Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

JÕGEVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Koostas: Loreida Küppas

Põltsamaa Raamatukogu peaspetsialist

Põltsamaa 2026

2

Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 4

1.1 Aruandeaasta tähtsündmused ..................................................................................... 4

1.2 Teema-aastate tegevused ............................................................................................ 4

1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused ........................................................... 5

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine .............................................................. 5

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks ........................................................... 6

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 7

2.1 Juhtimine .................................................................................................................... 7

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus ....................................................................... 7

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu .............................................................................. 7

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava ......................................................................... 7

2.2 Eelarve ........................................................................................................................ 8

2.2.1 Raamatukogude projektid .................................................................................. 8

2.3 Personal ...................................................................................................................... 9

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses ................................................ 10

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine ................................................................ 10

2.3.3 Täienduskoolitused ........................................................................................... 10

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine ............................................... 11

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 12

3.1 Hoone ja ruum .......................................................................................................... 12

Mustvee valla raamatukogudel on kõigil head asukohad ja võimalused koostöö tegemiseks teiste asutustega. Ruumide seisukorrad on head. ................................................................. 12

3.2 Ligipääsetavus .......................................................................................................... 12

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele ............................................ 12

3.2.2 Koduteenindus .................................................................................................. 13

3.2.3 Teenused teistele asutustele .............................................................................. 13

3.3 Innovatsioon ............................................................................................................. 14

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused ....................................................................................................................... 14

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas ...................................... 15

3.3.3 Andmebaaside loomine ja teamebibliograafilise töö korraldamine ................. 15

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 16

4.1 Komplekteerimise põhimõtted ................................................................................. 16

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega ............................................ 16

3

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang 17

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang .................................................. 18

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ..................................... 18

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ...................................................... 18

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust ................................................................. 18

4.8 Inventuurid ja mahakandmised ................................................................................ 18

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 18

5.1 Lugejaküsitlused ....................................................................................................... 18

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused .................................................................. 18

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ...................................................................... 19

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs ........................................................................................................ 19

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes 20

5.3.3 Lugejad (unikaalsed) ........................................................................................ 20

5.3.4 Külastused ........................................................................................................ 20

5.3.5 Laenutused ....................................................................................................... 20

5.3.6 MIRKO teenus ................................................................................................. 21

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest ................................................................................... 21

5.3.8 Infopäringud ..................................................................................................... 21

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused ......................................................... 21

5.3.10 Tasulised teenused ............................................................................................ 22

5.4 Laste- ja noorteteenindus ......................................................................................... 22

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................. 22

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused ...... 22

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus ........................................................................ 23

5.5.1 Kasutajakoolitused ........................................................................................... 25

5.5.2 Koostööpartnerid .............................................................................................. 25

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 26

6.1 Turunduskanalid ....................................................................................................... 26

6.2 Väljaannete publitseerimine ..................................................................................... 26

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 27

4

1 Aasta lühikokkuvõte

2025. aasta oli Jõgevamaa raamatukogudes sisukas. Raamatukogude tegevused hõlmasid nii hariduslikke, kultuurilisi kui kogukonda ühendavaid sündmusi, pakkudes võimalusi eri vanuses sihtrühmadele. Kohtumised huvitavate inimestega, erinevad näitused ja väljapanekud, liikuma kutsuvad ettevõtmised, lugemistunnid, tervisealased loengud jm näitavad, et raamatukogu roll ei piirdu üksnes raamatute laenutamisega, vaid toimib aktiivse kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskusena, kus väärtustatakse nii pärandit kui ka uusi algatusi.

1.1 Aruandeaasta tähtsündmused

 Maakondliku raamatuaasta pidulik avamine konverentsiga „500 aastat trükitud mõtteid“ 29. jaanuaril Jõgeval. Sündmus kinnistas Jõgeva rolli mõtte-, raamatu- ja kultuurikeskusena ning sidus kohalikku kultuurielu laiemate ühiskondlike ja rahvuslike teemadega.

 Raamatuaasta vaiba tikkimine „Kutse vaibale!“ Põltsamaa ja Jõgeva raamatukogudes. Projektis said osaleda kõik asjast huvitatud kogukonna liikmed.

 „Eesti Raamat 500“ püramiidtamme istutamine Sõpruse parki.  Betti Alveri üle-eestilise omaloomingukonkursi „Betti Alveri jälgedes“ korraldamine

Jõgeva linnaraamatukogus. Lisaks omaloomingukonkursile saadetud tööde kogumiku väljaandmine „Betti Alveri jälgedes 2010-2024“.

 Traditsiooniline luulekonkurss Põltsamaa raamatukogu eestvõtmisel. Luulekonkurss elavdas kohalikku kirjanduselu ning andis nii noortele kui täiskasvanutele võimaluse loominguliseks eneseväljenduseks. Projekt suurendas kogukonna kaasatust, tõi raamatukogusse uusi osalejaid.

 Jõgeva linnaraamatukogus kogukonnale mõeldud tasuta rahatarkuse vestlusõhtu novembris. Raamatukogule annetati tol õhtul arvuti, mis jääb kogukonna kasutusse. Vestlusõhtul osalejate vahel loositi välja iPhone.

 Põltsamaal käivitus loengusari „Küsida võib kõike“ aruteludega, mis keskendusid olulistele terviseteemadele, pakkudes kogukonnale praktilist ja elulist teavet erinevatel teemadel, suurendades raamatukogu rolli usaldusväärse info- ja õpikeskusena. Projekt tõi raamatukokku uusi sihtrühmi ning tugevdas elukestva õppe toetamise funktsiooni.

 Maakonnas tähistati raamatukogude juubeleid: Sadala 145, Vaimastvere 115, Voore, Saare ja Kasepää haruraamatukogu 110, Tapiku 105.

 Traditsiooniliselt tähistati Mustvees lastekaitsepäeva koos Mustvee Kultuurikeskusega, Mustvee Kooliga ja lasteaiaga. Teadusteater esitas teadus-show, mille lõpuks valminud jäätis jagati lastele.

 Rahvusooper Estonia lasteetenduste kostüümide näitus Põltsamaa raamatukogus.  Maakonna raamatukogutöötajate õppereis Lõuna-Eestisse. Õppereisid ja kohtumised

laiendasid silmaringi ning tugevdasid koostöövõrgustikke. Omandatud teadmisi saab rakendada parema teeninduse pakkumisel, kogude teadlikumal arendamisel ja uuenduslike teenuste loomisel.

1.2 Teema-aastate tegevused

Eesti Raamatu Aasta 500 tähistamine oli perioodi keskne teema. Raamatuaasta sündmused lõid tugeva silla ajaloo, kirjanduse ja kogukonna vahel.

5

 Eesti Raamatu Aasta raames külastasid Jõgeva maakonna raamatukogusid mitmed tunnustatud loomeinimesed ja kultuuritegelased: Jõgeva vallas: „kirjandusminister“ Mart Juur, näitleja Ene Rämmeld; Osooni saatejuht Sander Loite, näitleja ja näitekirjanik Martin Algus, kirjanik ja Sagadi muuseumi juht Ain Kütt, kolumnisti ja stand-up koomik Aleksandr Popov, näitleja ja koolitaja Inga Lunge. Eesti Kirjanike Liidu korraldatud Sõnaränd jõudis samuti Jõgevale. Külas olid luuletaja ja kirjanduskriitik Janika Läänemets, ajakirjanik ja stsenarist Gert Kiiler ning võro luuletaja, proosa- ja näitekirjanik Kauksi Ülle. Mustvee vallas: kirjanik Tõnu Õnnepalu, kirjandusuurija Janika Läänemets, kirjanik Kairi Look, ajaloolane David Vseviov, mõtterändur Valdur Mikita. Põltsamaa vallas: jutuvestja Ena Mets, taimetark Mercedes Merimaa, tõlkija ja kirjanik Kai Aareleid, kirjanik Katariina ja ajakirjanik Taavi Libe, kirjanik ja spordiajaloolane Jaak Valdre, lastekirjanik, illustraator, tõlkija ja stsenarist Kristiina Kass, raamatu „Dhammavärsid“ autor Andrus Kahn, kirjanik Helena Koch, luuletaja Stella Terna.

 Kirjandus- ja raamatuklubides käsitleti eesti kirjandust.  Lastele ja noortele toimusid regulaarsed teematunnid, ettelugemised, töötoad ja

õppepäevad (nt Eesti lipu ajalugu, muinasjututunnid, suvelugemise kokkuvõtted).  Tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja emakeelepäeva ning Põhjala kirjanduse

nädalal tutvustati ja loeti põhjamaade kirjandust.

Iga kohtumine põneva persooniga rikastab silmaringi ja tõstab huvi tema poolt pakutava vastu. Kirjanikega kohtumise järel suureneb alati teavikute laenutus. Põnevad külalised toovad raamatukogudesse ka neid inimesi, kes ei ole igapäevased lugejad. Osalemine raamatukogu pakutavates tegevuses aitab hoida vaimset tervist ja tugevdab sidet raamatukogu ja kogukonna vahel ning annab väärtuslikke teadmisi ja lugemiselamusi, aitab sulanduda kogukonda, tunda end kusagile kuuluvana.

1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused

Saduküla raamatukogu juurde paigaldati laenutuskapp. Kuna raamatukogu on avatud vaid kahel päeval nädalas, võimaldab laenutuskapp nüüd raamatuid kätte saada ja tagastada just endale sobival ajal.

Algatus „Headuse laegas“ tõi esile kogukonna positiivsed lood ja tunnustas kohalikke tegijaid, tugevdades ühtekuuluvustunnet. Ööraamatukogu ja Lastepäeva töötoad pakkusid uudseid ja elamuslikke kogemusi.

Vaikusepesade soetamine Põltsamaa raamatukogu näitusesaali andis võimaluse saali ristkasutada ja kohandada ruumi interjööri vastavalt vajadusele.

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine

Eesmärgid seatakse eelkõige lugejate rahuolu tõstmiseks ja koostöö laiendamiseks, seatud eesmärgid said täidetud.

6

Maakonna keskraamatukogu ülesanded täideti vastavalt eesmärkidele. Kirjutati projekte maakondlike koolituste korraldamiseks. Koolitusplaan toimis ning viidi läbi mitmeid koolitusi, mis aitasid parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldati erinevaid kogemuskoolitusi, sealhulgas kogemusreis Lõuna-Eesti raamatukogudesse ja muuseumidesse. Erinevatel koolitustel osalemine on raamatukoguhoidjatele oluline, et olla igapäevatöös ametialaselt pädev ja uuendustele avatud/suunatud.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Maakonnas osales rahulolu uuringus 460 inimest, kes andsid kokku 4467 punkti. Jõgeva maakonna rahuloluindeks oli 9,71. Ka 2024. a oli tulemus 9,71. Seega olulisi muutusi lugejate arvamuses ei olnud. Toodi esile sõbralikku ja professionaalset teenindust, meeldivat keskkonda, head raamatuvalikut ning huvitavaid üritusi. Kriitilised märkused puudutasid korralduslikke detaile. Üldine hinnang raamatukogudele oli positiivne.

7

2 Juhtimine ja personal

Jõgeva mk

1. Elanik e arv

2.1 Registrikoo diga raamatukog ude arv

2.2 Keskraamat ukogude arv

2.3 Haruraam atukogude arv

2.4 Rändraa matukog ude arv

2.Kokku (2.2+2.3+ 2.4)

3.Teenind uspunktid e arv

2024 27663 3 3 17 0 20 5

2025 27172 3 3 17 0 20 5

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Maakonna raamatukoguvõrgus olulisi muudatusi aruandeaastal ei olnud. Muudeti vaid Saduküla ja Kaarepere raamatukogu lahtiolekupäevi ja -aegu ning Vaimastvere haruraamatukogu lahtiolekuaegu.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Nõukogud on Jõgeval ja Põltsamaal, Mustvees ei ole.

Jõgeva nõukogu käis koos kahel korral, mil nõukogu sai ülevaate 2024. a tegevusaruandest ja arutati jooksvaid küsimusi ning anti nõusolek Vaimastvere haruraamatukogu lahtiolekuaegade muutmiseks.

Põltsamaa nõukogu 2025. aastal koos ei käinud. Nõukogu uus koosseis kinnitati Põltsamaa Vallavalitsuse 25.08.2025 korraldusega nr 2-3/2025/165.

Olulist mõju nõukogud 2025. a raamatukogude tegevusele ei avaldanud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Kehtivat arengukava ei ole ühelgi maakonna raamatukogul. Ollakse uue rahvaraamatukogude seaduse ootel. Nimetatud seaduse eelnõu kohaselt mõjutab see oluliselt rahvaraamatukogude edasisi tegevusi. Raamatukogude arengukavad plaanitakse koostada Jõgeval ja Põltsamaal.

Jõgeva arenguvajadused on kajastatud Jõgeva valla arengukavas aastani 2035, Jõgeva valla arengukava aastani 2035–Riigi Teataja mille tegevuskava analüüsitakse ja vajadusel korrigeeritakse, kord aastas. Raamatukogu statistiliste andmetega tabeleid uuendatakse igal aastal.

Mustvee Raamatukogu tegevused on kajastatud KOV arengukavas - https://www.riigiteataja.ee/akt/405102018005?leiaKehtiv

Põltsamaa. Põltsamaa valla arengukavas 2040 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022010?leiaKehtiv on juttu raamatukogust, kuid üsna napilt.

8

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga 31.12.24 €

Seisuga 31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 843379 948642 12 Kulud kokku* 843379 948642 12 Tööjõukulu** 618019 663499 7 Komplekteerimiskulu 172576 164161 -5 sh KOV-lt 116568 113033 -3 sh riigilt 56008 51128 -9 sh KuM-ilt 56008 51128 -9 Investeeringukulu*** 4740 25614 sh KOV-ilt 22091 sh riigilt 4740 3523 -26 sh KuM-ilt 4740 3523 -26 Infotehnoloogiakulu 36066 42355 35

Tööjõukulud on suurenenud kõikides valdades, kuid töötasud jäävad siiski Eesti keskmisest oluliselt maha. Aasta-aastalt vähenevad komplekteerimiskulud, st rahaeraldused teavikute ostmiseks kõikides valdades. Protsentuaalselt küll mitte palju, aga kuna teavikute hinnad on jätkuvalt tõusuteel, siis uute soetamiseks jääb vahendeid järjest vähemaks.

Investeeringukulu oli märkimisväärne Põltsamaa vallas (21834.-), kus vahetati välja enamik töötajate ja AIP arvuteid, uuendati Põltsamaa raamatukogu välistrepp. Mustvees osteti 2 arvutit, Jõgeva vallas said uued arvutid Torma, Vaimastvere, Palamuse, Saduküla ja Laiuse raamatukogud. Aruandeaastal soetas Põltsamaa raamatukogu Kultuuriministeeriumi kiirendi investeeringuprojekti abiga vaikusepesad.

Infotehnoloogia kulud suurenesid Jõgeva vallas 75% (31163, 2024. a oli 17789), Põltsamaal ja Mustveel vähenesid.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Maakonna raamatukogud said rahastuse kokku 35-st projektile kogusummas 17212 eurot. Neist kolm oli Kultuuriministeeriumilt summas 11082 eurot ja ülejäänud Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt.

Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas 26. märtsi 2025. a. protokolliga nr 2/2025 - S09 Jõgevamaa ekspertgrupi koosseisu 2025-2027 Jõgeva valla raamatukogu direktori.

Projekti nimi Toetuse allikas

Projekti periood

Eraldat ud summa

Projekti üldmaksum us

Staatus (lõpetatu d, käimasole v vms)

Täienduskoolitust e korraldamine Jõgevamaa

Kultuurimini

steerium

01.01.25 –

31.12.25

3660 4208 lõpetatud

9

raamatukogudes 2025. aastal Vaikusepesa soetamine Põltsamaa raamatukogule

Kultuurimini steerium

01.01.25 –

31.12.25

3524 7048 lõpetatud

Skanner- koopiamasinate soetamine Jõgeva

Kultuurimini steerium

30.11.25-

3898.- 7796.- Käimasole

v

Kostüüminäitus Estonia Teatri etendustelt Põltsamaal

Eesti Kultuurkapita li Jõgevamaa ekspertgrupp

märts 2025 280 468 lõpetatud

Tapiku raamatukogu 105. aasta tähistamine Põltsamaa

Eesti Kultuurkapita li Jõgevamaa ekspertgrupp

oktoober 2025 500 564 lõpetatud

B. Alveri omaloomingukon kursile laekunud tööde kogumiku väljaandmine Jõgeva

Eesti Kultuurkapita li Jõgevamaa ekspertgrupp

19.05.25- 30.10.25

800.- 1400.- Lõpetatud

Üle-eestiline omaloomingukon kursi korraldamine Jõgeval

Eesti Kultuurkapita li Jõgevamaa ekspertgrupp

19.08.25- 29.11.25

700.- 1309.- Lõpetatud

Lastekaitsepäeval Teadusteatri teadus- show korraldamine Mustvees

Eesti Kultuurkapita li Jõgevamaa ekspertgrupp

mai-juuni 390.00 685.00 Lõpetatud

Projektide rahastuse toel saime läbi viia maakonna raamatukoguhoidjatele nende tööd toetavaid erialaseid koolitusi ning raamatukogu külastajatele kohtumisi kirjanikega. Projektitoetuste abil korraldati erinevaid töötube nii täiskasvanutele kui noortele, lastele. Raamatukogude üritused on olulised hariduslikud ja sotsiaalsed tugisambad, mis aitavad kaasa kogukonna arengule ja inimeste heaolule ning tänu projektitoetustele on üritustel osalemine tasuta. Maapiirkonnas on tihti raamatukogu ainuke avatud koht, kus kohtuda avaliku elu tegelastega ja osaleda huvitavatel vestlusõhtutel. Raamatukogudes toimuvad üritused toovad kokku erineva taustaga inimesi, edendades sotsiaalset suhtlust ja kuuluvustunnet. Raamatukogudes korraldatud ürituste mõju on piirkonnale alati positiivne. Ühtlasi on üritused heaks reklaamiks raamatukogudele. Aruandeaastal keskenduti suures osas Eesti Raamat 500 teema-aasta tähistamisele.

2.3 Personal

vald Töötajat e arv

Täidetud töökohtade arv (FTE)

Jõgeva 15 13,6 Mustvee 10 7,5

10

Põltsamaa 14 12,4 Maakond kokku 39 33,5

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Töötajate arv vähenes Jõgeva vallas 1 inimese võrra, töökohtade arv ei muutunud. Veebruaris lahkus omal soovil töölt Kaarepere raamatukoguhoidja. Uut töötajat ei otsitud, vaid pakuti Saduküla raamatukoguhoidjale võimalust töötada kahes haruraamatukogus. Töötaja töötab täiskoormusega. Aasta lõpus siirdus pensionile pikaaegne Sadala haruraamatukogu raamatukoguhoidja, kes töötas seal 43 aastat.

Mustvees ja Põltsamaal personali osas muudatusi ei olnud.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Raamatukoguhoidja kutse sai üks Jõgeva valla töötaja.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude arv, kust koolitustel osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 3 Digi- ja meediapädevused 3 Isikuandmete kaitse ja autoriõigused Klienditeenindus 3 Kogude kujundamine ja haldamine 3 Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine Kultuur ja kirjandus 3 Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste teenindus

Meeskonnatöö ja koostööoskused 3 Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud

3

Teenuste pakkumine ja arendus 3 Terviseedendus, liikumisharrastus 1 Muu (nimetada)

Jõgeva maakonnas on reformide järel kolm registrikoodiga raamatukogu. Koolitusteemadest oli fookuses kultuur ja kirjandus. Omandatud teadmisi saab raamatukoguhoidja otseselt oma töös rakendada. Osaleti digi- ja meediapädevuste koolitusel. Selleks, et aidata lugejatel hinnata kriitiliselt infoallikate usaldusväärsust ja õpetada ära tundma valeinfot, peab raamatukoguhoidja olema pädev neid hindama. Raamatukoguhoidjate igapäevatöö osa on õpetada/tutvustada kasutajatele erinevaid e-teenuseid (nt digikogud, e-ajakirjad, andmebaasid). Koolitused aitavad raamatukoguhoidja igapäevatööd paremini korraldada ja erialaliselt ennast täiendada.

11

Maakonnakeskraamatukogu poolt korraldatud koolitused:

Täienduskoolituste korraldamisel lähtutakse „Raamatukoguhoidjate kutsestandardist“. Maakondlikud täienduskoolitused finantseeritakse Põltsamaa Raamatukogu ja maakonna raamatukogude vahel sõlmitud teenuste lepingute ning saadud projektitoetuste alusel. Põltsamaa Raamatukogu, maakonnaraamatukogu ülesannetes, korraldas Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatele seitse erialast kokkusaamist.

 Keerulised kõnelused kliendiga. Raamatukogus. Ingrid Polis, Kaja Loel RaRa-st (6 ak/h);

 "Kolleegilt kolleegile" Gert Kiiler (kirjanik, ajakirjanik, stsenarist, raamatukoguhoidja); Eleri Romantšuk (raamatusõber, raamatukoguhoidja), (6ak/h);

 „Eesti ajalugu – kuidas rääkida ajaloost põnevalt?“ kohtumine Jaak Juskega, 3 ak/h;  Õppereis Lõuna-Eestisse (Põlva Keskraamatukogu, Võru Keskraamatukogu, Rõuge

raamatukogu, F.R.Kreutzwaldi memoriaalmuuseum, Vastseliina Piiskopilinnus);  Projektikirjutamise koolitus Kersti Kurvits JAEK vabaühenduse konsultant (6 ak/h);  Kratimanamine algajatele; RaRa Laura Nemvalts, Meeri-Ly Muru (6ak/h);  Jõuluseminar, Kalevipoja Koja külastus (4ak/h).

Raamatukoguhoidjate suhtlemisoskuste areng aitab edendada tihedamat suhtlust kohaliku kogukonnaga. Lõuna-Eesti raamatukogudest (Põlva, Võru, Rõuge) kolleegidelt saadud kogemused inspireerivad teenuste mitmekesistamist. F.R.Kreutzwaldi memoriaalmuuseum ja Vastseliina Piiskopilinnus andsid teadmisi kirjandusest, ideid lugejate kaasamiseks, arusaama kultuuripärandi hoidmisest ning inspiratsiooni oma töö rikastamiseks. Koolituste ja kogemusõppe tulemusena on Jõgeva maakonna raamatukogud valmis pakkuma kaasaegseid, kogukonnale suunatud teenuseid. Paranenud oskused ja omandatud teadmised toetavad raamatukogu kui innovaatilise ja jätkusuutliku kultuuri- ning hariduskeskuse arengut.

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Üleminek uuele statistilise aruande keskkonnale tekitas töötajate hulgas hirme ja segadust. Aruande sisestamist sai alustada tavapärasest hiljem, alates 12. jaanuarist ja seda uude RAJU keskkonda. Selleks on igal sisestajal oma konto, kuhu sai sisse logida ID kaardiga. Maakonna peaspetsialist sai juhendada vaid niipalju, kui selleks ajaks infot oli. Kogu süsteem oli väga aeglane ja kohmakas, oli juhuseid, kus sisestatud andmed ei salvestunud ja tuli uuesti otsast alustada. Esines valemivigu, mis tekitasid segadust ja tuli käsitsi üle arvutada. Kui varasemalt sai maakondlik menetleja ise vead ära parandada, siis uues süsteemis sellist võimalus ei ole. See suurendas ja pikendas oluliselt kogu tööprotsessi. Oli juhuseid, kus sisestaja olid häiritud menetleja tehtud kirjalikest märkustest.

12

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Üldiselt võib töötingimusi Jõgeva maakonna raamatukogudes pidada headeks, kuigi väiksemaid murekohti on kõigis raamatukogudes.

Jõgeva linnaraamatukogus vajavad jälgimist laelambid, mis lähevad üsna tihti läbi. Probleeme on välisuksega. Sadala haruraamatukogus vajab uuendamist valgustus. Saduküla haruraamatukogus vajab remonti laenutusruumi põrand ja uuendamist laevalgustus. Siimusti haruraamatukogus uuendati sügisel elektrisüsteem. Kõige probleemsem on olukord Torma haruraamatukogus, kus ruumid on kitsad ja jahedad. Ruume köetakse elektriga. Valgustus vajab parendamist. Probleeme on veetorudega, mis kipuvad talvel külmade ilmadega jäätuma. Liikumispuudega inimeste raamatukogu külastamine praeguses asukohas on keeruline. On vajadus suuremate ja paremas seisukorras ruumide järgi. Ürituste korraldamiseks puudub võimalus. Mustvee valla raamatukogudel on kõigil head asukohad ja võimalused koostöö tegemiseks teiste asutustega. Ruumide seisukorrad on head. Põltsamaal soetati näitusesaali helisummutavad vaikusepesad, et parandada külastajate keskendumis- ja privaatsusvõimalusi. Põltsamaa raamatukogu peasissepääsu juures vahetati ära teekatteplaadid. Raamatukogu otsaukse lagunenud betoonist välistrepp asendati metallist trepiga. Trepi paigaldamise järgsed viimistlustööd on tegemata ning trepp ei ole kasutamisel turvaline. Lustivere harukogus vajab põrandakate uuendamist ja sein hallituse tõrjet.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

3

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle võimaluste kohta

3

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0 Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 23 Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

13

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse

13

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 8 Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul viisil tagatud parkimisvõimalus

10

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 18 Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 4

13

Jõgeva vallas on täielikult tagatud juurdepääs: Jõgeva, Vaimastvere, Palamuse raamatukogudes. Osaliselt on tagatud juurdepääs: Kaareperes, Kuremaal, Sadukülas. Juurdepääs puudub Laiusel, Sadalas, Siimustis, Tormas.

Mustvee vallas on juurdepääs erivajadustega inimestele võimalik Lohusuus, Saarel, Voorel, Kasepääl ja Rajal. Osaline juurdepääs võimalik Avinurmes ja Mustvees.

Põltsamaa valla raamatukogude taristu ei võimalda igakülgset juurdepääsu erivajadustega inimestele. Enamike raamatukogude juures ei ole korraldatud parkimisala (välja arvatud Puurmani, Aidu, Pajusi). Täielik või osaline juurdepääs on tagatud Puurmanis, Aidus, Põltsamaal, Lustiveres, Tapikul ja Pajusis. Juurdepääs puudub jätkuvalt Adavere raamatukogus.

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade arv

Kasutajate arv

Väljaannete laenutus 856 77 Kasutajakoolitus 0 0 Digipädevuste alane nõustamine 0 0 Muu (nimetada) 0 0

Koduteeninduse tarbijad on valdavalt eakad inimesed, kes ise kodust liikuma ei pääse. Maakonna raamatukogudes tehakse koduteenindust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Mustvee vallas on Ulvi teeninduspunkt ajutiselt suletud juba mitmendat aastat ja seetõttu on sealses kandis koduteenindus ainuvõimalik variant.

Kodukülastused ei ole pelgalt teavikute üleandmine, vaid pakuvad ka suhtlusvõimalust, mis aitab vähendada üksildust ja suurendada turvatunnet. Võimalus valida lugemisvara ja saada see koju kätte annab teenuse kasutajatele iseseisvuse ja väärikuse tunde. Koduteenus aitab hoida kogukonna liikmeid aktiivsete lugejatena ning toetab nende vaimset ja sotsiaalset heaolu.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

vald Teenused teistele

asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Jõgeva Klubid, seltsingud 9 282 Lasteaiad 7 95 Põltsamaa Hooldekodud 35 875 Lasteaiad 33 495 Kool 80 1200 Eakate klubi 3 400 Perepesa 1 20 Mustvee 0 0 Maakond kokku 168 3367

Raamatukoguhoidjad käivad lasteaedades ette lugemas ja lasteaia rühmad käivad raamatukogudes, kus tutvustatakse muuhulgas ka Lugemisisu programmi ja kutsutakse selles osalema. Samuti tutvustakse uusi raamatuid. Eakate klubides jt seltsingutes peetakse kirjandusega seotud loenguid, tutvustatakse raamatukogude teenuseid, võimalusi. Loengud ja

14

raamatututvustused erinevatele asutustele viivad kirjanduse inimesteni, rikastades haridus- ja kultuurielu ning toetades elukestvat õpet igas vanuses.

Põltsamaa Kingu Kodu psüühiliste erivajadustega kliendid külastavad regulaarselt (kord nädalas) Põltsamaa Raamatukogu lasteosakonda. Muinasjutuhommikul kuulatakse muinasjuttu, arutletakse loetu üle ja laenutatakse raamatuid.

Osutatavad teenused julgustavad inimesi külastama raamatukogu mitte ainult raamatute laenutamiseks, vaid kui avatud kohta, kuhu on oodatud kõik kogukonna liikmed jt huvilised. Tihti on raamatukogu maakohtades ainus koht, kus inimesed kokku saavad. Raamatukogutöötajad annavad oma tubli panuse, et külastajatel oleks raamatukogudes hea olla.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 0 Raamatukogusüsteem RIKS 25 Raamatukogusüsteem Sierra 0 Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 5 Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või laenutuskapi kaudu

23

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 2 Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0 Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 8 Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 1 Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 2 Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)

9

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot 0 Raamatukogus saab kasutada videostuudiot 0 Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0 Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 24 Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 23 Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või koopiamasinat

24

Raamatukogus saab värviliselt printida 10 Muud teenused: lamineerimine 5

Lisaks infotehnoloogilistele teenustele pakuvad raamatukogud muid teenuseid: bussipiletite ostmine, raamatute kiletamine, saali rent jt. Mustvee raamatukogus töötab Omniva postipunkt.

15

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Jõgeva valla haruraamatukogudest said uued AIP arvutid Torma, Vaimastvere, Palamuse ja Laiuse. Uue tööarvuti sai Saduküla haruraamatukogu töötaja.

Mustvee vallas osteti 2 arvutit -Mustveesse ja Avinurme.

Põltsamaa vallas soetati enamus raamatukogu töötajatele uued arvutid, osaliselt vahetati välja AIP-arvutid, Põltsamaa raamatukokku uus printer-koopiamasin. Infotehnoloogia uuendamine parandab raamatukogude teenuste kvaliteeti ja muudab raamatukogu veelgi olulisemaks kogukonna tugipunktiks. Iseteeninduslike teenuste kasutus

Maakonnas kokku tehti kiirpikendusi 14428 korral, raamatukappi telliti teavikuid 2764 tk, RIKSWEBi kaudu pikendati laenutustähtaega 247 korral; RITA kaudu laenutati 1422 teavikut, RITA pikendusi tehti 77 korral. Kohapealsed - RIKS laenutus 135843, RIKS pikendus 54565. Pikendusi kokku oli 69317, sellest iseteeninduslikud pikendused 14661, s.o 21,2 % koguarvust.

Maakonna kõikides raamatukogudes on raamatute tagastuskast, mida kasutatakse aktiivselt, enamasti nädalavahetusel ja pühade ajal. Nende kaudu tagastamise üle eraldi arvestust ei peeta. Lugejad kasutavad meelsasti e-kataloogi RIKSWEB, kus saavad ise laenutuste tähtaegu pikendada ja teavikuid reserveerida. Maakonnas on 3 laenutuskappi: Jõgeval, Sadukülas ja Põltsamaal. Raamatukappe kasutatakse igapäevaselt, nt Põltsamaal laenutati aasta jooksul raamatukapi kaudu 1054 korda. Laenutuskapp võimaldab lugejatel oma aega paindlikult planeerida ja tulla tellitud raamatutele järele neile sobival ajal 24/7. Jõgeva vallas kasutatakse laenutuskappi ka valla raamatukogude omavaheliseks teavikute vahetamiseks(ASL).

Kahes raamatukogus - Jõgeva linnaraamatukogu ja Põltsamaa raamatukogus on RITA laenutus- tagastusautomaat, sh Põltsamaal 2 tk. Raamatukogude viisi on kasutusaktiivsus väga erinev. Võimalik, et seda mõjutab laenutusautomaadi nähtavus raamatukogus. Kui Põltsamaal laenutati aasta jooksul RITA kaudu 1411 ja tagastati 1770 teavikut, siis Jõgeval oli laenutusi 11 ja tagastusi 198. Jõgeva lugejad on öelnud, et vajavad kohapeal raamatute soovitusi, tahavad rääkida raamatutest ja kirjandusest, aga automaadiga suheldes seda teha ei saa. Samas, lugejatele, kes soovivad raamatuid kiiresti tagastada, sobib RITA väga hästi.

3.3.3 Andmebaaside loomine ja teamebibliograafilise töö korraldamine

Maakonnaraamatukogu ei korraldanud aruandeaastal bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomist ja pidamist ning teatmebibliograafilist tööd.

16

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Jõgeva Raamatukogul on olemas kehtiv ja avalikustatud komplekteerimise põhimõtted ja säilitamise tähtajad. Dokument vaadatakse üle kahe aasta tagant ja vajadusel uuendatakse.

https://jogeva.lib.ee/wp-content/uploads/2025/02/JR-komplekteerimispohiotted-ja-sailitamise- tahtajad.pdf

Põltsamaa Raamatukogul on olemas kehtiv ja avalikustatud dokument „Põltsamaa Raamatukogu teavikute komplekteerimispõhimõtted ja säilitamise tähtajad”. Dokument on koostatud 2018. a ja uuendatud 2020. a.

https://www.poltsamaark.ee/documents/23138993/27390212/Teavikute+komplekteerimisp% C3%B5him%C3%B5tted+ja+s%C3%A4ilitamise+t%C3%A4htajad+2020.pdf/de5dcfb2- 0c79-411a-bee4-6af907e4b766?version=1.0

Mustvee Raamatukogu lähtub Põltsamaa Raamatukogu (maakonnaraamatukogu ülesannetes) komplekteerimise põhimõtetest.

Komplekteerimise põhimõtetes ei ole viimastel aastatel muudatusi tehtud.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Ringlus 2025. a.

Rmtk Laenutused kokku

Teavikud Ringlus

Mustvee vald kokku

33139 59767 0,55

Jõgeva vald kokku

100076 141470 0,71

Põltsamaa vald kokku

103696 101840 1,02

Maakond kokku

236911 303107 0,78

Hõlve (raamatukogu kasutavate inimeste osakaal) 2025. a

Rmtk Elanike arv Kasutajaid Hõlve %

Mustvee vald kokku

5148 1375 26,71

Jõgeva vald kokku

12835 3675 28,63

Põltsamaa vald kokku

9189 2809 30,57

Maakond kokku

27172 7859 28,92

Eelmise aastaga võrreldes on kõikides valdades hõlve vähenenud. Maakonnas kokku on hõlve vähenenud 3,2 protsendipunkti võrra.

17

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang

Kirjanduse komplekteerimisel on prioriteediks eesti autorite ilukirjandus, laste- ja noortekirjandus ning tõlkekirjandusest väärtkirjandus erinevatest sarjadest. Raamatukogutöötajad arvestavad raamatute tellimisel lugejate soovidega ja rahaliste võimalustega. Suurem nõudlus on ajaviitekirjandusele, eneseabi raamatutele, elulugudele, ajaloole. Lastele komplekteeritakse raamatuid vastavalt vanusele, koolilaste osas järgitakse õpetajate soovituslikke nimekirju. Tellitakse eesti lasteraamatute klassikuid, populaarsed on lasteraamatute sarjad. Võimalusel jälgitakse kõikide lugejarühmade vajadusi. Luulekogude tellimine oli valikuline, sest nende lugejaid on vähe. Lähtuti peamiselt autorist. Vähene teadmiskirjanduse tellimine. Palju ilmub nõuanderaamatuid (majanduse, investeerimise ja eneseabi).

Struktuuriüksus Kogud 01.01.2025

Juurdetulek Kustutatud

Kogud 31.12.2025 Ost annetus

Mustvee 61270 1601 250 3692 59429 Jõgeva 136899 4427 180 2570 138936 Põltsamaa 96924 2636 886 1419 99027 maakond kokku 295093 8664 1316 7681 297392

Tabelis on arvestatud raamatuid.

Ostetud raamatuid ühe elaniku kohta:

2024. a 2025. a Mustvee 0,41 0,31 Jõgeva 0,35 0,34 Põltsamaa 0,31 0,29 Maakonnas 0,35 0,32

Ostetud teavikute arv ühe elaniku kohta on vähenenud nii maakonnas kokku kui kõikides valdades, sh Mustvees kõige rohkem.

Struktuuriüksus Kulud teavikutele (euro) Sh raamatutele (euro) 2024 2025 Muutus

(+/-) 2024 2025 Muutus

(+/-) Mustvee 29825 29663 -162 25562 24862 -700 Jõgeva 86820 83446 -3374 71392 69378 -2014 Põltsamaa 55931 51052 -4879 42258 40567 -1691 Kokku 172576 164161 -8415 139212 134807 -4405

Aasta-aastalt vähenevad komplekteerimiskulud, st rahaeraldused teavikute ostmiseks kõikides valdades. Maakonnas kokku vähenes ainuüksi riigi toetus teavikute soetamiseks aruandeaastal võrreldes eelmise, 2024. aastaga 4880 euro võrra. Teavikute hindade tõusu ja rahaliste vahendite vähenemise tõttu saavad raamatukogud üha vähem uuendada oma kogusid. Sellest tulenevalt on ostetud raamatute arv ühe elaniku kohta languses. Komplekteerimiskulud ühe elaniku kohta maakonnas oli 6,04 eurot (Mustvees 5,76; Jõgeval 6,50, Põltsamaal 5,56 eurot), sellest kohaliku omavalitsuse panus 3,79 eurot (Mustvees 3,88; Jõgeval 4,62, Põltsamaal 2,57 eurot).

18

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Raamatukogu 2024. a 2025. a muutus Mustvee 4259 0 -4259 Jõgeva 12907 13949 +1042 Põltsamaa 13673 10485 -3188 Maakond kokku 30839 24434 -6405

Perioodika tellimise osas arvestatakse rahalisi võimalusi, kogude kasutatavust ja seost lugejate sihtrühmadega, püütakse tellida igale lugejarühmale midagi. Ajakirjad ja nädalalehed on väga loetavad ja laenutatakse palju, kuid väljaandeid saavad raamatukogud tellida hindade tõusu tõttu järjest vähem. Taaskord lõpetasid mõned päevalehed ja ajakirjad aasta jooksul ilmumise, põhjendades seda väljaandmise kallinemisega. Ilmumise lõpetanud ajalehtede/ajakirjade poolt pakuti võimalust asendada tellitu mõne teise ajalehe või ajakirjaga. Raha tagastamist ei pakutud. Ajalehti ja ajakirju soetati aruandeaastal 24434 euro eest, mis moodustas komplekteerimiskuludest 17,88% (2024. a 17,87%). Digiväljaannete ligipääsud on pabertellimustega kaasas ning neid saab kasutada AIP arvutites raamatukogutöötaja sisselogimisel. Lugejatele neid ei väljastata. Mustvee valla perioodika summad sisalduvad teavikute kuludes.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid ja elektroonilisi teavikuid 2025. a raamatukogudesse ei ostetud, sest puudub huvi.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Aasta lõpus soetati Põltsamaa Raamatukogu peakogusse lugemislauaga velotrenažöör, mis asub laste- ja nooreteosakonnas ning on üsna populaarne külastajate seas.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Kogud täienesid kogu maakonnas 8664 teavikuga, sellest 1316 saabus annetustena. Annetused moodustasid kogu juurdekasvust umbes 15%. Annetusi saadi eraisikutelt ja Hoiuraamatukogu kaudu erinevatelt asutustelt ja kirjastuste laojääkidena.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Jõgeva ja Põltsamaa valla raamatukogudes inventuure aruandeaastal ei tehtud. Mustvee vallas viidi läbi neli inventuuri: Kasepää, Raja haruraamatukogudes ja Lohusuu ning Ulvi välisteeninduspunktides.

Jõgeva maakonna raamatukogudes kanti maha aasta jooksul 7681 raamatut.

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Oma lugejaküsitlust sellel aruandeaastal ei tehtud. Lugejaküsitlus viidi läbi üle-eestiliselt.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Maakonnas kokku osales rahulolu uuringus 460 inimest, kes andsid kokku 4467 punkti. Maakonna rahuloluindeks oli 9,71.

19

Struktuuriüksus vastanuid

hinnangute summa

rahulolu indeks

Mustvee 61 599 9,82 Jõgeva 236 2283 9,67 Põltsamaa 163 1585 9,72 maakond kokku 460 4467 9,71

antud hindepunkte (mitu korda) Struktuuriüksus 10 9 8 7 6 5 3 2 1 Mustvee 56 2 2 1 Jõgeva 205 16 7 2 2 2 1 1

Põltsamaa 142 11 5 2 1 1 1

maakond kokku 403 29 14 4 1 4 2 1 2 Maksimumhinde (10p) andsid maakonnas kokku 403 vastajat (87,6%), 29 vastajat (6,3%) hindasid raamatukogude tööd 9 p, 14 vastajat (3%) 8 p vääriliseks. Kahjuks oli ka üksikuid väga madalaid hinnanguid.

Toodi välja, et töötajad on sõbralikud ja vastutulelikud, annavad asjatundlikke raamatute soovitusi. Meeldiv koostöö raamatukoguhoidjaga, kiire teenindus. Raamatukogu on tore koht, toredad igakuised kohtumised, ilusad näitused, võimalus ajalehti lugeda. Kiideti, et raamatukogu on pühapäeval avatud, teisalt sooviti, et rohkem raamatukogusid võiks olla pühapäeviti lahti. Meeldivad raamatukogus pakutavad lisavõimalused, sooviti, et oleks rohkem üritusi. Sooviti rohkem kirjanikke näha. Öeldi, et raamatukogus saavad kõik probleemid lahenduse. Erialakirjanduse valik võiks olla suurem. Tuntakse rõõmu, et raamatukogu pakub rohkem kui raamatuid – see on kogukonna, kultuuri ja õppimise koht. Väärtustatakse lastega tehtavat tööd ja digioskuste õpetamist (nt arvutikasutus eakatele). Kogud vastavad hästi erinevate huvigruppide ootustele, ka väiksemates haruraamatukogudes. Raamatute tellimine teistest raamatukogudest annab lugejale ligipääsu mitmekesisemale kirjandusele.

Keskkond- hubane, puhas, ilus ruum, valgusküllased ruumid, head kunstinäitused. Väga hinnatud on info jagamine uute raamatute kohta sotsiaalmeedias. Puudustena toodi välja, et raamatukogu saaks suuremad, paremad ruumid, raamatukogu võiks asuda keskuses, raamatukogus võiks olla rohkem eraldatud nurgakesi. Muretseti raamatukogu majandusliku olukorra pärast. Toodi välja raamatukogude vähene lahtiolekuaeg ja kellaajad, raamatukogud võiks olla õhtuti pikemalt avatud.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs

Maakonnas kokku on kasutajate käsutuses 36 AIP arvutit, sh Jõgeva vallas 16, Mustvee vallas 11 ja Põltsamaa vallas 9. AIP arvutite kasutamine erineb oluliselt kogude viisi. Kõige vähem 1 kord ja kõige rohkem 1349 korda. 2025. a jooksul registreeriti maakonnas kokku 3462 kasutuskorda, sh Jõgeva valla raamatukogudes 1125, Mustvee vallas 290 ja Põltsamaa vallas 2047 korda.

AIP arvuteid hangitakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Põltsamaa vallas vahetati aruande aastal välja enamik AIP arvuteid.

20

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Jõgeval ja Mustvees muudatusi ja uuendusi teeninduskorralduses ja teenustes ei olnud. Kui Põltsamaa keskkogus oli eelnevalt RIKS programmis eraldi koguna laste-ja noorteosakond ja täiskasvanute osakond. Aasta vahetusel ühendati kogud. Teenuse muutus kiiremaks ja lugejasõbralikumaks.

5.3.3 Lugejad (unikaalsed)

vald Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-) Jõgeva 3738 3675 -63 Mustvee 1495 1375 -120 Põltsamaa 2650 2809 159 Maakond kokku 7883 7859 -24

Lugejaid on juurde tulnud Põltsamaa valla raamatukogudes, 159 inimest. Mõnevõrra avaldas mõju Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu sulgemine 2024. a, seepärast kasutavad kooli õpilased kohustusliku/soovitusliku kirjanduse laenutamiseks rahvaraamatukogusid. Mustvee ja Jõgeva vallas on lugejaid jäänud vähemaks. Maakonnas tervikuna on lugejate arv vähenenud 24 inimese võrra. Jõgeva maakonnas on raamatukogude reform läbi viidud kõigis kolmes vallas ja seetõttu on statistilises aruandluses valdade koondites loendatud lugejaid unikaalsetena, st kui lugeja kasutab sama valla raamatukogu või haruraamatukogu, arvestatakse teda ühe lugejana.

5.3.4 Külastused

vald Külastused

2024 Külastused 2025

Muutus (+-)

Jõgeva 69355 64589 -4766 Mustvee 23605 22674 -931 Põltsamaa 57290 52859 -4431 Maakond kokku

150250 140122 -10128

Külastuste langus on ühtlane kõigis valdades, mis viitab pigem laiemale trendile, mitte üksikutele lokaalsetele probleemidele.

Võimalikud selgitused langusele on: e-raamatute ja veebiteenuste laialdasem kasutamine, elanike arvu vähenemine või vananemine, inimesed tarbivad infot ja meelelahutust üha rohkem digitaalsetest kanalitest.

5.3.5 Laenutused

vald Laenutused

2024 Laenutused 2025

Muutus (+-)

Jõgeva 101229 100076 -1153 Mustvee 33957 33139 -818 Põltsamaa 107735 103696 -4039 Maakond kokku

242921 236911 -6010

21

Jõgeva maakonna raamatukogudes tervikuna laenutuste arv langes, kuid mitmes haruraamatukogus laenutused tõusid (Adavere, Aidu, Palamuse, Siimusti, Kuremaa, Torma, Saduküla, Mustvee, Raja).

Langus võib olla seotud lugejate harjumuste muutumise, digiteenuste suurema kasutuse või muude väliste teguritega. Üldpilt näitab siiski jätkuvalt väga aktiivset raamatukogu kasutamist.

5.3.6 MIRKO teenus

Maakonna raamatukogud osalevad üleriigilises MIRKO teenuses, v.a Lohusuu ja Pajusi. Laenutusi tehti aruandeaastal MIRKO vahendusel maakonnas kokku 598, sh Jõgeval 164, Mustvees 67, Põltsamaal 367. Uus teenus on kasvutrendis ning toetab paindlikumat ja mugavamat ligipääsu teavikutele.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

2024 2025 muutus RVL välja

2385 4796 2411

RVL sisse

2346 5133 2787

Teavikute liikumine raamatukogude vahel on märgatavalt suurenenud. See viitab väga heale raamatukogude vahelisele koostöö toimimisele. Ilmselt mõjutab RVLi teavikute üha suurenevad hinnad. Peamiselt toimub RVL maakonna siseselt, kuid ka väljapoole, nt Järva ja Viljandi maakonna raamatukogudesse. RVL toimib tänu vabatahtlikele ja nn õhinapõhiselt, mis aga ei ole jätkusuutlik.

5.3.8 Infopäringud

vald Päringud 2024

Päringud 2025

Muutus (+-)

Jõgeva 173 148 -25 Mustvee 166 7 -159 Põltsamaa 236 116 -120 Maakond kokku

575 271 -304

Üldine trend viitab infopäringute vähenemisele, mis võib olla seotud kasutajate suurema iseseisva infootsingu, digikanalite kasutamise või muutunud teenusevajadustega. Enamus on teemapäringud, mis on seotud koduloo teemaga.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Jõgeva ja Mustvee valla raamatukogudes virtuaalüritusi, -koolitusi ja -näituseid ei korraldatud.

Põltsamaa raamatukogus oli virtuaalüritus „Mõistatute jõulukalender“, kus iga päev avanes uus mõistatus nii Facebookis kui kodulehel. Vastata sai elektrooniliselt ja paberil raamatukogus kohapeal. Osalema olid oodatud kõik vanuserühmad. Üritus ei ole järelvaadatav.

22

5.3.10 Tasulised teenused

 Printimine, paljundamine  Ruumirent  Üritused  Muu: lamineerimine, vanade raamatute müük, raamatute kiletamine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Struktuuri- üksus

Lugejad 2024

Lugejad 2025

Muutus (+/-)

Külast-d 2024

Külast-d 2025

Muutus (+/-)

Laenut 2024

Laenut 2025

Muutus (+/-)

Jõgeva 1286 1288 2 25597 24987 -610 15078 14 864 -214

Mustvee 438 366 -72 7949 7137 -812 3146 2 893 -253

Põltsamaa 1039 974 -65 17013 16 624 -389 16592 15 876 -716

Kokku 2763 2628 -135 50559 48748 -1811 34816 33633 -1183 Paraku õpilaste lugemishuvi väheneb, seda eriti keskastme (6.-8. klass) osas. Lapsed pigem kasutavad raamatukogu kohana kus oodata bussi, mängida lauamänge, raamatuid/ajakirju sirvida või lihtsalt olla. Lugejate arv on jäänud samaks vaid Jõgeval, mujal vähenenud. Laste arvu vähenemine piirkonnas mõjutab laste laenutuste ja külastuste arvu. Laenutuste arvu langus on ilmselt seotud muuhulgas laste eelistusest veeta üha rohkem aega digiseadmetes.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisel ja arendamisel on väga tähtis lugejate huvisid arvestav ning väärtkirjandust sisaldav kogu. Raamatukogud teevad tööd selle nimel, et laste ja noorte lugemisharjumusi hoida ja parandada. Maakonnas toimub laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine koostöös koolide ja lasteaedadega. Jälgitakse Lastekirjanduse Keskuse soovitusi ning et oleks komplekteeritud oluline ja auhinnatud eesti autorite uudislooming. Õpetajad küsivad raamatukogust raamatute eksemplaarsuses kohta, et oleks teada, mida ja kui palju raamatukogu saab anda lastele lugemiseks. Tehakse RVL-i, laenutades vajalikke raamatuid oma valla piires ja maakonna teistest valdadest. Koolide soovitatud raamatutele soetatakse võimalusel lisaeksemplare. Lugejagrupid on olemasolevate teavikutega rahul ja arvestades lugejate soove, saab eksemplare juurde tellida.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Lugemisharjumuste kujundamine lastes algab juba nende sündides. Uutele ilmakodanikele kingitakse Kultuuriministeeriumi ja Lastekirjanduse Keskuse poolt välja antud „Pisike puu“ raamat. Raamatukogu esindaja käib valla korraldatud beebide vastuvõtul raamatut üle andmas. Lugemisharjumust lastes kasvatada-arendada tuleb varakult, suurim roll on siin kodu-lasteaed- kool-raamatukogu koostööl. Lastele suunatud ürituste peamine eesmärk on tutvustada neile kirjandust, panna nad kaasa mõtlema ja seeläbi innustada lugema.

Lastele ja noortele mõeldud vabariiklikud projektid on väga tänuväärt ja toovad lapsi raamatute juurde. Ettelugemine, kirjandust tutvustavate tundide korraldamine, erinevate tähtpäevade teematunnid, loetu analüüsimiseks joonistamine, kirjanduse teemaliste viktoriinide

23

korraldamine, kirjanikega kohtumised – kõik need tegevused innustavad lapsi raamatutega tutvust tegema.

 Lugemisisu projekt tõestab juba mitmendat aastat oma eesmärki. Projekti käigus pakutakse teematunde. Lapsed, kes osalevad ja täidavad lugemispassi, saavad kevadel väikese kingituse.

 Üle aasta toimuv Nukitsa konkurss on hea võimalus tutvustada lastele ja noortele raamatuid.

 Vabariikliku 4. klasside ettelugemisvõistluse ettevalmistused tehti raamatukogudes kohapeal. Maakondlik voor toimus Põltsamaa Raamatukogus. Võistlusel osales 13 õpilast. Tallinna võistlema sõitis Eleonora Allik Puurmani Mõisakoolist.

 3. – 4. klasside kirjandusmängu eelvoorus osalesid Mustvee ja Põltsamaa lapsed. Eesti Lastekirjanduse Keskuses käisid võistlemas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lapsed.

 Tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva, emakeelepäeva, põhjala kirjanduse nädalat, lastekirjanike tähtpäevade puhul raamatute väljapanekud jne.

 Koostöös kooliga toimub juba aastaid Põltsamaal Eesti lipu päeva tähistamine. 5. kasside õpilastele, kus räägitakse Eesti lipu ajaloost, vaadatakse katkendit filmist “Tuulepealne maa”, õpilased täidavad teemalisi töölehti.

 Septembrist maikuuni toimus Jõgeva linnaraamatukogu lasteosakonnas 9 muinasjutuhommikut “Külas muinasjutul”, kus lapsed kuulasid muinaslugusid, loeti uuemaid raamatuid, joonistati ja meisterdati vastavalt hommiku teemale.

 Palamuse haruraamatukogus traditsiooniline „Suure pannkoogiteoga suurde suvesse“ – kooliaasta lõpus 1. klassi õpilastele suunatud üritus koos viktoriini, mängude ning koogiküpsetamisega.

 Laiuse haruraamatukogus korraldati taas 6. klassile ööraamatukogu. Koos loetakse, viiakse läbi arvamismäng ja raamatukoguhoidja tutvustab uuemat kirjandust. Lapsed ööbivad raamatukogus. Laiusel toimus orienteerumine raamatute maailmas.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.

Üritused/tegevused 2024

Üritused/tegevused 2025

Muutus (+-)

1090 981 -109

Üritused/tegevused Arv Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 78 Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 326 Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 71 Kontserdid või muusikasündmused 7 Kunsti- või käsitöönäitused 79 Lugejamängud ja -võistlused 20 Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud kirjandussündmused

95

24

Üldharivad loengud ja töötoad 136 Muud (tähtpäevad, kirjandusklubid, laadad, „Unustatud mõisad“, keeleõpe jm)

169

Eesti Raamatu Aasta 2025 sündmused ja kirjanduse väärtustamine

- Maakondliku raamatuaasta pidulik avamine jaanuaris Jõgeval konverentsiga „500 aastat trükitud mõtteid“.

- Eesti Raamatu Aasta avasündmused, kirjanduspäevad, teemanäitused ja fondi tutvustamine tõid fookusesse eesti kirjanduse, lugemiskultuuri ja kirjakeele ajaloo ning ärgitas lugemishuvi eri vanuserühmades. Raamatukogu roll kultuuripärandi hoidjana sai selgelt esile tõstetud.

- Raamatuaasta vaiba tikkimine ärgitas kogukonna liikmeid tegutsema nn ühise eesmärgi nimel, andes oma olulise osa eesti kirjakeele ajaloopildi valmimisel.

- Maakonna raamatukogude teematundides avanes Palamuse muuseumis pakitud „Oskar Lutsu kohver”, mis sisaldas erinevaid nuputamisülesandeid, puslesid ja lauamänge "Kevade" kohta ning tutvustas kirjaniku pere ajalugu piltides.

Kohtumised külalistega

- Kohtumised kirjanike, teadlaste, arstide, nõustajate, ajaloolaste ja teiste oma ala spetsialistidega avardas kogukonnaliikmete silmaringi, pakkus praktilisi teadmisi (kirjandus, tervis, toimetulek, ajalugu, turvalisus, jm) ning kinnistas raamatukogu kui usaldusväärse ja mitmekülgse teadmuskeskuse rolli.

Raamatukogude tähtpäevad ja kogukonnasündmused

- Raamatukogude juubelite: Sadala 145, Vaimastvere 115, Voore, Saare ja Kasepää haruraamatukogu 110, Tapiku 105 tähistamine tõi esile raamatukogude olulisust, vajadust ja jätkusuutlikkust kogukonna toimimises, suurendas kogukonna ühtekuuluvustunnet.

- Raamatukoguhoidjad osalesid kogukonna korraldatud sündmustel (kohvikutepäev, lastekaitsepäev jt).

Näitused

- Foto-, käsitöö-, kostüümi-, kunsti- ja teemanäitused rikastasid kultuuriruumi, tõid raamatukokku uusi sihtrühmi ning pakkus ka kohalikele loojatele eneseväljendusvõimalust. Näitused aitasid muuta raamatukogu atraktiivseks ja elavaks kultuurikeskkonnaks.

Õpitoad ja kogukonda kaasavad praktilised tegevused

- Töötoad (kinkekarbi meisterdamine, raamatute voltimised, järjehoidja meisterdamine, kaartide valmistamine, seebivalmistamine, digipädevused, rahatarkuse jm õpitoad), koduloo- ja ajaloopäevad ning kogukondlikud väljasõidud toetasid elukestvat õpet, pärandioskuste säilitamist ja kogukonnasuhete tugevdamist. Raamatukogu roll kogukonna kohtumis- ja õppimiskohana suurenes.

25

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused 2024

Koolitused 2025

Muutus (+-)

426 180 -246 Põhilised koolitusteemad: raamatukogu teenuste ja e-keskkondade (RITA, RIKSWEB) ning digitaalsete infoallikate kasutamine, sh ajalehtede lugemine DIGARi kaudu, digitaalsed teenused ja e-teenused; tehnoloogia ja tarkvara koolitused; teabe otsimine ja hindamine. Vanematele inimestele suunatud koolitused: kuidas kasutada arvutit ja internetti, et saada teavet ja meelelahutust või hoida ühendust pereliikmete ja sõpradega. Lastele ja noortele suunatud koolitused: lugemisoskuse arendamine, et aidata neil arendada lugemisoskust ja -huvi. Õppimisressursid lastele: kuidas kasutada raamatukogu pakutavaid õppematerjale ja digitaalseid tööriistu koolitööks.

Raamatukogud pakutavate koolituste eesmärk on arendada inimeste oskusi, teadmisi ja pakutavate teenuste kasutamise võimekust. Kõik need koolitusteemad aitavad inimestel paremini navigeerida digitaalses maailmas, arendada oma isiklikke ja tööalaseid oskusi ning saada väärtuslikku tuge igapäevaelu ja õppimise vallas.

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine, teeninduse käigus ette tulev infootsingu, meediakirjaoskuse ning arvuti- ja nutiseadmealane juhendamine on viimastel aastatel raamatukoguhoidjate igapäevane lisatöö, mis võtab suure osa ajast, kuid ei arvestata koolitusena.

5.5.2 Koostööpartnerid

Peamised koostööpartnerid on piirkonna koolid ja lasteaiad, maakonna teised raamatukogud, muuseumid. Lisaks tehakse koostööd rahvamajadega, huvikoolidega, noortekeskustega, muuseumidega, sotsiaalkeskustega, (eakate) klubide ja seltsidega, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega, Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupiga, kohaliku trükiajakirjandusega ja Põltsamaa Raadioga. Tihe on koostöö Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ja Rahvusraamatukoguga.

Koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonidega on olnud edukas, rikastades kogukonna kultuuri- ja hariduselu. Erinevad partnerid on aidanud kaasa raamatukogu mitmekesise tegevuse kujundamisele ning koostöö peaks tulevikus kindlasti jätkuma, oluline on suurendada koostööd rahvusvaheliste partneritega.

Jõgeva Raamatukogu direktor kuulub ERÜ juhatusse ja Rahvaraamatukogu nõukogusse.

26

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

 Raamatukogu koduleht  KOV-i koduleht  Sotsiaalmeedia (Facebook)  Raadio  Televisioon  Ajalehed, ajakirjad – maakonnaleht Vooremaa, vallaleht, kohalik leht  Välireklaam (plakatid, ülevallalised LED-ekraanid)  Muud (suuline, asutuste siseveebid, valla kultuurikalender, meililistid, infotahvlid

erinevates asutustes)

Kõige kiiremini liigub info Facebooki gruppides, kus on suur ja aktiivne kasutajaskond. See võimaldab operatiivselt teavitada sündmustest ning jõuda erinevate sihtrühmadeni. Oluline roll on Põltsamaal kesklinna suurel LED-ekraanil, mis püüab möödujate tähelepanu ja suurendab ürituste nähtavust linnaruumis. LED-ekraanid on Põltsamaa vallas paigaldatud ka erinevatesse avalikesse asutustesse, sh kauplused. Ajalehed ja raadio aitavad jõuda eelkõige eakama sihtrühmani ning toetavad ametlikumat teavitust. Väga oluliseks peetakse suust-suhu levivat infot ja vahetut kontakti. Isiklik soovitus ja positiivne kogemus on kõige usaldusväärsem turundusviis.

Turundus ja nähtavus ei piirdunud üksnes sündmuste reklaamimisega, vaid hõlmas ka aktiivset sõnavõtte erialastel ja avalikel üritustel.

Jõgeva valla raamatukogud kasutavad aegajalt tasu eest maakonna ajalehte Vooremaa ürituste reklaamimiseks. Mustvee ja Põltsamaa tasulist reklaami kasutanud ei ole.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Jõgeva Raamatukogu

 Kogumik omaloomingukonkursil esile toodud töödest 2010-2024 „Betti Alveri jälgedes 2010-2024“ Koostajad Kristi Pukk, Jaana Koppel

 Jõgeva Valla Teataja, 08.05.2025, lk. 5 Contra käis Palamuse raamatukogus, Ene Seppa.  Jõgeva Valla Teataja, 06. 11. 2025, lk. 6, Palamuse raamatukogus käis külas Sander

Loite, Ene Seppa  Vooremaa 21.01.2025 lk 3 „Konverentsiga saab avapaugu Eesti raamatu aasta Jõgeval“,

Kristi Pukk  Vooremaa 21.02.2025 lk 10 "Kuidas ikkagi kommunikatsiooni ära tunda?" Kristi Pukk  Raamatukogu 14.03.2025 1/25 lk 21 „Kogemuspäevad: inspiratsiooni- ja

koostööplatvorm“, Kristi Pukk  Vooremaa 2.09.2025 „Jõgeva kogudus reisis Setomaale“, Jaana Koppel  Vooremaa, 12. 09.2025, lk 5 „Martin Algus oma lapsepõlvemaa“, Tiina Mihhailov  Vooremaa 26.09.2025 lk 5 „Lübecki leheküljed – raamatuaasta reis hansalinna“, Kristi

Pukk  Vooremaa 23.12.2025 lk 3 "Jõgeva raamatukogu pälvis „Tervist edendava töökoha“

märgise“, Kristi Pukk

27

Põltsamaa Raamatukogu

 Põltsamaa Valla Sõnumid 16.01. 2025,nr 224, lk 5 Eestikeelse raamatu juubeliaasta Põltsamaal, Viivika Lepp

 Põltsamaa Valla Sõnumid 23.01. 2025, nr 225, lk 4 Alguse sai inspireeriv loengusari "Küsida võib kõike", Viivika Lepp

 Põltsamaa Valla Sõnumid 13.03.2025, nr 232, lk 4 Teatrikostüümid esitlevad end taas Põltsamaal, Viivika Lepp

 Põltsamaa Valla Sõnumid 3.04.2025, nr 235, lk 5 Põltsamaa Raamatukogu kirjandusklubi külaliseks oli Kai Aareleid, Viivika Lepp

 Põltsamaa Valla Sõnumid 02.05.2025, nr 239, lk 5 Kirjandusklubi külaliseks oli Jaak Valdre, Riina Holtsmeier

 Põltsamaa Valla Sõnumid 10.07.2025 nr 248, lk 3 Põltsamaal mälestati vaimupärandi hoidjat Jaan Roosi, Viivika Lepp

 Põltsamaa Valla Sõnumid 27.11.2025 nr 267, lk 5 Luuleõhtu Põltsamaa Raamatukogus, Viivika Lepp

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Uue aasta peamised eesmärgid:

 Jätkata raamatukogu teenuste arendamist ning säilitada praeguste tegevuste stabiilsus;  Osaleda tugeva partnerina kultuurisündmuste korraldamises, samas ise aktiivselt üritusi

korraldades;  Raamatukoguhoidjate täiendkoolitamine võimaluste piires;  Rahastuse taotlemine projektidest koolitusteks ja sündmuste korraldamiseks;  Raamatukoguhoidjate töö väärtustamine, sisekliima parendamine;  Jätkata lasteaedade ja koolidega aktiivselt koostööd lugemisprogrammide,

teematundide ja kirjandusürituste raames;  Raamatukogu kui kogukonnakeskus, erinevad tegevused raamatukogudes;  Turundus ja nähtavuse suurendamine;  Põltsamaa Raamatukogu arengukava koostamine.