Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 01.04.2026 nr 2-2/1209-1

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Meie 13.04.2026 nr 1-12/387-2

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(strateegiliste investeeringute ekspressrada)

Saatsite Kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu.

Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.

Kultuuriministeerium mõistab strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemise kiirendamise

vajadust, aga peab keeruliseks eelnõus kavandatud lahendust, mille kohaselt otsustatakse riigi

eriplaneeringu (REP) menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkus

eelhinnangu alusel ning KSH läbiviimine ei ole eriplaneeringu menetluses enam kohustuslik.

Eelnõu eeldus, et eelhinnang annab ammendava vastuse, kas kultuuripärandi säilimisele võib

kaasneda oht, ei ole kultuuripärandi kontekstis realistlik ega praktikas toimiv. Eelhinnang tugineb

olemasolevatele andmetele ega hõlma süsteemset välitööd ega uuringuid. Ilma täiendavate

uuringuteta või valdkonna eksperte kaasamata ei ole tuvastatav see osa kultuuripärandist, mis ei

ole kaitse all (eelkõige arheoloogiline ja veealune pärand). Sellise pärandi tuvastamine toimub

praktikas sageli alles KSH või KMH protsessis tehtavate uuringute käigus või eksperthinnangus,

seega ei ole eelhinnangu põhjal võimalik teha usaldusväärset järeldust, et mõju kultuuripärandile

puudub. Muinsuskaitseseaduse § 31 näeb ette mistahes paigas tööde tegemisel arheoloogiapärandi

avastamisel kohustuse teavitada sellest Muinsuskaitseametit, kellel on õigus tööd peatada, et teha

kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. Seega ei aita

mõjude hindamata jätmine ja piirdumine vaid eelhinnanguga kuidagi kaasa oluliste investeeringute

protsessi kiirendamisele. Täiendavalt märgime, et eelhinnang ei ole oma olemuselt mõeldud

põhjaliku keskkonnamõju analüüsi tegemiseks ega asenda keskkonnamõju hindamist. Praktikas

tugineb eelhinnang peamiselt olemasolevatele registriandmetele ning selle raames tavaliselt

pärandieksperti ei kaasata ega tehta täiendavaid uuringuid. Selline lähenemine ei ole piisav

kultuuripärandiga seotud mõjude tuvastamiseks. Näiteks süvendamise, kaadamise, metsamaade

raadamise puhul võivad riskid kultuuripärandile olla märkimisväärsed, kuna tegevuse ruumiline

ulatus on suur ning sellega kaasnevad maastikumuutused on sageli pöördumatud.

Rõhutame, et KMH koostamisel peab õigusaktide kohaselt arvestama kultuuripärandiga laiemalt,

st mitte üksnes riikliku kaitse all olevaga, vaid ka selle kultuuripärandiga, mis ei pruugi olla kaitse

all. See on põhjendatud muuhulgas ka seetõttu, et riikliku või kohaliku kaitse all olevate objektide

koosseis muutub ajas ning praegu avalikel andmetel kaitse all mitteoleva kultuuripärandiobjekti

suhtes võib olla alustatud kaitse alla võtmise menetlus, kuid see ei ole veel avalik teave.

Kui eelhinnang tugineb peamiselt olemasolevale teabele ega näe ette täiendavaid uuringuid, võib

oluliste mõjude tuvastamine jääda ebapiisavaks ning kavandatava tegevuse mõju kultuuripärandile

hinnatakse puuduliku teabe alusel. Kultuuripärandile avalduvate mõjude arvestamine juba

menetluse alguses aitab vältida olukordi, mis tingivad protsessi hilisemas faasis tööde peatamise,

millega omakorda kaasneb ressursikulu kõigile osapooltele. Eeltoodut on Muinsuskaitseamet

selgitanud ka KeHJS muutmise eelnõu kohta Kliimaministeeriumile saadetud arvamuses

käesoleva aasta märtsis.

Selgitame, et kultuuripärandile avalduv mõju ei piirdu üksnes mälestise otsese kahjustamisega,

vaid hõlmab ka mõju arheoloogiapärandile, samuti mälestiste ja muinsuskaitsealade ruumilisele

kontekstile ning vaadeldavusele. Tegemist on olemuslikult strateegiliste mõjudega, mida ei ole

võimalik piisavalt hinnata üksnes eelhinnangu või hilisemalt läbiviidava KMH käigus. Seega ei

saa nõustuda seletuskirja järeldusega, et mõju kultuuripärandi kaitsele on väike. Seletuskirja

kohaselt koostatakse riigi eriplaneeringuid aastas küll vaid kuni 5, kuid neid kasutatakse just suure

ruumilise mõjuga ehitiste kavandamiseks, mille puhul võib mõju kultuuripärandile olla oluline ja

pöördumatu ehk suhteliselt väike menetluste arv ei tähenda väikest mõju.

Järgnevalt esitame enda märkused teemade lõikes:

1. Strateegilise investeeringu määratluse ja mõju ulatus

Juhime tähelepanu, et eelnõu lisas 1 sätestatud strateegilise investeeringu kriteeriumid (mh

investeeringu minimaalne maht vähemalt 0,1% SKP-st ning projektide kuulumine tööstus-,

energia-, kaitse- või toormesektorisse) viitavad projektide väga suurele ruumilisele ja

keskkonnamõjule. Tegemist on investeeringutega, millega kaasnevad eelduslikult ulatuslikud

pinnasetööd, infrastruktuuri rajamine ning sageli ka senise maakasutuse oluline muutus.

Suuremahulised arendusprojektid võivad otseselt mõjutada kultuuripärandit, seda ümbritsevat

keskkonda, suurendada hävimisohtu ja vähendada kasutusatraktiivsust. Selle tulemusel võib

näiteks ehitis- ja ajaloomälestiste kasutamine muutuda raskendatuks, mis omakorda suurendab

nende kasutusest väljalangemise ja lagunemise riski. Sellest tulenevalt on nende projektide

potentsiaalne mõju kultuuripärandile olemuslikult kõrge ning ei saa olla käsitletav üksnes

marginaalse riskina.

2. Märkused planeerimisseaduse muudatustele

2.1 Ühtne kontaktpunkt (PlanS § 4 täiendamine)

Toetame menetluste paremat koordineerimist, kuid juhime tähelepanu, et eelnõus puudub selge

kohustus kaasata kultuuripärandi ekspertiis varases etapis.

Teeme ettepaneku täiendada regulatsiooni selliselt, et ühtne kontaktpunkt tagab

Muinsuskaitseameti või muu pädeva kultuuripärandi eksperdi kaasamise strateegiliste

investeeringute menetluse algfaasis.

2.2 Riigi eriplaneeringu (REP) muudatused (PlanS § 27)

REP kohaldamisala laiendamine ning strateegilise huvi mõiste avardamine võimaldavad kasutada

REP-i ka erasektori algatatud projektide puhul. Sellega seoses juhime tähelepanu järgmistele

riskidele:

1) asukoha eelvaliku menetluse ärajätmine vähendab võimalust vältida arheoloogiatundlikke

alasid;

2) alternatiivsete lahenduste analüüsi puudumine nõrgestab ennetavat pärandikaitset.

Seadusemuudatused võivad praktikas avaldada suurt survet kultuuripärandile, sest nii võivad

ajaloolised hooned, arheoloogiapärand ja kultuurmaastikud sagedamini sattuda arenduste

mõjualasse ning nende kaitse jääda teatud juhtudel teisejärguliseks. Sellised täiendused on

vastuolus muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevate põhimõtetega, mis rõhutavad

kultuuripärandi väärtustamist ja säilitamist kui ühiskonna ühist kohustust.

3) REP-i muutumine sisuliselt ehitusõigust andvaks instrumendiks vähendab menetluse sisulist

kontrolli. Täiendavalt juhime tähelepanu, et riigi eriplaneeringu kohaldamisala hõlmab ka avalikke

veekogusid ja majandusvööndit, mistõttu on eelnõul otsene mõju ka veealusele kultuuripärandile.

Arvestades veealuse pärandi vähest kaardistatust, suurendab see oluliselt riski, et olulised

leiukohad jäävad varases etapis tuvastamata.

Teeme ettepaneku sätestada:

1. kohustuse hinnata alternatiivseid asukohti vähemalt minimaalsel tasemel, et tagada

kultuuripärandi säilimine soodsates tingimustes;

2. arheoloogilise ja veealuse pärandi säilimise riskide hindamise läbiviimise nõue enne REP

menetluse algatamist.

3. Märkused ehitusseadustiku muudatustele

3.1 Projekteerimistingimuste (PT) laialdasem kasutamine detailplaneeringu asemel võib

vähendada arheoloogiliste uuringute mahtu ja süsteemsust.

Detailplaneering on seni olnud oluline instrument kultuuripärandi, sh arheoloogiapärandi,

varajaseks tuvastamiseks ja arvestamiseks.

Teeme ettepaneku sätestada:

1. kohustuslik arheoloogiline uuring või eksperthinnang PT menetluses, kui ala paikneb

arheoloogiatundlikul alal;

2. Muinsuskaitseameti kohustuslik kaasamine sellistes menetlustes.

3.2 EHS-i lisatava § 1212 lg 4 p 4 kohaselt ei loeta strateegiliselt olulise ehitise

projekteerimistingimuste andmisel oluliseks vastuoluks kõrvalekallet planeeringus kindlaks

määratud arhitektuurilistest, ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest.

Teeme ettepaneku nimetatud säte jätta välja. Erakorraliste investeeringute puhul on oluline tagada

ruumiline kvaliteet ning arhitektuuriliste tingimuste järgimine on selles keskse tähtsusega ega

pikenda kuidagi ka ajaliselt protsessi. Arusaadav on, et eriplaneeringu protsesse tehakse sageli

kiirendatud korras ja seal tuleb teha mööndusi pika kaalumisperioodiga teemades, kuid

arhitektuurilised tingimused seda ei ole ja ruumilise kvaliteedi tagamiseks on nende arvestamine

seega veelgi olulisem. Aeganõudvate protsesside puhul võivad olla põhjendatud läbi kaalutletud

leevendused (teatav kaalutlusvabadus alatingimuste ulatuses, nt kõrguspiirangu või teatud juhtudel

ka nt arhitektuurikonkursi vajaduse osas), aga tervikuna arhitektuuriliste tingimuste eiramine ei

ole aktsepteeritav, kuna sel juhul jääb loodava keskkonna ruumiline kvaliteet tähelepanuta.

4. Märkused keskkonnamõju hindamise regulatsioonile

4.1 KSH kohustuslikkuse vähendamine

Eelnõu kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus eelhinnangu alusel ning KSH ei ole enam

automaatselt nõutav. Leiame, et selline lähenemine ei taga piisavalt kultuuripärandi kaitset, kuna:

1. suur osa arheoloogiapärandist ei ole eelnevalt dokumenteeritud ja võib seetõttu ilmneda

ehitustööde käigus juhuslikult;

2. eelhinnang ei pruugi tuvastada mõju mitte kaitse all olevale arheoloogiapärandile;

3. juhul kui KSH vajalikkus otsustatakse eelhinnangu alusel, kaasnevad kultuuripärandi

kaitse seisukohalt mitmed riskid. Eelhindamine ei pruugi piisavalt tuvastada otseseid,

kaudseid ega kumulatiivseid mõjusid kultuuripärandile. Menetluse kiirendamine

suurendab omakorda riski, et mõju kultuuripärandile ei arvestata otsustes piisavalt.

Teeme ettepaneku sätestada, et KSH on kohustuslik vähemalt juhtudel, kus:

1. planeeringualal asuvad kultuurimälestised, muinsuskaitsealad või nende kaitsevööndid;

2. tegevus toimub arheoloogiatundlikul alal.

3. kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

4.2 KMH varajane läbiviimine

KMH varasem läbiviimine võib aidata konflikte varakult tuvastada, kuid juhime tähelepanu, et

varases etapis ei pruugi projekti detailid olla piisavalt selged, mistõttu võib mõju hinnang jääda

ebatäpseks. Sellest lähtuvalt on optimaalne suurema mõjuga objektide puhul jagada eeluuring

etappideks: 1) olemasolevate andmete läbi töötamine, 2) maastikuseire, 3) vajadusel kaevamine.

Teeme ettepaneku:

1. sätestada KMH täiendamise kohustus projekti täpsustumisel;

2. rakendada mitmeetapilist lähenemist arheoloogilistele uuringutele;

3. teha KSH läbiviimine kohustuslikuks planeeringualadel, kus asuvad kultuurimälestised,

muinsuskaitsealad või nende kaitsevööndid.

5. Hindamiskomisjon

Juhime tähelepanu, et strateegiliselt olulise investeeringu määratlemisel osaleva

hindamiskomisjoni koosseisus ei ole ette nähtud kultuuripärandi valdkonna esindatust.

Arvestades, et komisjon teeb otsuse projekti strateegilise staatuse kohta, millel on otsene mõju

menetluslike erisuste kohaldamisele, on vajalik tagada ka kultuuripärandi aspektide arvestamine

juba selles etapis. Samuti on oluline kaasata muinsuskaitse valdkonna ekspert ekspertkomisjoni

töösse.

Teeme ettepaneku sätestada kohustuslik kultuuripärandi eksperdi ehk Muinsuskaitseameti

kaasamine hindamiskomisjoni ja ekspertkomisjoni töösse.

6. Ekspertkomisjon

Juhime tähelepanu, et ekspertkomisjoni, mille minister moodustab projekti menetluse jälgimiseks

ja edendamiseks, koosseisus ei ole pärandieksperti. Samas on oluline tagada kultuuripärandi

aspektide arvestamine projekti menetluse käigus.

Teeme ettepaneku sätestada kohustuslik kultuuripärandi eksperdi ehk Muinsuskaitseameti

kaasamine ekspertkomisjoni töösse.

Juhime ka tähelepanu, et eelnõu ei pruugi olla vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2001/42/EÜ – keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga (KSH).

Keskkonnamõju hindamise süsteemi eesmärk on võimalike mõjude varajane tuvastamine ja

ennetamine. Seetõttu on oluline, et kavandatavad muudatused ei vähendaks võimalust hinnata

oluliste mõjude võimalikkust õigeaegselt, vaid toetaksid läbimõeldud otsuste tegemist juba

kavandamise varases etapis

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Reesi Sild 628 2381

[email protected]

Johanna Jõekalda 628 2207

[email protected]