Täiendavad kommentaarid

Kaitseministeeriumi täiendavad kommentaarid ÜRP-ile – täiendused oleme teinud sinisega:
3.1. Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala
Tasakaalustatud ruumiline areng kinnistab ühtseid põhiväärtusi kogu Eestis. Asustusstruktuur ja taristu võimaldavad ettevõtetel kujundada tugevaid tarneahelaid ning soodustab majanduslikku konkurentsivõimet, energeetilist toimepidevust ning toiduga varustatust. Kogukonnad on elujõulised ja valmis kriisiolukordadele iseseisvalt reageerima. Hooned ja taristud on vastupidavad ning kasutatavad nii igapäeva- kui kriisiolukordades.
Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Eesti julgeolekupoliitika elluviimisest. Selle kaudu tagatakse Eestile oluliste väärtuste kaitse, suveräänsus ja territooriumi terviklikkus. Sh arvestab ruumiline planeerimine ühiskonna kriisivalmiduse ja sõjalise riigikaitse toimimise vajadusi, hõlmates nii riigi kui ka liitlaste poolse kaitsetegevuse ettevalmistamisega seotud tegevusi. Nende põhimõtetega arvestatakse läbivalt kõigi ruumilise arengu eesmärkide elluviimisel.
1. Väärtuste kaitseks tuleb tagada ühiskondlik sidusus ja tasakaalustada regionaalset ebavõrdsust tugevatel keskustel põhineva asustusstruktuuriga (vt ptk 3.3). Vältida tuleb sotsiaal-majanduslikku ja rahvuselist segregatsiooni.
2. Riiklik ruumiline planeerimine loob eeldused liitlasvägede vastuvõtmise ja toetamise võime (Host Nation Support) toimimiseks, sealhulgas logistiliste sõlmpunktide, varude ladustamisalade ning sõjalise liikuvuse koridoride arendamiseks.
3. Planeeringus käsitletakse elanikkonna evakuatsiooni ruumilisi vajadusi, sealhulgas määratakse põhimõtted evakuatsioonikoridoride, vastuvõtualade ning kriisiaegse transpordivõrgustiku toimimise tagamiseks.
4. Riikliku transpordivõrgu kavandamisel arvestatakse vajadusega tagada kriisi- ja sõjaajal Eesti ning liitlasvägede kiire liikumine ja logistiline toetamine.
5. Planeeringus arvestatakse kriitilise taristu vastupidavuse ja hajutatuse vajadustega, et tagada riigi toimimine kriisi ja sõjaaja tingimustes.
6. Ruumiline planeerimine toetab tsiviilkaitse võimekuse arengut, sealhulgas varjumisvõimaluste, kriisivarude ladustamise ja elanikkonna kaitse infrastruktuuri paiknemise kavandamist.
7. Planeeringus käsitletakse joogivee varustust ka kriisi- ja sõjaaja vastupidavuse kontekstis. Lisaks tavapärasele veevarustusele peab arvestama alternatiivsete veevõtukohtade, hajutatud veevarustussüsteemide ning kriitilise veetaristu kaitstuse ja toimivuse tagamisega seotud tegevusi. Eesmärk on olla valmis olukordadeks, kus tavapärane taristu on häiritud või kahjustatud.
8. Riigikaitse laia käsituse tagab läbimõeldud keskustevõrgule toetuv asustuse areng (vt ptk 3.3.1), energeetiline sõltumatus (vt ptk 3.8.2), kohapealne toidutootmine (vt ptk 3.4 ja 3.6.3) ja tugev identiteeditunnetus (vt ptk 3.3.3.2).
9. Hoonete ja taristu ruumilise planeerimise lähtekohtadeks on: kasutatavus nii igapäeva- kui suurenenud julgeolekuohuga olukordades ning vastupidavus. Kliimamõjudega kaasnev (vt ptk 3.2) annab kriisivalmiduse saavutamiseks täiendavad suunised.
10. Kogukondade elujõulisust toetab kerksuskeskuste võrgustik.
11. Maastik, selle liigestus ja maakasutus loovad ruumilised lähtetingimused riigipiiri valvamiseks ja riigikaitseks. Läbimõeldud ruumilise planeerimise kaudu vähendatakse Eesti haavatavusi nii sõjaliste kui mittesõjaliste julgeolekuohtude suhtes. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.6) moodustavad strateegilise ja taktikalise aluse riigikaitse läbi viimiseks seda sidusalt riigikaitsemaaga.
12. Idapiiri väljaehitamisega ja selle valvamisega seotud tegevusteks on oluline luua eritingimused, mis võimaldavad ehitada piiriribale piiri valvamiseks vajalikku taristut, seiresüsteeme ning rajada nende toimimiseks vajalikke kommunikatsioone. Piirivööndis tuleb samuti arvestada piiri valvamise eripäradega – vajadusega rajada piirile juurdepääsuteid, piirivööndisse seirepositsioone ning nende toimimiseks vajalikku taristut.
13. Kirde- ja Kagu-Eesti piiriäärsetele aladele (kuni 30 km piirist) ei rajata üldjuhul üleriigiliselt kriitiliselt tähtsaid taristuobjekte. Kui mingil põhjusel on see siiski vajalik, tuleb arvestada nende dubleerimisvajadusega ka mõnes teises Eesti piirkonnas.
14. Riigikaitseline kriisiolukord, sh riigikaitseliseks olukorraks valmistumisel, on iseseisva kaitsevõime ja kollektiivkaitse seisukohalt oluline maal, õhus ja merel tagada tõhusaks väljaõppeks vajalikud harjutusalad. Harjutusaladega kaasneb tavapäraselt häiring väljaspool ala, mida võimaluste piires leevendatakse. Samaaegselt võivad esineda ka positiivsed mõjud piirkonnale (nt esmateenuste võrgustiku arenemine, elamuturu elavnemine, taristu väljaehitamine või kaasajastamine).
15. Väljaõppeks ja õppusteks vajaliku taristu kavandamisel ja rajamisel peab lähtuma vajadustest ja võimetest, üksuste paiknemisest ja strateegilist kaitset vajavatest suundadest. Teadaolev vajadus harjutusväljade järele on ligemale 40 000 ha (sh harjutusväljad juba kavandatavate Nursipalu, Sirgala ja Klooga laiendustega), lisaks on mõnel pool vajalik kasutada harjutusväljadest välja jäävaid alasid kui n-ö laiendatud ohualasid. Samuti on vajadus kasutada taktikalisteks õppusteks riigimetsa.
16. Sõjaliste üksuste ning võimete tõhusa väljaõppega, sh suure laskeulatusega relvade ja laskemoona kasutamisega, kaasneb suur maa vajadus – ennekõike ohualade tagamiseks. Seda arvestades toimub suure laskeulatusega relvade harjutamisvõimaluste laiendamine eelistatult olemasolevate harjutusväljade laiendusena. Kaitseväe, Kaitseliidu ning liitlasvägede üksustele tagatakse vajalikud väljaõppealad ja -tingimused, eelistatult olemasolevate harjutusväljade laiendusena. Uue suunana on esile kerkinud ka drooniõppe harjutusväljade rajamise vajadus, sest seal tuleb harjutada nii füüsilise kui ka elektroonilise segamise elemente, mida ei ole võimalik läbi viia asustatud piirkondade kohal.
17. Õhuruumi või merele orienteeritud õppuste läbiviimiseks on vajalik kasutada alasid rannikul ja merel. Sellised alad on määratud mereala planeeringus riigikaitse eripiirkondadena.
18. Riigi toel kaitsetööstuse arendamine toob kaasa vajaduse täiendavate territooriumide järele, samuti võivad kaasneda piirangud nende alade kasutamisel. See nõuab planeeringutes tasakaalu leidmist, et kaitsetööstuse rajatised saaksid toimida koos harjutusväljade ja muu vajaliku taristuga, minimeerides samal ajal mõju kohalikele kogukondadele ja keskkonnale.
19. Riigikaitseliste seire- ja eelhoiatussüsteemide töövõime tagamine seab julgeolekulistel kaalutlustel piiranguid taastuvenergeetika kasutuselevõtmisele teatud piirkondades (vt ptk 3.8.2).
20. Elukeskkonna ruumilisel planeerimisel järgitakse turvalise ruumiloome põhimõtteid. Ehitatud keskkond on üks teguritest, mis võib soodustada ohtude ja süütegude realiseerumist. Et ennetada süütegusid, peab politsei olema kaasatud eksperdina turvalise keskkonna kujundamisse.
21. Ruumilises planeerimises arvestatakse maastiku, asustusstruktuuri ja taristu kujundamisel vajadusega toetada riigi territoriaalset kaitset. Maakasutus, transpordiühendused, veekogud, metsad ja ehitatud keskkond loovad ruumilised eeldused kaitsetegevuseks ning mõjutavad liikumisvõimalusi, nähtavust ja varjumist. Planeerimisel tuleb arvestada võimalusega kasutada maastikku ja taristut riigikaitseliste ülesannete toetamiseks, sealhulgas üksuste liikumiseks, hajutamiseks, varjumiseks ning kriitiliste alade kaitseks.
22. Ruumilises planeerimises arvestatakse linnade ja asulate võimega toimida ka kriisi ja sõjaaja tingimustes. Asustusstruktuuri, taristu ja avaliku ruumi kavandmisel luuakse eeldused elutähtsate teenuste toimepidevuseks, elanikkonna kaitseks ning hädaolukordades tegutsemiseks. Planeerimisel arvestatakse muu hulgas varjumisvõimaluste, hajutatud teenuste, alternatiivsete liikumis- ja varustuslahenduste ning kogukondliku toimepidevuse tugevdamisega.
/…/

3.2 — Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht
Eesti maakasutus ja ehitatud keskkond on kliimamuutustega kohanenud. Maa ja ehitatud keskkonna kasutamist suunatakse kliimaneutraalsuse suunas. Kliimakindluse alustalana väärtustatakse loodusalasid ja toimivaid ökosüsteeme, neid vajadusel taastades. Selle kaudu aitab üleriigiline planeering tervikuna kõigis ühiskonna- ja majandusvaldkondades vähendada maahõivelisi kliimamõjusid.
Kliimamõjude vähendamine ja kliimamuutustega kohanemine on lähtekohad, millega arvestatakse läbivalt kõigi ruumilise arengu eesmärkide elluviimisel. Seetõttu on kliimavaade põimitud kõigi teemade planeerimispõhimõtetesse.
Kliimariskidega kohanemine ja ühiskonna kerksus on seotud ka riigi julgeolekuga ning toetavad elutähtsate teenuste toimimist ja kogukondade toimepidevust kriisi- ja konfliktiolukordades.
/…/
3.3 — Tugevatel keskustel põhinev asustus
Eesti tasakaalus areng tugineb tugevatele keskustele. Nende mitmekesine areng aitab kaasa ka väikelinnade ja maapiirkondade edule. Pealinnastumise trendi pidurdamiseks põhineb ruumiline areng kolmel regionaalsel linnal (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu) ja neid toetavatel piirkondlikel linnadel. Igal keskusel on oma roll teenuste ja töökohtade pakkumisel, et hoida elu kogu Eestis ning vältida maapiirkondade tühjenemist. Kasutusele võetakse maahõivehierarhia loodusliku maa hõivamise vähendamiseks, juurutatakse kohanduvat ja väärtuspõhist maa- ja ruumikasutust.
Keskuste võrgustiku arendamisel arvestatakse lisaks teenuste kättesaadavusele ka nende rolliga kriisi- ja sõjaolukorras, sealhulgas elanikkonna vastuvõtu, evakuatsiooni ning elutähtsate teenuste tagamise keskustena.
/…/
3.5 — Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades
Ettevõtluse ruumiline areng tugineb asustuse rollijaotusele (vt ptk 3.3.1) ja olemasolevatele või varem kasutuses olnud ettevõtlusaladele (pruunaladele, sh ka maapiirkondades). Edendatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, kus kujunevad tugevad arenguklastrid ning areneb tööstus ja ärisektor koos rahvusvaheliste peakontoritega. Olulisel kohal on kohalikest ressurssidest lähtuv suurema lisandväärtusega ettevõtlus võimalikult pika kohapealse väärtusahelana. See aitab vähendada nii tooraine, toodangu kui töötajate sundliikumisi ja toetab piirkondliku eripära kestlikku arendamist. Ressurssidena käsitletakse lisaks maavaradele näiteks ka sadamaid, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole ning oskustööjõudu. Efektiivseks maa- ja ruumikasutuseks seotakse tõhusalt erinevate funktsioonide võrgustikud, nt energiamahuka tööstuse kavandamine taastuvenergiaparkide naabrusesse, sadamate ja raudteeümbruse arendamine tööstus- ja logistikaaladena ning ringmajandusliku tööstussümbioosi juurutamine. Rannikualade ja sadamate arendamisel arvestatakse lisaks majanduslikele ja keskkonnaeesmärkidele ka riigikaitseliste vajadustega, sealhulgas merelise liikuvuse, tõkestamise ja liitlasvägede vastuvõtmisega.
/…/

3.6 — Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana
Tähtsustatakse looduse hüvesid pakkuvat rohevõrgustikku, mis tasakaalustab majandustegevust ja toetab elurikkust. Oluliseks peetakse Eesti kultuurilugu kandvaid väärtuslikke maastikke.
Maastike ja maakasutuse kavandamisel arvestatakse lisaks ökoloogilistele ja kultuurilistele väärtustele ka nende rolliga riigi julgeoleku ja territoriaalse kaitse seisukohalt.
3.7 — Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus
Tagatud on head ühendused toimepiirkondade sees ja rahvusvaheliste, regionaalsete ja piirkondlike linnade vahel. Raudtee on asustuse "selgroog", raudteejaamade ümbruse asulad on eelisarendatud. Asulad kujundatakse säästlikke liikumisviise toetavaks. Igapäevaste liikumiste vähendamiseks paiknevad inimeste elukohad, teenused ja töökohad lähestikku. Arendatakse rahvusvahelisi ühendusi tagavaid transpordisõlmi.
Transporditaristu kavandamisel arvestatakse lisaks majanduslikele ja regionaalsetele vajadustele ka riigikaitse vajadustega, sealhulgas sõjalise liikuvuse, liitlasvägede vastuvõtmise ja kriisiaegsete liikumiskoridoride toimimisega.
/…/
3.8 — Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu
Taristuvõrgustikud on ruumisäästlikud ja kliimakindlad, toetavad tasakaalustatud asustusstruktuuri ja ettevõtluse arengut. Taristu on kasutatav ka kriisiolukordades. Hajusalt toodetud taastuvenergia kohapealne kasutus toetab tõhusat tarbimist ja kohalike kogukondade energiasõltumatust.
Energeetika ja tehnilise taristu kavandamisel arvestatakse süsteemide vastupidavuse, hajutatuse ja dubleerimise vajadusega, et tagada elutähtsate teenuste toimimine ka kriisi- ja sõjaolukorras.

Kaitseministeeriumi täiendavad kommentaarid ÜRP-ile – täiendused oleme teinud sinisega:
3.1. Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala
Tasakaalustatud ruumiline areng kinnistab ühtseid põhiväärtusi kogu Eestis. Asustusstruktuur ja taristu võimaldavad ettevõtetel kujundada tugevaid tarneahelaid ning soodustab majanduslikku konkurentsivõimet, energeetilist toimepidevust ning toiduga varustatust. Kogukonnad on elujõulised ja valmis kriisiolukordadele iseseisvalt reageerima. Hooned ja taristud on vastupidavad ning kasutatavad nii igapäeva- kui kriisiolukordades.
Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Eesti julgeolekupoliitika elluviimisest. Selle kaudu tagatakse Eestile oluliste väärtuste kaitse, suveräänsus ja territooriumi terviklikkus. Sh arvestab ruumiline planeerimine ühiskonna kriisivalmiduse ja sõjalise riigikaitse toimimise vajadusi, hõlmates nii riigi kui ka liitlaste poolse kaitsetegevuse ettevalmistamisega seotud tegevusi. Nende põhimõtetega arvestatakse läbivalt kõigi ruumilise arengu eesmärkide elluviimisel.
1. Väärtuste kaitseks tuleb tagada ühiskondlik sidusus ja tasakaalustada regionaalset ebavõrdsust tugevatel keskustel põhineva asustusstruktuuriga (vt ptk 3.3). Vältida tuleb sotsiaal-majanduslikku ja rahvuselist segregatsiooni.
2. Riiklik ruumiline planeerimine loob eeldused liitlasvägede vastuvõtmise ja toetamise võime (Host Nation Support) toimimiseks, sealhulgas logistiliste sõlmpunktide, varude ladustamisalade ning sõjalise liikuvuse koridoride arendamiseks.
3. Planeeringus käsitletakse elanikkonna evakuatsiooni ruumilisi vajadusi, sealhulgas määratakse põhimõtted evakuatsioonikoridoride, vastuvõtualade ning kriisiaegse transpordivõrgustiku toimimise tagamiseks.
4. Riikliku transpordivõrgu kavandamisel arvestatakse vajadusega tagada kriisi- ja sõjaajal Eesti ning liitlasvägede kiire liikumine ja logistiline toetamine.
5. Planeeringus arvestatakse kriitilise taristu vastupidavuse ja hajutatuse vajadustega, et tagada riigi toimimine kriisi ja sõjaaja tingimustes.
6. Ruumiline planeerimine toetab tsiviilkaitse võimekuse arengut, sealhulgas varjumisvõimaluste, kriisivarude ladustamise ja elanikkonna kaitse infrastruktuuri paiknemise kavandamist.
7. Planeeringus käsitletakse joogivee varustust ka kriisi- ja sõjaaja vastupidavuse kontekstis. Lisaks tavapärasele veevarustusele peab arvestama alternatiivsete veevõtukohtade, hajutatud veevarustussüsteemide ning kriitilise veetaristu kaitstuse ja toimivuse tagamisega seotud tegevusi. Eesmärk on olla valmis olukordadeks, kus tavapärane taristu on häiritud või kahjustatud.
8. Riigikaitse laia käsituse tagab läbimõeldud keskustevõrgule toetuv asustuse areng (vt ptk 3.3.1), energeetiline sõltumatus (vt ptk 3.8.2), kohapealne toidutootmine (vt ptk 3.4 ja 3.6.3) ja tugev identiteeditunnetus (vt ptk 3.3.3.2).
9. Hoonete ja taristu ruumilise planeerimise lähtekohtadeks on: kasutatavus nii igapäeva- kui suurenenud julgeolekuohuga olukordades ning vastupidavus. Kliimamõjudega kaasnev (vt ptk 3.2) annab kriisivalmiduse saavutamiseks täiendavad suunised.
10. Kogukondade elujõulisust toetab kerksuskeskuste võrgustik.
11. Maastik, selle liigestus ja maakasutus loovad ruumilised lähtetingimused riigipiiri valvamiseks ja riigikaitseks. Läbimõeldud ruumilise planeerimise kaudu vähendatakse Eesti haavatavusi nii sõjaliste kui mittesõjaliste julgeolekuohtude suhtes. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.6) moodustavad strateegilise ja taktikalise aluse riigikaitse läbi viimiseks seda sidusalt riigikaitsemaaga.
12. Idapiiri väljaehitamisega ja selle valvamisega seotud tegevusteks on oluline luua eritingimused, mis võimaldavad ehitada piiriribale piiri valvamiseks vajalikku taristut, seiresüsteeme ning rajada nende toimimiseks vajalikke kommunikatsioone. Piirivööndis tuleb samuti arvestada piiri valvamise eripäradega – vajadusega rajada piirile juurdepääsuteid, piirivööndisse seirepositsioone ning nende toimimiseks vajalikku taristut.
13. Kirde- ja Kagu-Eesti piiriäärsetele aladele (kuni 30 km piirist) ei rajata üldjuhul üleriigiliselt kriitiliselt tähtsaid taristuobjekte. Kui mingil põhjusel on see siiski vajalik, tuleb arvestada nende dubleerimisvajadusega ka mõnes teises Eesti piirkonnas.
14. Riigikaitseline kriisiolukord, sh riigikaitseliseks olukorraks valmistumisel, on iseseisva kaitsevõime ja kollektiivkaitse seisukohalt oluline maal, õhus ja merel tagada tõhusaks väljaõppeks vajalikud harjutusalad. Harjutusaladega kaasneb tavapäraselt häiring väljaspool ala, mida võimaluste piires leevendatakse. Samaaegselt võivad esineda ka positiivsed mõjud piirkonnale (nt esmateenuste võrgustiku arenemine, elamuturu elavnemine, taristu väljaehitamine või kaasajastamine).
15. Väljaõppeks ja õppusteks vajaliku taristu kavandamisel ja rajamisel peab lähtuma vajadustest ja võimetest, üksuste paiknemisest ja strateegilist kaitset vajavatest suundadest. Teadaolev vajadus harjutusväljade järele on ligemale 40 000 ha (sh harjutusväljad juba kavandatavate Nursipalu, Sirgala ja Klooga laiendustega), lisaks on mõnel pool vajalik kasutada harjutusväljadest välja jäävaid alasid kui n-ö laiendatud ohualasid. Samuti on vajadus kasutada taktikalisteks õppusteks riigimetsa.
16. Sõjaliste üksuste ning võimete tõhusa väljaõppega, sh suure laskeulatusega relvade ja laskemoona kasutamisega, kaasneb suur maa vajadus – ennekõike ohualade tagamiseks. Seda arvestades toimub suure laskeulatusega relvade harjutamisvõimaluste laiendamine eelistatult olemasolevate harjutusväljade laiendusena. Kaitseväe, Kaitseliidu ning liitlasvägede üksustele tagatakse vajalikud väljaõppealad ja -tingimused, eelistatult olemasolevate harjutusväljade laiendusena. Uue suunana on esile kerkinud ka drooniõppe harjutusväljade rajamise vajadus, sest seal tuleb harjutada nii füüsilise kui ka elektroonilise segamise elemente, mida ei ole võimalik läbi viia asustatud piirkondade kohal.
17. Õhuruumi või merele orienteeritud õppuste läbiviimiseks on vajalik kasutada alasid rannikul ja merel. Sellised alad on määratud mereala planeeringus riigikaitse eripiirkondadena.
18. Riigi toel kaitsetööstuse arendamine toob kaasa vajaduse täiendavate territooriumide järele, samuti võivad kaasneda piirangud nende alade kasutamisel. See nõuab planeeringutes tasakaalu leidmist, et kaitsetööstuse rajatised saaksid toimida koos harjutusväljade ja muu vajaliku taristuga, minimeerides samal ajal mõju kohalikele kogukondadele ja keskkonnale.
19. Riigikaitseliste seire- ja eelhoiatussüsteemide töövõime tagamine seab julgeolekulistel kaalutlustel piiranguid taastuvenergeetika kasutuselevõtmisele teatud piirkondades (vt ptk 3.8.2).
20. Elukeskkonna ruumilisel planeerimisel järgitakse turvalise ruumiloome põhimõtteid. Ehitatud keskkond on üks teguritest, mis võib soodustada ohtude ja süütegude realiseerumist. Et ennetada süütegusid, peab politsei olema kaasatud eksperdina turvalise keskkonna kujundamisse.
21. Ruumilises planeerimises arvestatakse maastiku, asustusstruktuuri ja taristu kujundamisel vajadusega toetada riigi territoriaalset kaitset. Maakasutus, transpordiühendused, veekogud, metsad ja ehitatud keskkond loovad ruumilised eeldused kaitsetegevuseks ning mõjutavad liikumisvõimalusi, nähtavust ja varjumist. Planeerimisel tuleb arvestada võimalusega kasutada maastikku ja taristut riigikaitseliste ülesannete toetamiseks, sealhulgas üksuste liikumiseks, hajutamiseks, varjumiseks ning kriitiliste alade kaitseks.
22. Ruumilises planeerimises arvestatakse linnade ja asulate võimega toimida ka kriisi ja sõjaaja tingimustes. Asustusstruktuuri, taristu ja avaliku ruumi kavandmisel luuakse eeldused elutähtsate teenuste toimepidevuseks, elanikkonna kaitseks ning hädaolukordades tegutsemiseks. Planeerimisel arvestatakse muu hulgas varjumisvõimaluste, hajutatud teenuste, alternatiivsete liikumis- ja varustuslahenduste ning kogukondliku toimepidevuse tugevdamisega.
/…/

3.2 — Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht
Eesti maakasutus ja ehitatud keskkond on kliimamuutustega kohanenud. Maa ja ehitatud keskkonna kasutamist suunatakse kliimaneutraalsuse suunas. Kliimakindluse alustalana väärtustatakse loodusalasid ja toimivaid ökosüsteeme, neid vajadusel taastades. Selle kaudu aitab üleriigiline planeering tervikuna kõigis ühiskonna- ja majandusvaldkondades vähendada maahõivelisi kliimamõjusid.
Kliimamõjude vähendamine ja kliimamuutustega kohanemine on lähtekohad, millega arvestatakse läbivalt kõigi ruumilise arengu eesmärkide elluviimisel. Seetõttu on kliimavaade põimitud kõigi teemade planeerimispõhimõtetesse.
Kliimariskidega kohanemine ja ühiskonna kerksus on seotud ka riigi julgeolekuga ning toetavad elutähtsate teenuste toimimist ja kogukondade toimepidevust kriisi- ja konfliktiolukordades.
/…/
3.3 — Tugevatel keskustel põhinev asustus
Eesti tasakaalus areng tugineb tugevatele keskustele. Nende mitmekesine areng aitab kaasa ka väikelinnade ja maapiirkondade edule. Pealinnastumise trendi pidurdamiseks põhineb ruumiline areng kolmel regionaalsel linnal (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu) ja neid toetavatel piirkondlikel linnadel. Igal keskusel on oma roll teenuste ja töökohtade pakkumisel, et hoida elu kogu Eestis ning vältida maapiirkondade tühjenemist. Kasutusele võetakse maahõivehierarhia loodusliku maa hõivamise vähendamiseks, juurutatakse kohanduvat ja väärtuspõhist maa- ja ruumikasutust.
Keskuste võrgustiku arendamisel arvestatakse lisaks teenuste kättesaadavusele ka nende rolliga kriisi- ja sõjaolukorras, sealhulgas elanikkonna vastuvõtu, evakuatsiooni ning elutähtsate teenuste tagamise keskustena.
/…/
3.5 — Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades
Ettevõtluse ruumiline areng tugineb asustuse rollijaotusele (vt ptk 3.3.1) ja olemasolevatele või varem kasutuses olnud ettevõtlusaladele (pruunaladele, sh ka maapiirkondades). Edendatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, kus kujunevad tugevad arenguklastrid ning areneb tööstus ja ärisektor koos rahvusvaheliste peakontoritega. Olulisel kohal on kohalikest ressurssidest lähtuv suurema lisandväärtusega ettevõtlus võimalikult pika kohapealse väärtusahelana. See aitab vähendada nii tooraine, toodangu kui töötajate sundliikumisi ja toetab piirkondliku eripära kestlikku arendamist. Ressurssidena käsitletakse lisaks maavaradele näiteks ka sadamaid, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole ning oskustööjõudu. Efektiivseks maa- ja ruumikasutuseks seotakse tõhusalt erinevate funktsioonide võrgustikud, nt energiamahuka tööstuse kavandamine taastuvenergiaparkide naabrusesse, sadamate ja raudteeümbruse arendamine tööstus- ja logistikaaladena ning ringmajandusliku tööstussümbioosi juurutamine. Rannikualade ja sadamate arendamisel arvestatakse lisaks majanduslikele ja keskkonnaeesmärkidele ka riigikaitseliste vajadustega, sealhulgas merelise liikuvuse, tõkestamise ja liitlasvägede vastuvõtmisega.
/…/

3.6 — Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana
Tähtsustatakse looduse hüvesid pakkuvat rohevõrgustikku, mis tasakaalustab majandustegevust ja toetab elurikkust. Oluliseks peetakse Eesti kultuurilugu kandvaid väärtuslikke maastikke.
Maastike ja maakasutuse kavandamisel arvestatakse lisaks ökoloogilistele ja kultuurilistele väärtustele ka nende rolliga riigi julgeoleku ja territoriaalse kaitse seisukohalt.
3.7 — Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus
Tagatud on head ühendused toimepiirkondade sees ja rahvusvaheliste, regionaalsete ja piirkondlike linnade vahel. Raudtee on asustuse "selgroog", raudteejaamade ümbruse asulad on eelisarendatud. Asulad kujundatakse säästlikke liikumisviise toetavaks. Igapäevaste liikumiste vähendamiseks paiknevad inimeste elukohad, teenused ja töökohad lähestikku. Arendatakse rahvusvahelisi ühendusi tagavaid transpordisõlmi.
Transporditaristu kavandamisel arvestatakse lisaks majanduslikele ja regionaalsetele vajadustele ka riigikaitse vajadustega, sealhulgas sõjalise liikuvuse, liitlasvägede vastuvõtmise ja kriisiaegsete liikumiskoridoride toimimisega.
/…/
3.8 — Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu
Taristuvõrgustikud on ruumisäästlikud ja kliimakindlad, toetavad tasakaalustatud asustusstruktuuri ja ettevõtluse arengut. Taristu on kasutatav ka kriisiolukordades. Hajusalt toodetud taastuvenergia kohapealne kasutus toetab tõhusat tarbimist ja kohalike kogukondade energiasõltumatust.
Energeetika ja tehnilise taristu kavandamisel arvestatakse süsteemide vastupidavuse, hajutatuse ja dubleerimise vajadusega, et tagada elutähtsate teenuste toimimine ka kriisi- ja sõjaolukorras.