Ettepanekud Üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" eelnõule

Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakond

Sustainable Investments OÜ esitab käesolevaga ettepanekud Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (edaspidi ÜRP) eelnõu täiendamiseks. Meie hinnangul vajab eelnõu täpsustamist eelkõige järgmistes küsimustes:

1. ÜRP põhimõtete rakendamise mõju ja õiguskindlus

ÜRP põhimõtete võimalik kasutamine detailplaneeringute hindamisel olukorras, kus maakonnaplaneeringuid ei ajakohastata, tekitab olulise õiguskindluse riski. Praktikas võib see viia olukorrani, kus ÜRP hakkab täitma maakonnaplaneeringu rolli ilma piirkondliku tasandi kaalutlusteta.

Selline lähenemine võib kaasa tuua:

• ebaselguse planeeringute rakendamisel,

• erineva tõlgenduspraktika,

• arenduste pidurdumise või seiskumise.

Ettepanek: sätestada, et ÜRP põhimõtted ei ole otsekohalduvad detailplaneeringute tasandil ning detailplaneeringute koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes täpsustatud ruumilistest tingimustest, mis arvestavad piirkondlikke eripärasid.

2. Pooleliolevate planeeringute kaitse

Paljud tööstusalade detailplaneeringud on juba algatatud kehtiva õigusruumi alusel. ÜRP põhimõtete kasutamisel detailplaneeringute otsesel hindamisel võivad need muutuda ÜRP-d muutvaks ning jääda Maa- ja Ruumiameti poolt kooskõlastamata. See kahjustab õiguspärast ootust ning investeerimiskindlust.

Ettepanek:
lisada säte, mille kohaselt enne ÜRP kehtestamist algatatud või menetluses olevatele planeeringutele kohaldatakse nende algatamise hetkel kehtinud tingimusi.

3. Tööstusalade piiramine pruunaladega

Eelnõus väljenduv suund siduda tööstusalade arendamine peamiselt pruunaladega toimib praktikas piiranguna uute tööstusalade arendamisele.

Eestis on:

• piiratud arv sobivaid pruunalasid,

• nende asukohad ei vasta sageli kaasaegse tööstuse logistilistele ja energianõuetele,

• paljud alad on killustunud või vajavad ulatuslikku korrastamist.

Selline lähenemine võib vähendada Eesti atraktiivsust investeerimiskohana.

Ettepanek:
sõnastada põhimõte järgmiselt:
„Pruunalasid ei tohi käsitleda ainsa lubatava lahendusena. Lubatud on ka uute tööstusalade kavandamine, kui on tagatud ruumiline sobivus ning mõjude leevendamine.“

4. Vastuolu taristu läheduse ja elukeskkonna vahel

ÜRP suunab tööstust toimiva taristu lähedusse, kuid taristu paikneb valdavalt asulate läheduses. Samal ajal rõhutatakse kvaliteetse elukeskkonna tagamist.

See tekitab sisulise vastuolu:

• tööstus (müra, liiklus, häiringud) vs elamualad,

• puudub selge prioriteet konfliktide lahendamiseks.

Ettepanek:
sätestada, et taristu olemasolu ei ole tööstusalade kavandamisel määrav ega ülimuslik kriteerium ning lubada tööstus- ja tootmisalade arendamist ka uutes asukohtades, sealhulgas põllumajandus- ja metsamaadel, kui kavandatav tegevus on ruumiliselt sobiv ega põhjusta olulist negatiivset mõju elukeskkonnale ega loodusväärtustele.

5. Regionaalarengu ja maaelu mõju

ÜRP eelnõu praegune loogika võib viia ettevõtluse liigse koondumiseni keskustesse, piirates uute töökohtade teket maapiirkondades.

Praktikas tähendab see:

• maaelu ettevõtlusvõimaluste vähenemist,

• töökohtade kadumist väljaspool keskusi,

• regionaalse ebavõrdsuse süvenemist.

Ettepanek:
lisada põhimõte, et ettevõtluse areng peab olema võimalik ka maapiirkondades, kui on tagatud ruumiline sobivus ja mõjude leevendamine.

6. Rohevõrgustiku käsitluse paindlikkus

Rohevõrgustiku käsitlemine absoluutse piiranguna võib välistada suure osa Eesti territooriumist arendustegevusest.

See ei ole kooskõlas:

• majandusarengu vajadustega,

• taastuvenergia arendamise eesmärkidega.

Ettepanek:
sätestada, et rohevõrgustiku aladel ei kohaldata absoluutset keeldu, vaid hinnatakse konkreetse arendustegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele ning selle sidususele. Rohevõrgustiku aladel tuleb võimaldada taastuvenergeetika taristu rajamist, kui see ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist tervikuna.

7. Punkt 3.6.2. Täpsustada, et väärtuslikul maastikul ei saa ehitise nähtavus ega visuaalne domineerimine iseenesest olla välistav kriteerium ning tuuleenergeetika rajatis võib olla maastikul nähtav, kui see ei kahjusta väärtusliku maastiku põhiväärtusi ega ruumilist terviklikkust ebaproportsionaalselt.

8. Punkt 3.8.2. Lisada, et energiamahukate ettevõtete kavandamist tuleb eelistatult suunata olemasoleva või kavandatava energiataristu (sealhulgas elektrivõrk, alajaamad ning taastuvenergia tootmisvõimsused) lähedusse ning võimaldada nende rajamist ka juhtudel, kus see eeldab erandeid rohevõrgustiku ning väärtusliku põllumajandusmaa kasutuse osas, kui see ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist tervikuna.

9. Punkt 3.8.3. Lisada, et gaasivõrgustiku ja sellega seotud energiataristu arendamisel tuleb arvestada selle rolli energiamahuka tootmise võimaldamisel ning soodustada tootmise paiknemist sellise olemasoleva või rajatava taristu läheduses.

10. Investeerimiskeskkonna stabiilsus

Planeeringu rakendamine ei tohi halvendada investeerimiskeskkonna prognoositavust ega suurendada põhjendamatult arendusriskide taset, sealhulgas planeeringute menetlemisel.

Ettepanek:
lisada põhimõte, et planeering peab tagama stabiilse ja etteaimatava investeerimiskeskkonna ning arvestama juba kavandamisel olevate projektidega.

Lugupidamisega, 

Liisi Hallikma

Planeeringute ja operatsioonide direktor

Sustainable Investments OÜ

Pärnu mnt 31-62, 10119 Tallinn, Estonia

+372 53 345 500

[email protected] 

*** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid.

E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata, kopeerida ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.

Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.