Kiri

EELNÕU

06.04.2026

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Toompea aprill 2026 nr

Päevakorrapunkt nr ...

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2025. aasta ülevaade

1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18. veebruari 2015 otsusega vastu

võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2025. aastal.

2. Kultuuriministril anda Riigikogule punktis 1 nimetatud ülevaade riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames.

3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

ÜLEVAADE „EESTI

SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE

AASTANI 2030” ELLUVIIMISEST 2025. AASTAL

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

Kultuuriministeerium

Tallinn 2026

3

SISUKORD

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1. Hetkeolukorra ülevaade ............................................................................................................... 8

1.1. Sport arvudes ........................................................................................................................... 9

1.2. Spordivaldkonna rahastamine .............................................................................................. 15

2. Liikumisharrastuse edendamine ............................................................................................... 20

2.1. Liikumisaktiivsuse tegevuskava ........................................................................................... 21

2.2. Treeneri tööjõukulu toetuse meetme lühianalüüs ............................................................... 25

2.3. Treenerikutse süsteemi arendamine .................................................................................... 30

2.4. Lasteaedade liikumis- ja sportimisvõimaluste kaardistamise uuring ................................ 31

3. Saavutusspordi arendamine ...................................................................................................... 34

3.1. Muudatused spordialaliitude rahastamisel ......................................................................... 35

3.2. Rahvusvaheliste võistluste toetamine ja mõju .................................................................... 38

3.3. Team Estonia tegevused ....................................................................................................... 42

4. Aus ja turvaline sport ................................................................................................................. 44

4.1. Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine ......................................................... 45

4.2. Kokkuleppemängude uuringu tulemused ............................................................................ 46

5. Rahvusvaheline tegevus ja projektid ......................................................................................... 50

5.1. Kultuuriminister valiti WADA asutavasse kogusse .............................................................. 51

5.2. Erasmus+ projekt Action+ ..................................................................................................... 52

5.3. Erasmus+ projekt “Shaping EU Sport” .................................................................................. 55

5.4. Eesti spordiregistri rahvusvaheline tutvustamine ................................................................ 57

5.5. Erasmus+ projekt loodusradade arendamiseks .................................................................. 58

5.6. Erasmus+ projekt liikumisharrastuse edendamiseks ......................................................... 59

6. Vaade tulevikku .......................................................................................................................... 60

4

SISSEJUHATUS

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002

Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe- tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia- dokument „Eesti spordipoliitika põhi alused aastani 20301“ (edaspidi „Sport 2030“) määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visioo- ni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengu suunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervista- va, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutus- liku ning sotsiaalse toimega osa, mis mit- mekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja ma- jandustegevusse.

Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja kavandatud tegevust, kusjuures tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinses ülevaates on toodud välja eelkõige need uued tegevused, mille riik ja spordi- organisatsioonid viisid ellu 2025. aastal või milles toimus varasemaga võrreldes oluline areng.

Spordiaasta 2025 oli spordile omaselt täis ootamatusi, pakkudes kuhjaga emotsioone nii spordiväljakutel, terviseradadel kui ka tri- büünidel.

Jaanuari lõpus toimusid Tallinna Tondiraba Jäähallis Euroopa meistrivõistlused iluuisu- tamises, kus Niina Petrõkina tuli esimese Eesti iluuisutajana Euroopa meistriks. Ilu- uisutamise Euroopa meistrivõistlused tõid Tallinnasse üle 2000 väliskülalise. Võistluse majanduslikust mõjust on võimalik pikemalt lugeda käesoleva aruande 3. peatükis.

Veebruaris käsitleti Riigikogus esimest korda olulise tähtsusega riikliku küsimusena spor- ti. Arutelu teemaks oli „Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma“.

Veebruaris alustas Spordikoolituse- ja Tea- be Sihtasutuse juhatuse liikmena tööd se- nine Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Jarko Koort. Sihtasutuse senine juht Toomas Tõnise oli otsustanud oma 45 aasta pikkusele spordijuhi tööle joone alla tõmma- ta. Sihtasutusel on oluline roll treenerikutse süsteemi rakendamisel ja arendamisel ning treeneri tööjõukulu toetuse eraldamisel. Mõ- lemas teemas toimunud arengutest 2025. aastal on võimalik lugeda käesoleva aruan- de 2. peatükis.

Märtsis sõlmisid Eesti Reformierakond ja Erakond Eesti 200 koalitsioonileppe ehk valitsus liidu programmi aastateks 2025– 2027. Leppest ei puudunud ka spordi ega liikumisharrastusega seotud punktid.

12. mail alustas Kultuuriministeeriumi spor- di asekantslerina tööd senine Eesti Olümpia- komitee Team Estonia juht ning alaliitude koordinaator Raido Mitt.

5

Mais otsustas FIBA Euroopa juhatus, et Eesti on üks 2029. aasta korvpalli EM finaalturniiri alagrupiturniiri korraldajariik. Teisteks EMi võõrustajateks kinnitati Hispaania, Kreeka ja Sloveenia. Populaarse spordiala finaalturnii- ri Eestisse toomisele aitas kaasa ka 2024. aastal loodud toetusmeede suurvõistluste Eestis korraldamise toetamiseks, millest on võimalik pikemalt lugeda käesoleva aruande 3. peatükis.

Juunis võttis riigikogu vastu spordiseaduse muudatused, millega ajakohastati spordi- eetika reeglite järgimist, muudeti spordi- ürituste korraldamise nõudeid ja suurendati vabatahtlikele kohtunikele makstava hüviti- se piirmäära. Valdav osa muudatusi jõustus 20. juulil. Spordiürituste korraldamise nõue- te muudatustest on võimalik pikemalt luge- da aruande 4. peatükist.

Juulis sõideti aastase vaheaja järel Peip- si ääres ja Lõuna-Eesti teedel taas auto- ralli MM-etapp – Rally Estonia. Võistlus tõi

Lõuna- Eestisse üle 50 000 inimese. Ürituse majandusliku mõjuga on võimalik täpsemalt tutvuda aruande 3. peatükis.

Augusti lõpus ja septembri alguses suun- dus üle 10 000 eestlase Riiga, kus toimusid korvpalli Euroopa meistrivõistlused. Eestla- sed värvisid Riia spordihalli siniseks ja Eesti koondis mängis justkui oma kodus täismaja publiku ees. Eesti koondise rohkearvulist fän- niarmeed kajastati ka rahvusvahelistes mee- diakanalites, tuues taaskord tuntust Eestile.

Suvel toimusid taaskord ka suured liikumis- harrastuse üritused nagu IRONMAN Tallinn ja Tallinna Maraton. Tallinnas kümnendat korda toimunud triatlonifestival tõi kohale rekordi- lised 5000 osalejat 90 riigist. Tallinna Mara- toni kõikidele kavas olnud distantsidele kok- ku registreeris rekordiliselt 32 016 jooksjat ja liikumisharrastajat 93 riigist. Nende ja teiste majandusliku mõjuga seotud meetmest toe- tatud ürituste majandusliku mõjuga on või- malik tutvuda käesoleva aruande 3. peatükis.

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

6

23.–30. septembrini toimunud üleeuroopa- lise spordinädala ning terve septembri kest- nud liikumiskuu raames toimus ligi 1200 lii- kumissündmust ja registreeriti üle 234 000 osaluskorra. Spordinädal toimus Eestis 11. korda ja selle korraldajaks oli SA Liikumis- harrastuse kompetentsikeskus. Sihtasutus on riigi peamine partner liikumisharrastuse edendamisel. Detsembris valiti SA Liikumis- harrastuse kompetentsikeskus juhatuse uueks liikmeks sama asutuse senine koos- töösuhete juht Maiu Merihein. 2022. aastast sihtasutuse juhiks olnud Alo Lõokese viima- ne tööpäev oli 2. detsembril. Liikumisaktiiv- suse olukorrast Eestis ja 2025. aasta olulis- test tegevustes on võimalik pikemalt lugeda käesoleva aruande 2. peatükis.

Septembri lõpus valiti kultuuriminister Heidy Purga üheks Euroopa Liidu liikmesriikide esindajaks Rahvusvahelise Dopinguagen- tuuri (WADA) Asutavas Kogus. Pikemalt on sellest kirjutatud käesoleva aruande 5. pea- tükis.

Septembris toimunud 2026. aasta riigi- eelarve kõnelused tõid spordivaldkonna jaoks lisaraha järgmistesse valdkondades- se: Team Estonia toetus suurenes kahe mil- joni euro võrra, rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetus samuti kahe miljo- ni euro võrra ja treenerite tööjõukulu toetus ühe miljoni euro võrra. Muudatustest spordi- alaliitude rahastamisel on võimalik pikemalt lugeda käesoleva aruande 3. peatükis.

Oktoobris toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Uued juhid saavad nüüd järgmise nelja aasta jooksul kaasa aidata liikumis võimaluste parandamisele ja spordi- taristu arendamisele oma piirkonnas.

Novembris peeti Jaapani pealinnas Tokyos 25. kurtide olümpiamängud. Eesti spordi- ajalugu tegi Tanel Visnap, kes võitis kolm kuldmedalit: 100 meetri jooksus, 200 meetri jooksus ja kaugushüppes.

Fo to

: K ul

tu ur

im in

is te

er iu

m

7

Eesti ujumisspordi ajalugu tehti 7. detsemb- ril, kui viie minuti jooksul võideti kaks kuld- medalit. Esmalt tuli 50 meetri selili ujumises Euroopa meistriks Ralf Tribuntsov ning seejärel 50 meetri rinnuliujumises Eneli Je- fimova. Neli päeva varem võitis Jefimova 100 meetri rinnuliujumise. Team Estoniast ja Eesti sportlaste sportlikest tulemustest on võimalik pikemalt lugeda aruande 3. pea- tükis.

Tallinn kandis 2025. aastal esimese Balti riigi linnana Euroopa spordipealinna tiitlit. Spordipealinna põhiprogrammi raames toi- munud treeningutest ja väljakutsetest võttis aasta jooksul osa rohkem kui 30 000 ning pealtvaatajana sai sündmustest osa 21 000 inimest.

Sarnaselt varasematele aruannetele antak- se põhjalik ülevaade spordivaldkonna olu- liste arvnäitajate muutumisest Eesti spordi- registri andmete põhjal. Aruande viimane peatükk annab ülevaate järgmiste aastate väljakutsetest.

„Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Valit- sus alates 2016. aastast igal aastal Riigi- kogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vaba riigi Valitsuse seaduse kohaselt on sport Kultuuriministeeriumi valitsemis- alas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuri- ministeerium. Kuna „Sport 2030“ on vald- kondadeülene dokument, on ka see aruanne valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonda kuuluvate organi- satsioonidega. Suured tänud kõigile, kes on aruande valmimisse oma sisendi andnud.

Aruande elektrooniline versioon on leitav veebis: www.spordiregister.ee/aruanne/

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

8

2986 spordi-

organisatsiooni

+64 254 medalit

rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt

-19

526 spordikooli

+19

254 734 organiseeritud

harrastajat

+12 839

132 281 noort harrastajat

+4505

7406 treeneri

töökohta +242

4167 spordiobjekti

+95

4373 treenerikutset

+120

Eesti spordi põhinäitajad 2025 (muutus 2024. aastaga) Allikas: www.spordiregister.ee1. HETKE-

OLUKORRA ÜLEVAADE

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

9

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

12 9

83 9

12 9

40 2

13 0

83 9

14 2

88 8

13 6

83 0

15 2

72 2

15 7

00 7

17 5

96 8

18 1

19 5

18 4

48 1

19 2

11 4

18 4

33 7

19 3

27 4

22 5

84 8

24 1

89 5

25 4

73 4

1.1. SPORT ARVUDES

Harrastajaskond: 15 aastaga on harrastajate arv kahekordistunud

Spordiorganisatsioonide ja spordikoolidega seotud harrastajate arv jätkas kasvu ning ulatus aasta lõpuks 254 734 harrastajani. Eelmise aastaga võrreldes suurenes arv 12 839 võrra ehk 5%. Kasvu vedas eeskätt tee- nusepõhiselt korraldatud spordi harrasta- mine, mis võimaldab sportida paindlikult ja iseseisvalt – osaleda rühmatreeningutes, ka- sutada personaaltreeneri teenust või spordi- klubi ruume ja seadmeid. Teenuse põhiste harrastajate arvu suurenemine moodustas 62% kogukasvust ning nende koguarv tõu- sis 74 877 harrastajani, mis moodustab 29% kõigist harrastajatest. Traditsioonilistes treeningrühmades või indi viduaalse tree- ningplaani alusel harrastajate arv kasvas 4827 võrra ehk 3%, ja selliste harrastajate arv (179 857) moodustas 71% ehk endiselt valdava osa spordiklubide ja -koolide organi- seeritud spordi harrastajaskonnast. Harras- tajaskonna kogukasvust moodustasid 40% täiskasvanud naised.

Viimase 15 aastaga on organiseeritud spor- diga tegelevate harrastajate arv sisuliselt kahe kordistunud. Seejuures on COVID-19 pandeemia järgselt nelja aasta vältel lisan- dunud üle 70 000 harrastaja.

Kõige rohkem harrastajaid - 28 193 - oli seo- tud jätkuvalt My Fitnessi klubiga. Jõusaalis käijate arv ületas 50 000 piiri. Populaarse- mate spordialade esikümnes toimusid ka mõned liikumised – kergejõustik möödus korvpallist, võrkpall tennisest ja laskesport lükkas välja judo. Ainsana spordialadest kaotas harrastajaid jalgpall.

Noored harrastajad: ligi pooled tegelevad olümpiaaladega

Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seo- tud noorte (5-19-aastased) harrastajate arv kasvas 4505 võrra, jõudes aasta lõpuks 132 281 harrastajani. Samaealisest elanikkon- nast moodustasid organiseerunud noored harrastajad 57%.

Kui jaotada spordialad kolme gruppi – pal- limängud, olümpiamängudel kavas olevad spordialad ja mitte-olümpiaalad –, siis ligi pooled (48%) noortest harrastajatest tegele- vad olümpiamängudel kavas olevate spordi- aladega, pallimängudele kuulub 28% ja mit- te-olümpiaaladele 24%. Olümpiaalad võivad küündida ka 60%-ni (Hiiumaa) ja 14 maakon- nas on nad kõige arvukama harrastajaskon- naga. Erandiks on Raplamaa, kus ainuüksi jalgpall võtab 27% noortest ning esikolmi- kus on ka korvpall ja võrkpall. Nii kujunebki

Harrastajate arv aastate kaupa.

10

Kulturism ja fitness

Võimlemine

Jalgpall

Ujumine

Tantsusport

Kergejõustik

Korvpall

Võrkpall

Tennis

Laskesport

53 776

28 850

24 348

19 684

9046

8904

8846

7580

7455

5001

+6 173

+565

−295

+1176

+191

+402

+208

+378

+62

+669

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Lääne-Virumaa

Läänemaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

48%

60%

47%

38%

45%

47%

57%

36%

46%

35%

37%

54%

53%

45%

50%

26%

32%

30%

37%

39%

35%

33%

35%

36%

51%

29%

23%

39%

32%

36%

26%

8%

23%

25%

16%

18%

10%

28%

19%

14%

34%

22%

8%

23%

14%

OM-alad Pallimängud MOM-alad

Populaarsemad spordialad kogu harrastajaskonna arvult ja muutus viimase aasta jooksul

OM-alade, pallimängude ja MOM-alade osakaal noortest harrastajatest maakonniti

11

Raplamaal pallimängude osakaaluks 51% ja olümpiaalad jäävad kaugele selja taha.

Spordiorganisatsioonid: harrastajatega organisatsioonid erinevad maakonniti

Eesti spordiregistris oli 2986 spordiorga- nisatsiooni, neist 2750 tegutsevad (92%). Spordi aktiivse harrastamisega tegeles 2083 organisatsiooni (70%); ülejäänute põhitege- vus oli suunatud spordiürituste korraldami- sele või sporditegevuse toetamisele. Aasta jooksul lisandus spordiregistrisse 170 ning kustutati 106 spordiorganisatsiooni. Spordi- organisatsioonide personali (juhid, treenerid ja muud töötajad) koguarv suurenes 397 võrra ja ulatus 12 005-ni. Organisatsiooni- de haldussuutlikkus püsib kõrgel tasemel – 2025. aastal esitas Eesti spordiregistrile andmed 94% organisatsioonidest.

Noori harrastajaid oli 76% spordi harrasta- misega tegelevatest organisatsioonidest. Maakondlikud erinevused on seejuures mär- kimisväärsed: Järvamaal olid noored kaasa- tud üheksas klubis kümnest, Hiiumaal aga vaid napilt enam kui pooltes. Kutsega tree- nerid olid treeningtegevusse kaasatud 51% klubidest. Kui viies maakonnas ületas vas- tav näitaja 50%, siis Saaremaal oli kvalifit- seeritud juhendamine kättesaadav vaid alla 30% harrastajatega organisatsioonidest. Eesti meistrivõistlustel (põhiklass, juuniorid ja noored) jõudis medalini 34% harrastaja- tega klubidest. Saavutussport on kõige laia- põhjalisem Viljandimaal, kus 2025. aastal pälvis Eesti meistrivõistlustelt medali 42% klubidest. Suurim saavutuste kontsentrat- sioon ilmneb Läänemaal ja Saaremaal, kus sama näitaja oli 17%.

Kujundajale: OM-alade, pallimängude ja MOM-alade osakaal noor- test harrastajatest maakonniti

Maakond OM-alad pallimängud MOM-alad

Harjumaa 48% 26% 26%

Hiiumaa 60% 32% 8%

Ida-Virumaa 47% 30% 23%

Jõgevamaa 38% 37% 25%

Järvamaa 45% 39% 16%

Lääne-Virumaa 47% 35% 18%

Läänemaa 57% 33% 10%

Põlvamaa 36% 35% 28%

Pärnumaa 46% 36% 19%

Raplamaa 35% 51% 14%

Saaremaa 37% 29% 34%

Tartumaa 54% 23% 22%

Valgamaa 53% 39% 8%

Viljandimaa 45% 32% 23%

Võrumaa 50% 36% 14%

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Lääne-Virumaa

Läänemaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

74%

53%

76%

79%

91%

82%

85%

81%

72%

78%

74%

78%

80%

72%

79%

58%

38%

57%

44%

56%

50%

57%

35%

43%

42%

29%

48%

44%

46%

43%

36%

23%

30%

25%

38%

35%

17%

27%

32%

25%

17%

38%

39%

42%

32%

noorte harrastajatega spordiorganisatsioonid kutsega treeneritega spordiorganisatsioonid Eesti meistrivõistlustel medali võitnud spordiorganisatsioonid

Harrastajatega spordiorganisatsioonide näidud maakonniti 2025. aastal.

12

> 80

76-80

71-75

66-70

61-65

56-60

51-55

46-50

41-45

36-40

31-35

26-30

kuni 25

19

32

66

99

115

145

211

237

304

336

333

267

278

9

18

27

51

76

96

144

154

197

269

272

265

353

Naised Mehed

Treenerid: kuni 30-aastaste hulgas on naistreenerite ülekaal

Aasta lõpu seisuga püstitas kehtivate tree- nerikutsete arv uue rekordi - 4373. Aasta jooksul omistati 1370 kutset, millest 403 olid taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus.

Kutseomanikest oli 56% mehi ja 44% naisi ning kutseomanike keskmine vanus oli 41,7 aastat. Kui kuni 25 aasta vanuste hulgas on naisi rohkem kui mehi ja 26-30-aastaste hulgas võrdselt, siis järgnevates vanuserüh- mades domineerivad mehed. Nii kujuneski naistreenerite keskmiseks vanuseks 39,7 ja meestel 43,2 aastat.

Spordiobjektid: ujumisvõimaluste piirkondlik ebaühtlus

Spordiregistrisse on kantud 4167 spor- diobjekti ja 7057 sportimispaiga andmed. Viimasel aastal kanti registrisse 203 uut spordiobjekti ja kustutati 108 spordiobjekti. Pesemisvõimalusi pakuti 41% objektide juu- res ja puuetega inimestele mõeldud infrast- ruktuuri omas 13% spordiobjektidest.

Eestis oli 2025. aasta lõpu seisuga 82 sise- ujumisbasseini, kus radade pikkus vähemalt 25 meetrit. Ujumistreeningute läbiviimise seisukohast on basseinide arvu kõrval vä- hemalt sama oluline ka kasutusel olevate radade arv, milleks oli 350. Pooled treenin- guteks kasutavatest radadest asusid Harju-

Kutsega treenerite arvud naiste ja meeste hulgas erinevate vanuserühmade kaupa.

13

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Läänemaa

Lääne-Virumaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

173

4

45

4

7

6

22

3

19

8

11

16

10

15

7

78

16

32

24

21

8

15

34

39

2

43

127

28

4

45 radade arv maakonnas organiseerunud harrastajaid ühe raja kohta

Vähemalt 25 m pikkuste siseujumisbasseinide radade arv ja organiseerunud harrastajaid ühe raja kohta maakonniti.

maal, kuid samas moodustas Harjumaa uju- mistreeningutel käivate harrastajate arv 69% kõigist organiseerunud ujujatest. Treenin- gutel osalejate suhtarv ühe ujumisraja koh- ta oli riigiüleselt 56. Kui Raplamaal pakkus ujumistreeninguid vaid üks organisatsioon ja sedagi seenioridele, siis kujunes samaks suhtarvuks ainult 2. Kõige väiksem oli rada- de kättesaadavus Tartumaal, kus koguneb 127 harrastajat ühe raja kohta. Basseine ei kasutata aga ainult organiseeritud tree- ninguteks, vaid see on oluline kogu elanik- konnale liikumisvõimaluste pakkumiseks. Eestis tervikuna saame 2025. aasta seisu- ga rehkendada 3902 inimest ühe raja kohta, aga ka selle näitaja kõikumised võivad maa- konniti erineda kuni viis korda – Tartumaal üle 10 000 ja Hiiumaal 2 000 ligidal.

Saavutussport: meeste medalid üle pika aja ülekaalus

2025. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli- võistlustel kokku 43 spordialal 254 medalit – 71 kulda, 74 hõbedat ja 109 pronksi. Enim medaleid saadi kulturismis ja fitnessis (43), sumos (33) ning purjetamises ja veemooto- rispordis (18).

Täiskasvanute MM- ja EM-võistlustelt pää- seti olümpiaaladel esikolmikusse viiel kor- ral. Talialadel tõi kodujääl EMi kulla Niina Petrõkina. Suvise hooaja avas Mart Seimi hõbemedal EM-võistlustel tõstmises. Kolm medalit võideti vehklemises – Katrina Lehis vehkles nii MM-i kui ka EM-i finaalis, kuid pidi mõlemas kaotusega leppima. Irina Embrich

Kujundajale: Vähemalt 25 m pikkuste siseujumisbas- seinide radade arv maakonniti, lisaks ka suhtarvud ujumistreeningul käivate harrastajate ja kogu elanik- konna kohta.

maakond ujumisradasid organiseerunud harrastajaid ühe raja kohta elanikke ühe raja kohta

Harjumaa 173 78 3740

Hiiumaa 4 16 2087

Ida-Virumaa 45 32 2799

Jõgevamaa 4 24 6758

Järvamaa 7 21 4259

Läänemaa 6 8 3393

Lääne-Virumaa 22 15 2685

Põlvamaa 3 34 7851

Pärnumaa 19 39 4618

Raplamaa 8 2 4249

Saaremaa 11 43 2891

Tartumaa 16 127 10 291

Valgamaa 10 28 2756

Viljandimaa 15 4 3011

Võrumaa 7 45 4818

14

2015 2016 2017 2018 2019 2021 2022 2023 2024 2025

158 146

168 180

169 191

327

272 273 254

32% 35% 37%

43%

40% 53%

52% 57% 55%

48%

jõudis MM-il Lehise kõrval poodiumile ja sai kaela pronksmedali.

Kui 80% täiskasvanute olümpiaalade me- dalitest tõid naised, siis kogu medalisaagis murdus viimaste aastate trend, kus naiste osalusel võidetud medalid olid ülekaalus.

Kui kümmekond aastat tagasi tõid naised umbes kolmandiku autasudest ja enne COVID-19 tingitud võistluspausi jõuti 40% joonele, siis pärast pandeemiat oli neljal aastal järjest rohkem neid medaleid, mis saadud naiste osalusel.

Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalid ja naiste osalusel võidetud medalite osakaal perioodil 2015-2025.

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

15

1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE

2 2025. aasta andmed selguvad 2026. aasta suvel

Spordiklubide tulubaas püstitas taas rekordi

Spordiklubide tulud olid 2024. aastal2 216,4 miljonit eurot ja kulud 212,6 miljonit eurot. Tegemist on uute rekordtasemetega, aas- taga kerkis tulubaas 15,7 miljonit. Viimase seitsme aasta jooksul on klubide tulud pea- aegu kahekordistunud. Mitte kunagi varem pole ka üksikisikud nii palju tasunud – 112,1 miljonit eurot on uus tipptulemus nii abso- luutsumma poolest kui ka osakaaluna (52%). Aastases võrdluses oli kasv 11,1 miljonit.

Kui tulubaasist jätta välja spordiklubid, kus teenusepõhiste harrastajate arv ületab 60%, siis ei ole tulude kasv nii hoogne. Peale pan- deemiaperioodi toimus küll hüpe, kuid 2024. aastal kasvasid tavapärast treeningtegevust pakkuvate ja spordiüritusi korraldavate klu- bide tulud vaid 6% .

Sarnaselt eelmisele aastale oli 31 klubil tulu üle miljoni euro ja need jõukamad moo- dustasid tulubaasist 39%. Kogutulu kasv baseeruski peamiselt suurtel klubidel, kes tegelesid teenuse pakkumisega. Mediaan- tulust – 12 168 eurot – allapoole jäävatel organisatsioonide puhul oli 57% juhtudel ku- lud suuremad kui tulud ning koguni 63% juh- tudel jäi tulu väiksemaks kui aasta varem. Lisaks oli “alumise poole” klubidest koguni 38% selliseid, kellel puudub eraisikute panus täielikult.

Ka maakonniti on suured erinevused. Me- diaantulu vahe on enam kui viiekordne ja suurima tuluga klubide summad erinevad üle 200 korra.

Kujundajale. Spordiklubide mediaantulu ja maksimaalne tulu maakonniti.

maakond mediaantulu suurim tulu

Harjumaa 18313 21 347 515

Hiiumaa 4312 104 035

Ida-Virumaa 7023 578 825

Jõgevamaa 8690 558 670

Järvamaa 3491 2 667 445

Läänemaa 6287 120 291

Lääne-Virumaa 8277 694 742

Põlvamaa 7827 379 734

Pärnumaa 12864 1 516 661

Raplamaa 9502 785 842

Saaremaa 5964 318 586

Tartumaa 15558 4 263 829

Valgamaa 10505 150 032

Viljandimaa 7050 394 999

Võrumaa 7660 335 027

tulud kokku eraisikute tasud

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

65,8

90,1 86,5

111,6

127,7 139,7 136,4

145,9

167,5

200,7

216,4

27

41,8 37,3

56,2 61,3 66,9 57,8 57,6

81,2

101 112,1

Spordiklubide tulud ja eraisikute tasud miljonites eurodes aastatel 2014-2024.

2020 2021 2022 2023 2024

112,2 122,9

138,6

165,3 175,3

39,5 39,9

56,8 70,1

77,2

Spordiklubide, kus teenuse- põhiste harrastajate osakaal on väiksem kui 60%, tulud ja eraisikute tasud miljonites eurodes aastatel 2020-2024.

16

Kohalike omavalituste toetus spordile kahanes

Kohalikud omavalitsused eraldasid 2024. aastal3 spordile 104,5 miljonit eurot. Toe- tusmaht vähenes aastaga 8,5 miljoni võrra. Kahanemist põhjustas peamiselt Tallinna linn, kus eraldised spordile kahanesid üle 12 miljoni võrreldes 2023. aastaga. Plusspoo- lele jäi 7 maakonda, enim kasvatasid mahte Saaremaa, Järvamaa ja Ida-Virumaa.

Kuna eelarve maht omavalitsustes jätkas tõusu, siis spordi osakaal kogukuludest lan- ges 3,3% tasemelt 2,95% peale. Vähem kui 3% oli see näit viimati aastal 2018. Per capi- ta panustati 76,27 eurot. 18 kohalikku oma- valitsust ületas 100 euro piiri, tipus oli Paide linn (389 eur/inimene), mis kulutas spordi- tegevusele ainsana rohkem kui kümnendiku eelarvest.

3 2025. aasta andmed selguvad 2026. aasta suvel

Investeeringuid kärbiti 11,3 miljoni euro võr- ra ja need hõlmasid 23% kogumahust. Infra- struktuuri ülalpidamisele kulus 0,3 miljonit rohkem ning halduskulude osakaal kerkis 48% peale. Viimase 10 aasta jooksul on ülal- pidamiskulude kasv olnud 2,5-kordne. Toe- tustele leiti raha 2,5 miljoni võrra rohkem kui 2023. aastal ja pehmed toetused moodusta- sid spordile tehtud eraldistest 29%.

Spordivaldkond on jätkuvalt suurim maksumaksja kultuuris

Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2025. aastal riiklikke makse 55,2 ja tööjõumakse 44,4 miljonit eurot, olles sel- lega jätkuvalt suurima osakaaluga kultuuri- valdkond 30%-ga tööjõumaksude osas. Aasta jooksul kasvas riiklike maksude lae- kumine 7,3 miljonit (15%) ja tööjõumaksude tasumine 5,3 miljonit (14%). Tööjõumaksu de

21 347 515

18 313

104 035

4 312

578 825 7 023

558 670

8 690

2 667 445

3 491

694 742

8 277

120 291

6 287

379 734 7 827

1 516 661

12 864

785 842 9 502

318 586 5 964

4 263 829

15 558

150 032

10 505

394 999

7 050

335 027 7 660

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa Järvamaa

Lääne- Virumaa

Läänemaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Võrumaa

Viljandimaa

Mediaantulu Suurim tulu

Spordiklubide mediaantulu ja maksimaalne tulu maakonniti.

17

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

20 11

20 12

20 13

20 14

20 15

20 16

20 17

20 18

20 19

20 20

20 21

20 22

20 23

20 24

12 9

66 4

53

15 5

80 3

73

18 8

54 9

15

20 2

33 4

89

23 5

47 2

50

20 2

42 6

77

16 8

47 5

38

20 4

70 6

20

16 4

33 0

00

18 7

05 4

09

14 9

26 4

76

14 5

70 4

22

16 6

92 5

14

18 5

09 2

06

19 8

08 3

81

25 3

67 4

19

26 4

36 6

69

26 0

49 7

71

25 3

99 8

01

27 7

94 4

03

30 3

15 0

97

16 9

09 9

19

22 7

50 8

95

22 8

53 3

56

16 6

33 8

87

22 6

33 6

06

13 5

40 3

44

5 76

8 24

1

9 33

1 77

3

10 9

95 3

86

22 0

51 8

95

23 5

56 9

17

6 90

9 74

4

16 9

34 8

43

14 7

04 5

22

11 8

88 1

46 21 6

50 1

02

25 3

67 4

10

36 6

16 6

33

26 7

05 6

33

35 8

02 3

91

24 5

28 6

52

6 97

9 62

3

7 88

3 35

3 11 8

14 8

72

12 9

75 2

99

16 1

70 6

36

15 1

51 6

62

18 1

30 1

60

13 8

95 0

30

16 1

72 4

95

17 4

37 3

57

20 3

47 4

41

24 0

02 1

55

26 1

35 3

34

29 9

68 4

86

31 9

22 7

49

35 1

86 9

85

34 1

55 3

38

39 7

85 3

15

47 0

40 0

78

49 3

66 2

32

49 6

48 6

09

Ülalpidamine Investeeringud Toetused

Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutuste summad aastate kaupa.

18

laekumine oli kvartaalselt väga stabiilne ja tegemist on spordi jaoks läbi aegade suu- rima maksusummaga. Kasvutempo ületas riigi keskmist.

Suurim riiklike maksude maksja spordis oli My Fitness AS 3,8 miljonit euroga, mis andis kultuuriga seotud organisatsioonide hulgas koha kaheksa parema hulgas. Tööjõumak- sude osas ületas nii Tallinna Spordikesku- se kui ka Eesti Jalgpalli Liidu poolt tasutud summa 2 miljoni piiri ja kultuurisektoris jät- tis see nimetatud organisatsioonid esimese- na esikümnest välja.

Kultuuriministeeriumi toetused spordile

Kultuuriministeerium eraldas 2025. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 43,7 mil- jonit eurot, millest 41,1 miljonit eurot eral- dati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks ning 2,6 miljonit eurot investeeringuteks spordiobjektidesse. Tule- nevalt riigieelarve olukorrast ei ole viimas- tel aastatel tehtud otsuseid suuremahuliste spordiobjektide rajamiseks (välja arvatud Tehvandi multifunktsionaalne hall, mis on vajalik laskesuusatamise tiitlivõistluste kor- raldamiseks).

Tegevus- ja projektitoetustest suurema osa moodustavad toetused spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele, treenerite töö- jõukulu toetus ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetus. Need kolm eelarverida moodustavad 70% Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarvest.

2021 2022 2023 2024 2025

33,2 36,3

42 39,8 41,1

17 11,8

9 2,7 2,6

Toetused Investeeringud

Kultuuriministeeriumi toetused ja investeeringud spordivaldkonda aastatel 2021–2025 (mln euro).

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

80,5 81,5 88,9

102,8 117,8

129,9

148,9

24 22,7 27,3 30,8 35,7 39,1 44,4

Kultuur kokku

Sporditegevus

Kultuurisektori ja spordivaldkonna tööjõumaksud miljonites eurodes aastatel 2019-2025.

19

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna tegevus- ja projektitoetused miljonites eurodes aastatel 2021-2025

2021 2022 2023 2024 2025

Spordialaliidud ja EOK 13,1 12,9 14,1 13,7 13,7

Treenerite tööjõukulu toetus 7,8 7,8 12,2 12,2 11,8

Rahvusvahelised võistlused 6,1 6,4 5,2 4,2 6,4

Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,7 1,7 2,1 2,1 2,0

Liikumisharrastuse organisatsioonid 1,0 2,1 2,4 2,3 2,2

Puuetega inimeste organisatsioonid 0,9 1,0 1,2 1,2 1,1

Teised partnerorganisatsioonid 1,0 0,9 1,1 1,2 1,1

Audentese Spordigümnaasiumi riiklik tellimus 2,4 2,4 2,4 2,4

Muud toetused 0,5 0,6 0,6 0,5 0,4

20

2. LIIKUMIS- HARRASTUSE EDENDAMINE

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

21

2.1. LIIKUMISAKTIIVSUSE TEGEVUSKAVA

Hetkeolukord

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel ja Turu-uuringute ASi 2025. aasta lõpus läbi viidud uuringust selgub, et liiku- misharrastusega tegeleb vähemalt paar kor- da kuus 73% elanikkonnast (15-69a), mida on 5% enam kui aasta varem.

Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovi- tab täiskasvanutel liikuda nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75 minutit tugeva intensiivsusega. Enam kui 2,5 tundi nädalas mõõduka inten- siivsusega liikumisaktiivsust saavutas 46% vastanutest. Antud näitaja on aastatega tõusnud – 2024. aastal oli see vastavalt 41 ja 2023. aastal 40 protsenti.

Kõndimine on jätkuvalt populaarseim liiku- misviis ja üha enam treenitakse üksi. Kui 2024. aastal harrastas liikumist omal käel 58% vastanutest, siis 2025. aastal on see näitaja tõusnud 62-ni. Rühma- või juhenda- tud treeningut peab oma peamiseks liiku- misvormiks 12% elanikest. Samas näitab uuring, et treeningrühmas või treeneri juhen- damisel liikujad on keskmiselt aktiivsemad kui iseseisvalt treenijad.

Liikumissoov on elanike seas endiselt suur – 62% vastanutest sooviks liikuda praegusest rohkem. Täiendava liikumise soov on suurim nende seas, kes juba liiguvad vähesel mää- ral, ning väikseim nende hulgas, kes üldse ei liigu. Peamiste takistustena nimetatakse väsimust, motivatsiooni ja huvi puudumist ning ajapuudust.

20%

26%

33%

18%

3%

17%

24%

33%

21%

5%

14%

26%

36%

19% 5%

20 23

20 24

20 25 Üle 5 tunni

2,5–5 tundiKuni 2,5 tundi

Mitte üldse

Liikumisharrastusele ja spordile pühendatud aeg nädalas (2023-2025).

68% Kõnd, matkamine

31% Jalgrattasõit

29% Jõusaal, fitness

13% Võimlemine, akrobaatika11%

Ujumine

7%

Jooga, pilates, BodyBalance

5% Tants

3%

Aeroobika

Populaarseimad liikumisharrastuse viisid (vastajad said nimetada kuni kolm).

22

Üha enam kasutatakse tehnoloogilisi abiva- hendeid – liikumisaktiivsust mõõtvaid sead- meid kasutab 58%. Tehisintellektil (AI) põhi- nevaid rakendusi enda liikumisharjumuste kujundamisel kasutab 7% vastanutest. 10% küsitletutest pole AI lahendusi veel kasuta- nud, kuid on sellele mõelnud.

Kodulähedaste liikumisvõimaluste kättesaa- davus on võrreldes 2024. aastaga parane- nud. Matkarada või kergliiklustee asub ühe kilomeetri raadiuses 57% elanike kodudest ning spordihall, jõusaal või ujula on viie ki- lomeetri kaugusel 68% vastanutest. Kokku hindab 61% elanikest, et sobivad liikumisvõi- malused on nende kodu lähedal olemas.

Uuring kinnitab ka liikumise positiivset mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele. 84% vasta- nutest leiab, et regulaarne kehaline aktiivsus aitab hoida tervist tasakaalus, 77% ütleb, et liikumine vähendab stressi ja parandab töö- võimet, ning 76% tunneb end liikumispäeva- del õnnelikuma ja rahulolevamana.

Täispika uuringuga saab tutvuda SA Liikumis- harrastuse kompetentsikeskuse kodulehel4.

Valdkondadeülese tegevuskava edasiminekud

Valdkondadeülese liikumisaktiivsuse tege- vuskava raames toimus 2025. aastal oluli- ne edasiminek, kui liitusid kaitsevaldkond ja transpordivaldkond. Koos Kultuuriministee- riumi-, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga haarab tegevuska- va nüüd viit valdkonda.

Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside Ameti vaates on liikumisaktiivsuse ja ke- halise võimekuse tõstmine oluline väga lihtsal põhjusel – Eesti riigi kaitsevõimeku- ses mängib füüsiline vorm väga suurt rolli. Ühelt poolt on oluline, et ajateenijad oleksid

4 https://liigume.ee/studies/eesti-elanike-liikumis- harrastustega-tegelemine-2025/

2025

Alla 1km 1-5km 5-10km 10-20km Üle 20km

Kergliiklustee või matkarada 57% 25% 6% 3% 2%

Spordiplats või välijõusaal 40% 35% 8% 4% 2%

Spordihall, jõusaal või ujula 27% 42% 13% 7% 5%

2024

Alla 1km 1-5km 5-10km 10-20km Üle 20km

Kergliiklustee või matkarada 53% 27% 8% 5% 2%

Spordiplats või välijõusaal 39% 31% 12% 6% 3%

Spordihall, jõusaal või ujula 25% 39% 15% 10% 6%

57 %25%

6%

3% 2% 20 25

53 %

27%

8%

5% 2% 20 24

Kergliiklustee või matkarada

Alla 1 km

1–5 km

5–10 km

10–20 km Üle 20 km

40%

35%

8% 4%

2%

20 25

39%

31%

12 %

6% 3% 20

24 Spordiplats

või välijõusaal

Alla 1 km

1–5 km

5–10 km

10–20 km

Üle 20 km

27%

42%

13 %

7%

5% 20 25

25%

39%

15%

10 %

6% 20 24

Spordihall, jõusaal või

ujula

Alla 1 km

1–5 km

5–10 km

10–20 km

Üle 20 km

Spordi- ja liikumisharrastuse taristu kaugus inimestest.

23

teenistusse saabudes ning sealt väljudes piisavalt heas kehalises vormis, kuid samal ajal tuleb meeles pidada, et Eesti riigikaitse põhijõu moodustavad reservväelased. Et kaitseväelased oleksid heas vormis rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks, arendatakse nende kehalisi võimeid ja propageeritakse liikumisharrastust.

Kaitsevaldkonnaga seotud konkreetsed punktid tegevuskavast: • Kaitseväel on valminud spordirakendus

„Spordivägi“, mille eesmärgiks on erine- vate äpis sisalduvate treeningkavade ja programmide kaudu pakkuda eelkõige nii kutsealustele kui ka ajateenijatele võimalust juhendatult treenida ja oma füüsilist vormi parandada. Rakendus on tasuta ning sellega on võimalik ka kõigil teistel oma tervist ja vormi edendada.

• Muudeti kaitseministri 30. augusti 2021. a määrust nr 10 „Riigikaitseõpetuse vald- konna toetamise tingimused ja korda“ selliselt, et laieneks õpetajate ring, kes

5 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Eesti_rattastrateegia_2040.pdf

võivad toetust saada. Sarnaselt riigikait- seõpetajatele saab nüüd premeerida ka liikumisõpetajaid, kes on silma paistnud noorte hea vormi toetamisega.

Transpordivaldkonna liitumine on seotud eelkõige Eesti rattastrateegia 2040-ga5, mil- le eesmärgid on tugevas seoses liikumisak- tiivsuse tegevuskava visiooniga. Strateegia läbivateks põhimõteteks on rattaga liikujate võrdne ja õiglane kohtlemine, kus rattaka- sutust nähakse võrdväärse liikumisviisina ja samas võetakse neid arvesse kui vähem- kaitstud liiklejaid. Arvestatakse kasutajate erinevustega – rattataristu peab sobima nii lastele kui ka eakatele ning olema mugav aasta ringi kasutamiseks. Planeerimisel ar- vestatakse nõudluse potentsiaali, lahenda- des esmalt kõige olulisemad lülid asulates ning luues seeläbi järjest terviklikumat taris- tuvõrgustikku. Taristu peab olema sujuvalt ühendatud ühistranspordiga ning kavanda- mine toimub koostöös eri osapoolte ja taris- tuomanikega.

Suuremahulisi tegevusi erinevatest valdkondadest

Pallikastid

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus kutsus suve alguses koostöös Kultuurimi- nisteeriumiga kohalikke omavalitsusi üles paigaldama avalikele spordirajatistele pal- likaste. Omavalitsused tulid üleskutsega kaasa ja praegu leiab üle Eesti juba ligi 300 pallikasti. Pallikastid on paigaldatud avali- kele spordirajatisele ning neis on kohapeal mängimiseks neli jalg- ja neli korvpalli.

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse kodulehelt leiab ka kaardi, kus kõikide palli- kastide asukohad toodud: https://liigume.ee/pallikastid/

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

24

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel ja Turu-uuringute ASi 2025. aasta lõpus läbi viidud uuringust selgub, et elani- kest 19 protsendile teadaolevalt on nende kodukoha mängu- või spordiväljakutel palli- kaste, 45 protsendile teadaolevalt neid pole ning 36% ei teadnud pallikastide olemas- olu kohta. Regioonide võrdluses märkisid pallikastide olemasolu kõige sagedamini Lääne-Eesti (31%) ning kõige harvemini Kir- de-Eesti vastajad (8%). Ülejäänud regiooni- des märkis pallikastide olemasolu 15–22% vastajatest.

RITA+ projekt õpilaste kehalise aktiivsuse suurendamiseks

Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadus ministeerium, koostöös SA Liikumis- harrastuse kompetentsikeskusega taotlesid edukalt rahalisi vahendeid Eesti Teadus- agentuuri programmist „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakenda- mise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029. Pärast konkursi edukat korraldust sai alguse projekt „Teise kooliast- me õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“6, mille eesmärgiks on II kooliastme õpilaste kehalise aktiivsuse suurendamine ning sel- lega nende vaimse heaolu ja kehalise võime- kuse paranemine. Projekti elluviijateks on Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool ja Ljubljana Ülikool.

Tervisekaitsenõuete uuendamine

Rahvatervishoiu seaduse7 uuendamise raa- mes muudeti lasteasutuste tervisekaitse-

6 https://liigume.ee/activities/liikumisharrastuse-treeneri-kooliuuring/ 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072025002

nõudeid. Nõuete uuendamisel peeti silmas, et need edendaks laste tervist ja soodustaks lasteasutuses ohutut liikumist. Uus seadus, mis reguleerib tervisekaitsenõudeid ei too enam välja temperatuure, mil võib teha õue- tunde. See annab koolidele oluliselt rohkem vabadust õpilastega suusatada ja uisutada.

Spordi- ja liikumisabivahendite hankimine spordikeskustesse

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Para- lümpiakomiteele 2025. aastal 49 555 eurot selleks, et parandada puuetega inimeste võimalusi tegelemaks liikumisharrastusega. Spordikeskustes on sageli võimalus rentida treenimiseks vajalikku inventari (suusad, re- ketid jm). Samas on puuetega inimestel va- jadused teistsugused ja hetkel nende jaoks selliseid võimalusi ei ole või on väga vähesel määral.

Koostöös Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalmi- nisteeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriu- mi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning KOV esindajatega koostas Eesti Paralümpiako- mitee 2025. aasta esimesel poolel ülevaate, millised spordiabivahendid on potentsiaal- selt kõige laiema kasuteguriga ja kasutata- vad võimalikult mitmekülgselt. 2026. aastal jõuavad paraspordivahendid (mh käsiratas, istemurdmaasuusk, jooksuraam, tandemra- tas, multispordiratastool) kaheksasse Eesti- maa paika: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kose, Kääri- ku, Lüganuse, Kuningamäe ja Lüllemäe.

Kõigi tegevuskava raames elluviidud tege- vustega on võimalik tutvuda siin: www.liigume.ee/tegevuskava

25

2.2. TREENERI TÖÖJÕUKULU TOETUSE MEETME LÜHIANALÜÜS

Treenerite toetuse meede on üks keskseid riiklikke hoobasid, millega suunatakse res- sursse laste ja noorte treeningtöö kvaliteeti ning kättesaadavusse. Perioodil 2015–2025 maksti treeneritoetust kokku 81 miljonit eu- rot. 2025. aastal oli toetuse maht 11,8 mln eu- rot, toetust sai 452 organisatsiooni ning mee- de puudutas 1578 unikaalset treenerit. Kogu ajaloo jooksul on saanud toetust 632 erinevat organisatsiooni ja 2275 erinevat treenerit.

Meetme sihtimine on selgelt kvalifikatsioo- nipõhine ning see toetab Sport 2030 ees- märki tagada treeningtöö kvaliteet. 2025. aastal läks toetuse kogumahust ligikaudu 49% EKR 5 taseme ja 38% EKR 6 taseme

treeneritele; EKR 7-8 osakaal oli 13%. Kuni aastani 2020 oli EKR 5 ja EKR 6 osakaalud võrdsed, viimastel aastatel on EKR 5 ülekaal aina kasvanud. Kõrgeima kvalifikatsiooniga treeneritele on läbi aastate eraldatud toetust keskmiselt 13%. Seejuures moodustasid vii- mati EKR 5 treenerid arvuliselt 54%, EKR 6 treenerid 35% ja EKR 7-8 treenerid 12%.

Toetuse mahu järgi oli 2025. aastal sooli- ne jaotus: mehed 66% ja naised 34%. Selli- ne jaotus on püsinud väga stabiilsena kogu meetme jooksul ja on järginud (kõikumine kuni 1 protsendipunkt) ka toetust saavate treenerite soolist jagunemist.

1 02

1

1 15

6

1 19

9

1 23

8

1 27

5

1 30

6

1 36

1

1 43

4

1 43

5

1 50

1

1 57

832 2

36 8

37 8

38 4

40 0

40 9

40 4

40 5

42 1

43 6

45 2

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

3, 4 3,

9 4, 4 5,

5 6, 8 7 7,

8

7, 8

12 ,2

12 ,2

11 ,8toetus mln eurodes

toetust saanud treenerite arv toetust saanud organisatsioonide arv

Treenerite toetuse mahu arvulised näitajad aastate kaupa.

26

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

44%

44%

44%

44%

44%

47%

47%

49%

48%

49%

52%

44%

43%

43%

43%

42%

40%

39%

38%

39%

38%

36%

12%

13%

13%

13%

13%

13%

14%

13%

13%

13%

12%

EKR 5 EKR 6 EKR 7-8

Toetuse jagunemine kutsetasemete vahel aastate kaupa.

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

13.4

11.4

12.2

12.5

13.6

11.5

10.1

10.1

8.8

10.2

10.8

30.1

28.8

27.4

29

29.5

29.6

27.2

28.1

27.3

27.2

28.5

20.7

22

22.1

23.5

22.3

24.8

25.6

22.5

22

21.9

22.8

35.8

37.7

38.3

35

34.6

34.1

37.1

39.4

41.9

40.8

37.9

kuni 8 ak.h 8-16 ak.h 16-24 ak.h vähemalt 24 ak.h

Toetuse jagnunemine erinevate nädalakoormuse gruppide vahel aastate kaupa.

27

Treenerite töökoormuse vaates näeme, et täiskoormusega (vähemalt 24 kontakttundi nädalas) treenerid moodustasid 2025. aas- tal umbes 38% kõigist treeneritest ehk suur osa treeningtööst toimub endiselt osakoor- musega. Seni pole toetussumma kasvata- mine täiskoormusega treenerikohtade osa- kaalu suurendanud.

Regionaalses plaanis koondub toetus tõm- bekeskustesse, kus on suurem treeningtöö maht ja osalejate arv. 2025. aastal jõudis toetuse kogumahust Harjumaale ja Tartu- maale kokku 67%. Selline koondumine ise- enesest ei ütle veel, kas ligipääs treening- teenusele on regionaalselt tasakaalus, sest kogusumma peegeldab ka osalejate arvu ja sporditaristu kontsentratsiooni.

Seetõttu on mõistlik vaadata, kui suur osa- kaal tingimustele vastavatest treeneritest (kutsetase EKR5 või kõrgem ja kes tegut- sevad noori harrastajaid omavates orga- nisatsioonides) saab toetust. 2025. aasta andmetel saavad toetust 71% kõigist tingi- mustele vastanud treeneritest. Samas on siin piirkonniti suuri erinevusi.

Tingimustele vastanud organisatsioonidest (kus tegutseb vähemalt üks EKR 5 või kõrge- ma tasemega treener ja kus on noori harras- tajaid) sai toetust 59%. Kõigist noortest har- rastajatest on toetust saavate treeneritega seotud 40%. See tähendab, et osa tingimus- tele vastavatest treeneritest ja organisat- sioonidest jääb toetuse saajate ringist välja. Peamisteks põhjusteks meetme tingimus- tega sätestatud omaosaluse kohustus või ettenähtust väiksem töökoormus või grupis osalevate laste arv.

Spordialade lõikes domineerib jalgpall, mis saab peaaegu viiendiku toetusest. Viis suu- remat ala omandavad poole meetme ma- hust ja üheksa suuremat spordiala kaks kolmandikku meetmest. 86% toetusest ja- guneb 20 spordiala vahel. Kokku on ajaloo jooksul toetust saanud 62 erineva spordiala treenerit.

Toetuse jaotuse koondumise vaates on po- sitiivne, et kontsentratsioon ei ole ajas kas- vanud. Kui 2015. aastal moodustas küm- ne suurima toetust saava organisatsiooni osakaal kogu toetusest ligikaudu 24%, siis

Kujundajale: toetuse jagnunemine eri- nevate nädalakoormuse gruppide vahel aastate kaupa

aasta kuni 8 ak.h 8-16 ak-h 16-24 ak.h vähemalt 24 ak.h

2015 13,4% 30,1% 20,7% 35,8%

2016 11,4% 28,8% 22,0% 37,7%

2017 12,2% 27,4% 22,1% 38,3%

2018 12,5% 29,0% 23,5% 35,0%

2019 13,6% 29,5% 22,3% 34,6%

2020 11,5% 29,6% 24,8% 34,1%

2021 10,1% 27,2% 25,6% 37,1%

2022 10,1% 28,1% 22,5% 39,4%

2023 8,8% 27,3% 22,0% 41,9%

2024 10,2% 27,2% 21,9% 40,8%

2025 10,8% 28,5% 22,8% 37,9%

Kujundajale: 2025 toetu- se jagunemine erinevate maakondade vahel (toetu- se kogusumma ja osakaal)

Harjumaa 6 079 151 52,2%

Hiiumaa 68 683 0,6%

Ida-Virumaa 1 271 637 10,9%

Jõgevamaa 124 909 1,1%

Järvamaa 211 207 1,8%

Läänemaa 153 951 1,3%

Lääne-Virumaa 3 6 2 713 3,1%

Põlvamaa 136 566 1,2%

Pärnumaa 634 656 5,4%

Raplamaa 117 869 1,0%

Saaremaa 125 367 1,1%

Tartumaa 1 737 136 14,9%

Valgamaa 179 140 1,5%

Viljandimaa 263 609 2,3%

Võrumaa 189 863 1,6%

Kujundajale: toetust saavate treenerite ja orga- nisatsioonide osakaal kõigist tingimustele vas- tanud treeneritest ja organisatsioonidest.

maakond Treenerid organisatsioonid

Harjumaa 75% 62%

Hiiumaa 48% 25%

Ida-Virumaa 63% 53%

Jõgevamaa 70% 62%

Järvamaa 64% 42%

Läänemaa 63% 50%

Lääne-Virumaa 62% 44%

Põlvamaa 78% 43%

Pärnumaa 81% 68%

Raplamaa 50% 45%

Saaremaa 59% 63%

Tartumaa 73% 63%

Valgamaa 77% 89%

Viljandimaa 66% 38%

Võrumaa 54% 56%

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Läänemaa

Lä än

e- Vi

ru m

aa

Põ lva

m aa

Pärnumaa

Ra pl

am aa

Sa ar

em aa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

52,2% 6 079 151

14,9% 1 737 136

10,9% 1 271 637

1,8% 211 207

3,1% 362 713

5,4% 634 656

1,6% 189 863

1,5% 179 140

2,3% 263 609

0,6%68 683

1,1%124 909

1, 1%

12 5

36 7

1% 11

7 86

9

1,3%153 951

1, 2%

13 6

56 6

2025 toetuse jagunemine erinevate maakondade vahel (toetuse kogusumma ja osakaal).

28

2025. aastal oli see 17%. See viitab, et mee- de on ajas jõudnud suurema hulga organi- satsioonideni. Keskmine treenerite arv or- ganisatsiooni kohta on läbi aastate jäänud vahemikku 3,3-3,7.

Toetuse jaotuse stabiilsus on klubide tööjõu planeerimise jaoks oluline. 2024. ja 2025. aasta võrdlus näitab, et 59% organisatsioo- nidest jäi toetuse muutus ±10% vahemikku, samas kui 12% organisatsioonidest kasvas toetus üle 20% ja 14% organisatsioonidest langes üle 20%. Lisaks toimus „liikumist“ ka osalejaskonnas: 2025. aastal tuli võrreldes 2024. aastaga juurde 40 organisatsiooni ja välja jäi 24 organisatsiooni; treenerite tasan- dil lisandus 197 ja välja jäi 120 unikaalset treenerit. See dünaamika on loomulik, kuid liiga suur volatiilsus võib tähendada, et osa klubisid ei saa töökohti stabiilselt planeeri- da.

Meetme jätkusuutlikkuse ja riskijuhtimise vaates on oluline mõista, kui suureks kujuneb spordiklubide sõltuvus treeneritoetusest. Antud juhul väljendab mediaan paremini

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Läänemaa

Lääne-Virumaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

75%

48%

63%

70%

64%

63%

62%

78%

81%

50%

59%

73%

77%

66%

54%

62%

25%

53%

62%

42%

50%

44%

43%

68%

45%

63%

63%

89%

38%

56%

toetust saavate treenerite osakaal kõigist tingimustele vastanud treeneritest toetust saavate organisatsioonide osakaal kõigist tingimustele vastanud organisatsioonidest

Toetust saavate treenerite ja organisatsioonide osakaal kõigist tingimustele vastanud treeneritest ja organisatsioonidest. Ja

lgp all

Ujumine

Kergejõustik

KorvpallVõim lem

ineVõ rk

pa ll

Te nn

isIluuisu tamineMaadlusJudoMurdmaasuusatamine

Käsipall Jäähoki

Jalgrattasport

Sulgpall

18 ,8%

9,1%

8,4%

8,1%

7%

6, 2%3,9

%

2,9% 2,8%2,7%2,3%

2,1% 1,8%

1,8% 1,7%

Toetuse jaotumine spordialade lõikes aastal 2025.

29

olukorda kui keskmine, sest toetuse saajate hulgas on organisatsioon, kelle tulubaas on suurem kui 10 miljonit eurot (My Fitness AS), mis moonutab oluliselt keskmise väärtust. Kogu meetme perioodi jooksul (2015–2024) on toetus organisatsiooni kogutuludest me- diaanina moodustanud ligikaudu 10,5%. Samas ülemises otsas on sõltuvus oluliselt suurem. Kümnendikul organisatsioonidest moodustas toetus vähemalt veerandi orga- nisatsiooni kogutuludest. Selline sõltuvus võib muuta organisatsioonid haavatavaks. Mediaan on aastate jooksul veidi tõusnud ja kahel viimase aastal püsinud 12-13% peal.

Samuti on märkimisväärsed erinevused maakondade lõikes (võrdluses 2024. aasta tulubaasiga), kuid siin mängivad rolli väik- sed valimid teatud maakondades.

Kokkuvõttes näitab 2015–2025 andmestik, et treeneritoetuse meede on Sport 2030 ees- märkide elluviimisel strateegiliselt oluline: see toetab kvalifikatsioonipõhist kvaliteeti, annab märkimisväärse rahalise aluse tree- ningtööle ning jõuab suure hulga organisat- sioonide ja treeneriteni.

Ja lgp

all

Ujumine

Kergejõustik

KorvpallVõim lem

ineVõ rk

pa ll

Te nn

isIluuisu tamineMaadlusJudoMurdmaasuusatamine

Käsipall Jäähoki

Jalgrattasport

Sulgpall

18 ,8%

9,1%

8,4%

8,1%

7%

6, 2%3,9

%

2,9% 2,8%2,7%2,3%

2,1% 1,8%

1,8% 1,7%

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

8,9% 8,4% 8,8%

9,9% 11% 11,1% 11%

9,8%

13% 11,9%

Toetuse osakaalu mediaan toetuse saajate kogutuludest aastate kaupa.

Ha rju

m aa

Hi iu

m aa

Id a-

Vi ru

m aa

Jõ ge

va m

aa

Jä rv

am aa

Lä än

em aa

Lä än

e- Vi

ru m

aa

Põ lva

m aa

Pä rn

um aa

Ra pl

am aa

Sa ar

em aa

Ta rtu

m aa

Va lg

am aa

Vi lja

nd im

aa

Võ ru

m aa

10,3%

17,2%

25%

17,3%

12,7%

7,5%

17,6%

15,5% 15,8%

16,4%

4,1%

10%

16%

9,3%

9%

Toetuse osakaalu mediaan toetuse saajate kogutuludest maakondade lõikes aastal 2024.

30

2.3. TREENERIKUTSE SÜSTEEMI ARENDAMINE

Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem on olnud Eesti spordivaldkonna professionaal- se arengu üks olulisemaid tugisambaid. Süsteem rakendus 2004. aastal ning 2013. aastal viidi treenerite kutsekvalifikatsioon täielikku vastavusse Eesti Kutsekvalifikat- siooni Raamistikuga (EKR). Eesti Olümpia- komitee on kuni 2030. aastani kinnitatud spordivaldkonna kutsete andjaks ning Spor- dikoolituse ja -Teabe SA (SKT) täidab EOK- ga sõlmitud kokkuleppe alusel treenerikutse edendamise ja kutseandmise koordineerimi- se ülesannet.

Esimesed treenerikutsed anti välja 2004. aastal. 2025. aasta lõpuks on treenerikutse andmist korraldatud enam kui 21 000 korral ning kutsega treenerite arv oli 2026. aasta jaanuari seisuga 4376. Senised tegevused treenerikutse arendamisel on loonud tugeva, usaldusväärse ja rahvusvaheliselt võrrelda- va raamistiku, mis on võimaldanud ühtlus- tada treenerite kvalifikatsiooninõudeid ning siduda treenerikutse süsteemi spordivald- konna rahastamise ja kvaliteedijuhtimisega.

2025. aastal viis SKT läbi treenerikutse ja treenerite väljaõppesüsteemi tervikliku analüüsi, mille eesmärk oli hinnata kehti- va süsteemi toimivust ning vastavust Ees- ti spordi ja liikumisharrastuse pikaajaliste arenguvajadustega. Analüüsi valmimisse kaasati spordialaliitude esindajad, erineva taseme ja kogemusega treenerid ning vald- kondlikud eksperdid nagu spordipsühholoo- gid ja spordiarst.

Kaasamisprotsessi käigus kogutud tagasi- side näitas, et treenerikutse süsteem toimib tugeva struktuurse raamistikuna ning on ai- danud tagada treeneritöö miinimumnõuete ja kvaliteedistandardite ühtlustamise. Samal ajal on treeneri roll ühiskonnas laienenud ning treenerilt oodatakse üha enam panust inimeste liikumisharjumuste kujundamisse, motivatsiooni toetamisse ja turvalise ning arengut soodustava treeningkeskkonna loo- misse, eriti laste ja noorte puhul. Seega on vajalik süsteemi täiendada, et raamistik toe- taks võimalikult hästi ja paindlikult muutu- nud ühiskonna vajadusi.

Analüüsi ja kaasamisprotsessi tulemusena koostati treenerikutse arenguvisiooni doku- ment, mis kirjeldab treeneri tulevikurolli ning seab suuna treenerikutse ja väljaõppesüs- teemi edasisele arendamisele. Visioon läh- tub elukaare- ja pädevuspõhisest lähenemi- sest, kus treeneri professionaalset arengut toetatakse kogu karjääri vältel ning senisest suurem rõhk asetub praktilisele õppimisele, mentorlusele, koostööl põhinevale teadmus- siirdele ja ühtlasema kvaliteedi tagamisele spordialade ja piirkondade lõikes.

Käesolev arendusprotsess ja selle tulemu- sena valminud visioon loovad tugeva aluse treenerikutse süsteemi järgmisele arengue- tapile ning toetavad „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärke suuren- dada liikumisaktiivsust, parandada treening- keskkondade kvaliteeti ja tagada Eesti spor- di kestlik areng.

31

2.4. LASTEAEDADE LIIKUMIS- JA SPORTIMISVÕIMALUSTE KAARDISTAMISE UURING

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus viis 2025. aastal läbi üleriigilise uuringu, mil- le eesmärgiks oli kaardistada lasteaedade tingimused ja võimalused laste liikumisak- tiivsuse ja liikumisoskuste kujundamiseks. Uuringu läbiviimist toetas Kultuuriministee- rium, partneriteks olid Haridus- ja Teadusmi- nisteerium, Sotsiaalministeerium, TÜ Spor- diteaduste ja füsioteraapia instituut, Tervise Arengu Instituut ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Nii paljude partnerite- ga uuring koolieelsete haridusasutuste lii- kumis- ja sportimistingimuste kaardistami- seks viidi läbi esmakordselt. Küsimustele vastas 465 lasteaeda ehk uuringus osales 88% lasteaedadest.

Uuringu tulemused seitsme alamteema lõi- kes on järgmised:

1. Organiseeritud liikumistegevus

• Kuni 3-aastastel toimub 70% lasteaeda- dest organiseeritud liikumistegevus 2 korda nädalas, seejuures on enamlevi- nud (42%) kestvuseks 20 minutit.

• 3-7-aastastel toimuvad 2 korda nädalas liikumistunnid 80% lasteaedadest ning populaarseimaks (54%) kestvuseks on 30 minutit.

• Spordi- ja pedagoogilise kõrghariduse- ga liikumisõpetajat saab organiseeritud liikumistegevuse läbiviimiseks kasutada 44% lasteaedadest.

• Regulaarseid ujumistunde pakub 27% lasteaedadest.

Jalutamine

Liikumismängud

Matkamine

Kelgutamine Jooksmine Tantsimine

Sportmängud (nt jalgpall)

Jalgrattasõit

Võimlemine

Suusatamine

Ui su

ta m

in e

95%

91%

88%

84% 76% 58%

54%

48%

44%

20% 7%

Lasteaialaste populaarsemad liikumistegevused väljaspool organiseeritud liikumistegevusi.

32

2. Liikumise osa päevakavas

• Talveperioodil (november-märts) käib lastega õues: 2 korda päevas 11%, 1-2 korda päevas 52%, 1 kord päevas 36% lasteaedadest.

• Kevad- ja sügisperioodil (aprill-oktoober) käib lastega õues: 2 korda päevas 70%, 1-2 korda päevas 26%, 1 kord päevas 1% lasteaedadest.

• Populaarsemateks liikumistegevusteks (väljaspool organiseeritud tegevusi) on jalutamine, mida rakendab 95% lasteae- dadest ja liikumismängud (91%).

3. Liikumisaktiivsust toetav lasteaiakeskkond

• 49% lasteaedadest on olemas vähemalt üks eraldi liikumissaal, 41% kasutab üld- saali ning liikumissaal puudub 10% las- teaedadest.

• Lasteaia rühmaruumis spetsiaalse ak- tiivse liikumise koha vajadus ja olemas- olu on erinev. Kui 15% lasteaedades on vastav koht olemas kõikides rühmaruu- mides, siis 21% lasteaedadest teatab, et vastav paik puudub ja seda polegi vaja. Kolmandik lasteaedadest tõdeb, et rüh- maruumides liikumisnurk puudub, aga vajadus on olemas.

• Oma ujula kasutamise võimalus on igal kümnendal lasteaial. 67% lasteaedadest tõdeb, et nende lapsed ujumas ei käi ja ülejäänud leiavad muid lahendusi (kasu- tavad kogukonna ujulat vms).

• 37% lasteaedadest hoiab hoovi avatuna mängimiseks ka õhtuti ning 34% nädala- vahetustel.

4. Spordiringid

• 83% lasteaedades tegutsevad spordirin- gid. Kõige enam pakutakse võimalust tegeleda jalgpalliga (46%), järgnevad tantsimine (43%) ja mitmekülgsusele suunatud spordiring (33%), ülejäänud võimalused on juba harvemad.

• 91% spordiringidest on tasulised ja ko- halik omavalitsus pakub spordiringidele sihtotstarbelist toetust 21% juhtudest.

• Valdavalt tuleb algatus ringi käivitami- seks spordiklubi poolt (65% juhtudest).

• Liikumis- ja spordiringide organiseeri- mist takistavateks teguriteks on peami- selt korraldajate puudus, tegutsemispai- kade puudus ja asjaolu, et piirkonnas on juba piisavalt spordiklubisid, kus lapsed saavad spordiga tegeleda.

5. Liikumis- ja spordivahendid

• Lasteaiad on kõige paremini kaetud kõnni- ja jooksuoskuse omandamiseks seotud vahenditega (hüppenöörid, koo- nused). Puudust tuntakse palli löömis- oskuste arendamise vahenditest (võrk- pallid, märklauad, kompressorid) ja suusavarustusest.

• 37% lasteaedadest on võimalus vajalik- ke spordivahendeid laenutada (näiteks piirkondlikest spordikeskustest või koo- lidest) ning 34% lasteaedadest on seda ka teinud (laenutatakse peamiselt uisu- ja suusavarustust).

• 66% lasteaedadest hindab rahulolu ole- masoleva spordivarustusega heaks või väga heaks, 28% rahuldavaks ja vaid 6% tunnetab olulist mahajäämust.

6. Sotsiaalne keskkond

• 62% nõustub väitega, et lasteaias on ole- mas liikumist toetav initsiatiivgrupp, kes pakub õpetajatele tegevuse kavandami- sel ja korraldamisel tuge. 22% jääb kaht- levale seisukohale ja 16% tunneb taoli- sest toetusest puudust.

• Lasteaia juhtkonnad on liikumise eden- damise osas väga toetavad – 92% las- teaedadest tunnetab seda, 7% kahtleb ja vaid 1% kurdab juhtkonna vähese toetu- se üle.

33

7. Liikumisharjumuste kujundamine

• Peamised takistused laste liikumise toeta- misel on: sobiva saa- li puudumine (26%), õpetajate huvi ja suh- tumine (16%) ning spordivahendite nap- pus (11%).

• Kõige enam vajavad lasteaiad liikumise tõ- hustamiseks koolitusi (23%), spordivahen- deid (17%) ja rahalist tuge (12%).

Harju maakond

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Järva maakond

Jõgeva maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Pärnu maakond

Põlva maakond

Rapla maakond

Saare maakond

Tartu maakond

Valga maakond

Viljandi maakond

Võru maakond

33

7

1

1

3

3

1

4

10

1

2

2

89

2

12

5

7

2

13

20

3

13

14

33

6

12

7

51

2

9

4

2

2

5

7

3

3

5

20

3

9

4

11

1

1

1

1

2

2

1

2

2

1

1

1

1

5- väga rahul 4 3 2 1- ei ole üldse rahul

Lasteaedade rahulolu olemasoleva spordivarustusega maakondade kaupa.

Sobiva sa

ali

puudumine

Õpetajate huvi/suhtumineSpordivahendite

puudus

Sp or

di vä

lja ku

/õ ue

ala pu

ud um

ine

Rah ali

se d p

iira ng

ud

Liikumisõpetaja

puudumine Ajaline võimalus

Spordivahendite hoiustamine

Heitlik ilm

Laste erivajadused

26%

16%

11%

6%5%

4% 4%

3% 2%

1%

Peamised takistused laste liikumise toetamisel.

34

3. SAAVUTUSSPORDI ARENDAMINE

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

35

3.1. MUUDATUSED SPORDIALALIITUDE RAHASTAMISEL

2025. aastal toimunud riigieelarvekõnelu- sed olid spordivaldkonna jaoks edukad, sest lisaraha said mitmed toetusmeetmed. 2026. aastast suurenes Team Estonia toetus kahe miljoni euro võrra, rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetus samuti kahe mil- joni euro võrra ja treenerite tööjõukulu toe- tus ühe miljoni euro võrra.

Toetuste suurenemise kõrval tehti 2025. aastal sügisel ka ümberkorraldused, mis puudutasid spordialaliitude rahastamise põhimõtteid. Valdkonnaga koostöös kavan- datud muudatused võimaldavad väiksema bürokraatia ning suurema paindlikkuse ja selgusega toetada spordialaliite ning suu- rendada nende rolli spordiala arendamisel.

Erinevate spordialaliidu toetuste liitmine

Lisaks Team Estonia saavutusspordi toetus- meetmetele oli aastani 2025 spordialaliidu tegevuse toetamiseks veel kolm meedet: • tegevustoetus; • noortespordi toetus; • spordikohtunike arendamise toetus.

2025. aasta suvel analüüsis Kultuuriminis- teerium antud toetusmeetmeid. Eesti Olüm- piakomitee ja spordialaliitudega toimunud ühiste arutelude tulemusena jõuti järeldu- sele, et alates 2026. aastast liidetakse kolm taotlusvooru üheks spordialaliidu tegevus- toetuseks. Kolme vooru liitmisel on taotlus- vooru mahuks kokku 4,35 miljonit eurot.

Senine süsteem, kus iga toetuse liik on eraldi reguleeritud, ei võimaldanud piisavalt arves- tada alaspetsiifilisi prioriteete. See tähendas ka suurt halduskoormust – spordialaliidud pidid arvestama erinevate taotluste, tähtae- gade, kriteeriumite ning aruannetega, mis muutis protsessi keerukaks ja killustatuks.

Kolme taotlusvooru ühendamine spordiala- liidu tegevustoetuseks võimaldab: • spordialaliitudel ise otsustada, kuidas

toetust vastavalt oma arengukavale ja hetkeseisule kasutada;

• vähendada halduskoormust ja lihtsusta- da kogu taotlemise protsessi;

• toetada paindlikku ja strateegilist juhti- mist, andes spordialaliitudele võimaluse reageerida kiiremini muutuvatele vaja- dustele.

Muudatus teeb spordialaliitude toetamise selgemaks ja sihipärasemaks, tugevdab spordialaliidu rolli oma ala arendajana ning loob selgemad sihid ja paremad võimalused spordi korraldamiseks. Spordialaliit vastu- tab toetuse läbipaistva ja sihipärase kasu- tamise eest, kuid saab suurema vabaduse otsustada, kuidas toetust kasutada. Samas väheneb halduskoormus ning tekib võima- lus kasutada ressursse seal, kus need kõige paremini toetavad spordiala terviklikku aren- gut ja sportlike tulemuste saavutamist.

Sarnane lähenemine – üldise tegevustoe- tuse kaudu mitme eesmärgi täitmine – on kasutusel ka teistes kultuurivaldkondades, samuti haridusvallas. See toetab usalduspõ- hist partnerlust riigi ja organisatsioonide va- hel ning soodustab lihtsustatud ja tulemus- põhist rahastamismudelit. Spordialaliidu toetuste liitmine üheks tegevustoetuseks on oluline samm toetussüsteemide kaasajas- tamisel, mis loob eeldused efektiivsemaks, paindlikumaks ja sisulisemaks spordialade arendamiseks.

Spordialaliitudele jääb jätkuvalt võimalus toetada noortega tegelevaid spordiklubisid ja -koole. Toetuse eraldamise põhimõtted ja edasijaotatava summa otsustab alates 2026. aastast spordialaliit spordiala katus- organisatsioonina.

36

Noortespordi toetuse suurus on ajas järjest vähenenud

2026. aastal oleks spordialaliitudele anta- va noortespordi toetuse summa olnud 1,5 miljonit eurot. Sellest summast vähemalt 75% on spordialaliidud pidanud varasematel aastatel edasi jagama oma spordiklubidele ja -koolidele ning on saanud kuni veerandit kasutada noortespordi arendamiseks. Toe- tuste edasijagamist analüüsides selgus, et 2023. aastal jagasid spordialaliidud toetust 632 spordiklubile või -koolile, keskmine toe- tuse summa oli 2153 eurot ning mediaan 1022 eurot. Seega said pooled spordiklu- bid ja -koolid spordialaliidult toetuseks vaid 1022 eurot või veelgi vähem.

Üheks põhjuseks, miks otsustati noorte- spordi toetus liita spordialaliidu tegevus- toetusega, oli ka asjaolu, et noortespordi toetus ei ole viimase kümne aasta jooksul tõusnud. 2023. aastal moodustas noortes- pordi toetus spordiklubi või -kooli eelarvest keskmiselt 1,1%. Samas on noortega tegele- vate spordiorganisatsioonide tulud viimase kümne aastaga enam kui kolmekordistunud ehk kasvanud 50 miljonilt 150 miljoni euroni.

Noortespordi toetuse liitmine tegevus- toetusega ei tähenda, et riik enam spordi- klubides ja -koolides noortega tehtud tööd ei väärtustaks. Vastupidi, muudatusega suu- rendatakse spordialaliitude rolli ja tähtsust noortespordi arendamisel.

Lisaks toetab riik spordiklubisid ja -koole jät- kuvalt treenerite tööjõukulu toetuse meetme kaudu, mille maht 2026. aastaks kasvas mil- joni euro võrra ehk 12,7 miljoni euroni, olles alates 2015. aastast kasvanud 3,6 korda.

Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär tõusis 20 eurolt 45 euroni ühe päeva eest

Spordikohtunike arendamise toetuse liitmist tegevustoetusega toetas ka asjaolu, et va-

batahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär tõusis alates 2025. aasta 20. juulist 45 eu- roni ühe päeva eest. Samuti on spordikoh- tunike arendamise toetuse osakaal spordi- alaliidule suunatud toetuste kogumahust aasta-aastalt vähenenud.

Koos Team Estonia saavutusspordi meet- mega toetati 2025. aastal Kultuuriministee- riumi eelarvest spordialaliite 12,1 miljoni eu- roga. Spordikohtunike arendamise toetus oli 2025. aastal 422 750 eurot. Selle muudatu- sega suurendatakse spordialaliitude paind- likkust ja vabadust riigi toetust kasutada.

Riiklikest spordistipendiumidest

Eesti Olümpiakomitee Team Estonia prog- ramm pakub lisaks rahastusele sportlasele ka professionaalseid tugiteenuseid (spordi- meditsiin, taastumine, psühholoogiline tugi, treeninglaagrite ja võistlustel osalemise ku- lude katmine) ning seda sihipäraselt sportla- se tulemuste, taseme ja arengupotentsiaali alusel. Samuti toetab noorsportlasi Eesti Kultuurkapital, jagades stipendiumi „Noor ja andekas“. Ka spordi sihtkapitalist jagatakse sportlastele sihtotstarbelisi toetusi eesmär- giga võimaldada pühendumist sportliku saa- vutusvõime arendamiseks.

Seejuures on Kultuuriministeerium ühtlasi täiendavalt jaganud riiklikke spordistipen- diume, ühekordseid individuaalseid rahalisi toetusi, et toetada sportlase ettevalmistust ning osalemist järgmistel rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel. Poolaastaks eralda- tud stipendiumi suurus on olnud 900 eurot sportlase kohta ja keskmiselt on stipendium määratud poolaastas 75 sportlasele.

Kuna kõigi kolme toetuse eesmärk sisuliselt kattus, muutus riiklik stipendium aga dub- leerivaks ega loonud enam lisandväärtust - eesmärki täidavad praegu juba teised ole- masolevad ja tõhusamad toetussüsteemid. Alaliitudel tuleb samaväärset toetust taot- leda eri süsteemidest, erinevate taotluste

37

ja tähtaegadega. Seega liideti spordialaliidu toetuste muudatuste raames alates 2026. aastast ka riiklike spordistipendiumide eral- damiseks ette nähtud raha spordialaliidu te- gevustoetusega.

Muudatus aitab vähendada killustatust ja suunata vabanevad eelarvelised vahendid spordivaldkonna teiste meetmete katteks, eesmärgiga tugevdada alaliitude igapäe- vast toimimist, kandepinda, nähtavust, aren- gueesmärke ja sportlikke tulemusi.

Kokkuvõtteks

Spordialaliitude toetamise peamised muu- datused ja selle eesmärgid: • spordialaliidud esitavad edaspidi ühe

taotluse, mille alusel eraldatakse kogu tegevustoetus, ja peale toetuse kasuta- mist ühe aruande;

• kaovad senised protsentuaalsed jaotu- sed, mis seni määrasid ära, kui suur osa toetusest tuli suunata edasi spordiklubi- dele ja -koolidele ning spordikohtunike arendamiseks;

• toetuse edasijaotamise otsustab spordi- alaliidu juhtkond, lähtudes oma spordi- ala spetsiifikast ja arengukavast;

• kehtivad ühed kriteeriumid, mis asenda- vad kolme eri toetuse erinevaid tingimu- si.

Muudatus annab spordialaliitudele suurema vastutuse ja vabaduse suunata vahendeid sinna, kus neist on kõige suurem kasu, olgu selleks noortesport, saavutussport, kohtuni- ke arendamine või muu prioriteetne alaliidu arendamiseks ja nähtavuse suurendami- seks vajalik tegevus.

Kokkuvõttes – vähem bürokraatiat, rohkem sporti.

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

38

3.2. RAHVUSVAHELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE JA MÕJU

Kultuuriministeerium toetab rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamist kol- mest meetmest: • rahvusvaheliste suurvõistluste korralda-

mise toetus; • rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisünd-

muste toetus; • rahvusvaheliste spordisündmuste korral-

damise toetus.

Kolmest meetmest toetas Kultuuriministee- rium 2025. aastal toimunud rahvusvahelisi spordisündmusi kokku 6,4 miljoni euroga, mis on läbi aegade kõige suurem summa.

Rahvusvaheliste suurvõistluste Eestis korraldamise toetusmeetme rakendamine

Antud meedet on rakendatud alates 2024. aastast. Taotlusvooru eesmärk on tuua Ees- tisse nii välisraha kui ka tutvustada Eestit turismisihtkohana. Taotlusvooru eelarve on kolm miljonit eurot aastas. Meetmest toeta- takse võistlusi, mille puhul:

1. varasematel samalaadsetel suurvõist- lustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes vähemalt 10 000 ja si- setingimustes 7000;

2. suurvõistluse telepilti edastatakse su- vealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki.

2025. aastal eraldati antud meetmest toe- tust järgmiste ürituste korraldamiseks või ettevalmistamiseks: 1. Autoralli maailmameistrivõistluste etapp

Delfi Rally Estonia 2025 - 2 000 000 eurot; 2. Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused

2025. aastal – 400 000 eurot; 3. Laskesuusatamise IBU CUP finaaletapid

– 250 000 eurot; 4. Korvpalli EM 2029 ettevalmistamine –

180 000 eurot.

Autoralli maailmameistrivõistluste etapp Delfi Rally Estonia 2025 mõju

FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp Delfi Rally Estonia sõideti 17.-20. juulini 2025. Rally Estonia on Lõuna-Eestis toimuv Eesti suurim autospordivõistlus, mis sai al- guse 2010. aastal. Võistlus on aastate jook- sul pidevalt kasvanud ja arenenud. 2025. aastal tähistab Rally Estonia 15. toimumis- aastat.

WRC Delfi Rally Estonia 2025 tulude maht oli 4,36 miljonit eurot. Riiklik toetus oli 2,0 mil- jonit eurot ja kohalike omavalitsuste toetus 166 000 eurot. Seega poole eelarvest moo- dustas avaliku sektori panus ning teise poo- le erasektori panus ja omatulu, mis jagunes järgmiselt: piletitulud ja muud sarnased tulu- allikad andsid kokku 1,4 miljonit eurot, osa- lustasudena kogunes 361 000 eurot, sise- riiklikud sponsorid toetasid üritust 350 000 euroga ja rahvusvahelised sponsorid 87 500 euroga.

2020 2021 2022 2023 2024 2025

3. 8

6. 1 6.

4

5. 2

4. 2

6. 4

Kultuuriministeeriumi toetused rahvusvaheliste võistluste Eestis korraldamiseks.

39

Unikaalsete pealtvaatajate arv ulatus 51 115 inimeseni (sh 27 115 piletiga pealtvaatajat) ning pealtvaatamiskordi kogunes 196 793. Piletiga väliskülalisi oli 8524 ja piletita vä- liskülalisi 4800. Lisaks pealtvaatajatele saa- bus Eestisse veel välisriikidest 1217 mees- konnaliiget/võistlejat ja 376 korraldamisega seotud isikut.

WRC Delfi Rally Estonia raames olid mitmed alad ja ralliga seotud sündmused tasuta, sealhulgas Tartu kesklinnas toimunud avat- seremoonia, Eesti Rahva Muuseumi territoo- riumil asuv Service Park ja EXPO ning Elva linna kiiruskatse. Lisaks said külastajad nau- tida mitmesuguseid üritusi ja meelelahutust, mis tõid kokku laia publiku ja aitasid luua po- sitiivset kuvandit Eesti kui turismisihtkoha kohta.

WRC Delfi Rally Estoniaga seoses viibisid väliskülalistest rallipassiga pealtvaatajad sündmuse piirkonnas keskmiselt 3,58 päe- va ja kulutasid keskmiselt 251 eurot päevas. Suurimad kulud olid majutus ja transport. Meeskonnaliikmed, ametnikud ja võistlejad veetsid kohapeal keskmiselt 7,27 päeva ja kulutasid keskmiselt päevas 269 eurot. Kor- raldamisega seotud isikud välismaalt viibi- sid Eestis 5,43 päeva ja kulutasid keskmiselt 182 eurot päevas.

WRC Delfi Rally Estonia tõi Eestisse kokku vähemalt 12,7 miljonit eurot välisraha, mil- lelt laekus riigile käibemaksu vähemalt 2,4 miljonit. Kokkuvõttes tõi WRC Delfi Rally Estonia riigile vahetult rohkem tulu, kui riik toetusena välja maksis, kasvatas ettevõtlus- sektori käivet ja lõi positiivset hoiakut, mis soosib tulevasi külastusi ning täiendava et- tevõtlustulu tekkimist.

Lisaks kohapealse publiku rekordile tegi WRC Delfi Rally Estonia sündmus nii Baltiku- mi kui ülemaailmse kajastuse ja teleülekan- nete näitajate poolest 2025. aastal tohutu kasvu. Olulisemad numbrid:

• üritusele eelnev pan-baltic Delfi online reklaamkampaania saavutas tulemu- seks 23 895 903 näitamist;

• Rally Estonia enda sotsiaalmeedia kana- lite kõigi aegade rekord 5 807 956 views (14.–22.07.2025) ning kui lisada juurde Instagramis loodud collaboration pos- titused oli kogu Rally Estonia sotsiaal- meedia kanalite (Facebook, Instagram) tulemuseks 20 313 679 views.

• WRC promootori sotsiaalmeedia kana- lites tõi WRC Delfi Rally Estonia 2025 sündmusele fokusseeritud sisu 79,4 miljonit impressionit, 2,9 miljonit enga- gementi ning videosisu vaadati enam kui 46,6 miljonit korda;

• ülemaailmset teleülekannet näidati üh- tekokku 107 erinevas riigis ning kumula- tiivne telepublikuarv oli 103,8 miljonit vaatajat;

• kogu WRC 2025 hooaja lõikes oli WRC Delfi Rally Estonia vaadatavuselt neljan- dal kohal. Kusjuures esimesed kolm koh- ta kuulusid Jaapani, Monte Carlo ning Keenia legendaarsetele etappidele ning Delfi Rally Estoniale järgnes vaadatavu- selt Soome MM-etapp viiendal kohal.

Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused 2025. aastal mõju

Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises toimusid Tallinnas 28. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2025 Tondiraba Jäähallis. Tege- mist oli kolmanda samalaadse võistlusega, esimest korda toimusid Euroopa iluuisuta- mise meistrivõistlused Tallinnas 2010. aas- tal ja teist korda 2022. aastal. 2025. aasta iluuisutamise EMi eelarvetulud olid 2 miljonit eurot, mis jagunes järgmiselt: 993 000 rah- vusvahelise spordialaliidu panus, 535  000 eurot piletitulu, 400 000 riigi toetus ja 80 000 eurot kohaliku omavalitsuse toetus.

Iluuisutamise EMil osales korraldaja and- metel kokku 1598 isikut, neist 161 võistlejat, 470 treenerit ja abilist, 226 meedia esindajat ning 741 korraldusega seotud isikut. Kõigist osalejaist pärines välisriikidest kokku 808

40

ja Eestist 790 isikut. Kokku soetati 14 393 piletit, neist 5735 välisriikidest. Välismaalt saabunud pealtvaatajad käisid keskmiselt vaatamas nelja võistlust ja seega tuli Eestis- se 1362 väliskülastajat. Majandusliku mõju analüüsist selgus, et väliskülastajad viibisid siin keskmiselt 5,2 päeva ja kulutasid kesk- miselt 126 eurot päevas. Välisosalejad koos taustajõududega viibisid Eestis keskmiselt 6,5 päeva ja kulutasid 72 eurot päevas.

Välisriikidest saabunud külastajate ja osale- jate kulutused olid hinnanguliselt 1,46 miljo- nit eurot ja nende Eestisse toodud maksutulu hinnanguliselt 210 000 eurot. Iluuisutamise EMi rahvusvaheliste kaaskorraldajate toetu- se arvelt Eestis tehtavad kulud olid 699 860 eurot, hinnanguline maksutulu sellelt oli 114 463 eurot. Piletimüügist laekus 262 735 eu- rot välisriikide elanikelt, millelt maksutulu oli 44 324 eurot. ISU auhinnarahade suurus oli 292 733 eurot, neilt tasuti Eestis tulumaksu 31 937 eurot. Koos nende summadega oli Eestisse toodud maksutulu hinnanguliselt 400 000 eurot. Seega sai riik ka sellele suur- võistlusele eraldatud toetuse maksudena tagasi.

Lisaks otsesele majanduslikule mõjule jõu- dis telepilt Eestist 32 riiki.

Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeetme rakendamine

Alates 2018. aastast rakendab Kultuurimi- nisteerium meedet, mille eesmärk on tuua Eestisse olulise majandusliku mõjuga rah- vusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi. Toe- tuse andmise peamiseks tingimuseks on, et välisosalejate ja -külastajate kulutustelt Ees- ti riigile laekuv käibemaks (muid võimalikke

makse ei arvestata) peab olema vähemalt võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega. Mi- nimaalne eraldatav toetus on 65 000 eurot, mis tähendab, et riiki peab tulema üritusega välisraha (välisosalejate ja -külastajate kulu- tused) vähemalt 460 000 eurot. Tegemist on Eesti majandust otseselt elavdava meetme- ga, mille mõju riigi eelarvepositsioonile on positiivne.

Taotlusvooru maht oli alates 2018. aastast 2 miljonit eurot, mida üksikotsustega aeg-ajalt suurendati. 2025. aastal tegi Vabariigi Valit- sus otsuse suurendada taotlusvooru mahtu alates 2026. aastast 2 miljoni euro võrra, kokku 4 miljoni euroni aastas.

2025. aastal toetas riik antud meetmest 15 sündmust, millest 13 olid spordi- ja 2 kul- tuurisündmused, kokku 2 688 910 euroga. Meetmest toetatud üritused tõid riiki vähe- malt 5 miljonit eurot maksutulu välisrahalt. Seega keskmiselt tõi iga toetuseks eralda- tud euro riigile tagasi 1,86 eurot maksutulu välisrahalt.

Rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise toetusmeetme rakendamine

Rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise toetusmeede on kolmest meetmest kõige vanem ja kõige laiapõhjali- sem. Taotluste hindamisel võetakse arvesse sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas ning sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat vald- kondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Taotlusvooru eelarve oli 2025. aastal 1,05 miljonit eurot ja taotlusvoorust toetati 31 spordisündmust.

41

Projekti nimi

Majanduslik mõju kokku

(miljonit eur)

Arvesse võetud

maksutulu

Lõplik toetuse summa

Maksutulu/ eraldatud

toetus

IRONMAN Tallinn ja IRONMAN 70.3 Tallinn 2025 6,2 kuni 8,0 1 151 510 790 000 1,46

Tallinna Maraton 2025 4,5 kuni 6,0 861 500 605 000 1,42

Iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlused 2025 1,6 kuni 2,2 313 331 250 000 1,25

Tallink Floorball 2025 3,0 kuni 4,1 592 538 130 000 4,56

WT Euroopa Taekwondo meistrivõistlused 2025 2,6 kuni 3,4 423 674 120 000 3,53

2025 Tallinn Open - K. Palusalu noorte maadlusvõistlus

1,6 kuni 2,1 292 999 119 300 2,46

2025.a. Euroopa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises U/16U/18 vanuseklassidel korraldamine

0,7 kuni 0,9 137 576 100 000 1,38

Taekwondo ITF Euroopa meistrivõistlused 2025 0,9 kuni 1,2 144 450 90 000 1,61

U-23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste korraldamine Tallinnas

0,9 kuni 1,2 154 694 85 000 1,82

51. Tartu Maraton 0,5 kuni 0,6 89 306 74 422 1,20

Euroopa muusikakonverentsi LEADING VOICES ettevalmistamine ja korraldamine Tallinnas

0,5 kuni 0,6 87 092 72 577 1,20

ORC 2025 maailmameistrivõistlused avamerepurjetamises

1,8 kuni 2,5 369 959 70 000 5,29

Piljardi Euroopa meistrivõistlused 2025 0,8 kuni 1,0 135 990 66 000 2,06

Industry@Tallinn & Baltic Event 2025 1,0 kuni 1,3 191 712 65 000 2,95

44. Tartu Rattaralli - UCI Gran Fondo World Series sarja etapp

0,3 kuni 0,4 61 933 51 611 1,20

KOKKU 26,9 kuni 35,5 5 008 264 2 688 910 1,86

Võistlused Toetuse summa

FIS kahevõistluse maailmakarika etapp meestele ja naistele 120 000

Tour of Estonia 2025 velotuur ja Ladies Tour of Estonia võidusõit 85 000

Tallinn International Horse Show 2025 75 000

FIS murdmaasuusatamise maailmakarika etapp Tallinn 2025 70 000

Majandusliku mõjuga seotud toetusmeetmest toetatud projektid ja nende majanduslik mõju.

Suuremad toetuse saajad rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise toetusmeetmest.

42

3.3. TEAM ESTONIA TEGEVUSED

Team Estonia struktuuriüksuse juhiks sai 2024. aasta lõpus ametisse valitud Eesti Olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter. 2025. aasta keskseks fookuseks oli Team Estonia senise tegevuse põhjalik analüüsi- mine ning võimalike arengusuundade kaar- distamine järgmisteks aastateks.

Tugiteenuste süsteemi piloteerimine

Vaheetapina rakendati 2025. aastal Team Estonia tugiteenustes süsteem, kus teenus- te maht seoti konkreetse sportlasega ning igale sportlasele kehtestati rahaline piir- määr, mille ulatuses oli võimalik tugiteenu- seid kasutada. Piirmäärad olid järgmised: • A- ja B-kategooria sportlane: 2500 eurot • C-kategooria sportlane: 1500 eurot • Noorsportlane: 1000 eurot

Piloodi tulemused näitasid, et tippude puhul jäi tugiteenuste maht sageli ebapiisavaks, samas kui noorsportlaste seas kasutati tu- giteenuseid märkimisväärselt vähem, kui kehtestatud piirmäär võimaldas. Analüüsi tulemusena tehti ettepanek alates 2026. aastast koondada kogu spordiala tugitee- nuste eelarve alaliitude hallata, võimaldades seeläbi paindlikumat ja vajaduspõhisemat teenuste kasutamist.

Noorsportlaste toetussüsteemi muudatused

EOK tippspordikomisjoni otsusega kaotati 2025. aasta oktoobris senine süsteem, kus Team Estonia noortele eraldati nimeline toetus. Selle asemel loodi uus mudel, mille kohaselt suunatakse Team Estonia noortele mõeldud vahendid alaliitude kasutusse.

EOK tippspordikomisjon kinnitas 2026. aas- tat silmas pidades Team Estonia noorte sihtrühma suuruseks 104 sportlast, kelle va- hel jaotub kogu senine Team Estonia noorte-

3,5

3,4

Eesmärgid ja fookus

Koostöös Spordimeditsiini SA-ga

3,2

Tugiteenused

3

Valikuprotsess toetab sportlase arengut

3

Rahastusotsuste selgus

Rahuloluhinnang Team Estonia toimimisele 5-palli skaalal valdkondade kaupa.

Rahuloluhinnang Team Estonia toimimi- sele 5-palli skaalal valdkondade kaupa

Eesmärgid ja fookus 3,5

Koostöös Spordimeditsiini SA-ga 3,4

Tugiteenused 3,2

Valikuprotsess toetab sportlase arengut 3,0

Rahastusotsuste selgus 3,0

pakett. Muudatuse eesmärk on suurendada alaliitude vastutust noorte valikul ja toeta- misel ning siduda noorsportlaste toetamine tugevamalt spordialade arenguplaanidega.

43

Haridustee ja tippspordi sidumine

Olulise arengusuunana alustati 2025. aastal läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriu- mi ning Eesti ülikoolidega, et tagada Team Estonia liikmetele ja tippspordi ambitsioo- niga noortele võimalus omandada kõrghari- dust sportlaskarjääri kõrvalt tasuta.

Põhimõtteline kokkulepe saavutati rektorite nõukogu tasandil 150 õppursportlase koha loomiseks. 2026. aasta jooksul tuleb kokku- lepe vormistada, et see jõustuks 2027/28. õppeaastast.

Tagasisideküsitlus Team Estoniale

2025. aasta lõpus EOK liikmetele saadetud tagasisideküsitlusest ilmnes, et spordiala- liidud hindavad Team Estonia tegevust üldi- selt rahuldavalt. Kõige paremini hinnati ees- märkide ja fookuste selgust, mis näitab, et Team Estonia suund ja prioriteedid on alalii- tude üldiselt arusaadavad. Spordimeditsiini SA tegevust hinnati samuti rahuldavalt, kuid soovitakse tihedamat ja paremini koordi- neeritud koostööd. Tugiteenuste osas toodi esile vajadust suurema paindlikkuse järele, eelkõige sportlastele, kes ei kuulu Team Es- tonia nimekirja, kuid on teinud arenguhüppe. Olulise sammu on EOK siinkohal juba teinud tugiteenuste süsteemi muudatusega. Kõige madalamalt hinnati rahastusotsuste arusaa- davust, mis näitab, et EOK peab selgemalt

kommunikeerima nii individuaal- kui koon- diste toetuste põhimõtteid.

Team Estonia rahastuse suurendamine

2025. aastal toimunud riigieelarve läbirääki- mistel otsustas Vabariigi Valitsus suurenda- da 2026. aastast Team Estonia toetust kahe miljoni euro võrra. Lisaraha tulemusena on 2026. aastal Team Estonia eelarve 9,3 mln eurot. Lisaraha suunatakse järgmistesse te- gevustesse: • noortesport (sealhulgas Audentese

Spordigümnaasium); • A- ja B-kategooria sportlaste toetuste

suurendamine; • tugiteenuste mahu kasvatamine; • koondiste toetuste suurendamine; • paralümpiaspordi kaasamine Team Es-

tonia süsteemi.

Eesti sportlaste medalivõidud

Eesti sportlased võitsid rahvusvahelistelt noorte, juunioride ja täiskasvanute tiitlivõist- lustelt 2025. aastal kokku 254 medalit, mil- lest 30 võideti olümpiamängude kavas ole- vatel spordialadel ja 224 olümpiamängude kavasse mitte kuuluvatel spordialadel. Olüm- piamängude kavas olevatel spordialadel või- detud 30-st medalist saavutati 5 täiskasvanu- te, 7 juunioride ja 18 noorte klassides.

Rahuloluhinnang Team Estonia toimimisele 5-palli skaalal valdkondade kaupa.

Rahuloluhinnang Team Estonia toimimi- sele 5-palli skaalal valdkondade kaupa

Eesmärgid ja fookus 3,5

Koostöös Spordimeditsiini SA-ga 3,4

Tugiteenused 3,2

Valikuprotsess toetab sportlase arengut 3,0

Rahastusotsuste selgus 3,0

Koht Võistlus Sportlase nimi Spordiala Võistlusala

1 Euroopa meistrivõistlused Niina Petrõkina Iluuisutamine Naiste üksiksõit

2 Maailmameistrivõistlused Katrina Lehis Vehklemine N epee (individuaalne)

2 Euroopa meistrivõistlused Mart Seim Tõstesport M üle 109 kg

2 Euroopa meistrivõistlused Katrina Lehis Vehklemine N epee (individuaalne)

3 Maailmameistrivõistlused Irina Embrich Vehklemine N epee (individuaalne)

Olümpiamängude kavasse kuuluvate spordialade täiskasvanute klassi medalivõitjad 2025.

44

4. AUS JA TURVALINE SPORT

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

45

4.1. SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE NÕUETE AJAKOHASTAMINE

Spordiürituste korraldamise regulatsiooni ajakohastamine oli oluline uuendus spor- diseaduses, kuna tegemist oli selle ühe va- nima osaga. Uus jõustuv sõnastus peaks senisest paremini toetama Sport 2030 stra- teegias seatud eesmärkide elluviimist — tagada turvaline, kvaliteetne ja hästi toimiv spordikeskkond ning mõistlik ja proportsio- naalne haldusruum spordiürituste korralda- jatele. Muudatuste keskmes on riskipõhine lähenemine, vastutuse selgem jaotus ning bürokraatia vähendamine seal, kus see ei loo lisandväärtust.

Senise korra järgi oli kohaliku omavalitsuse luba nõutav mitmete tipptasemel pallimän- guvõistluste puhul. Praktika näitas, et osa- del spordialadel ei ole loakohustus enam põhjendatud ega mõjuta tegelikku turvali- sust. Seetõttu loobuti loa taotlemise nõu- dest valdkondades, kus riskitase on madal ja korralduspraktika väljakujunenud. Selline

lähenemine aitab vähendada spordiorga- nisatsioonide põhjendamatut halduskoor- must ning toetada sündmuste korraldamise võimekust.

Samas viiakse loakohustuse alla mootoris- pordiüritused, kus osalejate ja pealtvaataja- te riskid on kõrgemad. Selline muudatus on valdkonna katusorganisatsioonides ooda- tud, et tugevdada sporditurvalisust.

Uuendatud regulatsioon määratleb laiemalt ka kõrgendatud turvanõuetega spordiüritusi, näiteks väljaspool tavapärast toimumispai- ka toimuvad võistlused, ajutiste suuremahu- liste rajatistega sündmused või pürotehnikat kasutavad üritused. Pürotehnika kasutamise osas on Eesti Euroopas seni negatiivselt sil- ma paistnud väga liberaalse lähenemisega. Euroopa praktikat arvestades on tegemist potentsiaalselt kõrge riskiga tegevusega

kuni 31.12.2025 alates 01.01.2026

Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda luba, on:

1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir;

2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;

3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega.

Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda valla- või linnavalitsuse luba, on:

1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlused sellisel võistlusalal või võistlusklassis, kus korraldatakse või on taotluse esitamisele eelnenud kahel aastal korraldatud rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, Eesti meistrivõistlusi või karikavõistlusi;

2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir;

3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;

4) võistlus, mis toimub välitingimustes ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni või puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni ja võib tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte;

5) suurenenud turvariskiga spordiüritus.

Muudatused jõustusid 01.01.2026, välja arvatud auto, moto ja veemoto punkt, mis jõustub 01.06.2026

46

ning see võib heidutada võimalikke pealt- vaatajaid tribüünidele tulemast.

Mootorispordi valdkonnas suureneb spordi- alaliitude roll turvanõuete kehtestamisel ja kinnitamisel, kuna neil on parim teadmine rahvusvahelistest nõuetest. Nõutav on lä- bipaistev, objektiivne ja mittediskrimineeriv kord ning sõltumatu vaidluste lahendamise mehhanism. Kõik alaliitude otsused on eda- sikaevatavad vastavalt juulis rakenduvatele Eesti Spordieetika reeglitele, mis aitavad vältida võimalikke subjektiivseid otsuseid, mida osa valdkonnas tegutsevaid võistluste korraldajaid on võimaliku riskikohana välja toonud.

Täiendava lihtsustusena luuakse võimalus taotleda hooajaluba regulaarselt samas ko- has ja samale sihtrühmale toimuvate spordi- ürituste jaoks.

Kokkuvõttes muudavad muudatused spor- diürituste korraldamise raamistiku riskipõ- hisemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, toetades Sport 2030 strateegia põhisuundi: turvaline spordikeskkond, kvaliteetne korral- duspraktika ja mõistlik regulatiivne koormus.

4.2. KOKKULEPPEMÄNGUDE UURINGU TULEMUSED

2025. aasta sügisel viis Kultuuriministee- rium koostöös Norstat Eesti AS-iga läbi kordusuuringu, mille eesmärk oli kaardis- tada Eesti pallimängualade (jalgpall, jääho- ki, korvpall, käsipall, saalijalgpall, tennis ja võrkpall) sportlaste, treenerite ja kohtunike kokkupuudet kokkuleppemängudega ning nende hoiakuid spordivõistluste tulemuste- ga manipuleerimise suhtes.

2022. aastal läbi viidud küsitluse jätku-uu- ring näitab, et kuigi Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) töö tulemusel on kokkuleppemängude teemaline koolitus jõudnud senisest rohkemate sportlaste, treenerite ja kohtunikeni, ei ole siiski enamik sihtrühmast veel vastavaid teadmisi saa- nud. Samuti on jätkuvaks probleemiks kok- kuleppemänge soosivad hoiakud.

Kokkuleppemängude ulatus ja teadlikkus

Uuringu põhjal ei ole kokkuleppemängud Eesti spordimaastikul laialt levinud. Alla 1% vastanutest on saanud ettepaneku spor- divõistluste tulemustega manipuleerida. Eestis kokkuleppemängudes osalemist tun- nistas 3% ning välismaal 2% vastanutest – näitajad, mis ei erine oluliselt 2022. aasta tulemustest.

Teadlikkus teistest Eestis kokkuleppemän- gudes osalenud isikutest on mõnevõrra lan- genud: 2022. aastal 14%, 2025. aastal 12%. Enamasti olid need juhtumid toimunud roh- kem kui kolm aastat tagasi. Välismaal toi- munud kokkuleppemängudest teadis 2025. aastal 7% vastanutest.

Suurenenud turvariskiga on spordi- üritus:

1) millega kaasneb liikluse ümber- korraldamine;

2) kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük, välja arvatud üritus, mis toimub alalise müügikohaga siseruumis;

3) mida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis;

4) kus kasutatakse suuremõõtmelist teisaldatavat tribüüni, lava, telki või muud konstruktsiooni või ini- mese elule ja tervisele ohtlikku muud lisainventari;

5) kus korraldaja kasutab pürotehni- lisi tooteid

47

Teavitamine ja hoiakud

Ligikaudu 60% vastanutest teavitaks enda suhtes tehtud kokkuleppemängu ettepane- kust ning umbes pooled annaksid teada ka kellelegi teisele tehtud pakkumisest. Kõige sagedamini peetakse sobivaks teavitada spordialaliitu, spordiklubi, treenerit või EAD- SEt. Võrreldes 2022. aastaga on kasvanud just valmisolek pöörduda EADSE poole, sa- mas kui spordialaliidu teavitamise osakaal on mõnevõrra langenud.

Hoiakutes ilmneb siiski arenguruumi. Kuigi enamik vastanutest suhtub kokkuleppemän- gudesse taunivalt, leiab 11% (2022. aastal 12%), et teatud juhtudel võivad need olla õigustatud. Samuti ei pea 18% vastanutest kokkuleppemänge suureks ohuks spordi mainele ning 29% leiab, et pettused on spor- dis paratamatud.

Lähiaastatel tuleb leida viise, kuidas julgus- tada spordis tegutsejaid kokkuleppemängu- dest teavitama. Oma spordi ausa ja puhtana hoidmine peaks olema kõigi spordivaldkon- nas tegutsejate auasi. Isegi juhul, kui uuri- mise tulemusena selgub, et tegu ei ole kri- minaalkorras karistatava teoga, võivad need juhtumid kvalifitseeruda spordisiseste reeg- lite rikkumiseks. 1. juulil 2026 rakenduvad Eesti spordieetika reeglid (ESER), mis sätes- tavad kokkuleppemängu spordisiseselt ka- ristatava teona ka spordialadel, kus see seni mingil põhjusel karistatav ei ole olnud.

Koolituste kasvav roll

Positiivse arenguna on märgatavalt kasva- nud kokkuleppemängude koolituse läbinu- te osakaal. Kui 2022. aastal oli koolitusel osalenud 21% vastanutest, siis 2025. aastal juba 40%. Kõige aktiivsemalt on koolitustel osalenud kohtunikud (50%), neile järgnevad treenerid (47%) ja sportlased (37%).

75%

2022

68 %

2025

Spordialaliitu

14%2022

13%2025

Politseid

47%

2022

47%

2025

Spordiklubi

14% 2022

33%

2025

Eesti Antidopingu ja

Spordieetika SA

45%

2022

42%

2025

Treenerit/ võistkonna

liiget

28%

2022

23% 2025

Perekonna- liiget/sõpra

Teavitamine sihtrühmade lõikes (vastanute protsent).

48

Kõige sagedamini osaleti EADSE korralda- tud koolitustel (43%), samuti spordialaliitu- de ja rahvusvaheliste alaliitude koolitustel. See kinnitab EADSE rolli olulist kasvu kokku- leppemängude ennetamisel ja teadlikkuse tõstmisel. Samas tuleb arvestada, et küsit- lusele vastasid koondislased, koondise kan- didaadid ja meistriliiga tasemel sportlased – osadel spordialadel ka esiliiga mängijad – ning vastaval tasemel kohtunikud ja tree- nerid. Just nemad moodustavad sihtrühma, kes peaks olema antud teemadel koolitatud. See tähendab, et tuleb leida veel paremaid viise, kuidas infot sihtrühmani viia.

Spordialane tasustamine ja majanduslik toimetulek

Uuringu raames vaadeldi ka pallimängu- aladel tegutsejate tasustamist ning nende majanduslikku toimetulekut, sest nii rahvus- vaheline kirjandus kui ka uuringud viitavad, et näiteks palkade hilinemine8 ning isiklik või finantsiline kasu saamine9 soodustavad kokkuleppemängule minemist.

8 Overdue athletes’ salaries in professional football and match-fixing (Vandercruysse jt, 2024), leitav siit: https://backoffice.biblio.ugent.be/download/01HSV6Y4G14FFT0JRVBFWWHB8F/01HW5Q85MW0ZGJ3P3B1MK2FM16 9 Match-fixing: socio-economic and psychological factors (Muraška, Šimkus), leitav siit: https://www.researchgate.net/ publication/397493967

Uuringu tulemused näitavad, et 57% enim harrastatavatel pallimängualadel tegutse- jatest saab oma spordialase tegevuse eest mingis vormis tasu. Töötasu saab 33% vas- tanutest, ligikaudu viiendik saab stipendiumi ning alla kümnendiku muid hüvitisi. Samas ei saa 46% vastanutest oma spordialase tegevuse eest mingit tasu. Võrreldes 2022. aasta küsitlusega on tasu mittesaajate osa- kaal kasvanud 5 protsendipunkti võrra.

Rollide lõikes ilmnesid märkimisväärsed eri- nevused: töötasu saab 80% kohtunikest ja 76% treeneritest, kuid vaid 19% sportlastest.

Isiklikke rahalisi raskusi on oma sportlas- karjääri jooksul kogenud 16% vastanutest. Viimase aasta jooksul on rahalisi probleeme esinenud 5% sihtrühmast. Võrreldes 2022. aastaga olulisi muutusi selles osas ei ilm- nenud. Samuti on vähenenud juhtumid, kus spordiklubi või -organisatsioon on olnud tasude maksmisega üle kolme kuu võlgu – 2025. aastal 13%, võrreldes 19%ga 2022. aastal.

Panustamine ja sõltuvusriskid

Ligi kolmandik Eesti pallimängualadel te- gutsejatest on vähemalt üksikutel kordadel teinud rahalisi panuseid sporditulemustele kas ametlikes ennustuskanalites või sõpra- de ringis. Regulaarselt panustab ametlikes kanalites 3% vastanutest. Oma mängudele panustamist tunnistas nii 2022. kui ka 2025. aastal vaid 1% vastanutest.

Teadlikkus kolleegidest, kes panustavad või on panustanud oma mängudele Eestis, püsis mõlema küsitluse järgi 16% tasemel. Välismaal toimunud selliste juhtumite tead- likkus on kasvanud – 2025. aastal 8%, mis on kaks korda enam kui 2022. aastal. Oluline on siinkohal rõhutada, et vastavalt hasart-

kohtunikud treenerid sportlased

32%

20% 18%

50% 47%

37%

20 22

20 25

20 22

20 25

20 22

20 25

Koolitusel osalejate võrdlus aastatel 2022 ja 2025.

49

mänguseaduse § 34 lõikele 6 ja §-le 100 on tegemist karistatava väärteoga.

Lisaks teab ligikaudu 36% vastanutest mõn- da sportlast või sporditöötajat, kellel on mõni sõltuvuslik harjumus (nt spordis panustami- ne või muu hasartmängurlus, alkoholi liigtar- vitamine, narkootikumide tarvitamine). Ha- sartmängurlus võib rahvusvahelise uurimise järgi olla üks kokkuleppemängude riskitegu- reid10 nagu ka teised sõltuvused, mis võivad viia rahalisse kitsikusse. Ise tunnistas sõltu- vuslikku käitumist 6% vastanutest, mis on püsinud muutumatuna võrreldes varasema uuringuga.

Kokkuvõte

Uuringule vastajateks olid igalt pallimängu alalt naiste ja meeste koondiste liikmed ja koondiste kandidaadid, meistriliiga ning esi- liiga klubide mängijad ja treenerid ning vas- taval tasemel vilistamisõigust omavad koh- tunikud. Kogu sihtrühma suurus oli ligikaudu 2400 inimest, mis jagunes erinevate spordi- alade vahel. Kokku oli vastajaid 823, küsit- luse vastamismäär oli 33,8% ja 2022. aasta küsitlusele oli vastajaid 504 ning küsitlusele vastamismäär 27%. Küsitlus toimus ano- nüümselt ning lähtuvalt vastaja keele eelis- tusest kas eesti- (82,1%), vene- (14,8%) või ingliskeelsena (3%).

Uuringule vastas 623 sportlast, mis moodus- tas 75,7% kõigist vastanutest, 109 kohtunik- ku (13,2% vastanutest) ja 91 treenerit (11,1% vastanutest). Kõige rohkem vastajaid olid seotud võrkpalli (23%), jalgpalli (19%), korv- palli (17,9%), jäähoki (15,9%) ja käsipalliga (15,7%). Uuring kinnitab, et kokkuleppemän- gud ei ole Eestis laialdane probleem ning olukord on võrreldes 2022. aastaga püsinud stabiilsena. Samas viitavad teatud hoiakud, panustamiskäitumine ja sõltuvusriskid va-

10 Match-fixing: The current discussion in Europe and the case of the Netherlands (Spapens, Olfers, 2015), leitav siit: https://research.tilburguniversity.edu/en/publications/match-fixing-the-current-discussion-in-europe-and-the-case-of-the/ 11 https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/tallinna-ringkonnakohus-muutis-jalgpalli-kokkuleppemangude-otsust

jadusele jätkata süsteemset ennetustööd. Eriti oluline on teadlikkuse tõstmine, selgete seisukohtade kujundamine ning koolituste kättesaadavuse edasine suurendamine, et hoida Eesti sport ausa ja usaldusväärsena.

Järgnevatel aastatel tuleks täiendavalt tähe- lepanu pöörata koolitustele – nii osalejate arvule kui ka sisule. Kokkuleppemängude vastane koolitus peaks jõudma ennekõike nendeni, kelle puhul on risk suurim. Nii Eesti kui ka rahvusvaheline praktika näitab, et eel- kõige on tegemist probleemiga pallimängu- aladel. Samuti tuleks läbi arutada, kas seni- ne koolitus on piisav ka kokkuleppemänge soosivate hoiakute muutmiseks või on vaja rakendada täiendavaid meetmeid, et spordi- valdkonnas valitseks nulltolerants kokkulep- pemängude suhtes.

1. juulist 2026 rakenduvad Eestis spordiee- tika reeglid, mis aitavad spordisiseselt kok- kuleppemängude vastu võidelda. ESERi ra- kendamiseks otsustas Kultuuriministeerium tõsta 2026. aastast EADSE tegevustoetust 150 000 euro võrra 501 000 euroni. Samu- ti tuleb tähelepanelikult jälgida Riigikohtu seisukohta Tallinna Ringkonnakohtu süüdi- mõistva otsuse osas11, mis puudutab jalg- palli kokkuleppemängudes osalenud ja neid korraldanud isikuid. Vastavalt lõppotsusele tuleb läbi mõtestada, kas praegune menet- luspraktika on piisavalt tõhus ning millise signaali annab kokkuleppemängude korral- dajate ja osalejate süüdimõistmine arvuti- kelmuse paragrahvi alusel.

Kuna kokkuleppemängud on rahvusvaheline probleem, kavatseb riik 2026. aastal liituda ka Euroopa Nõukogu spordivõistlustega ma- nipuleerimise vastase konventsiooniga, et tugevdada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas.

50

5. RAHVUSVAHELINE TEGEVUS JA PROJEKTID

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

51

5.1. KULTUURIMINISTER VALITI WADA ASUTAVASSE KOGUSSE

2025. aastal valiti kultuuriminister Heidy Purga Euroopa Liidu esindajana Rahvusva- helise Dopinguagentuuri (WADA) asutavas- se kogusse. Tegemist on WADA kõrgeima otsustuskoguga, kuhu kuuluvad valitsuste ja olümpialiikumise esindajad ning millel on keskne roll organisatsiooni strateegili- ses juhtimises ja suunamises. Asutav kogu kinnitab agentuuri pikaajalise strateegia, prioriteedid, tegevuskavad ning peamised reeglid ja poliitikad, sealhulgas maailma an- tidopingu koodeksi, samuti eelarve ja rahas- tamisskeemi ning täitevkomitee, presidendi ja asepresidendi tegevuse.

WADA asutav kogu koosneb 42 liikmest: 18 valitsuse esindajat, 18 spordiliikumise esin- dajat, 2 sportlaskomisjoni esindajat, 2 riikli- ke dopinguvastaste organisatsioonide esin- dajat ning WADA president ja asepresident.

Eesti osalemine WADA kõrgeimal otsustus- tasandil tugevdab riigi panust rahvusvahe- lisse dopinguvastasesse koostöösse ning toetab Sport 2030 eesmärki edendada au-

sat, turvalist ja eetilist sporti. Euroopa Liidu esindajana osaleb minister Euroopa seisu- kohtade kujundamises ja esindamises ning loob täiendavaid võimalusi Eesti kogemuse ja praktikate jagamiseks antidopingu vald- konnas.

Eesti roll rahvusvahelises dopinguvastases tegevuses on viimastel aastatel kasvanud — lisaks aktiivsele panusele UNESCO do- pinguvastases koostöös osaletakse nüüd ka WADA juhtimistasandil. See toetab Sport 2030 prioriteetvaldkonda - Eesti on rahvus- vahelisel tasemel väärikalt esindatud.

WADA asutava kogu kohtumisel 5. detsemb- ril 2025 Busanis võeti vastu uus maailma antidopingu koodeks, mis jõustub 2027. aastal. Samuti kinnitati järgmise aasta eel- arve ning 2026–2028 eelarveraamistik. Uue koodeksi rakendumine toob kaasa muuda- tused ka Eesti antidopingu regulatsioonides ja menetlusstruktuuris, vajalikud õiguslikud ja institutsionaalsed muudatused viiakse ellu 2026. aasta jooksul.

Fo to

: K ul

tu ur

im in

is te

er iu

m

52

5.2. ERASMUS+ PROJEKT ACTION+

Viimase kahe aasta jooksul läbi viidud Eras- mus+ projekt Action+ tõi Eesti spordivald- konnas esile mitu olulist juhtimisvaldkonna kitsaskohta.

Projektis osalesid lisaks Kultuuriministee- riumile Poola Spordijuhtimise Instituut, Bul- gaaria Noorte- ja Spordiministeerium, Malta Spordi Aususe Amet, Luksemburgi LU:NEX ülikool, Belgiast UCLouvain’i ülikool, Lee- du Riiklik Spordiagentuur, Kreeka Kultuuri- ja Spordiministeerium, Portugali Spordi ja Noorsoo Instituut ja Küprose Spordiorgani- satsioon. Euroopa Liit toetas projekti Eras- mus+ programmist 400 000 euroga, millest Eestile eraldati 30 000 eurot.

Projekti käigus läbi viidud intervjuud, töötoad ning lõpuseminari enesehindamised näita- sid selgelt, et Eesti spordiorganisatsiooni- des on kõige nõrgemini rakendatud huvide konfliktide ennetamine, juhatuse otsuste ja taustainfo avalikustamine, keskkonnahoid,

juhatuse ametiaegade piiramine ning aktiiv- ne aruandlus. Need järeldused moodustasid ühisosa nii 2024. aastal läbi viidud intervjuu- dest kui ka 2025. aasta töötubade ja lõpuse- minari aruteludest.

Samas kerkis esile ka mitu tugevust, mis loovad hea aluse edasi liikumiseks: Eesti or- ganisatsioonide demokraatlik otsustusprot- sess, avatud suhtlus ning tugevad üldkogud.

Kuidas selliste tulemusteni jõuti?

Action+ oli rahvusvaheline, kümmet riiki hõl- mav projekt, mis keskendus spordijuhtimise läbipaistvuse, vastutuse ja kvaliteedi paran- damisele. Projekti esimeses etapis viidi igas riigis läbi viis põhjalikku intervjuud eriilme- liste spordiorganisatsioonidega. Intervjuude eesmärk oli hinnata, kuivõrd need organi- satsioonid vastavad Action projekti käigus määratletud 20-le hea juhtimistava elemen- dile viies teemavaldkonnas.

Fo to

: K ul

tu ur

im in

is te

er iu

m

53

Analüüs andis väärtusliku ülevaate spor- diorganisatsioonide levinud praktikast ning tuvastas peamised takistused, millega töö- tajad ja juhid iga päev oma töös kokku puu- tuvad. Uuring keskendus ka sellele, millist välist tuge riiklikud spordiorganisatsioonid vajavad juhtimisreformide tõhusaks ellu- viimiseks. Intervjuude põhjal püüti vastata küsimusele, miks reformid õnnestuvad või ebaõnnestuvad, ja millised strateegiad toe- tavad muutuste elluviimist kõige paremini erinevates riikides ja kontekstides. Intervjuu- de käigus kogutud sisend aitas ette valmis- tada igas riigis ka hea juhtimistava vahenda- jad, kelleks Eestis valiti välja Jüri Järv ja Piret Lauk-Oiov. Hea juhtimistava vahendajate ko- hustus oli läbi viia ka töötoad.

Intervjuudest praktiliste lahendusteni: ühine arusaam heast juhtimistavast

2025. aasta juunis toimunud kolmes töötoas (üle 30 inimese, 27 organisatsiooni) selgus, et kuigi juhtimistava tundub esmapilgul teo- reetiline, peetakse seda tegelikult igapäe- vatööd selgemaks muutvaks praktiliseks tööriistaks. Töötoad kinnitasid intervjuudes välja toodud järeldusi: läbipaistvus, huvide konfliktid ja rollide jaotus on kõige vajaliku- mad arendusvaldkonnad.

Tõdeti ka, et sageli alahinnatud üldkogu võib tegelikult olla tugev tööriist organisatsioo- ni huvide eest seismisel. Ainsaks laiemaks arutelukohaks osutus keskkonnasäästlik- kus, mille käsitlemine on spordis alles are- nemas.

Mentorlus aitas tulemusi rakendada

Pärast töötubasid toimus mentorlusprog- ramm, milles osalesid vabatahtlikult Eesti Käsipalliliit ja Eesti Võimlemisliit.

Eesti Käsipalliliit, väike, ent tugeva tegev- juhiga organisatsioon, vastas valdavalt hea juhtimistava põhimõtetele. Suurimateks tugevusteks toodi välja avatud suhtlus, eri

seisu kohtade aktsepteerimine ja demo- kraatlik otsustusprotsess. Arengukohtadena ilmnesid sportlaste heaolu- ja ausa mängu meetmed ning keskkonnahoid. Mentorluse käigus valmis keskkonnasäästliku tegutse- mise põhimõtete kogum, mille rakendamine on alanud ja viiakse lõpule 2026. aasta algu- seks.

Eesti Võimlemisliit, Eesti üks suuremaid alaliite, paistis silma tugeva üldkogu tööga. Mentorlus aitas sõnastada selgemad rollid juhatuses, suurendada komiteede kaasatust ning arutada juhatuse liikmete taustainfo avalikustamist. Lisaks alustatakse sport- laste küberkiusamise ennetamise tegevus- tega ning planeeritakse ühendavaid üritusi üld kogude kõrvale. Keskne arengukoht oli samuti keskkonnahoid, millele soovitakse senisest enam tähelepanu pöörata.

Lõppseminari peamised järeldused: sarnased mured, ühised võimalused

16. septembril toimunud Action+ Eesti lõpu- seminar tõi kokku ligi 60 osalejat enam kui 30 organisatsioonist. Aruteludes võrreldi Eu- roopa ja Eesti hea juhtimistava põhimõtteid ning hinnati oma organisatsioonide hetke- seisu. Anonüümne enesehindamine näitas, et kõige vähem on Eesti organisatsioonides rakendatud: • huvide konflikti ennetamist, • juhatuse liikmete info ja otsuste avali-

kustamist, • keskkonnahoidu, • juhatuse ametiaegade piiramist, • aastaaruannete avaldamist (kuigi need

on äriregistris kättesaadavad).

Paneeldiskussioonis rõhutasid käsipalli- ja võimlemisliidu esindajad, et mentorlusprog- ramm andis praktilisi ja kasulikke suuniseid. Osalejate peamine järeldus oli, et hea juhti- mistava ei ole tüütu lisakohustus, vaid spor- diorganisatsiooni igapäevase hügieeni osa, mis tagab usalduse ja tõhusa toimimise.

54

Ees ootab Eesti oma juhtimistava ajakohastamine

Kultuuriministeerium tegi seminari lõpp- sõnas ettepaneku, et Euroopa juhtimista- va koondav koodeks võiks saada aluseks Eesti oma juhiste uuendamisel. Lisaks tu- letati meelde, et alates 1. juulist 2026, kui rakenduvad Eesti Spordieetika reeglid, või- vad spordiorganisatsioonid vastutada hea juhtimistava rikkumiste eest, mis võib kaasa tuua isegi riikliku toetuse äravõtmise. See- tõttu on juhtimistava ja spordieetika tihe seos eriti oluline.

Projekti mõju ja järjepidevus

Rahvusvaheline kirjandus toob välja, et hea juhtimistava elemendid, nagu läbipaistvus, vastutus ja ausus, on organisatsiooniliste struktuuride ja spordi eetiliste väärtuste üht- lustamise alus. Ilma nende põhimõteteta on organisatsioonidel raskusi eetilise käitumi- se ja ausa mängu toetamisega.

Action+ tuli Eesti spordile õigel ajal. Kui pro- jektiga liitusime, alustati samal ajal ka Eesti Spordieetika reeglite koostamist. Action+ andis aktiivses faasis (kui alaliidud osale- sid hea juhtimistava töötubades) võimaluse pöörata tähelepanu ka alaliitude ülesannete- le spordieetika reeglite rakendamisel.

EUROOPA SPORDI HEA JUHTIMISTAVA KOONDAV KOODEKS

TÕHUS ÜLDKOGU Alaliidu liikmed kogunevad üldkogul vähemalt kord aastas.

Alaliit avaldab üldkogu päevakorra ja protokolli oma veebilehel.

Alaliidu üldkogu teostab järelvalvet juhatuse töö osas.

SEADUSLIK JUHATUS Alaliit kehtestab juhatuse liikmetele selge huvide konflikti vältimise korra.

Alaliidu juhatuse liikmed nimetatakse demokraatlikult ametisse selgete ja läbipaistvate protseduuride, sealhulgas ametiaja piirangu alusel.

Alaliit tagab oma juhatuse laiapõhjalise ja mitmekesise koosseisu.

Alaliit avaldab juhatuse liikmete taustainfo oma veebilehel.

VASTUTUSTUNDLIK ALALIIT Alaliit harib antidopingu ja kokkuleppemängude vastastel teemadel.

Alaliit edendab õiglast kohtlemist ja kaasamist kõigi oma sidusrühmade hulgas.

Alaliit rakendab poliitikat igasuguse ahistamise ja väärkohtlemise vältimiseks.

Alaliit rakendab oma sportlaste arengu ja heaolu poliitikat.

Alaliit tagab oma keskkonnasäästlikkuse.

AKTIIVNE JUHATUS Alaliidu juhatuse liikmed peavad regulaarselt koosolekuid.

Alaliidu juhatus teostab järelevalvet palgaliste töötajate üle.

Juhatuse liikmed konsulteerivad regulaarselt peamiste sidusrühmade esindajatest koosnevate komiteedega.

Alaliit avaldab juhatuse otsused oma veebilehel.

VASTUTAV ALALIIT Alaliidul on selge struktuur, mis määratleb selle juhatuse liikmete ja palgaliste töötajate rolli.

Alaliit avaldab oma uuendatud põhikirja, poliitikad, strateegiad ja sisemised eeskirjad oma veebisaidil.

Alaliit rakendab välist finantskontrollisüsteemi.

Alaliit avaldab aastaaruanded, sealhulgas majandusaasta aruanded, oma veebisaidil.

55

5.3. ERASMUS+ PROJEKT “SHAPING EU SPORT”: 15 AASTAT EUROOPA LIIDU SPORDIPOLIITIKAT ÜHES VAATES

2024. aastal möödus 15 aastat Lissaboni le- pingu jõustumisest, millega Euroopa Liit sai spordivaldkonnas ametliku pädevuse. Toe- tav pädevus võimaldab Euroopa Liidul (EL) liikmesriikide tegevust spordivaldkonnas toetada, koordineerida ja täiendada, arvesta- des spordi eripära, selle vabatahtlikku mõõ- det ning sotsiaalset ja hariduslikku rolli. EL ei ühtlusta riikide spordiseadusi, vaid soo- dustab koostööd ja parimate tavade vahe- tamist. Sporditeemasid arutatakse EL Nõu- kogu spordi töörühmas, mille koosolekutel osalevad kõikide liikmesriikide esindajad ning mis valmistab ka ette kaks kord aastas toimuvaid spordiministrite kohtumisi.

Projekti idee

“SHAPING EU SPORT” algatus sündis kolme riigi - Slovakkia, Küprose ja Eesti - EL Nõuko- gu spordi töörühma endiste juhtide nägemu- sest koondada, mõtestada ja jäädvustada ELi spordipoliitika areng alates 2009. aas- tast, mil sport integreeriti ametlikult ELi te- gevuskavasse Lissaboni lepingu artikli 165 kaudu.

Aastatel 2010–2025 on ELi eesistujariigid ja Euroopa Komisjon kujundanud ühtseid spor- dipoliitika seisukohti väga erinevatel teema- del, alates spordi väärtustest ja osalemisest kuni innovatsiooni ja kestlikkuseni. Selle tu- lemusel on loodud sidus poliitikaraamistik, mis mõjutab miljoneid eurooplasi.

ELi spordipoliitika pärand on aga killustu- nud ja seetõttu keeruline leida ja hoomata – vastuvõetud dokumendid ja prioriteetse- te teemade arengut kajastavad materjalid paiknevad erinevate ELi institutsioonide (EL Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Par- lament) allikates. Sellest vajadusest kasvas välja idee koostada terviklik ülevaade ELi spordipoliitika arengust ning koondada olu- lisemad poliitikadokumendid ja materjalid ühtsele, kasutajasõbralikule veebilehele.

Projekti kirjeldus ja partnerite tööjaotus

“SHAPING EU SPORT” on kolme riigi, Slovak- kia (Run and Smile), Küprose (Cyprus Sports Organisation) ja Eesti (Spordikoolituse ja -Teabe SA) ühisprojekt, mida rahastati ELi Erasmus+ spordiprogrammi raames 60 000 euroga. Projektipartnerid otsustasid toetuse jagada omavahel võrdselt.

Väikesemõõtmeline koostööprojekt kestis kaks aastat, 1. jaanuarist 2024 kuni 31. det- sembrini 2025. Projekti tegevused hõlma- sid viit kohtumist - kaks Brüsselis ning üks Eestis, Küprosel ja Slovakkias, lisaks mit- meid veebikoosolekuid. Projekti kaks pea- mist tulemust on interaktiivne veebileht ja trükis „SHAPING EU SPORT“.

Slovakkia juhtivpartner koordineeris projekti- taotluse koostamist, aruandlust ja tegevusi ning vastutas intervjuude läbiviimise, kom- munikatsiooni, visuaalse indentiteedi ja trü-

Fo to

: K ul

tu ur

im in

is te

er iu

m

56

kise koostamise eest. Eesti partnerina osa- lenud Eesti spordiregistri meeskond töötas välja veebilehe kontseptsiooni, sh millised dokumendid ja mis vormis sinna koondada, ning arendas veebilehe sisulise ja tehnilise lahenduse, tuginedes Eesti 2017. aasta ees- istumise kogemusele ning olemasolevale kompetentsile spordi andmekogude ja digi- lahenduste valdkonnas. Küprose partneri tugevuseks oli aastate jooksul kogutud ELi spordipoliitika dokumentide ulatuslik arhiiv. Küprose rolliks oli koostada kokkuvõte ELi spordipoliitika arengust ja Euroopa Komis- joni algatustest ning korraldada projekti tulemuste tutvustamine Brüsselis ELi liik- mesriikide esindajatele ja partneritele ning ELi spordidirektoritele Küprose eesistumise ajal.

Projekti käigus valminud veebileht

Veebileht www.shapingeusport.eu on pro- jekti keskne väljund ja praktiline tööriist polii- tikakujundajatele, ekspertidele, spordiorga- nisatsioonidele ning laiemale avalikkusele. Ingliskeelne veebileht on üles ehitatud viie põhiploki alusel:

1. 15 years of EU sport – kronoloogiline ülevaade ELi spordipoliitika olulisema- test poliitilistest ja õiguslikest verstapos- tidest alates 1975. aastast kuni Lissabo- ni lepinguni ja tänapäevaste algatusteni.

2. Presidencies – EL Nõukogu eesistu- miste kronoloogia spordivaldkonnas, EL Nõukogu järledused ja resolutsioonid eesistujariikide kaupa, samuti arutelude ja kõrgetasemeliste dialoogide teemad ning taustamaterjalid. Järelduste ja re- solutsioonide täistekstid on kättesaada- vad inglise keeles koos tehisaru loodud lühiülevaadetega ning otselinkidega Eur-Lexi keskkonda, kus dokumendid on avaldatud kõigis ELi ametlikes keeltes.

3. Policies & Studies – ELi spordivaldkon- na dokumentide kogu, mis hõlmab 12 eri tüüpi dokumente, sealhulgas EL Nõu- kogu järeldusi ja resolutsioone, Euroopa Komisjoni teatisi ning ekspertgruppide

kokkuvõtteid. Neli kombineeritavat ot- singufiltrit võimaldavad materjale leida institutsiooni (EL Nõukogu ja Euroopa Komisjon), aasta, dokumendiliigi ja enam kui 30 teema alusel.

4. Commission – ülevaade Euroopa Ko- misjoni kümnest olulisemast spordivald- konna algatusest ning spordi eest vas- tutavate volinike ja spordiüksuse juhtide kronoloogia.

5. Testimonials - rubriik, kus endised EL Nõukogu spordi töörühma esimehed ja- gavad oma kogemusi ning selgitavad, kuidas eesistujariikide prioriteedid polii- tikakujundamises ellu viidi.

Projekti mõju ja järgmised sammud

Projekti tulemusena valmisid 171-lehekül- jeline esinduslik trükis ja veebileht www. shapingeusport.eu, kuhu on koondatud kronoloogiline ülevaade ELi spordipoliitika kujunemisest, kokkuvõtted EL Nõukogu liik- meriikide eesistumistest, spordivaldkonna poliitikadokumendid alates 2010. aastast (sh kõik EL Nõukogus vastuvõetud järeldu- sed, resolutsioonid ja soovitused) ja peami- sed Euroopa Komisjoni materjalid ning EL Nõukogu spordi töörühmade juhtide vaated spordipoliitika kujundamisele.

SHAPING EU SPORT trükis ja veebileht pälvi- sid positiivset vastukaja nii 2025. aasta det- sembris Brüsselis toimunud esitlusel kui ka 2026. aasta veebruaris Küprosel aset leid- nud ELi spordidirektorite kohtumisel.

Spordikoolituse ja -Teabe SA kogemused ja Eesti spordiregistri kandev roll projektis aita- sid kinnistada Eesti kuvandit usaldusväärse ja innovaatilise partnerina ELi spordivald- konnas, tuginedes nii eesistumise kogemu- sele kui ka digilahenduste arendamise kom- petentsile.

57

5.4. EESTI SPORDIREGISTRI RAHVUSVAHELINE TUTVUSTAMINE

2025. aasta maikuus kogunesid Tallinnas 20 Euroopa riigi spordi- ja andmevaldkonna eksperdid, et rääkida riiklikest spordiinfosüs- teemidest ning andmepõhisest spordipolii- tika kujundamisest. Üritust toetas Euroopa Komisjon Erasmus+ programmist 25 000 euroga.

Alates 2011. aastast on Eestis kasutusel spordiregister, mis toetab nii spordiorgani- satsioonide kui ka treenerite treenerite tööd, olles aluseks näiteks treenerikutse taotle- misel ja spordialaliitude tegevustoetuste jagamisel. Infosüsteem võimaldab pidada arvestust spordiorganisatsioonide, -koolide, treenerite, -objektide, Eesti meistrivõistlustel ja rahvusvaheliste tiitlivõistlustel saavutatud tulemuste, sportlasestipendiumide, sport- lasega sõlmitud lepingute ja sportlasetoe- tuste üle ning on asendamatu tööriist Eesti spordipoliitika kujundamisel. Euroopa Liidu kontekstis on meie spordiregister unikaal- ne – tegemist on ühe Euroopa süsteemse- ma riikliku spordiinfosüsteemiga.

19.–21. mail kogunesid Tallinnas Kultuuri- ministeeriumi ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse kutsel 20 Euroopa riigi spordi- ja andmevaldkonna eksperdid, et arutada riikli-

ke spordiinfosüsteemide arendamist ja and- mepõhise spordipoliitika kujundamist. Toi- munud seminaril jagati teadmisi ja vahetati kogemusi sellest, kuidas spordiga seotud andmeid kogutakse, hallatakse ja kasutatak- se poliitikakujundamises.

Euroopa Komisjoni esindaja Stefano Pintus tutvustas Euroopa Liidu hiljutisi ja kavanda- tavaid samme spordistatistika ühtlustami- seks ning rõhutas spordisektori majandus- likku ja sotsiaalset kaalu. Valmimas on neli aruannet, mis käsitlevad metoodikate üht- lustamist, spordis osalemise mõõtmist ning spordi sotsiaalset ja majanduslikku väär- tust. Pintuse sõnul töötab spordisektoris üle üheksa miljoni inimese ning selle otsene ja kaudne majanduslik panus ulatub üle 500 miljardi euro aastas. See kinnitab spordi olu- list mõju mitte ainult tervise, vaid ka majan- duse ja tööhõive seisukohalt.

Spordikoolituse ja -Teabe SA ning Kultuuri- ministeeriumi esindajad selgitasid registri ülesehitust, andmestikku ja kasutusvõima- lusi. On rõõm tõdeda, et Eesti kogemused ja lahendused pakkusid teistele riikidele roh- kelt huvi ja inspiratsiooni.

Fo to

: K ul

tu ur

im in

is te

er iu

m

58

Lisaks Eestile tutvustasid oma infosüstee- me ja arendustegevusi Portugal, Horvaatia, Sloveenia, Soome, Belgia (Flandria), Ungari, Läti, Leedu, Austria, Bulgaaria, Holland, His- paania ja Saksamaa.

Esitluste põhjal joonistusid välja mitmed ühised jooned ja arengusuunad. Ligi pooled osalenud riikidest on juba loonud või loomas digitaalseid spordiandmebaase ning liiguvad reaktiivsest andmekogumisest üha enam proaktiivsete analüüside suunas. Samas tõ- deti, et andmete kogumist ja töötlemist ning infosüsteemide arendamist takistavad mit- mel pool õiguslikud piirangud, selge kont- septsiooni puudumine ja piiratud ressursid.

Seminaril tõstatusid olulised ühishuvid ja väljakutsed: isikupõhiste andmete kogu- mine ja töötlemine spordi- ja liikumisharju- muste analüüsimiseks, andmete kvaliteedi tagamine ning õiguslike aluste täpsustami- ne. Need teemad tekitasid elavat arutelu ja huvi edasiseks koostööks. Usaldusväärsed andmed võimaldavad täpsemat sekkumist, sihitud toetuste jagamist ning valdkondlike arengute kaardistamist.

Tallinnas toimunud seminar kinnitas, et Eu- roopa Liidu spordivaldkond liigub kindlalt digitaalse andmejuhtimise suunas. Rahvus- vaheline koostöö tugevdab valdkonna jätku- suutlikku arengut, võimekust ja ühiskondlik- ku mõju kogu Euroopas.

5.5. ERASMUS+ PROJEKT LOODUSRADADE ARENDAMISEKS

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus osaleb aastatel 2026-2028 Erasmus+ Sport vahenditest rahastatavas rahvusvahelises koostööprojektis ROUTES (Responsible Overall Use of Trails).

ROUTES-projekti eesmärk on edendada loo- dusradade ohutut, kestlikku ja eri liikumisvii- se arvestavat kasutust üle Euroopa. Projekt keskendub matkamis-, maastikuratta- ja rat- sutamisradadele ning loob ühtse raamisti- ku, mis aitab vähendada kasutajatevahelisi konflikte, kaitsta tundlikke looduskeskkondi ning parandada radade kasutajamugavust ja ligipääsetavust.

Projekti käigus töötatakse välja ühised põhi- mõtted ja juhised radade haldamiseks ning katsetatakse neid reaalsetes looduskesk- kondades eri Euroopa piirkondades. Piloot- tegevused toimuvad Eestis, Rootsis, Itaalias, Prantsusmaal ja Hollandis, hõlmates muu hulgas märgalasid ja rabasid, rannikualasid, metsasid, mägiseid piirkondi ning suure ka- sutuskoormusega linnalähedasi loodusala- sid.

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse roll projektis on koordineerida Eesti piloot- tegevusi, mis keskenduvad eelkõige tervi- se- ja loodusradade kestlikule kasutusele. Koostöös kohalike partnerite ja radade hal- dajatega testitakse, kuidas suunata inimes- te liikumist viisil, mis toetab nii tervist kui ka looduskaitset.

Üleeuroopalisse ROUTES-projekti kuuluvad spordi-, looduskaitse- ja teadusorganisat- sioonid mitmest riigist. Projekti tulemused on mõeldud kasutamiseks nii radade halda- jatele, kohalikele omavalitsustele kui ka loo- duses liikujatele üle Euroopa.

ROUTES projekt valiti välja Erasmus+ Sport 2025 taotlusvoorus. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Erasmus+ Sport programmist ning selle eelarve on 400 000 eurot. Projekti tegevused algavad 2026. aasta alguses ning projekt kestab kokku 36 kuud.

59

5.6. ERASMUS+ PROJEKT LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEKS

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus osaleb aastatel 2026-2027 Erasmus+ prog- rammi vahenditest rahastatavas rahvusva- helises koostööprojektis Wise Move.

Wise Move pilootprojekti eesmärk on suu- rendada kehalist aktiivsust just nende ini- meste seas, kelle võimalused senini on olnud piiratumad. Projekti käigus julgusta- takse täiskasvanuid ja lapsi tegema oma igapäevaelus samme tervislikumate liiku- misharjumuste suunas. Läbi mängulise lä- henemise muudetakse liikumine projektis osalejate jaoks lõbusamaks.

Üleeuroopalisse Wise Move projekti kuulub seitse organisatsiooni. Tõid koordineerib Belgia spordiagentuur Sport Vlaanderen ning partneritena osalevad Belgia tervisee- dendamise instituut (VIGeZ), Hollandi tervi- seuuringute asutus ZorgOnderzoek Neder- land Zon, Hollandi InnoSportLab Sport en Beweeg, Prantsusmaa spordiekspertiisi kes- kus CREPS Rhône-Alpes, Iiri ettevõte Intel- lithrive Limited ja Eestist Liikumisharrastuse kompetentsikeskus.

Eestis ja partnerriikides piloteeritakse Ühendkuningriigis arendatud „Beat the Street“ tänavamängu süsteemi. Linnaruumi paigaldatakse ajutised digitaalsed punktid, mida saab valideerida mobiilirakenduse või kaardi abil. Punktide vahel liikudes koguvad osalejad punkte. Mänguline ja kaasav lähe- nemine muudab liikumise osalejate jaoks atraktiivsemaks ning suurendab osalust eel- kõige vähem aktiivsete inimeste seas. Foo- kuses on koolid ja kogukonnad, kelle kaudu jõutakse laiema sihtrühmani.

Projekti käigus viiakse mängulised liikumis- teekonnad inimeste elukeskkonda. Katse- tamise piirkondades luuakse koos kohalike omavalitsuste ning kogukondadega liikumi- se- ja tervisepunktid. Osalejad registreerivad end üksi või meeskonnana, saavad kiipkaar-

di, millega rada läbides saab punkte koguda. Süsteem koostab kiipkaardil olevate andme- te põhjal liikumisteekonna, arvutab distantsi ja lisab mängus punkte, mis võiks osalejaid rohkem liikuma innustada.

Pilootprojekti eesmärk on kaasata vähemalt 30 000 osalejat kolmest riigist. Vähendada osalejate liikumispassiivsust 10 protsendi võrra ja suurendada 15 protsendi võrra nen- de osalejate arvu, kes täidavad Maailma Ter- viseorganisatsiooni liikumissoovitusi.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Eras- mus+ Sport 2025 vahenditest ja selle eelar- ve on 400 000 eurot. Töögrupp alustab täp- semate tegevustega 2026. aasta alguses ning projekt kestab kokku 26 kuud.

Erasmus+ Sport 2025 taotlusvoorus esitati kokku 1039 taotlust, välja valiti 124 projekti.

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

60

6. VAADE TULEVIKKU

Fo to

: S A

Li ik

um is

ha rra

st us

e ko

m pe

te nt

si ke

sk us

61

EES SEISAB STRATEEGIA VIIMANE KOLMANDIK

Riik ja spordiorganisatsioonid on spordivald- konna strateegiadokumendist „Eesti spordi- poliitika alused aastani 2030“ lähtunud spordi poliitika kujundamisel ja elluviimisel alates 2015. aastast. Teemad, millele tuleb lähiaastatel tähelepanu pöörata, ei ole võr- reldes viimaste aastatega oluliselt muutu- nud. Küll aga tuleb üha pingelisemaks muu- tuvas eelarve olukorras aina enam rõhku panna seniste toetusmeetmete tõhususele.

Liikumisharrastuse edendamisel on endi- selt oluline valdkondadeülene koostöö ning edaspidi reaalsete tegevuste elluviimine. Kultuuriministeeriumi senistele peamistele partneritele Sotsiaalministeeriumile ja Ha- ridus- ja Teadusministeeriumile on alates 2025. aastast kaasatud ka Kaitseministee- rium ja Kliimaministeerium. Lähiaastate eesmärk on tegevuste elluviimisel kaasata kõik valdkonnad. Vähetähtis ei ole ka liiku- misaktiivsuse tegevuskava elluviimise ka- jastamine esmakordselt Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingus aastateks 2025-2027. Eesmärk on endiselt elanikkonnast vähe- malt 2/3 regulaarselt liikuma panna, tehes ulatuslikult koostööd regionaalsel tasandil. Lisaks on inimeste liikuvus olulise teemana kajastatud ka Euroopa Liidu uue rahastamis- perioodi aastateks 2028-2034 aruteludes.

Tippsport on läinud aina konkurentsitiheda- maks ning väikese riigina ja piiratud vahendi- tega peame lähitulevikus tegema otsuseid, mis aitaksid Eestil konkurentsis püsida. See võib tähendada ka valitud spordialade, kus meil on soodsamad võimalused konkurent- sis püsimiseks, eelistamist ja nende ula- tuslikumat toetamist. Tippspordi toetamise süsteem Team Estonia sai 2026. aastaks

2 miljonit eurot lisaraha ning Team Estonia eelarve on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot aastas. Lisavahendite kõrval on oluline käivi- tada lähitulevikus tippspordi teadus- ja aren- duskeskus, luues senisest oluliselt parema sünergia tippspordi toetuste ning ülikoolide ja spordimeditsiini kaasamiseks, andes või- maluse teha otsuseid objektiivseid andmeid kasutades. See on tänapäeva tippspordis ainuõige lahendus, aga Eesti on selles osas teistest riikidest oluliselt veel maas.

2026. aastal tähistab 2011. aastal loodud riiklik spordi andmekogu, Eesti spordiregis- ter, 15. sünnipäeva. Spordiregistril on olnud oluline roll läbi aastate spordipoliitika ku- jundamisel, spordiajaloo säilitamisel ja toe- tuse eraldamise otsuste tegemisel. Spordi- registril võiks tulevikus olla ka oluline roll tipp spordi ja tippsportlastega seotud and- mete kogumisel ja haldamisel.

Saavutusspordi üheks oluliseks osaks on ka rahvusvaheliste võistluste korraldamine Eestis, mis võimaldab meie sportlastel ko- dupubliku ees võistelda, aga elavdab oluli- selt ka majandust, tuues Eesti riiki välisraha ning tutvustab Eestit meediakanalite kaudu miljonitele välismaalastele. 2026. aastaks sai üks kolmest rahvusvaheliste sündmus- te meetmetest, majandusliku mõjuga seo- tud meede, baastoetuseks juurde 2 miljo- nit eurot. Kuna enamus meetme üritustest on spordiüritused, on alates 2026. aastast rahvusvaheliste spordiürituste toetuseks ligikaudu 8 miljonit eurot. See aga ei kata endiselt kõigi kuni aastani 2029 Eestisse planeeritud spordiürituste vajadusi. Eesti usaldusväärset ja väga head korraldustaset näitavad lühiaastatel Eestis korraldatavad

62

suurüritused: 2026. ja 2027. aastal laske- suusatamise MK etapp, 2027. aastal laske- suusatamise MM ning 2029. aastal korvpalli EM finaalturniiri alagrupimängud.

2025. aasta lõpus võeti vastu otsus lange- tada kaughasartmängu maksu, suunates laekuv lisatulu peamiselt spordi- ja kultuu- rivaldkonda. Sellega seoses luuakse Eesti Kultuurkapitali juurde riiklikult tähtsate spor- diehitise fond, mille kaudu on eesmärk toe- tada suurte ja riigile oluliste spordiehitiste rajamist ning renoveerimist. Üheks selliseks on multifunktsionaalne suurhall, kus korral- dada spordiüritusi vähemalt 10 000 pealt- vaataja ees. Kuigi spordiüritused on üks osa plaanitavatest üritustest, on Eesti Olümpia- komitee projekti vedajaks. Lisaks suurüri- tuste korraldamisele on suurhallil ka oluline majanduslik väljund, tuues Eestisse veelgi enam väliskülastajaid.

2026. aastaks eraldati 1 miljon eurot lisa- rahastusena ka treenerite tööjõukulu toe- tuseks, tõstes kogutoetuse 12,8 miljoni eu- roni ning andes võimaluse tõsta noortega tegeleva treeneri minimaalse töötasu se- nise 1400 eurolt 1520 euroni. Ajas kasvab aga treeningutel osalevate noorte arv ning

sellest tulenevalt ka treenerite hulk, kes toe- tusele kvalifitseeruvad. Seega on jäänud täiendav rahastus ebapiisavaks. 2026. aas- tal on plaanis teha antud meetme analüüs ning otsustada erinevate tegevusvariantide vahel, kuidas on antud ressurssidega kõige otstarbekam edasi liikuda, et spordisüstee- mile võimalikult suur kasu oleks.

2026. aasta 1. juulil jõustuvad Eesti spordi- eetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähe- nemise kogu Eesti spordivaldkonnas ning luuakse Eesti Spordikohus. Kultuuriminis- teerium suurendas 2026. aastast Eesti Anti- dopingu ja Spordieetika SA toetust 150 000 euro võrra, arendamaks välja õigus- ja uurimis võimekust.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad küll 2027. aastal, aga juba 2026. aastal hakka- vad erakonnad arutama programme. Sel- lest tulenevalt peab spordivaldkond olema aktiivne, et erakondade programmidesse jõuaksid ka spordi ja liikumise teemad. Siin on oluline, et koostööd teeksid kõik spordi- valdkonna organisatsioonid, eeskätt Eesti Olümpiakomitee, spordivaldkonna sihtasu- tused ja spordialaliidud.

63

MÄRKMED

64

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 13.04.2026 nr 8-3/424-1

Strateegia „Eesti spordipoliitika põhialused

aastani 2030“ elluviimise ülevaate esitamine

Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused

aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon,

üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9

kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast

koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku

lepitud, et kultuuriminister annab „Sport 2030“ elluviimisest 2025. aastal ülevaate Riigikogule

strateegia „Eesti 2035“ rakendamise kõne raames 13. mail 2026.

„Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport 2030“ aruanne

2025. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna

organisatsioonidega. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest

arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2025. aastal. Aruandes

kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2025 seisuga.

Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti spordipoliitika

põhialused aastani 2030“ ülevaate 2025. aasta kohta. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi

Valitsuse aprillikuu istungi päevakorda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel

2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 64 lehel

Margus Klaan 628 2328

[email protected]