From: Kristella Kukk - SOM <[email protected]>
Sent: Thu, 19 Mar 2026 11:25:22 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>
Cc: Nikita Panjuškin - SOM <[email protected]>; Leena Kalle - SOM <[email protected]>; Susanna Jurs - SOM <[email protected]>
Subject: Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

Tere!

Täname võimaluse eest esitada seisukoht korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskirja kohta.

Kooskõlastame eelnõu märkustega ning palume eelnõu edasisel menetlemisel arvestada järgmiste ettepanekute ja tähelepanekutega.

1. 1. Palume muuta eelnõu § 16³ lõike 1 sõnastust ning asendada sõna „võib“ sõnaga „peab“ või sõnastada säte muul viisil selliselt, et politseiametnikul oleks elupäästva esmaabi osutamise kohustus, mitte üksnes võimalus. Kehtiv sõnastus jätab põhjendamatult mulje, et politseiametnik võib ka esmaabi andmata jätta olukorras, kus kõik seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Seejuures piirab säte esmaabi osutamist juba niigi piisavalt, nähes ette, et abi osutatakse üksnes juhul, kui see ei takista politsei ülesannete täitmist, oma pädevuse ja võimaluste piires ning kuni kiirabibrigaadi kohalejõudmiseni või isiku üleandmiseni tervishoiuteenuse osutajale. Sellises raamistikus ei ole võimalik näha ühiskonna vaatest mõjuvat põhjust, miks politseiametnik võiks loobuda esmaabi osutamisest olukorras, kus see on võimalik ja vajalik. Seetõttu peame kohasemaks kohustavat sõnastust, näiteks: „politseiametnik osutab isikule …“.
2. 2. Palume täiendada § 16³ eesmärki. Praeguse sõnastuse asemel palume kaaluda eesmärgi sõnastamist järgmiselt: „eesmärk on raskema tervisekahjustuse või surma ärahoidmine või vaevuste leevendamine“. Selline täpsustus on vajalik, sest elupäästva esmaabiga seotud toimingud ei ole alati suunatud vahetult elu päästmisele kitsas tähenduses, vaid võivad olla suunatud ka kannatanu seisundi stabiliseerimisele ja vaevuste leevendamisele. Näiteks sobivama asendi andmine, lahastamine käepäraste vahenditega, valuvaigisti või tilkinfusiooni manustamine ning soojalt katmine on toimingud, mis võivad olla taktikalisele parameedikule jõukohased ning meditsiiniliselt põhjendatud, kuigi nende peamine eesmärk ei pruugi igas olukorras olla vahetult elu päästmine.
3. 3. Palume eelnõust eemaldada § 16³ lõige 2. Meie hinnangul ei ole põhjendatud lähenemine, mille kohaselt elupäästvat esmaabi peaksid osutama üksnes väga mahuka meditsiinilise väljaõppega politseiametnikud. Iga politseiametnik peab olema suuteline rakendama esmaseid elupäästvaid võtteid, sealhulgas elustamist, kannatanu stabiilsesse küliliasendisse paigutamist, verejooksu peatamist ja muid vältimatuid abinõusid. Lõikes 1 on juba ette nähtud piisav piirang, mille kohaselt osutatakse abi üksnes oma pädevuse piires. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta ülejäänud politseiametnikke kogu regulatsiooni alt välja. Samuti ei taga seaduses fikseeritud väljaõppeliikide loetelu piisavat paindlikkust tulevikuks, kui taktikalise parameediku rolliga võiks sobituda mõni muu, tänaseks veel ette nägemata õppeprogramm.
4. 4. Palume kaaluda § 16³ lõike 4 täiendamist või täiendava lõike lisamist, mis sätestaks esmaabi dokumenteerimise kohustuse juhul, kui politsei põhiülesanded seda võimaldavad. Meile teadaolevalt kasutavad taktikalised parameedikud juba praegu rahvusvaheliselt tunnustatud ning tervishoiutöötajatele arusaadavat kompaktset dokumenteerimisvormi MIST-raportit. Selge dokumenteerimisalus toetaks nii abi järjepidevust kui ka hilisemat infovahetust tervishoiuteenuse osutajatega.
5. 5. Palume täiendada eelnõud punktiga, millega täiendatakse § 40 lõiget 1¹ ja § 41 lõiget 2 järgmise lauseosaga „või muu tervishoiuteenuse osutaja, kellega korrakaitseorganil on sõlmitud haldusleping“. Selline täpsustus oleks kooskõlas seniste aruteludega, mille kohaselt terviseseisundi kirjeldamise delegeerimisel õdedele on oodatav positiivne mõju just seetõttu, et see võimaldab korrakaitseorganil kaasata lihtsamini erasektori partnereid ja vähendada seeläbi erakorralise meditsiini koormust. Halduslepingu võimaluse selgesõnaline kajastamine seaduses looks vajalikku õigusselgust.
6. 6. Juhime tähelepanu terviseseisundi kirjeldamise dokumenteerimist puudutavale regulatsioonile. Eelnõu § 41 lõige 14 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded, korra ning sellekohase protokolli vormi. Meie hinnangul tuleks kaaluda protokolli vormi asemel kaasaegsema lahendusena andmekoosseisu kehtestamist, nagu seda kasutatakse ka muudes sarnastes regulatsioonides. Andmekoosseisul põhinev lähenemine oleks paindlikum, tehnoloogianeutraalsem ja paremini kooskõlas nüüdisaegse andmetöötluse praktikaga.
7. 7. Palume üle vaadata seletuskirjas sisalduv käsitlus tervishoiutöötajate väljaõppe korraldamise kohta. Seletuskirja punktis 7.2 märgitakse, et kui tervishoiuteenuse osutaja seda ette näeb, võib muudatustega tekkida lisavajadus tervishoiutöötajate täiendõppe järele ning vastava väljaõppe tagab sellisel juhul tervishoiuteenuse osutaja. Me ei pea põhjendatuks lahendust, mille kohaselt riigi poolt pandud uue ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe korraldamise ja vastutuse jätab riik tervishoiuteenuse osutaja kanda. Kui seadusandja loob uue kohustuse või laiendab olemasoleva ülesande täitjate ringi, tuleb ka väljaõppe vajadus ja selle korraldus selgelt läbi mõelda ning riigi tasandil piisavalt toetada. Eelnõu ja seletuskirja loogikast nähtub, et muudatuse eesmärk on vähendada arstide koormust ja võimaldada suuremat rolli õdedele. Sellisel juhul ei saa pidada piisavaks lahendust, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja ise leidma võimalused vajaliku väljaõppe tagamiseks. Peame vajalikuks, et seletuskiri kajastaks selgemalt riigi rolli väljaõppe tagamisel ning vastava süsteemi ülesehitamisel. Seejuures märgime, et seletuskirjas on politseiametnike koolituste korraldamine kirjeldatud oluliselt selgemalt ja põhjalikumalt, mistõttu peaks samaväärne lähenemine laienema ka tervishoiutöötajate väljaõppe küsimusele.
8. 8. Juhime tähelepanu tasustamise regulatsiooni ebaselgusele. Kuigi varasemates aruteludes lepiti kokku, et tasustamise täpsemad küsimused käsitletakse rakendusakti koostamise etapis, eeldab see selge ja üheselt mõistetava volitusnormi olemasolu seaduses. Meie hinnangul tekitavad näiteks kehtiva § 41 lõiked 4 ja 15 tasu kehtestamise aluste osas ebaselgust. Palume vaadata korrakaitseseaduse tervishoiuteenuse osutajatele tasu maksmist puudutavad sätted terviklikult üle, et kujundada ühtne ja selge regulatsioon.
9. 9. Palun saata eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule.

Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki muuta regulatsioon praktilisemaks ja paindlikumaks, kuid peame vajalikuks eelnõu täiendamist eespool kirjeldatud ulatuses, et tagada regulatsiooni õigusselgus, rakendatavus ja kooskõla seniste arutelude sisuga.

Heade soovidega