Ettepanekud

Ettepanekud ÜRP2050 täiendamiseks

Hagudi küla näitel – väärtuste konfliktide käsitlemine

1. Sissejuhatus Käesolev ettepanek käsitleb olukordi, kus samale alale langevad mitmed olulised ruumilised väärtused ja arendushuvid.

Hagudi piirkond on näide alast, kus kattuvad:

• rohevõrgustik

• miljööväärtuslik ala

• olemasolev hajaasustus

• kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavesi

• arendussurve (taristu, kaevandamine)

Sellised kattuvad väärtused ei ole erand, vaid levinud olukord paljudes Eesti maapiirkondades.

2. Probleemi kirjeldus ÜRP2050 eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud:

• väärtuste hierarhiat konfliktolukordades

• tingimusi, millal arendus tuleb välistada või ümber suunata

• kohustust kaaluda alternatiivseid asukohti

• leevendus- ja kompensatsioonimeetmete sisulist tähendust

Praktikas viib see olukorrani, kus:

• otsused tehakse üksikjuhtumite kaupa

• kohaliku tasandi väärtused jäävad arendushuvi surve alla

• pöördumatud mõjud (nt põhjaveele või rohevõrgustikule) realiseeruvad

3. Põhimõte Kui samale alale langevad rohevõrgustik, väärtuslik maastik, olemasolev asustus ja kaitsmata põhjavesi, tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ning käsitleda olemasolevaid väärtusi esmasena.

4. ETTEPANEKUD „Eesti 2050"

2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus Lisada alapunkt:

( x ) Ruumiliste konfliktide lahendamisel eristatakse väärtusi, mille kahjustamine on pöördumatu või raskesti taastatav, ning väärtusi, mille mõju on leevendatav.

Selgitus: Põhjavesi, rohevõrgustiku sidusus ja väljakujunenud asustusstruktuur on sageli asendamatud või väga aeglaselt taastuvad.

Lisada alapunkt:

( x ) Kui arendus, taristuobjekt või kaevandamine satub alale, kus kattuvad rohevõrgustik, väärtuslik maastik, miljööväärtuslik ala, olemasolev asustus või kaitsmata põhjavesi, käsitletakse olemasolevaid väärtusi esmasena ning alternatiivsete asukohtade kaalumine on kohustuslik.

Selgitus: Väärtuspõhisus peab väljenduma otsustusreeglis, mitte jääma deklaratiivseks.

2.2 Maahõive hierarhia Lisada lause:

Maardlate ja karjääride kavandamisel välditakse uute alade avamist rohevõrgustiku, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike alade ja kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alade arvelt.

Selgitus: Sellistes piirkondades toob maahõive kaasa mitmekordse ja sageli pöördumatu mõju.

2.3 Maa ja ruumi kooskasutus Lisada alapunkt:

( x ) Kaevandamise ja maavarade kasutuse kavandamisel hinnatakse koosmõjus mõju asustusele, rohevõrgustikule, põhjaveele, maastikule ja kohaliku elu toimimisele ning välditakse mitme suure ruumimõjuga arenduse kuhjumist samale alale.

Selgitus: Koosmõju võib muuta piirkonna elukeskkonna kvalitatiivselt halvemaks ka siis, kui üksikmõjud näivad vastuvõetavad.

3.6 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud Lisada alapunkt:

( x ) Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike aladel ei kavandata uusi maardlaid ega karjääre, kui need katkestavad ala sidususe või kahjustavad selle põhifunktsiooni.

Selgitus: Kui ala toimivus kaob, ei ole tegemist enam selle säilitamisega. Rohevõrgustiku ökosüsteemi ülesanne ei ole taastuv peale maavara väljamist tavapärase metsastamisega taastamisnõude täitmiseks.

Lisada alapunkt:

( x ) Kui rohevõrgustiku või väärtusliku maastiku alale kavandatakse vältimatult olulise mõjuga objekt, tuleb esmalt tõendada alternatiivse asukoha puudumist.

Selgitus: Leevendusmeetmed ei asenda alternatiivse asukoha kaalumist.

3.2 Kliimamuutused ja -mõjud

Põhjavee kaitse

Lisada alapunkt:

( x ) Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ei kavandata maardlaid, karjääre ega muid arendusi, mis võivad suurendada reostusriski või muuta veerežiimi.

Selgitus: Põhjavee kahjustus võib olla pöördumatu ja mõjutab otseselt elukeskkonda.

Lisada alapunkt:

( x ) Põhjavee kaitse on määrav tegur piirkondades, kus joogivesi põhineb lokaalsel veehaardel.

Selgitus: Hajaasustuses sõltub elukvaliteet otseselt põhjavee kvaliteedist.

Konfliktide lahendamise hierarhia Lisada põhimõte:

( x ) Ruumiliste konfliktide lahendamisel lähtutakse järgmisest järjekorrast: 1. välditakse arendust aladel, kus mõju on pöördumatu; 2. kaalutakse alternatiivseid asukohti; 3. rakendatakse leevendusmeetmeid ainult siis, kui põhifunktsioon säilib; 4. kompensatsiooni kasutatakse üksnes asendatavate väärtuste puhul.

Selgitus: See loob selge otsustusraamistiku ja väldib olukordi, kus pöördumatuid mõjusid käsitletakse leevendatavatena.

Leevendus ja kompensatsioon Lisada selgitav lause:

Leevendusmeetmetena ei käsitleta lahendusi, mis ei väldi põhikahjustust, ning kompensatsioon ei asenda põhjavee, rohevõrgustiku sidususe ega väljakujunenud asustuse kaotust.

Selgitus: Vältida olukordi, kus tegelik kahju jääb alles, kuid loetakse formaalselt leevendatuks.

5. Kokkuvõte Hagudi näide illustreerib olukorda, kus mitme väärtuse kattumisel ei ole piisavalt selget riiklikku raamistikku otsuste tegemiseks.

ÜRP2050 peaks sellistes olukordades:

• andma selge väärtuste hierarhia

• määratlema vältimise, kaalumise ja leevendamise loogika

• ning kaitsma olemasolevat elukeskkonda pöördumatute mõjude eest

Ettepanekud ÜRP2050 täiendamiseks

Hagudi küla näitel – väärtuste konfliktide käsitlemine

1. Sissejuhatus Käesolev ettepanek käsitleb olukordi, kus samale alale langevad mitmed olulised ruumilised väärtused ja arendushuvid.

Hagudi piirkond on näide alast, kus kattuvad:

• rohevõrgustik

• miljööväärtuslik ala

• olemasolev hajaasustus

• kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavesi

• arendussurve (taristu, kaevandamine)

Sellised kattuvad väärtused ei ole erand, vaid levinud olukord paljudes Eesti maapiirkondades.

2. Probleemi kirjeldus ÜRP2050 eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud:

• väärtuste hierarhiat konfliktolukordades

• tingimusi, millal arendus tuleb välistada või ümber suunata

• kohustust kaaluda alternatiivseid asukohti

• leevendus- ja kompensatsioonimeetmete sisulist tähendust

Praktikas viib see olukorrani, kus:

• otsused tehakse üksikjuhtumite kaupa

• kohaliku tasandi väärtused jäävad arendushuvi surve alla

• pöördumatud mõjud (nt põhjaveele või rohevõrgustikule) realiseeruvad

3. Põhimõte Kui samale alale langevad rohevõrgustik, väärtuslik maastik, olemasolev asustus ja kaitsmata põhjavesi, tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ning käsitleda olemasolevaid väärtusi esmasena.

4. ETTEPANEKUD „Eesti 2050"

2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus Lisada alapunkt:

( x ) Ruumiliste konfliktide lahendamisel eristatakse väärtusi, mille kahjustamine on pöördumatu või raskesti taastatav, ning väärtusi, mille mõju on leevendatav.

Selgitus: Põhjavesi, rohevõrgustiku sidusus ja väljakujunenud asustusstruktuur on sageli asendamatud või väga aeglaselt taastuvad.

Lisada alapunkt:

( x ) Kui arendus, taristuobjekt või kaevandamine satub alale, kus kattuvad rohevõrgustik, väärtuslik maastik, miljööväärtuslik ala, olemasolev asustus või kaitsmata põhjavesi, käsitletakse olemasolevaid väärtusi esmasena ning alternatiivsete asukohtade kaalumine on kohustuslik.

Selgitus: Väärtuspõhisus peab väljenduma otsustusreeglis, mitte jääma deklaratiivseks.

2.2 Maahõive hierarhia Lisada lause:

Maardlate ja karjääride kavandamisel välditakse uute alade avamist rohevõrgustiku, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike alade ja kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alade arvelt.

Selgitus: Sellistes piirkondades toob maahõive kaasa mitmekordse ja sageli pöördumatu mõju.

2.3 Maa ja ruumi kooskasutus Lisada alapunkt:

( x ) Kaevandamise ja maavarade kasutuse kavandamisel hinnatakse koosmõjus mõju asustusele, rohevõrgustikule, põhjaveele, maastikule ja kohaliku elu toimimisele ning välditakse mitme suure ruumimõjuga arenduse kuhjumist samale alale.

Selgitus: Koosmõju võib muuta piirkonna elukeskkonna kvalitatiivselt halvemaks ka siis, kui üksikmõjud näivad vastuvõetavad.

3.6 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud Lisada alapunkt:

( x ) Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike aladel ei kavandata uusi maardlaid ega karjääre, kui need katkestavad ala sidususe või kahjustavad selle põhifunktsiooni.

Selgitus: Kui ala toimivus kaob, ei ole tegemist enam selle säilitamisega. Rohevõrgustiku ökosüsteemi ülesanne ei ole taastuv peale maavara väljamist tavapärase metsastamisega taastamisnõude täitmiseks.

Lisada alapunkt:

( x ) Kui rohevõrgustiku või väärtusliku maastiku alale kavandatakse vältimatult olulise mõjuga objekt, tuleb esmalt tõendada alternatiivse asukoha puudumist.

Selgitus: Leevendusmeetmed ei asenda alternatiivse asukoha kaalumist.

3.2 Kliimamuutused ja -mõjud

Põhjavee kaitse

Lisada alapunkt:

( x ) Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ei kavandata maardlaid, karjääre ega muid arendusi, mis võivad suurendada reostusriski või muuta veerežiimi.

Selgitus: Põhjavee kahjustus võib olla pöördumatu ja mõjutab otseselt elukeskkonda.

Lisada alapunkt:

( x ) Põhjavee kaitse on määrav tegur piirkondades, kus joogivesi põhineb lokaalsel veehaardel.

Selgitus: Hajaasustuses sõltub elukvaliteet otseselt põhjavee kvaliteedist.

Konfliktide lahendamise hierarhia Lisada põhimõte:

( x ) Ruumiliste konfliktide lahendamisel lähtutakse järgmisest järjekorrast: 1. välditakse arendust aladel, kus mõju on pöördumatu; 2. kaalutakse alternatiivseid asukohti; 3. rakendatakse leevendusmeetmeid ainult siis, kui põhifunktsioon säilib; 4. kompensatsiooni kasutatakse üksnes asendatavate väärtuste puhul.

Selgitus: See loob selge otsustusraamistiku ja väldib olukordi, kus pöördumatuid mõjusid käsitletakse leevendatavatena.

Leevendus ja kompensatsioon Lisada selgitav lause:

Leevendusmeetmetena ei käsitleta lahendusi, mis ei väldi põhikahjustust, ning kompensatsioon ei asenda põhjavee, rohevõrgustiku sidususe ega väljakujunenud asustuse kaotust.

Selgitus: Vältida olukordi, kus tegelik kahju jääb alles, kuid loetakse formaalselt leevendatuks.

5. Kokkuvõte Hagudi näide illustreerib olukorda, kus mitme väärtuse kattumisel ei ole piisavalt selget riiklikku raamistikku otsuste tegemiseks.

ÜRP2050 peaks sellistes olukordades:

• andma selge väärtuste hierarhia

• määratlema vältimise, kaalumise ja leevendamise loogika

• ning kaitsma olemasolevat elukeskkonda pöördumatute mõjude eest