Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

SAARE MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Kuressaare 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon .................................................................. 10

4 Kogude kujundamine ........................................................................................................ 15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 17

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 27

7 Eesmärgid tulevaks aastaks ............................................................................................... 28

3

1 Aasta lühikokkuvõte

2025. aastal kasutas Saare maakonna raamatukogusid ca 10 412 registreeritud lugejat,

lisanduvad need, kes külastavad või kasutavad teenuseid, mis ei eelda lugejaks registreerimist

ja külastuste arv oli 176 687. Keskmiselt külastas raamatukogusid ca 550 inimest päevas.

Laenutusi koju kokku koos tagastustähtaegade pikendustega oli 235 917. 2025. aasta olulised

märksõnad olid: Eesti Raamatu Aasta, koostöö uute partneritega, kogukonna kaasamine,

raamatuklubid, vabatahtlik töö, Tornimäe raamatukogu remont, Orissaare ja Laimjala

raamatukogude renoveerimine, mis jätkub 2026.aastal.

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

 Eesti Raamatu Aasta 2025 ning sellega seotud arvukad üritused ja näitused

 Kuressaare Ameerika teabepunkti 20. juubel, koostöö jätkamine Ameerika

Suursaatkonnaga

 Liiva raamatukogu 115

 Hästi õnnestunud maaraamatukogude, noortekeskuste ja rahvamajade

ühisprojektid (Ida-Saaremaa ja Muhumaa lasteaedade ning algklasside

jõulumaa, „Vastlarull“, „Munarall“, Ida-Saaremaa ja Muhu perepäev jt)

 Tornimäe raamatukogu renoveeritud ruumide avamine

 Keskraamatukogu aitas kaasa konverentsi „Metsa mõte“ korraldamisele

 Saare- ja Muhumaa raamatukogutöötajate õppe- ja kogemusreis Järvamaale

Eesti Raamatu Aasta üritused raamatukogus avaldasid lugejatele mitmekülgset mõju – nii

lugemisharjumuste, kogukonnatunde kui ka kultuuriteadlikkuse osas. Kohtumised

kirjanikega, piltvaiba tikkimisaktsioon, Eesti Raamatu Aasta näituse avamine ja teised teema-

aasta sündmused tugevdasid meie kultuurilist identiteeti, kogukonda ja toetasid elukestvat

õpet.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

 Kohtumised kirjanikega ja raamatuesitlused

 Kirjanike tuur Sõnaränd

 Saaremaa kirjanike juubelite tähistamine (Jüri ja Ülo Tuulik 85, Albert Uustulnd 100)

 Saare Maakonna KeskraamatukogukorraldasSaare maakonna elanikele ja külalistele

kolm bussituuri 18 maaraamatukokku

 Eesti Raamatu Aasta piltvaiba tikkimine Saare Maakonna Keskraamatukogus ja

Hellamaa raamatukogus

 Hoiuraamatukogu kogumiskampaania (Liiva)

 Raamatuaastale pühendatud luulekonkursi „Mei(t)e Muhu korraldamine (Liiva)

 „Lugemisisu“ programmiga jätkamine

4

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

 2025. aastal loodi raamatukogude juurde kolm uut raamatuklubi – Leisi Loeb (Leisi

raamatukogu), Memmede Raamatuklubi (Randvere raamatukogu) ja Noorte

Lugemisklubi (Lümanda raamatukogu).

 Lisaks Saare Maakonna Keskraamatukogule hakkas ka Aste raamatukogu külastama

lugemiskoer Luna

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

2025. aastaks seatud eesmärgid said täidetud.

 Elanikkonnale pakuti kvaliteetset raamatukoguteenust, mille tõestuseks on

kasutajate kõrged hinnangud rahulolu-uuringus

 Osaleti ja avaldati arvamust üleriigiliste arendusprojektide aruteludes

 Korraldati ühiseid ettevõtmisi (näitused, üritused, koolitused) koos heade

koostööpartneritega

 Jätkus koostöö Ameerika Suursaatkonna, Norra ja Jaapani Suursaatkonnaga,

töötajatel oli võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides

 Erinevate ettevõtmistega tähistati Eesti Raamatu Aastat

 Kavandati uusi projekte (Orissaare raamatukogu iseteenindussüsteem jm)

 Jätkati „Lugemisisu“ programmiga

 Saare maakonna raamatukoguhoidjate pädevuste tõstmiseks korraldati

kohapealseid täienduskoolituspäevi ning kogemusreis Järvamaale

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Saare maakonna raamatukogude rahuolunäitaja oli 9,80 (Eesti keskmine 9,74). Võrreldes

eelmise aastaga tõusis Saare maakonna raamatukogude rahuloluindeks +0,9.

Rahuloluküsitluse tulemused kinnitavad, et Saare maakonna lugejad hindavad

raamatukogude teenuste kvaliteeti ja rolli sotsiaalse kokkusaamiskohana väga kõrgelt.

Kasutajad olid rahul raamatute ja perioodika valikuga ning raamatukogudes pakutavate

ürituste ja ettevõtmistega. Oluliseks peeti kasutajatele vajadusel pakutavat IT-tuge. Kiideti

kompetentseid, abivalmis ja sõbralikke töötajaid.

5

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 34462 4 1 24 0 25 2

2025 34396 4 1 24 0 25 2

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Saare maakonna raamatukoguvõrgus on 4 raamatukogu – Saare Maakonna Keskraamatukogu

(sh keskkogu Kuressaares ja 24 haruraamatukogu), Muhu valla 2 raamatukogu (Hellamaa ja

Liiva) ning Ruhnu raamatukogu.

Saaremaa valla kolm raamatukoguhoidjat töötavad kahes raamatukogus Eikla/Kaarma,

Lümanda/Taritu ja Pihtla/Sandla.

Maakonnas on kaks välisteeninduspunkti – Laimjala ja Sakla raamatukogul.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

2023. a lõpus kinnitati Saare Maakonna Keskraamatukogu 5-liikmelise nõukogu koosseis,

mille esimene kokkusaamine sai teoks 2024. a veebruaris. 2024. a toimusid nõukogu

koosolekud neli korda. 2025. a raamatukogu nõukogu kokkusaamisi ei olnud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Saaremaa valla raamatukogude arenguvajadused on kirjeldatud

 Saaremaa valla arengukavas 2025-2035

https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/Saaremaa%20valla%20arengukava%202025-2035.pdf

 Saaremaa valla kultuuri arengukavas 2021-2030

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4060/3202/0074/Kultuuri%20arengukava.pdf

 2024. a koostatud dokumendis „Saaremaa valla raamatukoguvõrgustiku mudeli

analüüs“ https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2024-

12/Saaremaa%20valla%20raamatukoguvorgustiku%20mudeli%20analuus.pdf

Muhu valla raamatukogude arenguvajadused on lühidalt kajastatud Muhu valla arengukavas

2035

6

https://www.muhu.ee/documents/22617526/24690259/Muhu_arengukava.pdf/311d4a44-

6c04-4d2b-982a-63e1b1b9612b

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 1 251 993 1 253 880 + 0,15%

Kulud kokku* 1 251 993 1 218 422 – 2,68%

Tööjõukulu** 816 900 846 579 + 3,63%

Komplekteerimiskulu 237 110 231 902 – 2,20%

sh KOV-lt 165 079 165 142 + 0,04%

sh riigilt 69 779 64 721 – 7,25%

sh KuM-ilt 69 779 64 721 – 7,25%

sh Ameerika

saatkond

2252 2039 – 9,46%

Investeeringukulu*** 0 0 0

sh KOV-ilt 0 0 0

sh riigilt 0 0 0

sh KuM-ilt 0 0 0

Infotehnoloogiakulu 29 867 30159 + 0,98%

2025. a sai Saare Maakonna Keskraamatukogu Kultuuriministeeriumilt arendusprojekti

toetust (rahvaraamatukogude kiirendi) 35 308 eurot üleminekuks kaasaegsele

iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile Orissaare raamatukogus (1. etapp). Kuna

Orissaare raamatukogu renoveerimine jätkub ka 2026. aastal, kandub eraldatud toetussumma

2026. aastasse.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eralda

-tud

summa

Projekti

üldmaksu

-mus

Staatus

(lõpetatud,

käimasole

v vms)

Kohtumised saare

kirjanike, illustraatorite

ja jutuvestjatega

Eesti

Kultuurkapital

Saaremaa

ekspert-grupp

17.02.-

02.06.

2025

500 1579 lõpetatud

Raamatukogutuuride

korraldamine lugejatele

Saare maakonna

rahvaraamatukogudess

e

Eesti

Kultuurkapital

Saaremaa

ekspertgrupp

01.03.-

30.09.

2026

500 2069 lõpetatud

Eesti raamatu ja

kirjakeele 500 aasta

tähistamine Valjala,

Sakla ja Aste

raamatukogus

Eesti

Kultuurkapital

Saaremaa

ekspertgrupp

01.10.25

-

15.04.25

500 1825 käimasolev

7

Raamatukogukontserti-

de korraldamine

Saaremaa

raamatukogudes:

Hedvig Hanson "Laul

ja luule"

Eesti

Kultuurkapital

Saaremaa

ekspert-grupp

01.09.-

30.11.25

600 1330 lõpetatud

Üleminek kaasaegsele

iseteeninduslikule

laenutus- ja

turvasüsteemile

Orissaare

raamatukogus 1. etapp

Kultuuriminis-

teerium

Rahvaraamatuko

-gude

arendusprojektid

(rahvaraamatu-

kogude kiirendi)

2025-

2026

35 308 70616 käimasolev

Projektitoetused olid raamatukogudele väga olulised, sest tänu nendele oli võimalik

korraldada erinevaid ettevõtmisi maakonna kultuuri- ja hariduselu pildi rikastamiseks ning

selle läbi laiendada raamatukogude kasutajate ja koostööpartnerite ringi.

Ameerika Suursaatkonna toetuse eest saime korraldada Ameerika traditsioone tutvustavaid

üritusi, koostada erinevaid näitusi ja väljapanekuid, läbi viia lastele meisterdamistunde ja

soetada keeleõppematerjale ningosta ingliskeelset kirjandust ja tellida perioodikat.

Keskkogus oli 2025. a vabatahtlikena tegevuses kaks Fulbrighti programmi stipendiaati

USA-st, kelle tööülesandeks oli Ameerika traditsioonide ja inglise keele õppega seotud

ürituste ning ettevõtmiste korraldamine (vestlusklubid, 1:1 keeleõpe, keeleõpe õpilastele nii

koolides, lasteaias kui ka raamatukogus).

2.3 Personal

2025. aastal lõpus töötas Saare maakonna rahvaraamatukogudes 46 raamatukoguhoidjat, sh

43 Saare Maakonna Keskraamatukogus (24 haruraamatukogudes ja 19 Kuressaares).

Täiskoormusega töötas 2025. a maakonna 46 raamatukoguhoidjast 33 ja osalise tööajaga 13

raamatukoguhoidjat (koormusega 0,80 kaks, 0,75 kaks, 0,70 üks, 0,60 üks ja 0,50

koormusega 7 töötajat). Kolmel kahes raamatukogus ( Eikla/Kaarma, Lümanda/Taritu,

Pihtla/Sandla) töötaval raamatukoguhoidjal on koormus kahe raamatukogu peale kokku 1,00.

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

46 40,90

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Koosseisus 2025. a muutusi ei olnud.

Kärla, Leisi ja Orissaare raamatukogus vahetusid juhatajad, seoses eelmiste juhatajate

pensionile minekuga.

8

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Maakonna 46 raamatukoguhoidjast 25-l on kõrgharidus (sh raamatukogunduslik kõrgharidus

16 töötajal). Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on maakonnas 21 (sh raamatukogunduslik

5 töötajal).

Kutsekvalifikatsiooni tunnistus on omistatud 28 maakonna raamatukoguhoidjale.

Üks töötaja lõpetas 2025. a mikrokraadi õpingud Tallinna Ülikoolis tarbetekstide tõlke alal.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude

arv, kust koolitustel

osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 3

Digi- ja meediapädevused 19

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 3

Klienditeenindus 1

Kogude kujundamine ja haldamine 2

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 8

Kultuur ja kirjandus 18

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega

inimeste teenindus

1

Meeskonnatöö ja koostööoskused 6

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

5

Teenuste pakkumine ja arendus 15

Terviseedendus, liikumisharrastus 3

Muu (psühholoogia, kogukonnatöö, esmaabi, pensionitarkus) 9

Koolitusteemadest olid aruandeaastal fookuses digi- ja meediapädevused, kultuur ja kirjandus

ning teenuste pakkumine ja arendus. Valdavalt olid koolitused, mille osaleti, veebikoolitused.

Saare maakonna raamatukoguhoidjad osalesid ka rahvusvahelistel koolitustel ja õppereisidel:

 USA teabekeskuste koordinaatorite kohtumine „American Spaces Peer Networking

Workshop in Budapest, Hungary“ (03.-05.09.2025)

 Saaremaa ja Hiiumaa raamatukoguhoidjate ühine õppereis Bornholmile, et saada

infot, kuidas on saarel lahendatud raamatukogude ühendamine ja iseteenindus

 Raamatukogujuhtide õppe- ja kogemusreis Kopenhaagenisse

Saare Maakonna Keskraamatukogu täitis maakonnaraamatukogu RaRS §5 lg 5 nimetatud

erialase nõustamise ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamise ülesannet ja

9

korraldas 2025. a maakonna raamatukoguhoidjatele kuus koolituspäeva ja neli õppesõitu

(Järvamaale ja kolm Saaremaa raamatukogudesse).

Õppepäevadel käsitleti järgmisi teemasid: „Kartograafia ABC“, „Vabatahtlik töö

kogukondades“, „Esimesed popstaarid: kuidas Ameerika naisbluusilauljad rajasid tänapäeva

muusikatööstuse“, „Sõrulaste pärimuskultuur. Jõulud“ ja „MeediaRadar : digi- ja

meediapädevus“. Saadi ülevaade raamatukogujuhtide õppe- ja kogemusreisist Göteborgi ning

maaraamatukogude suveseminarist ja vaadati Nullteatri etendust „Endspiel. Henrik Visnapuu

viimased päevad New Yorgis“.

Õppepäeval Saaremaa Muuseumis rääkisid muuseumitöötajad oma muuseumi olevikust ja

tulevikust, MUIS-is olevatest muuseumi varadest, muuseumi trükistest ja

haridusprogrammidest ning viimastest arheoloogilistest leidudest.

Koolituspäevade ja õppereiside korraldamisel olid headeks koostööpartneriteks Eesti

Rahvusraamatukogu (Tiina Kruup, Kristiina Kaju, Julia Rodina), Saaremaa Muuseum (Priit

Kivi, Olavi Pesti, Jürje Koert, Garel Püüa), Järvamaa Keskraamatukogu, Türi ja Peetri

raamatukogu, Käru muuseum, Kristina Õun, Kaisa Ling, Mari Lepik ja Nullteater (Kalev

Kudu).

Õppepäevade kavandamisel arvestati raamatukoguhoidja kutsestandardi kompetentsinõuetega

ning raamatukoguhoidjate vajaduspõhiste koolitussoovidega.

Keskkogu poolt pakutud kohapealsete õppepäevade teemade ja korraldusega olid

raamatukoguhoidjad väga rahul. Koolituspäevi ja õppereise hinnati harivateks ja sisukateks.

Täiendkoolitustel saadi juurde vajalikke teadmisi ja oskusi, mida raamatukogu igapäevatöös

rakendada. Koolituspäevadel ja õppereisidel sai suhelda ja kogemusi vahetada nii oma

maakonna kui teiste piirkondade kolleegidega. Rahvusvahelised seminarid andsid head

keelepraktikat ning uusi tuttavaid ja sidemeid erinevate maade raamatukogudest.

Väljaspool Saaremaad toimuvatel koolitustel osalemise teeb keeruliseks suur aja- ja rahakulu.

Seetõttu peavad raamatukogutöötajad väga oluliseks, et koolituspäevad erinevatel teemadel

toimuksid Kuressaares kohapeal.

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Vastavalt RaRS §5 lg 5 koostas Saare Maakonna Keskraamatukogu maakonna

raamatukogude statistilise töö aruande.

Statistilise aruande esitamise juures oli mõningaid probleeme ebatäiusliku ja mitte valmis

RAJU statistikakeskkonna tõttu.

10

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Kõik Saare maakonna külaraamatukogud asuvad ühes hoones koos mõne asutuse või

ettevõttega (kool, lasteaed, kohvik, rahvamaja, teenuskeskus, külakeskus, noortekeskus,

tööõppekeskus, sotsiaalmaja jm).

2025. aastal toimus sanitaarremont Tornimäe raamatukogus. Raamatukogu sai uue ja ilusa

sisekujundusega ruumid. Randvere raamatukogus remonditi WC äravoolu ja Valjala

raamatukogus küttepumpa. Salme raamatukogule paigaldati turvauks.

2025. aastal läks täielikule renoveerimisele Laimjala mõisahoone, kus asub ka raamatukogu.

Tekib nn teenusmaja, kus paiknevad Laimjala kool, Laimjala teenuskeskus ja Laimjala

raamatukogu. 2025. a veebruaris kolis raamatukogu asenduspinnale, milleks sai mõisahoone

läheduses asuv soojak-konteiner. Renoveerimine lõpeb 2026. aasta keskel.

Aastail 2025-2026 toimub Orissaare kultuurimaja rekonstrueerimine, mille käigus läbivad

uuenduskuuri ka Orissaare raamatukogu ruumid. 2025. a kolis Orissaare raamatukogu

asenduspinnale Orissaare teenuskeskuses. Koos projektimeeskonnaga on raamatukogu

töötajad kavandanud raamatukogu remondijärgsete ruumide plaani, sisustust,

elektrisüsteemide paigutust jne, et leida parim võimalik variant uue raamatukogu tarvis.

Orissaare raamatukokku paigaldatakse ka iseteeninduslik laenutus- ja autentimis-

sisenemissüsteem.

Saare Maakonna Keskraamatukogu ruumid (Tallinna 6, Kuressaare) on kasutusel 2002.

aastast. Raamatukogu vajab sanitaarremonti. Ruumide seinad on kulunud, seintes praod ja

lugemissaali katuseakende tihendid vajaksid uuendamist (lasevad läbi tuult ja vihma).

Hoidlates siinidel liikuvad rasked metallriiulid on muutunud ohtlikuks – teise asendisse

liigutades nad ei seisku, vaid vajuvad töötajatele peale.

Probleemid on keskkogu kütte- ja ventilatsiooniga. Vaja on korda seada

reguleerimisvõimalused, et raamatukogu ruumides oleks normaalne temperatuur ja jätkuks

õhku. Eriti suveajal on nii lugejatele kui töötajatele tõeliseks katsumuseks kuumus ja

õhupuudus.

Järjest enam vajavad raamatukogu kasutajad ruume individuaaltööks. Keskkogu

internetipunkti arvutiruumid 9 ja 10 ei ole piisavalt helikindlad, et vastaksid kodukontori ja

individuaaltöö vajadustele. Heli- ja temperatuurikindluse ning ruumi funktsionaalsuse

parandamine nõuaks internetipunkti põhjalikku ümberehitamist.

Remondivajadus on järgmistel maaraamatukogudel:

 Abruka raamatukogu – seinte soojustamine, välisseinte värvimine, välistrepp;

 Hellamaa – täielik renoveerimine ja soojustamine;

 Kaarma – põranda lihvimine ja lakkimine, ukse vahetus;

 Liiva – valgustuse uuendamine;

 Pihtla – akende vahetus, katuse parandustööd;

 Randvere raamatukogu – sanitaarremont;

 Sakla raamatukogu – sanitaarremont, värvimistööd;

 Taritu raamatukogu – sanitaarremont, aknalaudade ja uste värvimine;

11

 Valjala raamatukogu – põrandakatte parandused

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega

inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

0

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

1

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 3

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 18

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

15

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

14

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 6

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on

muul viisil tagatud parkimisvõimalus

13

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 16

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 7

Muu (nimetada) 0

Teisel korrusel asuvatesse maaraamatukogudesse on liikumispuudega inimestel sisenemine

raskendatud. Selliseid raamatukogusid on praegu maakonnas 2 (Kaali, Tornimäe) ning 1,5

korrusel asuv Kaarma raamatukogu.

Keskraamatukogu peamaja ruumides on liikumispuudega ja ka ratastooliga inimesel

liikumine võimalik. Olemas on lift ja invatualetid mõlemal korrusel. 2025. a jaanuaris

paigaldati hoonele ise avanevad välisuksed.

Raamatukoguhoidjate hinnangul ei ole siiani liikumispuudega inimeste teenindamisega

probleeme olnud. Kui keegi on abi vajanud, on alati leitud lahendus.

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 931 127

12

Kasutajakoolitus 9 9

Digipädevuste alane nõustamine 14 11

Muu (toiduainete viimine) 3 1

Koduteenindust pakkusid 20 raamatukogu (sh keskkogu peamaja) 127 inimesele.

Koduteeninduse sagedus sõltus inimeste soovist ja vajadustest. Raamatud ja ajakirjad

toimetasid eakate ja puuetega inimesteni raamatukogutöötajad või toimus see

koduhooldusega tegelevate valla sotsiaaltöötajate vahendusel.

Koduteeninduse kasutajate arv maakonnas kasvas 5 inimese võrra. Koduteeninduse kordi oli

39% rohkem, kui eelmisel aastal.

Teenus toetab eakate ja liikumispuudega inimeste lugemisharjumuste säilimist ning aitab

vähendada nende sotsiaalset isoleeritust.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

Koolid (kohtumised kirjanikega, tegevused koolivaheaegadel,

ettelugemised, lauamängude mängimine, lugemistunnid,

näituste ja raamatute tutvustused, inglise keele õpe jne)

152 2274

Lasteaiad (teematunnid, ettelugemine, meisterdamine,

muinasjutuhommikud jne)

127 2094

Hooldekeskused (viktoriinid, ettelugemine, raamatute

tutvustamine, kooslaulmine jne)

11 285

Noortekeskused (erinevad üritused) 11 676

Rahvamajad (oluliste riiklike tähtpäevade aktuste vms

korraldamine ja läbiviimine, perepäevad, piirkonna

kogukonnasündmused jne)

3 131

Muud asutused (seltsid, tööõppekeskus jm) 19 316

Paljud ettevõtmised said teoks tihedas koostöös. Sagedasti olid raamatukogutöötajad need,

kes kutsusid kohapeale esinema kirjanikke, jutuvestjaid jt. Üritused aga toimusid lasteaias või

koolis, kuna ruumikitsikus ei võimaldanud raamatukogus ettevõtmisi läbi viia.

Erinevad üritused arendavad teenusest osasaajate silmaringi ja teadmisi, suurendavad

lugemishuvi ning pakuvad ka meelelahutust.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

13

Raamatukogusüsteem URRAM0

Raamatukogusüsteem RIKS28

Raamatukogusüsteem Sierra0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 1

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

28

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 1

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 19

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 11

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 5

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja

mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)

14

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, logide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 28

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 26

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

28

Raamatukogus saab värviliselt printida 21

Muud teenused:

Lamineerimine

Õmblusmasina kasutamine

Vaikse töö kabiin

2

1

1

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Arvutitöökohti on maakonna raamatukogudes kokku 101, millest 53 arvutit on kasutajate ja

48 raamatukogutöötajate käsutuses. Kõik – nii kasutaja- kui töötajaarvutid – on

internetiühendusega.

Jätkus ettevalmistus RFID tehnoloogia kasutusele võtmiseks keskkogus ja Orissaare

raamatukogus – uued raamatud markeeritakse RFID koodiga.

2025. a renditi Saare Maakonna Keskraamatukogu peamajja 14 uut arvutit, millest 8

vahetasid välja keskkogu peamaja internetipunkti vanad arvutid.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Kõigil maakonna raamatukogudel on raamatute tagastamise kastid.

Saare Maakonna Keskraamatukogu raamatukappi oli 2025. aastal 1070 laenutust, so 116

laenutust vähem kui eelmisel aastal (keskmiselt 4 laenutust päevas).

14

Keskkogu lugejaks saab registreerida ka veebis. RIKSWEBis on võimalik pikendada

teavikute tagastamise tähtaega.

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine

Täiendati andmebaasi RIKS. Saare Maakonna Keskraamatukogus bibliografeeriti kohalikku

ajalehte Saarte Hääl ja erinevates ajakirjades ilmunud Saaremaa-ainelisi artikleid.

Kohalike omavalitsuste valimiste ajal otsiti ja koguti veebiainest Saare maakonna

kandidaatide ja valimisliitude veebisaitidest ning edastati info RaRa veebiarhiivile.

15

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Saare Maakonna Keskraamatukogu täitis maakonnaraamatukoguna RaRS §5 lg 5

nimetatud kogude komplekteerimise ja töötlemise ülesannet.

Komplekteerimispõhimõtted 2025. aastal ei muutunud. Aluseks olid riiklikud suunised ja

28.06.2021 kinnitatud „Saare Maakonna Keskraamatukogu kogude komplekteerimise ja

säilitamise põhimõtted“.

Kõik maakonna rahvaraamatukogud komplekteerivad oma kogud keskraamatukogu kaudu,

arvestades oma raamatukogu teeninduspiirkonna eripära (kooli või lasteaia olemasolu,

piirkonnas asuvad asutused, suvitajate soovid jne). Komplekteerimisel lähtutakse lugejate

erinevatest vanusegruppidest, nende huvidest ja vajadustest.

Külaraamatukogud said tellimisnimekirju tavaliselt 1-4 korda nädalas, vastavalt ladudest ja

kirjastustest saadetud tellimisnimekirjade sagedusele.

Keskraamatukokku jõuavad teavikud ladudest 3-5 korda nädalas. Teavikute saabumine

Kuressaarde toimus tavaliselt tarnijate kulul. Peamised tarnijad olid hulgilaod Rahva Raamat,

Apollo, Varrak ja Eram Books.

Vajadusel tõi raamatupakid Tallinnast ära Saaremaa Vallavalitsuse auto või tellisime

majandusvedude teenust AS-lt Tehtal. Tavaliselt ühildati teavikute transport näituste vms

Tallinnast toomise või sinna tagasi viimisega.

Saare Maakonna Keskraamatukogu komplekteerib, arvestab ja töötleb teavikuid, peab

arvestust komplekteerimissummade üle, koostab saatelehed ja pakib teavikud transpordiks

külaraamatukogudesse. Raamatupakkide toimetamise reeglina kaks korda kuus – mõnel kuul

ka sagedamini – külaraamatukokku organiseerivad külaraamatukogude juhatajad ise.

2025. aastal läksid raamatupakid külaraamatukogudesse 22 korral. Keskraamatukogu

peamaja lugejateni jõuavad uued raamatud komplekteerimisosakonnast igal tööpäeval.

Saaremaa vald andis 2025. a teavikute soetamiseks 3,17 € elaniku kohta (2024 – 3,41 €) ,

Muhu vald 3,58 € (2024 – 3,53 €) ja Ruhnu vald 23,20 € (2024 –19,94 €).

USA saatkonna toetus keskraamatukogu Ameerika teabepunktile raamatute ostmiseks ja

perioodika tellimiseks oli 2039 € (2024 – 2252 €).

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

2025. aastal oli kogude keskmine ringlus maakonnas 0,8 nagu eelmiselgi aastal.

16

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Kogude täiendamisel oli endiselt esikohal Eesti autorite ja Eesti kohta ilmuva kirjanduse,

samuti lastekirjanduse ning oma piirkonna kodulooliste trükiste soetamine. Olulisel kohal oli

ka teatmeteoste ja teadmiskirjanduse ning väärt tõlkekirjanduse tellimine.

Ostetud raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 2025. aastal maakonnas 14,41 € (2024 – 14,46

€) (2023 – 15 €).

Raamatutele kulus maakonna komplekteerimiskuludest 77,5% (2024 – 79,2%).

Komplekteeriti ainult trükitud raamatuid. Raamatuid osteti maakonna iga elaniku kohta 0,34.

2025. a tuli Saare maakonna raamatukogudesse raamatuid juurde 12 906 eksemplari, mis on

55 eksempari vähem kui eelmisel aastal (2024 – 12 961). Juurdetulnud eksemplaridest olid

11 735 ostud (2024 – 11 881) ja 1171 annetused (2024 – 1080). Nimetusi lisandus 3860.

Maakonda juurdetulnud raamatutest 9767 eksemplari (2024 – 9825), s.o 75,7% oli laste- ja

ilukirjandus (2024 – 75,8%).

Võõrkeelseid raamatuid lisandus 108 eksemplari.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Maakonnas tervikuna telliti perioodikat 49 312 euro eest (2025 – 48 355 €), mis moodustas

21,3% kogu komplekteerimissummast (2025 – 20,4%). Saare maakonna raamatukogudele

riigilt kogude komplekteerimiseks saadud toetusest kasutati kultuuriperioodika tellimiseks

3396 eurot.

Kogu Saaremaa valla raamatukogude (keskkogu ja harukogud) perioodika telliti 2025. aastal

keskkogu vahendusel, arvestades haruraamatukogude soove. Ameerika saatkonna toetusega

osteti keskkokku 5 nimetust ingliskeelseid ajakirju (sh majandust, poliitikat, teadust, turismi,

sisekujundust ja moodi käsitlevad ajakirjad).

Eesti päevalehed on keskkogu peamajas veebiligipääsuga, samuti Õhtulehe ja Delfi

ajakirjaväljaanded ning Juridica ja Saarte Hääl.

Maakonda tuli juurde 132 aastakäiku ajalehti (2024 – 150) ja 493 aastakäiku ajakirju (2024 –

533).

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviste ja muude teavikute ostud kokku moodustasid 1,2% kogu maakonna

komplekteerimissummast (2024 – 0,4%).

Auviseid tuli maakonna raamatukogudesse juurde 5 (2024 – 12), millest 3 olid ostud.

Raamatukogude kasutajate huvi auviste vastu on väike ning seetõttu on nende

komplekteerimine vähenenud.

17

Muid teavikuid lisandus maakonna raamatukogudesse 55 (2024 – 70), millest 51 olid ostud.

Valdavalt on need erinevad lauamängud, mis on jätkuvalt raamatukogude külastajate hulgas

väga populaarsed.

Elektroonilisi teavikuid ei komplekteeritud.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Esemeid ei komplekteeritud.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetuste osakaal kogude juurdekasvust oli 9,1% (2024 – 8,3%) Peamised annetajad olid

RaRa Hoiuraamatukogu ja kohalikud inimesed.

Soome professor Markku Sundberg annetas Saare Maakonna Keskraamatukogule 513

raamatut ja 98 DVD filmi. Raamatud olid põhiliselt soome keeles, aga oli ka jaapani-,

hispaania- ja ingliskeelset kirjandust. Kuna tegemist oli keemiaprofessoriga, siis oli annetuse

hulgas väga palju väärtuslikku keemiaalast kirjandust, mida on kavas pakkuda ülikoolide

raamatukogudele. Suur hulk oli ka ajaloo- ja arhitektuurialaseid raamatuid. Ilukirjanduse

osakaal oli väike. Töö annetatud raamatute sorteerimise ja valikuga jätkub 2026. aastal.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Maakonna raamatukogude kogudest kustutati 14 447 raamatut (2024 – 13747), 364 ajakirja

aastakäiku (2024 – 498), 56 auvist (2024 – 4), 3 elektroonilist teavikut ning 2 muud teavikut.

2025. aastal toimus inventuur Leisi raamatukogus.

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

2025. aastal Saare maakonna raamatukogudes lugejate rahulolu-uuringuid läbi ei viidud.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Saare maakonna raamatukogude rahuolunäitaja skaalal 1-st 10-ni oli 9,80 (Eesti keskmine

9,74). Võrreldes eelmise aastaga tõusis Saare maakonna raamatukogude rahuloluindeks +0,9.

Rahulolu-uuringu tagasiside oli äärmiselt positiivne. Raamatukogusid iseloomustati kui

turvalisi, koduseid ja rahulikke kohti, kuhu on alati hea tulla. Kõrgelt hinnati

raamatukogutöötajate abivalmidust ja kompetentsust. Rahul oldi mitmekesise raamatu- ja

perioodikavalikuga. Oluliseks peeti, et raamatukogus saavad IT-tuge need, kellel ei ole kodus

arvutit ja puuduvad oskused e-toimingute tegemiseks. Rõhutati, et raamatukogu on

18

kogukonna kokkusaamise koht, kus toimuvad vahvad üritused. Väga positiivseks peeti

raamatute tagastuskasti olemasolu.

Raamatukogude lahtiolekuajad olid vastajate hinnangul sobivad. Sooviti, et Lümanda

raamatukogu võiks olla avatud viiel päeval nädala

Mõnede raamatukogude puhul mainiti remondivajadust. Hellamaa raamatukogule sooviti

rohkem ruumi. Märgiti, et teisel korrusel olevatesse raamatukogudesse on vanematel

inimestel raske minna (Kaali, Tornimäe). Soovitakse mõnusaid ning mugavaid lugemis- ja

istumisnurki. Oodatakse raamatulaenutuskappe.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Välisteeninduspunktid on kahel külaraamatukogul – Laimjala ja Sakla. Laimjala

teeninduspunktis Saarekülas ja Sakla teeninduspunktis Kallemäe koolis on võimalik

lugemisvara laenutada neljapäeviti.

Koduteenindust pakkusid 20 raamatukogu (sh keskkogu peamaja). Tagastuskastid on kõigil

Saare maakonna rahvaraamatukogudel. Keskkogu lugejad Kuressaares saavad kasutada ka

raamatukappi.

Väga aktiivset kasutust leiab jätkuvalt keskkogu lugemissaali vaikse töö kabinet. Kabiinis

töötatakse sülearvutiga Teams jm keskkonnad, kus on vaja rääkida), on õpetaja-õpilane

eratunnid, loetakse raamatut ja tehakse rühmatööd. Kuigi kabiin on mõeldud kahele

inimesele, mahutab see tegelikult neli inimest. 2025. a oli umbes 1800 vaikuse kabiini

külastust nagu eelmiselgi aastal.

2025. a pakkusid Omniva lepingulisena postiteenuseid Mustjala ja Salme raamatukogu.

Sakla raamatukogus saab kasutada õmblusmasinat ja kududa kangastelgedel kaltsuvaipa ning

vajadusel kasutada ka juhendaja abi või nõu.

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Saare maakonna rahvaraamatukogudes on kasutajate käsutuses 53 arvutit (kõik

internetiühendusega), sh Kuressaares 15 arvutit.

WIFI leviala on 26 raamatukogus, puudub Kaarma raamatukogus ning ajutiselt 2025. a ka

Laimjala raamatukogus, kuna Laimjala raamatukogu asus remondi tõttu asenduspinnal

soojakus.

Internetipunktide kasutajad külastasid põhiliselt internetipanka, sotsiaalmeedia kanaleid,

infoportaale, e-notarit, ostsid teatri-, praami-, bussi- ning lennupileteid, vaatasid e-posti,

digiallkirjastasid dokumente jne. Palju kasutati ka printimisteenust.

Väga oluline on raamatukoguhoidjate osa lugejate abistamisel e-teenuste kasutamisel

erinevates keskkondades. Raamatukoguhoidjad tunnistavad, et paljud inimesed vajavad abi.

AIP-i arvuteid kasutati ka kaugtöö tegemiseks.

19

Keskkogu peamaja internetipunkt sai 8 uut rendiarvutit. Murekohaks on maaraamatukogude

kasutajaarvutite vanus.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

10654 10412 -242

Kasutajate arvust olid 23,7% lapsed. Saare maakonna raamatukogude registreeritud kasutajad

olid 2025. aastal 30,3% elanikkonnast. (2024 – 30,9%).

5.3.4 Külastused

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

176928 176687 -241

Maakonnas tervikuna oli külastusi elaniku kohta 5,1 nagu eelmiselgi aastal. Laste külastusi

oli 24,6% külastuste üldarvust.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus

(+-)

290826

(sh koju- ja

kohallaenutused

+ pikendused)

289124

(sh koju- ja

kohallaenutused

+ pikendused)

-1702

Maakonnas tervikuna oli laenutusi elaniku kohta 8,4 ja laenamissagedus 27,8.

Kojulaenutustest (sh kojulaenutused + pikendused) oli 85,3% raamatud (sh 65,9% ilu- ja

lastekirjandus), 14,3% perioodika ja 0,4% auvised.

Arvandmetes oli 2025. aastal väike tagasiminek. Üheks lugejate arvu vähenemise põhjuseks

on maakonna elanike arvu vähenemine. On kasvanud inimeste hulk, kes tervislikel põhjustel

enam lugeda ei saa või ei soovi.

Külastuste ja laenutuste väikest vähenemist põhjustas kindlasti ka kahe renoveerimisele

läinud raamatukogu sulgemine asenduspinnale kolimise ajaks.

20

5.3.6 MIRKO teenus

2023. aasta märtsikuus ühines Saare Maakonna Keskraamatukogu peamaja üleriigilise

laenutusplatvormiga MIRKO.

2025. aastal tehti kokku 137 tellimust (2024 –153 tellimust) ning laenutati 310 raamatut ja

tehti 197 pikendust. Tellitud raamatute teemad on väga erinevad. Nii ilu- kui

teadmiskirjandust laenutati pea võrdselt. Sooviti ka koolide soovituslikku kirjandust, kuid

seda keskkogu välja ei laenuta.

Enamjaolt olid raamatutellimused Tallinnast ja Harjumaalt.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Keskkogu Kuressaares tellis raamatuid pea kõigist ESTER-s olevatest suurematest

raamatukogudest. Maaraamatukogud esitasid välis RVL-i tellimusi harva.

RVL laenutused

välja 234

sisse 122

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2024

Päringud

2025

Muutus (+-)

4985 5185 +200

Infopäringute teemad olid väga erinevatest valdkondadest. Sooviti teada snuukeri reeglitest,

tervislikust toitumisest, rästikute pulmaaega, mis tõugu oli Buratino koer jne. Küsiti infot

päevakajaliste ja praktiliste asjade kohta (hääletamine kohalike omavalitsuste valimisel,

automaks jne).

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Hellamaa raamatukogu juhataja koostas Kahootis interaktiivsed muhu keele ja unarsõnade

õppekaardid laste ja noorte tarvis.

Orissaare raamatukogu pani kokku kaks virtuaalnäitust. Näitusel „Jaga lugemisrõõmu“

soovitasid noored eakaaslastele oma lemmikraamatuid. Näitus „Meie eriline raamat“

tutvustas Orissaare raamatukogu vanimat raamatut ja ka lugejatel oli võimalus oma

koduraamatukogu rariteete tutvustada.

Saare Maakonna Keskraamatukogu kodulehel on vaatamiseks https://skr.lib.ee/veebinaitused/

Ameerika teabepukti näitus „Ameerika edukad naised” (https://skr.lib.ee/wp-

content/themes/hueman/assets/front/pdf/Naised.pdf).

21

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☐ Ruumirent

☐ Üritused

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu: skaneerimine, lamineerimine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

2554 2462 -92 42997 43447 +450 23889 23488 -401

Maakonna lugejate üldarvust 23,7% olid lapsed (2024 – 24%). Laste külastused moodustasid

24,6% kõigist külastustest (2024 – 24,3%) ning laenutused 10,0% (sh kohal- ja

kojulaenutused, pikendused) (2024 – 10,3%).

2025. a lastele toimunud:

 näitused ja väljapanekud maakonnas kokku 139

 laste ürituste arv maakonnas kokku 211, millest sai osa kokku 4477 last

 laste rühmakoolitused maakonnas kokku 114, kus osales 1570 last

Külastuste arvu kasv võib olla seletatav raamatukogu ning koolide ja õpetajate vahelise hea

koostööga, erinevate raamatukogus toimuvate laste üritustega ja pikapäevarühma

tegevustega, raamatukogu kasutamise mitmekesistamisega (mängud, pusled, meisterdamine,

klubid). Suure osa laste laenutuste koguarvust moodustab koolide soovituslik kirjandus. See

peegeldub laenutuste TOP nimekirjades.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noorsookirjanduse komplekteerimispõhimõtted ei muutunud. Eelistati eesti

algupärast laste- ja noorte- ning teabekirjandust ja väärt tõlkekirjandust. Olulisel kohal oli

kooli soovitusliku kirjanduse nimekirjas olevate teoste ning lugema õppimist soodustavate ja

väikelastele mõeldud raamatute hankimine.

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine toimus koostöös koolide ja lasteaedadega.

Lasteraamatute tellimisel kasutati Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusnimekirju.

Laste- ja noortekirjandust osteti 2025. a maakonda kokku 2760 eksemplari (2024 – 2875

eksemplari), millele kulutati 29 047 eurot (2024 – 31 623 eurot).

22

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Kõigi raamatukogudes toimuvate ettevõtmiste eesmärk on lähendada last/noort ja raamatut

ning tekitada neis lugemishuvi ja anda teadmisi erinevatel teemadel, arendada loovust ning

eneseväljendust.

Peamised lastele korraldatud ettevõtmiste teemad olid – Eesti Raamatu Aasta, rahvakalendri

tähtpäevad, eesti keel ja loodus.Jätkuvalt on väga populaarsed raamatukogudes toimuvad

meisterdamistunnid.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmiga „Lugemisisu“ on liitunud 9 Saare maakonna

raamatukogu (Saare Maakonna Keskraamatukogu ning Aste, Kärla, Liiva, Lümanda,

Orissaare, Salme, Tornimäe ja Valjala raamatukogu).

Keskraamatukogu lasteosakond koostas 6.-7. klassi õpilastele raamatukogu töölehe, mida

õpilased said täita raamatukogu külastamise tunni ajal. Seoses raamatuaastaga tehti raamatu

arengu teekonnast esitlusmaterjal erivajadusega noortele.

Keskkogu lasteosakonna raamatuaasta alguse ürituseks oli suur näitus „Erikujuline raamat“,

kus tutvustati lastele (lasteaialapsed, koolilapsed) raamatuid alates kõige väiksemast kõige

suuremani, kõige vanemast kõige eriskummalisemani ja kõiki toredaid sinna vahepeale

jäävaid. Lapsed käisid koos juhendajaga läbi raamatu arengu teekonna algusest tänapäeva.

Abiks oli „500 aastat Eesti raamatut“ plakat, kus oli kirjeldatud 500 aastat Eesti raamatu

teekonda tänapäevani. Osales kokku ligikaudu 300 last.

Eesti raamatu aastal sai keskkogus mõeldud ka kõige pisemate lugejate peale. Tegevust

alustas põnnikese pooltund, mis haaras kaasa kümmekond väikelast koos vanematega.

Külas olid lastekirjanikud – Jana Maasik (keskkogu), Kairi Look (Valjala), Grethe Rõõm

(keskkogu), Reena Vallau (keskkogu) ning Pille ja Tambet Tamm (keskkogu).

Jutuhommikutel Aste, Leisi, Metsküla ja Valjala raamatukogus esines lastele oma lugudega

Ena Mets.Konverentsi „Metsa mõte“ raames olid keskkogus Urmas Tartese ettekanded

„Metsalood lastele“ ning jutuvestja Piret Päär oli esinemas Lümanda ja Salme raamatukogus.

Lugemiskoer Luna, külastas keskkogu lasteosakonda ja Aste raamatukogu, et aidata lugemis-

ja esinemishirmudega lapsi.

Orissaare raamatukogu koostas näituse „Jaga lugemisröömu!”, kus kaheksa noort jagasid

virtuaalselt oma lugemiselamusi ja soovitasid raamatuid raamatukogu ning Noortelinnaku

Facebookis. Soovitused olid näitusena väljas Noortelinnaku poolt korraldatud

Röömufestivali ajal ja Orissaare Gümnaasiumis. Eriti tore oli, et oma lugemismuljeid jagas

ka paar noormeest.

Orissaare ja Tornimäe raamatukogu viisid läbi töötoa „Eesti raamat 500“, kus tutvustati

raamatu ajalugu, vanu raamatuid, sai lugeda gooti kirjas Wanradt-Koelli katekismuse tekste,

mängida lugemismänge, uurida trükikunsti ja eesti trükise ajajoont.

Väga hea koostöö on aastate jooksul saavutanud Ida-Saaremaa ja Muhu rahvamajad,

noortekeskused ning Laimjala, Orissaare, Tornimäe, Hellamaa ja Liiva raamatukogu.

Üheskoos on korraldatud palju erinevaid ettevõtmisi.

23

Ida-Saaremaa ja Muhu laste jõulumaa koos töötubadega oli seekord Tornimäe raamatukogus

ning Ida-Saaremaa ja Muhu perepäev Orissaare terviserajal "Metsalood", kus sai looduses osa

võtta erinevatest töötubadest.

Olid traditsioonilised Muhu noortekeskuse, Muhu põhikooli, Muhu muuseumi, Hellamaa

raamatukogu, Hellamaa külakeskuse ja Liiva raamatukogu ühisprojektid „Vastlarull“ ja

„Munarall“. Saaremaa lasteaedade spordipäeval Orissaare spordihoones korraldas Orissaare

raamatukogu raamatuaasta töötoa, kus lisaks sportimisele said lasteaedade koolieelikuist

osalejad uurida sporditeemalisi lasteraamatuid, lugeda koos luuletusi jne.

Lümanda raamatukogu viis Lümanda Põhikooli õpilastele kolmes vanuseastmes läbi

kirjandusliku orienteerumismängu. Õpilased võtsid osa fotokonkursist „Raamatuga üheks“.

2025. a asutati Lümanda raamatukogu juurde noorte lugemisklubi. Koos käidi kolmel korral.

Lümanda lasteaia lastele, töötajatele ja lapsevanematele etendati Lümanda Maja fuajees

raamatukoguhoidja poolt kirjutatud ja lavastatud näidend „Metsahaldja ja päkapikupere

jõulusagin“. Näidendit mängiti ka Taritu rahvamajas ja Kihelkonna hooldekodus.

Keskkogu Ameerika teabenurga ja Tallinna Tehnoloogiakooli koostöös toimus

robootikavõistlus, millest võtsid osa Kuressaare Nooruse Kooli ja Kaali Kooli võistkonnad.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

1372 1387 +15

Milliseid üritusi/tegevusi on raamatukogud aruandeaasta jooksul pakkunud?

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 54

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 375

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 38

Kontserdid või muusikasündmused 21

Kunsti- või käsitöönäitused 35

Lugejamängud ja -võistlused 42

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

125

Üldharivad loengud ja töötoad 291

Muud (sportlikud tegevused, väljasõidud, tähtpäevade tähistamine, inglise

keele tunnid, vestlusklubi jne)

406

24

Raamatukogu kui ohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi

pakkuv kultuurikeskkond on paljudele inimestele ainuke kultuuriasutus, mida külastatakse.

Seetõttu on väga oluline, mida ja missuguseid võimalusi raamatukogud vaba aja veetmiseks

ja enesetäiendamiseks pakuvad.

Andes kogukonna liikmetele võimaluse osaleda erinevates ettevõtmistes, saame tuua

vaheldust nende igapäevaellu, avardada silmaringi, võimaldada kokku saada vanade

sõpradega, leida uusi tuttavaid, tutvustada raamatukogude teenuseid ning tegevusi jne.

Raamatukogude külalisteks olid Juli Suvi looduspiltide ja luuleõhtututega „Merelisi mõtteid

mõlgutades“ ning „Sünnimaa süleluses sündinud“ (keskkogu, Kärla, Liiva, Lümanda) ning

kirjanikud Jana Maasik (keskkogu), Margus Müür (Salme), Villu Kangur (Orissaare,

Valjala), Olavi Antons (Lümanda), Kairi Look (Valjala), Grethe Rõõm (keskkogu), Reena

Vallau (keskkogu) ning Pille ja Tambet Tamm (keskkogu). Keskkogus ja Orissaare

raamatukogusrääkis Epp Petrone raamatu loomisest, hoidmisest ja taaskasutamisest.

Kirjanike tuuri Sõnaränd raames olid keskkogus esinemas Eva Koff, Manfred Kalmsten ja

Sveta Grigorjeva.

Aasta jooksul toimus hulk raamatuesitlusi. Keskkogus oli Rein Orni novellikogu „Laev ei

kuhugi“, Andrus Ansipi raamatu "Lastelastele" ning Ülo Tuuliku raamatu “Viiest

kaheksakümne viieni” esitlus. Dagmar Pöntiskoski esitles keskkogus oma raamatut “The

Mass Exodus from Estonia in 1944: Our Story“ ning keskkogus oli ka paali keelest tõlgitud ja

kommenteeritud raamatu „Dhammavärsid (Dhammapadapāḷi)“ esitlus. Raamatut tutvustas

tõlkija ja Dhammavinaya Instituudi direktor, Buddha munk (Dr Andrus Kahn). Keskkogus ja

Torgu raamatukogus oli Mare Kõiva raamatu „Saaremaa nõiad ja võlud“ ning Hellamaa

raamatukogus Marje Naaberi raamatu „Ulgumuhulane“ esitlus. Liiva raamatukogus oli Maris

Mägi luuleõhtu.

Jutuhommikutel ja -õhtul Aste, Leisi, Metsküla ja Valjala raamatukogus sai kuulata Ena

Metsa lugusid, Lümanda raamatukogus oli esinemas jutuvestja Piret Päär.

2025. aasta oli Albert Uustulndi aasta. Tema 100. sünniaastapäeva tähistati erinevate

ettevõtmistega paljudes raamatukogudes. Mõnusa jutu, pillimängu ja lauludega meenutasid

Lembit ja Meelis Uustulnd oma isa keskkogus ning Hellamaa, Kärla, Tornimäe, Sakla, Taritu

ja Torgu raamatukogus.

Raamatukogudes toimus ka kontserte. Randvere raamatukogus esines Uudo Sepp. Hedvig

Hansoni kontsertkava „Laul ja luule“ sai kuulata keskkogus, Salme ja Taritu raamatukogus.

Ameerika teabenurga 20. sünnipäeval esinesid keskkogus muusikud Kaisa Ling ja Rene Paul

Allkivi. Keskkogus oli Nullteatri etendus „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New

Yorgis“.

2025. aastal oli Kuressaares mitmeid loodusteemalisi ettevõtmisi, millele ka keskkogu

näituste ja ürituste korraldamisega kaasa aitas.

Kevadel toimus Kuressaare loodusfestival ja 10.–15. novembrini toimus Saaremaal

konverents „Metsa mõte“. Urmas Tartes rääkis keskkogus putukatest ja liblikatest ning Juhani

Püttsepp tutvustas oma raamatuid. Oli näituse "Inimene ja loodus Olev Soansi piltkaartidel"

avamine ning Kuressaare III loodusfestival "Looduse poole kaldu".

25

Vaadata sai palju huvitavaid näitusi. Oli keskogu Ameerika teabenurga Fulbrighti

stipendiaadi Barbara Sanfordi vesivärvijoonistuste näitus „Saaremaa alfabeet“ Saaremaale

iseloomulikest sümbolitest läbi tema silmade. Keskkogus eksponeeriti rahvusvahelisi näitusi

„Pildi jõud“, „Peegeldused“ ja „Tolmeldajate uurimine“. Keskkogu hittnäituseks sai aga

„Muumid 80“.

Hellamaa raamatukogus olid kohalike käsitöömeistrite loomingu näitused „Kalju papa

puunikerdused“ ja „Meeli meistritööd“, Sakla raamatukogus fotonäitus „Siiksaare kevad“ ja

Valjala raamatukogus Timo Kähara portreemaalide näitus.

Eesti Raamatu Aasta puhul korraldas Saare Maakonna Keskraamatukogu koostöös maakonna

raamatukogutöötajatega kolm erineva marsruudiga bussituuri, et tutvustada Saare maakonna

elanikele ja külalistele meie maaraamatukogusid.

Igas raamatukogus võttis huvilised vastu raamatukogu juhataja, kes tutvustas oma

raamatukogu tegemisi. Kõik maaraamatukogud jagavad maja mõne teise asutusega –

rahvamaja, kool, lasteaed jne. Seega saadi infot ka teiste asutuste ja kohaliku kultuurielu

kohta. Kolme tuuri käigus külastati 18 maaraamatukogu. Kokku osales bussituuridel 54

inimest.

Raamatukogude juures jätkasid tegevust Orissaare kirjandussõprade klubi, Salme

keskpäevaklubi, Lümanda kirjandusklubi, Hellamaa keskomingupidajad, Taritu memme-taadi

raamatuklubi, seltsing Kärla Käbid, Sakla Külaarengu Selts ja Torgu raamatukogu

kohvikklubi. Eikla raamatukogu juures tegutsesid MTÜ Eikla Piirkondade Külade Selts ja

käsitööringid, Kõrkvere raamatukogus käisid koos MTÜ Kõrkvere Seltsingu liikmed.

2025. aastal loodi raamatukogude juurde ka kolm uut raamatuklubi – Leisi Loeb (Leisi

raamatukogu), Memmede Raamatuklubi (Randvere raamatukogu) ja Noorte Lugemisklubi

(Lümanda raamatukogu).

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

884 699 -215

2025. aastal viidi maakonna raamatukogudes läbi 383 individuaalkoolitust (2024 – 584).

Rühmakoolitusi oli 316 (2024 – 300), milles osales 4551 inimest (2024 – 4360).

Raamatukogud võtsid ka 2025. aastal osa ETKA Andras korraldatud üle-eestilisest

täiskasvanuhariduse sündmusest „Õpitund“.

Kasutajakoolituste sihtrühmade ja ka teemade osas muutusi ei olnud. Individuaalkoolituste

sihtrühm olid endiselt täiskasvanud vanuses 50+. Õpetust ja abi vajati kõige enam e-

keskkonnas toimetamisel.

Rühmakoolituste peamine sihtrühm oli õpilased ja lasteaia vanema astme lapsed, kellele

tutvustati raamatukogu kasutamise põhitõdesid, räägiti rahvakalendri tähtpäevadest,

26

rahvaluulest, Eesti Raamatu Aastast jne. Jätkuvalt olid väga populaarsed

raamatukoguhoidjate ja õpetajate jt juhendamisel toimunud lastele mõeldud

meisterdamistunnid. Jätkusid „Lugemisisu“ programmi teematunnid.

Täiskasvanutele mõeldud rühmakoolitustel meisterdati jõulukaunistusi, kuulati ettekandeid

vaimsest tervisest, toimetulekust surma ja leinaga, loodusest ja keskkonnast (elurikkus,

päevaliblikad, aasta lind kormoran jm) ning vanade õunapuusortide säilitamisest ja

viljapuude pookimisest. Olid mälutreeningu õpitunnid ja viltimise töötoad Anu Vahter

juhendamisel, toiduvalmistamise õpitoad ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse

õpituba, Sotsiaalministeeriumi veebikonverents "Pensionipäev" ning töötuba "Maagiline

teetund ja ravimtaimed". Merily Porovardi juhendamisel toimus aasta jooksul keskkogus viis

kirjutamise töötuba „7 kirja iseendale“.

Keskkogu Ameerika teabenurga korraldusel oli kokku 119 üks-ühele inglise keele tundi ja 29

inglise keele vestlusklubi tundi.

Ameerika kultuuri, ajalugu, vaatamisväärsusi, traditsioone ning poliitikat tutvustavad tunnid

ja rühmatööd ning keeleõppetunnid Kuressaare koolide õpilastele viis läbi Fulbrighti

stipendiaat.

Tagasiside koolitustele on olnud positiivne.

5.5.2 Koostööpartnerid

Maakonna raamatukogud tegid koostööd oma piirkonna teenuskeskuste, osavallakogude,

rahvamajade, koolide, lasteaedade, hooldekodude, muuseumide, noorte- ja külakeskuste,

huvikoolide ning teiste asutustega, samuti vabatahtlike, Naiskodukaitse kohalike

jaoskondadega, Kaitseliidu Saaremaa Malevkonnaga, seltside ja MTÜ-dega ning teiste

maakonna raamatukogudega.

Keskraamatukogul jätkus endistviisi kohalikul tasandil meeldiv koostöö erinevate Kuressaare

linna asutuste ja organisatsioonidega. Nendeks olid Kuressaare Kunstikool, Kuressaare

Muusikakool, Saaremaa Toetava Hariduse Keskus, Luce Kool, Kuressaare Ametikool,

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium, Kuressaare Rahvaülikool, Vanalinna Kool, Hariduse

Kool, Nooruse Kool, Saaremaa Gümnaasium, TalTech Kuressaare Kolledž, Saaremaa

Kunstiklubi, Saaremaa Kunstistuudio, Kuressaare Haigla, MTÜ Oesel Studium, Kuressaare

Avatud Noortekeskus Noortejaam, Kuressaare lasteaiad, samuti Saaremaa Vallavalitsus ja

osavallakogud, Saaremaa Muuseum, Saare Arhiivraamatukogu, Saare Arenduskeskus,

Kuressaare Kultuurivara, AS Overall Eesti, Kaimo Catering, OÜ Tehtal, Raadio Kadi, Grand

Rose Spa, Töötukassa Saaremaa osakond, Kuressaare Päevakeskus, Kristiina Maripuu ja

Keelemeel, kohalik ajaleht Saarte Hääl, Eesti Looduskaitse Seltsi Saaremaa osakond – Reet

Viira ja Leo Filippov, Saaremaa raamatuklubi, Saare Hoidis MTÜ ja TÕN-i Saaremaa

võrgustik.

Riiklikul tasandil olid head koostööpartnerid: Eesti Kultuuriministeerium, ERÜ (koolitused,

seminarid), Eesti Lastekirjanduse Keskus (koolitused, üleriigilised ühisprojektid, näitused),

Eesti Rahvusraamatukogu (koolitused, näitused), Eesti Hoiuraamatukogu (kogude

täiendamine, kogude taaskasutus), Ena Mets (üritused), Tallinna Keskraamatukogu

(koolitused, RVL), Deltmar OÜ (info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamine), Põhja-

27

Ameerika Ülikoolide Keskus (tutvustused õppimisvõimalustest USA-s), ETKA Andras

(õpitund), Eesti Kultuurkapital (projektitoetused), Eesti Töötukassa (tööpraktika, koolitused),

Rahva Raamat (komplekteerimine), AS Cleveron (raamatukapp), (üritused, näitused), Eesti

Kirjanike Liit (Sõnaränd), Sotsiaalministeerium (koolitused) ning TalTech AR, TÜR, TLÜ

AR, EMTA raamatukogu, TÜ Pärnu Kolledži raamatukogu, Kaitseväe Peastaabi raamatukogu

(RVL), Riigi Infosüsteemi Amet (koolitused), MTÜ Hoiame (rattaretk), Nullteater (etendus)

ning osaleti projektis „Hakkab looma“.

Rahvusvahelisel tasandil jätkus koostöö Poola Suursaatkonna ja Ameerika Suursaatkonnaga

(näitused, üritused, filmiõhtud, meisterdamised, koolitused, loengud, keeleõpe, vestlusklubid,

komplekteerimine, Fulbrighti programmi stipendiaadid).

Koostöö erinevate partneritega oli tulemuslik, aidates kaasa hariduslike ja kultuuriliste

tegevuste edendamisele ning kogukondliku sidususe tugevdamisele.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☒ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (isiklikud kutsed, suusõnaline teave, kohalikud teadetetahvlid)

Milline oli turunduse mõju?

Raamatukogud kasutasid raamatukoguteenuste ja -ürituste tutvustamiseks ning muu info

jagamiseks raamatukogude kodulehti, sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook, Instagram, blogi),

Saare maakonna päevalehte Saarte Hääl, Saaremaa valla ajalehte Saaremaa Teataja ja

paikkondade infolehti (Orissaare Teataja, Salme Sõnumid, Kärla Teataja, Koduvald jt), Muhu

valla ajalehte Muhulane, kohalikku raadiot Raadio Kadi, Raadio Kadi veebilehte, Vikerraadio

muhukeelseid uudiseid ja veebilehte https://www.saare.events/events. Tasulised

raamatukogude ürituste ja näituste reklaamid ilmusid kohalikus ajalehes Saarte Hääl ning

teated kohalikus raadios Raadio Kadi.

Facebooki lugemise väljakutse grupis oli Orissaare raamatukogu juhataja septembris

ulmekirjanduse väljakutse lugemise soovitaja.

28

Kokku tegid maakonna raamatukogud aasta jooksul 1177 sotsiaalmeedia postitust (2024 –

1155).

6.2 Väljaannete publitseerimine

2025. aastal Saare maakonna raamatukogud väljaandeid ei publitseerinud.

Artikleid raamatukogude tegemistest on ilmunud kohalikus ajalehes Saarte Hääl ja

paikkondade infolehtedes.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

 Jätkuvalt kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumine elanikkonnale

 Teeninduspiirkonna lugejate vajadusi rahuldav ja Kultuuriministeeriumi lepingut

järgiv kogude täiendamine

 Kaasamõtlemine seoses üleriigiliste arendusprojektidega (arenduskeskus, uus

raamatukogusüsteem jt)

 Valmistuda uuest rahvaraamatukogu seadusest tulenevateks muudatusteks ja

dokumentide kaasajastamiseks

 Uute projektide kavandamine, koostamine ja elluviimine

 Läbi kirjanikega kohtumiste ja raamatuesitluste eesti kirjanduse ning kirjanduselu

tutvustamine

 Ühiste ettevõtmiste (näitused, üritused, koolitused) läbiviimine koos heade

koostööpartneritega

 Eesti riigile ja kultuurile ning kirjandusele oluliste tähtpäevade tähistamine

 Pöörata rohkem tähelepanu laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisele ning

otsida selleks uusi koostöövorme koolide ja lasteaedadega

 „Lugemisisu“ programmiga jätkamine

 Uued teenused (õmblusnurk Kaali raamatukokku, koostöös kooliga)

 Koostöö jätkamine Ameerika Suursaatkonnaga (kogude täiendamine, üritused,

keelekoolitused, keelekursused veebis, näitused, vabatahtlikud)

 Kutsuda ellu ameerika kirjandusele keskenduv ingliskeelne raamatuklubi ning

tähistada Saaremaal mitme sündmusega USA 250. juubelit

 Orissaare raamatukogu ja Laimjala raamatukogu kolimine renoveeritud ruumidesse

 Orissaare raamatukogus iseteenindusliku süsteemi kasutuselevõtmine

 Saare maakonna raamatukoguhoidjate pädevuste tõstmine läbi kohapealsete

täienduskoolituste ning õppe- ja kogemusreisi korraldamine Gotlandi saarele

 Raamatukoguhoidja tööülesannetele vastava töötasu eest seismine

 Saare Maakonna Keskraamatukogu haruraamatukogudesse Windows 11 toega AIP

arvutite soetamine

Koostajad:

Direktor

Anu Vahter

Pearaamatukoguhoidja

Maire Rauk

29

Lasteosakonna juhataja

Liilia Kõiv