiospektriga seotud tegevuse läbipaistvust liidu tasandil ning

parandada prognoositavust eri pädevate asutuste ja turuosaliste jaoks.

(90) Liidu raadiospektristrateegia võiks sisaldada toimivaid raadiospektri tegevuskavasid,

milles määratakse kindlaks raadiospektri kättesaadavuse ja lubade andmise konkreetsed

vahe-eesmärgid ja tähtajad, mis kehtestatakse komisjoni rakendusaktidega, kui

raadiospektri konkreetsed asjaolud ja vajadused on teada. Liidu raadiospektri strateegia

ja tegevuskavade vastuvõtmisel peaks komisjon võtma arvesse liidu poliitikaeesmärke,

näiteks vajadust kaitsta liidu strateegilist autonoomiat, sealhulgas ühiseid julgeoleku- ja

kaitsevajadusi, digikümnendi ühenduvuseesmärke, eelkõige 5G ja täiustatud traadita

võrkude puhul, ühtse turu väljakujundamist ning vajadust täita piiriüleste teenuste

konkreetseid tehnoloogilisi või kvaliteedinõudeid. Eelkõige tuleks sellises liidu

spektristrateegias kindlaks määrata spekter (spektriosad/sagedusribad), mille

liikmesriigid peaksid tegema kättesaadavaks ühtlustatud menetluste ja tingimuste alusel,

et teenida liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Komisjon peaks arvesse võtma ka

seda, et raadiospekter on avalik hüve, millel on oluline sotsiaalne, kultuuriline ja

majanduslik väärtus ning mida tuleks kasutada tulemuslikult ja tõhusalt. Liidu

raadiospektri strateegia ja tegevuskavad peaksid järgima raadiospektri suhtes

kohaldatavaid asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas kahjulike häirete

vältimist, ning edendama tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse ning raadiospektri jagatud

kasutamise põhimõtteid kooskõlas konkurentsiõigusega. Liidu raadiospektri strateegia

ja tegevuskavade mõju suurendamiseks tuleks raadiospektripoliitika nõukogus

kehtestada protsess, mis võimaldab riikide pädevatel asutustel koos komisjoniga jälgida

rakendamise edenemist liikmesriikides ning vahetada kogemusi, häid tavasid ja teavet.

Lisaks tuleks uurida koostoimet digikümnendi ja Euroopa poolaasta seiremehhanismiga.

(91) Arvestades, kui oluline on ELi konkurentsivõime jaoks järgmise põlvkonna (6G) traadita

lairibaside, sealhulgas selle muude kui maapealsete elementide õigeaegne

kasutuselevõtt, peaks see olema liidu esimese raadiospektri strateegia ja tegevuskava

keskmes. Sellest hoolimata peaks strateegia hõlmama ka muude liidu

poliitikavaldkondade raadiospektrivajadusi, kui need tekivad, ning see peaks olema

terviklik, et võtta arvesse mitte ainult litsentside kasutamist, vaid ka litsentsimata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 243/2012/EL, 14. märts 2012, millega luuakse mitmeaastane

raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7.

ELi: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/243(2)/oj.

kasutamist, näiteks raadio-kohtvõrkude (RLAN) puhul.

(92) Selleks et saada täit kasu otsuse nr 676/2002/EÜ kohasest ühtlustamisest, tuleks

ühtlustatud raadiospektri sagedusalade kasutamist lubada õigeaegselt ja sünkroniseeritud

viisil kogu liidus. Raadiospektri sagedusala kasutamise lubamisega kaasneb

raadiospektri eraldamine üldloa korra või individuaalsete kasutusõiguste alusel, et

lubada kasutada raadiospektrit niipea, kui eraldamise protsess on lõpule viidud.

Raadiospektri sagedusalade eraldamiseks võib osutuda vajalikuks vabastada sagedusala,

mida kasutavad teised kasutajad, ning hüvitada neile kasutajatele spektri migreerimise

või ümberjaotamise otsesed kulud vastavalt siseriiklikule õigusele. Ühise tähtaja

rakendamist võivad konkreetses liikmesriigis siiski mõjutada lahendamata piiriülese

koordineerimisega seotud küsimused, sagedusala olemasolevate kasutajate keerukas

tehniline üleminek üldist huvi pakkuvale eesmärgile, riigi julgeoleku ja kaitse tagamine

või vääramatu jõud. Igal juhul peaksid pädevad asutused võtma kõik vajalikud meetmed,

et viia geograafilise katvuse, ajastuse ja raadiospektri ulatusega seotud viivitused

miinimumini. Riikide pädevad asutused peaksid sõltuvalt asjakohastest asjaoludest

taotlema liidult õiguslikku, poliitilist ja tehnilist tuge raadiospektri koordineerimise

probleemide lahendamiseks naaberriikidega, sealhulgas kandidaatriikide ja ühinevate

riikidega.

(93) Arvestades uute traadita tehnoloogiate ja teenuste kiiret arengut, sealhulgas tänapäevaste

võimaluste, näiteks tehisintellekti kasutamist, peaks liidu raadiospektri haldamine olema

paindlikum ja ennetavam. Sellega seoses on oluline anda novaatoritele ja teistele

võimalikele kasutajatele võimalus algatada liidu tasandil ühtlustamisprotsess, kui on

tõendatud vajadus muu hulgas võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid või kõrvaldada vanad

tehnoloogiad, mis muudavad raadiospektri kasutamise ebatõhusaks või kahjustavad

tarbijaid. Seetõttu tuleks luua avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv protsess spektri

ühtlustamise taotluste ametlikuks esitamiseks ja läbivaatamiseks komisjoni poolt.

Protsess peaks hõlmama avalikku konsultatsiooni, mis aitab komisjonil otsustada, kas

alustada uut protsessi ja kui, siis millises ulatuses. Sellest tulenevalt peaks komisjonil

olema võimalik koos raadiospektrikomiteega vastavalt otsusele nr 676/2002/EÜ

otsustada, kas alustada raadiospektriga seotud poliitika ajakohastamist või arendamist

raadiospektripoliitika komisjoni toetusel või alustada ühtlustatud tehniliste ja

käitamistingimuste väljatöötamist konkreetse raadiospektri sagedusala kasutamiseks.

Taotluste vorm, sisu ja üksikasjalikkus, taotluste menetlemise üksikasjad ja vajaduse

korral tähtajad tuleks sätestada suunistes.

(94) Raadiospektri kasutamise üldload võivad mõnel juhul hõlbustada raadiospektri kõige

tõhusamat kasutamist ja soodustada innovatsiooni ning soodustavad konkurentsi, samal

ajal kui muudel juhtudel võivad raadiospektri individuaalsed kasutusõigused olla

teatavate konkreetsete asjaolude korral kõige asjakohasem lubade andmise kord.

Individuaalseid kasutusõigusi tuleks kaaluda näiteks olukorras, kus raadiospektri

sagedusvahemiku soodsad leviomadused või kavandatav edastusvõimsus tähendab seda,

et üldload ei saa käsitleda häirete probleeme, pidades silmas nõutavat teenuse kvaliteeti.

Tehnilised meetmed, näiteks lahendused vastuvõtjate vastupidavuse parandamiseks,

võivad võimaldada üldlubade kasutamist või raadiospektri ühiskasutust ning võimaluse

korral vältida häirete ja kaitse puudumise põhimõtte süstemaatilist kasutamist. Üldlube

võib kombineerida individuaalsete kasutusõigustega. See võib olla eriti kasulik

sagedusalade puhul, millel puuduvad head leviomadused, näiteks millimeeterlaineribad.

Näiteks võib sagedusala eraldada individuaalsete kasutusõiguste alusel

linnapiirkondades, samas kui maapiirkondades tehakse see kättesaadavaks üldloa alusel.

Selleks et edendada liidus ühtset lähenemisviisi, võib komisjon võtta vastu soovituse,

millega määratakse kindlaks kõige sobivam lubade andmise kord raadiospektri

kasutamiseks konkreetses ühtlustatud raadiospektri sagedusalas või selle osades.

(95) Üldiselt on pädevate asutuste otsustada, milline on konkreetses raadiospektri sagedusalas

või selle osades kõige sobivam lubade andmise kord. Kui on oht, et lahendused

lahknevad, mis võib killustada siseturgu, eelkõige juhul, kui otsuse nr 676/2002/EÜ

alusel on kehtestatud raadiospektri sagedusala ühtlustatud tingimused, ja seega

aeglustada traadita süsteemide kasutuselevõttu, peaks komisjonil olema õigus teha

raadiospektripoliitika nõukogu arvamust arvesse võttes otsus ühiste lahenduste kohta,

tunnustades kehtivaid tehnilise ühtlustamise meetmeid. Selliste otsuste eesmärk on

pakkuda pädevatele asutustele ühiseid töövahendeid, mida nad peaksid arvesse võtma

sagedusala või selle osa suhtes kohaldatava asjakohase ühtse lubade andmise korra

kindlaksmääramisel, sõltuvalt sellistest teguritest nagu rahvastikutihedus, sagedusalade

leviomadused, erinevused linna- ja maapiirkondade kasutuse vahel, võimalik vajadus

kaitsta olemasolevaid teenuseid ja sellest tulenev mõju mastaabisäästule tootmises.

(96) Selleks et hõlbustada kõrgetasemeliste teenuste laiemat arendamist, võimaldada

raadiospektri tõhusamat kasutamist ja vähendada traadita võrgu kasutuselevõtu kulusid,

peaks üldkasutatavate või mitteavalike võrkude tulevastel kasutajatel olema lubatud

taotleda võimalikult suures ulatuses samade loatingimuste kohaldamist liikmesriikides,

kus nad oma võrkude jaoks raadiospektrit kasutavad. Komisjon ja pädevad asutused

peaksid tegema koostööd omavahel ja raadiospektripoliitika nõukoguga, et töötada välja

ühised loa andmise tingimused. Komisjonil peaks olema ka õigus muuta selliste

tingimuste kasutamine siduvaks. Loa andmise tingimuste ühtlustamise eesmärk on

hõlbustada teenuste piiriülest osutamist ja mastaabisäästu.

(97) Selleks et edendada üleeuroopaliste kvaliteetsete võrkude ja teenuste pakkumist või

kasutada ära mastaabisäästu, peaks komisjonil olema õigus anda liidu tasandil luba

teatavale osale raadiospektrist. Iga uue põlvkonna mobiilsidevõrkude kasutuselevõtt on

eelmisest kallim. Seega ei ole kõigi praegu liidu turul tegutsevate mobiilsideoperaatorite

jaoks majanduslikult teostatav ajakohastada oma võrke 6G-võrkudeks. Kui komisjon

seda taotleb, peaks raadiospektripoliitika nõukogu hindama oma arvamuses lubade

andmise ühiste tingimuste kohta raadiospektri andmise võimalust liidu tasandil ning

tegema ettepaneku asjakohase lubade andmise menetluse ja lepingu sõlmimise

tingimuste kohta, näiteks hulgimüügimudeli kasutamise kohta. Sama vajadus võib

tekkida ka liikuva kosmoseside teenuste jaoks kasutatava raadiospektri mahu

suurendamiseks, muutes maapealse raadiospektri kasutusotstarvet. Üleeuroopaliste

teenuste osutamise tagamiseks tuleks selline muudetud kasutusotstarbega raadiospekter

eraldada ja sellele luba anda ka liidu tasandil. Samade loatingimuste kehtestamine liidu

tasandil ning taotluse korral liidu loa andmine ja lepingu sõlmimise ühtlustatud

tingimuste kehtestamine liidu tasandil võib hõlbustada kvaliteetsete võrkude ja teenuste,

näiteks maapealsete teenuste või 6G-võrkude jaoks eraldatud raadiospektrit kasutavate

satelliitsideteenuste kasutuselevõttu ja arendamist.

(98) Selleks et vähendada bürokraatiat ja kiirendada juurdepääsu raadiospektrile, mille

loatingimused on ühtlustatud rohkem kui ühes liikmesriigis, peaks olema võimalik

kehtestada menetlus, millega hõlbustatakse individuaalsete kasutusõiguste andmist

rohkem kui ühe riigi reguleeriva asutuse poolt koordineeritud viisil ja ühes kohas ühtse

kontaktpunkti menetluse vormis. Komisjonil peaks olema võimalik soovitada pädevatele

asutustele viise, kuidas selliseid taotlusi ühtse kontaktpunkti kaudu käsitleda.

(99) Kui raadiospektri ühtlustatud eraldamine teatud ettevõtjatele on kokku lepitud liidu

tasandil, peaksid liikmesriigid riiklikku sageduste jaotamise plaani kuuluva raadiospektri

kasutusõiguste andmisel selliseid kokkuleppeid rangelt järgima.

(100) Raadiospektri kasutamise õiguste piisavalt pikk kestus suurendab investeeringute

prognoositavust ning aitab kaasa võrgu kiiremale kasutuselevõtule ja parematele

teenustele, samuti stabiilsusele, et toetada raadiospektriga kauplemist ja selle rentimist.

Direktiiviga (EL) 2018/1972 kehtestatud traadita lairibaühenduse kasutusõiguste

minimaalne kestus ei ole osutunud piisavaks, et meelitada ligi piisavaid investeeringuid,

võimaldada mobiilsideettevõtete talitluspidevust ja amortisatsiooni võrreldes muu

kommunikatsioonitehnoloogiaga ning soodustada võrkude ning täiustatud ja piiriüleste

teenuste ambitsioonikamat kasutuselevõttu.

(101) Investeeringute prognoositavust saab seega paremini saavutada tähtajatute õiguste

andmisega, mida riiklikel pädevatel asutustel peaks olema võimalik korrapäraselt läbi

vaadata koos usaldusväärsete tühistamisvõimalustega, mida haldavad pädevad asutused,

sealhulgas riiklikud konkurentsiasutused. Samal ajal hõlbustab tähtajatu kestus toimiva

raadiospektriga kauplemise ja raadiospektri rentimise järelturu arengut. Riski, et

kasutusõiguste tähtajatu kestus takistaks turule sisenemist ning vähendaks konkurentsi,

teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja investeerimisstiimuleid, tuleks siiski käsitleda

tugevate ja usaldusväärsete regulatiivsete kaitsemeetmete abil, mis kaitsevad

konkurentsi ja hoiavad ära raadiospektri liigse varumise, näiteks kohustus pakkuda

hulgimüügitasandi juurdepääsu või võimaldada raadiospektri jagamist kooskõlas

konkurentsiõigusega. Valides asjakohased loa andmise tingimused, nagu „kasuta või

osale“ või „kasuta või kaota“ tingimused ja kasutuselevõtu kohustused, ning neid

jõustades saavad riikide pädevad asutused tagada, et raadiospektrit ei jäeta kasutamata

ega blokeerita ning et see tehakse kättesaadavaks tõhusamatele või uuenduslikumatele

konkurentidele. Võttes arvesse tehnilise innovatsiooni tähtsust, peaks riikide pädevatel

asutustel olema võimalik näha ette õigused raadiospektri kasutamiseks katseteks,

sealhulgas teadusuuringute projektides ja katsetes, mis viiakse läbi ELi programmide

raames rahastatavate projektide elutsükli jooksul, kohaldades eripiiranguid ja -tingimusi,

sealhulgas kestust, mis on rangelt põhjendatud selliste õiguste eksperimentaalse

olemusega.

(102) Kuna pikaajaliste investeeringute kavandamine sõltub kasutusõiguste pikendamise

tagatistest samamoodi nagu kasutusõiguste kestusest, peaks pikendamine olema

põhimõtteliselt automaatne, välja arvatud juhul, kui selle vastu on mõjuvad põhjused.

Riiklikel pädevatel asutustel peaks olema õigus kasutusõigusi mitte pikendada või

pikendada lühemaks ajaks või muudetud tingimustel. See peaks olema nii juhul, kui

teatavad keeldumise või muutmise tingimused on täidetud kriteeriumide alusel, mida

tuleks tõlgendada kitsendavalt, et tagada piisavad tagatised ja prognoositavus.

Pikendamisest keeldumine võib põhineda liidu õiguse kohastel avaliku poliitika

eesmärkidel ning käesoleva määruse üldeesmärkidel, sealhulgas kaitse- ja

julgeolekuvajadustel. Iga pikendamata jätmise otsuse suhtes tuleks kohaldada avatud,

mittediskrimineerivat ja läbipaistvat menetlust ning sellest tuleks teatada spektri ühtse

turu menetluse kohaselt. Õiguskindluse ja õiguste omajate õiguspäraste ootuste

austamise tagamiseks tuleks kaaluda pikendamisest keeldumise võimalust asjakohase

ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt viis aastat enne asjaomaste õiguste lõppemist.

(103) Pikendamisega peaks kaasnema raadiospektri kasutamise iga-aastaste ja ühekordsete

tasude läbivaatamine, tagamaks, et need tasud edendavad jätkuvalt optimaalset

kasutamist, võttes muu hulgas arvesse turu ja tehnoloogia arengut. Selline läbivaatamine

peaks põhinema kasutusõiguste väärtusel, mis tuleneb viimasest konkurentsil või

võrdlustel põhinevast loovutamismenetlusest, mida on kohandatud, et võtta arvesse

sellega seotud lisatingimuste, näiteks katvuse või teenuse kvaliteedi nõuete kulusid.

Arvesse tuleks võtta ka tulu ühenduse kohta ja üldist koormust, mida õiguste omajad

kannavad kõigi oma raadiospektriomandite puhul, et vältida olukorda, kus varasematel

enampakkumistel makstud väga kõrged hinnad koormavad õiguste omajaid jätkuvalt

liiga palju ja takistavad neil võrkudesse investeerimast. Õiguskindluse huvides peaksid

kõik kehtivate tasude kohandused põhinema samadel põhimõtetel, mida kohaldatakse

seoses uute kasutusõiguste andmisega kehtestatud tasude suhtes.

(104) Raadiospektri kasutusõiguste üleandmine võib olla tõhus vahend raadiospektri tõhusa

kasutamise suurendamiseks. Paindlikkuse ja tõhususe huvides ning selleks, et turg saaks

raadiospektrit hinnata, peaksid riikide pädevad asutused vaikimisi lubama raadiospektri

kasutajatel oma raadiospektri kasutamise õigusi kolmandatele isikutele üle anda või

rentida lihtsa menetluse kohaselt ning selliste õigustega seotud tingimuste ja

konkurentsieeskirjade kohaselt ning vastutavate riikide reguleerivate asutuste

järelevalve all. Tingimused, mille alusel õiguse omaja võib individuaalset õigust üle anda

või rentida, tuleks kindlaks määrata selle õiguse andmise ajal. Kui otsuse nr

676/2002/EÜ alusel vastu võetud tehnilistest rakendusmeetmetest peetakse kinni,

peaksid liikmesriigid kaaluma ka raadiospektri kasutamise õiguste geograafilises või

raadiosageduste mõttes osadeks jaotamise taotlusi ja kasutustingimuste läbivaatamise

taotlusi. Samal ajal peaks riigi pädeval asutusel olema võimalik keelduda raadiospektri

üleandmisest või rentimisest julgeoleku või suveräänsusega seotud põhjustel või muudel

avalikel/poliitilistel eesmärkidel, sealhulgas tõhusa konkurentsi edendamiseks või

säilitamiseks, või kui puuduvad piisavad tagatised selle kohta, et raadiospektrit

kasutatakse vastavalt loatingimustele või kavandatud kasutuseks.

(105) Raadiospektri ühiskasutuse uued kontseptsioonid nõuavad täpseid reaalajas andmeid

sageduste kasutamise kohta, et tagada raadiospektri tõhus kasutamine ja häirete

vältimine. Konkreetsetele sagedusaladele keskenduv dünaamiline andmebaas peaks

aitama tuvastada alakasutatud raadiospektrit ning toetama raadiospektri tõhusamat

kasutamist ja jagamist kooskõlas konkurentsiõigusega. Selline dünaamiline inventuur

võiks samuti aidata kaasa toimiva raadiospektri tegevuskava väljatöötamisele ja

rakendamisele.

(106) Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ei tohiks riikide pädevad asutused nõuda seoses

võrkude ja elektroonilise side teenuste pakkumisega muid tasusid kui need, mis on

sätestatud käesolevas määruses. Kui elektroonilise side pakkumine tugineb avalikele

ressurssidele, mille kasutamiseks on vaja eriluba, peaks riikide pädevatel asutustel olema

võimalik kehtestada tasusid, et tagada nende ressursside optimaalne kasutamine. Tasud

peaksid kajastama kasutusõiguste väärtust, võttes muu hulgas arvesse asjaomase turu

majanduslikku ja tehnilist olukorda, ning need tuleks kehtestada viisil, mis tagab

raadiospektri tõhusa eraldamise ja kasutamise. Selliseid tasusid peaks olema võimalik

kasutada näiteks riiklike reguleerivate asutuste ja muude riiklike pädevate asutuste

sellise tegevuse rahastamiseks, mida ei saa katta haldustasudega. Kui konkurentsil või

võrdlustel põhineva valikukorra puhul koosnevad tasud raadio spektri kasutamise

õiguste eest tervikuna või osaliselt ühekordselt makstavast summast, tuleks

maksmiskorraga tagada, et sellised tasud ei põhjustaks tegelikkuses valikut kriteeriumide

põhjal, mis ei ole seotud raadio spektri optimaalse kasutamise eesmärgiga.

(107) Raadiospektri tasude taseme arvutamise metoodika on liikmesriigiti väga erinev. See

erinevus võib raskendada raadiospektril põhinevate võrkude pakkumist mitmes

liikmesriigis. Seepärast peaks komisjon korrapäraselt avaldama võrdlusuuringuid ja

vajaduse korral töötama välja muud suunised raadiospektri iga-aastaste tasude

arvutamise metoodika kohta, mille riikide pädevad asutused kehtestavad maapealse

spektri jaoks. Selline metoodika peaks põhinema raadiospektri tulemusliku ja tõhusa

kasutamise, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetel

seoses nende sihtotstarbega ning võimaldama riiklikel pädevatel asutustel arvutada täpse

kohaldatava tasu, mis võiks koosneda kindlaksmääratud aastasest osast (KHz kohta

sagedusala kategooria kohta) ja protsendimäärast sageduste kasutamisest tulenevast

aastakäibest. Kui komisjon määrab kindlaks metoodika, on BERECi ja riikide

reguleerivate asutuste kogemused sobivate kulumudelite väljatöötamisel hindamatud ja

neid tuleks arvesse võtta. Riikide pädevad asutused peaksid tagama, et tasude summa

katab igal juhul raadiospektri haldamise kulud.

(108) Mis tahes koormus, mis on ettevõtjatele pandud seoses raadiospektri kasutamise

õigustega, võib mõjutada otsuseid selle kohta, kas otsida ja võtta kasutusele raadiospektri

ressursse. Seepärast peaksid liikmesriikide pädevad asutused kehtestama baashinnad

viisil, mis toob kaasa kõnealuste õiguste tõhusa loovutamise, olenemata kasutatava

valikumenetluse liigist. Komisjon võib esitada soovituse baashindade

kindlaksmääramise ühise metoodika kohta, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu

raadiospektri alternatiivkulu, sagedusala omadused ja kulud, mis on seotud

poliitikaeesmärkide edendamiseks kehtestatud loatingimuste täitmisega. Seejuures

tuleks arvesse võtta ka asjaomase turu konkurentsiolukorda, sealhulgas ressursside

võimalikke alternatiivseid kasutusviise. Põhimõtteliselt ei tohiks riikide pädevad

asutused kehtestada baashindu, kui nad kehtestavad katvuse või teenuse kvaliteedi

kohustusi, välja arvatud juhul, kui on konkurentsivastase koostöö ja/või mitteolulise

osalemise oht, mis pikendab menetlust põhjendamatult jne. Komisjonil peaks olema

õigus võtta vastu rakendusakte, kui soovitus ei ole edukas, et

tagada liidus järjepidevad tulemused ja see seab ohtu kvaliteetsete traadita võrkude

laialdase kasutuselevõtu liidus.

(109) Võttes arvesse raadiospektri kõrgeid kulusid, mis on tingitud asjaolust, et

enampakkumiste valik põhineb tasude võrdleval maksmisel, tuleks tasude asemel

eelistada kulukohustusi. Seepärast peaks olema võimalik asendada tasud taotlejate

pakutud kohustustega rakendada meetmeid, mis tooksid otsest kasu võrkude

kasutuselevõtule ja traadita side kvaliteedile. Praktikas võib see toimuda ettemaksetena,

mis makstakse tagasi, või pangagarantiidena, mis tühistatakse, kui need kohustused on

täidetud.

(110) Tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse nõue kasutusõiguste andmisel ning võimalus anda

õigusi üle ühelt ettevõtjalt teisele toetavad üldsusele elektroonilise side teenuste

pakkumise vabadust ja võimalusi ning hõlbustavad seeläbi ühtlasi üldist huvi pakkuvate

eesmärkide saavutamist. Käesolev määrus ei piira seda, kas raadiospekter eraldatakse

otse elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujatele või üksustele, kes neid võrke

või teenuseid kasutavad. Sellisteks üksusteks võivad olla raadio- või teleringhäälingu

sisu pakkujad. Raadiospektri kasutusõigusega seotud tingimuste ja üldloaga seotud

asjaomaste tingimuste täitmise eest peaks igal juhul vastutama ettevõtja, kellele on antud

raadiospektri kasutusõigus. Teatavad ringhäälinguorganisatsioonidele

audiovisuaalmeedia teenuste osutamiseks kehtestatud kohustused võivad nõuda

konkreetsete kriteeriumide ja menetluste kasutamist raadiospektri kasutamise õiguste

andmiseks, et saavutada konkreetne üldist huvi pakkuv eesmärk, mille on sätestanud

riiklikud pädevad asutused kooskõlas liidu õigusega. Selliste õiguste andmise menetlus

peaks igal juhul olema objektiivne, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne.

(111) Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad ELTL artikliga 56 tagatud õiguste riigisisesed

piirangud olema objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed ega tohi minna

kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Lisaks ei tohiks ilma

avatud menetluseta eraldatud raadiospektrit kasutada muudel eesmärkidel kui üldist huvi

pakkuv eesmärk, milleks see anti. Sellisel juhul tuleks anda huvitatud isikutele võimalus

esitada mõistliku aja jooksul oma märkused.

(112) Õiguste andmise taotlemise menetluse osana peaksid riiklikud pädevad asutused

kontrollima, kas taotleja suudab täita selliste õigustega seotud tingimusi. Nimetatud

tingimused peaksid kajastuma kõlblikkuskriteeriumites, mis sätestatakse objektiivsetes,

läbipaistvates, proportsionaalsetes ja mittediskrimineerivates tingimustes enne

konkurentsipõhise valikumenetluse käivitamist. Selliste kriteeriumide kohaldamiseks

peaks olema võimalik nõuda, et taotlejad esitaksid vajaliku teabe, et tõendada oma

suutlikkust neid tingimusi täita. Kui sellist teavet ei esitata, peaks riigi pädeval asutusel

olema võimalik raadiospektri kasutamise õiguse taotlus tagasi lükata.

(113) Riikide pädevad asutused peaksid enne õiguse andmist kontrollima ainult neid elemente,

mida tavapärase hoolsusega tegutsev taotleja suudab mõistlikult tõendada, võttes

nõuetekohaselt arvesse raadiospektri kui napi avaliku ressursi olulist avalikku ja

turuväärtust. See ei tohiks takistada riigi pädevat asutust tegemast rahastamiskõlblikkuse

kriteeriumide täitmise järelkontrolli, näiteks vahe-eesmärkide kaudu, kui kriteeriume ei

olnud algselt mõistlikult võimalik täita. Raadiospektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise

säilitamiseks ei tohiks riikide pädevad asutused anda õigusi, kui nende läbivaatamine

näitab, et taotlejad ei suuda tingimusi täita, ilma et see piiraks võimalust hõlbustada

ajaliselt piiratud katselist kasutamist.

(114) Kui nõudlus raadiospektri sagedusala järele ületab kättesaadavust ja selle tulemusena

jõuab riigi pädev asutus järeldusele, et raadiospektri kasutusõiguste arv peab olema

piiratud, tuleks selliste õiguste andmisel kohaldada asjakohaseid ja läbipaistvaid

menetlusi, et vältida diskrimineerimist ja optimeerida napi ressursi kasutamist. Sellised

piirangud peaksid olema põhjendatud ja proportsionaalsed ning põhinema

turutingimuste põhjalikul analüüsil ja võtma nõuetekohaselt arvesse üldist kasu

kasutajate ning riigisiseste ja siseturu eesmärkide seisukohast. Mis tahes

piiramismenetlust reguleerivad eesmärgid tuleks eelnevalt selgelt kindlaks määrata ja

võimaluse korral kvantifitseerida, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust täita riiklikke

ja siseturu eesmärke. Kõige sobivama valikumenetluse kaalumisel peaksid riikide

pädevad asutused kooskõlas liidu tasandil võetud koordineerimismeetmetega

õigeaegselt ja läbipaistvalt konsulteerima kõigi huvitatud isikutega menetluse

põhjendatuse, eesmärkide ja tingimuste üle, esitades muu hulgas turu konkurentsi-,

tehnilise ja majandusliku olukorra mis tahes seotud hindamise tulemused. Riikide

pädevatel asutustel peaks muu hulgas olema võimalik kasutada raadiospektri

eraldamiseks konkurentsipõhist või võrdlevat valikumenetlust, võttes muu hulgas

arvesse turu konkurentsi-, tehnilist ja majanduslikku olukorda. Selliste kavade

haldamisel peaksid riikide pädevad asutused võtma arvesse käesoleva määruse

eesmärke. Kui liikmesriik leiab, et teatava sagedusala kasutamise õigusi võiks olla

rohkem, peab ta algatama sellekohase menetluse.

(115) Kuigi enampakkumised toetavad raadiospektri läbipaistvat, mittediskrimineerivat

eraldamist ja tõhusat kasutamist, võivad need konkurentsipõhisel hinnapakkumisel

põhineva valikumenetlusena tekitada operaatoritele olulise finantskoormuse, kui need ei

ole nõuetekohaselt kavandatud või kui lepingu sõlmimise tingimused ei kajasta

turuolukorda. Seetõttu tuleks eelistada investeeringutele suunatud enampakkumisi, mis

keskenduvad teatavate kvaliteedi- ja katvuskohustuste täitmisele, mitte tasude

maksmisele.

(116) Direktiiviga (EL) 2018/1972 vastastikuse õppe vahendina loodud vabatahtlikul

vastastikuse hindamise foorumil ei ole õnnestunud valikumenetluste elemente ja

raadiospektri kasutamise õigustega seotud tingimusi ühtsemalt kasutada ja määratleda,

kuna eksperdid vaatasid läbi ainult umbes kolmandiku riiklikest meetmetest. Kuna neil

elementidel ja tingimustel on märkimisväärne mõju turutingimustele ja

konkurentsiolukorrale, sealhulgas turule sisenemise ja laienemise tingimustele, tuleks

luua uus eelkoordineerimise mehhanism – raadiospektri ühtse turu menetlus. Seda

menetlust tuleks kohaldada kõigi meetmete suhtes, mille riiklikud pädevad asutused on

välja pakkunud valikumenetluse läbiviimiseks või traadita elektroonilise lairibaside

võrkude ja teenuste ühtlustatud raadiospektriga seotud kasutusõiguste muutmiseks või

uuendamiseks. Selline ex ante mehhanism on tõhusam kui ex post sekkumine, kuna see

võimaldab eelnevalt avastada meetmed, mis ei ole põhjendatud või on

ebaproportsionaalsed. Teavitav asutus peaks eelkõige selgitama, kuidas mis tahes

kavandatav turu kujundamise meede on vajalik tõhusa konkurentsi säilitamiseks või

saavutamiseks, ning kirjeldama turuanalüüsi põhjal selle tõenäolist mõju turuosaliste

olemasolevatele ja tulevastele investeeringutele. Kui teavitav asutus kavatseb kehtestada

kasutusõiguse kindla kestuse, peaks ta esitama argumendid selle kohta, kuidas

kavandatud kestus on tema arvates piisav, pidades silmas investeeringuid, mis on

vajalikud määramismenetluse ja käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

Komisjonil peaks olema võimalik teatada

reservatsioonid, mis tal võivad olla turu kujundamise meetmete eelnõude suhtes, st

meetmete suhtes, mis mõjutavad konkurentsi struktuuri või taset turul, näiteks

raadiospektri ülempiirid, reserveerimised või hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustused,

ning sellisel juhul tuleks reservatsiooni põhjendada. Komisjon võib leida, et meede

takistaks siseturgu, või tal on tõsiseid kahtlusi, kas see on kooskõlas liidu õigusega,

eelkõige käesoleva määruse eesmärkidega. Komisjon võib teatada ka mis tahes

reservatsioonidest, mis võivad tekkida piiratud kestuse korral, kui ta leiab, et selline

kestus ei ole piisav. Oma hinnangus peab komisjon arvesse võtma kasutusõiguste kestuse

võimalikku mõju konkurentsile. Tõhususe tagamiseks peaks protsess andma komisjonile

võimaluse panna veto kasutusõiguste kestusele ja turu kujundamise meetmetele, kui seda

peetakse vajalikuks. See uus raadiospektri ühtse turu menetlus peaks asendama

vastastikuse hindamise foorumi.

(117) Kui neid toetavad kindlad majanduslikud tõendid ja need on hästi kavandatud, võivad

turgu kujundavad meetmed ja litsentsi piiratud kestus mängida olulist rolli tõhusa

konkurentsi kaitsmisel elektroonilise side turgudel. Konkreetselt konkurentsi

edendamiseks raadiospektri kasutamise õiguste andmisel või uuendamisel võetavate

meetmete üle peaksid otsustama riigi reguleerivad asutused ja muud riigi pädevad

asutused, kellel on vajalikud majanduslikud, tehnilised ja turualased teadmised.

Raadiospektri eraldamise tingimused võivad mõjutada konkurentsiolukorda

elektroonilise side turgudel ja turule sisenemise tingimusi. Piiratud juurdepääs

raadiospektrile võib eriti raadiospektrinappuse korral luua turule sisenemise tõkke või

kahjustada investeeringuid, võrkude rajamist, uute teenuste või rakenduste pakkumist,

innovatsiooni ja konkurentsi. Senist konkurentsi võivad mõjutada ka uued

kasutusõigused, sh kasutusõigused, mis on omandatud õiguste üleandmise või rentimise

tulemusena, ning raadiospektrikasutuse uute paindlike kriteeriumite kehtestamine.

Põhjendamatu kohaldamise korral võib teatavatel konkurentsi edendamiseks

kasutatavatel tingimustel olla muu mõju. Näiteks raadiospektripiirangute kasutamine või

raadiospektri reserveerimine võib tekitada kunstliku spektri nappuse, hulgitasandi

juurdepääsu kohustused võivad turujõu puudumisel asjata ärimudeleid piirata ning

üleandmise piiramine võib takistada järelturgude arengut. Seepärast on selliste tingimuste

kehtestamiseks vaja järjepidevat ja objektiivset konkurentsitesti ning seda tuleks

kohaldada kooskõlastatult. Seepärast peaks selliste meetmete kasutamine põhinema

turuanalüüsil põhineval riigi reguleerivate asutuste põhjalikul ja objektiivsel hinnangul

turu ja selle konkurentsitingimuste kohta. Riigi pädevad ametiasutused peaksid siiski alati

tagama raadiospektri tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning vältima konkurentsi

kahjustavast liigsete varude soetamisest põhjustatud konkurentsi moonutamist.

(118) Turu struktuuri sekkuvaid meetmeid, nagu raadiospektri ülempiirid või reserveerimine,

võib kehtestada üksnes juhul, kui vähem sekkuvad meetmed, näiteks hulgimüügitasandi

juurdepääsukohustused, ei ole piisavad tõhusa konkurentsi tagamiseks jaemüügi tasandil.

Enne hulgimüügitasandi juurdepääsukohustuste kehtestamist peaksid riikide pädevad

asutused hindama, kas jaeturud oleksid ilma hulgimüügitasandi sekkumiseta tõhusalt

konkurentsivõimelised. Hindamine peaks olema terviklik ja võtma arvesse mitmeid

parameetreid, näiteks (kuid mitte ainult) massituru tarbekaupade ja äritoodete noteeritud

hindu, hinnavähendeid, sealhulgas sihipäraseid hinnavähendeid, ning investeeringuid ja

teenuse kvaliteeti. Selliste kohustustega seotud kasutusõiguste kindlaksmääramisel peaks

riigi pädev asutus võtma arvesse hulgimüügipakkumiste toetamiseks kättesaadavat

võimsust.

(119) Raadiospektri nõudluse ja lõppkasutajate nõudluse tohutu kasv traadita lairibaühenduse

läbilaskevõime järele nõuab lahendusi, mis võimaldavad alternatiivseid, täiendavaid ja

spektraalselt tõhusaid juurdepääsulahendusi, sealhulgas väikese levialaga väikese

energiatarbega traadita juurdepääsusüsteeme, nagu raadio-kohtvõrgud ja väikese

energiatarbega väikeste mobiilside juurdepääsupunktide võrgud. Sellised täiendavad

raadiovõrgu juurdepääsusüsteemid, eeskätt üldkasutatavad raadioside-kohtvõrkude

juurdepääsupunktid suurendavad lõppkasutajate juurdepääsu internetile ning

võimaldavad mobiilsideoperaatoritel mobiilse andmeliikluse mujale suunata.

Raadioside-kohtvõrgud kasutavad ühtlustatud raadiospektrit ilma, et selleks oleks vaja

individuaalset luba või raadiospektri kasutusõigust. Siiani kasutavad enamikku raadio-

kohtvõrkude juurdepääsupunkte eraisikutest kasutajad oma paikse lairibaühenduse

laiendamiseks raadio-kohtvõrguga. Lõppkasutajaid ei tohiks takistada jagamast oma

internetiühenduse piires teistega juurdepääsu oma raadio-kohtvõrgule, et suurendada

kättesaadavate juurdepääsupunktide arvu, eelkõige tihedalt asustatud piirkondades,

maksimeerida traadita andmeside läbilaskevõimet raadiospektri taaskasutamise kaudu

ning luua kulutõhus täiendav traadita lairibataristu, mis on kättesaadav teistele

lõppkasutajatele. Seepärast tuleks kõrvaldada tarbetud piirangud raadio-kohtvõrkude

juurdepääsupunktide kasutuselevõtule ja omavahelisele ühendamisele.

(120) Avaliku sektori asutused või avalike teenuste osutajad, kes kasutavad oma ruumides oma

töötajate, külastajate või klientide jaoks raadio-kohtvõrke, näiteks selleks, et hõlbustada

juurdepääsu e-valitsuse teenustele või teabele ühistranspordi või maanteeliikluse

korraldamise kohta, peaksid samuti võimaldama juurdepääsu sellistele

juurdepääsupunktidele, et kodanikud saaksid neid kasutada kõrvalteenusena teenuste

puhul, mida nad sellistes ruumides üldsusele pakuvad, ulatuses, mis on lubatud

konkurentsi- ja riigihanke-eeskirjadega. Isiku suhtes, kes pakub sellist juurdepääsu

elektroonilise side võrkudele eravaldustes või nende ümber või piiratud avalikus ruumis

mitteärilistel alustel või kõrvalteenusena mõnele muule tegevusele, mis ei sõltu sellisest

juurdepääsust, näiteks raadioside-kohtvõrgu leviala, mis on tehtud kättesaadavaks selles

piirkonnas olevatele muu äritegevuse klientidele või üldsusele, võib kehtida kohustus

täita raadiospektri kasutusõiguste üldloa tingimusi, kuid tema suhtes ei tohiks rakendada

tingimusi või nõudeid, mis on seatud üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või -

teenuste pakkujate suhtes kohaldatavatele üldlubadele, ega lõppkasutajate või

vastastikuse sidumisega seotud kohustusi. Sellise pakkuja suhtes tuleks siiski jätkuvalt

kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2065 48 sätestatud

vastutust käsitlevaid norme. Tekkimas on uued tehnoloogiad, nagu nähtav valgusside,

mis täiendavad raadio-kohtvõrkude ja traadita juurdepääsupunktide praegust

raadiospektrisuutlikkust, hõlmates optilisi nähtava valguse põhiseid juurdepääsupunkte,

ning viivad hübriidsete kohtvõrkudeni, mis võimaldavad optilist traadita sidet.

(121) Kuna väikese võimsuse ja levialaga traadita juurdepääsupunktid, nagu femto-, piko-,

metroo- või mikrorakud, võivad olla väga väikesed ja neis võib kasutada

silmatorkamatuid seadmeid, mis sarnanevad kodumajapidamises kasutatavate raadio-

kohtvõrkude ruuteritega ja mille jaoks ei ole vaja muid lubasid peale nende, mis on

vajalikud raadiospektri kasutamiseks, ning võttes arvesse selliste juurdepääsupunktide

positiivset mõju raadiospektri kasutamisele ja traadita side arengule, peaksid kõik nende

kasutuselevõtu piirangud olema võimalikult piiratud. Sellest tulenevalt ja ilma et see

piiraks raadiospektri haldamisega seotud kohaldatavate nõuete kohaldamist, ei tohiks

riikide pädevad asutused väikese levialaga traadita pääsupunktide kasutuselevõtu

hõlbustamiseks põhimõtteliselt kohaldada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT

L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).

individuaalsed load selliste seadmete kasutamiseks hoonetes, mis ei ole ametliku kaitse

all teatava keskkonna osana või nende erilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse

tõttu, välja arvatud avaliku julgeolekuga seotud põhjustel. Selleks tuleks nende

omadused, nagu maksimaalne suurus, kaal ja heite omadused, täpsustada liidu tasandil

proportsionaalsel viisil kohalikuks kasutuselevõtuks ja rahvatervise kaitse kõrge taseme

tagamiseks. Väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide käitamise suhtes tuleks

kohaldada direktiivi 2014/53/EL artiklit 7. See ei piira liidu või liikmesriigi õiguses

sätestatud eraomandiõigusi. Loataotluste läbivaatamise korda tuleks ühtlustada ning see

ei tohiks mõjutada mis tahes ärikokkuleppeid, ja kõik seotud haldustasud peaks piirduma

taotluse menetlemise halduskuludega. Loataotluse hindamise protsess peaks olema

võimalikult lühike ja põhimõtteliselt mitte pikem kui neli kuud.

(122) Üldkasutatavaid hooneid ja muud avalikku taristut külastab ja kasutab iga päev

märkimisväärne arv lõppkasutajaid, kes vajavad ühenduvust, et tarbida digitaalseid

avalikke teenuseid, digitaalset transporti ja muid teenuseid. Muu avalik taristu, nagu

tänavalaternad ja valgusfoorid, pakub väga väärtuslikke kohti väikese raadiusega

tugijaamade kasutuselevõtuks, näiteks nende tiheduse tõttu. Ilma et see piiraks riiklike

pädevate asutuste võimalust nõuda väikese levialaga traadita pääsupunktide

kasutuselevõtuks eelnevat individuaalset luba, peaks operaatoritel olema õigus

juurdepääsuks kõnealustele avalikele saitidele, et nõudlust piisavalt rahuldada. Seepärast

peaksid riikide pädevad asutused tagama, et sellised üldkasutatavad hooned ja muu

avalik taristu tehakse mõistlikel tingimustel kättesaadavaks väikese raadiusega kärgede

kasutuselevõtuks, et täiendada Euroopa Parlamendi45 ja nõukogu määrust (EL)

2024/1309, ilma et see piiraks kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete kohaldamist.

Määruses (EL) 2024/1309 järgitakse funktsionaalset lähenemisviisi ja kehtestatakse

füüsilisele taristule juurdepääsu kohustused üksnes juhul, kui see on võrgu osa ja ainult

juhul, kui selle omanik või kasutaja on võrguoperaator, jättes seega paljud avaliku sektori

asutuste omandis või kasutuses olevad hooned määruse kohaldamisalast välja. Vastupidi,

konkreetne kohustus ei ole vajalik intelligentsetes transpordisüsteemides kasutatava

füüsilise taristu, näiteks kaablikanalisatsiooni või postide puhul, mis kuuluvad

võrguoperaatoritele (transporditeenuste osutajad või üldkasutatavate elektroonilise side

võrkude pakkujad) ja majutavad võrguosi, kuuludes seega määruse (EL) 2024/1309

kohaldamisalasse.

(123) Otsuse nr 676/2002/EÜ artiklit 4, mis käsitleb raadiospektrikomitee ülesandeid, tuleks

muuta. Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku ja tehnoloogilise suveräänsuse tagamiseks

tuleks luua mehhanism, mis võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel arutada küsimusi ja

teha otsuseid ühise seisukoha kohta ilma kolmandaid riike ja sidusrühmi kaasamata.

Seepärast tuleks komisjonile anda õigus nõuda, et liikmesriigid kehtestaksid

raadiospektrikomitees ühised seisukohad seoses teatavate tehniliste rakendusmeetmete

väljatöötamisega, mis võivad mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või

tehnoloogilist suveräänsust, enne CEPTis peetavaid arutelusid.

(124) Satelliitsidel on oluline roll liidu julgeoleku, vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia

tagamisel. Hiljutised tehnoloogilised edusammud, muutuv turudünaamika,

geopoliitilised probleemid ja satelliitvõrkudega seotud konkurentsiprobleemid nõuavad

tõhustatud meetmeid liidu tasandil. Satelliidioperaatorid otsivad üha enam

üleeuroopalist turulepääsu ning reguleerivad asutused on üha suurema surve all, et luua

asjakohased õigusraamistikud, mis on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega. On vaja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid,

millega vähendada kiire elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega

muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu

määrus) (ELT L 2024/1309, 8.5.2014, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1309/oj).

lihtsustada ja konsolideerida satelliitsidevõrkude ja -teenuste pakkumise ning

satelliitspektri kasutamise eeskirju, hõlbustada piiriüleste teenuste ja võrkude loomist

ning vältida regulatiivseid lünki liidu satelliitturgudele juurdepääsu tingimustes.

(125) Raadiospektripoliitika töörühm rõhutas oma 16. juuni 2021. aasta arvamuses

raadiospektripoliitika programmi kohta, et spektripoliitika peaks toetama uuenduslike

satelliitsüsteemide arendamist, mis tagavad ELi kontrolli all oleva ühenduvuse ning

usaldusväärsete, vastupidavate ja kulutõhusate riiklike satelliitteenuste osutamise.

Seetõttu on vaja tugevdatud liidu raamistikku, et muuta liit ülemaailmses

kosmosetööstuses silmapaistvaks osalejaks, luua tugev alus üleeuroopaliste

satelliittaristute arendamiseks ja käitamiseks ning tagada julgeoleku- ja

konkurentsimeetmete tulemuslik jõustamine. Lisaks peaks see raamistik olema oluline,

et rakendada 26. märtsil 2025 vastu võetud ELi kriisivalmiduse strateegiat, milles

rõhutatakse muu hulgas vajadust töötada välja valmisoleku miinimumkriteeriumid

selliste oluliste teenuste jaoks nagu elektroonilise side teenused, et tagada elutähtsate

ühiskondlike funktsioonide toimepidevus, ning edendada kogu liidus turvalise side ja

ühenduvuse arendamisel sisseprojekteeritud kahesugust kasutust.

(126) ELi toimimise lepingu artikli 216 lõike 1 kohaselt on liidul välispädevus ja ta võib

sõlmida lepinguid rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui aluslepingutes on nii

sätestatud või kui see on vajalik liidu poliitika eesmärkide saavutamiseks. Raadiospektri

haldamine ja raadiosageduste kasutamine, sealhulgas satelliitside jaoks, on valdkonnad,

mida reguleeritakse suures osas ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel vastu võetud

liidu õigusaktidega, eelkõige direktiiviga (EL) 2019/1872 ja otsusega nr 676/2002/EÜ.

Raadiospektri kasutamine satelliitide poolt on oma olemuselt rahvusvaheline, kuna seda

reguleerivad ITU ülemaailmsed koordineerimismehhanismid ja see võimaldab teenuste

piiriülest osutamist mitmes riigis. Samal ajal on satelliitraadiospekter ülemaailmsete

sideturgude jaoks kriitilise tähtsusega vara, mis mõjutab konkurentsivõimet,

investeeringuid ja uuenduslike teenuste osutamise kättesaadavust kogu liidus. Neid kahte

rahvusvahelist ja turumõõdet silmas pidades on vaja ühtset ja tulevikku suunatud liidu

lähenemisviisi, et tagada satelliitraadiospektri tõhus kasutamine, tulemuslik

koordineerimine ja ühtse siseturu nõuetekohane toimimine.

(127) Üks põhiprotsesse häireteta toimimise tagamiseks on satelliitvõrkude koordineerimine

enne nende orbiidile saatmist. Vastavalt ITU raadioeeskirjadele peaks uut

satelliitsüsteemi esitav administratsioon kooskõlastama oma tegevust kõigi juba orbiidile

saadetud või esitatud süsteemidega, mida uus satelliitsüsteem võib mõjutada, ja

kohandama parameetreid, et see ei põhjustaks sellistele süsteemidele kahjulikke häireid.

Selleks et suurendada liidus läbipaistvust seoses ITU taotluste ja registritega, peaksid

riikide pädevad asutused teavitama sellisest tegevusest komisjoni ja teisi riikide pädevaid

asutusi raadiospektripoliitika nõukogus. Lisaks tuleks luua mehhanism, millega

tagatakse, et haldusasutus võib paluda ITU koordineerimiseks toetust teistelt riiklikelt

pädevatelt asutustelt ja liidult, eelkõige juhul, kui on oht, et see võib mõjutada liidu huve

ja poliitikat.

(128) Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu kaudu satelliitsideks kasutatava

raadiospektri ühtlustamine ja haldamine rahvusvahelisel tasandil ei too kaasa

satelliitsideteenuste osutamiseks ja sellega seotud spektri kasutamiseks lubade andmise

riiklike menetluste ühtlustamist. Satelliitvõrke ja satelliitsideteenuseid reguleerivad

eeskirjad ja tingimused on liikmesriigiti endiselt killustatud, mis takistab liidu

satelliidioperaatoritel saavutada piiriüleste või üleeuroopaliste ühenduvusteenuste

osutamiseks vajalikku mastaapi. Sellised teenused on üha olulisemad alateenindatud ja

äärepoolsete piirkondade ühendamiseks, vastupanuvõime tugevdamiseks ja uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamiseks. Nende probleemide lahendamiseks tuleks

satelliitvõrkude ja -teenuste pakkumiseks taotleda liidu tasandil üldluba tingimustel,

mille on välja töötanud komisjon koos liikmesriikidega. Pidades silmas satelliitvõrkude

ja -teenuste mitmekesisust, tuleks selliseid loa andmise tingimusi paremini välja töötada

rakendusaktide abil ja tihedas koostöös raadiospektripoliitika nõukoguga, võttes arvesse

riiklike spektriasutuste tohutuid kogemusi satelliitlubade andmisel. Komisjoni

teavitamine sellise üldloa alusel annaks ettevõtjale samad õigused kogu liidus, ilma et

oleks vaja eraldi teatada üksikutest liikmesriikidest.

(129) Tuleks luua satelliidispektri kasutamise lubamise ühtlustatud ja tsentraliseeritud liidu

raamistik, mille rakendamist toetavad liikmesriikide pädevad asutused. Selline

raamistik, millega antakse liidu tasandi kasutusõigused ühistel tingimustel, suurendaks

õiguskindlust, vähendaks killustatust ning tugevdaks liidu strateegilist autonoomiat,

julgeolekut ja suveräänsust satelliitside valdkonnas, täiendades samal ajal liidu

kosmosetegevuse määruse ja liidu kosmosemajanduse visiooni eesmärke. Liidu tasandi

satelliitlubade andmine menetluse kaudu, millesse on kaasatud komisjon ja RSPB ning

mida toetab ODN, kõigis etappides alates eraldamisest, litsentsimisest kuni jõustamiseni

vähendaks halduskoormust, suurendaks turulepääsu läbipaistvust ning tagaks

raadiospektri nappuse ja häirete järjepideva haldamise. See kaitseks siseturu

terviklikkust, edendaks turvalisi ja konkurentsivõimelisi teenuseid ning viiks

raadiospektripoliitika kooskõlla liidu strateegiliste eesmärkidega, toetades seeläbi

turvalist, skaleeritavat ja strateegiliselt autonoomset satelliitsidet.

(130) Satelliitvõrkude ja -teenuste jaoks kasutatava spektri jaoks peaks olema liidu luba, mille

annab komisjon RSPB abiga. Tuleks vastu võtta satelliitsageduste eraldamise Euroopa

tabel, et tagada satelliidioperaatoritele läbipaistvus selles osas, millisele spektrile võib

konkreetsete satelliitteenuste puhul juurde pääseda. Kui teatavate satelliitspektri

sagedusalade puhul võib komisjon otsustada, et neile on võimalik juurde pääseda üldloa

alusel, näiteks asjade interneti puhul, siis teiste puhul tuleks eelistada individuaalseid

kasutusõigusi, pidades silmas vajadust vältida kahjulikke raadiohäireid, tagada teenuse

kvaliteet, võrgu vastupidavus ja side turvalisus.

(131) Selleks et võimaldada üleeuroopaliste satelliitvõrkude ja -teenuste pakkumist, peaksid

satelliitspektri kasutamiseks loa andmise tingimused olema kogu liidus samad. Sellised

loa andmise tingimused peaksid eelkõige tagama, et järgitakse kohaldatavaid

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside-eeskirju satelliitside

koordineerimise ja kahjulike raadiohäirete vältimise kohta, samuti koordineerimise

muude praeguste ja tulevaste satelliitsüsteemidega, mis on eriti oluline liidu

programmide raames olemasolevate ja kavandatavate satelliitsüsteemide jaoks.

Satelliitvõrkude või -teenuste pakkumiseks loa andmise tingimuste eesmärk peaks olema

ka kooskõla küberturvalisuse määrusega, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2019/881.

(132) Kuna enamik satelliitspektrist võib olla tõhusalt jagatud eri teenuseosutajate vahel,

antaks enamik liidu lube põhimõttel „kes ees, see mees“. Praeguseks on vastavalt otsuse

626/2008/EÜ kohasele liidu valikumenetlusele valitud välja ainult need isikud, kellel on

õigus kasutada 2 GHz sagedusala liikuva kosmoseside teenuse üleeuroopaliseks

osutamiseks. Kuna muu satelliitspekter võib tulevikus väheneda, tuleks määruses

kehtestada asjakohane valikumenetlus sagedusalade kasutusõiguste valdajate valimiseks

sellistel asjaoludel. Selline menetlus peaks lähtuma otsuse 626/2008/EÜ kohasest

menetlusest, milles on sätestatud võrdlev valikumenetlus. Võrdlevad valikumenetlused

peaksid keskenduma uuendusliku satelliitside kasutuselevõtule ning Euroopa

tehnoloogiate uude kosmoseökosüsteemi integreerimise edendamisele. See on väga

oluline liidu tööstusliku ja teadusliku suutlikkuse suurendamiseks ning Euroopa

strateegilise autonoomia ja tarneahelate tugevdamiseks kosmosesektoris. Teatavatel

juhtudel võivad konkurentsipõhised menetlused, näiteks enampakkumised, olla

asjakohasemad, et tagada spektri eraldamine ettevõtjatele, kes võiksid seda kõige

paremini kasutada. Sellistel juhtudel tuleks hoolitseda selle eest, et nõuetekohaselt

võetaks arvesse muid poliitikaeesmärke, näiteks vajadust tagada liidu territooriumi lai

katvus.

(133) Raadiospektripoliitika töörühm märkis oma 17. juuni 2025. aasta arvamuses, mis käsitleb

ELi tasandi poliitilist lähenemisviisi satelliit-otse-seadme-ühendusele ja sellega seotud

ühtse turu küsimustele, et vaja on kaitsemehhanismi, mis võimaldaks liikmesriikidel

satelliitsideteenuste ühistele nõuetele mittevastavuse juhtumitele ELi huvides ühiselt

reageerida. Kuigi ITU raames on olemas väljakujunenud protsess

haldusasutustevaheliste piiriüleste häirete kahepoolseks lahendamiseks, on see protsess

pikk ning sellega ei kaasne piisavaid tagatisi häirete tõhusaks ja õigeaegseks

lahendamiseks. Käesoleva määrusega tuleks seega kehtestada vahendid, millega

tagatakse määruses sätestatud loatingimuste täitmine, eelkõige kohustus koordineerida

ja vältida kahjulikke raadiohäireid liidu territooriumil. Kuigi satelliitvõrkudele ja -

teenustele lubade andmine ning nendega seotud spektri kasutamine peaks toimuma liidu

tasandil, peaks loa tingimuste täitmise järelevalve saama kasu koostööst komisjoni ja

riiklike pädevate asutuste vahel, kellel on jurisdiktsioon, suutlikkus ja eksperditeadmised

nõuete täitmise kontrollimiseks ja kahjulike raadiohäiretega seotud probleemide

avastamiseks.

(134) Liidu lubade koordineeritud järelevalve ja jõustamise tagamiseks peaks komisjon

raadiospektripoliitika nõukogu arvamust arvesse võttes võtma vastu üksikasjaliku korra,

milles sätestatakse jõustamise kord. Komisjon võib määrata trahve või perioodilisi

karistusmakseid ka loatingimuste või satelliitraadiospektri kasutamist käsitleva jaotise

muude sätete rikkumise eest. Sellistes trahvides tuleks arvesse võtta rikkumise

raskusastet ja kestust ning juhul, kui rikkumine seisneb siseriiklike õigusnormide

rikkumises, kõiki karistusi, mida riiklikud ametiasutused on juba kohaldanud. Riikide

pädevatel asutustel peaks olema võimalik teavitada komisjoni kõigist loatingimuste või

satelliitraadiospektri kasutamist käsitleva jaotise sätete rikkumistest. Selleks et tagada

nõuete täitmine, peaksid liikmesriigid oma territooriumil täielikult jõustama otsuse,

millega kehtestatakse parandusmeetmed või sanktsioonid, sealhulgas lõppkokkuvõttes

takistades ettevõtjal pakkuda liidus satelliitvõrke või -teenuseid. Sellistel juhtudel peaks

siiski olema liikmesriigil, kelle ühenduvust satelliidioperaatori tegevuse peatamine või

lõpetamine tõsiselt häiriks, võimalik taotleda komisjonilt sellise koordineeritud meetme

kohaldamise edasilükkamist oma territooriumil kuni kuueks kuuks, mida võib

pikendada.

(135) Tehnoloogia areng viib maapealsete ja muude kui maapealsete võrkude järkjärgulise

integreerimiseni ühtsesse sidearhitektuuri, ühendades maapealse taristu muude kui

maapealsete komponentidega, eelkõige Maa-lähedase orbiidi satelliitide kogumitega,

tagades seeläbi kõikjal kättesaadava, vastupidava ja kõrgjõudlusega ühenduvuse

ülemaailmsel tasandil. Ülemaailmne konkurents standardimise ja järgmise põlvkonna

mobiilsidetehnoloogiate jaoks satelliidispektrile juurdepääsu pärast näitab spektri

strateegilist tähtsust kriitilise tähtsusega ressursina. Nende arengute tulemuslikuks

käsitlemiseks on vaja konkreetseid õigusnorme selles valdkonnas, tugevdades

satelliitspektri haldamise eeskirju, et liit saaks tagada oma strateegilise autonoomia

turvaliste ja vastupidavate maapealsete ja muude kui maapealsete 5G- ja 6G-võrkude

kasutuselevõtul. Samal ajal on liikuva satelliitspektri nappuse tõttu üha suurem vajadus

jagada spektrit maapealsete ja muude kasutajate vahel. Selline jagamine peaks toimuma

viisil, mis ei ohusta maapealsete teenuste osutamist. Selleks et tagada praeguste

kasutusviiside ja rakenduste piiranguteta järjepidevus, tuleks käesoleva määrusega

tagada, et spektri ühiskasutus maapealsete ja satelliitsüsteemide vahel saab toimuda

üksnes juhul, kui maapealse kasutusõiguse esmane valdaja on sellega nõustunud ja

vastutab selle eest. Seoses integreeritud satelliit- ja mobiilsideteenustega, mida

võimaldavad 6G-tehnoloogiad, hägustuvad traditsioonilised piirid maapealsete ja

satelliitvõrkude vahel. Seepärast on vaja kooskõlastatud ja tulevikku suunatud

õigusraamistikku, et vältida turu killustumist ja spektrihäireid, eelkõige sagedusalades,

mida hakkavad ühiselt kasutama nii maapealse mobiilside kui ka satelliitside

operaatorid.

(136) Pidades silmas numeratsiooniressurssidele tuginevate konkreetsete praeguste ja tulevaste

liidu poliitikameetmete rakendamist, on oluline teha õigeaegselt kindlaks vajadused nii

praeguste kui ka uuenduslike teenuste järele. Liidu siseturu areng toob kaasa selliste

piiriüleste teenuste laialdasema kasutuselevõtu, mis sõltuvad sageli

numeratsiooniressurssidest. Selleks et sellised teenused saaksid jõudsalt areneda ning

tuua oodatud ühiskondlikku kasu ja majanduskasvu, tuleks tagada regulatiivne

järjepidevus ja prognoositavus seoses numeratsiooniressursside kavandamise,

eraldamise ja haldamisega liidus. Komisjon peaks esitama tulevikku suunatud

numeratsioonistrateegia, tuginedes kõigi huvitatud isikute panusele ja võttes

nõuetekohaselt arvesse BERECi arvamust, mis oleks liidu numeratsiooniplaani aluseks.

(137) Üleeuroopaliste numeratsiooniressursside kättesaadavus võimaldaks ühtlustada ja

lihtsustada numeratsiooniressursside kasutamist piiriüleste või üleeuroopaliste teenuste

osutajate poolt. Komisjonil peaks liikmesriikide toetusel olema võimalik võtta

meetmeid, sealhulgas võtta vastu rakendusakte, et võtta vastu liidu numeratsiooniplaan,

võimaldada ITU-le numeratsioonialade taotlemist ja kehtestada tingimused, mida võib

siduda liidu numeratsiooniplaani numeratsiooniressursside kasutamise õigusega,

sealhulgas selliste ressursside kasutusõiguste tasud ja võimalus kanda sellised tasud üle

ODNile. Kuigi riikide reguleerivad asutused peaksid eraldama üleeuroopalised

numeratsiooniressursid, kuna neil on kõige paremad võimalused tagada individuaalsete

kasutusõigustega seotud tingimuste täitmine, peaks ODN koostöös riikide reguleerivate

asutustega ja BERECi järelevalve all pidama üleeuroopaliste numeratsiooniressursside

ajakohastatud andmebaasi, et saada tsentraliseeritud ülevaade nende kättesaadavusest.

(138) Üleeuroopaliste teenuste, eelkõige masinatevaheliste teenuste arendamist võimaldaks

veelgi ühtlustatud numbrite kättesaadavus kogu liidus, samas kui nende

numeratsiooniressursside haldamine riiklike reguleerivate asutuste poolt koostöös

ODNiga tagaks ühtsed tingimused, mida need teenuseosutajad peavad täitma. Selleks

peaksid liikmesriigid toetama komisjoni, et saada ITU-lt numeratsioonialasid, sealhulgas

taotledes nende nimel selliseid konkreetseid numeratsioonialasid. Kui on vaja ühtlustada

numeratsiooniressursse liidus, et toetada üleeuroopaliste või piiriüleste teenuste,

eelkõige uute masinatevaheliste teenuste, näiteks andmesideühendusega autode

arendamist, ning kui nende ressursside tsentraliseeritud haldamine riiklike reguleerivate

asutuste poolt koostöös ODNiga võimaldaks teenuseosutajatele lihtsamaid ja

läbipaistvamaid jaotamismenetlusi, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu

rakendusakte.

(139) Selleks, et tõhusalt toetada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist liidus, peaks olema

võimalik teatavaid riiklikke numeratsiooniressursse, eelkõige teatavaid

mittegeograafilisi numbreid, kasutada territooriumiväliselt, väljaspool määrava

liikmesriigi territooriumi. Isikutevahelise sidega seonduvat arvestatavat pettuse ohtu

arvesse võttes peaks selline territooriumiväline kasutus olema lubatud ainult nende

elektroonilise side teenuste pakkumiseks, mis ei ole isikutevahelise side teenused.

Liikmesriigid peaksid tagama asjaomaste siseriiklike õigusaktide, eelkõige tarbijakaitse-

eeskirjade ja muude numeratsiooniressursside kasutamisega seotud eeskirjade täitmise,

olenemata sellest, kus kasutusõigused on antud ja kus numeratsiooniressursse liidus

kasutatakse.

(140) Nende liikmesriikide reguleerivatel asutustel, kus kasutatakse teise liikmesriigi

numeratsiooniressursse, puudub kontroll nende numeratsiooniressursside üle. Seepärast

on oluline, et eksterritoriaalse kasutamise õigusi andva liikmesriigi reguleeriv asutus

tagaks ka lõppkasutajate tõhusa kaitse liikmesriikides, kus neid numbreid kasutatakse.

Tõhusa kaitse saavutamiseks peaksid eksterritoriaalse kasutamise õigusi andvad riigi

reguleerivad asutused lisama tingimused tarbijakaitse-eeskirjade ja muude

numeratsiooniressursside kasutamisega seotud eeskirjade järgimise kohta teenuseosutaja

poolt nendes liikmesriikides, kus numeratsiooniressursse kasutatakse.

(141) Nende liikmesriikide reguleerivatel asutustel, kus numeratsiooniressursse kasutatakse,

peaks olema võimalik taotleda numeratsiooniressursside kasutusõigused andnud riiklike

reguleerivate asutuste toetust, et aidata kaasa oma siseriiklike eeskirjade jõustamisele.

Kasutusõigused andnud riigi reguleerivate asutuste täitemeetmed peaksid hõlmama

hoiatavaid karistusi, eelkõige tõsise rikkumise korral asjaomasele ettevõtjale eraldatud

numeratsiooniressursside eksterritoriaalse kasutamise õiguse äravõtmist.

Eksterritoriaalse kasutamise nõuded ei tohiks piirata riigi reguleeriva asutuse õigust

blokeerida juurdepääs numbritele või teenustele, kui see on õigustatud pettuse või

väärkasutuse tõttu. Numeratsiooniressursside eksterritoriaalne kasutamine ei tohiks

piirata rändlusteenuste osutamist käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist, sealhulgas

selliste eeskirjade kohaldamist, mis on seotud selliste rändlusteenuste anomaalse või

lubamatu kasutamise vältimisega, mille suhtes kohaldatakse jaehindade reguleerimist ja

mille suhtes kohaldatakse reguleeritud rändlusteenuste hulgihindu. Liikmesriikidel

peaks olema võimalik sõlmida kolmandate riikidega erilepinguid

numeratsiooniressursside eksterritoriaalse kasutamise kohta.

(142) Juurdepääs numeratsiooniressurssidele läbipaistvate, objektiivsete ja

mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel on oluline, et ettevõtjad saaksid

konkureerida elektroonilise side sektoris. Riikide reguleerivatel asutustel peaks olema

võimalik anda numeratsiooniressursside kasutusõigusi muudele ettevõtjatele kui

elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad, võttes arvesse numbrite kasvavat

tähtsust erinevate asjade interneti teenuste jaoks. Kõiki riikliku numeratsiooniplaani

elemente, sealhulgas võrkudes adresseerimiseks kasutatavaid punktikoode, peaksid

haldama riigi reguleerivad asutused.

(143) Selleks et anda huvitatud isikutele võimalus end teavitada, tuleks avaldada otsused

numeratsiooniressursside kasutusõiguste andmise kohta. Avaldamisnõuet peaks olema

võimalik täita, tehes need otsused veebisaidi kaudu üldsusele kättesaadavaks.

(144) Päritolupoolel peaks olema juurdepääs kõigile teiste liikmesriikide numeratsiooniplaani

numbritele ja teenustele, kasutades mittegeograafilisi numbreid, sealhulgas tasuta ja

tasulisi numbreid ning üleeuroopalisi numeratsiooniressursse liidus, välja arvatud juhul,

kui vastuvõttev pool on ärilistel põhjustel otsustanud piirata juurdepääsu teatavatest

geograafilistest piirkondadest. Dokumendi koostanud poolel peaks olema juurdepääs ka

rahvusvahelistele tasuta telefoninumbritele.

(145) Piiriülest juurdepääsu numeratsiooniressurssidele ja nendega seotud teenustele ei tohiks

takistada, välja arvatud objektiivselt põhjendatud juhtudel, näiteks pettuste või

kuritarvituste vastu võitlemiseks (näiteks seoses teatavate tasuliste teenustega), kui

number on määratletud üksnes riigisisesena (näiteks riiklik lühikood) või kui see ei ole

majanduslikult teostatav. Riikide reguleerivatel asutustel peaks olema õigus blokeerida,

sealhulgas ennetavalt, juurdepääs numbritele või teenustele, kui see on põhjendatud

pettuse või väärkasutuse tõttu, tuginedes konkreetsest kasutusviisist tulenevate riskide

juhtumipõhisele analüüsile. Väljastpoolt asjaomast liikmesriiki helistavate isikute puhul

ei pea nõutavad hinnad olema samasugused kui sellest liikmesriigist helistavate isikute

puhul. Kasutajaid tuleks eelnevalt selgelt teavitada kõigist tasuta numbrite puhul

rakendatavatest tasudest, näiteks tasudest standardsete rahvusvaheliste koodide valimise

abil tehtavate rahvusvaheliste kõnede eest. Kui elektroonilise side teenuste pakkujad

peatavad pettuse või väärkasutuse tõttu vastastikuse sidumise või muude teenuste müügi,

peaksid liikmesriigid tagama, et peatatud teenustelt saadud tulu makstakse võimaluse

korral tagasi lõppkasutajatele, keda asjaomane pettus või väärkasutus mõjutab.

(146) Kiire ja kvaliteetne ühendatus on oluline liidu ühiskonna ühtekuuluvuse ja liidu

majanduse konkurentsivõime jaoks. Valguskaabelühendus koju (FTTH-võrgud) on

kõige tulevikukindlam vahend turvalise, usaldusväärse ja energiatõhusa püsiühenduvuse

tagamiseks, mis suudab täita liidu digipöörde ja kliimaeesmärke, vähendades samal ajal

operaatorite hooldus- ja tegevuskulusid.

(147) Selleks et kiirendada üleminekut kiudoptilistele võrkudele, eelkõige FTTH-võrkude

kasutuselevõttu, ja suurendada nende võrkude kaudu pakutavate teenuste

kasutuselevõttu, on vaja kavandada ja rakendada vanade vaskpaarvõrkude

väljalülitamist nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Selleks tuleks luua struktureeritud

raamistik järkjärguliseks ja proportsionaalseks üleminekuks vaskpaarvõrkudelt

kiudoptilistele võrkudele. Vaskpaarvõrkude kasutamist üldistes huvides tuleks

reguleerida, ilma et see piiraks võrguvarade omandiõigust, mis peaks jääma siseriikliku

õiguse reguleerimisalasse.

(148) Vaskpaarvõrkude sulgemisel tuleks järgida prognoositavuse, läbipaistvuse ja

proportsionaalsuse põhimõtteid. Seepärast on vaja kehtestada vaskpaarvõrkude

sulgemise objektiivsed tingimused, menetlusetapid ja kaitsemeetmed, nähes samal ajal

ette proportsionaalsed erandid. Koos piisavalt pika üleminekuperioodiga kaitsevad need

meetmed lõppkasutajate huve, suurendavad ettevõtjate õiguskindlust ja väldivad

konkurentsimoonutusi. See üleminekuperiood on piisav, et võimaldada vaskpaarvõrgu

operaatoritel vaskpaarvõrgu sulgemist korraldada, selleks valmistuda ja see lõpule viia.

See periood peaks võimaldama ka vaskpaarvõrgu operaatoritel, kui nad peavad seda

majanduslikult ja kaubanduslikult põhjendatuks, uuendada oma olemasolevaid võrke

FTTH-võrkudeks või võtta kasutusele FTTH-võrgud. Lisaks jätab üheaastane tähtaeg

alates siduvast õigusaktist, millega antakse luba vaskpaarvõrgu sulgemiseks,

vaskpaarvõrgu operaatoritele piisavalt aega, et kavandada vaskpaarvõrgu sulgemise

algust ja võtta kõik vajalikud meetmed enne seda algust.

(149) Selleks et toetada vasepõhise tootmise lõpetamise sidusat ja tõhusat ettevalmistamist, on

vaja kooskõlastatud tegevust liidu ja liikmesriikide tasandil nendes liikmesriikides, kus

vasepõhised teenused pärast 30. juunit 2029 veel toimivad. Nendel liikmesriikidel on

oluline roll kiire ja korrapärase kiudoptilisele kaablile ülemineku saavutamisel, millest

saavad kasu lõppkasutajad. Iga selline liikmesriik peaks koostama riikliku kiudoptilisele

võrgule ülemineku kava, milles esitatakse kiudoptilistele võrkudele ülemineku

strateegia. Kavas tuleks kirjeldada asjaomaste tehnoloogiate võrguga kaetust, määrata

kindlaks kasutuselevõtualgatused ja täpsustada meetmed, millega toetatakse õigeaegset

ja nõuetekohast üleminekut vaskkaablivõrkudelt kiudoptilistele võrkudele.

(150) Kiudoptikale ülemineku kavad peaksid toetama digikümnendi ühenduvuseesmärkide,

eelkõige gigabitiühenduvuse saavutamist. Tagamaks, et kiudoptilistele võrkudele

üleminekuks vajalikke investeeringuid on võimalik varakult piisavalt üksikasjalikult

kindlaks teha, peaksid liikmesriigid võtma arvesse neile digikümnendi aruannetes

esitatud soovitusi, et koostada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel riikliku ja

piirkondliku partnerluse kavad ning kohandada vastavalt oma riiklikke digikümnendi

strateegilisi tegevuskavasid. Liikmesriigid peaksid oma riikliku ja piirkondliku

partnerluse kavade läbivaatamisel võtma vahehindamise osana arvesse ka oma

muutuvaid vajadusi, pidades eelkõige silmas kiudoptilisele võrgule üleminekul ja

vaskpaarvõrgu sulgemisel tehtud edusamme46.

(151) Selleks et kavandada ja hallata vaskpaarvõrkude sulgemist struktureeritud ja läbipaistval

viisil, peaksid riikide reguleerivad asutused määrama kindlaks konkreetsed

vaskpaarvõrkude sulgemise geograafilised piirkonnad, kasutades komisjoni vastu võetud

suunistel põhinevaid ühtlustatud kriteeriume. Riikide reguleerivad asutused peaksid neid

valdkondi tähelepanelikult jälgima, võttes arvesse võrgu kasutuselevõttu ja

turusuundumusi.

(152) Kiudoptilise kaabli katvusega seotud kestlikkustingimust on võimalik täita olenemata

sellest, kas selliseid võrke kasutavad turgu valitsevad või alternatiivsed operaatorid.

Selleks et hinnata, kas võrreldava kvaliteediga taskukohased jaemüügitasandi

ühenduvusteenused on kättesaadavad lõppkasutajatele, kes sõltuvad vasepõhistest

teenustest, peaksid riikide reguleerivad asutused kohaldama objektiivseid ja

läbipaistvaid kriteeriume, võttes arvesse riiklikke olusid, kohalikke

kasutuselevõtutingimusi ja asjakohaseid turuandmeid.

(153) Liikmesriigid peaksid püüdma alustada vaskpaarvõrkude sulgemist märkimisväärsel osal

kodanikuühiskonna organisatsioonide aladest aegsasti enne 31. detsembrit 2035. Selleks

peaksid nad kooskõlas oma riikliku kiudoptilisele kaablile ülemineku kavaga võtma

asjakohaseid meetmeid, et maksimeerida nende kodanikuühiskonna organisatsioonide

alade arvu, kus kestlikkustingimused on varases etapis täidetud.

(154) Kui jätkusuutlikkuse tingimused on täidetud, peaksid liikmesriigid nõudma

vaskpaarvõrgu sulgemist kindlaksmääratud aja jooksul pärast seda, kui riigi reguleerivad

asutused on avaldanud asjakohased hinnangud. Selline järkjärguline lähenemisviis

hõlbustab korrapärast üleminekut, vähendab ebakindlust ning annab operaatoritele ja

lõppkasutajatele piisavalt aega kohanemiseks.

(155) Kui kestlikkuse tingimused ei ole kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkonnas

täidetud, ei ole liikmesriigid kohustatud nõudma vaskpaarvõrgu sulgemist nendes

piirkondades enne 31. detsembrit 2035 ja vaskpaarvõrk võib olla jätkuvalt kasutuses. 31.

detsembriks 2035 peaks vaskpaarvõrkude sulgemine olema reeglina kohustuslik kõigis

kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondades. See pikaajaline eesmärk annab

selge investeerimissignaali, võimaldades samal ajal piisavat paindlikkust, et võtta

arvesse kasutuselevõtu erinevusi liikmesriikide ja piirkondade vahel.

(156) Erandjuhtudel, kui valguskaabli kasutuselevõtt ei ole majanduslikult elujõuline ja

puudub piisav ühenduvuslahendus, mis suudaks asendada vasepõhiseid teenuseid, peaks

liikmesriikidel olema võimalik loobuda vaskpaarvõrgu sulgemise kohustuslikuks

tegemisest. Sellised erandid on vajalikud, et vältida ebaproportsionaalset mõju

lõppkasutajatele ja tagada oluliste teenuste järjepidevus. Selles kontekstis tähendavad

sobivad ühenduvuslahendused lahendusi, mis suudavad tagada sama piirkonna

vaskpaarvõrguga võrreldava kvaliteediga elektroonilise side teenuste katkematuse.

Selliste piisavate ühenduvuslahenduste kättesaadavuse peaksid kindlaks määrama riigi

reguleerivad asutused objektiivsete kriteeriumide, sealhulgas kvaliteedi ja taskukohasuse

alusel, võttes arvesse turutingimusi.

Kooskõlas ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa

majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja

merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja

määrust (EL, Euratom) 2024/2509 (COM/2025/565 final) artikliga 25.

(157) Sujuva ülemineku tagamiseks ja lõppkasutajate kaitsmiseks peaksid liikmesriigid enne

vaskpaarvõrgu sulgemist ette nägema asjakohased kaitsemeetmed. Need kaitsemeetmed

peaksid hõlmama selget ja õigeaegset teavet ning meetmeid, millega tagatakse

elutähtsate teenuste järjepidevus või üleminek funktsionaalselt samaväärsetele

alternatiividele.

(158) Riikide reguleerivad asutused peaksid teostama järelevalvet vaskpaarvõrkude sulgemise

rakendamise üle ning tagama, et operaatorid järgivad heakskiidetud sulgemiskavasid,

tähtaegu ja teavitamiskohustusi. Nõuete täitmata jätmise korral tuleks määrata tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

(159) On vaja pakkuda asjakohaseid stiimuleid investeerimiseks gigabitivõrkudesse, mis

toetavad innovatsiooni sisurikaste internetiteenuste valdkonnas ja tugevdavad liidu üldist

konkurentsivõimet. Seetõttu on väga oluline edendada tõhusaid investeeringuid nende

võrkude arendamisse, kaitstes samal ajal konkurentsi, kuna taristu tasandil on endiselt

kitsaskohti ja turule sisenemise tõkkeid, ning suurendada tarbijate valikuvõimalusi

regulatiivse prognoositavuse ja järjepidevuse kaudu.

(160) Konkurentsi saab kõige paremini edendada majanduslikult tõhusal tasemel

investeeringutega uude ja olemasolevasse taristusse, mida vajaduse korral täiendatakse

reguleerimisega, et tagada tarbijatele ja ettevõtjatele teenuste valikud. Taristupõhise

konkurentsi tõhus tase on taristu dubleerimise ulatus, mille puhul investorid võivad

mõistlikult eeldada õiglast tulu.

(161) Õiglase ja tulemusliku konkurentsi tingimuste kindlustamiseks tuleks tagada vähe aega

võttev, mittediskrimineeriv ja läbipaistev kord seadmete paigaldamise õiguste

andmiseks. Load, mis antakse elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatele ning

mis võimaldavad neil saada juurdepääsu avalikule või eraomandile, on hädavajalikud

elektrooniliste sidevõrkude või uute võrguelementide rajamiseks. Tarbetu keerukus või

viivitamine trasside rajamise õiguse saamise menetlustes võib seetõttu märkimisväärselt

takistada konkurentsi arengut. Seetõttu tuleks pädevatel ettevõtetel lihtsustada trasside

rajamise õiguse saamist. Pädevad asutused peaksid trasside rajamise õiguse saamist

koordineerima, tehes vajaliku teabe kättesaadavaks oma veebisaitidel.

(162) On vaja tugevdada liikmesriikide volitusi trasside rajamise õiguste omanike suhtes, et

tagada turuletulek või uue võrgu rajamine õiglasel, tõhusal ja keskkonnasõbralikul viisil

ning sõltumatult sellest, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjal

on kohustus anda juurdepääs oma elektroonilise side võrgule. Vahendite parem ühine

kasutamine võib vähendada keskkonnaalaseid kulutusi, mis on seotud elektroonilise side

infrastruktuuri kasutuselevõtmisega, toetada rahvatervist ja avalikku julgeolekut ning

aidata saavutada asulaplaneerimise eesmärke. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema

õigus nõuda, et ettevõtjad, kes on saanud kasu õigusest paigaldada seadmeid riigivara

või eraomandi peale, kohale või alla, jagaksid selliseid seadmeid või vara, sealhulgas

füüsilist ühispaiknemist, pärast asjakohast avalikku konsultatsiooni, mille käigus tuleks

kõigile huvitatud isikutele anda võimalus esitada oma seisukohad konkreetsetes

valdkondades, kus selline ühiskasutus on selliste üldist huvi pakkuvate põhjuste tõttu

nõutav. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui aluspinnas on intensiivses kasutuses

või kui tuleb ületada looduslikke tõkkeid. Pädevatel asutustel peaks eelkõige olema

võimalik kehtestada kohustus jagada omavahel võrguelemente ja nendega seotud

vahendeid, nagu kaablikanalid, juhtmed, mastid, pääseluugid, kaablikapid, antennid,

tornid ja muud tugikonstruktsioonid, hooned või hoonetesse sissepääsud, ning

koordineerida paremini ehitustöid, mis on seotud elektroonilise side võrkude

keskkonnasäästlikkusega või muudel avaliku korraga seotud põhjustel. Vastupidi, riigi

reguleerivate asutuste ülesanne peaks olema kehtestada eeskirjad vahendite või vara

ühiskasutusega seotud kulude jaotamiseks, et tagada asjaomastele ettevõtjatele

asjakohane riskihüvitus. Näiteks sümmeetrilises kontekstis tuleks vajaduse korral

arvesse võtta kõiki komisjoni või BERECi poolt määruse (EL) 2024/1309 artikli 3, artikli

5 lõike 6 ja artikli 11 lõike 6 kohaselt välja antud suuniseid. Määrusega (EL) 2024/1309

kehtestatud kohustusi silmas pidades peaksid pädevad asutused, eelkõige kohalikud

asutused, koostöös riigi reguleerivate asutustega kehtestama ka asjakohased

koordineerimismenetlused seoses riiklike ehitustööde ja muude asjakohaste avalike

rajatiste või varaga, sealhulgas menetlused, millega tagatakse, et huvitatud isikutel on

teave asjakohaste avalike rajatiste või vara ning käimasolevate ja kavandatud riiklike

ehitustööde kohta, et neid teavitatakse sellistest töödest õigeaegselt ning et jagamist

hõlbustatakse võimalikult suures ulatuses.

(163) Kui mobiilsideoperaatorid peavad keskkonnakaitselistel põhjustel kasutama ühiseid

torne või maste, võiks sellisest kohustuslikust ühiskasutusest tuleneda igale operaatorile

lubatud maksimaalse edastusmahu vähenemine rahvatervisega seotud põhjustel ja see

omakorda võiks sundida operaatoreid paigaldama rohkem edastusjaamu riiki hõlmava

leviala tagamiseks. Pädevad asutused peaksid püüdma ühitada kõnealused keskkonna-

ja rahvatervisekaalutlused, võttes nõuetekohaselt arvesse ettevaatusprintsiipi.

(164) Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohustusi tuleks kohaldada üksnes üldkasutatavate

elektroonilise side võrkude suhtes. Muude kui üldkasutatavate elektroonilise side

võrkude pakkujate suhtes ei tohiks neid kohustusi kohaldada. Nad võivad siiski kasutada

juurdepääsu avalikele võrkudele liikmesriikide kehtestatud tingimustel.

Elektroonilise side võrkude pakkujad, kes ei ole üldkasutatavad võrgud, annavad aga

liikluse otspunktedastuse vahendina liikluse üha enam üle üldkasutatavate elektroonilise

side võrkude pakkujatele vastastikuse võrdlemise või transiidi vormis. Teatavatel

juhtudel võib selline andmeliiklus põhjustada vastuvõtvatele üldkasutatavate

elektroonilise side võrkude pakkujatele ebaproportsionaalseid või jätkusuutmatuid

investeerimisvajadusi. Selliseid olukordi tuleks käsitleda kooskõlas BERECi poolt vastu

võetud suunistega ökosüsteemialase koostöö hõlbustamiseks ja vajaduse korral

kavandatava vabatahtliku lepitusmenetluse vahendi kaudu.

(165) Avatud ja konkurentsile rajatud turul ei tohiks olla piiranguid, mis ei lase ettevõtjatel

pidada omavahelisi läbirääkimisi juurdepääsu ja võrkude vastastikuse sidumise

tingimuste üle, eelkõige ELi toimimise lepingus sätestatud konkurentsinormidega

arvestavate piiriüleste lepingute puhul. Selleks et saavutada tõhusam, tõeliselt

üleeuroopaline turg, kus on tõhus konkurents, suurem valik ja konkurentsivõimelised

teenused lõppkasutajatele, peaksid ettevõtjad, kes saavad teistelt üldloa alusel

tegutsevatelt ettevõtjatelt taotlusi juurdepääsuks või vastastikuseks sidumiseks, et

pakkuda üldsusele elektroonilise side võrke või teenuseid, sõlmima sellised lepingud

põhimõtteliselt ärilistel alustel ja pidama läbirääkimisi heas usus.

(166) Turgudel, kus erinevused ettevõtjate läbirääkimispositsioonides on jätkuvalt väga suured

ja kus ühed ettevõtjad sõltuvad oma teenuste pakkumisel teiste ettevõtjate

infrastruktuuridest, on otstarbekas luua reguleeriv raamistik, mis tagaks turu tõhusa

toimimise. Kaubandusläbirääkimiste ebaõnnestumise korral peaksid riigi reguleerivatel

asutustel olema volitused, et tagada lõpptarbijate huvides piisav juurdepääs ja

vastastikune sidumine ning teenuste koostalitlusvõime. Eelkõige peaksid nad tagama

läbivühenduvuse, kehtestades proportsionaalsed kohustused ettevõtjatele, kellel on vaja

üldluba ja kes kontrollivad juurdepääsu lõppkasutajatele. Kontroll

juurdepääsuvõimaluste üle võib hõlmata lõpptarbijani viiva füüsilise ühenduse (püsi- või

mobiilse) omamist või kontrolli selle üle või võimalust muuta või tühistada lõpptarbija

võrgu lõpp-punktile juurdepääsuks vajalik riigisisene number või riigisisesed numbrid.

Selline olukord tekib näiteks juhul, kui võrguoperaator peaks põhjendamatult piirama

lõpptarbijate võimalusi pääseda juurde internetiportaalidele ja -teenustele.

(167) Mittediskrimineerimise põhimõtet silmas pidades peaksid riigi reguleerivad asutused

tagama, et läbivühenduse ja internetile juurdepääsu pakkumiseks on vastastikune

sidumine mõistlikel tingimustel võimalik kõigil ettevõtjatel olenemata nende suurusest

ja ärimudelist ning sellest, kas nad on vertikaalselt integreeritud või eraldiseisvad.

(168) Kui siseriiklikud õigus- ja haldusmeetmed seovad juurdepääsu- või vastastikuse

sidumise tingimused vastastikust sidumist taotleva poole tegevusega, eriti tema

investeeringutega võrgu infrastruktuuri, mitte aga pakutavate vastastikuse sidumise ja

juurdepääsuteenustega, võib see tekitada konkurentsimoonutusi ega pruugi seega olla

kooskõlas konkurentsieeskirjadega.

(169) Võrguoperaatorid, kes kontrollivad juurdepääsu oma klientidele, kasutavad selleks

individuaalnumbreid või -aadresse avaldatud numbrite või aadresside vahemikust.

Teised võrguoperaatorid peavad samuti suutma juhtida liikluse nende klientideni ja

seega peavad olema võimelised siduma vastastikku võrke otse või kaudselt. Seepärast

tuleks kehtestada vastastikuse sidumise läbirääkimisi käsitlevad õigused ja kohustused.

(170) Koostalitlusvõime toob kasu lõppkasutajatele ja on ELi õigusraamistiku oluline eesmärk.

Koostalitlusvõime tugevdamine on käesoleva raamistiku kohaselt riigi reguleerivate ja

muude pädevate asutuste üks eesmärke. Kõnealuse raamistikuga tuleks samuti ette näha,

et komisjon avaldab loetelu standarditest või spetsifikaatidest, mis hõlmavad teenuste

osutamist, tehnilisi liideseid või võrgufunktsioone, mis on aluseks elektroonilise side

ühtlustamise soodustamisele. Liikmesriigid peaksid toetama avaldatud standardite või

spetsifikatsioonide kasutamist ainult sel määral, kui see on hädavajalik teenuste

koostalitlusvõime tagamiseks ja kasutajate valikuvabaduse suurendamiseks.

(171) Praegu eeldab nii läbivühenduvus kui ka juurdepääs hädaabiteenustele, et lõppkasutajad

kasutavad numbripõhiseid isikutevahelise side teenuseid. Numbrivaba isikutevahelise

side teenuste laialdasem ainukasutus üha suurema arvu lõppkasutajate poolt võib kaasa

tuua sideteenuste vahelise piisava koostalitlusvõime puudumise. Selle tagajärjel võivad

tekkida märkimisväärsed tõkked turule sisenemisele ja takistused edasiseks

innovatsiooniks ning suurde ohtu võib sattuda lõppkasutajate vaheline tulemuslik

läbivühenduvus.

(172) Kui sellised koostalitlusvõime probleemid tekivad, peaks komisjonil olema võimalik

nõuda BERECi aruannet, milles antakse faktiline hinnang turuolukorrale liidu ja

liikmesriikide tasandil. Võttes arvesse BERECi aruannet ja muid kättesaadavaid

tõendeid ning mõju siseturule, peaks komisjon otsustama, kas on vaja reguleerivat

sekkumist, sealhulgas riigi reguleerivate asutuste või muude pädevate asutuste poolt. Kui

komisjon leiab, et selline regulatiivne sekkumine on liidu tasandil vajalik või et seda

peaksid kaaluma riigi reguleerivad asutused või muud pädevad asutused, peaks tal olema

õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse võimaliku regulatiivse sekkumise

laad ja ulatus, sealhulgas riigi reguleerivate asutuste või muude pädevate asutuste poolt,

sealhulgas eelkõige kohustus avaldada ja lubada asjakohase teabe kasutamist, muutmist

ja ümberjaotamist asutuste ja pakkujate poolt ning meetmed standardite või

spetsifikatsioonide kohustusliku kasutamise kehtestamiseks kõigile või konkreetsetele

pakkujatele.

(173) Riigi reguleerivad asutused peaksid riigi konkreetset olukorda arvesse võttes hindama,

kas sekkumine on vajalik ja põhjendatud, et tagada läbivühenduvus, ning kui see on nii,

siis kehtestama kooskõlas komisjoni rakendusaktidega proportsionaalsed kohustused

numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatele, kellel on märkimisväärne katvus ja

kasutuselevõtt. Väikese hulga lõppkasutajatega või väikese geograafilise haardega

pakkujate suhtes, kes aitaksid ainult vähesel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele,

ei tohiks kõnealused koostalitlusvõime kohustused olla üldjuhul kohaldatavad.

(174) Olukordades, kus ettevõtjatel puudub juurdepääs mittekorduva juhtmestiku, kaablite ja

nendega seotud vahendite elujõulistele alternatiividele hoonetes või kuni esimese

kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, ning selleks, et edendada lõppkasutajate huvides

konkurentsi, peaks riigi reguleerivatel asutustel olema õigus kehtestada

juurdepääsukohustusi kõigile ettevõtjatele, olenemata sellest, kas nad on tunnistatud

märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks. Seoses sellega peaksid riigi reguleerivad

asutused võtma arvesse kõiki võrkude tulevase dubleerimise tehnilisi ja majanduslikke

tõkkeid. Kuna aga sellised kohustused võivad teatavatel juhtudel olla sekkuvad,

kahjustada investeerimisstiimuleid ja tugevdada märkimisväärse turujõuga osalejate

positsiooni, tuleks need kehtestada üksnes juhul, kui see on põhjendatud ja

proportsionaalne asjaomastel turgudel jätkusuutliku konkurentsi saavutamiseks. Üksnes

asjaolu, et juba on olemas rohkem kui üks selline taristu, ei tähenda ilmtingimata, et selle

varad on dubleeritavad. Kui see on vajalik koos selliste juurdepääsukohustustega, peaks

ettevõtjatel olema võimalik tugineda ka kohustustele tagada juurdepääs füüsilisele

taristule määruse (EL) 2024/1309 alusel. Kõik riikliku reguleeriva asutuse kehtestatud

kohustused ja muude pädevate asutuste poolt määruse (EL) 2024/1309 alusel tehtud

otsused, millega tagatakse juurdepääs hoonesisesele füüsilisele taristule või füüsilisele

taristule kuni juurdepääsupunktini, peaksid olema järjepidevad.

(175) Riikide reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik vajalikul määral kehtestada

ettevõtjatele kohustusi pakkuda juurdepääsu teatavatele vahenditele, nimelt

rakendusliidestele ja elektroonilistele saatekavadele, et tagada lõppkasutajatele

juurdepääs mitte ainult digitaalsetele raadio- ja televisiooniringhäälinguteenustele, vaid

ka seotud lisateenustele, sealhulgas programmiga seotud teenustele, mis on spetsiaalselt

kavandatud puuetega lõppkasutajate juurdepääsu parandamiseks, ning programmiga

seotud ühendatud televisiooniteenustele.

(176) On oluline, et kui riigi reguleerivad asutused hindavad kontsentratsiooni- või

jaotuspunkti, milleni nad kavatsevad juurdepääsukohustused kehtestada, siis nad valivad

punkti kooskõlas BERECi suunistega. Võimaluse korral lõppkasutajatele lähemal asuva

punkti valimine on kasulikum taristukonkurentsi ja gigabitivõrkude kasutuselevõtu

seisukohast. Samuti võib olla põhjendatud kehtestada juurdepääsukohustused juhtmetele

ja kaablitele esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemal, kui on tõendatud,

et dubleerimisel on suured ja püsivad füüsilised või majanduslikud tõkked, mis

põhjustavad jaemüügi tasandil konkurentsiprobleeme või turutõrkeid, mis kahjustavad

lõppkasutajaid. Võrguelementide jäljendatavuse hindamine nõuab turuanalüüsi, kuid

riigi reguleerivalt asutuselt ei tohiks nõuda nende kohustuste kehtestamist. Teisest küljest

nõuab selline turuanalüüs turutingimuste piisavat majanduslikku hindamist, et teha

kindlaks, kas on täidetud kriteeriumid, mis on vajalikud kohustuste kehtestamiseks

pärast esimest kontsentratsiooni- või jaotuspunkti. Sellised juurdepääsukohustused on

tõenäolisemalt vajalikud geograafilistes piirkondades, kus alternatiivse taristu

kasutuselevõtt ei ole majanduslikult tasuv või on riskantsem, näiteks väikese

rahvastikutiheduse tõttu. Seevastu võib kodumajapidamiste suur kontsentratsioon

tavaliselt viidata sellele, et selliste kohustuste kehtestamine ei ole vajalik.

(177) Riikide reguleerivad asutused peaksid kaaluma, kas sellised sümmeetrilised kohustused

võivad tugevdada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks tunnistatud ettevõtjate

positsiooni. Riigi reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik kehtestada sellise taristu

puhul pärast esimest kontsentratsiooni- või jaotuspunkti juurdepääs teenuse osutamiseks

kasutatavatele aktiivsetele või virtuaalsetele võrguelementidele, kui juurdepääs

passiivsetele elementidele oleks majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt teostamatu ning

kui riigi reguleeriv asutus leiab, et sellise sekkumiseta hoitaks kõrvale

juurdepääsukohustuse eesmärgist. Selleks et edendada järjekindlat reguleerimistava

kogu liidus, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et riigi reguleeriv asutus võtaks tagasi

oma meetmete eelnõud, millega laiendatakse juurdepääsukohustusi esimesest

kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale.

(178) Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks võib olla asjakohane, et riigi reguleerivad

asutused vabastavad teatavat liiki ettevõtjad kohustustest, mis lähevad kaugemale

esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist, mille peaksid kindlaks määrama riigi

reguleerivad asutused, põhjendusel, et juurdepääsukohustus, mis ei põhine ettevõtja

märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel, võib ohustada nende hiljuti

kasutusele võetud võrguelementide ärilist põhjendatust, eelkõige väikeste kohalike

projektide puhul. Üksnes hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate suhtes ei tohiks selliseid

juurdepääsukohustusi kohaldada, kui nad pakuvad ärilistel alustel tõhusat alternatiivset

juurdepääsu gigabitivõrgule õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel,

sealhulgas hinna osas. Samadel tingimustel peaks seda olema võimalik laiendada teistele

ettevõtjatele. Erandit ei tohiks kohaldada avaliku sektori vahenditest rahastatavate

teenuseosutajate suhtes.

(179) Traadita elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatava passiivse taristu jagamine

kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega võib olla eriti kasulik gigabitiühenduvuse

maksimeerimiseks kogu liidus, eriti hõredamalt asustatud piirkondades, kus

dubleerimine ei ole teostatav ja lõppkasutajad võivad sellisest ühendatusest ilma jääda.

Riikide reguleerivatel asutustel peaks erandkorras olema võimalik kehtestada selline

ühiskasutus või lokaliseeritud juurdepääs rändlusteenustele kooskõlas liidu õigusega, kui

selline võimalus on selgelt kindlaks määratud kasutusõiguse andmise algsetes

tingimustes ja kui nad tõendavad sellise ühiskasutuse eeliseid ületamatute majanduslike

või füüsiliste takistuste ületamisel ning juurdepääs võrkudele või teenustele on seetõttu

väga puudulik või puudub üldse, võttes arvesse mitut tegurit, sealhulgas eelkõige

vajadust katvuse järele peamistel transporditeedel, valikuvõimalust ja lõppkasutajatele

pakutava teenuse kõrgemat kvaliteeti ning vajadust säilitada taristu kasutuselevõtu

stiimulid. Olukorras, kus lõppkasutajatel puudub juurdepääs ning passiivse

infrastruktuuri jagamisest üksi ei piisa olukorra lahendamiseks, peaks riigi reguleerivatel

asutustel olema võimalik kehtestada kohustusi aktiivse infrastruktuuri jagamiseks. Seda

tehes peaks riikide reguleerivatele asutustele või muudele pädevatele asutustele jääma

paindlikkus valida kõige sobivam jagamise või juurdepääsu kohustus, mis peaks olema

proportsionaalne ja põhjendatud tuvastatud probleemi laadiga.

(180) Kuigi mõnel juhul on riigi reguleerival asutusel või muul pädeval asutusel asjakohane

kehtestada ettevõtjatele kohustusi, olenemata märkimisväärse turujõu määratlusest, et

saavutada sellised eesmärgid nagu läbivühenduvus või teenuste koostalitlusvõime, on

vaja tagada, et sellised kohustused kehtestatakse kooskõlas õigusraamistikuga ja

eelkõige kohaldatava teavitamiskorraga. Sellised kohustused tuleks kehtestada üksnes

juhul, kui see on põhjendatud eesmärkide saavutamiseks ning kui need on objektiivselt

põhjendatud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad kooskõlas

asjakohase teavitamismenetlusega.

(181) Kiudoptilisele võrgule ülemineku kontekstis on äärmiselt oluline tagada, et

lõppkasutajad oleksid ühendatud olemasolevate kiudoptiliste võrkudega, mis läbivad

nende hooneid mõistliku aja jooksul.

(182) Lõppkasutajate ühenduse tagamiseks peaksid riikide reguleerivad asutused kohustama

kõiki elektroonilise side võrkude pakkujaid võtma mõistliku täiendava väljaehitamisega

kasutusele ühendusühenduse taotluse esitanud lõppkasutaja kodu ja lähima jaotus- või

ühenduspunkti vahel, mis on ette nähtud nende valduste teenindamiseks.

(183) Põhimõtteliselt ei tohiks sellise ühenduse eest võetavad hinnad ületada asjaomases

liikmesriigis tavapäraseid ühendustasusid. Võttes arvesse geograafilisi tingimusi ja muid

asjakohaseid tingimusi, võivad riikide reguleerivad asutused siiski lubada lisatasu,

tingimusel et lõppkasutajate makstavad kulud on õiglased ja mõistlikud, ning nad võivad

vajaduse korral sekkuda maksimumhindade kehtestamisse. Riikide reguleerivatel

asutustel peaks olema lubatud kasutada olemasolevaid lepinguid ning jaeteenuste

osutajate ja lõppkasutajate vahel kokku lepitud äritingimusi võrdlusalusena, et teha

kindlaks, kas hinnad ja tingimused on õiglased ja mõistlikud.

(184) Üleminek kiudoptikale, vajadus tagada, et lõppkasutajad on oma kodus kiudoptilise

ühendusega, ja teatatud raskused, millega operaatorid puutuvad kokku valguskaabli

kasutuselevõtul korterelamutes, et rahuldada lõppkasutajate nõudlust, õigustavad erandi

tegemist määruse (EL) 2024/1309 artikli 11 lõikest 4. Sellisel juhul, kui taotluse esitanud

lõppkasutaja ühendamiseks on korterelamus vaja kasutada hoonesisest juhtmestikku ja

sellega seotud vahendeid, ei tohiks üksuse omanikel või halduritel olla lubatud sellisest

kasutuselevõtust keelduda. Selleks et vältida liigset sissetungi eraomandisse ja taristu

tarbetut dubleerimist oma hoones, peaks neil siiski olema õigus keelduda teise

hoonesisese juhtmestiku ja sellega seotud vahendite kasutuselevõtust. Riikide

reguleerivad asutused peaksid seejärel tagama, et juurdepääs võrgule antakse

sümmeetriliselt.

(185) Selleks et ületada ületamatud majanduslikud või füüsilised takistused lõppkasutajatele

selliste teenuste või võrkude pakkumisel, mis sõltuvad raadiospektri kasutamisest ja

mille puhul mobiilside katvuses esineb endiselt lünki, võib olla vaja juurdepääsu

passiivsele taristule ja selle jagamist, või kui see ei ole piisav, siis aktiivse taristu jagamist

või lokaliseeritud rändlusjuurdepääsu lepinguid. Ilma et see piiraks kasutusõigustega

seotud ühiskasutuskohustusi, mis põhinevad loa andmist ja kasutusõiguste andmist

käsitlevatel sätetel, ning eelkõige konkurentsi edendamise meetmeid, võib juhul, kui riigi

reguleerivad asutused või muud pädevad asutused kavatsevad võtta meetmeid passiivse

taristu ühiskasutuse kehtestamiseks või kui passiivsest juurdepääsust ja ühiskasutusest ei

piisa, aktiivse taristu ühiskasutuse või lokaliseeritud rändlusjuurdepääsu lepingute

kehtestamiseks, neid siiski kutsuda üles kaaluma võimalikku riski turuosalistele

alateenindatud piirkondades.

(186) Konkurentsinormid üksi ei pruugi olla piisavad selleks, et tagada digitaaltelevisiooni alal

kultuuriline mitmekülgsus ja meediakanalite paljusus. Tehnoloogia ja turu arengu tõttu

on vaja õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tingimusjuurdepääsu

pakkumise kohustused liikmesriigi siseturu jaoks korrapäraselt läbi vaadata, eelkõige

selleks, et teha kindlaks, kas kohustuste laiendamine elektroonilistele saatekavadele ja

rakendusliidestele on põhjendatud ulatuses, mis on vajalik, et tagada lõppkasutajate

juurdepääs teatavatele digitaalsetele ringhäälinguteenustele. Seepärast peaks

liikmesriikidel olema võimalik määrata kindlaks digitaalsed ringhäälinguteenused,

millele tuleb tagada lõppkasutajate juurdepääs mis tahes õiguslike, regulatiivsete või

haldusmeetmetega, mida nad peavad vajalikuks.

(187) Samuti peaks liikmesriikidel olema õigus lubada oma riigi reguleerival asutusel uuesti

läbi vaadata kohustused seoses tingimusjuurdepääsuga digitaalsetele

ringhäälinguteenustele, et teha turuanalüüsi abil kindlaks, kas oleks vaja tühistada või

muuta tingimusi, mis on kehtestatud ettevõtjatele, kellel ei ole asjaomasel turul

märkimisväärset turujõudu. Tühistamine või muutmine ei tohiks kahjustada

lõppkasutajate juurdepääsu nendele teenustele ega tulemuslikku konkurentsi.

(188) Teatavatel asjaoludel on vaja eelkohustusi, et tagada konkurentsivõimelise turu areng,

mille tingimused soodustavad gigabitivõrkude ja -teenuste kasutuselevõttu ja

käibeleminekut ning lõppkasutajate kasu maksimeerimist. Eelneva regulatiivse

sekkumise vajaduse hindamisel peaksid riigi reguleerivad asutused võtma arvesse seda,

kas hulgimüügitasandi juurdepääs on kõigile huvitatud ettevõtjatele kättesaadav kas juba

kehtivate õigusaktide alusel (eelkõige määruse (EL) 2024/1309 alusel) või

kaubandustingimuste alusel, mis võimaldavad jaemüügiturul lõppkasutajate jaoks

kestlikke konkurentsivõimelisi tulemusi. Kui need juurdepääsuvõimalused ei ole

piisavalt olulised, peaks riigi reguleeriv asutus viivitamata hindama, kas märkimisväärse

turujõuga ettevõtjateks tunnistatud ettevõtjatele on vaja kehtestada kohustusi. On oluline,

et reguleerivad eelkohustused kehtestataks hulgimüügiturul üksnes juhul, kui on olemas

üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, et tagada püsiv konkurents, ning kui

liidu ja liikmesriigi konkurentsiõigusest ei piisa probleemi lahendamiseks.

Märkimisväärse turujõu mõiste peaks olema kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas

määratletud turgu valitseva seisundi mõistega.

(189) Komisjon on koostanud liidu tasandil konkurentsiõiguse põhimõtete kohased suunised,

mida riigi reguleerivad asutused teatava turu konkurentsi tulemuslikkuse ja

märkimisväärse turujõu hindamisel peavad järgima. Riigi reguleerivad asutused peaksid

analüüsima, kas teatavas geograafilises piirkonnas (kas asjaomase liikmesriigi kogu

territooriumil või selle osal või liikmesriikide territooriumide lähestikku paiknevatel

osadel koos vaadelduna) on konkurents asjaomasel toote- või teenuseturul tulemuslik.

Konkurentsi tulemuslikkuse analüüs peaks hõlmama ka analüüsi selle kohta, kas turg

vastab tulevikus konkurentsinõuetele ja kas tulemusliku konkurentsi puudumine on

seega kestev või ei. Komisjon peaks suunised korrapäraselt läbi vaatama, eelkõige

kehtivate õigusaktide läbivaatamise korral, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat,

majanduskirjandust ja tegelikke turukogemusi ning tagamaks, et need on kiiresti

areneval turul jätkuvalt asjakohased. Riikide reguleerivad asutused peaksid tegema

omavahel koostööd, kui leitakse, et asjaomane turg on riikidevaheline.

(190) Komisjon peaks liidu turusuundumuste korrapärasel hindamisel võtma arvesse

sidusrühmade tagasisidet. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused tuleks teha

aruandes üldsusele kättesaadavaks. Hinnates, kas on vaja vastu võtta komisjoni soovitus

asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta (edaspidi „turusoovitus“), hindab komisjon,

kas mõni asjaomane toote- ja teenuseturg vastab kolmele kriteeriumile. Komisjon võib

turusoovituse vastu võtta pärast avalikku konsultatsiooni, sealhulgas riikide

reguleerivate asutustega, ning võttes arvesse BERECi arvamust.

(191) Riikide reguleerivad asutused peaksid määratlema oma territooriumil asjaomased

geograafilised turud, võttes arvesse turusoovitust, kui selline soovitus käesoleva määruse

kohaselt vastu võetakse, ning võttes arvesse riiklikke ja kohalikke olusid. Seepärast

peaksid riikide reguleerivad asutused analüüsima vähemalt turge käsitlevas soovituses

sisalduvaid turge, sealhulgas neid, mis on loetletud, kuid mida konkreetses riiklikus või

kohalikus kontekstis enam ei reguleerita. Riikide reguleerivad asutused peaksid

analüüsima ka turge, mida turusoovitus ei hõlma, kuid mida reguleeritakse nende

jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil varasemate turuanalüüside alusel, või muid

turge, kui neil on piisavalt alust arvata, et need kolm kriteeriumi on täidetud. Riikide

reguleerivad asutused peaksid samuti otsustama, kas on vaja läbi viia turuülevaade, mis

põhineb geograafilise ülevaate koostamise käigus kogutud teabe tulemustel.

(192) Mõnel juhul on geograafilised turud määratletud kui riiklikud või piirkondlikud turud,

näiteks tulenevalt võrgu kasutuselevõtu riiklikust või kohalikust iseloomust, mis määrab

kindlaks ettevõtjate potentsiaalse turuvõimu piirid seoses hulgimüügi pakkumisega, kuid

endiselt on märkimisväärne riikidevaheline nõudlus ühe või mitme lõppkasutajate

kategooria poolt. Nii võib see olla eelkõige selliste ettevõtjatest lõppkasutajate nõudluse

puhul, kes käitavad mitmes kohas asuvaid seadmeid eri liikmesriikides. Kui

riikidevaheline nõudlus ei saa tarnijate poolt piisavalt rahuldatud, näiteks kui nad on

riigiti või piirkonniti killustunud, võib tekkida siseturu tõke. Seepärast peaks BEREC

esitama riikide reguleerivatele asutustele suunised ühiste regulatiivsete lähenemisviiside

kohta, et tagada riikidevahelise nõudluse rahuldav rahuldamine, luues aluse

hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete koostalitlusvõimele kogu liidus ning

võimaldades tõhusust ja mastaabisäästu, hoolimata pakkumise killustunud poolest.

BERECi suunised peaksid kujundama riigi reguleerivate asutuste valikuid, kui nad

püüdlevad riigi tasandil märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjate

suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestades siseturu eesmärgi poole, andes samal ajal

suuniseid, et ühtlustada siseturu huvides sellisele kindlaks tehtud riikidevahelisele

nõudlusele vastata suutvate hulgitasandi juurdepääsutoodete tehnilised kirjeldused.

(193) Selle kindlakstegemisel, kas ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud,

peaksid riigi reguleerivad asutused tegutsema kooskõlas liidu õigusega ning võtma

arvesse komisjoni suuniseid turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta.

(194) Riikide reguleerivate asutuste jaoks peaks eelreguleerimisele vastuvõtlike hulgiturgude

kindlakstegemise lähtepunktiks olema vastavate jaeturgude analüüs. Jae- ja

hulgimüügitasandi tõhusa konkurentsi analüüs tuleks teha tulevikku suunatud

perspektiivist teatava aja jooksul ning selles tuleks juhinduda konkurentsiõigusest,

sealhulgas vajaduse korral Euroopa Kohtu asjakohasest kohtupraktikast. Kui

järeldatakse, et jaeturgudel valitseks tõhus konkurents juhul, kui asjaomaseid

hulgiturgusid eelnevalt ei reguleerita, peaks riigi reguleeriv asutus jõudma järeldusele,

et hulgituru reguleerimine ei ole enam vajalik.

(195) Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et turge analüüsitakse järjepidevalt ja

võimaluse korral samal ajal. Lisaks peaks teade olema põhjalik, hõlmates turu

määratlust, märkimisväärse turujõu määramist ja sellega seotud parandusmeetmeid,

tagamaks, et kehtestatud parandusmeetmed on proportsionaalsed ja kajastavad tegelikku

turuolukorda ning et tagada turuosaliste jaoks võimalikult suur läbipaistvus.

(196) Hulgimüügi reguleerimine peaks lahendama probleemid jaemüügi tasandil. Riikide

reguleerivad asutused peaksid hindama iga üksikut hulgiturgu, mille reguleerimist

kaalutakse, alustades tsiviiltaristule juurdepääsu parandusmeetmetest, kuna sellised

parandusmeetmed soodustavad tavaliselt püsivamat konkurentsi, sealhulgas

taristukonkurentsi, ning seejärel analüüsima kõiki hulgiturge, mida peetakse

eelreguleerimisele vastuvõtlikuks, vastavalt nende tõenäolisele sobivusele jaemüügi

tasandil tuvastatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Konkreetse võetava

parandusmeetme üle otsustamisel peaksid riikide reguleerivad asutused kaaluma sellise

konkreetse parandusmeetme kehtestamise tagajärgi, mis, kui see on teostatav üksnes

teatavate võrgutopoloogiate puhul, võib pärssida gigabitivõrkude kasutuselevõttu

lõppkasutajate huvides.

(197) Piiramata tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte kohaldamist, peaksid riigi reguleerivad

asutused tagama stiimulid parandusmeetmete kehtestamise kaudu ning võimaluse korral

enne infrastruktuuri kasutuselevõttu stiimulid paindliku ja avatud võrguarhitektuuri

väljaarendamiseks, mis vähendaks lõppkokkuvõttes hiljem kehtestatavate

parandusmeetmetega seotud koormust ja keerukust. Enne kui riigi reguleeriv asutus teeb

hindamise igas etapis kindlaks, kas tuleks kehtestada täiendav, koormavam

parandusmeede, peaks ta püüdma kindlaks teha, kas asjaomasel jaemüügiturul oleks

tõhus konkurents, võttes arvesse ka kõiki asjakohaseid ärikokkuleppeid või muid

hulgimüügituru asjaolusid, sealhulgas juba kehtivaid muud liiki eeskirju, ning mis tahes

eeskirju, mida riigi reguleeriv asutus on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks

tunnistatud ettevõtja puhul juba asjakohaseks pidanud. Selline hindamine, mille eesmärk

on tagada, et turuanalüüsis kindlaks tehtud probleemide tõhusaks lahendamiseks

kehtestatakse vaid kõige sobivamaid parandusmeetmeid, ei välista riigi reguleeriva

asutuse võimalikku järeldust, et selle probleemi käsitlemiseks pakub kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega kõige vähem sekkuvat moodust selliste

parandusmeetmete kombinatsioon, isegi kui need on erineva intensiivsusega. Isegi kui

erinevused ei too kaasa erinevate geograafiliste turgude määratlemist, peaks neil olema

võimalik õigustada vahetegu asjakohaste parandusmeetmete vahel, mis on kehtestatud

konkurentsipiirangute erinevat intensiivsust silmas pidades.

(198) Kui riigi reguleeriv asutus tühistab jaemüügi reguleerimise, peaks ta kindlaks määrama

piisava etteteatamisaja, et tagada jätkusuutlik üleminek dereguleeritud turule. Kõnealust

etteteatamisaega kindlaks määrates peaks riigi reguleeriv asutus arvestama juurdepääsu

pakkujate ja taotlejate vahelisi olemasolevaid lepinguid, mis on sõlmitud kehtestatud

regulatiivsete kohustuste alusel. Sellised lepingud võivad kindlaksmääratud aja vältel

pakkuda juurdepääsu taotlejatele eelkõige lepingulist õiguskaitset. Riigi reguleeriv

asutus võtab arvesse ka turuosaliste tegelikku võimalust kasutada mis tahes

hulgimüügitasandi ärijuurdepääsu või kaasinvesteerimise pakkumisi, mis võivad turul

olemas olla, ning vajadust vältida võimaliku õigusliku arbitraaži pikemat perioodi. Riigi

reguleeriva asutuse kehtestatud üleminekukorra puhul tuleks arvesse võtta varasemate

lepingute regulatiivse järelevalve ulatust ja ajastust, kui algab etteteatamisaeg.

(199) Turuosalistele regulatiivsete tingimuste osas kindlustunde andmiseks on vaja kehtestada

turu läbivaatamise tähtaeg. Oluline on teha turuanalüüse korrapäraselt ning mõistliku ja

sobiva tähtaja jooksul. On oht, et kui riigi reguleeriv asutus ei analüüsi turgu ettenähtud

tähtaja jooksul, ohustab see siseturgu.

(200) Elektroonilise side sektori turgudele omase kõrge tehnilise innovatsiooni taseme ja

dünaamilisuse tõttu on vaja reguleerimist liidu tasandil kiiresti, koordineeritult ja

ühtlustatult kohandada, kuna kogemus on näidanud, et reguleeriva raamistiku erinev

rakendamine riigi reguleerivate asutuste poolt võib takistada siseturu toimimist.

(201) Reguleerivate meetmete suurema stabiilsuse ja prognoositavuse huvides peaks

turuanalüüside vaheline maksimaalne lubatud ajavahemik jääma viieks aastaks,

tingimusel et vahepealsel perioodil toimuvad turumuutused ei nõua uut analüüsi ja ilma

et see piiraks ajutiste meetmete kehtestamise võimalust. Riikide reguleerivad asutused

peaksid täitma oma kohustust analüüsida turge ja teatama vastavast meetme eelnõust

vähemalt iga viie aasta järel, tagamaks, et kohaldatav määrus kajastab

konkurentsitingimusi turul. Seepärast tuleks uue viieaastase turutsükli alustamiseks

pidada üksnes teatist, mis sisaldab uut hinnangut turu määratluse ja märkimisväärse

turujõu kohta.

(202) Konkreetse kohustuse kehtestamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud

ettevõtjale ei eelda täiendavat turuanalüüsi, vaid pigem põhjendust selle kohta, et

kõnealune kohustus on kõnealusel turul ja seotud jaeturul kindlakstehtud probleemi

olemusest lähtudes asjakohane ja proportsionaalne.

(203) Kehtestatavate kohustuste ja tingimuste proportsionaalsuse hindamisel peaksid riikide

reguleerivad asutused võtma arvesse oma liikmesriigi eri piirkondades valitsevaid

erinevaid konkurentsitingimusi, pidades eelkõige silmas läbiviidud geograafilise

ülevaate tulemusi.

(204) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks tunnistatud ettevõtjate suhtes kehtestatud

kohustuste läbivaatamine turuanalüüsi aja jooksul peaks võimaldama riikide

reguleerivatel asutustel võtta arvesse uute turusuundumuste mõju

konkurentsitingimustele. Lisaks liidu ühtlustatud juurdepääsutoodete kehtestamisele

võiks ette näha läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, raamatupidamise lahususe,

hinnakontrolli ja kuluarvestuse. Kui ettevõtjatele kehtestatakse kohustus võtta arvesse

põhjendatud taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud

vahenditele, võib sellised taotlused tagasi lükata ainult objektiivsete kriteeriumide põhjal

(näiteks tehniline teostatavus või vajadus säilitada võrgu terviklikkus). Juurdepääsu

andmisest keeldumise korral peaks kannatanud poolel olema võimalik esitada juhtum

lahendamiseks käesoleva määruse kohases vaidluste lahendamise menetluses. Kui

ettevõtjale on kehtestatud juurdepääsu võimaldamise kohustus, ei või nõuda, et ta pakuks

muud liiki juurdepääsu, mida ta ei ole volitatud pakkuma. Kui riigi reguleerivad asutused

kehtestavad juurdepääsu võimaldamise kohustuse, mis suurendab lühiajaliselt

konkurentsi, ei tohiks see vähendada konkurentide stiimulit investeerida

alternatiivsetesse vahenditesse, mis tagaks jätkusuutlikuma konkurentsi või suurema

jõudluse ja lõppkasutajate kasu pikemas perspektiivis. Kõige vähem sekkuva

reguleerimisviisi valimisel ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võiksid riigi

reguleerivad asutused näiteks otsustada vaadata läbi märkimisväärse turujõuga

ettevõtjateks tunnistatud ettevõtjate suhtes kehtestatud kohustused ja muuta varasemaid

otsuseid, sealhulgas kohustusi tühistades või uusi juurdepääsukohustusi kehtestades või

kehtestamata jättes, kui see on kasutajate ja püsiva teenuskonkurentsi huvides. Kuna

juurdepääsukohustuse tehnilised üksikasjad võivad mängida olulist rolli juurdepääsu

pakkujate teenuste tõhusal kopeerimisel ja jaemüügi tasandil konkureerimisel, peaks

riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik kehtestada volitatud juurdepääsu

pakkujale või saajatele tehnilised ja tegevustingimused kooskõlas liidu õigusega.

Tehniliste standardite kehtestamine peaks olema eelkõige kooskõlas direktiiviga (EL)

2015/1535. Riikide reguleerivad asutused peaksid uutele ja täiustatud taristutele

juurdepääsu kohustusi kehtestades tagama, et juurdepääsutingimused kajastavad

investeerimisotsuse aluseks olevaid asjaolusid, võttes muu hulgas arvesse

kasutuselevõtukulusid, uute toodete ja teenuste eeldatavat kasutuselevõtu määra ning

eeldatavat jaehinna taset. Selleks et tagada investoritele planeerimiskindlus, peaks riikide

reguleerivatel asutustel olema võimalik kehtestada vajaduse korral tingimused,

tingimusel et neil ei ole diskrimineerivat mõju. Kõikide kehtestatud

juurdepääsutingimuste puhul tuleb arvestada vajadusega säilitada tõhusat konkurentsi

teenuste osutamisel tarbijatele ja ettevõtetele.

(205) Võrgutaristule juurdepääsu võimaldamine võib olla õigustatud konkurentsi

suurendamise vahendina, kuid riigi reguleerivad asutused peavad tasakaalustama taristu

omaniku õigusi kasutada oma taristut enda huvides ja teiste teenuseosutajate õigusi

kasutada vahendeid, mis on teenuste osutamiseks hädavajalikud. Võrgutaristule

juurdepääsu võimaldamine võib olla õigustatud konkurentsi suurendamise vahendina,

kuid riigi reguleerivad asutused peavad tasakaalustama taristu omaniku õigusi kasutada

oma taristut enda huvides ja õigusi

teiste teenuseosutajate juurdepääsu vahenditele, mis on olulised konkureerivate teenuste

osutamiseks. Hinnakontroll võib olla vajalik, kui turuanalüüs konkreetsel turul näitab

ebatõhusat konkurentsi. Eelkõige peaksid märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks

tunnistatud ettevõtjad vältima hindade kokkusurumist, mille korral ei ole erinevus nende

tarbijahindade ja samasuguste teenuste jaemüügiga tegelevatelt konkurentidelt nõutavate

vastastikuse sidumise või juurdepääsu tasude vahel piisav, et tagada püsiv konkurents.

Kui riigi reguleeriv asutus arvutab välja käesoleva määruse alusel nõutava teenuse

sisseseadmisega seotud kulud, on asjakohane võimaldada märkimisväärse turujõuga

ettevõtjate kasutatud kapitali mõistlikku tasuvust, sealhulgas asjakohaseid tööjõu- ja

ehituskulusid, kohandades vajaduse korral kapitali väärtust, et kajastada varade praegust

hindamist ja tegevuse tõhusust. Kulude katmise meetod peaks olema asjaoludele vastav,

võttes arvesse vajadust edendada tõhusust, jätkusuutlikku konkurentsi ja gigabitivõrkude

kasutuselevõttu, ning võtma arvesse gigabitiühenduvust. Riigi reguleerivatel asutustel

peaks olema õigus säilitada hulgitasandi reguleeritud juurdepääsuhinnad järgmise

põlvkonna võrkude suhtes või jätta need kehtestamata, kui on olemas piisavad

konkurentsi kaitsemeetmed. Täpsemalt öeldes, liiga kõrgete hindade vältimiseks

turgudel, kus tegutsevad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad,

peaksid konkurentsi ja lõppkasutajate huvide kaitsmiseks kaasnema

hinnastamispaindlikkusega sellised täiendavad kaitsemeetmed nagu ranged

mittediskrimineerimiskohustused, järgneva turu toodete tehnilise ja majandusliku

jäljendatavuse tagamise meetmed ning infrastruktuuri konkurentsist tulenev tõendatav

jaehinnapiirang või muudest reguleeritud juurdepääsutoodetest tulenev hinnaankur või

mõlemad. Need konkurentsiga seotud kaitsemeetmed ei takista riigi reguleerivaid asutusi

tuvastamast muid asjaolusid, mille korral oleks asjakohane mitte kehtestada reguleeritud

juurdepääsuhindu teatavate hulgimüügisisendite suhtes, näiteks juhul, kui lõppkasutaja

nõudluse kõrge hinnaelastsus muudab märkimisväärse turujõuga ettevõtja jaoks

konkurentsivõimelisest tasemest märgatavalt kõrgemate hindade küsimise kahjumlikuks

või kui väiksem rahvastikutihedus vähendab stiimuleid gigabitivõrkude arendamiseks

ning riigi reguleeriv asutus teeb kindlaks, et kehtestatud kohustustega tagatakse tõhus ja

mittediskrimineeriv juurdepääs.

(206)

Uute võrkude kasutuselevõtul on otsustava tähtsusega tsiviilehituse infrastruktuuri varad,

mis saavad majutada elektroonilise side võrku, sest nende dubleerimisega kaasnevad

suured kulud ning nende korduskasutamisega võiks kaasneda märkimisväärne

kokkuhoid. Seepärast on lisaks määruses (EL) 2024/1309 sätestatud füüsilist taristut

käsitlevatele normidele vaja konkreetset õiguskaitsevahendit olukorras, kus tsiviilehituse

rajatised kuuluvad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale.

Seepärast on tarvis tagada, et juurdepääsu sellistele varadele saab kasutada eraldiseisva

meetmena parandamaks mis tahes järgneva turu konkurentsi- ja kasutuselevõtu

dünaamikat. Seda tuleks kaaluda enne muude võimalike parandusmeetmete kehtestamise

vajaduse hindamist ning mitte üksnes muid hulgitooteid või -teenuseid täiendava

parandusmeetmena või parandusmeetmena, mida kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, kes

kasutavad selliseid muid hulgitooteid või -teenuseid. Riigi reguleerivad asutused peaksid

väärtustama korduskasutatavaid, tsiviilehituse pärandinfrastruktuuri varasid sellise

raamatupidamisväärtuse alusel, millest on maha arvatud arvutamise hetke akumuleeritud

kulum ning mida on indekseeritud asjakohase hinnaindeksi, näiteks jaehinnaindeksiga,

jättes kõrvale varad, mis on mitte vähem kui 40aastase ajavahemiku jooksul täielikult

amortiseeritud, kuid siiski kasutuses. Kui see põhineb ka teabel, mis on kogutud

gigabititaristud tähendab, et juurdepääs füüsilisele taristule on oluline eeltingimus

kasutusele võetud võrkude jaoks ja seega võib järgneva turu jaoks kaaluda eraldi

füüsilise taristu turu kindlaksmääramist, et tagada ka pikaajaline regulatiivne

prognoositavus.

(207) Selleks et edendada siseturu väljakujundamist digitaalvõrkude ja -teenuste valdkonnas,

on oluline võimaluse korral veelgi ühtlustada juurdepääsutooteid. Seepärast tuleks

käesolevas määruses sätestada nõuded, mille kohaselt hulgimüügitasandi

juurdepääsutoodet võib pidada Euroopa ühtlustatud hulgimüügitasandi

juurdepääsutooteks, mille võivad kehtestada kõigi liikmesriikide reguleerivad asutused.

Ühtlustatud juurdepääsutooted võivad hõlmata FTTH eraldamist, virtuaalset eraldatud

kohalikku juurdepääsu kui tooteid, mida tavaliselt rakendatakse massikliente

teenindavatel hulgiturgudel. Lisaks võiksid sellised ühtlustatud tooted hõlmata Etherneti

püsiliine ja teenuse kvaliteedi parameetreid turgudel, mis teenindavad vajaduse korral

ärikliente.

(208) Riikide reguleerivad asutused peaksid vastavalt hindama, kas märkimisväärse turujõuga

ettevõtjatele varem kehtestatud gigabitivõrkudele hulgimüügitasandi juurdepääsu

pakkumise kohustuste asendamine kohustusega pakkuda Euroopa ühtlustatud

juurdepääsutoodet oleks asjakohane ja proportsionaalne.

(209) Võttes arvesse turu ja tehnoloogia pidevat arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta

vastu rakendusakte, et määrata vajaduse korral kindlaks Euroopa juurdepääsutoodete

tehnilised nõuded.

(210) Kui riigi reguleeriv asutus on jõudnud järeldusele, et Euroopa ühtlustatud

juurdepääsutoode oleks asjakohane ja proportsionaalne, peaks ta selle kehtestama

asjaomase märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes. Euroopa ühtlustatud

juurdepääsutoodete kehtestamine peaks olema ülimuslik mis tahes muude

õiguskaitsevahendite kehtestamise suhtes. Riikide reguleerivad asutused peaksid

kehtestama teatavatele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja

nende kasutamise kohustused üksnes juhul, kui Euroopa ühtlustatud juurdepääsutoode

ei oleks konkreetsel turul konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisav.

(211) Selliste ettevõtjate uuele tsiviilehituse taristule juurdepääsu hinnakujundus, kes on

tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks gigabitivõrkude kasutuselevõtul

alternatiivsete operaatorite poolt, võib mõjutada märkimisväärse turujõuga ettevõtja

stiimuleid ehitada uus tsiviilehituse taristu, millel on piisav suutlikkus majutada

alternatiivseid võrke. Uuele tsiviilehituse taristule juurdepääsu hind peaks vastama

valitsevatele turutingimustele ning põhinema märkimisväärse turujõuga ettevõtja kantud

tegelikel kogukuludel, tingimusel et kõnealusele taristule juurdepääsu tingimuste puhul

peetakse rangelt kinni mittediskrimineerimise põhimõttest. Selline lähenemisviis aitaks

soodustada investeeringuid uutesse tsiviilehituse taristutesse. Lisaks võib olulise uue

tsiviilehituse taristu ehitamine olenevalt turutingimustest kujutada endast

märkimisväärse turujõuga ettevõtja jaoks kõrgemat riskiprofiili kui varasema

tsiviilehituse taristu taaskasutamisega seotud riskiprofiil. Selle riskiprofiiliga kaasneksid

riskid seoses kantud kulude ja eeldatavate tuludega, mida riikide reguleerivad asutused

peaksid hindama. Kui aga juurdepääsukohustust (sisendi või toodangu samaväärsus)

rakendatakse tõhusalt ja jaemüügituru hinnapiirang on tõendatud ning seda täiendab

järgmise etapi toodete majanduslik jäljendatavus, peaksid riikide reguleerivad asutused

põhimõtteliselt hoiduma reguleeritud hindade kehtestamisest. Sellised kohustused

peaksid koosnema näiteks tehnilise ja majandusliku jäljendatavuse testidest koos

järelevalvemehhanismidega. Jaeturu hinnapiirang võib tuleneda taristualasest

konkurentsist, alternatiivsete pakkujate võetud selgetest kohustustest võtta

gigabitivõrgud kasutusele alateenindatud piirkondades, mis tulenevad geograafilistest

uuringutest, ning reguleeritud ankurtoodetest, mille suhtes kohaldatakse kuludele

orienteeritust. Kui riigi reguleeriv asutus kehtestab kohustuse rakendada hinnakontrolli

toetamiseks kuluarvestussüsteem, peaks tal olema õigus võtta enda peale iga-aastane

auditeerimiskohustus, millega tagatakse kõnealuse kuluarvestussüsteemi järgimine,

eeldusel, et asutuses on olemas piisava väljaõppega töötajad, või nõuda, et kõnealuse

auditi teostab mõni muu asjaomasest ettevõtjast sõltumatu pädev asutus. Häälkõne

lõpetamise hulgiteenuse hinda arvestatakse liidus põhimõttel „kes helistab, see maksab“.

Nõudluse ja pakkumise asendatavuse analüüs näitab, et praegu ja lähitulevikus puuduvad

hulgimüügi tasandil veel asendustooted, mis võiksid piirata kõne lõpetamise hindade

kehtestamist asjaomases võrgus. Võttes arvesse kõne lõpetamise turgude kahesuunalist

juurdepääsu olemust, on täiendavateks võimalikeks konkurentsiprobleemideks

operaatoritevaheline ristsubsideerimine. Nimetatud probleeme võib esineda nii

püsivõrkudes kui ka mobiilsidevõrkudes kõnede lõpetamise turgudel. Pidades silmas, et

kõne lõpetavatel operaatoritel on võimalik tõsta teenuse hinda märksa kõrgemaks

tegelikest kuludest ja selleks on ka stiimulid, peetakse selle probleemi sobivaimaks

lahenduseks keskpikas perspektiivis hindade kehtestamist kulude põhjal. Tulevased

turusuundumused võivad muuta nimetatud turgude dünaamikat sedavõrd, et

reguleerimine ei ole enam vajalik.

(212) Selleks et vähendada regulatiivset koormust kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud

konkurentsiprobleemide järjepideval lahendamisel kogu liidus, peaks komisjon

delegeeritud õigusaktiga jätkuvalt kehtestama ühtse kõne lõpetamise maksimummäära

mobiilsideteenuste jaoks ja ühtse kõne lõpetamise maksimummäära püsiteenuste jaoks,

mida kohaldatakse kogu liidus. Tuleks sätestada üksikasjalikud kriteeriumid ja

parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks häälkõne lõpetamise tasude väärtused.

Kõne lõpetamise hinnad on liidus pidevalt vähenenud ja eeldatavalt vähenevad veelgi.

(213) Selleks et võtta arvesse turu, sotsiaalset ja tehnoloogilist arengut, sealhulgas tehniliste

standardite arengut, juhtida võrkude ja teenuste turvalisust ohustavaid riske ning tagada

hädaolukorra side kaudu tõhus juurdepääs hädaabiteenustele, peaks komisjonil olema

õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte,

et kehtestada püsiliini- ja mobiilsideturgudel kõne lõpetamise tasu üleliiduline ühtne

maksimummäär, võtta meetmeid pettuste vältimiseks, võtta meetmeid seoses

hädaolukorra sidega seotud meetmete vastuvõtmisega liidus ning muuta käesoleva

määruse lisasid, et võtta arvesse tehnoloogia ja ühiskonna arengut või muutusi

turunõudluses. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi

asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused

konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises

parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega47. Eelkõige selleks, et tagada

delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa

Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning

nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel

arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(214) Praegu on mõnel turul juba võimalik, et osana turuanalüüsist saavad märkimisväärse

turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad välja pakkuda kohustusi, mille eesmärk on

kõrvaldada riigi reguleeriva asutuse tuvastatud konkurentsiprobleeme ning mida riigi

reguleeriv asutus asjakohaste turgu reguleerivate kohustuste kohta otsuse tegemisel

arvesse võtab. Sellised parandusmeetmed võivad seisneda ka kohaliku juurdepääsuvõrgu

varade või nende olulise osa üleandmises erineva omandilise kuuluvusega eraldiseisvale

juriidilisele isikule või eraldiseisva majandusüksuse loomises. Pikaajalise tõhususe

ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

tagamiseks kõige sobivamate parandusmeetmete üle otsustamisel tuleks arvesse võtta

kõiki uusi turusuundumusi. Ilma et see piiraks üksnes hulgimüügiga tegelevate

ettevõtjate regulatiivset kohtlemist käsitlevate sätete kohaldamist, ei piira pakutud

kohustuste laad siiski riigi reguleerivale asutusele antud kaalutlusõigust kehtestada

parandusmeetmeid märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks tunnistatud ettevõtjate

suhtes. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada õiguskindlus kogu liidus, tuleks

käesolevas määruses sätestada menetlus, mille kohaselt ettevõtjad pakuvad kohustusi ja

riigi reguleerivad asutused hindavad neid, võttes turutesti abil arvesse turuosaliste

seisukohti, ning teevad need vajaduse korral siduvaks kohustusi võtvale ettevõtjale ja

jõustatavaks riigi reguleerivale asutusele. Välja arvatud juhul, kui riigi reguleeriv asutus

on muutnud kohustused siduvaks ja otsustanud kohustusi mitte kehtestada, ei piira see

menetlus turuanalüüsi menetluse kohaldamist ega kohustust kehtestada tuvastatud

turutõrke kõrvaldamiseks asjakohased ja proportsionaalsed parandusmeetmed.

(215) Pärast seda, kui riigi reguleerivad asutused on teinud huvitatud isikutega avalikult

konsulteerides turuanalüüsi, peaks neil olema võimalik muuta mõned või kõik

kohustused siduvaks konkreetseks ajavahemikuks, mis ei tohiks olla pikem kui

ajavahemik, milleks need välja pakuti. Kui kohustused on muudetud siduvaks, peaks

riigi reguleeriv asutus uurima selle otsuse tagajärgi oma turuanalüüsis ja võtma neid

arvesse kõige asjakohasema(te) turgu reguleeriva(te) meetmete valimisel. Riikide

reguleerivad asutused peaksid hindama võetud kohustusi tulevikku suunatud

jätkusuutlikkuse perspektiivist, eelkõige valides ajavahemikku, mille jooksul need on

muudetud siduvaks, ning võtma arvesse vajadust tagada stabiilsed ja prognoositavad

turutingimused. Siduvad kohustused, mis on seotud vabatahtliku eraldamisega

vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga

ettevõtjaks ühel või mitmel asjaomasel turul, võivad suurendada prognoositavust ja

läbipaistvust, sätestades märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja

kavandatud eraldamise rakendamise protsessi. Selleks et aidata riikide reguleerivatel

asutustel jälgida, kas kokkuleppeosalised täidavad nõudeid, võivad kohustused hõlmata

järelevalve eest vastutava usaldusisiku määramist, kelle isiku ja volitused peaks heaks

kiitma riigi reguleeriv asutus, ning kohustust, et neid pakkuval ettevõtjal tuleb esitada

perioodilisi rakendusaruandeid.

(216) Võrguomanikud, kelle ärimudel on piiratud teistele hulgiteenuste pakkumisega, võivad

aidata kaasa elujõulise hulgituru loomisele ja mõjutada seeläbi positiivselt

jaemüügikonkurentsi järgmise etapi turgudel. Kuigi nende ärimudel on lühiajaliste

investorite jaoks vähem atraktiivne, võib see olla atraktiivne potentsiaalsetele

finantsinvestoritele, kes investeerivad vähem volatiilsetesse taristuvaradesse ja kellel on

gigabitivõrkude kasutuselevõtuks pikemaajalised väljavaated. Siiski ei too üksnes

hulgimüügile suunatud ettevõtjate olemasolu tingimata kaasa tõhusa konkurentsiga

jaeturge ning nad võidakse tunnistada konkreetsel toote- või geograafilisel turul

märkimisväärset turujõudu omavaks ettevõtjaks. Teatavad konkurentsiriskid, mis

tulenevad üksnes hulgimüügi ärimudeleid järgivate ettevõtjate käitumisest, võivad olla

väiksemad kui vertikaalselt integreeritud ettevõtjate puhul, tingimusel et üksnes

hulgimüügi mudel on ehtne ja puuduvad stiimulid järgneva turu teenuseosutajate

diskrimineerimiseks. Regulatiivne reageerimine peaks seega olema samavõrra vähem

sekkuv, kuid eelkõige tuleks säilitada võimalus kehtestada õiglase ja mõistliku

hinnakujundusega seotud kohustusi. Samas peaks riigi reguleerivatel asutustel olema

võimalik sekkuda, kui on tekkinud lõppkasutajaid kahjustavad konkurentsiprobleemid.

See oleks eriti oluline piirkondades, kus pärast vaskpaarvõrgu sulgemise protsessi

lõpuleviimist võib ainult hulgimüügiga tegelev ettevõtja jääda gigabitivõrgu ainsaks

pakkujaks. Hulgiturul tegutsevat ettevõtjat, kes tarnib jaemüügiteenuseid ainult väikeste

ja keskmise suurusega ettevõtjatest suurematele ärikasutajatele, tuleks käsitada üksnes

hulgimüügiga tegeleva ettevõtjana.

(217) Liidu mehhanism, mis võimaldab komisjonil nõuda, et riigi reguleerivad asutused

loobuksid kavandatavad turu määratlemise ja ettevõtja tunnistamisega märkimisväärse

turujõuga ettevõtjaks seotud meetmetest, on olulisel määral aidanud saavutada

järjekindlat lähenemisviisi selliste olukordade ja ettevõtjate kindlaksmääramisel, kus ja

kelle puhul võib kohaldada eelnevat reguleerimist. Direktiivi (EL) 2018/1972 artiklite

32 ja 33 kohaste menetlustega saadud kogemused on näidanud, et kui riikide

reguleerivad asutused kohaldavad sarnastel turutingimustel parandusmeetmeid erinevalt,

kahjustab see elektroonilise side siseturgu. Seepärast on endiselt vaja anda komisjonile

ja BERECile nende vastavate kohustuste piires volitused, et tagada suurem järjekindlus

riikide reguleerivate asutuste kavandatud meetmete eelnõudega seotud

parandusmeetmete kohaldamisel. Seoses meetmete eelnõudega, mis on seotud

kohustuste laiendamisega esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kui

see on vajalik, et kõrvaldada suured ja püsivad majanduslikud või füüsilised

dubleerimistõkked ettevõtjate puhul, olenemata sellest, kas nad on tunnistatud

märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, või uute gigabitivõrgu elementide regulatiivse

käsitlemisega, peaks komisjonil siiski olema võimalik nõuda, et riigi reguleeriv asutus

võtaks meetme eelnõu tagasi. Selleks et ära kasutada riigi reguleerivate asutuste

turuanalüüsialaseid ekspertteadmisi, peaks komisjon enne otsuse või soovituse

vastuvõtmist konsulteerima BERECiga.

(218) Meetmete eelnõude hindamisel peaks komisjon jätkuvalt järgima selget tähtaega, et

tagada põhjalik, kuid kiire hindamine. Siiski ei ole enam põhjendatud näha ette erinevaid

tähtaegu ühelt poolt turuanalüüside ja teiselt poolt parandusmeetmete hindamiseks.

Mõlema hindamise ühtne tähtaeg parandaks järjepidevust ning aitaks kaasa lihtsustatud

ja tõhusama õigusraamistiku loomisele.

(219) Kodanike ja sidusrühmade huvides ja selleks, et võimaldada asjaomastel pooltel esitada

oma seisukohad, tuleks kasutada läbipaistvamalt liidu mehhanismi elektroonilise side

siseturu konsolideerimiseks, kehtestades sealhulgas reguleerivatele asutustele nõude

avaldada meetme eelnõu samal ajal, kui see edastatakse komisjonile, BERECile ja teiste

liikmesriikide riigi reguleerivatele asutustele. Iga selline meetme eelnõu peaks olema

põhjendatud ja sisaldama üksikasjalikku turuanalüüsi.

(220) Enne liidu tasandi konsultatsiooni tuleks läbi viia riigisisene konsultatsioon huvitatud

isikutega eesmärgiga konsolideerida elektroonilise side siseturgu parandusmeetme

järjekindla kohaldamise korra raames, et huvitatud isikute seisukohad kajastuksid liidu

tasandi konsultatsioonis. See välistaks ka vajaduse teise liidu tasandi konsultatsiooni

järele juhul, kui kavandatavat meedet riigisisese konsultatsiooni tulemusena

muudetakse.

(221) Riikide reguleerivatelt asutustelt tuleks nõuda läbipaistvat koostööd üksteisega,

BERECiga ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine kõigis

liikmesriikides.

(222) Riigi reguleerivate asutuste kaalutlusõigus tuleks viia kooskõlla järjepideva

reguleerimistava arengu ning reguleeriva raamistiku järjepideva kohaldamisega, et

siseturu arengule ja lõplikule väljakujundamisele tõhusalt kaasa aidata. Seepärast

peaksid riikide reguleerivad asutused toetama komisjoni ja BERECi asjakohast

siseturualast tegevust.

(223) Liimesriikidevahelist kaubandust mõjutada võivad meetmed on meetmed, millel võiks

olla otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikidevahelisele

kaubandusele viisil, mis võib tekitada tõkkeid siseturul. Nende hulka kuuluvad meetmed,

millel on märkimisväärne mõju teiste liikmesriikide ettevõtjatele või kasutajatele, ja

meetmed, mis mõjutavad teiste liikmesriikide kasutajatelt nõutavat hinda, meetmed, mis

mõjutavad teises liikmesriigis tegutseva ettevõtja suutlikkust pakkuda elektroonilise side

teenust, eelkõige meetmed, mis mõjutavad riikidevaheliste teenuste pakkumise

suutlikkust, ning meetmed, mis mõjutavad turu struktuuri või turulepääsu ja mis võivad

teiste liikmesriikide ettevõtjatele kaasa tuua tagasilööke. Selliste meetmetega tegelemine

on äärmiselt oluline, kuna käesoleva määrusega püütakse järk-järgult saavutada

elektroonilise side ja digitaalvõrkude siseturg.

(224) Kui komisjon on vastu võtnud otsuse, millega nõutakse riigi reguleerivalt asutuselt

kavandatud meetme tagasivõtmist, peaks riigi reguleeriv asutus kavandatud meetme

tagasi võtma või esitama komisjonile meetme muudetud versiooni. Tuleks kehtestada

tähtaeg, mille jooksul peab riigi reguleeriv asutus teatama komisjonile muudetud

meetmest, et teavitada turuosalisi turu läbivaatamise kestusest ja suurendada

õiguskindlust.

(225) Kuigi on oluline, et riikide reguleerivatele asutustele antaks piisavalt aega põhjalike

turuanalüüside/-ülevaadete tegemiseks, peaks neil olema võimalik kiiresti lahendada ka

kiireloomulisi meetmeid nõudvaid olukordi.

(226) Seepärast tuleks kehtestada erand turuanalüüside üldisest ajakavast, et võimaldada

riikide reguleerivatel asutustel võtta ajutisi meetmeid. Selliseid ajutisi meetmeid tuleks

kohaldada piiratud aja jooksul ja neid ei tohiks kasutada sama probleemi lahendamiseks

rohkem kui üks kord.

(227) Liidu tasandi konsultatsioonimehhanismi lühikesi tähtaegu silmas pidades tuleks

komisjoni volitada võtma vastu soovitusi või suuniseid komisjoni ja riigi reguleerivate

asutuste vahelise teabevahetuse korra lihtsustamiseks – näiteks juhtudel, mis puudutavad

stabiilseid turgusid või üksnes eelnevalt teatatud meetmete väheolulisi muudatusi.

Komisjoni tuleks volitada ka vabastama teatamiskohustusest, et teatavate juhtumite

puhul menetlusi lihtsustada. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik võtta vajaduse

korral vastu soovitusi seoses asjaomaste toote- ja teenuseturgude kindlaksmääramisega,

siseturu konsolideerimise menetluse kohaste teadetega ja reguleeriva raamistiku sätete

ühtlustatud kohaldamisega, võttes arvesse BERECi arvamust.

(228) Suurenenud konkurents ja sideteenuste valik on järk-järgult vähendanud

universaalteenuse ulatust. Sellised elemendid nagu kataloogid või üldkasutatavate

taksofonide pakkumine on universaalteenuse kohaldamisalast järk-järgult välja jäetud.

Seetõttu peaks universaalteenuse mõiste jätkuvalt arenema, et kajastada tehnoloogia

arengut, turu arengut ja muutusi kasutajate nõudluses.

(229) Universaalteenus peaks jääma turvavõrguks, millega tagatakse, et vähemalt

miinimumteenused on kõigile kättesaadavad ja tarbijatele taskukohase hinnaga, kui

sellise juurdepääsu puudumisest tulenev sotsiaalse tõrjutuse oht takistab kodanike

täielikku sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas.

(230) Universaalteenuse põhinõue on tagada kõigile tarbijatele taskukohase hinnaga

juurdepääs piisavale internetiühendusele ja kõnesideteenustele määratud asukohas. Kui

juurdepääs on piiratud, võivad liikmesriigid kaaluda ka piisava internetiühenduse ja

kõnesideteenuste taskukohasuse tagamist mujal kui määratud asukohas, kui nad peavad

seda vajalikuks, et tagada tarbijate täielik sotsiaalne ja majanduslik osalemine

ühiskonnas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selle tagamisele, et puuetega tarbijatel

oleks võrdne juurdepääs kindlaksmääratud asukohas. Ei tohiks kehtestada piiranguid

tehnilistele vahenditele, mille abil pakutakse määratud asukohas piisavat

internetiühendust ja kõnesideteenuseid, mis võimaldavad kasutada traadiga või traadita

tehnoloogiat tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, ega piiranguid selle kohta, millised

ettevõtjad täidavad osaliselt või täielikult universaalteenuse osutamise kohustusi.

(231) Konkreetse kasutaja internetiühenduse kiirus sõltub hulgast teguritest, sealhulgas

internetiteenuse pakkuja ühenduvusest ja rakendusest, mille jaoks ühendust kasutatakse.

Liikmesriikide ülesanne on BERECi suuniseid arvesse võttes määrata kindlaks piisav

internetiühendus, pidades silmas minimaalset ribalaiust, mida enamik tarbijaid

liikmesriigi territooriumil kasutab, et võimaldada oma territooriumil piisaval tasemel

sotsiaalset kaasatust ning osalemist digitaalmajanduses ja -ühiskonnas. Sobival

internetiühenduse teenusel peaks olema piisav ribalaius, et toetada juurdepääsu vähemalt

põhiteenustele, mis kajastavad enamiku tarbijate kasutatavaid teenuseid, ja nende

teenuste kasutamist. Selleks et aidata kaasa ühtsele kohaldamisele liikmesriikides, tuleks

BERECi suunistes võtta arvesse interneti kasutamise arengut, et teha kindlaks

internetipõhised teenused, mida kasutab enamik tarbijaid kogu liidus ja mis on vajalikud

sotsiaalseks ja majanduslikuks osalemiseks ühiskonnas. BEREC peaks võtma arvesse

andmeid, mida riikide reguleerivad asutused igal aastal koguvad asjakohaste

internetiühenduse teenuste ja kõnesideteenuste jaehindade arengu ja taseme kohta

vastava riigi territooriumil kindlaksmääratud kvaliteediga. Enne suuniste avaldamist

peaks BEREC konsulteerima sidusrühmadega, sealhulgas haavatavaid tarbijaid

esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komisjonil peaks olema õigus võtta

vastu rakendusakte, et määrata kindlaks piisav internetiühenduse teenus ja ribalaius, mis

on vajalik sotsiaalseks ja majanduslikuks osalemiseks ühiskonnas. Elektrooniliste

sideteenuste suhtes kohaldatavaid lõppkasutajate õigusi tuleks kohaldada ka mis tahes

piisava internetiühenduse ja kõnesideteenuste suhtes.

(232) Riikide reguleerivad asutused peaksid koostöös teiste pädevate asutustega jälgima

tarbijate kasutatavate piisava internetiühenduse ja kõnesideteenuste jaehindade arengut

ja üksikasju, et hinnata vajadust taskukohasuse meetmete järele. Sellist seiret ei tohiks

teha rohkem kui kord aastas, tagamaks, et see ei tekitaks ülemäärast halduskoormust ei

riigi reguleerivatele asutustele ega muudele pädevatele asutustele ega selliste teenuste

osutajatele. Järelevalve võiks hõlmata madala sissetulekuga või sotsiaalsete

erivajadustega tarbijatele, sealhulgas puuetega tarbijatele pakutavate tariifivõimaluste

või pakettide üksikasju ning see peaks olema taskukohasuse meetmete kehtestamise alus.

(233) Vajadus taskukohasuse meetmete järele on liikmesriigiti erinev ning ühtlustatud

lähenemisviis kriteeriumidele ja metoodikale, mida võetakse arvesse piisava

internetiühenduse ja kõnesideteenuste taskukohasuse hindamisel, peaks tagama

lähenemisviiside järjepidevuse, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide erinevat

olukorda. Taskukohasuse hindamise kriteeriumide ja metoodika ühtlustamiseks peaks

komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte. Kriteeriumid peaksid muu hulgas

hõlmama turul kättesaadavat kõige taskukohasemat hinda ja selle protsenti tarbija

sissetulekust, võttes arvesse väikese sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijaid.

Lisaks peaksid arvesse võetavad majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid hõlmama ka

ostujõudu ja riiklikke toetuskavasid, eelkõige haavatavate tarbijate jaoks.

(234) Taskukohane hind on hind, mille liikmesriigid määravad kindlaks riiklikul tasandil,

võttes arvesse komisjoni rakendusaktis sätestatud ühiseid kriteeriume ja metoodikat. Kui

liikmesriigid teevad kindlaks, et piisava internetiühenduse ja kõnesideteenuste jaehinnad

ei ole madala sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijatele, sealhulgas eakatele,

puuetega tarbijatele ning maapiirkondades või geograafiliselt eraldatud piirkondades

elavatele tarbijatele taskukohased, peaksid nad võtma asjakohaseid meetmeid. Selleks

võiksid liikmesriigid pakkuda kõnealustele tarbijatele teabevahetuse eesmärgil

otsetoetust, mis võiks olla osa sotsiaaltoetustest, vautšeritest või otsetoetustest

kõnealustele tarbijatele. Teise võimalusena või lisaks võivad liikmesriigid nõuda, et kõik

selliste teenuste osutajad pakuksid põhitariifi võimalusi või pakette, sealhulgas

vähendatud igakuiseid abonementtasusid.

(235) Sellised eritariifivõimalused või -paketid, mis vastavad väikese sissetulekuga või

sotsiaalsete erivajadustega tarbijate vajadustele, peaksid tagama piisava

internetiühenduse ja kõnesideteenused ilma täiendavate komplekteeritud teenusteta, et

vähendada mõju turu toimimisele.

(236) Kui liikmesriik nõuab teenuseosutajatelt, et nad pakuksid madala sissetuleku või

sotsiaalsete erivajadustega tarbijatele tariifivõimalusi või -pakette, mis erinevad

tavapärastel kaubandustingimustel pakutavatest, peaksid neid tariifivõimalusi või -

pakette pakkuma kõik internetiühenduse ja kõneside teenuste pakkujad. Kõigilt

internetiühenduse ja kõneside teenuste osutajatelt tariifivõimaluste või -pakettide

pakkumise nõudmine ei tohiks põhjustada kõnealustele teenuseosutajatele või

liikmesriikidele ülemäärast haldus- või finantskoormust.

(237) Võttes arvesse universaalteenuse osutamise kohustuste piiratud ulatust, on sektoripõhiste

nimetuste kasutamise vajadus piiratud. Avaliku sektori rahaline toetus võib osutuda

vajalikuks, et katta mõned või kõik universaalteenuse osutamise kohustuste täitmisel

tekkivad konkreetsed netokulud, sealhulgas mõistlik kasum, vältides samal ajal

ülemäärast hüvitamist. Võttes arvesse riigiabi eeskirjade olemasolu riiklikuks

rahastamiseks, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul (edaspidi „üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste pakett“), tuleks sellisel juhul tunnistada kehtetuks48

sektoripõhised eeskirjad, mis käsitlevad ettevõtjate määramist ja elektroonilise side

universaalteenuse osutamise eest makstava võimaliku hüvitise arvutamist. Kui

universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest makstakse riiklikku hüvitist, peab

see olema kooskõlas kohaldatavate riigiabi eeskirjadega, eelkõige ELi toimimise lepingu

artikli 106 lõikega 2 ning artiklitega 107 ja 108 ning üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste paketiga. Universaalteenuse osutamise kohustuse sektoripõhise määramise ja

sellega seotud netokulude arvutamise meetodi kaotamise lihtsustamine võib suurendada

liikmesriikide paindlikkust universaalteenuse osutamise kohustuste rahastamise meetodi

valimisel, mis võib vähendada teenuseosutajate halduskoormust, tagades samal ajal

kokkusobivuse siseturuga.

(238) Taskukohasus ei tohiks takistada tarbijate juurdepääsu ühenduvusteenuste

miinimumkogumile. Õigus sõlmida teenuseosutajaga leping peaks tähendama, et madala

sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijatel, kellel on õigus sotsiaaltariifi

võimalustele või pakettidele, peaks olema võimalus sõlmida leping taskukohase ja

piisava internetiühenduse ja kõnesideteenuste pakkumiseks vähemalt määratud

asukohas. Selliste finantsriskide, nagu arvete maksmata jätmine, vähendamiseks peaks

teenusepakkujatel olema õigus sõlmida leping ettemakse tingimusel, tuginedes

taskukohastele individuaalsetele ettemakstud ühikutele.

(239) Taskukohasus üksiktarbijate jaoks peaks põhinema nende õigusel sõlmida

teenuseosutajaga leping. Muud õigused, näiteks üksikasjalikud arved, numbri

kättesaadavus piisava aja jooksul ning suutlikkus jälgida ja kontrollida kulutusi, on

käesolevas määruses lõppkasutajate õigused kõigi tarbijate jaoks ning neid tuleks

kohaldada ka nende tarbijate suhtes, kes saavad kasu universaalteenuse taskukohasuse

meetmetest.

(240) Tarbijaid ei tohiks kohustada kasutama teenuseid, mida nad ei soovi, ning seetõttu peaks

Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT C 8, 11.1.2012, lk 4); komisjoni 16. detsembri 2025. aasta

otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena

antava riigiabi suhtes

tingimustele vastavatel tarbijatel olema võimalik taotluse korral piirata taskukohast

universaalteenust kõnesideteenustega.

(241) Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, et edendada taskukohaste toodete ja

teenuste, sealhulgas puuetega tarbijatele mõeldud abitehnoloogiaga seadmeid hõlmavate

vahendite turu loomist. Seda on võimalik saavutada muu hulgas Euroopa standarditele

viidates või toetades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 kohaste

nõuete rakendamist49. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed ja võtma

erimeetmeid näiteks juhul, kui turg ei paku tavapärastes majandustingimustes

taskukohaseid tooteid ja teenuseid, mis hõlmavad vahendeid puuetega tarbijatele. Need

meetmed võiksid hõlmata otsest rahalist toetust tarbijatele. Vahendusteenuste hind

puuetega tarbijatele peaks olema võrdne kõnesideteenuste keskmise hinnaga.

(242) Vahendusteenused on teenused, mis võimaldavad kahepoolset kaugsidet eri sideviise,

näiteks tekst, märgid, kõne kasutavate lõppkasutajate vahel, pakkudes nende sideviiside

teisendamist ühest viisist teise, tavaliselt inimoperaatori poolt. Reaalajas tekst on

määratletud kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/882. Kui liikmesriik otsustab maksta

põhitariifivõimalusi või -pakette pakkuvatele ettevõtjatele hüvitist, näiteks kui säte toob

kaasa ebaõiglase finantskoormuse, peaks ta tagama sellise meetme kokkusobivuse

siseturuga, sealhulgas konkurentsieeskirjadega.

(243) Piisava internetiühenduse võimaldamiseks piisava andmeedastuskiirusega andmeside

puhul on püsiliiniühendused peaaegu kõigile kättesaadavad ja neid kasutab enamik liidu

kodanikke ning traadita tehnoloogial põhinevate teenuste ulatus on veelgi suurem.

Liikmesriikide vahel on siiski erinevusi seoses määratud asukohas piisavate

internetiühenduse teenuste kättesaadavuse ja taskukohasusega linna- ja

maapiirkondades.

(244) Turul on juhtiv roll pidevalt kasvava mahuga internetiühenduse kättesaadavuse

tagamisel. Piirkondades, kus turg ei suuda pakkuda piisavat internetiühendust, näivad

muud avaliku poliitika vahendid piisava internetiühenduse kättesaadavuse toetamiseks

olevat põhimõtteliselt kulutõhusamad ja turgu vähem moonutavad kui universaalteenuse

osutamise kohustused, näiteks selliste rahastamisvahendite kasutamine nagu need, mis

on kättesaadavad programmi „InvestEU“ ja Euroopa ühendamise lairibaühenduse fondi

raames, mida toetatakse Euroopa ühendamise rahastust, liikmesriikide hallatavate liidu

avaliku sektori vahendite kasutamine, riiklik rahastamine ja levialaga seotud kohustuste

lisamine raadiospektri kasutamise õigustele, et toetada lairibavõrkude kasutuselevõttu

hõredamalt asustatud piirkondades. Üks avaliku poliitika meetmete eesmärke võib olla

ka võimaldada lõppkasutajatel osta piisavaid internetiühenduse teenuseid, mida nad

muidu ei ostaks, näiteks asjakohasel juhul otsetoetuse või ühenduvusvautšerite kaudu, et

rahastada igakuiseid tasusid, standardseid liitumiskulusid, vajalikke lõppseadmeid või

piiratud majasisest juhtmestikku, näiteks kui see on vajalik ja teenuse osutamisega

kaasnev. Kui liikmesriik kavatseb sel eesmärgil anda rahalist toetust, peaks ta tagama

sellise meetme kokkusobivuse siseturuga, sealhulgas konkurentsieeskirjadega.

(245) Kui pärast nõuetekohast hindamist, võttes arvesse pädeva asutuse tehtud võrkude

majandushuvid (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/2630/oj);

Komisjoni teatis „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava

hüvitisena (2011)“ (ELT C 8, 11.1.2012, lk 15) ja komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL)

2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes majanduslik

intress (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2832/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).

kasutuselevõtu geograafilise ülevaate tulemusi, selgub, et tõenäoliselt ei paku ei

turusekkumismehhanismid ega riikliku sekkumise mehhanismid tarbijatele,

mikroettevõtjatele, väikeettevõtjatele ega mittetulundusühendustele teatavates

piirkondades ühendust, mis suudaks pakkuda liikmesriikide määratletud piisavat

internetiühenduse teenust ja kõnesideteenuseid määratud asukohas, peaks liikmesriigil

olema võimalik erandkorras usaldada nende teenuste eri pakkujatele või pakkujate

rühmadele riigi territooriumi eri asjaomastes osades. Lisaks geograafilisele ülevaatele

peaks liikmesriikidel olema võimalik vajaduse korral kasutada mis tahes lisatõendeid, et

teha kindlaks, millises ulatuses on piisav internetiühendus ja kõnesideteenused määratud

asukohas kättesaadavad. Täiendavad tõendid võiksid hõlmata andmeid, mis on riigi

reguleerivatele asutustele kättesaadavad turuanalüüsi menetluse kaudu, ja kasutajatelt

kogutud andmeid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piisavate internetiühenduse

teenuste kättesaadavust toetavate universaalteenuse osutamise kohustuste puhul piirduda

lõppkasutaja peamise asukoha või elukohaga.

(246) Kui liikmesriik otsustab piisava internetiühenduse ja kõnesideteenuste kättesaadavuse

tagamiseks, kui sellist teenust ei ole võimalik tagada tavapärastel äritingimustel või

muude avaliku poliitika vahenditega, teha ühele või mitmele ettevõtjale ülesandeks

tagada selline kättesaadavus kogu riigi territooriumil või selle osades ning anda selleks

rahalist toetust, peaks ta tagama sellise meetme kokkusobivuse siseturuga, sealhulgas

konkurentsieeskirjadega.

(247) Ülesande andmise menetluses kehtestatud üleriigilise territoriaalse katvuse tagamise

nõuded tõenäoliselt välistavad teatavate ettevõtjate võimaluse taotleda universaalteenuse

osutaja staatust või heidutavad neid seda tegemast. Kui teenuseosutajatele usaldatakse

universaalteenuse osutamise kohustused liiga pikaks ajaks või määramata ajaks, võib see

kaasa tuua ka teatavate teenuseosutajate väljajätmise. Kui liikmesriik otsustab teha

kõigile teenuseosutajatele ülesandeks tariifivõimaluste või -pakettide pakkumise

taskukohasuse eesmärgil, võib ta teha universaalteenuse kättesaadavuse elemendi

pakkumise ülesandeks ainult ühele või mõnele neist.

(248) Pärast universaalteenuse ulatuse järkjärgulist vähendamist on avalike taksofonide ja

kataloogide ning numbriinfoteenuste pakkumine universaalteenuse korra alusel järk-

järgult vähenenud. See muudab direktiivi (EL) 2018/1972 sätted, mis käsitlevad

direktiivi (EL) 2018/1972 kohaldamisalast välja jäävate olemasolevate

universaalteenuste staatust, aegunuks.

(249) Piisava internetiühenduse ja kõnesideteenuste taskukohasus on seotud teabega, mida

kasutajad saavad kasutuskulude ja suhtelise kasutuskulu kohta võrreldes muude

teenustega, ning samuti nende suutlikkusega kontrollida kulusid. Need võimalused, mida

taskukohase universaalteenuse osutajad pakuvad abikõlblikele tarbijatele, hõlmavad

muu hulgas tarbijate võimalust blokeerida valikuliselt teatavad kõned, näiteks kõrge

hinnaga kõned tasulistele teenustele, kontrollida kulusid ettemaksevahendite abil ja

tasaarvestada ettemakstud liitumistasud.

(250) Välja arvatud pidevate hilinenud maksete või arvete tasumata jätmise korral, peaksid

tarbijad, kellel on õigus taskukohastele tariifidele, olema kuni vaidluse lahendamiseni

kaitstud viivitamatu võrgust lahtiühendamise eest maksmata arve tõttu ning eelkõige

juhul, kui vaidlus on seotud tasuliste teenuste kõrgete arvetega, peaks neil olema

jätkuvalt juurdepääs põhilistele kõnesideteenustele ja internetiühenduse teenuse

miinimumtasemele.

(251) Selleks et tagada stabiilsus ja toetada järkjärgulist üleminekut universaalteenuse

korraldamise ja rahastamise sektoripõhistelt eeskirjadelt üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste suhtes kohaldatavale õigusraamistikule, ei tohiks see mõjutada direktiivi (EL)

2018/1972 alusel liikmesriikides universaalteenuse osutamiseks määratud ettevõtjaid,

tingimusel et need eeskirjad jõustusid kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise

kuupäeva. Nad peaksid säilitama oma staatuse kuni selliste määramiste aegumiseni,

tingimusel et teenused või võrreldavad teenused ei ole tavapärastel

kaubandustingimustel kättesaadavad.

(252) Tulevased sotsiaalsed, majanduslikud ja tehnoloogilised arengud, sealhulgas üleminek

kiudoptikale, võivad muuta vajadust universaalteenuse kättesaadavuse või

taskukohasuse järele. Seetõttu peaks BEREC jälgima piisava internetiühenduse ja

kõneside kättesaadavust ja taskukohasust liikmesriikides ning avaldama arvamuse, mis

sisaldab hinnangut sellise arengu mõju kohta käesoleva määruse sätete praktilisele

kohaldamisele. BERECi arvamuses võiks võtta arvesse võimalikke kaitsemeetmeid,

mille liikmesriigid on vaskpaarvõrgu sulgemise kontekstis vastu võtnud väikese

sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijate jaoks. Komisjon peaks BERECi

arvamust arvesse võttes esitama aruande, eelkõige selleks, et teha ettepanek

universaalteenuse kättesaadavust või taskukohasust käsitlevate eeskirjade kohaldamisala

muutmiseks või uuesti määratlemiseks.

(253) Määrusega (EL) 2015/2120 kehtestati ühised normid, et tagada andmeliikluse võrdne ja

mittediskrimineeriv kohtlemine internetiühenduse teenuste osutamisel ja sellega seotud

lõppkasutajate õigused, ning selle eesmärk oli kaitsta lõppkasutajaid ja tagada samal ajal

interneti ökosüsteemi kui innovatsioonimootori jätkuv toimimine.

(254) Käesolev elektroonilisi võrke ja teenuseid reguleeriva Euroopa raamistiku

ümbersõnastamine käesolevas määruses annab võimaluse liita määruse (EL) 2015/2120

sätted avatud internetti käsitlevate meetmete kohta käesolevasse määrusesse, ilma et see

puudutaks andmeliikluse võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise aluspõhimõtteid

internetiühenduse teenuste osutamisel, samuti lõppkasutajate õigust pääseda juurde

teabele ja sisule ning seda levitada, kasutada ja pakkuda rakendusi ja teenuseid ning

kasutada vabalt valitud lõppseadmeid.

(255) Komisjoni teises aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) 2015/2120

rakendamise kohta kinnitati, et avatud internetiühendust reguleerivad põhimõtted on

jätkuvalt eesmärgipärased ning loovad sobiva tasakaalu lõppkasutajate kaitsmise ja

tehnoloogia arengu võimaldamise vahel. Võttes aga arvesse võrgutehnoloogiate

märkimisväärset arengut alates 2015. aastast, on vaja kindlaks määrata tingimused, mille

alusel tuleks spetsialiseeritud äriteenuseid pakkuda. Need spetsialiseeritud äriteenused

on muutumas andmekeskuste ühendamise, servtöötluse pakkumise ja

tehisintellektiteenuste võrgu pakkumise lahutamatuks osaks. Lühikese latentsusaja ja

tagatud teenusekvaliteedi tagamine on spetsialiseeritud äriteenuste olulised omadused.

Esmatähtsad valitsusteenused tuleks samuti lugeda prioriteetseteks teenusteks,

tagamaks, et elektroonilise side võrgud vastavad suurenenud nõudlusele julgeoleku- ja

kaitsevajaduste järele, nagu avastamisele reageerimine ja liikuvus. Kuigi BERECil on

õigus anda välja suuniseid, et toetada järjepidevat rakendamist riikide reguleerivate

asutuste poolt, võib olla vaja täiendavaid suuniseid liidu tasandil, et tagada ühtlustatud

lähenemisviis kujunemisjärgus teenustele ja tehnoloogiatele, sealhulgas võrgu

tükeldamisele, eksperimentaalteenustele ja erinevatele tööstusliku kasutamise

juhtumitele. Komisjonile õiguse andmine võtta vastu rakendusakt eriteenuste

rakendamise kohta peaks seega aitama kaasa õiguskindlusele ja regulatiivsele sidususele

kogu liidus, sätestades selged vastavuskriteeriumid, sealhulgas teenuse kvaliteedi

parameetrid või miinimumtasemed, mis tuleb tagada üldiste internetiühenduse teenuste

puhul. Selline rakendusakt peaks täiendama BERECi suuniseid, toetama raamistiku

ühetaolist kohaldamist ning soodustama investeeringuid ja innovatsiooni täiustatud

ühenduvusteenustesse ja eelkõige ettevõtetevahelises segmendis, tugevdades seeläbi

liidu digimajanduse konkurentsivõimet ja tagades valitsuse elutähtsate teenuste

prioriseerimise.

(256) Selleks et hõlbustada võrreldavust kogu liidus ja vähendada nõuete täitmisega seotud

kulusid, peaks BEREC võtma vastu suunised internetiühenduse teenuste asjakohaste

teenusekvaliteedi parameetrite kohta, mida riikide reguleerivad asutused peaksid

koostöös teiste pädevate asutustega lõppkasutajate õigustega seotud teenusekvaliteedi

kohustuste jõustamisel täiel määral arvesse võtma. BEREC peaks oma internetiühenduse

teenuseid käsitlevates suunistes täpsustama teenuse kvaliteedi parameetrid, mida tuleb

lepingutele esitatavate teabenõuete ja läbipaistvuse huvides avaldatava teabe puhul

mõõta, võttes arvesse Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide välja antud

standardeid ja tehnilisi kirjeldusi. Parameetrid peaksid hõlmama vähemalt

internetiühenduse teenuste seiremehhanismi parameetreid, asjakohaseid parameetreid

puuetega lõppkasutajate jaoks, alla- ja üleslaadimiskiirusi vastavalt

nõutavale teabele kiiruse kohta internetiühenduse teenustega seotud lepingute ja

avaldatava teabe puhul, latentsusaega, värinat ja paketikadu. Puuetega lõppkasutajate

jaoks asjakohased parameetrid peaksid hõlmama ka isikutevahelise side teenuste

parameetreid.

(257) Lõppkasutajate kaitse eeskirjade erinev rakendamine on loonud olulisi siseturu tõkkeid,

mis mõjutavad nii elektroonilise side teenuste osutajaid kui ka lõppkasutajaid.

Kõnealuseid tõkkeid tuleks vähendada samade eeskirjade kohaldamisega, mis tagaks

kõrge ja ühtse kaitsetaseme kogu liidus. Käesoleva määrusega hõlmatud lõppkasutajate

õiguste kalibreeritud täielik ühtlustamine peaks märkimisväärselt suurendama

õiguskindlust nii lõppkasutajate kui ka elektroonilise side teenuste osutajate jaoks ning

vähendama märkimisväärselt normide killustatusest tulenevaid turule sisenemise

tõkkeid ja tarbetut nõuete täitmisega seotud koormust. Täielik ühtlustamine aitab ületada

siseturu toimimise tõkked, mis on tingitud sellistest lõppkasutajaid käsitlevatest

siseriiklikest sätetest, mis samaaegselt kaitsevad siseriiklikke pakkujaid teistest

liikmesriikidest tuleneva konkurentsi eest. Õiguste täielik ühtlustamine suurendab

lõppkasutajate usaldust siseturu vastu, sest elektroonilise side teenuseid kasutades

laieneb neile võrdselt kõrge kaitsetase mitte üksnes oma liikmesriigis, vaid ka teistes

liikmesriikides elades, töötades või reisides.

(258) Lepingud on lõppkasutajate jaoks oluline vahend teabe läbipaistvuse ja õiguskindluse

tagamiseks. Konkurentsile rajatud turul sõlmib suurem osa teenuseosutajaid oma

klientidega lepingud, sest see on kaubanduslikult soovitav. Lepingutest tulenevate

teavitamisnõuetega seotud kohustused hõlmavad internetiühenduse teenuseid ja

isikutevahelise side teenuseid. Teenused, mis seisnevad tervikuna või peamiselt

signaalide edastamises, näiteks masinatevaheliste teenuste jaoks kasutatavad

ülekandeteenused, ei ole hõlmatud lepingutele esitatavate täiendavate

teavitamisnõuetega. Teavitamisnõuded, mida võidakse nõuda ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2011/83/EL kohaselt50, ei tohiks põhjustada lepingueelsetes ja

lepingudokumentides sisalduva teabe dubleerimist. Käesoleva direktiivi alusel

asjakohase, sealhulgas mis tahes ettekirjutavama või üksikasjalikuma nõude kohase

teabe esitamist tuleks pidada direktiivi 2011/83/EL vastavate nõuetega kooskõlas

olevaks. Lisaks kohaldatakse elektroonilise side võrkude ja teenustega seotud

tarbijatehingute suhtes lepinguid käsitlevate kehtivate liidu tarbijakaitsealaste

õigusaktide, eelkõige nõukogu51 direktiivi 93/13/EMÜ ja direktiivi 2011/83/EL

nõudeid. Isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse andmekaitsemäärust 2016/679.

(259) Mõned neist lõppkasutajate kaitset käsitlevatest sätetest, mida kohaldatakse üksnes

tarbijate suhtes, nimelt need, mis käsitlevad lepinguteavet, lepingu maksimaalset kestust

ja pakette, peaksid tooma kasu mitte ainult tarbijatele, vaid ka mikroettevõtjatele ja

mittetulundusühendustele, nagu need on määratletud liidu või liikmesriigi õiguses.

Nende ettevõtjate ja organisatsioonide kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav

tarbijate omaga ning nad peaksid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2011/83/oj).

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT

L 95, 21.4.1993, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1993/13/oj).

54

55

seega on neil sama kaitsetase, välja arvatud juhul, kui nad nendest õigustest sõnaselgelt

loobuvad. Käesolevas määruses sätestatud lepinguteabega seotud kohustusi, sealhulgas

direktiivis 2011/83/EL sätestatud kohustusi, millele on osutatud käesolevas määruses,

tuleks kohaldada olenemata sellest, kas makse on tehtud või mitte, ja kliendi tehtava

makse summast. Lepinguteabega seotud kohustusi, sealhulgas direktiivis 2011/83/EL

sisalduvaid kohustusi, tuleks automaatselt kohaldada mikroettevõtjate ja

mittetulundusorganisatsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui nad eelistavad pidada

elektroonilise side teenuste osutajatega läbirääkimisi individuaalsete lepingutingimuste

üle. Erinevalt mikroettevõtjatest ja mittetulundusühendustest on suurematel ettevõtjatel

tavaliselt tugevam läbirääkimispositsioon ja seetõttu ei sõltu nad samadest lepingulise

teabe nõuetest nagu tarbijad. Teenuseosutaja vahetamist ja numbri liikuvust käsitlevaid

sätteid, mis on olulised ka suuremate ettevõtete jaoks, tuleks jätkuvalt kohaldada kõigi

lõppkasutajate suhtes. Mittetulunduslikud organisatsioonid on juriidilised isikud, kes ei

teeni oma omanikele või liikmetele kasumit. Mittetulundusühendused on tavaliselt

heategevuslikud või muud liiki üldsuse huvisid esindavad organisatsioonid. Seega, võttes

arvesse võrreldavat olukorda, on õiguspärane kohelda selliseid organisatsioone käesoleva

määruse alusel samamoodi nagu mikroettevõtjaid, niivõrd kui see puudutab

lõppkasutajate õigusi. Lisaks on tarbijatel, kellel on õigus universaalteenusel

põhinevatele taskukohastele tariifidele, õigus samasugusele kaitsetasemele nagu kõigil

teistel tarbijatel. (260) Elektroonilise side sektori spetsiifika nõuab lisaks horisontaalsetele lepingunormidele

piiratud arvu täiendavaid kaitsesätteid lõppkasutajate kohta. Lõppkasutajaid tuleks muu

hulgas teavitada pakutavate teenuste kvaliteedist, müügiedenduse ja lepingute lõpetamise

tingimustest, kohaldatavatest tariifikavadest ja tariifidest teenuste puhul, mille suhtes

kohaldatakse konkreetseid hinnatingimusi. See teave on oluline internetiühenduse

teenuste ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajate jaoks. Üldkasutatavate

elektrooniliste sideteenuste osutaja suhtes ei tohiks kohaldada teavitamisnõudeid seoses

lepingutega, mille puhul kõnealune teenuseosutaja ja tema sidusettevõtjad või isikud ei

saa mingit tasu, mis on otseselt või kaudselt seotud elektroonilise side teenuste

osutamisega, näiteks juhul, kui ülikool annab külastajatele tasuta juurdepääsu oma WiFi

võrgule ülikoolilinnakus, ilma et nad saaksid selle eest tasu kas kasutajatelt tasu või

reklaamitulu. See ei tohiks mõjutada liidu andmekaitseõiguse kohaseid teabele

esitatavaid nõudeid.

(261)

On oluline, et nõutav asjakohane teave esitataks enne lepingu sõlmimist selges ja

arusaadavas keeles ning püsival andmekandjal või, kui see ei ole teostatav ja ilma et see

piiraks direktiivis 2011/83/EL sätestatud püsiva andmekandja määratlust või sellega

seotud nõudeid, teenuseosutaja poolt kättesaadavaks tehtud ja kasutajale teatavaks tehtud

dokumendis, mida on lihtne alla laadida, avada ja tarbijate poolt tavaliselt kasutatavate

seadmetega tutvuda. Teenuseosutajad peaksid esitama ka oluliste lepingutingimuste

kokkuvõtte. Lepingueelselt esitatud teave ja kokkuvõte peaksid moodustama lõpliku

lepingu lahutamatu osa. Lepingu kokkuvõte peaks olema lühike ja lihtsalt loetav,

ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg või juhul kui üks leping käsitleb mitut eri

teenust, kuni kolm ühepoolset A4 lehte. Selleks et reageerida tehnoloogilistele,

sotsiaalsetele ja turusuundumustele ning vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid,

võib komisjon võtta vastu rakendusakte selliste lepingukokkuvõtete kohta, mida

teenuseosutajad peavad kasutama kooskõlas käesolevas määruses sätestatud teabele

esitatavate nõuete põhielementidega.

(262) Ilma et see piiraks teenuseosutaja turvalisusega seotud sisulist kohustust, tuleks lepingus

täpsustada, millist liiki meetmeid teenuseosutaja võib võtta turvaintsidentide, -ohtude

või turvanõrkuste korral. Lisaks tuleks lepingus täpsustada mis tahes kättesaadav

hüvitamise ja tagasimaksmise kord, kui teenuseosutaja reageerib turvaintsidendile

ebapiisavalt, sealhulgas juhul, kui teenuseosutajale teatatud turvaintsident toimub

teadaolevate tark- või riistvara nõrkuste tõttu, mille kohta tootja või arendaja on

väljastanud paikad, ning teenuseosutaja ei ole neid paikasid kohaldanud ega võtnud muid

asjakohaseid vastumeetmeid.

(263) Avatud internetiühenduse kaitset käsitlevaid sätteid tuleks täiendada tõhusate

lõppkasutajaid käsitlevate sätetega, milles käsitletakse eelkõige internetiühenduse

teenustega seotud küsimusi ja mis võimaldavad tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Internetiühenduse teenuste osutajad peaksid tarbijaid selgelt teavitama sellest, kuidas

kasutatavad andmeliikluse haldamise tavad võivad mõjutada internetiühenduse teenuste

kvaliteeti, tarbijate eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset, samuti nende poolt

tellitavate muude teenuste kui internetiühenduse teenuste võimalikust mõjust nende

vastavate internetiühenduse teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. Selleks et

suurendada tarbijate mõjuvõimu sellistes olukordades, peaksid internetiühenduse

teenuste osutajad seega lepingus teavitama tarbijaid kiirusest, mida nad suudavad

reaalselt pakkuda. Tavapärase kiirusena saab mõista kiirust, mida lõppkasutaja peaks

teenusele juurdepääsemisel enamiku ajast eeldatavasti saama. Internetiühenduse teenuse

osutajad peaksid samuti teavitama kliente jõudlust käsitlevate nõuete täitmata jätmise

korral vastavalt siseriiklikult õigusele kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest.

Kooskõlas siseriikliku õigusega tarbijale kättesaadavate õiguskaitsevahendite

kindlakstegemise eesmärgil tuleks lugeda jõudlust käsitlevate nõuete täitmata jätmiseks

igasugust märkimisväärset ja pidevat või regulaarselt korduvat erinevust teenuse tegeliku

jõudluse ja lepingus osutatud jõudluse vahel, kui see on kindlaks tehtud riigi reguleeriva

asutuse sertifitseeritud kontrollimehhanismiga. Metoodika tuleks kehtestada BERECi

suunistes.

(264) Lõppkasutajad ei ole sageli teadlikud oma tarbimisharjumustega kaasnevatest kuludest

või neil on elektroonilise side teenuseid kasutades raske hinnata kulunud aega või

andmemahtu. Läbipaistvuse suurendamiseks ning sideteenuste eelarve parema

kontrollimise võimaldamiseks on oluline pakkuda lõppkasutajatele vahendid, mis

võimaldaksid neil pidevalt jälgida oma tarbimist. Lisaks peaksid teenuseosutajad nn

arvešokkide eest kaitsmiseks andma ebatüüpiliste või ülemääraste tarbimisharjumuste

korral tasuta hoiatusi, sealhulgas seoses tasuliste teenuste ja muude teenustega, mille

suhtes kohaldatakse konkreetseid hinnatingimusi. Internetiühenduse kasutamist

käsitlevatel üksikasjalikel arvetel tuleks märkida üksnes kasutusseansi aeg, kestus ja

tarbimise maht, kuid mitte veebisaidid või interneti lõpp-punktid, millega on sellise

kasutusseansi ajal ühendatud. Direktiivi (EL) 2018/1972 kohaselt suutsid liikmesriigid

tagada, et pädevatel asutustel, koordineerides asjakohasel juhul oma tegevust riigi

reguleerivate asutustega, on võimalik nõuda internetiühenduse teenuse või

üldkasutatavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste osutajatelt kõigi või osa

direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatud lisavahendite kättesaadavaks tegemist.

Liikmesriikidel oli ka võimalus minna nendest võimalustest kaugemale, et tagada

tarbijakaitse kõrgem tase. Need täiendavad vahendid tuleks tagada universaalteenuse

tarbijatele, kes saavad kasu taskukohasuse meetmetest. Lisaks on üksikasjalikud arved,

kui see on asjakohane, ja teatavad kulude kontrolli meetmed kohustuslikud vahendid,

mida pakutakse kõigile tarbijatele tasuta. Liikmesriigid ei tohiks kehtestada oma

siseriiklikus õiguses muid lahknevaid nõudeid lisarajatistele. Liikmesriikidel peaks siiski

olema võimalik säilitada neid vahendeid käsitlevad sätted, mis olid sätestatud direktiivis

(EL) 2018/1972, sealhulgas vahendid, millega nõutakse, et teenuseosutajad esitaksid

tarbimistaseme kohta lisateavet ja takistaksid ajutiselt asjaomase teenuse edasist

kasutamist üle rahalise või mahupiirangu.

(265) Selliste konkurentsipõhiste turgude puhul, kus teenuseosutajaid on rohkem, on tarbijate

jaoks suurima tähtsusega pakkumisi ja teenuseid käsitleva läbipaistva, ajakohastatud ja

võrreldava teabe olemasolu. Tarbijatel peaks olema võimalik kergesti kättesaadaval

kujul avaldatud teabe põhjal hõlpsasti võrrelda turul pakutavate eri teenuste hindu.

Selleks et internetiühenduse teenuste või üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste

osutajad saaksid hindu ja teenuseid hõlpsalt võrrelda, peaksid nad suurema läbipaistvuse

huvides avaldama teabe, sealhulgas tariifid, teenuse kvaliteedi, tarnitud lõppseadme

tingimused ja muu asjakohase teabe. Ettevõtjad tuginevad tavaliselt läbiräägitud

lepingutingimustele ega sõltu samadest pakkumiste avaldamise nõuetest nagu tarbijad.

(266) Isikutevahelise side teenuste osutajad, kellel on kohustus pakkuda hädaolukorra side

kaudu juurdepääsu hädaabiteenustele, ei pruugi erandlikel asjaoludel, nimelt tehnilise

teostatavuse puudumise tõttu, olla võimelised pakkuma juurdepääsu hädaabiteenustele

või helistaja asukohale või mõlemale. Sellisel juhul peaksid nad oma tarbijaid sellest

lepingus teavitama. Sellised teenuseosutajad peaksid andma selget ja läbipaistvat teavet

oma tarbijatele esialgses lepingus ja seejärel hädaabiteenustele juurdepääsu iga

muudatuse korral, näiteks arvetes. Nimetatud teave peaks hõlmama kõiki territoriaalset

leviala puudutavaid piiranguid, põhinedes side teenuse kavandatavatel tehnilistel

tööparameetritel ning kasutadaoleval infrastruktuuril. Kui teenust ei osutata ühenduse

kaudu, mida hallatakse kindlaksmääratud teenusekvaliteedi tagamiseks, peaks teave

sisaldama ka juurdepääsu ja helistaja asukohta käsitleva teabe usaldusväärsuse taset

võrreldes teenusega, mida pakutakse sellise ühenduse kaudu, võttes arvesse praegust

tehnoloogiat ja kvaliteedistandardeid ning käesolevas määruses sätestatud teenuse

kvaliteedi parameetreid.

(267) Kuna lõppkasutajate võimalused otsida ja võrrelda suurt hulka pakkumisi täiustatud

digitaalsete era- või avaliku sektori otsinguvahendite abil on suurenenud, on

võrdlusvahendite kohustuslik pakkumine asjaomaste pädevate asutuste poolt muutunud

vähem asjakohaseks. Võrdlusvahendid, näiteks veebisaidid, on lõppkasutajate jaoks

tõhus vahend, mille abil hinnata erinevate internetiühenduse teenuste ja isikutevahelise

side teenuste osutajate eeliseid, kui neid pakutakse korduvate või tarbimispõhiste

rahaliste otsemaksete eest, ning saada erapooletut teavet, eelkõige võrreldes hindu, tariife

ja kvaliteediparameetreid ühes kohas. Pädevad asutused võiksid sellised vahendid

vahendi pakkuja taotlusel sertifitseerida, et tagada nende tegevuslik sõltumatus

teenuseosutajatest ja see, et ühtegi teenuseosutajat ei koheldaks otsingutulemustes

soodsamalt.

(268) Konkurentsikeskkonna kõigi eeliste ärakasutamiseks peaks tarbijatel olema võimalik

teha teadlikke otsuseid ning vahetada teenusepakkujat, kui see on nende parimates

huvides. Samuti on oluline tagada, et neile ei tehtaks sealjuures õiguslikke, tehnilisi ega

praktilisi takistusi, sealhulgas seoses lepingutingimuste, menetluste ja tasudega. See ei

välista tarbijalepingutes mõistlike minimaalsete ja kuni 24 kuu pikkuste

lepinguperioodide kehtestamist teenusepakkujate poolt. Liikmesriikidel peaks siiski

olema võimalus säilitada sätted lühema maksimaalse kestuse kohta ja lubada tarbijatel

muuta tariifikavasid või lõpetada leping lepinguperioodi jooksul, ilma et sellega

kaasneksid lisakulud, võttes arvesse riigisiseseid tingimusi, nagu konkurentsi tase ja

võrguinvesteeringute stabiilsus.

Elektroonilise side teenuse lepingust sõltumatult võivad tarbijad eelistada füüsiliste

ühenduste puhul pikemat hüvitamise aega ja sellest kasu saada. Sellised tarbijate

kohustused võivad olla oluline tegur gigabitivõrkude kasutuselevõtu hõlbustamisel kuni

lõppkasutaja valdusteni või neile väga lähedal, sealhulgas nõudluse koondamise

skeemide kaudu, mis võimaldavad võrguinvestoritel vähendada algseid

kasutuselevõturiske. Tarbijate õigust vahetada elektroonilise side teenuste osutajat ei

tohiks siiski piirata selliste hüvitamisperioodidega füüsilise ühenduse lepingutes ning

sellised lepingud ei tohiks hõlmata lõppseadmeid ega internetiühenduse seadmeid, nagu

mobiiltelefonid, ruuterid või modemid. Tuleks tagada selliste üksuste, sealhulgas

operaatorite võrdne kohtlemine, kes rahastavad gigabitiühenduse kasutuselevõttu

lõppkasutaja ruumides, sealhulgas juhul, kui selline rahastamine toimub

järelmaksulepingu alusel. Lepingu kestusega seotud kohustusi tuleks kohaldada

mikroettevõtjate ja mittetulundusühenduste suhtes, välja arvatud juhul, kui nad

eelistavad pidada elektroonilise side teenuste osutajatega läbirääkimisi individuaalsete

lepingutingimuste üle. Erinevalt mikroettevõtjatest on suurematel ettevõtjatel tavaliselt

tugevam läbirääkimispositsioon ja seetõttu ei sõltu nad samadest lepingu kestuse

nõuetest kui tarbijad. Lepingu lõpetamisega seotud kohustusi tuleks kohaldada

mikroettevõtjate, väikeste ettevõtjate, keskmise suurusega ettevõtjate ja

mittetulundusorganisatsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui nad eelistavad pidada

elektrooniliste sideteenuste osutajaga läbirääkimisi individuaalsete lepingutingimuste

üle.

(269) Elektroonilise side teenuste lepinguid on võimalik automaatselt pikendada. Sellistel

juhtudel peaks tarbijatel olema võimalik lõpetada oma leping ilma lisakuludeta pärast

algse lepingutähtaja lõppu.

(270) Üldkasutatavate elektroonilise side teenuste, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise

side teenuste pakkujate kavandatud lepingutingimuste muudatused, mis ei too tarbijale

kasu, näiteks seoses tasude, tariifide, andmemahu piirangute, andmekiiruse, katvuse või

isikuandmete töötlemisega liidu andmekaitseõiguse kohastel seaduslikel alustel, mis ei

ole nõusolek, peaksid andma tarbijale õiguse lõpetada leping ilma lisakuludeta, isegi kui

nendega kaasnevad mõned kasulikud muudatused. Seepärast peaks teenuseosutaja poolt

lepingutingimuste muutmine andma tarbijale õiguse leping lõpetada, välja arvatud juhul,

kui iga muudatus on iseenesest tarbijale kasulik või kui muudatused on puhtalt

haldusliku iseloomuga, näiteks teenuseosutaja aadressi muutmine, ja neil ei ole tarbijale

negatiivset mõju, või kui muudatused on rangelt tingitud seadusandlikest või

regulatiivsetest muudatustest, näiteks liidu või liikmesriigi õigusega kehtestatud uutest

lepinguteabe nõuetest. Seda, kas muudatus on tehtud üksnes tarbija kasuks, tuleks

hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel. Tarbija õigus leping lõpetada tuleks välistada

üksnes juhul, kui teenuseosutaja suudab tõendada, et kõik lepingu muudatused toovad

kasu üksnes tarbijale või on puhtalt halduslikku laadi, ilma et see avaldaks tarbijale

negatiivset mõju.

(271) Kui seaduslik hinnaindekseerimisklausel, mis on kindlaks määratud vastavalt lepingutele

esitatavatele teavitamisnõuetele, milles nõutakse hinna seadusliku muutmise viisi

kirjeldamist, on lepingu lahutamatu osa, ei kujuta selle rakendamine endast

lepingutingimuste muutmist, vaid olemasoleva lepingusätte kohaldamist, kui klausel on

kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega.

(272) Tarbijaid tuleks lepingutingimuste mis tahes muudatustest teavitada püsival

andmekandjal. Lepingu lõpetamist käsitlevad sätted ei tohiks piirata liidu või siseriikliku

õiguse muude sätete kohaldamist, mis käsitlevad põhjuseid, mille alusel võib lepingu

lõpetada või mille alusel teenuseosutaja või tarbija võib lepingutingimusi muuta.

(273) Seoses lõppseadmetega tuleks tarbijalepingus täpsustada tingimused, mille

teenusepakkuja on kehtestanud seadme kasutamisele, näiteks mobiilsidevahendite

lukustamine SIM-kaardiga, kui sellised tingimused ei ole siseriikliku õigusega keelatud,

ning lepingu ennetähtaegse või kokkulepitud kehtivusaja lõpul selle lõpetamise kulud,

sealhulgas seadme endale jätmisega seotud kulud. Kui tarbija otsustab lepingu sõlmimise

ajal komplektis olevad lõppseadmed endale jätta, ei tohiks makstav hüvitis ületada nende

pro rata temporis väärtust, mis arvutatakse lepingu sõlmimise ajal kehtiva väärtuse alusel

või teenustasu ülejäänud osa alusel kuni lepingu lõpuni, olenevalt sellest, kumb summa

on väiksem. Teenusepakkuja peaks tasuta kaotama kõik lõppseadmete muudes võrkudes

kasutamise piirangud hiljemalt nimetatud hüvitise maksmisel.

(274) Paketid, mis sisaldavad vähemalt kas ühte internetiühenduse teenust või üldkasutatavat

numbripõhist isikutevahelise side teenust ja samuti muud teenust, nagu üldkasutatavad

numbrivaba isikutevahelise side teenused, lineaarsed ringhäälinguteenused ning

masinatevahelised teenused või lõppseadmed, on muutunud üha levinumaks ja

konkurentsi seisukohast väga oluliseks. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks pakett

lugeda olemasolevaks olukordades, kus paketi elemente pakub või müüb sama

teenuseosutaja sama või tihedalt seotud lepingu alusel. Ehkki paketid on sageli tarbijate

jaoks kasulikud, võivad need teha teenusepakkuja vahetamise raskemaks või

kulukamaks ning suurendada lepinguga seotuks jäämise ohtu. Kui paketis sisalduvate eri

teenuste ja lõppseadmete suhtes kohaldatakse erinevaid eeskirju lepingu lõpetamise ja

vahetamise või lõppseadmete soetamisega seotud lepinguliste kohustuste kohta,

piiratakse tarbijate käesoleva määruse kohaseid õigusi minna kogu paketi või selle osade

puhul üle konkureerivatele pakkumistele. Teatavaid käesoleva määruse olulisi sätteid,

mis käsitlevad lepingu kokkuvõtlikku teavet, läbipaistvust, lepingu kestust ning

lõpetamist ja vahetamist, tuleks seetõttu kohaldada paketi kõigi elementide suhtes,

sealhulgas lõppseadmed, muud teenused, nagu digisisu või digiteenused, ja

elektroonilise side teenused, mis ei kuulu otseselt nende sätete kohaldamisalasse. Kõiki

lõppkasutaja kohustusi, mida kohaldatakse konkreetse elektroonilise side teenuse suhtes,

kui seda pakutakse või müüakse eraldiseisva teenusena, tuleks kohaldada ka juhul, kui

see on osa paketist, mis sisaldab vähemalt internetiühenduse teenust või üldkasutatavat

numbripõhist isikutevahelise side teenust. Muude lepinguliste küsimuste, näiteks lepingu

täitmata jätmise korral kohaldatavate õiguskaitsevahendite suhtes peaksid kehtima

eeskirjad, mida kohaldatakse paketi vastava elemendi suhtes, näiteks kaupade müüki või

digitaalse infosisu pakkumist käsitlevad lepingueeskirjad. Siiski peaks õigus lõpetada

lepingu tingimuste täitmatajätmise või teenuse mitteosutamise korral enne lepingu

kokkulepitud tähtaja lõppu mis tahes element paketist, kuhu kuulub vähemalt

internetiühenduse teenus või üldkasutatav numbripõhine isikutevahelise side teenus,

andma tarbijale õiguse lõpetada kõik selle paketi elemendid. Et säilitada võimalus

pakkujaid hõlpsalt vahetada, ei tohiks tarbijad jääda teenusepakkujaga seotuks lepingu

esialgse kehtivusaja lepingulise de facto pikendamise kaudu.

(275) Võimalus teenuseosutajat vahetada on oluline tegur tõhusa konkurentsi tekitamiseks

konkurentsile rajatud keskkonnas. Teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistva, täpse

ja õigeaegse teabe kättesaadavus peaks suurendama lõppkasutajate usaldust vahetamise

vastu ja ka nende tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. Teenuseosutajad peaksid

tagama teenuse järjepidevuse, et lõppkasutajad saaksid teenuseosutajat vahetada, ilma et

neid takistaks teenuse katkemise oht, ning, kui see on tehniliselt võimalik, võimaldama

teenuseosutaja vahetamist lõppkasutajate soovitud kuupäeval. Erandlikel asjaoludel ei

pruugi vahetamine olla võimalik objektiivsetel tehnilistel põhjustel, näiteks olukordades,

kus vastasel juhul satuks ohtu lõppseadme turvaline toimimine või terviklus. Nii võib

see olla lõppseadmesse integreeritud SIM-kaartide või eSIM-kaartide puhul, mida

kasutatakse nii masinatevaheliste teenuste edastamiseks kui ka internetiühenduseks.

Selle näiteks võib olla auto, mille puhul kasutatakse sama eSIMi autotarkvara

ajakohastamiseks ja meelelahutussüsteemi internetiühenduseks.

(276) Numbri liikuvus on põhiline toetav tegur tarbijate valiku ja konkurentsile rajatud

elektroonilise side turgude tulemusliku konkurentsi puhul. Lõppkasutajatel, kes seda

taotlevad, peaks olema võimalik säilitada oma numbrid olenemata teenusepakkujast ja

piiratud aja jooksul ühe teenusepakkuja juurest teise juurde siirdumise vahel.

Teenusepakkuja vahetamise ja numbri liikuvuse sätted ei hõlma selle võimaluse

pakkumist üldkasutatava telefonivõrgu ühenduste vahel kindlaksmääratud ja

mittepaiksetes kohtades.

(277) Numbrite teisaldatavuse mõju suureneb märkimisväärselt, kui on olemas läbipaistev

teave tariifide kohta nii oma numbreid teisaldavate lõppkasutajate kui ka nende

lõppkasutajate jaoks, kes helistavad neile, kes on oma numbreid teisaldanud. Kui

võimalik, peaksid riigi reguleerivad asutused soodustama asjakohast tariifide

läbipaistvust kui osa numbri liikuvuse rakendamisest.

(278) Tagades, et numbri liikuvusega seotud vastastikuse sidumise hinnad on kuludele

orienteeritud, peaks riigi reguleerivatel asutustel olema õigus võtta arvesse ka hindu

võrreldavatel turgudel.

(279) Numbri teisaldatavust tuleks rakendada võimalikult lühikese viivitusega, nii et number

aktiveeritaks funktsionaalselt ühe tööpäeva jooksul ja et lõppkasutaja ei kogeks teenuse

kaotust, mis kestab kauem kui üks tööpäev alates kokkulepitud kuupäevast. Numbri

teisaldamise õigus tuleks anda lõppkasutajale, kellel on teenuseosutajaga asjakohane

(ette- või järelmaksuga) leping. Teenusepakkuja vahetamist lõppkasutajate jaoks

sujuvaks muutva ühtse kontaktpunkti töö hõlbustamiseks peaks vahetusprotsessi juhtima

üldsusele elektroonilist sidet pakkuv vastuvõttev teenusepakkuja. Selleks et aidata kaasa

teenusepakkuja vahetamise ja numbri liikuvuse eeskirjade järjepidevale kohaldamisele

liikmesriikides, peaks BEREC andma välja suunised teenusepakkuja vahetamise ja

numbri teisaldamise üldise protsessi kohta, võttes arvesse tehnoloogia arengut. See peaks

võimaluse korral hõlmama nõuet, et teisaldamine peab toimuma raadiosidevahendite

abil, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja nõuab teisiti, ning üksikasju hüvitamisprotsessi

kohta teisaldamis- ja vahetusprotsesside viivituste või kuritarvitamise, teenusest ja

paigaldusest mahajäämise või teenuseosutaja poolt teenuseosutaja vahetamise ja numbri

liikuvusega seotud kohustuste täitmata jätmise korral.

(280) Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama karistusnormid juhuks, kui teenuseosutaja ei

täida käesolevas määruses sätestatud teenuseosutaja vahetamise ja numbri teisaldamise

kohustusi, sealhulgas teenuseosutaja poolt või tema nimel numbri teisaldamise viivitused

või kuritarvitused. Mõne liikmesriigi kogemused on näidanud, et teenusepakkujat

võidakse vahetada ilma lõppkasutajate nõusolekuta. Kuigi selle küsimusega peaksid

tegelema peamiselt õiguskaitseasutused, peaks liikmesriikidel olema võimalik

kehtestada asjakohaseid karistusi, mis on vajalikud selliste riskide minimeerimiseks,

ning tagada, et lõppkasutajad on kaitstud kogu vahetusprotsessi jooksul, ilma et see

muudaks protsessi nende jaoks vähem atraktiivseks. Sadamanumbrite kasutamise õigust

ei tohiks piirata lepingutingimustega.

(281) Selleks et teenuseosutaja vahetamine ja numbri teisaldamine toimuksid käesolevas

määruses sätestatud tähtaegade jooksul, peaks liikmesriikidel olema võimalik näha ette,

et teenuseosutajad maksavad lõppkasutajatele hüvitist lihtsal ja õigeaegsel viisil, kui

teenuseosutaja ja lõppkasutaja vahelist lepingut ei järgita. Sellised meetmed peaksid

olema proportsionaalsed kokkuleppe täitmisel tekkiva viivituse pikkusega. Need

meetmed võivad hõlmata hüvitist viivituste eest, mis ületavad ühte tööpäeva teenuse

aktiveerimisel, numbri teisaldamisel või teenuse kaotamisel, ning juhul, kui

teenuseosutajad ei suuda kokkulepitud teenuse- või paigaldusaegadest kinni pidada.

Lisahüvitis võiks olla ka tasu automaatse vähendamise vormis, juhul kui üleandev

teenusepakkuja peab jätkama oma teenuste pakkumist kuni vastuvõtva teenusepakkuja

teenuste aktiveerimiseni.

(282) Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks mitut käesoleva määruse

lõppkasutajate õigusi käsitlevat sätet kohaldada mikroettevõtjate suhtes, kes osutavad

üksnes numbrivaba isikutevahelise side teenuseid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt

tuleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas mikroettevõtjate52

määratlust tõlgendada kitsalt. Selleks et hõlmata ainult need ettevõtjad, kes on tõepoolest

sõltumatud mikroettevõtjad, on vaja hinnata selliste mikroettevõtjate struktuuri, kes

moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast võimsama majanduskontserni, ning tagada, et

mikroettevõtjate määratlust ei kasutataks ära puhtformaalsetel põhjendustel.

(283) Elektroonilise side siseturu väljakujundamiseks on vaja kõrvaldada tõkked, mis

takistavad lõppkasutajate piiriülest juurdepääsu elektroonilise side teenustele kogu

liidus. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad ei tohiks keelata ega piirata

juurdepääsu lõppkasutajatele ega neid diskrimineerida. Diferentseerimine peaks siiski

olema võimalik liidu õiguses sätestatud piirides ja alustel, näiteks määruses (EL)

2022/612 sätestatud meetmete alusel, et vältida jaemüügitasandil osutatavate

reguleeritud rändlusteenuste lubamatut või anomaalset kasutamist.

(284) Lõppkasutajad on isikutevahelise side teenuste kaudu toimuva pettuse suhtes üha

haavatavamad. Mitu liikmesriiki on kehtestanud riiklikud meetmed, et võidelda selliste

arenevate petuskeemide vastu nagu küberkiusamine, andmepüük, pesemine ja

viskamine. Need meetmed on aga endiselt koordineerimata ja kajastavad peamiselt

riikide vaatenurki, võimaldades petturitel viia oma tegevus üle jurisdiktsioonidesse, kus

selliste tavadega tõhusalt ei tegeleta. ODN peaks võimaldama koguda asjakohast teavet

ja parimaid tavasid, et BEREC saaks anda välja tehnilisi ja õiguslikke suuniseid

meetmete kohta, mis võiksid tõhusalt kaitsta lõppkasutajaid pettuste eest liidus. BERECi

suunised peaksid võimaldama liikmesriikidel võtta kooskõlastatud meetmeid, mida

isikutevahelise side teenuste osutajad peavad rakendama, järgides täielikult

isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusakte. Komisjonil peaks olema õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada selliste meetmete tõhusust, mille

isikutevahelise side teenused on kehtestanud lõppkasutajate kaitsmiseks pettuste eest.

(285) Arvestades kadunud lastest teavitamise eriomaseid aspekte, peaksid liikmesriigid

järgima võetud kohustust tagada, et nende territooriumil oleks hästitoimiv kadunud

lastest teavitamise teenus numbri 116000 all kättesaadav. Liikmesriigid peaksid võtma

asjakohaseid meetmeid, et tagada numbri 116000 piisav teenusekvaliteet.

(286) Üheaegselt kadunud lastest teavitamise abitelefoni numbriga 116000 tagavad paljud

liikmesriigid lastele kasutamiseks lapsesõbraliku nõuandetelefoni (number 116111),

millelt saavad abi hoolt ja kaitset vajavad lapsed. Nimetatud liikmesriigid ja komisjon

peaksid tagama elanikkonna, ennekõike laste, ja riigisiseste lastekaitsesüsteemide

suurema teadlikkuse abiliini 116111 olemasolust.

(287) Internetiühenduse teenuste ja üldkasutatavate numbripõhiste isikutevahelise side

teenuste kasutamist puudutavate üldist huvi pakkuvate küsimustega tegelemiseks ning

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse edendamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus

selliste teenusepakkujate abiga koostada ja levitada või lasta levitada selliste teenuste

kasutamist käsitlevat üldist huvi pakkuvat teavet. Peaks olema võimalik lisada avalikku

huvi pakkuvat teavet kõige levinumate rikkumiste ja nende õiguslike tagajärgede kohta,

näiteks seoses autoriõiguse rikkumisega, muu ebaseadusliku kasutamisega ja kahjuliku

sisu levitamisega, ning nõuandeid ja kaitsevahendeid ohtude eest isiklikule julgeolekule,

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 27. veebruari 2014. aasta otsus HaTeFo vs. Finanzamt Haldensleben, C-

110/013 (ECLI:EU:C:2014:114).

näiteks ohtude eest, mis tulenevad isikuandmete avalikustamisest teatavatel asjaoludel,

samuti ohtude eest eraelu puutumatusele ja isikuandmetele, ning kergesti kasutatava ja

konfigureeritava tarkvara või tarkvaravalikute kättesaadavuse kohta, mis võimaldab

kaitsta lapsi või haavatavaid isikuid. Lisaks tuleks lõppkasutajaid teavitada

internetiühenduse teenuste ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste kasutamisega

seotud ohtudest isiku turvalisusele, eraelu puutumatusele ja isikuandmetele, sealhulgas

kaitsest nende teenuste kaudu toime pandud pettuste eest, ning neid tuleks teavitada

sellest, kuidas nad saavad end nende ohtude eest kaitsta. Teavet võiks koordineerida

koostöömenetluse teel. Sellist üldist huvi pakkuvat teavet tuleks vajaduse korral

ajakohastada ja see tuleks esitada kergesti arusaadaval viisil, mille üksikasjad määrab

kindlaks iga liikmesriik, ning avaldada ametiasutuse veebisaidil. Liikmesriikidel peaks

olema õigus kohustada internetiühenduse teenuste ja üldkasutatavate numbripõhiste

isikutevahelise side teenuste pakkujaid levitama seda standardset teavet kõikidele oma

klientidele viisil, mida liikmesriikide ametiasutused peavad sobivaks. Sellise üldist huvi

pakkuva teabe levitamine ei tohiks siiski teenuseosutajaid liigselt koormata. Vastasel

juhul peaksid liikmesriigid edendama teabe levitamist nende sidevahendite teel, mida

teenusepakkujad kasutavad lõppkasutajatega sidepidamiseks tavapärase äritegevuse

käigus.

(288) Asjakohaste liidu normide puudumisel loetakse sisu, rakendusi ja teenuseid

õiguspärasteks või kahjulikeks riigisisese materiaal- ja menetlusõiguse kohaselt.

Elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad peaksid tegutsema kooskõlas määruse

(EL) 2022/2065 nõuetega, olenemata sellest, kas sisu, rakendused või teenused on

seaduslikud või kahjulikud. Käesolev määrus ja direktiiv 2002/58/EÜ ei piira määruse

(EL) 2022/2065 kohaldamist, mis muu hulgas sisaldab „pelga edastamise“ reeglit

vahendusteenuse osutajatele, nagu on määratletud kõnealuses määruses.

(289) Lõppkasutajatel peaks olema hädaolukorra side kaudu tasuta ja ühtegi maksevahendit

kasutamata juurdepääs hädaabiteenustele mis tahes seadme kaudu, mis võimaldab

numbripõhiseid isikutevahelise side teenuseid, sealhulgas liidus reisides. Hädaolukorra

side on sidevahend, mis hõlmab kõnesideteenuseid, sõnumivahetust, videot või muud

liiki sidet, näiteks reaalajas tekstiedastust, spetsiaalseid kõneteenuseid ja

vahendusteenuseid. Häirekeskuste suutlikkust ja tehnilist varustust arvesse võttes

peaksid liikmesriigid saama otsustada, millised numbripõhised isikutevahelise side

teenused on asjakohased hädaabiteenistuste jaoks, sealhulgas võimaluse üle piirata need

valikud kõneside teenustega ja nende vastega puuetega lõppkasutajate jaoks või lisada

kokkuleppel riiklike häirekeskustega täiendavaid võimalusi. Hädaolukorra side saab

isiku nimel käivitada sõidukisisene süsteem eCall-süsteemina, nagu on määratletud

määruses (EL) 2015/758. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014

alusel välja antud Euroopa digiidentiteedikukrud53 võimaldavad lõppkasutajatele

juurdepääsu oluliste teenuste digikeskusele. Seepärast peavad liikmesriigid tagama, et

ka lõppkasutajad saavad hädaolukorra sidet algatada, kasutades oma digikukrut.

(290) Hädaolukorra side ja teave helistaja asukoha kohta tuleb viivitamata suunata kõige

sobivamasse häirekeskusesse, et hädaolukorra sidele oleks võimalik asjakohaselt vastata

ja seda käsitleda. Hädaolukorra side tulemusliku marsruutimise tagamine on oluline ka

seoses tehnoloogilise üleminekuga ahelkommutatsioonil põhinevalt tehnoloogialt

pakettkommutatsioonil põhinevale tehnoloogiale. Kõige sobivama häirekeskuse määrab

tavaliselt kindlaks liikmesriik, lähtudes territoriaalsest pädevusest käsitleda

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute

jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks Direktiiv

1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, P. 73, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).

hädaolukorra sidet või pädevusest käsitleda teatavat liiki sidet, näiteks häirekeskus, mis

on varustatud reaalajas teksti- või viipekeelse side käitlemiseks. Pakettkommuteeritud

tehnoloogia abil osutatavaid isikutevahelise side teenuseid, mis pakuvad häält, teksti

(sealhulgas reaalajas tekstiedastust) ja videot, võib suunata üldkasutatava võrgu või

häirekeskuste domeeni. Sõltuvalt häirekeskuste riiklikust korraldusest võib juhul, kui

hädaolukorra side jõuab häirekeskuse süsteemi avalike võrkude kaudu, olla vajalik

täiendav marsruutimine häirekeskuse IP-võrgus, et jõuda kõige sobivama

häirekeskuseni. Selleks et tagada kõigi lõppkasutajate huvides toimiva hädaolukorra side

kättesaadavus, peaksid liikmesriigid tagama, et igat liiki hädaolukorra side ja nende

territooriumil lubatud helistaja asukohateave suunatakse sobivaimasse häirekeskusesse.

Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda hädaabiteenistustele juurdepääs numbrivaba

isikutevahelise side teenuste kaudu toimuva hädaolukorra side kaudu, kui riiklik

häirekeskuste süsteem võimaldab sellist sidet vastu võtta, suunates selle kõige

sobivamasse häirekeskusesse, ja helistaja asukohta käsitleva teabe vastuvõtmise kaudu.

See võib hõlmata seda, et liikmesriik määrab hädaolukorra side vastuvõtmiseks ühtse IP-

värava. Asjaomased teenusepakkujad peaksid siiski teavitama lõppkasutajaid sellest, kui

nad ei toeta juurdepääsu Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 või helistaja

asukohateavet.

(291) Liikmesriigid peaksid uurima häirekeskuste võimet pidada hädaolukorras sidet rohkem

kui ühes keeles.

(292) Liikmesriigid peaksid võtma erimeetmeid tagamaks, et hädaabiteenused, sealhulgas

Euroopa ühtne hädaabinumber 112, on võrdselt kättesaadavad puuetega

lõppkasutajatele, eelkõige kurtidele, kuulmis- ja kõnepuudega ning kurtidele pimedatele

lõppkasutajatele, ning kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/882. Võrdväärsuse põhimõte

tähendab, et puuetega lõppkasutajatel peaks olema hädaolukorra side kaudu juurdepääs

hädaabiteenistustele funktsionaalselt samaväärsel viisil teiste lõppkasutajatega, eelkõige

helistades numbrile 112 kõnepõhiste teenuste kaudu.

(293) Helistaja asukohta käsitlev teave, mida kohaldatakse kogu hädaolukorra side suhtes,

parandab lõppkasutajate kaitset ja turvalisust ning abistab hädaabiteenistusi nende

ülesannete täitmisel, tingimusel et hädaolukorra side ja sellega seotud andmete

edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele tagatakse häirekeskuste riikliku

süsteemiga. Helistaja asukohateabe vastuvõtmine ja kasutamine, mis hõlmab nii

võrgupõhist asukohateavet, kui ühenduvust tagav võrk annab selle teabe

teenuseosutajale või häirekeskusele, kui ka täiustatud mobiiltelefonipõhist helistaja

asukohateavet, kui raadioseade teeb selle edastamiseks kättesaadavaks, peaks vastama

kõigile muudele isikuandmete töötlemist käsitlevate liidu õigusaktide nõuetele.

Võrgupõhist asukohateavet pakkuvad ettevõtjad peaksid tegema helistaja asukoha teabe

hädaabiteenistustele kättesaadavaks kohe, kui kõne jõuab nimetatud teenistusse,

sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Samas on käsiseadmepõhised asukoha määramise

tehnoloogiad osutunud palju täpsemaks ja kulutõhusamaks tänu Euroopa

Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi, Galileo satelliitsüsteemi ning muude

globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemide ja WiFi pakutavate andmete

kättesaadavusele. Seepärast peaks mobiiltelefoni kaudu saadav helistaja asukohateave

täiendama võrgupõhist asukohateavet isegi siis, kui mobiiltelefoni kaudu saadav

asukohateave muutub kättesaadavaks üksnes pärast hädaolukorra side loomist.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kui mobiiltelefoni kaudu saadav helistaja asukohateave

on kättesaadav, edastatakse see kõige asjakohasemale häirekeskusele. See ei pruugi alati

olla võimalik, näiteks siis, kui asukohateave ei ole kättesaadav mobiiltelefoni või

kasutatava isikutevahelise side teenuse kaudu või kui sellise teabe saamine ei ole

tehniliselt teostatav. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et häirekeskused on suutelised

hankima ja haldama kättesaadavat helistaja asukohateavet, kui see on teostatav. Helistaja

asukohateabe kindlakstegemine ja edastamine peaks olema nii lõppkasutaja kui ka

hädaolukorra sidet käsitleva asutuse jaoks tasuta, olenemata side loomise vahendist,

näiteks mobiiltelefoni või võrgu kaudu, või edastusvahenditest, näiteks kõnekanal,

lühisõnum või IP-l põhinev.

(294) Selleks et parandada liidus reisivate kodanike kaitset ja turvalisust, on vaja Euroopa

ühtset hädaabinumbrit 112 rohkem tutvustada. Selleks tuleks mis tahes liikmesriigis

reisivatele kodanikele selgitada, eelkõige rahvusvahelistes bussiterminalides,

raudteejaamades, sadamates ja lennujaamades ning telefonikataloogides, lõppkasutajale

suunatud materjalides ja arvetel antava teabe kaudu, et Euroopa ühtne hädaabinumber

112 kehtib kogu liidus. See on peamiselt liikmesriikide ülesanne, kuid komisjon peaks

jätkuvalt toetama ja täiendama liikmesriikide algatusi, mille eesmärk on suurendada

teadlikkust Euroopa ühtsest hädaabinumbrist 112, ning korrapäraselt hindama üldsuse

teadlikkust sellest ja selle kasutamise arengut.

(295) Selleks et reageerida tehnoloogia arengule seoses juurdepääsuga hädaabiteenustele

digikukru abil, helistaja täpset asukohta käsitleva teabega, samaväärse juurdepääsuga

puuetega lõppkasutajatele ja kõne suunamisega kõige sobivamasse häirekeskusesse,

peaks komisjonil olema õigus võtta delegeeritud õigusaktiga vastu meetmeid, mis on

vajalikud tõhusa hädaolukorra side tagamiseks liidus. Sellised meetmed

ei tohiks piirata liikmesriikide hädaabiteenistuste korraldust.

(296) Ühe liikmesriigi kodanik, kes peab võtma ühendust teise liikmesriigi

hädaabiteenistusega, ei saa seda teha, sest koduriigi häirekeskusel ei pruugi olla teiste

liikmesriikide häirekeskuste süsteemi kontaktandmeid. Seepärast tuleks pidada kogu

liitu hõlmavat turvalist andmebaasi numbritest, mis jõuavad häirekeskuste süsteemidesse

igas liikmesriigis. Selleks peaks ODN pidama turvalist E.164 numbrite andmebaasi, et

võtta ühendust liikmesriikide häirekeskuste süsteemidega, tagamaks, et ühe liikmesriigi

häirekeskused saavad võtta ühendust teise liikmesriigi häirekeskustega.

(297) Numbripõhiste isikutevahelise mobiilside teenuste osutajatel on riiklikes

valmisolekustrateegiates oluline roll, mistõttu peaksid need teenuseosutajad edastama

üldsusele suunatud hoiatused kõigile asjaomastele lõppkasutajatele. Asjaomasteks

lõppkasutajateks tuleks pidada neid lõppkasutajaid, kes asuvad geograafilises

piirkonnas, mida peatne või kujunev suur hädaolukord või katastroof võib potentsiaalselt

tabada hoiatusperioodil, mille on kindlaks määranud pädevad asutused.

(298) Kui on tagatud kõigi asjaomaste lõppkasutajate tõhus kättesaadavus, olenemata nende

elukohast või elukohaliikmesriigist, ja see vastab kõrgeimale andmeturbe tasemele,

peaks liikmesriikidel olema võimalik näha ette avalike hoiatuste edastamine, kasutades

määruse (EL) nr 910/2014 alusel väljastatud Euroopa digiidentiteedikukruid, tagades

samal ajal, et liidu kodanikud on teises liikmesriigis reisides tõhusalt kaitstud.

(299) „Päritolu identimine“ – elektroonilise side teenuse, näiteks IP-kõne pakettkommuteeritud

võrkudes (VoIP), algataja või lõpp-punkti identimisteave, mida võib side loomisel

edastada vastuvõtva poole või lõppkasutaja terminali. Ahelkommuteeritud võrkudes

nimetatakse helistaja numbri esitamist helistajale enne kõne alustamist helistaja liini

numbriks.

(300) Lähtekoha identimistunnusena võib kasutada muid identifikaatoreid kui E.164 numbrid

või riiklikud numeratsiooniplaanid, et edastada helistaja või vastuvõtja lõppseadmele

kõne või side loomise ajal algataja või lõpp-punkti identimistunnus. Võrkudevaheliste

ühenduste pakkujad, sealhulgas transiiditeenuste osutajad, peaksid tagama

algidentifitseerimis- või helistamisliini autentse identifitseerimisteabe edastamise

siseriiklikes ja rahvusvahelistes ühenduslepingutes vastavalt asjaomaste riikide

siseriiklikele või rahvusvahelistele eeskirjadele.

(301) On vaja kaitsta helistaja õigust keelduda esitamast selle liini tunnust/päritolu tunnust,

millelt kõne tehakse (CLIR), ning helistaja õigust keelduda tuvastamata liinilt tehtud

kõnedest. Teatavad lõppkasutajad, eelkõige nõustamistelefonid ja muud samalaadsed

organisatsioonid on huvitatud neile helistavate isikute anonüümsuse tagamisest.

(302) Häirekeskust, mis kuvab hädaolukorra sidele reageerimisel üldise liinitunnuse, ei tohiks

käsitada tundmatu liinina.

(303) Mis puudutab ühendatud liini identifitseerimist, siis on vaja kaitsta helistaja õigust ja

õigustatud huvi mitte esitada selle liini identifitseerimisandmeid, millega helistaja on

tegelikult ühendatud („COLR“).

(304) Konkreetse koodi või eesliite kasutamine ei tohiks vabastada otseturunduskõnet saatvaid

juriidilisi või füüsilisi isikuid kohustusest esitada oma helistaja või kõne algataja tunnus.

(305) Teatavatel juhtudel on põhjendatud kõneliini või algse identimistunnuse äralangemise

tühistamine. Lõppkasutajate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele seoses

helistaja liini või lähtekoha tuvastamisega tuleks piirata, kui see on vajalik, et teha

kindlaks pahatahtlikud ja häirivad kõned, mis esitatakse pädevatele asutustele sellise

kasutamise kohta kaebuse esitamiseks, või hädaolukorra side algatamisel, ning seoses

helistaja liini või lähtekoha identifitseerimis- ja asukohaandmetega, kui see on vajalik

selleks, et hädaabiteenistused ja häirekeskused saaksid hädaolukorra sidele tõhusalt

reageerida ja seda käsitleda.

(306) On olemas tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilise side teenuste osutajatel piirata

pahatahtlike, häirivate või muude petturlike kõnede vastuvõtmist lõppkasutajate poolt

erineval viisil, sealhulgas vaikivate kõnede blokeerimine, ning aidata pädevatel asutustel

selliseid kõnesid jälgida. Need kõned võivad hõlmata kõnesid, mis pärinevad kehtetutelt

numbritelt, st numbritelt, mida numeratsiooniplaanis ei ole, või kehtivatelt numbritelt,

mida ei ole eraldatud numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajale või mis ei ole

määratud lõppkasutajale. Üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajad peaksid

kaitsma lõppkasutajaid, pakkudes neile tasuta võimalust taotleda selliste kõnede

blokeerimist, kui see on tehniliselt teostatav, või kolmanda isiku poolt automatiseeritud

kõnede lõppkasutaja lõppseadmesse edastamise peatamist. Selleks peaksid

teenuseosutajad võtma kasutusele tipptasemel tehnoloogia, näiteks

autentimislahendused. Teenuseosutajad peaksid teavitama lõppkasutajaid selliste

funktsioonide olemasolust lepingu juurde kuuluva teabe kaudu ja muul viisil, näiteks

avaldades selle asjakohasel juhul oma veebisaidil. Võimalust blokeerida soovimatud

kõned tuleks pidada tehniliselt teostatavaks, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja

tõendab objektiivseid tehnilisi takistusi, mis võivad esineda näiteks üldkasutatavas

telefonivõrgus. Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajatel peaks olema

võimalik võtta autentimismeetmeid kasutajate kontrollimiseks kooskõlas direktiiviga

(EL) 2022/2555.

(307) Üldkasutatavad kataloogid koosnevad mis tahes kataloogist või teenusest, mis sisaldab

teavet lõppkasutajate kohta, näiteks telefoninumbreid (sealhulgas

mobiiltelefoninumbreid), e-posti aadressi ja kontaktandmeid, ning sisaldavad

päringuteenuseid. Kataloogiteenuste peamine ülesanne on võimaldada selliste isikute

tuvastamist. Selliste digitaalsete alternatiivide nagu veebipõhiste otsingumootorite,

sotsiaalmeedia ja veebipõhiste kataloogide kasvav kättesaadavus ja kasutamine, mis

pakuvad ajakohast viisi kontaktandmete leidmiseks, ei õigusta numbripõhiste

isikutevahelise side teenuste osutajate kohustuse säilitamist. Lisaks on paljud

numbriinfoteenused nüüd kättesaadavad rakendustena või internetis, mis võimaldab

kasutajatel teavet digitaalselt otsida. Lisaks on asjakohane tagada eraelu puutumatuse ja

isikuandmete kaitse õiguse kõrgetasemeline kaitse, kui füüsilisest isikust

lõppkasutajatelt küsitakse nõusolekut enne nende isikuandmete kataloogi lisamist.

Lisaks füüsilistele isikutele tuleks kaitsta ka juriidiliste isikute õigustatud huve, mis on

seotud nende andmete lisamisega kataloogi. Direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamine näitas,

et liikmesriikide tavad seoses füüsilisest isikust lõppkasutajate valikuga lisada nende

isikuandmed kataloogi on erinevad. Mõnikord näevad liikmesriigid ette, et

lõppkasutajatel on õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete lisamisele siseriiklikesse

õigusaktidesse või füüsilise isiku nõusoleku tagasivõtmist ei jagata kolmandate

isikutega, kes töötlevad kataloogidest pärit isikuandmeid, mis võib mitte ainult alandada

kaitsetaset kogu liidus, vaid tuua lõppkasutajate jaoks kaasa ka pahatahtlike osalejate

petturlikud tavad. Nõusoleku taotlemine, sealhulgas kontaktandmete jagamine

elektroonilisel või paberkandjal, olenemata teenuseosutajast, peaks olema kooskõlas

määrusega (EL) 2016/679.

(308) Kooskõlas harta eesmärkide ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud

kohustustega peaks õigusraamistik tagama, et kõigil lõppkasutajatel, sealhulgas

puuetega lõppkasutajatel, eakatel ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajatel, on lihtne ja

samaväärne juurdepääs taskukohastele kvaliteetsetele teenustele, olenemata nende

elukohast liidus. Amsterdami lepingule lisatud 22. deklaratsioonis54 on sätestatud, et

liidu institutsioonid võtavad ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaste meetmete

väljatöötamisel arvesse puuetega inimeste vajadusi.

(309) Tagamaks, et puuetega lõppkasutajad saavad kasu konkurentsist ja teenuseosutajate

valikust, mis on enamikul lõppkasutajatel, peaksid pädevad asutused vajaduse korral ja

riigisiseseid tingimusi arvesse võttes ning pärast puuetega lõppkasutajatega

konsulteerimist täpsustama puuetega lõppkasutajate suhtes kehtivaid

tarbijakaitsenõudeid, mida üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajad peavad

täitma. Sellised nõuded võivad eelkõige sisaldada teenusepakkujate kohustust tagada, et

puuetega lõppkasutajad saaksid nende teenuseid kasutada samaväärsetel tingimustel,

sealhulgas nii hinna, tariifide kui ka kvaliteedi mõttes, kui teised lõppkasutajad,

sõltumata kõnealustele teenusepakkujatele tekkivatest mis tahes lisakuludest.

Samaväärset juurdepääsu ja valikut käsitlevate meetmete võtmisel peaksid pädevad

asutused soodustama käesoleva standardimist käsitleva määruse sätete kohaselt

kehtestatud asjakohaste standardite ja spetsifikatsioonide järgimist. Puuetega

lõppkasutajate tarbijakaitsenõudeid võib kohaldada ka teenusepakkujate vaheliste

hulgimüügikokkulepete suhtes. Teenusepakkujatele üleliigse koormuse tekitamise

vältimiseks peaksid pädevad asutused kontrollima, kas võrdse juurdepääsu ja valiku

eesmärke oleks võimalik saavutada ilma selliste meetmeteta.

(310) Lõppkasutajatele peaks kõigi liidus uute M-kategooria sõidukite raadiovastuvõtu ja

digitaaltelevisiooni vastuvõtu jaoks müüdavate seadmete puhul olema tagatud nende

koostalitlusvõime. Liikmesriikidel peaks selliste seadmete puhul olema võimalik nõuda

ühtlustatud miinimumstandardite kohaldamist. Selliseid standardeid tuleks aeg-ajalt

kohandada, pidades silmas tehnoloogia ja turu arengut.

(311) Kui liikmesriigid otsustavad kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/1535 võtta meetmeid

tarbijatele mõeldud raadiovastuvõtjate koostalitlusvõime tagamiseks, peaks mõju

väikese väärtusega raadiovastuvõtjate turule olema piiratud ning vastuvõtjad peaksid

suutma vastu võtta ja taasesitada raadioteenuseid, mida osutatakse maapealse

digitaalraadioringhäälingu või IP-võrkude kaudu, et tagada koostalitlusvõime säilimine.

See võib suurendada ka avalikku julgeolekut, võimaldades kasutajatel kasutada laiemat

EÜT C 340, 10.11.1997, lk 115, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/ams/fna_1/dcl_22/sign.

valikut tehnoloogiaid, et pääseda liikmesriikides juurde hädaolukorda käsitlevale teabele

ja sellist teavet vastu võtta.

(312) Tarbijate raadio- ja televisiooniseadmete koostalitlusvõimet käsitlevad sätted ei piira

uute M-kategooria sõidukite raadiovastuvõtjate võimet võtta vastu ja taasesitada ka

raadioteenuseid, mida edastatakse maapealse raadio analoogringhäälingu kaudu, samuti

ei takista need sätted liikmesriikidel kehtestada kohustusi selleks, et tagada digitaalsete

raadiovastuvõtjate võime vastu võtta ja taasesitada maapealse raadio

analoogringhäälingu kaudu edastavaid raadioteenuseid.

(313) Ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist, ei tohiks käesolev määrus takistada

liikmesriike võtmast vastu maapealse digitaaltelevisiooni seadmetega seotud tehnilisi

norme, et valmistada ette tarbijate üleminekut uutele maapealse ringhäälingu

standarditele ning vältida selliste seadmete tarnimist, mis ei vasta kasutuselevõetavatele

standarditele.

(314) Liikmesriikidel peaks olema jätkuvalt võimalik kehtestada oma jurisdiktsiooni alla

kuuluvatele ettevõtjatele proportsionaalseid edastamiskohustusi avaliku poliitika

õigustatud kaalutlustel, kuid selliseid kohustusi tuleks kehtestada üksnes juhul, kui need

on vajalikud liikmesriikide poolt kooskõlas liidu õigusega selgelt määratletud üldist huvi

pakkuvate eesmärkide saavutamiseks, ning need peaksid olema proportsionaalsed ja

läbipaistvad. Edastamiskohustusi peaks olema võimalik kohaldada kindlaksmääratud

meediateenuste pakkujate pakutavate kindlate raadio- ja televisioonikanalite ning

lisateenuste suhtes. Liikmesriikide kehtestatud kohustused peaksid olema

proportsionaalsed ja läbipaistvad, pidades silmas selgelt määratletud üldist huvi

pakkuvaid eesmärke. Tagamaks, et edastamiskohustused on läbipaistvad,

proportsionaalsed ja selgelt määratletud, peaksid liikmesriigid oma õigusega

kehtestatavaid edastamiskohustusi objektiivselt põhjendama. Kohustused tuleks

kavandada selliselt, et need soodustaksid piisavalt tõhusate investeeringute tegemist

infrastruktuuri.

(315) Üldsusele raadio- ja televisiooniülekannete edastamiseks kasutatavate elektroonilise side

võrkude ja teenuste hulka kuuluvad kaabellevivõrgud, IP-televisioon, satelliitvõrgud ja

maapealsed ringhäälinguvõrgud. Lisaks sellele võivad sellised võrgud hõlmata ka muid

võrke, kuivõrd märkimisväärse hulga lõppkasutajate jaoks on sellised võrgud raadio- ja

televisiooniülekannete vastuvõtmiseks peamine vahend. Televisiooni analoogedastusega

seotud edastamiskohustuste kehtestamist tuleks kaaluda üksnes juhul, kui sellise

kohustuse puudumine põhjustaks märkimisväärseid häireid märkimisväärsele hulgale

lõppkasutajatele või kui kindlaksmääratud televisioonikanalite puhul puuduvad muud

edastusvõimalused. Edastamiskohustuste hulka võib kuuluda selliste teenuste

edastamine, mis on välja töötatud spetsiaalselt puuetega lõppkasutajatele võrdväärse

juurdepääsu võimaldamiseks. Seega hõlmavad täiendavad teenused puuetega

lõppkasutajate juurdepääsu parandamiseks mõeldud teenuseid, nagu videotekst,

subtiitrid kurtidele või vaegkuuljatele lõppkasutajatele, audiokirjeldused, pealeloetavad

subtiitrid ja viipekeelne tõlge, ning võivad vajaduse korral hõlmata juurdepääsu seotud

toorandmetele. Arvestades ühendatud televisiooniteenuste kasvavat pakkumist ja

vastuvõtmist ning elektrooniliste saatekavade jätkuvat tähtsust lõppkasutajate valikute

jaoks, võivad edastamiskohustused hõlmata saatega seonduvate andmete edastamist,

mida on vaja ühendatud tele- ja elektroonilise saatekava funktsioonide toetamiseks.

Saadetega seonduvad andmed peaksid hõlmama teavet saate sisu kohta ja selle kohta,

kuidas saatele juurde pääseda, mitte saate sisu ennast.

(316) Liikmesriigid peaksid edastamiskohustused läbi vaatama, võttes arvesse tehnoloogia ja

turu arengut ning tagamaks, et need on jätkuvalt proportsionaalsed saavutatavate

eesmärkidega. Vajaduse korral peaks kohustuste puhul olema sätestatud ka

proportsionaalse tasu võimalus, mis tuleks kindlaks määrata liikmesriigi õiguses. Sellisel

juhul tuleks liikmesriigi õiguses määrata kindlaks ka asjakohase tasu arvutamiseks

kohaldatav meetod. See metoodika peaks vältima vastuolusid juurdepääsu

parandusmeetmetes, mida riikide reguleerivad asutused võivad kehtestada ringhäälingus

kasutatavate ülekandeteenuste osutajate suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse

turujõuga ettevõtjateks. Kui aga tähtajalise lepinguga on ette nähtud teistsugune

metoodika, peaks olema võimalik jätkata selle metoodika kohaldamist lepingu kestuse

ajal. Kui puuduvad riigisisesed sätted tasu osas, peaksid raadio- ja televisioonikanalite

pakkujad ning nende kanalite edastamiseks kasutatavate elektroonilise side võrkude

pakkujad saama proportsionaalse tasu kokku leppida lepingus.

(317) Õigusraamistik ja selle juhtimisstruktuurid, sealhulgas komisjon, riikide reguleerivad

asutused ja muud pädevad asutused, BEREC ja BERECi Büroo, on andnud häid tulemusi

siseturu ühtlustamisel. Riiklikud turud on siiski endiselt killustunud ning elektrooniliste

võrkude ja teenuste siseturgu ei ole saavutatud. See mõjutab elektroonilise side teenuste

osutajaid, kes tegelevad piiriülese äritegevusega või tegutsevad märkimisväärses arvus

liikmesriikides, sealhulgas seal, kus on olemas BERECi suunised. Hindamise käigus

tehti eelkõige kindlaks kolm probleemset küsimust: esiteks tugev riiklik mõju

BERECile, mis võib mõjutada tema väljundite mõju siseturule, teiseks riikide

reguleerivate asutuste pädevuse asümmeetriline laiendamine, mis tekitab vastuolusid

riikide reguleerivate asutuste panuses BERECi töösse, ning kolmandaks ressursside

piiratus ja struktuursed puudused, mis mõjutavad BERECi suutlikkust täita talle

määratud ülesandeid. Seepärast tuleb juhtimisraamistikku edasi arendada, et toetada

elektroonilise side siseturu väljakujundamist kogu liidus, tagades järjepidevad

lähenemisviisid eeskirjade kohaldamisel ning suurema koordineerimise riikide

reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutuste vahel riigi tasandil, liidu tasandi liidu

organite ja asutuste vahel ning riigi ja liidu tasandi vahel.

(318) Teatavaid ülesandeid peaksid täitma üksnes riikide reguleerivad asutused, nimelt

asutused, mis on sõltumatud nii sektorist kui ka mis tahes välisest sekkumisest või

poliitilisest survest. Tagamaks, et kõik riikide reguleerivad asutused on pädevad täitma

vajalikke ülesandeid ja et BERECi väljundid esindavad hästi liikmesriikide seisukohta,

tuleks neid ülesandeid laiendada näiteks ülesannetele, mis on seotud teadete käsitlemise

ja ühtse passi menetlusega üldloa korra alusel, ülesannetele, mis on seotud kiudoptilisele

kaablile ülemineku meetmete rakendamisega või valmisoleku ja vastupidavuse

toetamisega. Võttes eelkõige arvesse riikide reguleerivate asutuste asjatundlikkust turu

reguleerimise ja konkurentsi valdkonnas, peaksid nad olema pädevad otsustama spektri

eraldamise menetluste turu kujundamise ja konkurentsiga seotud aspektide üle. Kui ei

ole sätestatud teisiti, peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata muid käesolevas

määruses sätestatud reguleerimisülesandeid kas riiklikele reguleerivatele asutustele või

muudele pädevatele asutustele. Liikmesriigid peaksid edendama riigi reguleerivate

asutuste pädevuste stabiilsust seoses liidu elektroonilise side reguleeriva raamistiku

ülevõtmisest tulenevate ülesannete, eelkõige turukonkurentsi või turule sisenemisega

seotud ülesannete määramisega. Kui ülesanded antakse muule pädevale asutusele, peaks

ta enne otsuse tegemist konsulteerima riigi pädeva asutusega. Vastavalt hea koostöö

põhimõttele peaksid riigi reguleerivad ja muud pädevad asutused oma ülesannete

täitmisel vahetama teavet.

(319) Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile riigi reguleeriva asutuse ja muude pädevate

asutuste nimed. Trasside rajamise õigusi andvatel pädevatel asutustel peaks olema

võimalik täita teavitamisnõuet viitega määruse (EL) 2024/1309 kohaselt loodud ühtsele

teabepunktile.

(320) Kooskõlas reguleerija ja operaatori tegevuse lahususe põhimõttega peaksid liikmesriigid

kindlustama riigi reguleerivate ja muude pädevate asutuste sõltumatuse, et tagada nende

otsuste erapooletus. Nimetatud sõltumatuse nõue ei piira liikmesriikide institutsionaalset

sõltumatust, nende põhiseaduslikke kohustusi ega neutraalsuse põhimõtet seoses omandi

õigusliku režiimiga, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 345.

(321) Selleks et tagada reguleeriva raamistiku tõhus kohaldamine ning suurendada riigi

reguleeriva asutuse autoriteeti ja otsuste prognoositavust, tuleks riigi reguleerivat asutust

kaitsta välise sekkumise või poliitilise surve eest, mis võiks ohustada tema poolt

menetletavate küsimuste sõltumatut hindamist. Kõnealuse välismõju tõttu ei sobi riigi

seadusandlikud organid tegutsema riigi reguleeriva asutusena reguleeriva raamistiku

kohaselt. Selleks peaksid liikmesriigid kõigepealt kehtestama eeskirjad riigi reguleeriva

asutuse juhi ametist vabastamise põhjuste kohta, et kõrvaldada kõik põhjendatud

kahtlused selle asutuse neutraalsuse ja välistest teguritest sõltumatuse suhtes. Selleks et

vältida meelevaldset ametist vabastamist, peaks ametist vabastatud liikmetel olema õigus

taotleda, et pädevad kohtud kontrolliksid, kas ametist vabastamiseks on mõjuv põhjus,

sealhulgas käesolevas määruses sätestatud põhjus. Selline ametist vabastamine peaks

olema seotud ainult juhi või liikme isiklike või tööalaste omadustega. On oluline, et riigi

reguleerivatel asutustel oleks oma eelarve, mis võimaldaks neil eelkõige tööle võtta

piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks see eelarve igal

aastal avaldada. Asutused peaksid saama oma eelarve piires iseseisvalt oma ressursse

hallata, nii rahalisi kui ka inimressursse. Erapooletuse tagamiseks peaksid liikmesriigid,

kes säilitavad oma riigi reguleerivate asutuste või muude pädevate asutuste eelarvesse

halduskulude kaudu panustavate ettevõtjate omandiõiguse või kontrolli nende üle,

tagama, et omandi või kontrolliga seotud tegevus on eelarve üle teostatavast kontrollist

struktuuriliselt tõhusalt eraldatud.

(322) Riigi reguleerivate asutuste sõltumatust tuleks veelgi kindlustada, et selle juht ja liikmed

ei laseks end mõjutada välisel survel, ning selleks tuleks ette näha minimaalne ametisse

määramise kvalifikatsioon ja ametiaja minimaalne kestus. Peale selle peaksid

liikmesriigid seaduste ostmise riski maandamiseks, järjepidevuse tagamiseks ja

sõltumatuse suurendamiseks kaaluma juhatuse juhi või liikmete ametiaja pikendamise

võimaluse piiramist ning looma juhatuse ja tippjuhtkonna asjakohase rotatsiooni korra.

Selle võiks korraldada näiteks nii, et esinduskogu esimesed liikmed nimetatakse ametisse

erineva pikkusega ajavahemikuks, et nii nende kui ka edaspidi nende järglaste ametiajad

ei lõpeks samal ajal.

(323) Riigi reguleerivad asutused peaksid kandma vastutust selle eest, mil viisil nad oma

ülesandeid täidavad, ning neil peaks olema kohustus sellest aru anda. Kohustus peaks

tavapäraselt seisnema pigem iga-aastases aruande esitamise kohustuses kui

vajaduspõhistes aruandenõuetes; kui vajaduspõhiseid aruandenõudeid peaks esitatama

ebaproportsionaalselt, piiraks see asutuste sõltumatust ja takistaks neid oma ülesannete

täitmisel.

(324) Riikide reguleerivatel asutustel peaksid olema neile määratud ülesannete täitmiseks

piisavad rahalised vahendid ja inimressursid. Selleks et tugevdada BERECit, muuta see

esinduslikumaks ning kaitsta tema eksperditeadmisi, kogemusi ja teadmisi konkreetse

olukorra kohta kõigil riiklikel turgudel, peaks iga liikmesriik tagama, et

tema riigi reguleerival asutusel on piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mida

on vaja BERECi töös täielikuks osalemiseks.

(325) Komisjon asutas BERECi 2002. aastal55 komisjoni ekspertide töörühmana,

elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühmana

(ERG), et nõustada ja abistada komisjoni elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu

konsolideerimisel, tagades järjekindla reguleerimispraktika arengu ja liidu elektroonilise

side reguleeriva raamistiku järjepideva kohaldamise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EÜ) nr 1211/200956 asutati BEREC liidu asutusena, mis koosneb riikide

reguleerivatest asutustest ja asendab Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ning mida

toetab amet, mis on juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus, mis on loodud

kõnealuses määruses osutatud ülesannete täitmiseks, eelkõige BERECile

professionaalsete ja haldusalaste tugiteenuste osutamiseks. BERECile tõhusa toe

pakkumiseks oli büroo õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult sõltumatu. Määrusega

(EL) 2018/1971 loodi BERECi Tugiamet (edaspidi „BERECi Büroo“) liidu ametina

BERECi toetamiseks. Üldiselt on BERECi ja BERECi Büroo hindamine näidanud, et

mõlemad on oma ülesandeid ja eesmärke tulemuslikult täitnud ning seetõttu toimis

ülesehitus hästi ja seda saab säilitada.

(326) Oma ülesannete täitmiseks peaks BEREC koondama riikide reguleerivate asutuste ja

ODNi töötajate eksperditeadmised. BERECi eesmärk peaks olema tagada kõigi riikide

reguleerivate asutuste osalemine BERECi reguleerimisülesannete täitmisel ja tema

tegevuses.

(327) BEREC toimib riikide reguleerivate asutuste vahelise ning riikide reguleerivate asutuste

ja komisjoni vahelise koostöö foorumina nende kõigi liidu õigusraamistikust tulenevate

kohustuste täitmisel. BEREC toimib ka asutusena, kes analüüsis ja arutas elektroonilise

side valdkonna küsimusi ning andis nende kohta nõu Euroopa Parlamendile, nõukogule

ja komisjonile.

(328) Liidu institutsioonid ja riikide reguleerivad asutused peaksid saama BERECilt abi ja nõu,

sealhulgas mis tahes küsimuse asjakohase regulatiivse mõju kohta, mis puudutab

digiturgude üldist dünaamikat või nende suhteid, arutelusid ja teabevahetust kolmandate

isikutega ning parimate reguleerimistavade levitamist kolmandatele isikutele. Lisaks

oma panusele komisjoni avalikku konsulteerimisse peaks BEREC andma komisjonile

taotluse korral nõu seadusandlike ettepanekute koostamisel. Lisaks peaks BEREC olema

võimeline andma nõu Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende taotluse korral või omal

algatusel.

(329) Võttes arvesse elektroonilise side teenuseid osutavate sektorite üha suuremat lähenemist

ja nende arenguga seotud regulatiivsete küsimuste horisontaalset mõõdet, peaksid

BEREC ja ODN tegema koostööd riikide reguleerivate asutuste, muude liidu organite,

asutuste ja nõuanderühmadega, eelkõige raadiospektripoliitika nõukogu, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 loodud Euroopa

Komisjoni 29. juuli 2002. aasta otsus 2002/627/EÜ, millega luuakse elektrooniliste sidevõrkude ja -

teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2002/627/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337,

18.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1211/oj).

59

60

Andmekaitseinspektori, määrusega (EL) 2016/679 loodud57 Euroopa

Andmekaitsenõukogu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/13/EL loodud

audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) nr 526/2013 loodud Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa58 GNSSi

Agentuuri, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2006/2004 alusel loodud59

tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku, Euroopa konkurentsivõrgustiku ja60 Euroopa

standardiorganisatsioonidega ning olemasolevate komiteedega (nagu sidekomitee ja

raadiospektrikomitee), ilma et see piiraks nende rolli. Kui see on asjakohane, peaksid

BEREC ja ODN tegema koostööd ka liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega, kes

vastutavad konkurentsi, tarbijakaitse, küberturvalisuse ja andmekaitse eest, ning

kolmandate riikide pädevate asutustega, eelkõige elektroonilise side valdkonnas

pädevate reguleerivate asutustega või nende asutuste rühmadega, samuti rahvusvaheliste

organisatsioonidega, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. BERECil peaks

olema õigus pidada avalikke konsultatsioone huvitatud isikutega.

(330) BERECil kui riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni esindajatest koosneval tehnilisel

asutusel, kellel on eksperditeadmised elektroonilise side valdkonnas, on parimad

võimalused anda talle ülesandeid, näiteks aidata kaasa turu reguleerimisega seotud

riiklike meetmete eelnõude tõhusatele siseturu menetlustele, andes riikide

reguleerivatele asutustele ja muudele pädevatele asutustele vajalikke suuniseid, et tagada

ühised kriteeriumid ja järjepidev regulatiivne lähenemisviis. ODN peaks olema

varustatud nii, et see toetaks BERECit kõigis tema regulatiivsetes ülesannetes. See ei

piira ülesandeid, mis on kehtestatud riikide reguleerivatele asutustele, kes on

elektroonilise side turgudele ja nende kohalikele tingimustele kõige lähemal.

(331) Selleks et aidata kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, peaks

BEREC lisaks oma praegustele ülesannetele edendama tõhusat koostööd elektroonilise

side võrkude pakkujate ja tihedalt seotud sektorites tegutsevate ettevõtjate vahel, andes

välja suunised ökosüsteemi koostöö hõlbustamiseks tehnilistes ja äriküsimustes, mis on

seotud elektroonilise side teenuste või infoühiskonna teenuste ning uuenduslike toodete

ja teenuste osutamisega eelkõige lõppkasutajate hüvanguks, kooskõlas

konkurentsiõiguse normidega. BERECile tuleks anda ka uued vastupanuvõime ja

valmisolekuga seotud ülesanded, sealhulgas ODNi koostatud liidu digitaristute

valmisolekukava vastuvõtmine. BEREC peaks vastu võtma ka suunised tehniliste ja

õiguslike meetmete kohta, mis võiksid tõhusalt kaitsta lõppkasutajaid pettuste eest liidus.

(332) Riikide reguleerivad asutused peaksid BERECi reguleerivate asutuste nõukogu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete

vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ

(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu

kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, lk 69,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/696/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste

õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, lk 1,

ELi: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2394/oj).

61

62

63 4

liikmed nimetama tavaliselt riigi reguleeriva asutuse juhtide või selle kollegiaalse kogu

liikmete hulgast. BERECi reguleerivate asutuste nõukogu esimehe rolli rotatsiooni

eesmärk on tagada BERECi töö järjepidevus. Samuti edendatakse aseesimeeste rollide

rotatsiooni.

(333) BEREC peaks olema suuteline tegutsema liidu huvides, sõltumata igasugusest välisest

sekkumisest, sealhulgas poliitilisest survest või ärilisest sekkumisest. Seetõttu on oluline

tagada, et reguleerivate asutuste nõukogu liikmeteks nimetatud isikutel on võimalikult

suur isiklik ja funktsionaalne sõltumatus. Riigi reguleeriva asutuse juhil, selle

kollegiaalse kogu liikmel või nende asendajal on selline isikliku ja funktsionaalse

sõltumatuse tase. Täpsemalt peaksid nad oma ülesannete täitmisel olema sõltumatud ja

objektiivsed, ei peaks taotlema ega võtma vastu juhiseid ning nad peaksid olema kaitstud

meelevaldse ametist vabastamise eest. Asendusliikme ülesandeid reguleerivate asutuste

nõukogus võiks täita ka riigi reguleeriva asutuse juht, selle kollegiaalse kogu liige, ühe

liikme asendamine või riigi reguleeriva asutuse muu töötaja, kes tegutseb asendatava

reguleerivate asutuste nõukogu liikme nimel ja tema volituste piires.

(334) BEREC peaks pakkuma eksperditeadmisi ja looma usalduse tänu oma sõltumatusele,

nõustamise ja teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning oma

ülesannete hoolikale täitmisele ODNi toel. BERECi sõltumatus ei tohiks takistada tema

reguleerivate asutuste nõukogul pidada arutelusid eelnõude alusel, mille on koostanud

tema juhendamisel tegutsevad töörühmad.

(335) Raadiospektripoliitika töörühm loodi esimest korda otsusega 2002/622/EÜ, et aidata

kaasa siseturu arengule ja toetada liidu tasandi raadiospektripoliitika arengut. Otsus

2002/622/EÜ asendati hiljem komisjoni 11. juuni 2019. aasta otsusega.

Raadiospektripoliitika töörühm abistab ja nõustab komisjoni raadiospektripoliitika

küsimustes. Need hõlmavad raadiospektri kättesaadavust, ühtlustamist ja eraldamist,

teabe andmist raadiospektri eraldamise, kättesaadavuse ja kasutamise kohta,

raadiospektri kasutamise õiguste andmise meetodeid, raadiospektri ümberplaneerimist,

ümberpaigutamist, hindamist ja tõhusat kasutamist ning inimeste tervise kaitset.

Raadiospektripoliitika töörühm annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende

taotluse korral nõu raadiospektriga seotud küsimustes. Raadiospektripoliitika

töörühmast on saanud foorum, kus liikmesriigid koordineerivad direktiivist (EL)

2018/1972 tulenevate raadiospektriga seotud kohustuste täitmist, ning töörühmal on

keskne roll siseturu jaoks olulistes valdkondades, nagu raadiospektri piiriülene

koordineerimine ja standardimine.

(336) Üldiselt andsid raadiospektripoliitika töörühma tulemused väärtusliku panuse komisjoni

edasistesse kaalutlustesse, aitasid kaasa siseturu arengule ja toetasid liidu tasandi

raadiospektripoliitika väljatöötamist ning sidusrühmad tervitasid neid.

Raadiospektripoliitika töörühm ei kasutanud oma arvamustes siiski täielikult ära oma

volitusi nõustada liidu institutsioone raadiospektripoliitika laiemates aspektides üldiselt

(nt majandus-, poliitika-, kultuuri-, strateegilistes, julgeoleku-, tervishoiu- ja

sotsiaalküsimustes), osaliselt nõuetekohase tugistruktuuri puudumise tõttu. Tihe koostöö

BERECi ja raadiospektripoliitika töörühma vahel valdkondades, kus raadiospektriga

seotud küsimustel on regulatiivne mõju, nagu on ette nähtud direktiiviga (EL)

2018/1972, piirdus praktikas väheste ühisarvamuste või -aruannetega. Nii BEREC kui

ka raadiospektripoliitika töörühm tuginesid sisulises töös oma liikmete ressurssidele, mis

tähendab, et kõik riiklike ametiasutuste piirangud, olgu need eelarvelised, personali- või

töökoormusega seotud, kajastuvad nende suutlikkuses anda tõhus panus BERECi ja

raadiospektripoliitika töörühma töösse.

(337) Käesolevast määrusest tulenevad uued ülesanded, näiteks satelliitide poolt raadiospektri

kasutamise valdkonnas ja spektri ühtse turu menetluses, nõuavad raadiospektripoliitika

töörühma tugevdamist. See peaks arenema komisjoni nõuanderühmast BERECiga

sarnaseks ning ODN peaks pakkuma piisavat haldus- ja professionaalset tuge. Käesoleva

määrusega luuakse seega raadiospektripoliitika nõukogu, mis asendab

raadiospektripoliitika töörühma. Raadiospektripoliitika nõukogul peaks olema jätkuvalt

nõuandev roll liidu raadiospektripoliitika väljatöötamisel. Komisjon või Euroopa

Parlament või nõukogu võivad igal ajal taotleda, et raadiospektripoliitika nõukogu

võtaks vastu arvamuse või aruande mis tahes raadiospektripoliitikaga seotud küsimuse

kohta. Raadiospektripoliitika nõukogu peaks oma arvamustes võtma muu hulgas arvesse

tehnilisi, majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, strateegilisi, tervishoiualaseid ja

sotsiaalseid aspekte ning raadiospektri kasutajate erinevaid potentsiaalselt vastandlikke

vajadusi, et tagada õiglane, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne tasakaal. Lisaks

peaks RSPB võtma käesoleva määruse alusel uusi ülesandeid.

(338) Kuna raadiospektripoliitikaga seotud ülesanded nõuavad eri riikide pädevatelt asutustelt,

kes vastutavad spektriküsimuste eest, sealhulgas poliitilisi otsuseid tegevatelt organitelt,

eksperditeadmisi, ei saa raadiospektripoliitika nõukogu ülesandeid anda BERECile, mis

koosneb riikide reguleerivatest asutustest, kellel ei pruugi olla pädevust spektripoliitika

küsimustes.

(339) RSPB peaks koosnema RSPB juhatusest ja töörühmadest. Töörühmad peaksid tegema

ettevalmistavat tööd raadiospektripoliitika nõukogu aruteludeks samamoodi nagu

allrühmad on teinud seda raadiospektripoliitika töörühma puhul.

(340) Raadiospektripoliitika nõukogusse peaksid kuuluma kõrgetasemelised eksperdid

liikmesriikidest, kes vastutavad strateegilise raadiospektripoliitika eest. Need eksperdid

võivad olla riikide reguleerivatest asutustest või muudest pädevatest asutustest. RSPB

koosolekutel peaksid riikide delegatsioonid esitama konsolideeritud ja kooskõlastatud

riikliku seisukoha, olenemata sellest, kas vastutus raadiospektri eest on jagatud eri

riiklike asutuste vahel, mitte ainult seoses siseturu, vaid ka avaliku korra, avaliku

julgeoleku, kodanikukaitse ja kaitsepoliitikaga, kuna selline poliitika võib mõjutada

raadiospektri kui terviku korraldust.

(341) Raadiospektripoliitika töörühma praegune kord, mille kohaselt on esimehe ametiaeg

kaks aastat ja teda asendab aseesimees, osutus raadiospektripoliitika töörühma töö

järjepidevuse tagamisel kasulikuks. Seetõttu tuleks jätkata sarnase korra kohaldamist

raadiospektripoliitika nõukogu esimehe ja aseesimehe suhtes.

(342) CEPT tuleks kutsuda RSPB töös vaatlejaks, võttes arvesse, et RSPB tegevusel on

märkimisväärne mõju raadiospektrile üleeuroopalisel tasandil ning et CEPTil ja sellega

seotud organitel on raadiospektri haldamise valdkonnas ulatuslikud tehnilised

teadmised. CEPTi eksperditeadmistele tuginemine on asjakohane ka talle otsusega nr

676/2002/EÜ antud volituste alusel, et töötada välja tehnilised rakendusmeetmed

raadiospektri jaotamise ja teabe kättesaadavuse valdkonnas. Arvestades Euroopa

standardimise tähtsust raadiospektrit kasutavate seadmete arendamisel, on samuti oluline

kaasata vaatlejana Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI).

(343) Lisaks peaks BERECi reguleerivate asutuste nõukogul, raadiospektripoliitika nõukogul

ja võrguühenduse haldusnõukogul olema vajaduse korral ja igal üksikjuhul eraldi

võimalik kutsuda oma koosolekutele vaatlejana osalema isikuid, kelle arvamus võib olla

asjakohane, näiteks arvestades nende rolli ja eksperditeadmisi. Selline vaatleja staatus ei

tohiks olla alaline ning sellest tulenevalt tuleks kutsuda osalema reguleerivate asutuste

nõukogu, raadiospektripoliitika nõukogu või haldusnõukogu koosolekutel konkreetseks

koosolekuks. Võttes arvesse, et teatavad arutelud, mida BERECi ja raadiospektripoliitika

nõukogu liikmetelt võidakse nõuda, et nad täidaksid ülesandeid, mis on seotud näiteks

vastupanuvõimega või millel on tugev liidu mõõde, on tundlikud ja konfidentsiaalsed,

on vaja anda komisjonile õigus taotleda BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu

koosolekul osalemise piiramist. Sama võimalus taotleda osalemise piiramist tuleks anda

BERECi ja RSPB esimeestele, kes võivad esitada sellise taotluse kokkuleppel ODNi

direktoriga.

(344) BERECi reguleerivate asutuste nõukogu, RSPB nõukogu ja ODNi haldusnõukogu

peaksid aastas pidama vähemalt kaks korralist koosolekut. Võttes arvesse varasemaid

kogemusi ning BERECi ja RSPB suuremat rolli, võib BERECi reguleerivate asutuste

nõukogul, RSPB nõukogul ja ODNi haldusnõukogul olla vaja pidada lisakoosolekuid.

BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu vahelise koostöö edasiseks tõhustamiseks

võib kokku kutsuda reguleerivate asutuste nõukogu ja raadiospektripoliitika nõukogu

ühiskoosolekuid, et arutada nii BERECi kui ka raadiospektripoliitika nõukogu jaoks

olulisi küsimusi.

(345) BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu suuniste, arvamuste, aruannete ja muude

dokumentide ühtse turu mõõtme edasiseks suurendamiseks peaks hääletamisel reegliks

saama lihthäälteenamus.

(346) Kogemused on näidanud, et enamikku BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu

ülesandeid saab paremini täita töörühmade kaudu. BERECi töörühmad peaksid alati

tagama kõigi riikide reguleerivate asutuste seisukohtade ja panuste võrdse

arvessevõtmise, samas kui RSPB töörühmad peaksid tagama kõigi RSPB liikmete

seisukohtade ja panuste võrdse arvessevõtmise. Riigi reguleerivad asutused ja vajaduse

korral raadiospektri eest vastutavad pädevad asutused peaksid ametisse nimetamise

taotlustele kiiresti vastama, et tagada töörühmade kiire moodustamine, eelkõige selliste

töörühmade puhul, mis on seotud ajaliselt piiratud menetlustega. Töörühmades peaks

olema võimalik osaleda komisjoni ekspertidel. Selleks et veelgi suurendada BERECi ja

RSPB väljundite mõju siseturule, peaksid ODNi spetsialistid samuti süstemaatiliselt

toetama töörühmade tegevust ja andma sellesse oma panuse. BERECi reguleerivate

asutuste nõukogu ja raadiospektripoliitika nõukogu peaksid seetõttu looma ODNi kaudu

töörühmad ja nimetama ametisse nende esimehed, kes esindavad võimaluse korral

erinevaid riigi reguleerivaid asutusi ja vajaduse korral raadiospektri eest vastutavaid

pädevaid asutusi, ning ODNi, võttes arvesse eksperditeadmisi ja ODNi töötajate

kättesaadavust.

(347) Kui BERECi töörühm hindab siseturumenetluse raames riigi reguleeriva asutuse esitatud

riikliku meetme eelnõu ja töötab vajaduse korral välja arvamuse eelnõu, ei tohiks seda

mõjutada meetme ettepaneku teinud riigi reguleeriva asutuse ega komisjoni seisukohad.

Samuti ei tohiks raadiospektripoliitika nõukogu ja BERECi töörühmi, kes tegelevad

teatatud riiklike meetmete eelnõudega spektri ühtse turu menetluses, mõjutada ei meetme

ettepaneku teinud pädeva asutuse ega komisjoni seisukohad. Seepärast ei tohiks

komisjoni ja asjaomase riigi reguleeriva asutuse või spektri eest vastutava pädeva asutuse

eksperdid erandkorras osaleda BERECi või raadiospektripoliitika nõukogu asjaomase

töörühma koosolekutel.

(348) Raadiospektripoliitika töörühmal on olnud oluline roll liidu WRCde ettevalmistamisel,

määrates koos komisjoniga kindlaks WRCde päevakorra punktid, mis võivad mõjutada

liidu õigust, poliitikat või programme, ning soovitades seisukohta, mille liit peaks

WRCdel võtma. Kuna neid soovitusi ei tohiks mõjutada ükski ELi-väline haldusasutus,

on raadiospektripoliitika töörühma asjaomase alarühma liikmed üksnes liikmesriikide ja

komisjoni eksperdid. Selline kord peaks jätkuma ka pärast seda, kui

raadiospektripoliitika nõukogu on raadiospektripoliitika töörühma ülesanded üle võtnud.

(349) Vajaduse korral ja sõltuvalt ülesannete jaotusest iga liikmesriigi ametiasutustele tuleks

kutsuda osalema teisi pädevaid asutusi ning nende seisukohti tuleks arvesse võtta

asjaomases BERECi töörühmas, kui nende eksperditeadmised on vajalikud. Kui teiste

pädevate asutuste eksperdid ei saa sellistel koosolekutel osaleda, peaksid riigi

reguleerivad asutused tõendama, et nende seisukohti on arvesse võetud. Igal juhul tuleks

säilitada BERECi sõltumatus. Reeglina peaksid BERECil ja raadiospektripoliitika

nõukogu töörühmadel olema konkreetsed volitused ja need tuleks saata laiali niipea, kui

nende volitused on lõppenud. Sel viisil oleks BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu

töö paindlikum ning eksperdid oleksid kaasatud seal, kus ja nii kaua kui vaja. Teisest

küljest peaks olema võimalik luua BERECi või raadiospektripoliitika nõukogu alalisi

töörühmi, kui nende tegevus on korduv.

(350) Raadiospektripoliitika töörühma praegune tava töötada kaheaastase tööprogrammi alusel

osutus positiivseks, kuna sellega nähti ette kaheaastane tegevuse järjepidevus ilma

tarbetut halduskoormust tekitamata. See võimaldas kaasata riikide eksperte

ratsionaalsemalt, korraldades raadiospektripoliitika töörühma tegevust sõltuvalt

tegevuse kiireloomulisusest ja tundlikkusest, võimaldades seega viia kõik tegevused

lõpule vähemalt kahe aasta jooksul. See hea tava peaks jätkuma koos

raadiospektripoliitika nõukoguga ja selle peaks omaks võtma ka BEREC. Komisjonil

peaks olema võimalik taotleda BERECilt või raadiospektripoliitika nõukogult arvamust

igal ajal kaheaastase tsükli jooksul, isegi kui taotlusel põhinev tegevus jätkuks järgmise

kaheaastase tsükli jooksul.

(351) Halduskoormuse vähendamiseks peaksid BEREC ja raadiospektripoliitika nõukogu

kumbki kooskõlas oma vastavate tööprogrammidega võtma iga kahe aasta järel vastu

aruande oma tegevuse kohta.

(352) Selleks et tagada liidu elektroonilise side ja raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku

ühtne ja järjepidev kohaldamine, on vaja tugevdada BERECi ja raadiospektripoliitika

nõukogu vahelist koostööd. Võttes arvesse elektroonilise side reguleerimise ja

raadiospektri haldamise üha suuremat vastastikust sõltuvust, on struktureeritud,

korrapärane ja süstemaatiline koostöö, sealhulgas ühiskoosolekute ja ühiste töörühmade

kaudu, väga oluline, et vältida regulatiivset killustatust, suurendada poliitika sidusust ja

toetada siseturu tõhusat toimimist.

(353) BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu vahelise koostöö tõhustamiseks peaksid

BERECi reguleerivate asutuste nõukogu esimees ja raadiospektripoliitika nõukogu

esimees kohtuma vähemalt kaks korda aastas. BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu

tihedat koostööd vajavate küsimuste lahendamiseks peaksid esimehed tegema oma

vastavatele nõukogudele ettepanekuid ühistegevuseks, sealhulgas ühiste rakkerühmade

loomiseks. BERECi ja raadiospektripoliitika nõukogu tööprogrammides tuleks

kirjeldada ka küsimusi, mille puhul on kindlaks tehtud tihe koostöö. Valdkonnad, kus on

soovitatav teha rohkem koostööd, võiksid hõlmata vastastikust huvi pakkuvaid

regulatiivseid küsimusi, eelkõige turu reguleerimist ja raadiospektriga seotud

konkurentsi, samuti satelliitsidet, vertikaalseid, 5G- ja 6G-võrke ning tulevast

mobiilsidet.

(354) BERECi Büroo rolli, kes praegu pakub BERECile peamiselt haldustuge, tuleks

suurendada, et pakkuda BERECile ja raadiospektripoliitika nõukogule tuge

haldusküsimustes ja eksperditeadmisi neile määratud ülesannete väärtuse kohta. Selleks

tuleks kohandada BERECi Büroo struktuuri ja suurendada selle eelarvevahendeid.

BERECi Büroo uus ametlik nimi peaks olema „Digivõrkude Büroo“. Ameti

lühinimetusena tuleks kasutada nimetust „ODN“.

(355) Võttes arvesse elektroonilise side võrkude ja digivõrgu taristute kasvavat keerukust ja

strateegilist tähtsust ning nende kasvavat vastastikust sõltuvust raadiospektripoliitikast,

on vaja luua tugevdatud liidu tasandi tugistruktuur. ODNil peaks olema keskne roll

BERECit ja RSPBd toetavate eksperditeadmiste, analüüsisuutlikkuse ja koordineerimise

pakkumisel, austades samal ajal täielikult nende vastavaid volitusi ja sõltumatust.

Tugevam ja struktureeritud toetus liidu tasandil on oluline, et tagada liidu õiguse

järjepidev kohaldamine, suurendada regulatiivset ja poliitika sidusust, vältida siseturu

killustumist ja toetada liidu digieesmärkide tulemuslikku rakendamist.

(356) ODN peaks pakkuma BERECi ja RSPB tööks kogu vajalikku professionaalset ja

haldustuge, sealhulgas rahalist, korralduslikku ja logistilist tuge, ning aitama kaasa

BERECi ja RSPB tööle.

(357) Tagamaks, et BEREC saab oma ülesannete täitmisel piisavat toetust, ja selleks, et

suurendada oma väljundite mõju siseturule, tuleks käesoleva määrusega määrata ODNile

selge ja kindlaksmääratud roll ja ülesanded, näiteks osaleda aktiivselt BERECi

töörühmade kogu tegevuses ja anda sellesse oma panus, koostada kava elektroonilise

side võrkude, teenuste ja muude digitaristute vastupidavuse ja valmisoleku

tugevdamiseks liidu tasandil looduslike või inimtegevusest tingitud häirete, kriiside või

vääramatu jõu korral, millel võib olla märkimisväärne kahjulik mõju elanikkonnale või

siseturu toimimisele, ning toetada koordineerimist riikide reguleerivate asutuste ja

muude pädevate asutuste vahel, et hõlbustada liidus tegutsemiseks ühtsete lubade

andmist. Võttes arvesse, et ODN peab talle BERECi, RSPB või komisjoni toetamiseks

antud ülesannete täitmiseks andmeid koguma ja analüüsima, on asjakohane teha ODNile

ülesandeks avaldada informatiivseid aastaaruandeid elektroonilise side ühtse turu suunas

tehtud edusammude kohta. Sellistes aruannetes tuleks kirjeldada turuolukorda, turu

struktuuri ja käesoleva määruse alusel rakendatud meetmete mõju siseturule, sealhulgas

ühinemiste järelmõju turule. Komisjon võib neid digikümnendi aruannete koostamisel

arvesse võtta.

(358) Võrgustikule tuleks anda ka ülesanded, mis toetavad raadiospektripoliitika komisjoni,

näiteks pakkuda raadiospektripoliitika komisjoni juhatusele ja selle töörühmadele

analüütilist, halduslikku ja logistilist tuge neile käesoleva määrusega pandud ülesannete

täitmisel. ODN peaks abistama ka komisjoni ja RSPBd liidu loa andmisel

satelliitvõrkude ja -teenuste pakkumiseks ning raadiospektri kasutamiseks satelliidi

jaoks ning komisjoni taotluse korral peaks ta abistama teda valikumenetluse läbiviimisel

liidu tasandil. ODN peaks toimima ka kohana, kus komisjon loob ühtse kontaktpunkti

menetluse, et hõlbustada raadiospektri eraldamist ühistel loatingimustel.

(359) Kuna ODN asendab BERECi Bürood, peaks see olema liidu asutus, millel on juriidilise

isiku staatus ning mis on õiguslikult, halduslikult ja rahaliselt sõltumatu. Liidu

detsentraliseeritud asutusena peaks ODN tegutsema oma volituste ja olemasoleva

institutsioonilise raamistiku piires. Seda ei tuleks käsitada välismaailmale ELi seisukoha

edastajana ega liidu nimel õiguslike kohustuste võtjana. Vastavalt liikmesriikide

valitsuste esindajate otsusele peaks selle asukoht jääma Riiasse61. Läti Vabariigi

valitsuse ja ameti vaheline esimene asukohaleping jõustus 5. augustil 2011. Seejärel

asendati see 21. detsembril 2020 allkirjastatud uue peakorterilepinguga vastavalt

määruse (EL) 2018/1971 artiklile 47.

(360) ODN peaks koosnema haldusnõukogust ja direktorist.

(361) ODNi haldusnõukogu peaks tegema otsuseid haldusküsimustes, nagu eelarve, personal

ja auditid, ning BERECi reguleerivate asutuste nõukogu peaks keskenduma BERECi

ülesannetega seotud regulatiivsetele küsimustele. Haldusnõukogu peaks koosnema

riiklike reguleerivate asutuste, komisjoni ja raadiospektripoliitika nõukogu esindajatest.

Põhimõtteliselt peaksid riikide reguleerivate asutuste esindajad haldusnõukogus olema

samad isikud, kes on määratud BERECi reguleerivate asutuste nõukogusse, kuid riikide

reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik määrata muid esindajaid, kes vastavad

samadele nõuetele. Arvestades, et ODNi ülesanne on toetada ka RSPBd, peaks RSPB

esimees olema haldusnõukogu liige, et tagada RSPB vajaduste piisav käsitlemine.

(362) Käesolevas määruses sätestatakse, et haldusnõukogu delegeerib asjakohased ametisse

nimetava asutuse volitused direktorile, kellel on õigus need volitused edasi delegeerida.

Selle eesmärk on aidata kaasa ODNi töötajate ühtse kontaktpunkti tõhusale haldamisele

taotluste ja teadete esitamiseks.

(363) Direktor peaks jääma ODNi esindajaks õigus- ja haldusküsimustes. Haldusnõukogu

peaks RSPB esindaja positiivse arvamuse korral ning pärast avatud ja läbipaistvat

valikumenetlust nimetama ametisse direktori, et tagada kandidaatide range hindamine ja

kõrge sõltumatuse tase.

(364) ODNil peaks olema oma ülesannete täitmiseks piisavalt töötajaid. Kõiki ODNile

määratud ülesandeid, sealhulgas BERECit ja RSPBd nende ülesannete täitmisel

toetavaid professionaalseid ja haldusteenuseid, samuti vastavust finants-, personali- ja

muudele kohaldatavatele eeskirjadele ning ODNilt nõutavate operatiivülesannete

suuremat osakaalu võrreldes haldusülesannetega, tuleks nõuetekohaselt hinnata ja

kajastada ressursside programmitöös.

(365) Kuna ODN on liidu asutus,62 tuleks selle suhtes kohaldada komisjoni delegeeritud

määrust (EL) 2019/715.

(366) Selleks et tagada ODNi autonoomia ja sõltumatus ning toetada BERECi ja RSPB tööd,

peaks ODNil olema oma eelarve. Eelarve peaks olema piisav ning kajastama BERECile,

RSPB-le ja ODNile antud lisaülesandeid ja nende suuremat rolli. ODNi tuleks rahastada

peamiselt liidu üldeelarvest. Tagamaks, et ODNil on oma ülesannete täitmiseks piisav

eelarve, peaks tal siiski olema võimalik nõuda ettevõtjatelt tasu liidu satelliitlubade ja

üleeuroopaliste numeratsiooniressursside saamise ja haldamise eest. Nende tasude

suuruse ja maksmise korra peaks kehtestama komisjon rakendusaktidega. ODNi

Liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud 31. mai 2010. aasta otsus elektroonilise side

Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) büroo asukoha kohta (2010/349/EL) (ELT

L 156, 23.6.2010, lk 12).

Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta

asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)

2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/715/oj).

65

66

rahastamine peaks toimuma vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele,

nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni

16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 2763. Selleks et

veelgi laiendada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidevat rakendamist,

peaksid BERECi reguleerivate asutuste nõukogu, raadiospektripoliitika nõukogu,

asjakohasel juhul töörühmad ja haldusnõukogu olema avatud osalemiseks kolmandate

riikide elektroonilise side või spektripoliitika valdkonnas pädevatele asutustele, kui need

kolmandad riigid on sõlminud liiduga sellekohased lepingud, näiteks EMP EFTA riigid

ja kandidaatriigid.

(367) BERECil ja raadiospektripoliitika nõukogul peaks olema õigus kehtestada pädevate liidu

organite, asutuste ja nõuanderühmade, kolmandate riikide pädevate asutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega töökord, mis ei tohiks tekitada õiguslikke kohustusi.

Sellise töökorralduse eesmärk võiks olla näiteks koostöösuhete arendamine ja arvamuste

vahetamine regulatiivsetes küsimustes. Komisjon peaks tagama, et vajalik töökord on

kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning et BEREC ja raadiospektripoliitika

nõukogu tegutsevad oma volituste ja olemasoleva institutsioonilise raamistiku piires ega

esinda liidu seisukohta välisauditooriumile ega võta liidule rahvusvahelisi kohustusi.

BERECi, RSPB ja ODNi töös osalemine ilma hääleõiguseta nende kolmandate riikide

ametiasutustes, kellel lasub esmane vastutus elektroonilise side või spektri valdkonnas,

peaks olema võimalik ainult siis, kui on kehtestatud asjakohane töökord.

(368) Selleks et veelgi laiendada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidevat

rakendamist, peaksid BERECi reguleerivate asutuste nõukogu, raadiospektripoliitika

nõukogu, töörühmad ja haldusnõukogu olema avatud osalemiseks kolmandate riikide

elektroonilise side või spektripoliitika valdkonnas pädevatele asutustele, kui need

kolmandad riigid on sõlminud liiduga sellekohased lepingud, näiteks EMP EFTA riigid

ja kandidaatriigid.

(369) Selleks et tagada konfidentsiaalsuse kõrge tase ja vältida huvide konflikte, tuleks

BERECi, RSPB ja ODNi organisatsiooniliste organite liikmete suhtes nendes küsimustes

kohaldatavaid eeskirju kohaldada nende asendusliikmete suhtes.

(370) Riikide reguleerivad asutused peaksid tegema koostööd BERECi ja ODNiga ning andma

neile õigeaegset ja täpset teavet tagamaks, et BEREC ja ODN suudavad oma ülesandeid

täita. BEREC ja ODN peaksid samuti jagama lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt

komisjoni, riikide reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutustega kogu vajalikku

teavet. Asjakohastel juhtudel tuleks tagada teabe konfidentsiaalsus. Hinnates, kas taotlus

on nõuetekohaselt põhjendatud, peaks BEREC võtma arvesse seda, kas taotletud teave

on seotud üksnes asjaomastele asutustele antud ülesannete täitmisega. Sama kehtiks

mutatis mutandis raadiospektripoliitika nõukogu ja raadiospektri eest vastutavate

pädevate asutuste kohta.

(371) ODN peaks looma ühise teabe- ja sidesüsteemi, et vältida teabenõuete dubleerimist ja

hõlbustada teabevahetust kõigi asjaomaste asutuste vahel.

(372) Komisjon peaks korrapäraselt hindama BERECi, RSPB ja ODNi toimimist ning nende

institutsioonilise struktuuri tõhusust muutuvas digikeskkonnas. Kui komisjon leiab

hindamise tulemusena, et käesoleva määrusega kehtestatud institutsiooniline struktuur ei

16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu

Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning

usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite

kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28, ELI:

http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj

http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj).

ole selle eesmärkide saavutamiseks tõhus, eelkõige selleks, et tagada elektroonilise side

reguleeriva raamistiku järjepidev rakendamine, peaks ta esitama vajalikud

muudatusettepanekud.

(373) BERECi Büroo, mis asutati määrusega (EL) 2018/1971 juriidilise isiku staatusega

detsentraliseeritud asutusena, on käesoleva määrusega loodud ODNi õigusjärglane

seoses omandiõiguse, lepingute, sealhulgas asukoha kindlaksmääramise, õiguslike

kohustuste, töölepingute, finantskohustuste ja vastutusega. BERECi,

raadiospektripoliitika töörühma ja võrguühenduse töö järjepidevuse tagamiseks peaksid

BERECi reguleerivate asutuste nõukogu ja raadiospektripoliitika töörühma praegused

liikmed ning BERECi Büroo direktor ja haldusnõukogu liikmed jääma ametisse kuni

oma ametiaja lõpuni.

(374) Riigi reguleerivad asutused, muud pädevad asutused ja BEREC peavad oma ülesannete

tulemuslikuks täitmiseks koguma turuosalistelt teavet, sealhulgas hindama üldtingimuste

vastavust käesolevale määrusele, peatamata hindamise ajal nende tingimuste

kohaldatavust. Erandina võib samuti olla vaja koguda teavet teistelt ettevõtjatelt, kes

tegutsevad sektorites, mis on tihedalt seotud elektroonilise side teenuste sektoriga, nt sisu

pakkujad, kelle käsutuses on vajalik teave oma ülesannete täitmiseks liidu õiguse

kohaselt. Võib juhtuda, et sellist teavet tuleb koguda ka komisjoni nimel, et ta saaks täita

oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Teabenõuded peaksid olema proportsionaalsed

ega tohiks ettevõtjaid liigselt koormata. Riigi reguleeriva asutuse ja muude pädevate

asutuste kogutud teave peab olema avalikkusele kättesaadav, välja arvatud juhul, kui

teave on konfidentsiaalne vastavalt siseriiklikele normidele, mis käsitlevad üldsuse

juurdepääsu teabele, ja kui ärisaladusi käsitlevatest liidu ja liikmesriigi normidest ei

tulene teisiti.

(375) Tagamaks, et riigi reguleerivad asutused täidavad oma reguleerimisülesandeid tõhusalt,

peaksid nende kogutavad andmed sisaldama raamatupidamisandmeid jaeturgude kohta,

mis on seotud selliste hulgimüügiturgudega, kus mõni ettevõtja on tunnistatud

märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ja mida seetõttu reguleerib riigi reguleeriv asutus.

Need andmed peaksid ka sisaldama andmeid, mis võimaldaksid riigi reguleerival

asutusel hinnata kasutusõigustele seatud tingimuste täitmist, kavandatavate

võrgutopoloogia täienduste ja muudatuste mõju konkurentsi arengule ja

hulgimüügitoodetele, mida pakutakse teistele isikutele. Teave raadiospektri

kasutusõigustele seatud levialaliste kohustuste täitmise

kohta on oluline, et oleks tagatud võrkude kasutuselevõtu geograafiliste ülevaadete

täielikkus. Seoses sellega peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda, et teave

esitataks kohaliku tasandi järgi liigitatuna ja piisavalt detailselt, et saaks teha võrkude

geograafilise ülevaate. Teenuseosutajate finants- ja statistiliste andmete, võrkude ja

teenuste kategooriate ning muu turuteabe esitamiseks tuleks välja töötada ühised vormid

ja lähenemisviisid. Kui aruandlusnõuete muudatused on kehtestatud, tuleks neid

võimaluse korral minimeerida.

(376) Liidu kestlikkuse eesmärkide toetamiseks on väga oluline, et liit meelitaks ligi

investeeringuid kestlikusse tegevusse elektroonilise side võrkude ja teenuste valdkonnas.

Sellised määrused, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852 ning

Euroopa Parlamendi64 ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464,65 võimaldavad finants- ja

mittefinantsettevõtjatel kasutada ühist majandustegevuse määratlust, mida võib pidada

kestlikuks. Elektroonilise side võrgud on hõlmatud eelkõige

telekommunikatsioonivõrkude kestlikkust käsitleva liidu tegevusjuhendiga, nagu on

kavandatud komisjoni 18. oktoobri 2022. aasta teatises „Energiasüsteemi

digitaliseerimine – ELi tegevuskava“. Kooskõlas ühekordsuse põhimõttega on vaja, et

riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused hindaksid, kas kestlikkusteave,

mille ettevõtjad on liidu õiguse kohaselt juba esitanud, on piisav, et nad ja BEREC

saaksid täita oma liidu õigusest tulenevaid regulatiivseid ülesandeid. Sellega seoses

peaks BEREC osana oma horisontaalsetest suunistest teabe ja aruandluse kohta

kaardistama kestlikkusega seotud aruandluskohustused. BEREC peaks tegema koostööd

teiste pädevate asutustega, et tagada tõhus andmete kogumine ja töötlemine muudest

kestlikkusega seotud aruannetest, mida nõutakse liidu õiguse või liikmesriigi õiguse

kohaselt liidu õiguse kohaldamisel, eesmärgiga minimeerida halduskoormust ja

taaskasutada olemasolevaid asjakohaseid andmeid.

(377) Pädeva asutuse poolt konfidentsiaalseks peetavat teavet peaks olema võimalik vahetada

komisjoni, BERECi ja muude asutustega kooskõlas konfidentsiaalsust ja ärisaladusi ning

isikuandmete kaitset käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega, kui selline

teabevahetus on vajalik. Vahetada võib ainult teavet, mis on sellise teabevahetuse

eesmärgi seisukohast oluline ja proportsionaalne.

(378) See ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustust esitada teavet liidu huvide kaitsmiseks

rahvusvaheliste kokkulepete alusel ega ka sellistest õigusest, näiteks konkurentsiõigusest

tulenevaid aruandekohustusi, mis ei ole eriti seotud elektroonilise side sektoriga.

(379) Selleks et leevendada võrgu- ja teenuseosutajate ning asjaomase pädeva asutuse

teabenõuete koormust, peaks BEREC võtma vastu suunised teabe- ja aruandlusnõuete

ulatuse, vormide, vormingute, ajastuse ja sageduse kohta. BERECi suunistega tuleks

ühtlustada korrapärane ja süstemaatiline aruandlus, mis on seotud üldloa, piiratud

ressursside individuaalsete kasutusõiguste ja erikohustustega, ning neid ei tohiks nõuda

rohkem kui kord aastas ja nende suhtes tuleks kohaldada ka BERECi vorme. Kõik

teabenõuded ja aruandluskohustused peaksid olema proportsionaalsed, objektiivselt

põhjendatud ja piirduma rangelt vajalikuga. Eriti tuleks vältida pädeva asutuse ja

BERECi teabenõuete dubleerimist ning süstemaatilist ja korrapärast tõendite nõudmist

kõigi üldloa või kasutusõiguse tingimuste täitmise kohta. Ettevõtjaid tuleks teavitada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.6.2020, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse

määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses

äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2464/oj).

68

69

taotletava teabe kavandatavast kasutusest. Teabe esitamine ei tohiks olla turulepääsu

tingimus. Statistilistel eesmärkidel ja täpse teabe säilitamiseks teadete andmebaasis

võidakse nõuda, et elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad teataksid oma

tegevuse lõpetamisest.

(380) Reguleeriv sekkumine peab tuginema üksikasjalikule teabele võrgu kasutuselevõtu

kohta, et olla tõhus ja keskenduda valdkondadele, kus seda on vaja. See teave on väga

oluline investeeringute edendamiseks, ühenduvuse suurendamiseks kogu liidus ning

teabe esitamiseks kõigile asjaomastele asutustele ja kodanikele. See peaks hõlmama

uuringuid nii gigabitivõrkude kasutuselevõtu kui ka võrkude märkimisväärsete

uuenduste või laienduste kohta, mis ei pruugi kõigis aspektides vastata gigabitivõrkude

jõudlusnäitajatele, näiteks kaablikapini ulatuva valguskaabelühenduse kasutuselevõtt

koos aktiivsete tehnoloogiatega, nagu vektordamine. Teabe kogumine peaks toetama ka

vaskpaarvõrkude sulgemise protsessi kogu asjakohase teabega. Asjaomased prognoosid

peaksid hõlmama kuni kolme aasta pikkuseid ajavahemikke. Selle teabe üksikasjalikkus

ja territoriaalne detailsus, mida pädevad asutused peaksid koguma, peaks juhinduma

konkreetsest regulatiivsest eesmärgist ja olema piisav regulatiivsetel eesmärkidel, mida

see teenib. See tähendab, et territoriaalsete üksuste suurus erineb liikmesriigiti olenevalt

konkreetse riigi regulatiivsetest vajadustest ja kohalike andmete kättesaadavusest. Riigi

reguleerivad asutused ja/või muud pädevad asutused peaksid lähtuma BERECi

juhtnööridest selle kohta, millised on parimad tavad sellise ülesande täitmiseks; ühtlasi

peaks selliste juhtnööride jaoks saama ära kasutada riigi reguleerivate asutuste ja muude

pädevate asutuste seniseid kogemusi, mis on saadud võrkude rajamise geograafiliste

ülevaadete koostamisel. Ilma et see piiraks konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste

austamist, peaksid pädevad asutused juhul, kui teave ei ole juba turul kättesaadav,

tegema andmed kooskõlas Euroopa Parlamendi66 ja nõukogu direktiiviga (EL)

2019/1024 avatud vormingus vahetult kättesaadavaks, seadmata piiranguid selliste

uuringute käigus kogutud teabe taaskasutamisele, ning tegema lõppkasutajatele

kättesaadavaks teenuse kvaliteediga seotud vahendid, et aidata suurendada nende

teadlikkust kättesaadavatest ühenduvusteenustest. Kõnealuse teabe kogumisel peaksid

kõik asjaomased asutused järgima konfidentsiaalsuse põhimõtet ja vältima mis tahes

ettevõtja asetamist ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

(381) Kui geograafilistest uuringutest, võimaluse korral koos muude asjakohaste andmetega,

ilmneb konkurentsiprobleeme, peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik teha

põhjendatud juhtudel turuülevaade.

(382) Usaldusväärne teave lairibavõrkude kasutuselevõtu kohta on oluline riigiabi täpseks

suunamiseks, universaalteenuse osutamise kohustuste kontrollimiseks ja konkurentsi

tõhusaks edendamiseks. Perioodilised uuringud ei pruugi kajastada kiudoptiliste võrkude

kasutuselevõtu dünaamilist olemust. Seepärast soovitatakse parimate tavade kohaselt

muuta võrgu kasutuselevõtu kaardistamine staatilisest uuringust pidevaks uuringuks, mis

ideaaljuhul põhineb rakendusliidestel põhineval andmekasutuse mudelil, luues liidu

ühenduvuse reaalajas digiteisiku, mis hõlmab nii maapealset kui ka muud

(satelliit)ühenduvust.

(383) Riigiabi eeskirjade järgimiseks peab subsideeritav võrk muu hulgas tagama piisava

hüppelise muutuse võrreldes olemasolevate ja kavandatavate võrkudega, mis on juba

olemas või mis kavatsetakse kasutusele võtta. See võib nõuda konkreetsete

kiiruskünniste kaardistamist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku

sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj).

(384) Gigabitivõrkude ühenduvuse katvuse geograafilise ulatuse, kasutuselevõtu määrade ja

turuosade kättesaadavuse (läbitud ruumid), valmisoleku (ühendatud ruumid) ja

kasutuselevõtu (aktiveeritud ruumid) täpseks arvutamiseks on vaja täpset nimetajat.

Nende arvutuste usaldusväärsuse tagamiseks peaks riiklikel reguleerivatel asutustel ja

muudel pädevatel asutustel olema juurdepääs kodumajapidamiste ja füüsiliste ruumide

ametlikule arvule aadressipunkti kohta, mis on riiklike statistikaametite või

katastriasutuste valduses. Juurdepääs nendele usaldusväärsetele andmetele on oluline, et

arvutada täpne ühenduvuse katvus ja kasutajate arv digikümnendi eesmärkide

jälgimiseks ning tagada usaldusväärne ja järjepidev turuanalüüs kogu liidus.

(385) Juurdepääs gigabitivõrkudele on sotsiaalse kaasatuse ja majandusarengu eeltingimus,

kuid nõudlusega seotud tegurid mõjutavad märkimisväärselt turukonkurentsi ja

investeeringute elujõulisust. Turuanalüüside tõhusaks tegemiseks, asjaomaste turgude

määratlemiseks ja riikliku sekkumise suunamiseks peaks riikide reguleerivatel asutustel

olema võimalik eristada taristulünki (kui võrgud puuduvad) ja kasutuselevõtulünki (kui

võrgud on olemas, kuid neid ei kasutata). Seepärast võib olla kasulik võrrelda

georuumilisi võrguandmeid ja sotsiaal-majanduslikke mikroandmeid, et hinnata

võimalikke piiranguid, mis mõjutavad katvust, nõudlust ja e-kaasatust.

(386) Andmed leibkonna koosseisu, vanuselise struktuuri ja kasutada oleva tulu kohta võivad

olla olulised, et hinnata nõudluse elastsust ja võimalikke takistusi lairibateenuste

kasutuselevõtul. Lisaks võib olemasolevaid sissetuleku- ja vaesusnäitajaid kasutada

sotsiaalvautšerite toetuskõlblikkuse automaatseks kontrollimiseks. Nende näitajate

töötlemine võimaldaks liikmesriikidel suunata avaliku sektori toetusi kõige

haavatavamate kodanike toetamiseks, piirates samal ajal võimalikke

konkurentsimoonutusi.

(387) Kogemused on näidanud, et tehnilised tõkked püsivad sageli lõplikus ühenduses

kasutajaga, mis erineb lähivõrgu kasutuselevõtust. Seetõttu on asjakohased statistilised

andmed hoone füüsiliste omaduste kohta, sealhulgas ehitusaasta, eluruumi tüüp (mitme

või ühe korteriga eluruumid) ja üür. Juurdepääs nendele andmetele võimaldaks

reguleerivatel asutustel teha kindlaks nn vertikaalsed kitsaskohad, näiteks sisemised

juhtmekulud, mis võivad takistada investeeringuid, ning kohandada vastavalt

hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse kulumudeleid.

(388) Reguleerimisülesannete tõhusaks täitmiseks, sealhulgas piirkondlike geograafiliste

turgude määratlemiseks ja riigiabi suunamiseks, võivad riikide reguleerivad asutused

nõuda georuumiliste võrguandmete töötlemist koos üksikasjalike sotsiaalmajanduslike

ja füüsiliste mikroandmetega konkreetsete aadressipunktide tasandil. Kui isikuandmete

töötlemine on vajalik nende ülesannete täitmiseks, toimub see vastavalt määruse (EL)

2016/679 artikli 6 lõike 1 punktile e ja artikli 6 lõikele 3. Selleks et tagada määruses (EÜ)

nr 223/2009 sätestatud statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete täielik järgimine,

tuleks67 käesoleva määrusega edendada turvalise töötlemiskeskkonna või samaväärsete

turvaliste tehniliste liideste kasutamist. Selline keskkond tagab, et samal ajal kui

mikroandmeid analüüsitakse täpsuse huvides, ei avaldata reguleerivale asutusele

konfidentsiaalseid andmeid ning kõik sellest analüüsist tulenevad avalikud aruanded

tuleb koondada tasemele, mis takistab konkreetsete statistiliste üksuste

taasidentifitseerimist, tagades tavaliselt vähemalt kolme ühiku suuruse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste

andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97

(ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste

statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj).

miinimumkünnise.

(389) Selleks et tagada järjepidevus kogu siseturul, peaks BERECil olema võimalik

ajakohastada oma suuniseid, et täpsustada turvalise töötlemiskeskkonna tehnilisi

standardeid ja sotsiaal-majanduslike näitajate andmemääratlusi, tagades, et riiklike

statistikaametite koormus minimeeritakse standarditud rakendusliideste abil.

(390) Kuigi turuosalised võivad prognoosimatutel, objektiivsetel ja põhjendatud põhjustel oma

kasutuselevõtukavasid muuta, peaksid pädevad asutused sekkuma, sealhulgas juhul, kui

see mõjutab avaliku sektori rahastamist, ning vajaduse korral määrama karistusi, kui

ettevõtja või avaliku sektori asutus on neile teadlikult või raske hooletuse tõttu andnud

eksitavat, vigast või mittetäielikku teavet. Karistuste puhul peaks raske hooletus

tähendama olukorda, kus ettevõtja või avaliku sektori asutus esitab eksitavat, vigast või

mittetäielikku teavet oma käitumise või sisemise korralduse tõttu, mis jääb esitatud teabe

puhul oluliselt allapoole hoolsuskohustust. Raske hooletuse puhul ei peaks olema

nõutav, et ettevõtja või avaliku sektori asutus teab, et esitatud teave on eksitav, vale või

ebatäielik, vaid et ta oleks pidanud seda teadma, kui tema tegevus või korraldus oleks

olnud kooskõlas hoolsuskohustusega. On oluline, et karistused oleksid piisavalt

hoiatavad, võttes arvesse negatiivset mõju konkurentsile ja avaliku sektori vahenditest

rahastatavatele projektidele. Karistusi käsitlevad sätted ei tohiks piirata õigust nõuda

kahju hüvitamist vastavalt liikmesriigi õigusele.

(391) Et võimaldada kõigile liidu kodanikele juurdepääs internetile ja digiteenustele, on

äärmiselt oluline ületada digitaalne lõhe liidus. Selleks peaks asjaomastel asutustel olema

konkreetsete ja täpselt määratletud piirkondade puhul võimalus kutsuda ettevõtjaid ja

avaliku sektori asutusi üles teatama oma kavatsusest võtta neis piirkondades kasutusele

gigabitivõrgud, andes neile piisavalt aega põhjalikult läbimõeldud vastuse andmiseks.

Prognoosides sisalduv teave peaks kajastama elektroonilise side võrkude sektori

majanduslikke väljavaateid ja ettevõtjate investeerimiskavatsusi andmete kogumise ajal,

et oleks võimalik kindlaks teha eri piirkondades kättesaadavad ühendused. Kui ettevõtja

või avaliku sektori asutus teatab kavatsusest võtta piirkonnas kasutusele gigabitivõrke,

peaks riigi reguleerival asutusel või muul pädeval asutusel olema võimalik nõuda, et

teised ettevõtjad ja avaliku sektori asutused teataksid, kas nad kavatsevad gigabitivõrke

kasutusele võtta või mitte. See menetlus, mis põhineb turuosaliste ausal ja heausksel

reageerimisel, peaks tagama läbipaistvuse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste jaoks,

kes on väljendanud huvi selle valdkonna kasutuselevõtu vastu, et

nad saaksid oma äriplaanide koostamisel hinnata tõenäolist konkurentsi, millega nad

teistest võrkudest kokku puutuvad. Prognoositavate investeerimistingimuste huvides

peaks pädevatel asutustel olema võimalik jagada gigabitivõrkude kasutuselevõtust

huvitatud ettevõtjate ja avaliku sektori asutustega teavet selle kohta, kas kõnealuses

piirkonnas on olemas või kavandatakse muud liiki võrgu uuendamist.

(392) On oluline, et riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused konsulteeriksid

kavandatavate otsuste üle kõigi huvitatud isikutega, annaksid neile asja keerukust

arvestades piisavalt aega oma arvamuse esitamiseks ja võtaksid enne lõpliku otsuse

tegemist arvesse nende arvamusi. Tagamaks, et riigi tasandil tehtud otsused ei kahjusta

siseturu toimimist ega muid ELi toimimise lepingu eesmärke, peaksid riikide

reguleerivad asutused teatama komisjonile ja teistele riikide reguleerivatele asutustele ka

teatavatest konkreetsetest otsuste eelnõudest, mis käsitlevad eelkõige turu toimimist ja

konkurentsi, et anda neile võimalus esitada märkusi. On asjakohane, et pädevad asutused

konsulteerivad käesolevas määruses määratletud juhtudel huvitatud isikutega kõikide

kavandatavate meetmete osas, mis mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust.

(393) Konkurentsile rajatud keskkonnas tuleks arvesse võtta huvitatud isikute, sealhulgas ka

kasutajate ja tarbijate arvamusi. Kodanike huvide paremaks esindamiseks peaksid

liikmesriigid looma sobiva konsultatsioonimehhanismi. Selliseks mehhanismiks võib

olla asutus, mis uurib riigi reguleerivast asutusest ja teenuseosutajatest sõltumatult

tarbijatega seotud küsimusi, näiteks tarbijakäitumist ja teenuseosutaja vahetamise

mehhanisme, ning mille tegevus oleks läbipaistev ja toetaks sidusrühmadega

konsulteerimise mehhanisme. Lisaks sellele võiks luua mehhanismi, et võimaldada

kohast koostööd seadusliku sisuga teabe edendamise küsimustes. Sellise mehhanismi

kohaselt kokku lepitud koostöökord ei tohiks siiski võimaldada interneti kasutuse

süstemaatilist jälgimist.

(394) Standardimine peaks edaspidigi olema eelkõige turupõhine protsess. Siiski võib esineda

olukordi, kus on asjakohane nõuda kindlaksmääratud standardite järgimist liidu tasandil,

et parandada koostalitlusvõimet, kasutajate valikuvabadust ja soodustada omavahelist

ühendatust siseturul. Riigi tasandil peavad liikmesriigid võtma arvesse direktiivi (EL)

2015/1535. Käesoleva määruse kohased standardimismenetlused ei tohiks piirata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/30/EL 72 ja 2014/35/EL 73 ning

direktiivi 2014/53/EL kohaldamist.

(395) Raadiospektri ühtlustamine ja koordineerimine ning seadmete reguleerimine, mida

toetab standardimine direktiivi 2014/53/EL 74 alusel, täiendavad teineteist ja neid tuleb

RSPB toetusel tihedalt koordineerida, et saavutada tulemuslikult nende ühised

eesmärgid. CEPTi mandaatide sisu ja ajastuse koordineerimine otsuse nr 676/2002/EÜ

alusel ning standardimisorganitele (nt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite

Instituut) esitatavad standardimistaotlused muu hulgas raadiovastuvõtjate parameetrite

kohta peaksid hõlbustama tulevaste süsteemide kasutuselevõttu, toetama raadiospektri

ühiskasutamise võimalusi ja kindlustama tõhusa raadiospektrihalduse.

(396) Standardiorganisatsioonidele, näiteks Euroopa Telekommunikatsioonistandardite

Instituudile esitatavad standardimistaotlused, sealhulgas seoses raadiovastuvõtjate

parameetritega, peaksid hõlbustama tulevaste süsteemide kasutuselevõttu, toetama

raadiospektri ühiskasutuse võimalusi ja tagama raadiospektri tõhusa haldamise.

(397) Liit ja liikmesriigid on võtnud endale Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames

kohustusi seoses telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste standardite ja reguleeriva

raamistikuga.

(398) Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused võivad olla lõppkasutajate jaoks kiire ja

kulutõhus viis oma õiguste jõustamiseks, eelkõige tarbijate ning mikro- ja

väikeettevõtjate jaoks, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisas68.

Liikmesriigid peaksid võimaldama lõppkasutaja õiguste eest vastutavatel riigi

reguleerivatel asutustel või muudel pädevad asutustel, või vähemalt lõppkasutaja

õigustega tegelemise vallas tõendatud kogemusi omavatel sõltumatutel asutustel

tegutseda vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusena. Selliste vaidluste lahendamise

puhul peaksid asutused või muud organid, kellest on teatatud kui vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksustest, täielikult vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele,69 eelkõige ei tohiks neile anda mingeid

juhiseid. Mitmed liikmesriigid on kehtestanud vaidluste lahendamise menetlused ka

lõppkasutajate jaoks, kes ei ole tarbijad, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2013/11/EL, ja seepärast on mõistlik säilitada sektorispetsiifiline

vaidluste lahendamise menetlus tarbijate jaoks, ja kui liikmesriigid otsustavad seda

laiendada, ka muude lõppkasutajate, eelkõige mikroettevõtete ja väikeettevõtete jaoks.

Seoses vaidluste kohtuvälise lahendamisega peaks liikmesriikidel olema võimalik

säilitada või kehtestada norme, mis lähevad kaugemale direktiivis 2013/11/EL sätestatud

normidest, et tagada tarbijakaitse kõrgem tase.

Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise

kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ

(tarbijavaidluste lahendamise direktiiv) ADR) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63,

ELi: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/11/oj).

72

73

74

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist

ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2014/30/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes

kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/35/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul

kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62,

ELi: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/53/oj).

(399) Kui sama liikmesriigi ettevõtjate vahel tekib vaidlus käesoleva määrusega hõlmatud

valdkonnas, näiteks seoses juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohustustega või

lõppkasutajate nimekirjade edastamise vahenditega, peaks kahju kannatanud isikul, kes

on pidanud läbirääkimisi heas usus, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud, olema võimalik

pöörduda vaidluse lahendamiseks riigi reguleeriva asutuse poole. Riigi reguleerivatel

asutustel peaks olema võimalus teha lahendus vaidluse osapooltele siduvaks. Riigi

reguleeriva asutuse sekkumisega liikmesriigis üldsusele elektroonilise side võrkude või

teenuste pakkujate või seotud vahendite pakkujate vahelise vaidluse lahendamisse tuleks

püüda tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine.

(400) Lisaks liidu või siseriikliku õigusega antud regressiõigusele on vaja lihtsat menetlust,

mis algatatakse vaidluse kummagi poole taotlusel, et lahendada piiriüleseid vaidlusi

ettevõtjate vahel, kes pakuvad või on volitatud pakkuma elektroonilise side võrke või

teenuseid eri liikmesriikides.

(401) Üks BERECile antud oluline ülesanne on vajaduse korral võtta vastu arvamusi piiriüleste

vaidluste kohta. Seepärast peaksid riigi reguleerivad asutused mõne ettevõtja suhtes

kohustusi kehtestades või muul moel vaidlusi lahendades võtma sellistel juhtudel täies

ulatuses arvesse BERECi arvamusi.

(402) Elektroonilise side võrkude ja teenuste ning pilve- ja tehisintellektipõhiste võrkude ja

teenuste tehnoloogia ja turu areng suurendab suhtlust, koostööd ja kaubanduslepinguid

paljude ettevõtjate, sealhulgas elektroonilise side teenuste osutajate, CAPide, tarkvara ja

tehisintellekti arendajate ning võrguseadmete ja -seadmete tootjate vahel. Neid arenguid

silmas pidades peaks BEREC abistama ettevõtjaid suunistega, mis hõlmavad muu hulgas

parimaid tavasid laiema ühenduvuse ökosüsteemi turuosaliste vahelise koostöö

hõlbustamiseks kooskõlas konkurentsiõiguse normidega. Suunised peaksid olema

tulevikku suunatud ning võimaldama tulevikus läbimurdelist innovatsiooni ja

kasutusmallide väljatöötamist, mis aitavad kaasa liidu eesmärkide saavutamisele

konkurentsivõime kompassi raames. BEREC võib ODNi toetusel teha tihedat koostööd

tööstusharu esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Selleks võib BEREC luua

spetsiaalse sidusrühmade koostöörühma, et hõlbustada struktureeritud dialoogi, parimate

tavade ja tehniliste eksperditeadmiste vahetamist ning toetada suuniste järjepidevat ja

tõhusat rakendamist.

(403) Nende BERECi suuniste kohased koostööaspektid peaksid hõlmama võrgupakkujate

vahelisi teenustaseme kokkuleppeid ning teise poole ressursside õiglase, mõistliku ja

proportsionaalse kasutamisega seotud aspekte, eelkõige sellistel juhtudel nagu IP-

liikluse üleandmine vastastikuse sidumise, vastastikuse hindamise ja transiidi kaudu, et

pakkuda infoühiskonna teenuseid või elektroonilise side teenuseid tõhusal,

majanduslikult jätkusuutlikul ja usaldusväärsel viisil, eelkõige lõppkasutaja huvides.

Eelkõige ei tohiks nende osalejate vahelised kokkulepped liikluse üleandmise kohta

põhjustada võrgupakkujatele ebaproportsionaalseid või majanduslikult jätkusuutmatuid

investeerimisvajadusi ning suurenenud liiklusest saadavat kasu tuleks jagada viisil, mis

soodustab jätkuvaid investeeringuid, innovatsiooni ja võrgu vastupidavust. Sellest

tulenevalt peaksid suunised hõlmama tavasid, mis võimaldavad kasulikku tehnilist

koostööd laiemas ühenduvuse ja digiteenuste ökosüsteemis.

(404) BERECi suunised peaksid hõlmama ka teabevahetust eeldatavate liiklusmustrite,

sealhulgas tippkoormuse kohta, ja üldise liiklusprognoosi kohta, et toetada võrgu

optimeeritud planeerimist ja ülekoormuse juhtimist. Lisaks tuleks suunistes käsitleda

täiendavaid aspekte, mis on seotud energiatõhusa, majanduslikult jätkusuutliku ja

usaldusväärse liiklusega algusest lõpuni, sealhulgas andmete tihendamise tehnikate,

näiteks kodekite ühtlustatuma kasutamise edendamist, et vähendada energiatarbimist ja

75

76

parandada võrgu kasutamise tõhusust. Samal ajal ja eesmärgiga stimuleerida

uuenduslike teenuste osutamist võivad BERECi suunised anda suuniseid ka

ühisinnovatsiooni raamistike kohta elektroonilise side võrkude ja muude ettevõtjate

vahel, kes tegutsevad elektroonilise side sektoris või sellega tihedalt seotud sektorites.

Lisaks võidakse suunistes esitada head tavad neutraalseks hostimiseks ja mitme pilve

kasutuselevõtuks elektroonilise side võrkudes, vähendades tehisintellekti arendajate ja

sisu pakkujate innovatsioonitõkkeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2023/2854, edendada koostalitlusvõime standardeid ja muid

asjakohaseid meetmeid, et stimuleerida selliste uuenduslike toodete ja teenuste

kasutuselevõttu, mis nõuavad koostööd elektroonilise side võrkude pakkujate vahel või

selliste pakkujate ja muude elektroonilise side sektoris või sellega tihedalt seotud

sektorites tegutsevate ettevõtjate vahel. Sellised uuenduslikud tooted ja teenused võivad

muu hulgas hõlmata servtöötlusteenuste ühist kasutuselevõttu, et tuua lühikese

latentsusajaga teenuste osutamiseks vajalikud pilveressursid mobiilside abonentidele

lähemale, selliste ettevõtete/tööstuslike asjade interneti platvormide pakkumist, mis

nõuavad koostööd pilvandmetöötluse ja elektroonilise side pakkujate vahel, või

elektroonilise side võrkude pakkujaid ning sisu ja rakenduste pakkujaid, kes kasutavad

ühiselt voogedastuse optimeerimiseks ruume võrkudes. Kõnealustes suunistes käsitletud

küsimuste, sealhulgas üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja muudele

ettevõtjatele kui üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele kuuluvate võrkude

vastastikuse sidumisega seotud küsimuste suhtes ei tohiks kohaldada vaidluste

lahendamise mehhanismi, mis peaks piirduma käesolevas määruses sätestatud

kohustuste täitmise tagamisega ega tohiks laieneda koostööl põhinevatele või

vabatahtlikele kokkulepetele.

(405) Selleks et edendada tõhusat koostööd elektroonilise side võrkude pakkujate ja muude

elektroonilise side sektoris või sellega tihedalt seotud sektoris tegutsevate ettevõtjate

vahel, on asjakohane kehtestada vabatahtlik lepitusmenetlus, et hõlbustada dialoogi

tehniliste ja ärikokkulepete üle. Selline menetlus on struktureeritud ja neutraalne foorum,

mida toetavad riikide reguleerivad asutused koostöös BERECiga, et soodustada

rahumeelsete lahenduste leidmist ning vähendada pikaajaliste vaidluste tõenäosust ja

suurendada regulatiivset järjepidevust. Selleks et tagada selle vabatahtliku

lepitusmenetluse ühtne ja ühtlustatud kohaldamine kogu liidus, tuleks tagada tihe

koostöö BERECiga kogu menetluse vältel, sealhulgas lepituskoosolekul ja selle

aruandes. Eelkõige peaks BEREC esitama arvamuse üksikjuhtumite kohta, mille pooled

on esitanud riigi reguleerivate asutuste juhitava lepitusmenetluse raames. Lisaks tuleks

ökosüsteemialase koostöö suunistes anda riikide reguleerivatele asutustele suuniseid

asjakohaste kaubandus- ja tehniliste küsimuste hindamiseks ning osaliste vahelise tõhusa

koostöö võimaluste kohta. Soodustades koostööd ja vastastikust mõistmist, võib see

menetlus aidata kaasa tõhusamale, majanduslikult jätkusuutlikumale ja

usaldusväärsemale intellektuaalomandiliiklusele, toetada teenuste koostalitlusvõimet ja

kvaliteeti ning hõlbustada koostööl põhinevate uuenduslike teenuste kasutuselevõttu,

säilitades samal ajal lepinguvabaduse.

(406) Liikmesriikidel võib tekkida vajadus muuta üldlubade ja kasutusõigusega seotud õigusi,

tingimusi, menetlusi, haldus- ja muid tasusid, kui see on objektiivselt põhjendatud.

Sellistest asjaoludest tingitud muudatustest tuleks kõigile huvitatud isikutele teatada

nõuetekohaselt ja õigel ajal, andes neile piisava võimaluse väljendada oma arvamust.

Kui tehakse väikesi muudatusi kehtivates seadmete paigaldamise õigustes või

raadiospektri või numeratsiooniressursside kasutamise õigustes, tuleks vältida

ebavajalikke menetlusi, kui sellised muudatused ei mõjuta kolmandate isikute huve.

Õiguste ja kohustuste väiksemad muudatused on peamiselt halduslikud muudatused, mis

ei muuda üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste olemust ning seega ei anna

muudele ettevõtjatele konkurentsieelist.

(407) Võttes arvesse, et turvalise investeerimiskeskkonna kujundamiseks on tähtis tagada

õiguskindlus ja edendada reguleerimise prognoositavust, eelkõige uue traadita

lairibaside jaoks, tuleks iga kehtiva raadiospektri või numeratsiooniressursside

kasutusõiguse või seadmete paigaldamise õiguse piiramise või tühistamise korral

kohaldada prognoositavaid ja läbipaistvaid põhjendusi ja menetlusi. Seetõttu võiks

kehtestada rangemad nõuded või teavitamise mehhanismi eriti juhuks, kui

kasutusõigused on määratud konkurentsil või võrdlemisel põhineva menetluse alusel, ja

juhul, kui traadita elektroonilise lairibaside teenuste („traadita lairibaside teenused“)

puhul kasutatakse ühtlustatud raadiospektreid. Raadiospektri tulemuslikule ja tõhusale

kasutamisele ning tehnoloogia arengule viitavad põhjendused võiksid tugineda otsuse nr

676/2002/EÜ alusel vastu võetud tehnilistele rakendusmeetmetele. Lisaks võib eelnevalt

konsulteerida huvitatud isikutega, välja arvatud juhul, kui kavandatud muudatused on

väikesed, kui üldlubasid ja raadiospektri kasutamise individuaalseid õigusi tuleb piirata,

tühistada või muuta ilma õiguste omaniku nõusolekuta. Et üldlubade või õiguste

piiramisel või tühistamisel võivad olla nende omanike jaoks märkimisväärsed tagajärjed,

peaksid pädevad asutused olema eriti hoolikad ja hindama eelnevalt selliste meetmete

võimalikku kahju enne nende võtmist.

(408) Pädevad asutused peaksid jälgima ja tagama raadiospektri üldloa ja kasutusõiguste

tingimuste täitmist ning eelkõige tagama raadiospektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise

ning leviala ja teenusekvaliteediga seotud kohustuste täitmise halduskaristuste,

sealhulgas rahaliste karistuste ja ettekirjutuste ning kõnealuste tingimuste rikkumise

korral kasutusõiguste tühistamise kaudu. Ettevõtjad peaksid pädevatele asutustele

esitama võimalikult täpse ja täieliku teabe, et asutused saaksid täita oma jälgimisega

seotud ülesandeid.

(409) Igal isikul, kelle suhtes pädev asutus on teinud otsuse, sealhulgas otsuse mitte menetleda

seadmete paigaldamise õiguste taotlusi, peaks olema õigus esitada kaebus organile, mis

on asjaomastest pooltest ja igasugusest välisest sekkumisest või poliitilisest survest

sõltumatu. Kõnealune edasikaebekord ei tohiks piirata pädevuse jaotust riigi

õigussüsteemis ega juriidiliste isikute või füüsiliste isikute liikmesriigi õigusest

tulenevaid õigusi. Igal juhul peaksid liikmesriigid võimaldama selliste otsuste puhul

tõhusat kohtulikku kontrolli.

(410) Turuosalistele õiguskindluse tagamiseks peaksid apellatsiooniorganid täitma oma

ülesandeid tõhusalt. Eelkõige tuleks vältida kaebuse lahendamise menetluste

põhjendamatut pikalevenimist. Ajutisi meetmeid, millega peatatakse pädeva asutuse

otsuse mõju, tuleks kohaldada üksnes kiireloomulistel juhtudel, et vältida tõsist ja

korvamatut kahju kõnealuseid meetmeid taotlevale poolele, ning üksnes juhul, kui

huvide tasakaal seda nõuab.

(411) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu otsuseid liikmesriikidevaheliste

piiriüleste kahjulike raadiohäirete lahendamiseks; määrata kindlaks ühtlustatud või

kooskõlastatud lähenemisviis, et käsitleda elektroonilise side turgude reguleerimise

üldiste regulatiivsete lähenemisviiside ebajärjekindlat rakendamist riikide reguleerivate

asutuste poolt, samuti numeratsiooni, sealhulgas numbrivahemikke, numbrite ja

identifikaatorite kaasaskantavust, numbrite ja aadresside transleerimise süsteeme ning

juurdepääsu hädaabiteenustele Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kaudu; muuta

standardite või spetsifikaatide rakendamine kohustuslikuks või kõrvaldada standardid

või spetsifikaadid standardite loetelu kohustuslikust osast; võtta vastu tehnilised ja

korralduslikud meetmed, et asjakohaselt juhtida võrkude ja teenuste turvalisust

ohustavaid riske ning turvaintsidentidest teatamise asjaolusid, vormingut ja korda;

määrata kindlaks kaubeldavate individuaalsete õigustega seotud asjakohased üksikasjad,

mis on avalikult kättesaadavad standardses elektroonilises vormingus, kui luuakse

raadiospektri kasutusõigused, et määrata kindlaks väikese levialaga traadita

pääsupunktide füüsilised ja tehnilised omadused; lubada või takistada riigi reguleerival

asutusel kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks tunnistatud ettevõtjatele

teatavaid juurdepääsu või vastastikuse sidumise kohustusi; ühtlustada konkreetseid

numbreid või numeratsioonialasid, et rahuldada rahuldamata piiriülest või üleeuroopalist

nõudlust numeratsiooniressursside järele; ning määrata kindlaks tarbijatele esitatav

lepingukokkuvõtte vorm. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) nr 182/201170.

(412) Teabe avaldamine liikmesriikide poolt peaks tagama, et turuosalised ja võimalikud

turuletulijad mõistavad oma õigusi ja kohustusi ning teavad, kust leida asjakohast

üksikasjalikku teavet. Teabe avaldamine riigi ametlikus väljaandes aitab teistest

liikmesriikidest pärit huvilistel leida asjakohast teavet.

(413) Liidu õiguse nõuetekohase kohaldamise kindlakstegemiseks peab komisjon teadma,

millised ettevõtjad on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks ja millised

kohustused on riigi reguleerivad asutused turuosalistele kehtestanud. Seepärast on lisaks

kõnealuse teabe avaldamisele liikmesriigis vaja, et liikmesriigid esitaksid selle teabe

komisjonile. Kui liikmesriigid peavad saatma teabe komisjonile, peaksid nad saama seda

teha elektrooniliselt, võttes arvesse kokkulepitud autentimiskorda.

(414) Komisjon peaks käesoleva määruse toimimise korrapäraselt läbi vaatama, eelkõige

selleks, et teha kindlaks, kas muutuvaid tehnoloogilisi või turutingimusi silmas pidades

on vaja teha muudatusi. Käesoleva määruse toimimise läbivaatamisel peaks komisjon

hindama, kas turusuundumusi ning konkurentsi ja tarbijakaitset silmas pidades on

jätkuvalt vaja sektoripõhist eelnevat reguleerimist käsitlevaid sätteid või tuleks neid

sätteid muuta või need kehtetuks tunnistada.

(415) Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa

Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [dd month 2026].

(416) On vaja ette näha üleminekuperiood, et komisjon saaks kehtestada liidu satelliitlubade

korra, mis peaks asendama riiklikud korrad. Selle aja jooksul peaks komisjon määrama

kindlaks satelliitvõrkude ja satelliitsideteenuste pakkumise ning spektri kasutamise

suhtes kohaldatavad tingimused ning kehtestama ettevõtjate jaoks liidu loa taotluste

esitamise korra, sealhulgas ajakava ja praktilised üksikasjad. Lisaks peaks siseriikliku

õiguse kohaste kasutusõiguste omanikel või spektrikasutajatel olema piisavalt aega liidu

loa taotlemiseks ja komisjonil selliste taotluste menetlemiseks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. I OSA. REGULEERIMISALA, EESMÄRGID JA MÕISTED

Article 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse

eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida

kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

Teema

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad elektroonilise side võrkude, elektroonilise

side teenuste, nendega seotud vahendite ja teenuste pakkumise, raadiospektri strateegilise

planeerimise ja haldamise ning lõppseadmete teatavate aspektide kohta.

2. Käesolev määrus samuti kehtestab juhtimine elektroonilise side raamistik

side valdkond koosseisus riiklikreguleerivad ja muud pädevad

asutused

ametiasutused, Asutus Euroopa LiiduReguleerivad asutused elektroonilise side jaoks

(Edaspidi „BEREC“), raadiospektripoliitika organ (edaspidi „RSPB“) ja digivõrkude amet

(edaspidi „ODN“), kes määravad kindlaks BERECi, RSPB ja ODNi ning riikide

reguleerivate asutuste ja vajaduse korral muude pädevate asutuste ülesanded ning

kehtestavad menetlused asjaomase õigusraamistiku kohaldamiseks kogu liidus.

Article 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „elektrooniline sidevõrk“ – ülekandesüsteemid, olenemata sellest, kas need on

põhineb alalisel taristul või kesksel haldussuutlikkusel ning vajaduse korral lülitus- ja

marsruutimisseadmetel ning muudel ressurssidel, sealhulgas võrguelementidel, mis ei

ole aktiivsed, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või

muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, püsi- ja

mobiilsidevõrke, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks,

raadio- ja teleringhäälinguvõrke ja kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist

teavet nende kaudu edastatakse;

(2) „gigabitivõrk“ – elektroonilise side võrk, mis koosneb:

täielikult kiudoptilised elemendid kuni võrgu lõpp-punktini või elektroonilise side

võrk, mis on võimeline tagama tavapärastel tipptunnitingimustel kättesaadava alla- ja

üleslüli ribalaiuse, toimekindluse, vigadega seotud parameetrite ning latentsusaja ja

selle varieeruvuse poolest sarnase võrgu jõudluse;

Selle määratlusega asendatakse direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 2 esitatud

mõiste „väga suure läbilaskevõimega võrk“;

(3) „elektrooniline sideteenus“ – teenus, mida tavaliselt osutatakse

tasu elektrooniliste sidevõrkude kaudu, mis hõlmab järgmist liiki teenuseid, välja

arvatud teenused, millega pakutakse või mille abil teostatakse elektrooniliste

sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu redigeerimist:

(a) internetiühenduse teenus;

(b) isikutevahelise side teenus

(c) teenused, mis seisnevad tervikuna või peamiselt signaalide edastamises,

näiteks masinatevaheliste teenuste pakkumiseks ja ringhäälingu jaoks

kasutatavad ülekandeteenused;

(4) „läbitud ruumid“ – lõppkasutajate ruumid, mille jaoks operaator on kasutusele võtnud

oma

juurdepääsuvõrk kuni teeninduspunktini (st esimene neid ruume teenindav

kontsentratsiooni- või jaotuspunkt), nii et alates taotluse kättesaamisest saab operaator

teha juurdepääsuteenuse kättesaadavaks nelja nädala jooksul koos mõistliku

lisakonstruktsiooniga (st teostades ainult standardse ruumispetsiifilise lõpliku

ühenduskao ja aktiveerimise, laiendamata juurdepääsuvõrku väljapoole

teeninduspunkti;

(5) „ühendatud ruumid“ – lõppkasutaja ruumid, kus asub juurdepääsuvõrk;

taristut on serveerimispunktist füüsiliselt laiendatud ja see on lõppkasutaja ruumides

lõpetatud;

(6) „oluline vasepõhine teenus“ – elektroonilise side teenus;

antakse üle varasemast ajast pärit vaskpaar-juurdepääsutaristu kaudu niivõrd, kuivõrd

see toetab vee-, energeetika- ja transporditööstuses kasutatavaid kriitilise tähtsusega

või olulisi funktsioone, nagu hädaolukorra side, kaughooldussüsteemid, häiresüsteemid

ja seire juhtimissüsteemid;

(7) „internetiühenduse teenus“ – üldkasutatav teenus, mis võimaldab juurdepääsu

internet ja seega ühendus peaaegu kõigi interneti lõpp-punktidega, olenemata

kasutatavast võrgutehnoloogiast ja lõppseadmest;

(8) „isikutevahelise side teenus“ – teenus, mida tavaliselt osutatakse

tasu, mis võimaldab elektroonilise side võrkude kaudu isikutevahelist otsest ja

interaktiivset teabevahetust lõpliku arvu isikute vahel, kusjuures side algatanud või

selles osalevad isikud määravad kindlaks selle saaja(d), ning mis ei hõlma teenuseid,

mis võimaldavad isikutevahelist ja interaktiivset suhtlust üksnes teise teenusega

lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena;

(9) „numbripõhine isikutevahelise side teenus“ – isikutevaheline

sideteenus, mis ühendab üldkasutatavaid numeratsiooniressursse, nimelt riigi või

rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvat numbrit või numbreid, või mis

võimaldab sidet riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või

numbritega;

(10) „numbrivaba isikutevahelise side teenus“ – isikutevahelise side teenus, mis ei ühendu

avalikult eraldatud numeratsiooniressursside abil, nimelt riigi või rahvusvahelisse

numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil, või mis ei võimalda

sidet riigi või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbri või

numbritega;

(11) „üldkasutatav elektroonilise side võrk“ – elektroonilise side võrk, mida kasutatakse

ainult või peamiselt avalikult kättesaadavate elektroonilise side teenuste pakkumiseks

ning mis toetab teabe edastamist võrgu lõpp-punktide vahel;

(12) „võrgu lõpp-punkt“ – füüsiline koht, kus lõppkasutajale pakutakse juurdepääsu

üldkasutatavale elektroonilise side võrgule ning kus identifitseeritakse võrgu lõpp-

punkt konkreetse võrguaadressi abil, juhul kui võrgus kasutatakse kommuteerimist või

marsruutimist, mis võib olla seotud lõppkasutaja numbri või nimega;

(13) „seotud vahendid“ – elektroonilise side võrgu või teenusega seotud teenused, füüsiline

taristu ja muud vahendid või elemendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste

osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha, sealhulgas hooned

või hoonetesse sissepääsud, hoonesisesed juhtmestikud, antennid, tornid ja muud

tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, pääseluugid ja kaablikapid;

(14) „seotud teenus“ – elektroonilise sidevõrgu või elektroonilise sideteenusega seotud

teenus, mis võimaldab või toetab teenuste osutamist, iseteenindust või automatiseeritud

osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võib seda teha, ning mis hõlmab

numbrite transleerimist või samaväärset funktsionaalsust pakkuvaid süsteeme,

tingimusjuurdepääsusüsteeme ja elektroonilisi saatekavasid, samuti muid teenuseid,

nagu identifitseerimis-, asukoha- ja kohalolekuteenused;

(15) „tingimusjuurdepääsusüsteem“ – tehniline vahend, autentimissüsteem ja/või kord,

millega tehakse arusaadaval kujul juurdepääs kaitstud raadio- või

teleringhäälinguteenusele sõltuvaks abonementlepingust või muul kujul antavast

eelnevast individuaalsest loast;

(16) „kasutaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side

teenust või taotleb selle kasutamist;

(17) „lõppkasutaja“ – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ega

üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid;

(18) „tarbija“ – iga füüsiline isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või

taotleb selle kasutamist eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandustegevuse,

äritegevuse, oskustöö või erialaga;

(19) „elektrooniliste sidevõrkude pakkumine“ – selliste võrkude loomine, käitamine,

kontrollimine või kättesaadavaks tegemine;

(20) „rakendusliides“ (API) – ringhäälinguorganisatsioonide või teenuseosutajate poolt

kättesaadavaks tehtud rakenduste vaheline tarkvaraliides ning teleritega ühendamiseks

ette nähtud digimuundurites või integreeritud digitaaltelevisiooni- või -

raadioseadmetes sisalduvad ressursid;

(21) „raadiospektri jaotamine“ – kindlaksmääratud raadiospektri sagedusala määramine üht

või mitut liiki raadiosideteenuste kasutamiseks, vajaduse korral konkreetsete

tingimuste kohaselt;

(22) „kahjulik raadiohäire“ – häire, mis seab ohtu raadionavigatsiooniteenuse või muude

turvateenuste kasutamise või mis muul viisil oluliselt moonutab, takistab või korduvalt

katkestab raadiosideteenust, mis toimib vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele,

liidu või riigi eeskirjadele;

(23) „üldluba“ – õigusraamistik, millega tagatakse õigused ja kehtestatakse kohustused

elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumiseks siseturul kooskõlas käesoleva

määrusega;

(24) „väikese levialaga traadita juurdepääsupunkt“ – väikese võimsuse ja tööulatusega

traadita võrgu juurdepääsuseadmed, mis kasutavad litsentsitud raadiospektrit või

litsentsivaba raadiospektrit või nende kombinatsiooni, mida võib kasutada osana

üldkasutatavast elektroonilise side võrgust ja mis võivad olla varustatud ühe või mitme

väikese visuaalse mõjuga antenniga ning mis võimaldavad kasutajatele traadita

juurdepääsu elektroonilise side võrkudele, olenemata sellest, kas tegemist on mobiilse

või paikse võrgutopoloogiaga;

(25) „raadio-kohtvõrk“ (RLAN) – väikese võimsuse ja tööulatusega traadita

juurdepääsusüsteem, mille puhul oht häirida teisi selliseid süsteeme, mida kasutavad

vahetus läheduses teised kasutajad, on väike ja mis kasutab ainuõiguseta ühtlustatud

raadiospektrit;

(26) „ühtlustatud raadiospekter“ – raadiospekter, mille kättesaadavuse ja tõhusa

kasutamisega seotud ühtlustatud tehnilised tingimused on kehtestatud

rakendusmeetmetega vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artiklile 4;

(27) „raadiospektri ühiskasutus“ – kahe või enama tehnoloogia või kasutaja võrdne või

hierarhiline juurdepääs samadele raadiospektri sagedusaladele või -kanalitele, et tagada

nende tõhus kasutamine, mis võib põhineda üldloa alusel lubatud kasutajate

kindlaksmääratud ühiskasutuskorral, raadiospektri individuaalsetel kasutusõigustel või

nende kombinatsioonil; see hõlmab regulatiivseid lähenemisviise, nagu litsentsitud

ühisjuurdepääs, mis tagab kõigile kasutajatele prognoositavad ja usaldusväärsed

ühiskasutustingimused;

(28) „juurdepääs“ – vahendite või teenuste kättesaadavaks tegemine teisele ettevõtjale

kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte, eesmärgiga pakkuda

elektroonilise side teenuseid, infoühiskonna teenuseid või ringhäälingu sisuteenuseid;

see hõlmab muu hulgas järgmist: juurdepääs elektroonilise side võrkudele ja

võrguelementidele ning nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete

ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu

kliendiliinile ning kliendiliini kaudu teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja

teenustele); juurdepääs füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele,

kaablikanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääs asjakohastele tarkvarasüsteemidele,

sealhulgas tegevuse tugisüsteemidele; juurdepääs infosüsteemidele või

andmebaasidele eeltellimise, teenuste osutamise, tellimise, hoolduse ja parandamise

taotluste ning arveldamise jaoks; juurdepääs numbrite transleerimisele või samaväärset

funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääs püsi- ja mobiilsidevõrkudele,

eelkõige rändluse jaoks; juurdepääs digitaaltelevisiooniteenuste

tingimusjuurdepääsusüsteemidele ja juurdepääs virtuaalvõrguteenustele;

(29) „vastastikune sidumine“ – konkreetset liiki juurdepääs, mida rakendatakse

elektroonilise side võrkude pakkujate vahel sama või erineva ettevõtja kasutatavate

elektroonilise side võrkude füüsilise ja loogilise ühendamise kaudu, et võimaldada ühe

ettevõtja kasutajatel suhelda sama või teise ettevõtja kasutajatega või kasutada teise

ettevõtja osutatavaid teenuseid, kui selliseid teenuseid osutavad asjaomased pooled või

muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule;

(30) „operaator“ – ettevõtja, kes pakub või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavat

elektroonilise side võrguteenust või sellega seotud vahendeid;

(31) „kliendiliin“ – füüsiline ühendus, mida mööda liiguvad elektroonilise side signaalid ja

mis ühendab võrgu lõpp-punkti jaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas

püsivõrgus;

(32) „kõne“ – üldkasutatava isikutevahelise side teenuse abil loodud ühendus, mis

võimaldab kahepoolset kõnesidet;

(33) „kõneside teenus“ – üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis otse või kaudselt

võimaldab riigisiseste

või riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede algatamist ja vastuvõtmist riigi või riigi ja

rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil;

(34) „geograafiline number“ – liikmesriigi numeratsiooniplaani number, milles osa

numbrikohti tähistab geograafilist piirkonda ja mida kasutatakse kõnede suunamiseks

võrgu lõpp-punkti füüsilisse asukohta;

(35) „mittegeograafiline number“ – riigi numeratsiooniplaani number, mis ei ole

geograafiline number, näiteks mobiiltelefonide numbrid ning tasuliste ja tasuta teenuste

numbrid;

(36) „täielik vestlusteenus“ – multimeedia reaalajas vestlusteenus, mis pakub kahesuunalist

sümmeetrilist reaalajas liikuva video, teksti ja hääle edastamist kasutajate vahel kahes

või enamas asukohas;

(37) „häirekeskus“ – füüsiline koht, kus ametiasutuse või liikmesriigi poolt tunnustatud

eraõigusliku organisatsiooni vastutusel võetakse vastu hädaolukorra side;

(38) „kõige sobivam häirekeskus“ – häirekeskus, mille on loonud vastutavad asutused, kuhu

hädaolukorra side suunatakse, ja mis on pädev edastama kontekstiteavet asjaomase

sekkumispiirkonna hädaabiteenistustele;

(39) „hädaolukorra side“ – isikutevahelise side teenuste kaudu toimuv side lõppkasutaja ja

häirekeskuse vahel, mille eesmärk on taotleda ja saada hädaabi hädaabiteenistustelt.

(40) „tõhus hädaolukorra side“ – hädaolukorra side, millega tagatakse õigeaegne side

lõppkasutaja ja kõige sobivama häirekeskuse vahel ning tehakse õigeaegselt

kättesaadavaks taustteave, sealhulgas teave helistaja asukoha kohta;

(41) „kontekstteave“ – teave, mida lõppkasutaja edastab hädaolukorra side kaudu või mis

on saadud ja edastatud automaatselt lõppkasutaja lõppseadmest või asjaomasest

võrgust, et võimaldada hädaabiteenistuste sekkumisressursside õigeaegset

kindlakstegemist ja hädaabiteenistuste kiiret saabumist sekkumispaika;

(42) „hädaabiteenistus“ – teenistus, mida liikmesriik sellisena tunnustab ning mis annab

kooskõlas siseriikliku õigusega viivitamatut ja kiiret abi olukordades, kus on eelkõige

otsene oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või ohutusele, era- või avalikule

varale või keskkonnale;

(43) „helistaja asukohateave“ – avaliku mobiilsidevõrgu kontekstis – töödeldud andmed,

mis on saadud võrgu infrastruktuurist või mobiiltelefonist ning viitavad lõppkasutaja

mobiilse lõppseadme geograafilisele asukohale –, ja üldkasutatava püsivõrgu

kontekstis – andmed võrgu lõpp-punkti füüsilise aadressi kohta;

(44) „lõppseade“ – komisjoni direktiivi 2008/63/EÜ artikli 1 punktis 1 määratletud

lõppseade71;

(45) „satelliitsideteenused“ – teenused, mille osutamisel kasutatakse täielikult või osaliselt

raadioside loomist maapealsetest satelliitjaamadest või nende komplementaarsetest

maapealsetest ja õhus paiknevatest komponentidest kosmosejaama;

Aasta aruanne konkurentsi kohta

L 162, 21.6.2008, lk 20, ELI:

Komisjoni 20. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/63/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kohta (ELT

http://data.europa.eu/eli/dir/2008/63/oj).

78

(„üleslülid“) ja/või raadioside loomine kosmosejaamast satelliitside maajaamadesse või

nende komplementaarsetesse maapealsetesse ja õhus paiknevatesse komponentidesse

(„allalülid“);

(46) „satelliitvõrkude pakkumine“ – satelliitsüsteemide, satelliitside maapealsete jaamade ja

vajaduse korral nende komplementaarsete maapealsete ja õhus paiknevate komponentide

loomine ja käitamine;

(47) „maapealne satelliitjaam“ – Maal asuv seade, mida saab kasutada üksnes

raadiosidesignaalide edastamiseks või edastamiseks ja vastuvõtmiseks („edastus-

vastuvõtt“) või ainult vastuvõtmiseks („ainult vastuvõtt“) satelliitide või muude

kosmosepõhiste süsteemide kaudu. See hõlmab muu hulgas maapealseid jaamu, terminale

ja maapealseid seadmeid, mida on vaja satelliitide või muude kosmosejaamadega

suhtlemiseks;

(48) „komplementaarsed maapealsed ja õhus paiknevad komponendid“ – satelliitvõrkude

maapealsed või õhus paiknevad jaamad, mida kasutatakse kindlates või muutuvates

asukohtades, et parandada satelliitsideteenuste kättesaadavust süsteemi

satelliidi/satelliitide katteala geograafilistes piirkondades, kus ei ole võimalik tagada

nõutava kvaliteediga sidet ühe või mitme kosmosejaamaga;

(49) „isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

(50) „nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek.

Article 3

Üldised eesmärgid ja põhimõtted

1. Käesoleva määruse kontekstis püüavad liikmesriigid, riikide reguleerivad asutused ja muud

pädevad asutused, samuti BEREC, RSPB, ODN ja komisjon vastavalt oma pädevusele

saavutada järgmisi üldeesmärke, mis ei ole loetletud tähtsuse järjekorras:

(a) tugevdada ühenduvussektori ja tööstuse konkurentsivõimet üldiselt,

hõlbustades investeeringuid täiustatud digitaristutesse, sealhulgas pilve- ja

tehisintellektipõhistesse lahendustesse, võimaldades uuenduslikke teenuseid,

sealhulgas tagatud kvaliteediga ja usaldusväärseid teenuseid, ning hõlbustades

koostööd laiema digitaalse ökosüsteemi osalejate vahel;

(b) töötada välja elektroonilise side ühtne turg, mis hõlbustab võrkude piiriülest

toimimist ja teenuste osutamist liidus, üleeuroopaliste digitaalvõrkude

arendamist ning uuenduslike elektroonilise side võrkude ja teenuste, sealhulgas

üleeuroopaliste satelliitsideteenuste pakkumist;

(c) tugevdada elektroonilise side võrkude ja teenuste vastupidavust ja valmisolekut

liidu tasandil, edendades koostööd avaliku sektori asutuste ning elektroonilise

side võrkude ja teenuste pakkujate vahel vajaliku vastupidavusvõime loomisel

ning liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamisel;

(d) edendada investeeringuid ühenduvusse ning gigabitivõrkude, sealhulgas püsi-,

mobiilside- ja traadita võrkude laialdast kättesaadavust, juurdepääsetavust ja

kasutuselevõttu, et sellest saaksid hinna, kvaliteedi ja valiku poolest kasu kõik

liidu kodanikud ja ettevõtjad;

(e) tagada kvaliteetsed, taskukohased ja üldkasutatavad elektroonilise side

teenused kõigile lõppkasutajatele tõhusa konkurentsi kaudu elektroonilise side

võrkudes ja nendega seotud vahendites, sealhulgas tõhusa taristupõhise

konkurentsi kaudu, ning elektroonilise side teenustes ja nendega seotud

teenustes kogu liidus;

(f) edendab liidu kodanike huve ja kaitseb lõppkasutajate õigusi, sealhulgas

andmeliikluse võrdset ja mittediskrimineerivat kohtlemist internetiühenduse

teenuste osutamisel, nii et kõik lõppkasutajad saaksid jätkuvalt kasu suurest

valikust kõrgetasemelistest taskukohastest ja kvaliteetsetest teenustest, ning

tagab eelkõige haavatavatele tarbijatele kõrge ja ühtse kaitsetaseme, sealhulgas

taskukohase hinna, valikuvõimaluse ja samaväärse juurdepääsu;

(g) edendada kestlikkust, hõlbustades investeeringuid energiatõhusatesse ja vähese

CO2 heitega digivõrkudesse ja -lahendustesse, ning stimuleerida läbivliikluse

tõhusust;

(h) toetada muude raadiospektrile tuginevate liidu poliitikavaldkondade,

sealhulgas kosmosepoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärke.

2. Oma pädevuse teostamisel või üldeesmärkide saavutamiseks vajalike ülesannete täitmisel

tegutsevad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused, BEREC,

raadiospektripoliitika nõukogu, võrguteenuste pakkuja ja komisjon erapooletult, objektiivselt,

läbipaistvalt ning mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil. Eelkõige kohaldavad nad

järgmisi põhimõtteid:

(a) edendada regulatiivset prognoositavust, et tagada vastastikuse koostöö kaudu

järjepidevad regulatiivsed lähenemisviisid;

(b) tagama, et sarnastes tingimustes kohaldatakse meetmeid järjepidevalt ja et

elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkujaid ei kohelda

diskrimineerivalt;

(c) võtma nõuetekohaselt arvesse regulatiivsetest otsustest tulenevat võimalikku

regulatiivset ja halduskoormust ning püüdma seda nii palju kui võimalik piirata;

(d) kohaldavad liidu õigust tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, niivõrd kui see on

kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud üldeesmärkide saavutamisega;

(e) võtma nõuetekohaselt arvesse erinevaid tingimusi, mis on seotud

infrastruktuuri, konkurentsi, lõppkasutajate ja eelkõige tarbijate olukorraga

liikmesriigi eri geograafilistes piirkondades.

2. II OSA. VASTUPANUVÕIME

Article 4

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste roll vastupanuvõime tagamisel

Võttes arvesse elektroonilise side võrkude ja teenuste olulist rolli liidu ühiskonna ja majanduse

üldise vastupanuvõime jaoks, aitavad käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud elektroonilise

side võrkude või teenuste pakkujad, BEREC, ODN, direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8 lõike 1

kohaselt määratud riiklikud reguleerivad asutused ja pädevad asutused, riiklikud kriisiohje- ja

elanikkonnakaitseasutused, sealhulgas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 9 lõike 1 kohaselt

määratud küberkriisi ohjamise asutused, oma vastava pädevuse piires kaasa elanikkonda

negatiivselt mõjutada võivate looduslike või inimtegevusest tingitud häirete, kriiside või vääramatu

jõu ennetamisele, ennetamisele ja neile reageerimisele, rakendades sidusalt käesoleva määruse

kohaseid valmisolekuga seotud kohustusi ning kooskõlas asjakohaste liidu ja riiklike

elanikkonnakaitse-, kriisiohje- ja reageerimismehhanismidega.

Article 5

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kättesaadavus ja suutlikkus

1. Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujad, üldkasutatavate elektroonilise side

teenuste osutajad ja muud artikli 9 lõikes 2 osutatud teenuseosutajad, riigi reguleerivad

asutused, direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 8 lõike 1 kohaselt määratud riigi pädevad

asutused79 ja muud pädevad asutused, sealhulgas asjakohasel juhul riiklikud kriisiohje- ja

elanikkonnakaitseasutused, sealhulgas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 9 lõike 1 kohaselt

määratud küberkriisi ohjamise asutused, teevad koostööd, et tagada elektroonilise side

võrkude ja teenuste pidev kättesaadavus ning nende vajalik suutlikkus ennetada ja ennetada

looduslikke või inimtegevusest tingitud häireid, kriise või vääramatut jõudu, mis võivad

elanikkonda negatiivselt mõjutada, nendeks valmistuda ja neile reageerida.

Seda tehes võtavad esimeses lõigus osutatud asutused ja teenuseosutajad täiel määral arvesse

artiklis 6 osutatud BERECi digitaristute liidu valmisolekukava.

2. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 kohaldamist, võtavad käesoleva artikli lõikes 1

osutatud teenuseosutajad ja häirekeskused käesoleva määruse artiklis 6 osutatud BERECi

digitaristute liidu valmisolekukava arvesse võttes kõik vajalikud meetmed, et tagada elutähtsa

side ja hädaolukorra side katkematu kättesaadavus ning avalike hoiatuste katkematu

edastamine looduslike või inimtegevusest tingitud häirete, kriiside või vääramatu jõu korral,

mis võivad elanikkonda negatiivselt mõjutada.

3. Kui üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujad ning üldkasutatavate elektroonilise

side teenuste ja häirekeskuste pakkujad rakendavad oma elektroonilise side võrkudes või

teenustes uusi tehnoloogiaid, võtavad nad kõik vajalikud ettevalmistavad meetmed,

sealhulgas lahenduste katsetamine ja valideerimine, et tagada hädaolukorra side ja üldsuse

hoiatamise teenuste kättesaadavus liidus.

4. Kui üleminek muudele võrgutehnoloogiatele võib kaasa tuua praegu kasutatavate lõppkasutaja

seadmetega seotud teenuste lõpetamise, teavitavad üldkasutatavate elektroonilise side

võrkude pakkujad ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajad riikide pädevaid

asutusi ja lõppkasutajaid vähemalt kaks aastat ette, esitades üleminekuprotsessi kajastava

tegevuskava.

Article 6

Liidu digitaristute valmisoleku kava

1. BEREC võtab hiljemalt [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastu

aruande „Digitaristute liidu valmisolekukava“ (edaspidi „kava“), et tugevdada elektroonilise

side võrkude ja teenuste ning muude digitaristute vastupidavust ja valmisolekut liidu tasandil

looduslike või inimtegevusest tingitud häirete, kriiside või vääramatu jõu korral, millel võib

olla märkimisväärne kahjulik mõju elanikkonnale või siseturu toimimisele.

2. Kava sisaldab järgmist:

(a) artikli 5 lõikes 1 osutatud teenuseosutajate elektroonilise side võrkude

arhitektuuri, võimsuse, suutlikkuse ja kasutamise põhjalik hindamine, mis on

koostatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt kogutud teabe põhjal ja

edastatud ODNile kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikega 3;

(b) tegevussoovitused võrgu vastupidavusmeetmete kohta, mis põhinevad muu

hulgas punkti a kohasel hindamisel;

(c) kriisiohjetavad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid,

millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr

910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148

(küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3445/oj).

Esimese lõigu punktis a osutatud hindamise käigus antakse muu hulgas ülevaade võrgu

topoloogiast liidu tasandil, tehakse kindlaks marsruutide mitmekesistamine, võimalikud

kitsaskohad või tõrked ning valdkonnad, kus on vaja võtta vastupidavusega seotud meetmeid,

näiteks strateegilisi investeeringuid, et toetada liiasust, eelkõige üleeuroopaliste digivõrkude

puhul. Hindamist tehakse kooskõlas salastatud teabe kaitset käsitlevate kohaldatavate liidu ja

siseriiklike eeskirjadega. Selles sisalduv teave esitatakse koondkujul, et vältida tundlike

varade täpset asukohatuvastust.

Esimese lõigu punktis b osutatud tegevussoovitused sisaldavad soovitusi, millega tagatakse

elektroonilise side võrkude tehniline suutlikkus integreeruda eri liiki maapealsete ja muude

võrkudega, näiteks satelliitvõrkudega, suutlikkus tagada oluliste sidevõrkude ja -teenuste

järjepidevus suurenenud nõudluse, võrgu ülekoormuse või looduslike või inimtegevusest

tingitud häirete korral, sealhulgas, kuid mitte ainult, süsteemi seisakute ohu korral, nagu

tahtlikud kahjulikud häired, või muud meetmed, mida peetakse oluliseks teenuse

kättesaadavuse ja vajaliku võrgusuutlikkuse tagamisel.

Esimese lõigu punktis c osutatud kriisiohjetavad adresseeritakse riigi reguleerivatele

asutustele ja muudele pädevatele asutustele ning nende eesmärk on ühtlustatud menetlused,

koordineerimiskord ja tegevusprotokollid, mida kohaldatakse looduslike või inimtegevusest

tingitud häirete, kriiside või vääramatu jõu korral. Kriisiohjetavad on kooskõlas asjakohaste

liidu ja riiklike elanikkonnakaitse-, kriisiohje- ja reageerimismehhanismidega ning täiendavad

neid.

Article 7

Kava koostamist toetav koostöö ja andmete kogumine

1. BERECi toetamiseks koostab võrguvõrk kava projekti tihedas koostöös komisjoniga ning

juhul, kui see puudutab elektroonilise side võrkude ja teenuste valmisolekut ja vastupidavust,

direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 14 alusel loodud koostöörühmaga, konsulteerides vajaduse

korral ENISA ning asjaomaste Euroopa kriisidele reageerimise ja elanikkonnakaitse

koordineerimisasutustega. Kava vaadatakse läbi ja seda ajakohastatakse korrapäraselt,

tuginedes muu hulgas käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kogutud teabele.

2. Kava koostamise toetamiseks koguvad riikide reguleerivad asutused iga kahe aasta järel teavet

üldkasutatavate elektroonilise side võrkude, üldkasutatavate elektroonilise side teenuste ja

vajaduse korral selliste võrkude arhitektuuri, võimsuse, suutlikkuse ja kasutamise kohta, mida

kasutatakse täielikult või peamiselt üldsusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste või

infoühiskonna teenuste osutamiseks, kui sellist teavet ei ole neile või muudele riikide

pädevatele asutustele liidu või siseriikliku õiguse kohaselt juba kättesaadavaks tehtud.

3. Lõike 2 kohased teabenõuded peavad olema põhjendatud, proportsionaalsed ja piirduma

sellega, mis on rangelt vajalik vastupanuvõime ja valmisolekuga seotud ülesannete täitmiseks.

Teave edastatakse ODNile iga kahe aasta tagant.

4. BEREC avaldab tihedas koostöös komisjoni ja ENISAga hiljemalt [kuus kuud pärast

käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ühise vormi, mida riikide reguleerivad asutused

peavad kasutama lõikes 2 osutatud teabe kogumiseks.

Article 8

Koostöö komisjoni, muude liidu asutuste või eksperdirühmadega

1. Kui looduslik või inimtegevusest tingitud häire, kriis või vääramatu jõud on seotud või langeb

kokku ulatusliku küberintsidendiga direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punkti 7 tähenduses,

esitab BEREC Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustikule (EU-

CyCLONe) ja komisjonile asjakohase teabe, et tagada ühine olukorrateadlikkus ja kriisidele

reageerimise sidusus.

2. Taotluse korral jagab ODN komisjoniga artikli 6 kohaselt kava koostamisel kasutatud analüüsi

üksikasju. Komisjon võtab seda teavet arvesse rahastamisvahendite väljatöötamisel ja

rakendamisel, sealhulgas strateegiliste investeeringute tegemisel üleeuroopalistesse

digivõrkudesse või asjakohasel juhul selliste poliitikasuundade või meetmete vastuvõtmisel,

millega suurendatakse elektroonilise side võrkude vastupidavust ja valmisolekut.

3. Käesoleva osa kohased ülesanded ja meetmed ei mõjuta ENISA, küberturbe intsidentide

lahendamise üksuste (CSIRT) võrgustiku, EU-CyCLONe, direktiiviga (EL) 2022/2555

loodud koostöörühma ega muude liidu elanikkonnakaitse õiguse kohaste eksperdirühmade

või koordineerimissüsteemide ülesandeid.

4. III OSA. ÜHTSE TURU TEGEVUSLUBADE JA ÜLEEUROOPALISTE

TEGEVUSLUBADE VÄLJAANDMINE

Article 9

Üldvolitused

1. Elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabaduse suhtes kohaldatakse käesolevas

määruses sätestatud tingimusi ja kohustusi. Liikmesriigid võivad

piirata elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabadust üksnes ELi toimimise

lepingu artikli 52 lõikes 1 sätestatud põhjustel avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu

huvides. Iga selline piirang peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest tuleb teatada

komisjonile.

2. Üldloa korda kohaldatakse üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajate ja selliste

elektroonilise side võrkude pakkujate suhtes, mida kasutatakse täielikult või peamiselt

üldsusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste või infoühiskonna teenuste osutamiseks.

3. Üldloa korda ei kohaldata numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes.

4. Üldloa korra kohaselt võib elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumise õiguse suhtes

kohaldada üksnes järgmisi tingimusi:

(a) käesoleva määruse kohaste võrkude vastupidavus- ja valmisolekunõuete

täitmine, kui need on pakkuja suhtes kohaldatavad, looduslike või

inimtegevusest tingitud häirete, kriiside või vääramatu jõu korral, ning

kasutustingimused ametiasutuste poolt üldsusele teabe edastamiseks, et

hoiatada üldsust otsese ohu eest ja leevendada suurte katastroofide tagajärgi;

(b) teenuseosutaja suhtes kohaldatavate tingimuste täitmine seoses kriitilise

tähtsusega sideteenuste kasutamisega suurõnnetuste või riiklike

hädaolukordade korral, et tagada side hädaabiteenistuste ja ametiasutuste vahel;

(c) teenuseosutaja suhtes kohaldatavate artiklis 187 osutatud standardite või

spetsifikatsioonide järgimine;

(d) teenuseosutaja suhtes kohaldatavate küberturvalisuse normide, sealhulgas IKT

tarneahela turbenõuete järgimine, mis on kehtestatud kooskõlas

küberturvalisuse määrusega, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2019/88180;

(e) õiguskaitse- ja õigusasutustele andmetele juurdepääsu võimaldamine,

sealhulgas seaduslikuks pealtkuulamiseks ja andmete säilitamiseks kooskõlas

teenuse osutamise liikmesriigis kohaldatavate liidu või siseriiklike

õigusaktidega, mis on kooskõlas teenuseosutaja suhtes kohaldatava liidu

õigusega;

(f) üldkasutatavate elektroonilise side võrkude tervikluse säilitamine, sealhulgas

elektroonilise side võrkude või teenuste vaheliste elektromagnetiliste häirete

vältimise tingimuste abil kooskõlas direktiiviga 2014/30/EL81, nagu seda

kohaldatakse teenuseosutaja suhtes;

(g) teenuseosutaja suhtes kohaldatavate vastastikuse sidumise nõuete või meetmete

järgimine vastavalt artiklile 66;

(h) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul selliste asjakohaste

rahvusvaheliste lepingute järgimine teenuseosutaja suhtes, mis käsitlevad

selliste nappide ressursside kasutamist, mille kasutamiseks ei ole vaja anda

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa

Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist

ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019,

lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62–106, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2014/53/oj), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018.

aasta määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 30, 11.9.2018, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/30/2018-09-

11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta direktiiviga (EL) 2022/2380, millega

muudetakse direktiivi 2014/53/EL

80

81

individuaalseid kasutusõigusi;

(i) teenuste koostalitlusvõime kooskõlas käesoleva määrusega, nagu seda

kohaldatakse teenuseosutaja suhtes;

(j) vajaduse korral haldustasud vastavalt artiklile 12.

Raadiospektri kasutamise lisatingimusi kohaldatakse vastavalt artiklitele 20 ja 21, mida

kohaldatakse teenuseosutaja suhtes.

Riigi numeratsiooniplaanist ja vajaduse korral liidu numeratsiooniplaanist eraldatud

numeratsiooniressursside kasutamise lisatingimusi kohaldatakse kooskõlas artiklitega 46 ja

50, mida kohaldatakse teenuseosutaja suhtes.

Article 10

Ühtse passi menetlus

1. Kui teenuseosutaja kavatseb pakkuda elektroonilise side võrke või teenuseid ühes või mitmes

liikmesriigis, esitab ta üldloa korra kohaselt ühe sellise liikmesriigi reguleerivale asutusele

teatise ühtse passi menetluse alusel.

2. Teenuseosutajatelt ei nõuta, et nad hangiksid enne üldloast tulenevate õiguste kasutamist

otsuse või muu haldusakti selle liikmesriigi reguleerivalt asutuselt, kus teenuseosutaja

kavatseb tegutseda.

3. Lõikes 1 osutatud teavitamine toimub artikli 125 kohaselt välja antud BERECi suuniste kohase

teate vormi abil hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. BEREC

ajakohastab vajaduse korral asjakohaseid suuniseid.

4. Teavitatud reguleeriv asutus edastab saadud teate põhjendamatu viivituseta ODNile. Kui teade

käsitleb võrkude ja teenuste pakkumise alustamist mitmes liikmesriigis, edastab ODN selle

teavitamise eesmärgil põhjendamatu viivituseta nende teiste liikmesriikide pädevatele

asutustele, kus teenuseosutaja kavatseb tegutseda.

5. Kui teade käsitleb ühes või mitmes liikmesriigis juba tegutseva teenuseosutaja kavatsust

laiendada oma tegevust teistesse liikmesriikidesse, edastab võrguteenuse osutaja sellise teate

teavitamise eesmärgil kõigi asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele, sealhulgas nende

liikmesriikide pädevatele asutustele, kus teenuseosutaja juba pakub elektroonilise side võrke

või teenuseid.

6. Ühtse passi menetluse kohaselt kinnitab teavitatud asutus teenuseosutajale elektroonilise side

võrkude või teenuste pakkumise loa ühe nädala jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate esitamist.

Kinnitus

raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine (ELT

L 315, 7.12.2022, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2380/oj).

sisaldab teavet kõigi üldloa tingimuste kohta, mida kohaldatakse liikmesriigis või

liikmesriikides, kus võrke või teenuseid kavatsetakse pakkuda, ning loast tulenevate

seonduvate kohustuste ja õiguste kohta. Kui teade käsitleb ühes või mitmes liikmesriigis juba

tegutseva teenuseosutaja kavatsust laiendada oma tegevust teistesse liikmesriikidesse,

sisaldab kinnitus teavet teistes liikmesriikides kohaldatavate üldloa tingimuste kohta.

7. Kui teade on kinnitatud, võib teenuseosutaja kasutada üldloast tulenevaid õigusi ja alustada

tegevust, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva määruse sätteid kasutusõiguste kohta.

8. ODN haldab avalikult kättesaadavat liidu andmebaasi riikide reguleerivatele asutustele

esitatud teadete kohta. Teavitatud asutused ajakohastavad teavet kõigi andmebaasis saadud

teadete kohta vähemalt iga kahe kuu järel.

9. Elektroonilise side võrkude ja teenuste puhul, millest on teatatud enne [kuus kuud pärast

käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], ei ole uut teatamist vaja. Teenuseosutajad võivad

teavitada teavitatud riiklikku reguleerivat asutust, et saada olemasolevate võrkude või

teenuste jaoks uus üldluba ühtse passi menetluse alusel. Uute elektroonilise side võrkude või

teenuste kasutuselevõtul kohaldatakse teenuseosutajate suhtes nende uute võrkude või

teenuste ühtse passi menetlust.

Article 11

Suunised ja vastastikune abi

1. BEREC avaldab tihedas koostöös komisjoni ja teiste pädevate asutustega, sealhulgas

käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud kontaktpunktidega, hiljemalt [6 kuud pärast

käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] suunised, millega tagatakse, et kõiki artikli 9 lõikes

4 loetletud tingimusi kohaldatakse sidusal, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil

ning et need on teenuseosutajatele ODNi veebilehe kaudu kättesaadavad.

2. Iga liikmesriik määrab riikliku ühtse kontaktpunkti, kelle ülesanne on suhelda ODNiga ja

säilitada ajakohast teavet elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise suhtes

kohaldatavate siseriiklike õigusaktide ja menetluste kohta, eelkõige nende kohta, mis on

seotud üldloa tingimustega, sealhulgas küberturvalisust, andmetele juurdepääsu ja

andmekaitset käsitlevate tingimustega ning käesolevas määruses sätestatud kohustustega.

3. Komisjon võib rakendusaktidega täpsustada määruse (EL) 2024/903 kohast teavitamise,

tegevuse alustamise kinnitamise ja täitmise tagamiseks antava vastastikuse abi korda ning

riiklike pädevate asutuste ja ODNi vahelise teabevahetuse korda. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud menetlusega.

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide jõustamisvolitusi seoses nende jurisdiktsioonis kohaldatava

õigusega, on teavitava liikmesriigi reguleerival asutusel ühtse passi korra alusel õigus määrata

karistusi loatingimuste rikkumise eest. Tõsise rikkumise korral hõlmavad võimalikud

meetmed, vajaduse korral pärast mõjutatud liikmesriikide reguleerivate asutustega

konsulteerimist, ühtse passiga hõlmatud liikmesriigis või liikmesriikides tegutsemise õiguse

äravõtmist.

5. Kui selle liikmesriigi reguleeriv asutus, kus elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakutakse,

jõuab järeldusele, et loatingimuste rikkumisel võib olla tema territooriumil tõsine negatiivne

mõju riigi julgeoleku või avaliku huviga seotud põhjustel, on tal õigus määrata karistusi oma

jurisdiktsiooni piires ja vajaduse korral pärast konsulteerimist teavitava liikmesriigi

asjaomaste asutustega.

Article 12

Halduskulud

1. Kui liikmesriigid kehtestavad haldustasud ettevõtjatele, kes pakuvad elektroonilisi sidevõrke

või -teenuseid üldloa alusel või kellele on antud kasutusõigus, peavad need tasud:

(a) katta kokku ainult halduskulusid, mis on seotud üldloasüsteemi, kasutusõiguste

ja artiklis 67, artikli 68 lõikes 1 ning artiklites 69 ja 77 osutatud erikohustuste

haldamise, kontrollimise ja täitmise tagamisega ning mis võivad hõlmata

rahvusvahelise koostöö, ühtlustamise ja standardimise, turuanalüüsi, nõuetele

vastavuse järelevalve ja muu turukontrolli kulusid, samuti vajaduse korral

haldusotsuste, näiteks juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevate otsuste

ettevalmistamise ja täitmise tagamisega seotud tööd;

(b) kehtestatakse üksikutele ettevõtjatele objektiivsel, läbipaistval ja

proportsionaalsel viisil.

2. Ettevõtjate suhtes, kelle käive jääb allapoole teatavat künnist või kelle tegevus ei ulatu

minimaalse turuosani või kelle territoriaalne ulatus on väga piiratud, haldustasusid ei

kohaldata.

3. Kui kehtestatakse haldustasud, avaldavad riigi reguleerivad asutused või muud pädevad

asutused igal aastal ülevaate oma halduskuludest ja kogutud tasude kogusummast. Erinevuste

korral tasude kogusumma ja halduskulude vahel tehakse asjakohane korrigeerimine.

4. IV OSA. RESSURSID (RAADIOSPEKTER JA NUMERATSIOON)

4.1. I JAOTIS: RAADIOSPEKTER

4.1.1. I peatükk. Põhimõtted ja eesmärgid

Jagu: RAADIOSPEKTRI KASUTAMISE RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD JA

JUHTIMINE

Article 13

Raadiospektri strateegiline planeerimine ja haldamine

1. Liikmesriigid ja komisjon haldavad raadiospektrit siseturul koordineeritult ja jagatud

pädevuse alusel, võttes arvesse selle väärtust Euroopa ühise ressursina, et edendada

majanduskasvu, kaitsta liidu väärtusi ja julgeolekut, püüeldes artiklis 3 sätestatud eesmärkide

poole, eelkõige elektroonilise side ühtse turu ning turvalisuse ja digitaalse suveräänsuse

poole.

2. Komisjon, keda abistab raadiospektripoliitika nõukogu, ja riikide pädevad asutused teevad

koostööd raadiospektri strateegilisel planeerimisel ja raadiospektripoliitika lähenemisviiside

koordineerimisel.

3. Riikide pädevad asutused haldavad raadiospektrit tulemuslikult ja tõhusalt kooskõlas

käesoleva määrusega ning Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU)

raadioeeskirjadega ja muude ITU raames vastu võetud kokkulepetega, mida kohaldatakse

raadiospektri suhtes. Nad teevad kõik endast oleneva, et kõrvaldada võimalikud või tegelikud

piiriüleste või riigisiseste kahjulike raadiohäirete allikad, ning võtavad raadiospektriga seotud

meetmeid, et minimeerida elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumisega seotud

turvariske.

4. Kui käesoleva määrusega antakse komisjonile õigus hallata raadiospektrit, kohaldatakse selle

suhtes samu põhimõtteid ja kohustusi kui pädevate asutuste suhtes, välja arvatud juhul, kui

käesolevas määruses või muus liidu õiguses on sätestatud teisiti.

Article 14

Kahjulikud ja häirivad mõjutused

1. Raadiospektri kasutusõiguste valdajatel on õigus kasutada oma sagedusi kahjulike häireteta

vastavalt riiklikele sageduste eraldamise kavadele ja rahvusvahelistele lepingutele.

2. Riikide pädevad asutused teevad raadiospektri kasutamise piiriülesel koordineerimisel

omavahel ja vajaduse korral raadiospektripoliitika nõukogu kaudu koostööd. Nad teevad kõik

endast oleneva, et lahendada kõik piiriülese koordineerimise või piiriüleste kahjulike

raadiohäiretega seotud probleemid või vaidlused, mis takistavad raadiospektri kasutamist

liidu territooriumil.

3. Liikmesriikidevahelise lahendamata piiriülese koordineerimise või piiriüleste kahjulike

raadiohäirete korral võib iga riiklik pädev asutus või raadiospektri kasutamise õiguse omaja

taotleda, et raadiospektripoliitika nõukogu kasutaks probleemi lahendamiseks oma häid

teeneid. Raadiospektripoliitika nõukogu võib esitada arvamuse, milles pakutakse välja

koordineeritud lahendus. Pädeva asutuse taotlusel esitab raadiospektripoliitika nõukogu

sellise arvamuse.

4. Kui liikmesriikidevahelist piiriülest küsimust ei lahendata 12 kuu jooksul alates lõikes 3

osutatud taotluse esitamisest, võtab komisjon mis tahes mõjutatud liikmesriigi või

raadiospektri kasutamise õiguse omaja riikliku pädeva asutuse taotlusel või omal algatusel

rakendusaktiga vastu otsuse piiriülese küsimuse lahendamiseks, võttes arvesse

raadiospektripoliitika nõukogu lõike 3 kohast arvamust.

5. Kui piiriülene küsimus puudutab kolmandat riiki, sealhulgas kandidaatriiki ja ühinevat riiki

riik, komisjon ja raadiospektripoliitika töörühma kuuluvad riikide pädevad asutused teevad

mõjutatud liikmesriigi mis tahes pädeva asutuse taotlusel koostööd, et pakkuda õiguslikku,

poliitilist ja tehnilist tuge sellise küsimuse lahendamiseks, et asjaomased liikmesriigid saaksid

täita oma kohustusi ja kasutada oma raadiospektri kasutamise õigusi liidu õiguse alusel.

6. Kui kolmandat riiki hõlmavat piiriülest küsimust ei lahendata 12 kuu jooksul alates lõikes 5

osutatud taotluse esitamisest, võib komisjon mõjutatud liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel

ja pärast raadiospektripoliitika nõukoguga konsulteerimist võtta rakendusaktiga vastu otsuse,

et määrata kindlaks abi või panus, mida liikmesriigid peavad komisjoni toetusel sellise

küsimuse lahendamiseks andma, olenemata sellest, kas kahjulikud häired neid mõjutavad või

mitte.

7. Kui piiriülest küsimust kolmanda riigiga ei ole võimalik lahendada käesoleva artikli lõikes 6

osutatud abi või toetusega, võib nõukogu kaaluda piiravate meetmete vastuvõtmist ELi

lepingu artikli 29 alusel kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega.

8. Käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199

lõikes 4 osutatud menetlusega, kasutades artikli 199 lõikes 2 osutatud komitee

(raadiospektrikomitee) abi.

JAGU. PÕHIMÕTTED

Article 15

Raadiospektri ühiskasutuse põhimõte

1. Ilma et see piiraks teises lõigus sätestatud erandi kohaldamist, jagavad üldloa ja

individuaalsete kasutusõiguste alusel saadavat raadiospektrit sama teenuse (teenusesisene

ühiskasutus) või eri teenuste (teenustevaheline ühiskasutus) osutajad, tingimusel et järgitakse

konkurentsiõigust.

Riikide pädevad asutused võivad piirata raadiospektri ühiskasutust, kui see on vajalik

järgmistel põhjustel:

(a) konkurentsi ja mittediskrimineeriva turulepääsu tagamine;

(b) tehniline või majanduslik teostatavus;

(c) kui raadiospektri kasutamise ainuõigused on vajalikud avaliku julgeoleku, riigi

julgeoleku, riigikaitse või oluliste teenuste kaitse tagamiseks;

(d) kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine;

(e) piiriülene koordineerimine.

2. Riikide pädevad asutused tagavad, et eraldatud raadiospektrit kasutatakse tõhusalt. Selleks

võivad nad nõuda, et raadiospektriõiguste, sealhulgas kaitse- ja julgeolekualaste õiguste

omaja jagaks teatavas geograafilises piirkonnas või teataval ajavahemikul kasutamata

raadiospektriosa, tingimusel et raadiospektri ühiskasutus ei sega, halvenda ega piira muul

viisil raadiospektri algset kasutamist ning et ühiskasutus on kooskõlas konkurentsiõigusega.

Article 16

Tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtted

1. Kooskõlas liidu õigusega võib riiklikus sageduste jaotamise plaanis elektroonilise side

teenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiospektri piires elektroonilise side võrkude või

teenuste pakkumiseks kasutada mis tahes liiki tehnoloogiat.

Riiklikud pädevad asutused võivad seda õigust piirata üksnes juhul, kui see on vajalik ja

proportsionaalne järgmistel põhjustel:

(a) kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine;

(b) rahvatervise kaitse ohustatud elektromagnetväljade eest, võttes arvesse

soovitust 1999/519/EÜ;

(c) teenuse tehnilise kvaliteedi tagamine;

(d) raadiospektri ühiskasutuse maksimeerimise tagamine;

(e) raadiospektri tõhusa kasutamise tagamine;

(f) lõike 2 kohaste eesmärkide täitmise tagamine.

2. Kooskõlas liidu õigusega võib riiklikus sageduste jaotamise plaanis elektroonilise side

teenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiospektris osutada mis tahes liiki elektroonilise

side teenuseid.

Riikide pädevad asutused võivad seda õigust piirata üksnes selleks, et täita Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu raadioside-eeskirjadest tulenevat nõuet, tuginedes

proportsionaalsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Riigi pädeval asutusel on

õigus taotleda konkreetse teenuse osutamist konkreetses sagedusalas üksnes juhul, kui see on

põhjendatud järgmisega:

(a) inimelude kaitse;

(b) sotsiaalse, piirkondliku või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine;

(c) raadiospektri ebatõhusa kasutamise vältimine;

(d) kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe

edendamine, näiteks raadio- ja teleringhäälinguteenuste osutamine;

(e) vajadus kaitsta avalikku julgeolekut, riiklikku julgeolekut, riigikaitset või

oluliste teenuste kaitset.

Riiklikud pädevad asutused võivad keelata mis tahes muude teenuste osutamise konkreetses

sagedusalas üksnes juhul, kui see on põhjendatud vajadusega kaitsta inimelusid.

4.1.2. II peatükk. Jaotamine

Article 1 RAADIOSPEKTRI STRATEEGIA JA ERALDAMISE TEGEVUSKAVAD

Article 17

Liidu raadiospektri strateegia ja tegevuskavad

1. Pärast sidusrühmadega ja raadiospektripoliitika nõukoguga konsulteerimist koostab komisjon

tulevikku suunatud liidu raadiospektristrateegia ja ajakohastab seda vajaduse korral pärast iga

ülemaailmset raadiosidekonverentsi.

2. Liidu raadiospektristrateegia suunab raadiospektri pikaajalist planeerimist, innovatsiooni ja

raadiospektri tõhusat kasutamist kogu liidus. Ta teeb kindlaks raadiospektri vajadused ning

tagab kättesaadavuse ja vajaduse korral kaitseb raadiospektrit, mis on vajalik liidu eri

poliitikavaldkondade eesmärkide täitmiseks, mis hõlmavad raadiospektri kasutamist,

sealhulgas kaitse- ja julgeolekuvaldkonda, elutähtsa side jaoks ja muudel eesmärkidel,

sealhulgas seireks. Raadiospektri kättesaadavust avaliku julgeoleku, riigi julgeoleku, kaitse

või oluliste teenuste kaitse tagamiseks ühtlustatud tingimustel võetakse arvesse liidu

raadiospektristrateegias ja kajastatakse asjakohaselt riiklikes sageduste eraldamise kavades.

3. Komisjon võib liidu raadiospektri strateegia alusel võtta vajaduse korral rakendusaktidega

vastu liidu raadiospektri tegevuskavad.

Igas liidu raadiospektri tegevuskavas määratakse kindlaks konkreetse

raadiospektritehnoloogia või -teenusega seotud raadiospektrivajadused ja kehtestatakse

raadiospektri kasutamise tehnilise ühtlustamise tähtajad vastavalt otsusele nr 676/2002/EÜ

ning vajaduse korral kõnealuse raadiospektri kasutamiseks loa andmise tähtajad vastavalt

käesolevale määrusele, mis võib erineda artikli 18 lõikes 1 sätestatud tähtajast. See ei piira

võimalust teha erandeid artikli 18 lõikes 1 sätestatud tähtajast vastavalt artikli 18 lõigetele 2

ja 3.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud

menetlusega artikli 199 lõikes 2 osutatud komitee abiga. Raadiospektripoliitika nõukogu

jälgib raadiospektri kasutamisega seotud tehnilist, majanduslikku ja ühiskondlikku arengut

ning soovitab vajaduse korral ajakohastada liidu raadiospektri tegevuskava.

4. Üheksa kuu jooksul pärast liidu raadiospektri tegevuskavade vastuvõtmist esitavad riikide

pädevad asutused komisjonile ja raadiospektripoliitika nõukogule oma riiklikud raadiospektri

tegevuskavad, märkides vajaduse korral riiklikud meetmed, mis on vajalikud liidu

raadiospektri tegevuskava rakendamiseks, ja nende ajakava. Riikide pädevad asutused

avaldavad riiklikud raadiospektri tegevuskavad ja ajakohastavad neid korrapäraselt.

5. Riikide pädevad asutused annavad komisjonile ja raadiospektripoliitika nõukogule

korrapäraselt aru oma riiklike raadiospektri tegevuskavade rakendamisest. Komisjon ja

riikide pädevad asutused teevad raadiospektripoliitika nõukogus koostööd, et teha kindlaks ja

kõrvaldada puudused valdkondades, kus komisjon või raadiospektripoliitika nõukogu peab

liidu raadiospektri tegevuskava ühe või mitme eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme

ebapiisavaks.

Article 18

Eraldamise koordineeritud ajastamine

1. Kui raadiospektri kasutamine on ühtlustatud vastavalt otsusele nr 676/2002/EÜ traadita

elektroonilise lairibaside võrkude ja teenuste jaoks, annavad riigi pädevad asutused selleks

loa 24 kuu jooksul alates kõnealuse meetme vastuvõtmisest või võimalikult kiiresti pärast

alternatiivset kasutamist erandkorras lubava otsuse tühistamist vastavalt käesoleva artikli

lõikele 5.

2. Lõikes 1 sätestatud tähtaega võib konkreetse sagedusala puhul pikendada, kui see on vajalik

ühel järgmistest asjaoludest:

(a) kõnealuse sagedusala kasutamise piirang, mis põhineb artikli 16 lõike 2 teise

lõigu punktis a või d sätestatud üldist huvi pakkuval eesmärgil;

(b) lahendamata piiriülesed koordineerimisprobleemid, mis põhjustavad

kahjulikke raadiohäireid kolmandate riikidega, tingimusel et mõjutatud

liikmesriik on asjakohasel juhul taotlenud liidu abi vastavalt artikli 14 lõikele

5;

(c) vajadus kaitsta riiklikku julgeolekut ja kaitset;

(d) vääramatu jõud.

Asjaomane riigi pädev asutus vaatab esimeses lõigus osutatud pikendamise läbi vähemalt iga

kahe aasta järel ja võimaliku raadiospektri kasutaja või komisjoni taotlusel.

3. Lõikes 1 sätestatud tähtaega võib pikendada konkreetse sagedusala puhul vajalikus ulatuses ja

kuni 24 kuu võrra järgmistel juhtudel:

(a) lahendamata piiriülese koordineerimise probleemid, mille tulemuseks on

kahjulikud

liikmesriikidevaheline sekkumine, tingimusel et mõjutatud liikmesriik võtab

õigeaegselt kõik vajalikud meetmed vastavalt artikli 14 lõigetele 3 ja 4;

(b) vajadus tagada kõnealuse sagedusala olemasolevate kasutajate tehniline

migratsioon ja selle tagamise keerukus.

4. Lõike 2 või 3 kohase pikendamise korral teavitab asjaomane riiklik pädev asutus sellest

õigeaegselt teisi riiklikke pädevaid asutusi ja komisjoni, esitades põhjendused.

5. Olenemata lõikest 1 võivad riikide pädevad asutused lubada kogu ühtlustatud raadiospektri

sagedusala või selle osa alternatiivset kasutamist, kui:

(a) artikli 184 kohaselt korraldatud avalik konsultatsioon ja artikli 32 kohane

turunõudluse tulevikku suunatud hindamine näitavad, et lähitulevikus puudub

märkimisväärne nõudlus raadiospektri sagedusala ühtlustatud kasutamise

järele;

(b) selline alternatiivne kasutamine ei takista ega takista sellise sagedusala

kättesaadavust või kasutamist teistes liikmesriikides.

Riiklik pädev asutus teavitab oma otsusest ja selle põhjustest ODNi kaudu komisjoni ja teisi

riiklikke pädevaid asutusi ning vaatab selle korrapäraselt läbi.

6. Komisjon võib rakendusaktiga määrata kindlaks ühised kuupäevad konkreetse ühtlustatud

raadiospektri kasutamise lubamiseks kooskõlas lõikega 1 ning erandina lõigetest 1, 2 ja 3.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud menetlusega.

JAGU: PETITSIOON JAOTAMISE/ÜHTLUSTAMISE KOHTA

Article 19

Raadiospektri ühtlustamise taotlus

1. Iga huvitatud isik võib esitada komisjonile põhjendatud taotluse kaaluda konkreetse

sagedusala kättesaadavuse ja/või tõhusa kasutamise tingimuste ühtlustamist vastavalt otsuse

nr 676/2002/EÜ artiklile 4.

2. Sellise taotluse korral korraldab komisjon avaliku konsultatsiooni ja esitab taotluse kas

raadiospektripoliitika nõukogule aruande või arvamuse saamiseks või raadiospektrikomiteele

või mõlemale. Kui raadiospektrikomitee poole pöördutakse, võtab ta vastu otsuse nr

676/2002/EÜ artikli 3 lõike 2 kohase arvamuse.

Põhjendatud vastus sellisele taotlusele esitatakse mõistliku tähtaja jooksul.

3. Komisjon avaldab taotluse ja vastuse.

4.1.3. III peatükk. Ametisse määramine

JAGU. PÕHIMÕTTED

Article 20

Raadiospektri kasutamise üldluba

1. Raadiospektrit kasutatakse üldloa alusel, kui on täidetud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud

tingimused, välja arvatud juhul, kui artikli 21 kohaselt on nõutav individuaalne kasutusõigus.

2. Ettevõtjad, kellel on luba kasutada raadiospektrit üldloa alusel, peavad täitma ainult järgmisi

tingimusi:

(a) pakkuda teenust või kasutada teatavat liiki tehnoloogiat, kui on kehtestatud

artikli 16 lõike 1 teise lõigu või artikli 16 lõike 2 teise lõigu kohane piirang,

sealhulgas vajaduse korral leviala ja teenuse kvaliteedi nõuded;

(b) kasutada raadiospektrit tulemuslikult ja tõhusalt kooskõlas käesoleva

määrusega;

(c) kohaldada tehnilisi ja töötingimusi, mis on vajalikud kahjulike häirete

vältimiseks ja rahvatervise kaitsmiseks elektromagnetväljade eest, võttes

arvesse soovitust 1999/519/EÜ, kui sellised tingimused erinevad tingimustest,

mis kaasnevad raadiospektri kasutamisega üldloa alusel;

(d) järgida küberturvalisuse norme, sealhulgas IKT tarneahela nõudeid vastavalt

küberturvalisuse määrusele, millega asendatakse määrus (EL) 2019/881.

Article 21

Raadiospektri individuaalsed kasutusõigused

1. Riikide pädevad asutused võivad raadiospektri kasutamise suhtes kohaldada individuaalseid

õigusi üksnes juhul, kui see on vajalik raadiospektri tõhusa kasutamise maksimeerimiseks,

pidades silmas nõudlust ja võttes arvesse järgmist:

(a) asjaomase raadiospektri konkreetsed omadused;

(b) vajadus vältida kahjulikke ja häirivaid mõjutusi;

(c) raadiospektri ühiskasutuse töökindlate tingimuste väljatöötamine, kui see on

asjakohane;

(d) vajadus tagada side või teenuse tehniline kvaliteet;

(e) liikmesriikide poolt kooskõlas liidu õigusega sätestatud üldist huvi pakkuvad

eesmärgid;

(f) vajadus kindlustada raadiospektri tõhus kasutamine.

2. Ettevõtjad, kellel on raadiospektri kasutamise individuaalne õigus, võivad lisaks artikli 20

lõikes 2 sätestatud tingimustele olla seotud üksnes tingimustega, mille riigi pädev asutus on

kehtestanud enne sellise õiguse andmist või pikendamist ning mis on seotud järgmisega:

(a) artikli 24 kohane ajavahemik ja maksimaalne kestus, võttes arvesse kõiki

muudatusi riiklikus sageduste jaotamise kavas;

(b) õiguste üleandmine või rentimine vastavalt artiklile 26;

(c) kasutusõiguste eest tasu maksmine vastavalt artiklile 29;

(d) loa andmise või uuendamise menetluse raames enne loa andmist või vajaduse

korral kasutusõiguste taotlemise kutse esitamist võetud kohustuste täitmine;

(e) raadiospektri koondamine või sellele juurdepääsu võimaldamine teistele

kasutajatele konkreetsetes piirkondades või riigi tasandil või raadiospektri

jagamine kooskõlas artikliga 27;

(f) raadiospektri sagedusalade kasutamine kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste

lepingutega;

(g) raadiospektri sagedusalade eksperimentaalse kasutamise eritingimused;

(h) raadiospektril põhineva passiivse või aktiivse taristu jagamine;

(i) sõlmida äriotstarbelisi rändlusjuurdepääsulepinguid;

(j) raadiospektri kasutamisel põhinevate elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste

pakkumise infrastruktuuride ühine väljaarendamine.

Pädevad asutused ei lisa käesoleva lõike esimese lõigu punktide e, h, i või j kohaseid

tingimusi, välja arvatud juhul, kui see on artiklis 32 osutatud menetluse kohaselt põhjendatud.

3. Pädevad asutused konsulteerivad huvitatud isikutega ja teavitavad neid õigeaegselt ja

läbipaistvalt individuaalsete kasutusõigustega seotud tingimustest enne nende kehtestamist.

Nad kehtestavad eelnevalt kriteeriumid kõnealustele tingimustele vastavuse hindamiseks ja

edastavad need läbipaistval viisil huvitatud isikutele.

4. Pädev asutus võib ühendada individuaalsed õigused raadiospektri kasutamise üldloaga, võttes

arvesse tõenäolist mõju konkurentsile, innovatsioonile ja turule sisenemisele.

5. Raadiospektripoliitika nõukogu kogub üldlubade ja individuaalsete õiguste vahel valimise

häid tavasid.

JAGU: ÜHTLUSTAMINE

Article 22

Raadiospektri kasutamise lubade andmise ühtsed tingimused

1. Raadiospektri võimalikud kasutajad kahes või mitmes liikmesriigis üldkasutatavate ja

mitteüldkasutatavate elektroonilise side võrkude jaoks võivad taotleda, et asjaomaste

liikmesriikide pädevad asutused kehtestaksid raadiospektripoliitika komisjoni abiga ühiselt

ühised loatingimused kasutuselevõtukulude või keskkonnamõju vähendamiseks. Riiklikud

pädevad asutused teavitavad sellistest taotlustest komisjoni.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39 kohaldamist, töötab raadiospektripoliitika

nõukogu juhul, kui komisjon või vähemalt kaks asjaomast riigi pädevat asutust esitavad

põhjendatud taotluse, olenemata sellest, kas taotluse esitavad üldkasutatavate elektroonilise

side võrkude pakkujad või mitte, pärast sidusrühmadega konsulteerimist välja ettepaneku

lubade andmise ühiste tingimuste kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas kõige paremini jagada

raadiospektrit üldkasutatavate ja eravõrkude vahel kooskõlas konkurentsiõigusega. Komisjon

võib rakendusaktiga, võttes arvesse raadiospektripoliitika nõukogu ettepanekut ja vajaduse

korral artikli 39 lõikes 4 sätestatud nõudeid, võtta vastu ühised loa andmise tingimused, mis

on siduvad kõigile liikmesriikidele ja millega kehtestatakse ühtne vorm, mida tuleb kasutada.

3. Kahe või enama riigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel käsitleb raadiospektripoliitika

nõukogu raadiospektri osa lubamise võimalust ja korda liidu tasandil ning teeb ettepaneku

asjakohase loa andmise menetluse ja lepingu sõlmimise tingimuste kohta, et tagada kogu

liidus kvaliteetsete traadita elektroonilise lairibaside teenuste (edaspidi „traadita

lairibateenused“), sealhulgas otseseadmega satelliitside teenuste olemasolu. Pärast

raadiospektripoliitika nõukoguga konsulteerimist võib komisjon käesolevat määrust

täiendada artikli 198 kohase delegeeritud õigusaktiga, milles määratakse kindlaks konkreetses

ühtlustatud raadiospektri sagedusalas või selle osades raadiospektri kasutamise lubade

andmise menetlused ja tingimused liidu tasandil.

4. Loa andmise menetluse käigus võib komisjon paluda abi raadiospektripoliitika nõukogult,

võrguvõrgult, sidekomiteelt või välisekspertidelt.

5. Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt on kehtestatud ühtsed loatingimused, võib komisjon

rakendusaktidega kehtestada sellise ühtse kontaktpunkti menetluse üksikasjad, mis võimaldab

ettevõtjal esitada ODNile raadiospektri kasutamise õiguste taotlusi rohkem kui ühes

liikmesriigis, ning täpsustada menetluskorda, sealhulgas haldustähtaegu.

6. Riiklikud pädevad asutused annavad õigused ja load artikli 30 lõikes 8 sätestatud tähtaegade

jooksul.

7. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199

lõikes 4 osutatud menetlusega.

Article 23

Raadiospektri ühtlustatud eraldamine

Riikide pädevad asutused ei kehtesta lisatingimusi, lisakriteeriume ega -menetlusi, kui ühtlustatud

raadiospektri kasutusõiguste omanikud on valitud liidu tasandi ühise valikumenetluse alusel või

kui kohaldatakse liidu ühtlustatud loatingimusi.

JAGU Loa andmise TINGIMUSTE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHTLUSTATUD EESKIRJAD

Article 24

Õiguste kestus

1. Raadiospektri kasutusõigused antakse põhimõtteliselt tähtajatult. Riigi pädevad asutused

vaatavad korrapäraselt läbi traadita lairibavõrkude ja -teenuste jaoks kasutatava raadiospektri

tähtajatult antud individuaalsed kasutusõigused, sealhulgas leviala ja teenusekvaliteediga

seotud kohustused. Selliseid läbivaatamisi ei tehta varem kui iga 20 aasta järel pärast sellise

raadiospektri individuaalse kasutusõiguse andmist. Korrapärastest läbivaatamistest teatatakse

artiklis 31 sätestatud korras.

2. Raadiospektri individuaalsed kasutusõigused, mis on antud määramata ajaks, võib igal ajal

tühistada artikli 25 lõikes 2 sätestatud põhjustel ning kõigil muudel juhtudel viie aasta pikkuse

etteteatamisega. Erandina kohaldatakse artiklit 195, kui traadita lairibateenuste ühtlustatud

raadiospektri individuaalsed kasutusõigused, mis on antud piiramata ajaks, tühistatakse

esimese 40 aasta jooksul alates nende andmisest.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib raadiospektri individuaalseid kasutusõigusi anda

piiratud ajaks, mida peetakse artikli 30 lõike 4 kohaselt taotletavaid eesmärke silmas pidades

asjakohaseks, kui on vaja edendada või vältida konkurentsi moonutamist kooskõlas artikliga

32.

Kui individuaalsed raadiospektri kasutusõigused antakse piiratud ajaks, määrab pädev asutus

eelnevalt kindlaks maksimaalse kehtivusaja, ilma et see piiraks mis tahes hilisemaid

muudatusi riiklikus sageduste jaotamise kavas, ning täpsustab seda individuaalsete õiguste

andmist käsitlevates otsustes.

4. Kui pädevad asutused kehtestavad ühtlustatud raadiospektrimeetmete individuaalsed

kasutusõigused, et võimaldada selle kasutamist traadita lairibateenuste jaoks piiratud aja

jooksul, on kõnealuste kasutusõiguste valdajatel õigus kasutada raadiospektrit vähemalt 40

aasta jooksul.

Kui raadiospektri individuaalsed kasutusõigused antakse piiratud ajaks, uuendatakse neid

vastavalt artiklile 25.

5. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad riikide pädevad asutused kehtestada ühtlustatud

või ühtlustamata spektrile lühema kehtivusaja kui 40 aastat järgmistel juhtudel:

(a) piiratud geograafilistes piirkondades, kus juurdepääs kiiretele võrkudele on

väga puudulik või puudub üldse;

(b) konkreetsete lühiajaliste projektide puhul;

(c) eksperimentaalseks kasutamiseks, kehtestades erikohustused;

(d) sellise raadiospektri kasutamiseks, mis võib vastavalt artikli 16 lõigetele 1 ja 2

eksisteerida samaaegselt traadita lairibateenustega;

(e) raadiospektri alternatiivseks kasutamiseks vastavalt artikli 18 lõikele 5.

6. Riikide pädevad asutused võivad kohandada käesolevas artiklis sätestatud kasutusõiguste

kestust, et tagada õiguste kehtivusaja üheaegne lõppemine ühes või mitmes sagedusalas või

selleks, et hinnata pikendamisvajadust vastavalt artiklile 25, viimasel juhul ainult kaheks

aastaks, mida võib ühe korra pikendada.

Article 25

Ühtlustatud raadiospektri kasutusõiguste pikendamine

1. Piiratud kehtivusajaga ühtlustatud raadiospektri kasutamise õigust pikendatakse selle omaniku

taotlusel automaatselt sama pikaks ajaks ja sarnastel tingimustel.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus pärast seda, kui ta on andnud kõigile huvitatud isikutele

võimaluse väljendada oma seisukohti avaliku konsultatsiooni käigus kooskõlas artikliga 184,

otsustada vähemalt viis aastat enne õiguse lõppemist kasutusõigust automaatselt mitte

pikendada ja lasta õigusel aeguda ning korraldada avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva

loamenetluse, et anda uusi õigusi, või pikendada olemasolevaid õigusi teistsuguse kestusega

või teistsugustel tingimustel ühel või mitmel järgmistest põhjustest:

(a) artiklis 3 ja artikli 30 lõikes 4 sätestatud eesmärkide ning liidu või liikmesriigi

õiguse kohaste avaliku poliitika eesmärkide täitmine, võttes arvesse ka

olemasolevate investeeringute tähtsust;

(b) otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 kohaselt vastu võetud uue tehnilise

rakendusmeetme rakendamine;

(c) asjaomase kasutusõigusega seotud tingimuste tõsine täitmata jätmine selle

omaniku poolt;

(d) vajadus edendada konkurentsi või vältida selle moonutamist vastavalt artiklile

32;

(e) vajadus muuta raadiospektri kasutamine tõhusamaks, pidades silmas tehnika

või turu arengut;

(f) kui raadiospekter anti tasuta.

Kui riigi pädev asutus otsustab mitte uuendada ühtlustatud raadiospektri kasutusõigust

esimese lõigu punktis d sätestatud põhjustel, alustab ta uut valikumenetlust üksnes juhul, kui

on tõendeid usaldusväärse turunõudluse kohta muudelt ettevõtjatelt kui need, kellel on

raadiospektri kasutamise õigused asjaomases sagedusalas, ja kui ta on kindlaks teinud, et

selliste taristute arv, mida on võimalik turul majanduslikult säilitada, on suurem kui turgu

valitsevate operaatorite arv.

3. Kui lõikes 2 osutatud otsust ei tehta hiljemalt viis aastat enne asjaomaste õiguste lõppemist,

uuendatakse olemasolevaid õigusi automaatselt vastavalt lõikele 1.

4. Pikendamisotsusele lisatakse raadiospektri kasutamisega seotud iga-aastaste ja ühekordsete

tasude läbivaatamine, mis viiakse läbi artikli 29 alusel. Tasude suuruse kindlaksmääramisel

võtavad pädevad asutused muu hulgas arvesse varasemaid hindu, rahvusvahelisi

võrdlusaluseid, ühenduse keskmise tulu muutumist MHz kohta, võttes arvesse kogu vastava

teenuse jaoks kasutatavat raadiospektrit, ja raadiospektri alternatiivkulu.

5. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka ühtlustatud raadiospektri kasutusõiguste suhtes, mis on

antud enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mis aeguvad vähemalt seitsme aasta

jooksul pärast seda kuupäeva.

Article 26

Raadiospektri kasutamise individuaalsete õiguste üleandmine või rentimine

1. Sellise raadiospektri, mis ei ole üldist huvi pakkuva ringhäälingu jaoks eraldatud raadiospekter

või seotud kultuuriline eesmärk, ja muu spektri, mis ei ole tasuta antud spekter, kasutusõiguste

valdajatel on õigus oma kasutusõigusi üle anda või rentida kooskõlas käesoleva artikliga ja

tingimusel, et järgitakse konkurentsiõigust.

2. Raadiospektri kasutusõiguste valdaja teatab oma kavatsusest raadiospektri kasutusõigused üle

anda või rentida ning nende üleandmise jõustumiskuupäeva riigi pädevale asutusele, kes

avalikustab selle teabe.

Alates üleandmise või rentimise kuupäevast on ülevõtja või rentnik seotud raadiospektri

kasutamise õigustega seotud algsete tingimustega, sealhulgas näiteks rangete tingimustega

liigse spektrivaru soetamise vastu ning tingimustega, millega tagatakse spektri tulemuslik ja

tõhus kasutamine, välja arvatud juhul, kui riigi pädev asutus otsustab kooskõlas lõikega 3

teisiti. Rentimise korral on algne õiguste omandaja seotud algsete tingimustega koos

rendileandjaga. Ühtlustatud raadiospektri puhul peab selline üleandmine olema kooskõlas

kõnealuse raadiospektri ühtlustatud kasutamisega.

3. Nende kasutusõiguste üleandmisest või rentimisest ei keelduta, välja arvatud juhul, kui on

ilmne oht, et kasutusõiguste kumuleerumine, eelkõige kooskõlas artikliga 32, võib moonutada

konkurentsi, või kui on tõsiseid kahtlusi, kas uus kasutaja suudab täita kasutusõiguse algseid

tingimusi.

Võttes arvesse raadiospektri kasutamise õiguse üleandmise konteksti ja asjaolusid, eelkõige

seda, kas õiguste saajat kontrollib otseselt või kaudselt, näiteks märkimisväärsete rahaliste

vahendite, sealhulgas toetuste kaudu, kolmanda riigi valitsus või kas ta viib ellu riigi

juhitavaid välisprojekte või -programme, on riikide pädevatel asutustel õigus blokeerida

raadiospektri kasutamise õiguste üleandmine, mis on vajalik ja proportsionaalne mis tahes

järgmise jaoks:

(a) vastupanuvõime;

(b) turvalisus, sealhulgas elektrooniliste sideteenuste osutamise järjepidevus;

(c) riigikaitse;

(d) sellise avaliku korra säilitamine, mille häirimisel või kuritarvitamisel võib olla

märkimisväärne mõju liikmesriigile või liidule.

Kõik haldustasud, mis kehtestatakse ettevõtjatele seoses raadiospektri kasutamise õiguste

üleandmise, jagamise või rentimise taotluse menetlemisega, peavad olema kooskõlas artikliga

12.

4. Riikide pädevad asutused hindavad, kas on täidetud tingimused, et muuta praegused

kasutusõigused käesoleva artikli kohaselt ülekantavaks ja renditavaks, ning vajaduse korral

muudavad kooskõlas artikliga 194 olemasolevate kasutusõigustega seotud tingimusi

õigeaegselt pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], ning tagavad, et raadiospektri

või asjaomase raadiospektri kasutusõigusi saab võimalikult suures ulatuses osadeks jaotada

või lahutada.

Article 27

Raadiospektri ühiskasutus

1. Kooskõlas artikliga 15 ja ilma et see piiraks katvust või muid kohustusi, mis on kehtestatud

raadiosageduste individuaalsete kasutusõiguste valdajatele, ning konkurentsil või võrdlustel

põhineva menetluse raames võetud kohustusi, võtavad raadiospektri kasutusõiguste valdajad

meetmeid, et korraldada, lubada ja pakkuda oma kasutusõiguste jagamist, kui selline jagamine

on tehniliselt teostatav ja kooskõlas konkurentsiõigusega.

2. Kõik kolmandad isikud, kes on huvitatud raadiospektri osa kasutamisest konkreetsel

territooriumil või ajavahemikul, võivad väljendada oma huvi riigi pädevale asutusele.

Raadiospektri kasutusõiguste valdajatel on õigus keelduda raadiospektri ühiskasutusest, kui

nad tõendavad, et nad kasutavad raadiospektrit või et nad on välja töötanud plaani seda

lähitulevikus kasutada viisil, mis muudab ühiskasutuse tehniliselt võimatuks. Raadiospektri

kasutusõiguste valdajad kohustuvad neid kavasid järgima. Kui kasutusõiguse omanik ei

tegutse vastavalt oma kavale, kohaldatakse artiklit 196.

Raadiospektri ühiskasutuse teostatavuse hindamisel võtavad riikide pädevad asutused arvesse

raadiospektri kasutusõiguste omanike kasutuselevõtukavasid kogu nende õiguse kehtivusaja

jooksul. Riikide pädevad asutused kohaldavad artiklis 188 sätestatud menetlust mutatis

mutandis. Nendega võidakse lubada raadiospektri ühiskasutust piiratud aja jooksul või näha

ette korrapärane läbivaatamine. Riikide pädevatel asutustel on õigus blokeerida raadiospektri

ühiskasutus artikli 26 lõikes 3 sätestatud alustel.

3. Raadiospektri ühiskasutuse tingimused sätestatakse raadiospektri kasutusõiguses vastavalt

artiklile 21.

Nende tingimustega määratakse kindlaks järgmine:

(a) kasutamise prioriteetsus, samaaegse viljelemise eeskirjad ning esmase ja

teisese valdaja vahelise kahjulike häirete vastase kaitse liik;

(b) uuele kasutajale lubatud kasutusviis võrreldes algse lubatud kasutusega;

(c) kas raadiospektri ühiskasutust saab kehtestada kasutusõigusega seotud

kohustuse, näiteks levialaga seotud kohustuse rikkumise korral.

4. Raadiospektri kasutamise õigusega kaasnevaid kohustusi võib täita kas algne või uus kasutaja

või mõlemad. Mõlemad kasutajad on seotud kasutusõiguses sätestatud kohustustega, mis

reguleerivad raadiospektri jagamist.

5. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab

raadiospektripoliitika nõukogu tihedas koostöös komisjoni ja BERECiga vastu suunised, et

aidata kaasa käesoleva artikli ja artikli 15 järjepidevale rakendamisele.

Article 28

Andmebaas

1. ODN loob dünaamilise andmebaasi raadiospektri kasutamise võimaluste asukohatuvastuseks

ja seireks, et edendada ja lubada konkreetsete raadiospektri sagedusalade ühiskasutust

eesmärgiga parandada raadiospektri kasutamise tõhusust, et toetada liidu poliitikat.

Andmebaas sisaldab liikmesriikide ja raadiospektri kasutamise õiguste omajate kogutud ja

esitatud ajakohast teavet raadiospektri olemasolevate kasutusviiside asukohatuvastuse kohta,

et võimaldada tulevastele raadiospektri kasutajatele juurdepääsu sellisele raadiospektrile.

Andmebaasile on otsene juurdepääs kõigil võimalikel raadiospektri kasutajatel.

2. Lõike 1 ühetaolise rakendamise tagamiseks võib komisjon pärast raadiospektripoliitika

nõukoguga konsulteerimist määrata rakendusaktidega kindlaks andmebaasiga hõlmatud

raadiospektri sagedusalad ning töötada välja praktilise korra ja ühtsed vormid andmete

kogumiseks ja esitamiseks riiklike pädevate asutuste poolt komisjonile.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud menetlusega.

3. Andmebaasi loomisel ja kasutamisel tagatakse eraelu puutumatuse kaitse ja ärisaladuste

eeskirjad, eelkõige vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artiklile 8, ning liikmesriikide õigus jätta

avaldamata riigi julgeoleku seisukohast oluline teave. Sellega minimeeritakse nii palju kui

võimalik liikmesriikide halduskoormust ja muid liidu õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige

konkreetse teabe esitamise kohustust.

4. ODN haldab andmebaasi.

Article 29

Maksed raadiospektri kasutusõiguste eest

1. Riikide pädevad asutused võivad kehtestada raadiospektri kasutusõiguste eest tasu ühekordse

või iga-aastase tasuna või nende kombinatsioonina, mis määratakse kindlaks kooskõlas

käesoleva artikliga.

2. Iga-aastased tasud ja ühekordsed tasud, mis ei ole seotud võrdleva või konkurentsipõhise

valikumenetlusega, peavad olema objektiivselt põhjendatud, läbipaistvad,

mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed nende sihtotstarbega, tagama raadiospektri

optimaalse kasutamise ja võtma arvesse käesoleva määruse üldeesmärke. Tasud kehtestatakse

tasemel, mis katab kokku vähemalt halduskulud, mida riikide pädevad asutused kannavad

raadiospektrit käsitlevate eeskirjade haldamisel, kontrollimisel ja jõustamisel kooskõlas

artikli 12 lõike 1 punktiga a.

Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon BERECi

ja raadiospektripoliitika nõukogu arvamusi arvesse võttes vastu soovituse esimeses lõigus

osutatud iga-aastaste tasude kindlaksmääramise ühise metoodika kohta, milles võib arvesse

võtta raadiospektri erinevaid omadusi, nagu raadiospektri sagedusala läbilaskevõime ja selle

nappus, ning osutatavat teenust.

3. Konkurentsipõhise valikumenetluse puhul kehtestatakse ühekordsed tasud või baashinnad

tasemel, mis tagab raadiospektri tõhusa eraldamise ja kasutamise, samuti investeeringud

võrkudesse ja teenustesse ning nende kasutuselevõtu.

Mis tahes baashind kehtestatakse raadiospektri kasutusõiguse saamise eest makstava

miinimumtasuna.

Enne baashinna kehtestamist või selle taseme kindlaksmääramist võtab riigi pädev asutus

arvesse kõnealuste õigustega seotud tingimustega kaasnevaid kulusid.

Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamist] võtab komisjon pärast BERECi

ja raadiospektripoliitika nõukoguga konsulteerimist vastu soovituse baashinna

kindlaksmääramise ühise metoodika kohta, võttes muu hulgas arvesse raadiospektri

alternatiivkulu ja sagedusala omadusi.

4. Riikide pädevad asutused võtavad arvesse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud soovitusi.

Kui kumbagi soovitust ei järgita ja kõrvalekalded püsivad ilma objektiivse põhjenduseta, võib

komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse, et tagada ühtlustatud kohaldamine.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud menetlusega.

5. Mis tahes tasusid makstakse ainult juhul, kui raadiospekter on tegelikult kasutamiseks

kättesaadav, ning antakse võimalus maksta neid tasusid aastaste osamaksetena.

6. Iga-aastased või ühekordsed tasud hüvitatakse taotluse korral raadiospektri kasutusõiguse

omaniku eelnevalt kindlaksmääratud kohustuste täitmise eest. Sellise hüvitamise võimalus

ja määr peavad olema läbipaistvad, õiglased ja mittediskrimineerivad ning sellest tuleb

teatada enne mis tahes valikumenetlust või määramist või uuendamis- või

läbivaatamisprotsessi.

JAGU. Abi ANDMISE JA VALIKUMENETLUSED

Article 30

Raadiospektri kasutamise individuaalsete õiguste andmine ja valikumenetlus

1. Riikide pädevad asutused annavad raadiospektri individuaalsed kasutusõigused artikli 21

alusel taotluse korral ja pärast eelnevalt kehtestatud avatud, läbipaistvat,

mittediskrimineerivat ja proportsionaalset menetlust igale ettevõtjale, tingimusel et

ettevõtja suudab täita sellise õigusega seotud tingimusi. Taotlejad esitavad kogu vajaliku

teabe, et tõendada oma suutlikkust täita raadiospektri kasutamise õigusega seotud

tingimusi.

2. Riikide pädevad asutused hindavad raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste taotlusi

objektiivsete, läbipaistvate, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate

kõlblikkuskriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud ja kajastavad selliste õigustega

seotud tingimusi. Nad ei diskrimineeri seotud vahendite operaatoreid ega hulgimüügivõrgu

operaatoreid, kui nad taotlevad individuaalseid õigusi raadiospektri kasutamiseks

elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumiseks, ning täpsustavad, kuidas sellised

operaatorid saavad täita leviala, kvaliteedi või muid kohustusi.

3. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib kohaldada erikriteeriume ja -menetlusi,

sealhulgas erandit avatud menetluse nõudest, kui raadiospektri individuaalsete

kasutusõiguste andmine raadio- või televisiooniringhäälingu sisuteenuste pakkujatele on

vajalik liidu õiguses või liidu õigusega kooskõlas olevas siseriiklikus õiguses sätestatud

üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks.

4. Kui see on põhjendatud, võib riigi pädev asutus piirata raadiospektri individuaalsete

kasutusõiguste arvu. Sellisel juhul määratleb ta valitud valikumenetluse ja sellega

taotletavad eesmärgid ning põhjendab neid, esitades turu konkurentsi-, tehnilise ja

majandusliku olukorra mis tahes asjakohase hindamise tulemused.

5. Riikide pädevad asutused annavad kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele ja

tarbijatele, võimaluse väljendada mõistliku aja jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva, oma

seisukohti käesoleva artikli lõikes 4 osutatud menetluse mis tahes aspekti, eelkõige

piirangute, valikumenetluse ja valikukriteeriumide kohta, ning võtavad arvesse huvitatud

isikute seisukohti.

6. Kui riigi pädev asutus kavatseb piirata traadita lairibavõrkude ja -teenuste jaoks ühtlustatud

raadiospektri kasutamise individuaalsete õiguste arvu, teatab ta lõpliku meetme eelnõust

vastavalt artiklile 31 ega jätka valiku tegemist enne liidu raadiospektri ühtse turu menetluse

lõpuleviimist.

7. Riikide pädevad asutused avaldavad kõik otsused valikumenetluse ja sellega seotud

eeskirjade, sealhulgas raadiospektri kasutamise õigustega seotud valikukriteeriumide ja

tingimuste kohta, tuues selgelt välja selle põhjused, ning kutsuvad üles esitama

kasutusõiguste taotlusi.

8. Riikide pädevad asutused teevad raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmist

käsitlevad otsused, edastavad need ja avalikustavad need võimalikult kiiresti pärast täieliku

taotluse saamist ning riiklikes sageduste jaotamise kavades elektrooniliste sideteenuste

jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiospektri puhul kuue nädala jooksul, mida võib

valikumenetluse puhul pikendada kuni kaheksa kuuni, võttes arvesse artikli 17 kohaselt

kehtestatud konkreetset ajakava.

See tähtaeg ei piira raadiospektri või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevate

kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute kohaldamist.

9. Riigi pädev asutus vaatab vajaduse korral kõik piirangud läbi korrapäraste ajavahemike

järel või mõjutatud ettevõtjate põhjendatud taotluse korral. Kui pädev asutus jõuab

järeldusele, et võib anda täiendavaid raadiospektri kasutusõigusi või üldloa ja

individuaalsete kasutusõiguste kombinatsiooni, avaldab ta selle järelduse ja algatab selliste

õiguste andmise menetluse.

10. Raadiospektripoliitika nõukogu kogub häid tavasid loamenetluste ja nendega seotud

lepingu sõlmimise tingimuste kohta, näiteks investeerimist soodustavate võistupakkumiste

kavandamise ja katvuse kohustuste kohta. Komisjon võib soovitada kõige asjakohasemaid

investeerimist soodustavate protsesside aspekte ja valikutingimusi ühtlustatud

raadiospektri ühes või mitmes sagedusalas kasutamise lubamiseks, et saavutada

digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärgid, sealhulgas kõik selle muudatused.

11. Riiklikud pädevad asutused võtavad lõikes 10 osutatud soovitusi arvesse ja põhjendavad

komisjonile mis tahes kõrvalekaldumist nendest. Kui selline kõrvalekaldumine põhjustab

investeerimist soodustavate loamenetluste või valikutingimuste ebajärjekindlat

rakendamist, mis kestab vähemalt kaks aastat pärast soovituse vastuvõtmist, ja võib

tekitada siseturul tõkkeid, mis tulenevad kvaliteetsete traadita võrkude kasutuselevõtu

ebajärjekindlast tasemest, võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse, et tagada nende

ühtlustatud kohaldamine.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud menetlusega.

12. Käesolev artikkel ei piira raadiospektri kasutusõiguste üleandmist vastavalt artiklile 26.

Article 31

Liidu raadiospektri ühtse turu menetlus

1. Kui riigi pädev asutus kavatseb korraldada valikumenetluse

kooskõlas artikli 30 lõikega 6 või selleks, et muuta või uuendada eri tingimustel,

sealhulgas seoses kestuse ja traadita lairibavõrkude ja -teenuste jaoks ühtlustatud

raadiospektri kasutamise õigustega, avaldab komisjon oma lõpliku meetme eelnõu ning

edastab selle samal ajal komisjonile, raadiospektripoliitika nõukogule, BERECile ja teiste

liikmesriikide pädevatele asutustele, märkides ära meetme põhjused ja selgitades, kuidas

meede:

(a) edendab siseturu arengut, teenuste piiriülest osutamist ja konkurentsi,

maksimeerib kasu tarbijatele ning saavutab üldiselt artiklites 3 ja 13 ning

otsuses nr 676/2002/EÜ sätestatud eesmärgid;

(b) tagab raadiolainete tõhusa ja tulemusliku kasutamise

(c) tagab raadiospektri praegustele ja tulevastele kasutajatele stabiilsed ja

prognoositavad investeerimistingimused raadiospektril põhinevate

elektroonilise side teenuste pakkumise jaoks vajalike võrkude kasutusele

võtmiseks.

Vajaduse korral selgitab pädev asutus ka järgmiste ettepanekute põhjuseid:

(a) artikli 32 lõike 2 kohased turu kujundamise meetmed ja tehtud analüüsi

tulemused;

(b) raadiospektri kasutusõiguse piiratud kestus vastavalt artikli 24 lõikele 3.

2. Riikide pädevad asutused, raadiospektripoliitika nõukogu, BEREC ja komisjon võivad esitada

meetme eelnõu kohta märkusi 30 tööpäeva jooksul, mida ei pikendata.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lõpliku meetme eelnõu ei võeta vastu veel 60 tööpäeva

jooksul, kui komisjon on teatanud asjaomasele riiklikule pädevale asutusele, et tal on

reservatsioone seoses kavandatud turu kujundamise meetmete kestuse või proportsionaalsuse

põhjendatusega või nende vastavusega ELi õigusele ja eelkõige artiklis 3 osutatud

eesmärkidele. Komisjon teavitab sellisel juhul raadiospektripoliitika nõukogu, BERECit ja

riikide pädevaid asutusi oma reservatsioonidest ja avalikustab need samal ajal.

4. 30 tööpäeva jooksul alates komisjoni reservatsioonidest teatamisest esitavad

raadiospektripoliitika nõukogu ja BEREC oma arvamused komisjoni reservatsioonide kohta,

märkides, kas meetme eelnõu tuleks säilitada, seda tuleks muuta või see tuleks tagasi võtta,

ning esitavad vajaduse korral selleks konkreetsed ettepanekud. Nendes arvamustes esitatakse

põhjendused ja need avalikustatakse.

5. Kui raadiospektripoliitika töörühm või BEREC jagab oma arvamuses osaliselt või täielikult

komisjoni reservatsiooni, teevad nad tihedat koostööd asjaomase riigi pädeva asutuse ja

komisjoniga, et teha kindlaks kõige asjakohasem ja tõhusam meede.

6. 60 tööpäeva jooksul alates reservatsioonidest teatamisest võib komisjon teha ühe järgmistest

otsustest:

(a) otsus, millega nõutakse, et teavitav pädev asutus muudaks meetme eelnõu või

võtaks selle tagasi;

(b) käesoleva artikli lõikes 3 osutatud reservatsioonide tühistamise otsus.

Enne käesoleva lõike kohase otsuse tegemist võtab komisjon arvesse BERECi

raadiospektripoliitika nõukogu ja teiste riikide pädevate asutuste arvamusi.

Esimese lõigu punktis a osutatud komisjoni otsusele lisatakse üksikasjalik ja objektiivne

analüüs põhjuste kohta, miks turu kujundamise meetme eelnõud või selle piiratud kestust ei

tohiks vastu võtta, või selgitus selle kohta, kuidas neid tuleks muuta.

7. Kui komisjon on vastu võtnud otsuse, millega nõutakse teavitavalt asutuselt meetme eelnõu

tagasivõtmist, ei võta asjaomane asutus sellist meedet vastu.

Pärast artikli 184 kohase avaliku konsultatsiooni korraldamist teatab riigi pädev asutus kuue

kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast raadiospektripoliitika nõukogule, BERECile,

teistele riikide pädevatele asutustele ja komisjonile uuest meetme eelnõust.

8. Välja arvatud käesoleva artikli lõikega 3 hõlmatud juhtudel ja juhul, kui komisjon teeb

kehtetuks tunnistamise otsuse, võtab asjaomane pädev asutus arvesse teiste pädevate asutuste,

raadiospektripoliitika nõukogu, BERECi ja komisjoni märkusi ning võib sellest tuleneva

meetme vastu võtta. Kui asjaomane riiklik pädev asutus võtab meetme, teatab ta sellest

viivitamata komisjonile. Pädev asutus edastab komisjonile raadiospektripoliitika nõukogule,

BERECile ja teistele riikide pädevatele asutustele kõik vastuvõetud lõplikud meetmed, mis

kuuluvad käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse.

9. ODN registreerib käesoleva artikli kohased liidu raadiospektri ühtse turu menetlused.

Article 32

Võistlus

1. Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste jaoks kasutatava raadiospektri kasutusõigusi antakse,

muudetakse või uuendatakse viisil, mis edendab tõhusat konkurentsi ja väldib

konkurentsimoonutusi siseturul kooskõlas käesoleva määrusega.

2. Kui raadiospektri haldamise eest vastutavad riigi pädevad asutused annavad, muudavad või

pikendavad raadiospektri kasutusõigusi seoses traadita lairibavõrkude ja -teenuste ühtlustatud

raadiospektriga, teavitavad nad riigi reguleerivat asutust otsusest mis tahes meetme kohta, mis

võib mõjutada konkurentsi, näiteks:

(a) piirata selliste raadiospektri sagedusalade hulka, mille kasutusõigused antakse

mis tahes ettevõtjale, või põhjendatud asjaoludel seada sellistele

kasutusõigustele tingimusi, näiteks hulgimüügitasandi juurdepääsu

võimaldamine või riigisisene või piirkondlik rändlus teatavates sagedusalades

või teatavates sarnaste omadustega sagedusalade rühmades;

(b) reserveerida, kui see on asjakohane ja põhjendatud riigi turu konkreetse

olukorraga, teatav osa raadiospektri sagedusalast või sagedusalade rühm uutele

turuletulijatele eraldamiseks;

(c) keelduda uute raadiospektri kasutusõiguste andmisest või mitte lubada uut

raadiospektri kasutust teatavatel sagedusaladel või seada uute raadiospektri

kasutusõiguste andmisele või uute raadiospektri kasutusviiside lubamisele

tingimusi, et vältida konkurentsi moonutamist kasutusõiguste eraldamise,

üleandmise või koondumise tõttu;

(d) kehtestada tingimused, millega keelatakse raadiospektri kasutusõiguste

üleandmine, või seada sellele tingimused, kui üleandmise suhtes ei kohaldata

liidu või riigi tasandil ühinemiskontrolli, kui sellised üleandmised võivad

oluliselt kahjustada konkurentsi;

(e) raadiospektri kehtivate kasutusõiguste muutmine kooskõlas käesoleva

määrusega, kui see on vajalik kasutusõiguste üleandmisest või kogumisest

tuleneva konkurentsimoonutuse tagantjärele kõrvaldamiseks.

Riikide reguleerivad asutused teevad selliste meetmete kohta ettepaneku üksnes artikli 73

lõike 2 kohaselt tehtud turuanalüüsi alusel ning eelkõige turu konkurentsitingimuste

tulevikku suunatud hindamise alusel ja hinnates selliste meetmete tõenäolist mõju tõhusa

konkurentsi säilitamisele või saavutamisele ning olemasolevatele ja tulevastele

investeeringutele.

3. Lõike 2 kohaste asjakohaste meetmete valimisel järgivad riigi reguleerivad asutused

proportsionaalsuse põhimõtet ja kehtestavad kõige vähem sekkuva meetme, millega on

võimalik tagada konkurents jaemüügi tasandil:

(a) enne turu struktuuri mõjutavate meetmete kehtestamist hindavad riikide

reguleerivad asutused nende infrastruktuuride arvu, mida on võimalik turul

majanduslikult säilitada, võttes arvesse eraldatud spektri omadusi ja sellega

seotud investeerimisnõudeid, mis on vajalikud soovitud teenuse kvaliteedi

saavutamiseks.

(b) enne hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustuse kehtestamist vaatavad riikide

reguleerivad asutused asjaomased turud ettevaatavalt läbi ja hindavad, kas

jaeturud oleksid hulgitasandi sekkumiseta tõhusalt konkurentsivõimelised.

BEREC töötab tihedas koostöös komisjoniga hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse

jõustumise kuupäeva] välja suunised käesoleva lõike järjepidevaks kohaldamiseks.

4. Lõike 2 alusel kavandatavad meetmed moodustavad osa meetme eelnõust, mille pädev asutus

esitab artikli 31 kohase menetluse kohaselt.

5. Lõike 2 kohaldamisel järgivad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused artiklites

184, 194 ja 195 sätestatud menetlusi.

Jagu. Traadita võrguseadmete kasutuselevõtt JA KASUTAMINE

Article 33

Juurdepääs raadio-kohtvõrkudele

1. Pädevad asutused lubavad pakkuda juurdepääsu üldkasutatavale elektroonilise side võrgule

raadio-kohtvõrkude kaudu ja kasutada selle pakkumiseks ühtlustatud raadiospektrit üksnes

juhul, kui kohaldatakse artikli 20 lõikes 2 osutatud raadiospektri kasutamisega seotud üldloa

tingimusi.

Kui selline pakkumine ei ole osa majandustegevusest või on sellise majandustegevuse või

avaliku teenuse kõrvalteenus, mis ei sõltu signaalide edastamisest kõnealustes võrkudes, ei

nõuta sellist juurdepääsu pakkuvalt ettevõtjalt, riigiasutuselt või lõppkasutajalt elektrooniliste

sidevõrkude või -teenuste pakkumise üldluba vastavalt artiklile 9, lõppkasutajate õigustega

seotud kohustusi vastavalt VI osa III jaotisele ega võrkude vastastikuse sidumise kohustust

vastavalt artikli 65 lõikele 1.

2. Raadio-kohtvõrkude kaudu juurdepääsu pakkujate vastutuse suhtes kohaldatakse määruse

(EL) 2022/2065 artiklit 4.

3. Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste

pakkujatel on õigus lubada teistele selliste võrkude ja teenuste pakkujatele või üldsusele

juurdepääsu oma võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, kui täidetud on kohaldatavad üldloa

tingimused ja lõppkasutaja on andnud selleks eelnevalt teadliku nõusoleku, kui raadio-

kohtvõrk asub lõppkasutaja valdustes.

4. Vastavalt artiklile 93 ei piira ega takista üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või

üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad ühepoolselt lõppkasutajatel:

(a) juurdepääs enda valitud raadio-kohtvõrkudele, mida pakuvad kolmandad

isikud;

(b) lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste

pakkujate võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate

isikute selliste algatuste alusel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate

raadio-kohtvõrgud ja tehakse need avalikult kättesaadavaks.

5. Lõppkasutajad võivad lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või muul viisil juurdepääsu

oma raadio-kohtvõrkudele, sealhulgas kolmandate isikute algatuste alusel, mis koondavad eri

lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja teevad need üldsusele kättesaadavaks.

6. Üldsusele juurdepääsu andmisel raadio-kohtvõrkudele ei kohaldata põhjendamatuid

piiranguid:

(a) avaliku sektori asutuste poolt või avalikes kohtades, mis asuvad selliste avaliku

sektori asutuste valduses olevate ruumide lähedal, kui see teenus on nendes

ruumides osutatavate avalike teenuste kõrvalteenus;

(b) kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või avaliku sektori asutuste

algatustel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ning

tehakse need vastastikku või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas asjakohasel

juhul raadio-kohtvõrgud, millele pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt

punktile a.

Article 34

Väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtt ja käitamine

1. Väikese levialaga traadita pääsupunktide kasutuselevõttu ei tohi põhjendamatult piirata ja

selle suhtes kohaldatakse riiklikult ühtseid eeskirju. Sellised normid tuleb avaldada enne

nende kohaldamist.

Eelkõige vabastatakse lõike 4 kohaselt sätestatud omadustele vastavate väikese levialaga

traadita pääsupunktide kasutuselevõtt mis tahes individuaalsest linnaplaneerimisloast või

muust individuaalsest eelnevast loast.

Erandina teisest lõigust võib väikese levialaga traadita pääsupunktide kasutuselevõtuks

arhitektuurilise, ajaloolise või loodusväärtusega hoonetes või kohtades, mis on kaitstud

kooskõlas riigisisese õigusega või kui see on vajalik avaliku ohutusega seotud põhjustel,

nõuda luba. Nende lubade andmise suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2024/1309 artikleid 7,

8 ja 9.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse selliseid väikese levialaga traadita

juurdepääsupunktide füüsilisi ja tehnilisi näitajaid nagu maksimaalne suurus, kaal ja

asjakohasel juhul kiirgusvõimsus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud menetlusega.

Neid rakendusakte vaadatakse korrapäraselt läbi, et kohandada neid tehnika arenguga ja võrgu

kasutuselevõtu vajadustega.

3. Käesolev artikkel ei piira direktiivis 2014/53/EL sätestatud põhinõudeid ega asjaomase

raadiospektri kasutamise suhtes kohaldatavat loa andmise korda.

4. Kui määrusest (EL) 2024/1309 ei tulene teisiti, on operaatoritel õigus pääseda juurde mis tahes

füüsilisele taristule, mida kontrollivad riiklikud, piirkondlikud või kohalikud avaliku sektori

asutused ja mis on tehniliselt sobiv väikese levialaga traadita pääsupunktide majutamiseks või

mis on vajalik selliste pääsupunktide ühendamiseks tuumikvõrku, sealhulgas tänavainventar,

nagu valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused

ning metroojaamad. Kõik põhjendatud juurdepääsutaotlused rahuldatakse õiglastel,

mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mis avalikustatakse ühtses

teabepunktis.

5. Ilma et see piiraks kaubanduslepingute kohaldamist, ei kohaldata väikese levialaga traadita

pääsupunktide kasutuselevõtu suhtes tasusid, mis on suuremad kui artikli 12 kohased

haldustasud.

Article 35

Elektromagnetväljade tehnilised normid

Direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud menetlusi kohaldatakse pädevate asutuste mis tahes meetme

eelnõu suhtes, millega kehtestataks väikese levialaga traadita pääsupunktide kasutuselevõtule

teistsugused elektromagnetväljadega seotud nõuded kui need, millele on osutatud soovituses

1999/519/EÜ või seda asendavates hilisemates soovitustes.

4.2. II JAOTIS: RAADIOSPEKTRI KASUTAMINE SATELLIIDI KAUDU

Article 36

Rahvusvaheline kontekst ja ühtne turg

Komisjon haldab raadiospektri kasutamist satelliitvõrkude või satelliitsideteenuste pakkumiseks

üksnes kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustuste ja kohustustega, sealhulgas nõukogu poolt ELi

toimimise lepingu artikli 218 kohaselt vastu võetud otsustega, viisil, mis kajastab täielikult selle

rahvusvahelist mõõdet ning strateegilist tähtsust liidu ja liikmesriikide jaoks, ning toetades

eesmärki arendada välja satelliitsideteenuste ühtne turg.

Article 37

Satelliitsüsteemide kataloogimine ja kooskõlastamine ITUga

1. Raadiospektri võimaliku kasutaja taotlusel teavitab pädev raadiospektriasutus komisjoni ja

teisi raadiospektripoliitika nõukogusse kuuluvaid riikide pädevaid asutusi igast taotlusest

esitada, koordineerida või registreerida ITUs satelliitsüsteem, mis on ette nähtud hõlmama

rohkem kui ühte liikmesriiki või satelliitside maajaama ja vajaduse korral selle

komplementaarseid maapealseid ja õhus paiknevaid komponente. Asjaomane riiklik pädev

asutus märgib, kas ta vajab ITU koordineerimiseks toetust teistelt riiklikelt pädevatelt

asutustelt ja liidult, et kaitsta ja edendada liikmesriikide ja liidu huve ja poliitikat.

Liikmesriigid ja komisjon võivad taotluse kohta märkusi esitada. Vältides tarbetuid viivitusi

taotluse esitamise protsessis, tagab asjaomane liikmesriik, et selliseid märkusi võetakse

nõuetekohaselt arvesse.

2. Kui asjaomane riigi pädev asutus saab taotluse koordineerida ITU eeskirjade alusel

satelliitsüsteemi või satelliitside maapealse jaama ning vajaduse korral selle

komplementaarsete maapealsete ja õhus paiknevate komponentide sagedusi või orbiidil

asuvat asukohta ITU eeskirjade alusel, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja teisi

pädevaid asutusi RSPB kaudu.

3. Kui kaks või enam riiklikku pädevat asutust saavad taotlusi sama sagedusala või sama

orbiidipositsiooni kohta, koordineerib RSPB, keda toetab ODN, liidu seisukohta, et liit saaks

ITU-le õigeaegselt ja järjepidevalt reageerida.

Article 38

Liidu tasandi üldluba satelliitvõrkude ja -satelliitide pakkumiseks

Side- ja kommunikatsiooniteenused

1. Artikli 39 kohane liidu luba hõlmab üldluba käesoleva artikli kohaselt kehtestatud

satelliitvõrkude või satelliitsideteenuste pakkumiseks.

2. Erandina artiklist 9 võib satelliitvõrkude, sealhulgas satelliitside maapealsete jaamade ja

vajaduse korral komplementaarsete maapealsete ja õhus paiknevate komponentide ning

satelliitsideteenuste pakkumise suhtes liidus või mitmes liikmesriigis kohaldada üksnes

käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kindlaks määratud tingimusi.

Teenuseosutajad esitavad komisjonile teate ega pea hankima teistelt pädevatelt asutustelt

sõnaselget otsust või luba või muud haldusakti. ODN abistab komisjoni teadete käsitlemisel.

3. Komisjon võib raadiospektripoliitika nõukogu arvamust arvesse võttes määrata

rakendusaktidega kindlaks satelliitvõrkude või satelliitsideteenuste pakkumise üldloaga

seotud tingimused artikli 9 lõikes 4 sätestatud piirides. Tingimused hõlmavad muu hulgas

järgmist:

(a) asutamine liidus;

(b) haldustasude maksmine vastavalt artiklile 12 mutatis mutandis;

(c) satelliitvõrkude ja satelliitsideteenuste terviklikkuse, turvalisuse ja

vastupidavuse säilitamine;

(d) alalise kontrolli säilitamine kõigi liidu loa alusel lubatud raadiospektrit

kasutavate raadiojaamade, sealhulgas satelliitside maapealsete jaamade ja

vajaduse korral nende komplementaarsete maapealsete ja õhus paiknevate

komponentide edastamise üle, isegi kui need on kolmandate isikute omandis,

paigaldatud või käitatavad või ei asu liidus;

(e) andmete säilitamise või seadusliku pealtkuulamise kohustused. Esimese lõigu

kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatakse objektiivsed kriteeriumid

andmete säilitamise ja seadusliku pealtkuulamise kohustuste määramiseks, mis

seatakse ELi satelliidiloa tingimuseks.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199 lõikes 4 osutatud

menetlusega.

4. Liidu üldluba annab ettevõtjatele artiklis 9 sätestatud üldloast tulenevad miinimumõigused

kõigis liikmesriikides.

5. Artikkel 12, 194 ja 195 kohaldatakse mutatis mutandis haldustasude suhtes,

üldloast tulenevate õiguste ja kohustuste muutmine, piiramine ja tühistamine.

Article 39

Liidu luba satelliitraadiospektri kasutamiseks

1. Raadiospektri kasutamiseks satelliitsideteenuste osutamiseks liidus või rohkem kui ühes

liikmesriigis on vaja komisjoni antud liidu luba.

2. Võttes arvesse raadiospektripoliitika nõukogu arvamust, koostab komisjon rakendusaktiga

satelliitsageduste eraldamise Euroopa tabeli, milles määratakse kindlaks liidus

satelliitsideteenuste jaoks kättesaadavad raadiospektri sagedusalad, ning ajakohastab seda.

Komisjon ühtlustab otsuse nr 676/2002/EÜ kohaselt satelliitsideteenuste jaoks kättesaadava

raadiospektri ja lubab kasutada ühtlustatud raadiospektrit satelliitsideteenuste jaoks.

Komisjon võib otsustada, et juurdepääs teatavatele satelliitraadiosagedusaladele on võimalik

üldloa alusel. Sellisel juhul kehtestab komisjon kõnealustel sagedusaladel raadiospektri

kasutamiseks loa andmise tingimused, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud.

3. Kui komisjon kaalub omal algatusel või pädeva asutuse või taotleja taotlusel liidu lubade arvu

piiramist konkreetses raadiospektri sagedusalas raadiospektri nappuse tõttu või üldise huviga

seotud põhjustel, annab ta huvitatud isikutele võimaluse väljendada oma seisukohti avaliku

konsultatsiooni käigus kooskõlas artikliga 184. Konsultatsioonide tulemuste põhjal võib

komisjon võtta vajalikke meetmeid lubade arvu piiramiseks.

4. Rakendusaktidega, mis võetakse vastu hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse

jõustumise kuupäeva], võttes arvesse asjaomaste sagedusalade omadusi ja

raadiospektripoliitika komisjoni arvamust, täpsustab komisjon eri sagedusalade lubade

andmise ja kasutamise tingimused, tagades, et loa saanud operaatorite suhtes kohaldatakse

järgmisi nõudeid:

(a) olema asutatud liidus;

(b) vastama Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside-eeskirjadele,

tagades:

(i) kohaldatakse asjakohaseid raadioeeskirjade koordineerimis- ja

teavitamismenetlusi, sealhulgas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni

Liidu (ITU) rahvusvahelise põhisageduste registri (MIFR) kannet, järgides

ITU staatust ja kaitse kuupäevi, ning seda tehakse heas usus;

(ii) vastavus asjakohastele rahvusvahelistele koordineerimiskokkulepetele;

III)et ei tekitata kahjulikke raadiohäireid teistele satelliitvõrkudele või -

süsteemidele ega ühelegi ITU raadioeeskirjade kohaselt käitatavale jaamale;

IV)toiming häirete ja kaitse puudumise põhimõttel, kui taotluse esitamisest ei

ole veel teatatud ja seda ei ole MIFRis registreeritud või kui seda tehakse

ITU raadioeeskirja nr 4.4 alusel;

(c) koordineerida kõigi liidus loa saanud satelliitsüsteemidega;

(d) kasutada raadiospektrit satelliitsideteenuste osutamiseks kooskõlas

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjadega,

sealhulgas kahjulike raadiohäirete vältimiseks, ning vajaduse korral kooskõlas

otsuse nr 626/2002/EÜ kohaselt vastu võetud tehnilise ühtlustamise

õigusaktidega;

(e) kui ITU esitab kolmas riik, siis tõendada, et selle riigi jurisdiktsioon näeb ette

kahjulike häirete tõhusa lahendamise ja rakendab vahendeid viivitamatuks

vastutusele võtmiseks ebaseadusliku kasutamise korral;

(f) raadiospektritasude maksmine, mis määratakse kindlaks komisjoni poolt

delegeeritud õigusaktiga kehtestatud metoodika alusel kooskõlas artikli 29

lõike 2 esimese lõigu kriteeriumidega;

(g) mis tahes täiendavad objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad

tingimused, mis on vajalikud satelliitvõrkudel või satelliitsideteenustel

põhineva liidu poliitika kaitsmiseks, sealhulgas tingimused, mida kohaldatakse

spektri katselise kasutamise suhtes.

5. Hiljemalt [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] asendab komisjon [kuus

kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kehtivad riiklikud raadiospektri

kasutamise load liidu lubadega.

6. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199

lõikes 4 osutatud menetlusega.

Article 40

Liidu loa andmise menetlus

1. Iga ettevõtja esitab komisjonile taotluse liidu loa saamiseks raadiospektri kasutamiseks

satelliitsideteenuste ja satelliitvõrkude pakkumise eesmärgil. Komisjon avaldab sellised

taotlused nende kättesaamisel.

Käesoleva artikli kohaldamisel abistavad komisjoni ODN ja raadiospektripoliitika nõukogu

alaline satelliitlubade töörühm. See rühm koosneb liikmesriikide esindajatest, kellel on

eksperditeadmised satelliitside valdkonnas.

2. Taotluses täpsustatakse raadiospektri vajadused ja see sisaldab ettevõtja tuvastamiseks

vajalikku teavet, satelliitsideteenuse lühikirjeldust ja teavet, mis on vajalik artiklis 39

sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks.

3. Komisjon vaatab taotluse läbi RSPB satelliitlubade töörühma ja ODNi abiga.

Raadiospektripoliitika nõukogu esitab komisjonile arvamuse kümne tööpäeva jooksul alates

taotluse saamisest.

4. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega antakse liidu luba, kui taotleja vastab artiklis 39

sätestatud tingimustele, või keeldutakse liidu loa andmisest kõigil muudel juhtudel.

Vajaduse korral võib raadiospektripoliitika nõukogu arvamuse esitamise edasi lükata ja

paluda komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid raadiospektri kasutamise tehniliste tingimuste

ühtlustamiseks vastavalt otsusele nr 626/2002/EÜ või muudele liidu lubade tingimustele.

5. Kui komisjon otsustab kooskõlas artikli 39 lõikega 3 valida õiguste omajad valikumenetluses,

viib ta sellise menetluse läbi kooskõlas VI lisaga, välja arvatud juhul, kui liidu õiguses on ette

nähtud erimenetlus.

6. Komisjon võtab hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusakti,

milles sätestatakse ELi loa andmise menetluse üksikasjad ja ajakava.

Käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 199

lõikes 4 osutatud menetlusega.

Article 41

Liidu loa mõju

1. Erandina artiklist 9 annab liidu luba selle omanikule õiguse pakkuda satelliitvõrke või

satelliitsideteenuseid ja õiguse kasutada raadiospektrit kogu liidus või loas kindlaks määratud

konkreetsetes liikmesriikides. Üheski liikmesriigis ei ole satelliitvõrkude ja

satelliitsideteenuste pakkumiseks või raadiospektri kasutamiseks vaja riiklikku luba.

2. Liidu loaga kaasnevad igas liikmesriigis samad õigused ja kohustused nagu loaga, mille

kõnealune liikmesriik on andnud satelliitsideteenuste või satelliitvõrkude pakkumiseks või

raadiospektri kasutamiseks.

3. Liidu luba ei vabasta selle omanikku ITU raadioeeskirjadest tulenevatest

koordineerimiskohustustest, sealhulgas raadiospektri jagamise kohustustest seoses

olemasolevate või tulevaste satelliitvõrkude või satelliitsideteenustega.

4. Liidu loa omanik:

(a) vajaduse korral täitma kõiki kohustusi, mille nad on võtnud oma taotluses või

valikumenetluse käigus, olenemata sellest, kas raadiospektri kogunõudlus

ületab saadaolevat kogust;

(b) kasutama oma kasutusõigusi viisil, mis on kooskõlas spektrile tugineva liidu

poliitikaga, eelkõige vältides kahjulikke häireid ühelegi liidu programmidest

rahastatavale satelliitsüsteemile ning võimaldades kriisi ajal pädevate asutuste

taotlusel nende õiguste alusel juurdepääsu raadiospektrile;

(c) esitavad komisjonile aastaaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult nende

satelliitvõrgu ja/või satelliitsideteenuse arengu seisu.

Article 42

Liidu loa kehtivusaeg ja pikendamine

1. Liidu loa kehtivusaja määrab kindlaks komisjon. Artiklit 24 kohaldatakse mutatis mutandis

liidu loa alusel antud õiguste suhtes.

Erandina artikli 24 lõikest 5 võib komisjon põhjendatud juhtudel liidu loa kehtivusaega

lühendada järgmistel juhtudel:

(a) konkreetsete lühiajaliste projektide puhul;

(b) eksperimentaalseks kasutamiseks orbiidil;

(c) et täita liikmesriikide suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisest õigusest

tulenevaid kohustusi.

2. Kasutusõiguse pikendamise taotluse korral esitab raadiospektripoliitika nõukogu komisjonile

arvamuse kümne tööpäeva jooksul alates komisjoni taotluse saamisest. Komisjon võib liidu

luba pikendada, võttes arvesse raadiospektripoliitika nõukogu arvamust. Artiklit 25

kohaldatakse mutatis mutandis liidu loa alusel antud õiguste pikendamise suhtes.

3. Artikleid 194 ja 195 kasutusõiguste muutmise, piiramise ja tühistamise kohta kohaldatakse

mutatis mutandis raadiospektri kasutusõiguste suhtes.

Article 43