Terviseameti arvamus KorS eelnõule

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 11.03.2026 nr 1.2-3/629-1

Meie 23.03.2026 nr 1.2-1/26/2101-2

Arvamus korrakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu kohta

Terviseamet esitab käesolevaga arvamuse korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Terviseameti hinnangul on termini „elupäästev abi“ kasutuselevõtmine korrakaitseseaduses

(KorS) põhjendamatu ja segadust tekitav. Plaanitav muudatus ei loo Terviseameti hinnangul

politseiametnikule selget õiguslikku alust elupäästva abi osutamiseks, vaid tekitab pigem

segadust. Samuti ei saa mitte kuidagi jaatada muudatuse eesmärki, mis seletuskirja kohaselt on

toetada isiku põhiõigust elule ja tervise kaitsele olukordades, kus tervishoiuteenus ei ole veel

kättesaadav ning abi edasilükkamine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.

KorS § 77 sätestab, et kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on

korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse

korral kiirabi kutsumise. Seega on KorS-is juba kasutusel termin „esmaabi“.

Eelnõust ega seletuskirjast ei leia vastust küsimusele, kuidas täpselt erineb politseiametniku

antav „elupäästev abi“ „esmaabist“, mille peab korrakaitseorgan tagama. Seletuskirjas on

võrreldud „elupäästvat abi“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatud

„vältimatu abi“ mõistega - elupäästev abi on sisuliselt võrreldav TTKS-s sätestatud vältimatu

abi mõistega (lk 6). Samas väidab seletuskiri, et elupäästev abi ei ole samastatav TTKS

kasutatava vältimatu abi mõistega, kuna viimast saab osutada üksnes tervishoiutöötaja

tervishoiuteenuse raames (lk 14). Seega on elupäästva abi näol tegemist täiesti eraldiseisva abi

liigiga, mis ei ole ei esmaabi ega vältimatu abi. Elupäästva abi mõistet aga eelnõus piiritletud ei

ole, vaid on leitud, et seaduse tasandil ei ole otstarbekaks sätestada elupäästva abi osutamisel

lubatud meetmete ammendavat loetelu, kuna eluohtlikud olukorrad on oma olemuselt

ettearvamatud ning sekkumise vajadus ja ulatus sõltuvad nii konkreetse juhtumi asjaoludest kui

ka politseiniku individuaalsest pädevusest. Konkreetsete oskuste ja protseduuride rakendamine

plaanitakse reguleerida PPA sisemise korralduse, väljaõppe ja juhendmaterjalide kaudu.

Terviseameti hinnangul tuleks seaduse tasandil eelistada siiski lahendust, mille puhul on

politseiametnikul eluohtlikus olukorras õigus anda esmaabi, mitte luua politseiametnikule

sisuliselt piiramatu meditsiinilise sekkumise volitus (politseiametnik ise hindab oma pädevuse

piire). Kui tegemist on invasiivsete protseduuridega, siis võib nende ebapädev osutamine

põhjustada isikule raskeid tervisekahjustusi või isegi surma.

2(2)

Juhul, kui eraldi regulatsioon elupäästva abi osutamiseks on vajalik, tuleks mõiste „elupäästev

abi“ seaduses täpsemalt piiritleda sh täpsustada nõudeid väljaõppele ja siduda need sekkumise

ulatusega. Sõnastus „muu väljaõpe“ on liiga avar. Soovitame määrata vähemalt

miinimumtasemed, milline väljaõpe annab õiguse konkreetseteks sekkumisteks. Lisaks juhime

tähelepanu, et ühekordne koolituse läbimine ei ole kindlasti piisav, et ka aastate pärast abi anda.

Eriti juhul, kui tegu ei ole igapäevase tööga. Seega tuleks lisada täiendkoolituse nõue 40 tunni

ulatuses kalendriaastas.

Lisaks tuleks kehtestada ühtne dokumenteerimis- ja üleandmiskord, et tagada isiku õiguste

kaitse ning sätestada politseiametniku ja kiirabi vastutuse piirid. Kui elupäästvat abi ei käsitata

tervishoiuteenusena, tuleks seletuskirjas veelgi selgemalt välja tuua, missuguse standardi järgi

hinnatakse politseiametniku tegevuse õiguspärasust, hoolsust ja võimalikku kahju tekitamist.

Vastasel juhul jääb ebaselgeks, missugune on praktikas lubatud sekkumise piir ja kuidas

lahendatakse hilisemad kahjunõuded sh juhud, kus elupäästvat abi osutati ebaõigesti või viisil,

mis raskendas või takistas kiirabi või teiste tervishoiuteenuse osutajate tööd.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse KorS-i § 37 lõikega 4, millega täpsustatakse, et KorS-i §-des 39,

40 ja 41 nimetatud tervishoiutöötaja poolt joobeseisundi tuvastamise eesmärgil tehtavad

tegevused ei ole tervishoiuteenused TTKS tähenduses. Terviseameti hinnangul on seletuskirjas

õigesti välja toodud, et terviseseisundi kirjeldamine joobe tuvastamiseks ei ole käsitatav

tervishoiuteenuse osutamisena. Samas ei saa mitte kuidagi nõustuda väitega, et kõik

joobeseisundi tuvastamise eesmärgil tehtavad tegevused sh näiteks veenivere võtmine ei ole

käsitatavad tervishoiuteenuse osutamisena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agne Ojassaar

õigusosakonna juhataja

Agne Ojassaar

6509852 [email protected]