(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Kultuuriministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/232

Toetuste kohaliku omavalitsuse üksuste

tulubaasi tõstmise eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (toetuste tõstmine kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi)

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: eelnõu ja seletuskiri

Andrus Jõgi

5885 1311 [email protected]

1

EELNÕU

25.03.2026

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (toetuste tõstmine kohaliku

omavalitsuse üksuste tulubaasi)

§ 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõike 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 39 lõiked 6–9 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 42 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigieelarves nähakse ette toetus munitsipaalkoolis statsionaarses õppes keskharidust

omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks ning erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja

keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).

(3) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse hariduse infosüsteemis kajastuvast valla või linna

haldusterritooriumil asuvates munitsipaalkoolides statsionaarses õppes keskharidust

omandavate õpilaste arvust ning erakoolides statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust

omandavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga ja

arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta.“;

4) paragrahvi 82 lõike 3 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes põhiharidust omandavate õpilaste

arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele

ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukulude katmiseks. Lähtudes keskharidust

omandavate õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal

riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalgümnaasiumi õpetajate, direktorite ja

õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude ning õppekirjanduse kulude

katmiseks. Üldkeskharidust omandavate õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge,

määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks (edaspidi

tegevuskulutoetus). Vald või linn võib kasutada:“;

5) paragrahvi 82 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Riigieelarves nähakse ette vahendid munitsipaalkooli õpilaste kultuuriasutustesse

korraldatavate õppekäikude toetuseks, lähtudes munitsipaalkoolide statsionaarses õppes

põhiharidust omandavate õpilaste arvust.

2

(82) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 81 sätestatud toetuste jaotamisel võetakse arvesse

õppevormi, õppeliike, põhikoolide klassi täitumuse alusel arvestatud kohaliku omavalitsuse

üksuste põhiseid koefitsiente ning üldkeskharidust omandavate õpilaste koguarvust ja

õppekeelest tuletatud kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseid koefitsiente vastavalt riigieelarve

seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.“;

7) paragrahvi 83 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmisel:

„(7) Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks põhikooli ja üldkeskhariduse õppekoha

tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel

lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja eelarveaastale

eelneva aasta õpilaste arvust 10. novembri seisuga, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata:

1) riigieelarvest antud toetustest kaetavad kulud;

2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulud;

3) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus;

4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu.“.

§ 2. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalgümnaasiumile

sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal

riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate

tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse ning statsionaarses õppes põhi- ja

keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks.“;

2) paragrahvi 223 lõike 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb,

üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel üldkeskhariduse õpilase kohta kehtestatud piirmäär.“.

§ 3. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigiteede teehoiu rahastamise maht aastate kaupa nähakse ette riigi eelarvestrateegias.“;

2) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Noorsootöö seaduse muutmine

Noorsootöö seaduse § 151 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõiked 31–33 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Tulumaksuseaduse muutmine

3

Tulumaksuseaduse § 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekub käesoleva

seaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi arvestamata residendist füüsiliste isikute

tulumaksu 10,57% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist ja muust maksustatavast

tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud

kasu.“.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ..... ....................2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus ..... .......................2026. a.

[allkirjastaja nimi ja ametinimetus]

1

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (toetuste tõstmine kohaliku omavalitsuse üksuste

tulubaasi) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1.Sisukokkuvõte

Eelnõuga kavandatavate muudatustega tõstetakse riigieelarves ette nähtud toetused (põhihariduse

andmiseks antud toetused (v.a õpetaja tööjõukulude toetus ja kultuuriranits), huvitegevuse ja -

hariduse toetus, õpilaskodu toetus, suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus

ja kohalike teede hoiu toetus) kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) tulubaasi ehk

jaotatakse läbi nende tulumaksu ja tasandusfondi laekumise suurendamise. Tulubaasi üle

tõstetavate toetuste kogumaht on 121,6 miljonit eurot. Muudatuse eesmärk on KOV-de

toetusesõltuvust riigist ja kohalike avalike teenuste rahastamist ümber kujundada selliselt, et see

võimaldaks tagada nende teenuste jätkusuutliku, efektiivse ja kvaliteetse korralduse. Muudatuste

tulemusena jäetakse KOV-idele selgem vastutus ja enesekorraldusõigus kehtivate seadustega

nende pädevuses olevate teenuste osutamisel.

Muudatused puudutavad KOV-idele antavate mitmete toetuste rahastamisallikate muudatust.

KOVide ülesandeid, õiguseid ja kohustusi seejuures seadusega ei muudeta.

Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (edaspidi PGS), erakooliseadust,

liiklusseadust, noorsootöö seadust, sotsiaalhoolekande seadust (edaspidi SHS) ja

tulumaksuseadust (edaspidi TuMS). Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a.

Kuivõrd arvuliselt kavandatakse kõige suuremas mahus teha muudatusi PGSis, on seaduse eelnõu

pealkirjaks valitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus, täpsustades sulgudes tekstis, et muudatused puudutavad toetuste

tõstmist kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi.

Seaduseelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste

halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 5885 1311, e-post [email protected]).

Eelnõu koostamisse on kaasatud teistest ministeeriumidest vastava valdkonna eksperte: Haridus-

ja Teadusministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna peaekspert Salle Andresson

(e-post [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik-analüütik Indrek Kilk

([email protected]), õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna nõunik Liis Lehiste

([email protected]), kaasava hariduse osakonna juht Jürgen Rakaselg ([email protected]),

kaasava hariduse osakonna nõunik Piret Liba ([email protected]), riigikoolide osakonna

peaekspert Madli Purge ([email protected]), noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith

([email protected]).

Õigusliku ekspertiisi teostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste

2

osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (telefon 5885 1453, [email protected]). Eelnõu

keelelist kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (telefon 5698 3427, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga viiakse ellu Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu

alateema 5.2 lubadust nr 76: Kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse suurendamiseks hariduse

valdkonnas tagame autonoomia rahaliste ressursside puhul ning vähendame hariduse rahastamise

killustatust ja seonduvat bürokraatiat. Selleks viime sihtotstarbelised haridustoetused (v.a

õpetajate palgatoetus) alates 2027. aastast kohalike omavalitsuste tuludesse (Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi järgi1 on asjakohase eelnõu jõustumise tähtaeg I kvartal 2027, eelnõu

ettevalmistamise eest vastutavaks on märgitud regionaal- ja põllumajandusminister). Hariduse

korraldus vajab Eestis selgemat korrastatust: õigused, kohustused, ressursid ja vastutus peavad

asuma ühes kohas koos, sest vaid sellisel juhul saab toimida eesmärgistatud sihipärane juhtimine.2

Täiendavalt antakse tulubaasi üle kohalike teede hoiu toetus ning suure hooldus- ja abivajadusega

lapsele abi osutamise toetus vastavalt aruteludele ja kokkulepetele valdkonna ministeeriumidega.

Eelnõu on kooskõlas regionaalarengu programmi 2026–2029 eesmärgiga suurendada KOV-ide

finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks, andes

sihtotstarbelised toetused KOV tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu.3

Eelnõule koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastus

eelnõude infosüsteemis4.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse:

 PGS-i 2027. a 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.03.2026, 16;

 Erakooliseaduse 2027. a 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

18.03.2026, 14;

 Liiklusseaduse 2027. a 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

14.11.2025, 23;

 Noorsootöö seaduse 2026. a 1. mail jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

18.03.2026, 15;

 SHS 2027. a 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.03.2026, 22;

 Tulumaksuseaduse 2027. a 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

18.12.2025, 18.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0. 2 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/uld-ja-

kutseharidus 3 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-regionaalareng.pdf 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9d8f583-e720-4167-9203-1e7142b7389c

3

2. Seaduse eesmärk

Eesmärk on kohalike teenuste rahastamise kujundamine selliselt, et see tagaks nende

jätkusuutlikku, efektiivse ja kvaliteetse korralduse. Muudatus võimaldaks KOV-idel jaotada

ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale, mille tulemusena suureneb KOV-ide finantsautonoomia ja otsustusõigus kehtivate seadustega nende pädevuses olevate teenuste

osutamisel. Tulumaksu kasv võimaldaks tulude muutust kooskõlas majandusliku arenguga,

sõltumata keskvalitsuse iga-aastastest eelarve otsustest. Lisaks väheneks ebamäärasus selles, kes

mille eest vastutab.

OECD hinnangul on Eesti KOV-ide rahandussüsteemi üks probleemsemaid elemente KOV

finantsautonoomia puudumine, mis mõjutab otseselt nende finantssuutlikkust ja seeläbi avalike

teenuste osutamist5. Kohalike teenuste jooksvate kulude sihtotstarbelisest rahastamisest

loobumist on soovitanud OECD Eestile korduvalt6. Sama mõtet toetab ka Euroopa kohaliku

omavalitsuse harta artikli 9 lõigetes 1 ja 7, mille järgi peab KOV-idel olema tagatud õigus

piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad võivad oma volituste piires vabalt kasutada ning

samuti ei tohiks seostada KOV-idele eraldatavaid toetusi võimaluse korral konkreetsete

projektide sihtotstarbelise rahastamisega. Ka Riigikohus on rõhutanud, et Eesti Vabariigi

põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 lõikest 1 tulenev õigus ja kohustus otsustada ning korraldada

seaduse alusel iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi eeldab ka otsuste tegemist selle kohta,

kuidas kasutada kohaliku elu küsimuste lahendamiseks ette nähtud raha. PS § 157 lõige 1

täpsustabki enesekorraldusõigust ja sätestab, et KOV-il on iseseisev eelarve, mille kujundamise

alused sätestab seadus. KOV eelarve on küll osa avaliku sektori eelarvest, kuid see ei ole osa

riigieelarvest. Enesekorraldusõigus laieneb eelarve koostamisele ja vastuvõtmisele osas, milles

see puudutab KOV ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste tegemist.7 Kõigi nimetatud teenuste

ja KOV-ide ülesannete puhul, mille riigi toetuse eraldamise põhimõtteid eelnõuga muudetakse,

on tegemist seadusest tulenevate olemuselt kohaliku elu küsimuste korraldamisega.

Sihtotstarbeliste toetuste sedavõrd ulatuslik kasutamine ei ole majanduslikult ratsionaalne.

Sellised toetusskeemid oleks õigustatud vaid piiratud olukordades, näiteks ulatusliku

omavalitsuste piiriülese teenusvõrgu korral või kui vastava teenuse pakkumiseks kohalik huvi

puudub või tegemist on KOV täidetava riikliku ülesandega. Sihtotstarbelistel toetustel on

ebasoovitavad kõrvalised mõjud. Ülemäärane sõltuvus riiklikest toetustest võib märkimisväärselt

nõrgendada KOV fiskaaldistsipliini - tuues kaasa liigsed kulutused, motivatsiooni vähenemise

kohalikul tasandil tulude suurendamise võimaluste leidmiseks, suure eelarvepuudujäägi ja

võlgade kuhjumise nii kohalikul kui riikliku tasandil. Ka hägustavad sihtotstarbelised toetused

vastustust ning vähendavad teenuse tarbijate ja selle eest maksjate vahelist seotust.8

Mitte sihtotstarbeliselt kohalike teenuste rahastamine motiveerib KOV-e pakkuma teenuseid

efektiivsemalt, sest kasu akumuleerub kohalikul tasemel. Sihtotstarbeta lahendused võimaldavad

muuhulgas paindlikkust, integreeritud lahendusi, innovatsiooni, selget vastutust kui ka teenuste

5 Towards a Single Government Approach: Estonia. OECD 2011 6 Näiteks: Targalt kahanev Eesti, OECD 2022: Eesti peaks tõsiselt kaaluma omavalitsuste toetussüsteemi reformimist.

Praegune süsteem on keeruline, kattuvate näitajatega, sihtotstarbelised toetused ei tööta hästi koos tasandusfondiga.

Eesti peaks loobuma või vähemalt oluliselt vähendama keeruliste sihtotstarbeliste toetuste kasutamist. Sellest

vabanenud raha saaks suunata tasandusfondi tugevdamiseks. Sellest võidaksid kõik omavalitsused, sh kahaneva

elanikkonnaga, sest nad saaksid paremini suunata vahendeid lähtuvalt kohapealsetest vajadusest ja soovidest. 7 Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 lahend nr 3-4-1-8-09, p 54. 8 Taxes and Grants: On the Revenue Mix of Sub-central Governments. OECD 2009.

4

korraldamisel ja osutamisel kohalike eripäradega ja vajadustega arvestamist.

Riigikontroll jõudis 2022. aasta kontrolliaruandes „Omavalitsuste rahastamine toetusfondist“9

järgmisele järeldusele: „Auditeerimise käigus osapooltelt kogutud info ei sisalda

kasutuspiirangutega jätkamise toetuseks olulisi ega sisulisi argumente, kasutuspiirangute mõju

toetatavates valdkondades toimunud või soovitavale arengule on ebamäärane. Riigikontroll leiab,

et 2017. aastal Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse võetud suund – kaotada

omavalitsuslike ülesannetega seotud toetusfondi toetustelt kasutuspiirangud – pakub võimalusi

parandada avaliku raha kasutamise tõhusust“.

Eesti kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on madal, sh ei ole kõrge mitte üksnes riigilt

saadud toetuste osakaal KOV tuludes, vaid ka sihtotstarbeliste toetuste osakaal tuludest. Eestis

ulatus 2024. aastal sihtotstarbeliste toetuste osakaal 22%-ni KOV tuludest ning põhiosa sellest

läheb kohustuslike KOV-de teenuste igapäevaste kulude rahastamiseks. Võrdluseks Soomes jääb

sihtotstarbeliste toetuste osakaal vaid mõne protsendi juurde KOV tuludest ja on seotud peamiselt

projektidega.

Arutluse all olevad toetused ei ole riigieelarves valdavalt kasvanud või on osaliselt ka vähenenud.

Õppevahendite toetus on püsinud tasemel 57 eurot õpilase kohta aastast 2011. Täiendkoolituse

toetust ja juhtimiskulude toetust vähendati 2013. aastal ja need on püsinud tasemel vastavalt 12

eurot ja 92 eurot õpilase kohta sellest ajast peale. Kohalike teede hoiu toetus on püsinud 29,3

miljoni euro tasemel aastast 2013 (ja on 30% väiksem kui aastal 2008 ning võrdne 2007. aasta

tasemega). Koolilõuna toetust on suurendatud 0,78 eurolt 1,0 eurole päevas 2018. aastal.

Huvitegevuse ja -hariduse toetuse maht oli algselt 14,25 miljonit eurot, kuid on tänaseks kahe

kärpe tulemusena vähenenud 9,25 miljonile eurole. Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi

osutamise toetuse maht ei ole muutunud selle toetusfondis loomisest alates 2017. aastal. Üksnes

tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks antav tegevuskulutoetuse määr on iga-aastaselt kasvanud

(lähtub KOV-ide keskmisest kulust koolidele). Kui toetuse maht on ka jäänud aastateks samaks,

siis selle reaalne ostujõud on ajas siiski kahanenud. Inflatsioon on näiteks viimasel kümnel aastal

(2016–2025) olnud 61%.

Kaasamine ja väljatöötamiskavatsus

Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (edaspidi ELVL) kokkuleppel moodustati ministeeriumide

(Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja

Sotsiaalministeerium) ja ELVL määratud KOV esindajate vaheline alatöörühm, mille ülesandeks

sai välja töötada ja kokku leppida detailses lahenduses toetuste tulubaasi üle andmiseks.

Töörühmal toimus kolm koosolekut 2025. a juunist oktoobrini.

Alatöörühm töötas läbi erinevaid riigieelarve neutraalseid lahendusi ning kokkuvõttes otsustas

teha järgmise ettepaneku:

• 2027. aastast anda toetused tulubaasi selliselt, et suurendatakse KOV-idele laekuvat tulumaksu

määra 0,34 protsendipunkti ning ülejäänud vahendid suunatakse tasandusfondi (sh

kompensatsioonimehhanismiks). Kompensatsioonimehhanismiga tagada, et ühelgi KOV-il ei

väheneks tulubaas reformi tulemusena 2027. aastal rohkem kui 0,1% ning muutus ei oleks

negatiivne perioodil 2028–2038.

• Kuna osadel KOV-idel vähenevad 2027. aastal tulud toetuste üle andmisel kogumahus 1,4

miljonit eurot, tegi alatöörühm ettepaneku Haridus- ja Teadusministeeriumile ning

9 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/3558/Area/18/language/et-EE/Default.aspx

5

Kliimaministeeriumile otsida üleandmise soodustamiseks võimalusi täiendavaks rahastuseks,

mille arvelt saaks katta tekkivat vähenemist.

ELVL taotles oma 30. oktoober 2025. a kirjaga nr 2-2/140 üle antavate toetuste mahu

suurendamist 3,1 mln euro võrra, et saavutada riigieelarve neutraalse stsenaariumiga võrreldes

suurem tulumaksumäära tõus (+0,03 protsendipunkti lisaks). See aitaks kiirendada tulukamate

KOV-de jõudmist positiivse tulemini ning võimaldaks tagada juba üleandmise aastal, et ühelgi

KOV-il tulud ei väheneks toetuste tulubaasi tõstmise tulemusel. Lisaks märkis ELVL, et nende

hinnangul on tegemist ühe olulisema KOV-e puudutava reformiga peale haldusreformi ja selle

õnnestumine kirjutaks uue lehekülje KOV ja keskvalitsuse konstruktiivsete suhte ajalukku. See

samm on märgilise tähtsusega Eesti KOV-ide rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse

seisukohalt. Tulubaasi tugevdamine ja finantsautonoomia suurendamine on eeldus, et KOV-id

saaksid iseseisvalt ja tõhusalt täita neile pandud ülesandeid ning tagada piirkondade

tasakaalustatud arengu.

Kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise VTK esitati kooskõlastamiseks 10. detsembril

2025. a. VTK kooskõlastasid märkusteta Kliimaministeerium ja Sotsiaalministeerium ning

märkustega Rahandusministeerium (edaspidi RAM), Kultuuriministeerium (edaspidi KUM) ja

ELVL.

ELVL jäi VTK kooskõlastamisel oma 30. oktoobril 2025. a kirjas toodud seisukohtade juurde –

soovitakse riigieelarve neutraalse stsenaariumiga võrreldes suuremat tulumaksumäära tõusu

(+0,03 protsendipunkti lisaks) ja tagamist, et ühelgi KOV-il ei teki negatiivset tulemit üle andmise

aastal. Selleks tuleks Vabariigi Valitsusel eraldada KOV-idele üleandmiseks täiendavalt 3,3 mln

eurot10. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi REM) võtab selle taotluse sisendiks

2027. aasta riigieelarve aruteludeks. Kuna eelnõu kooskõlastamiseks esitamise hetkel ei ole veel

teada võimalike lisavahendite maht, ei ole sellega eelnõus ja seletuskirjas toodud mõjuanalüüsides

hetkel arvestatud.

RAM juhtis kooskõlastusringil tähelepanu asjaolule, et kuigi toetused antakse tulubaasi üle 2027.

aastal eelarveneutraalselt, siis edaspidine tulumaksu laekumise muutus mõjutab riigi

eelarvestrateegia tulemit. Nõustume selle tõdemusega ning vastav info oli ära toodud ka VTK-s.

See, kas mõju on riigi eelarvestrateegia tasakaalule positiivne või negatiivne sõltub tulumaksu

laekumise kasvu ja toetuste muutuse tasakaalust. Näiteks 2026. aastal kasvasid toetused kiiremini

kui oleks muutunud tulumaksu laekumine. Eelnõu seletuskirja on täiendatud RAM märkuste

kohaselt ka informatsiooniga kaasatud osapoolte, üleminekumehhanismi, gümnaasiumihariduse

rahastamise jms kohta.

KUM ei nõustunud kultuuriranitsa toetuse tulubaasi viimisega, kuna tegemist on üsna uue

meetmega, mille rakendamine vajab jätkuvalt ministeeriumi tähelepanu, seiret ja keskset

koordineerimist tagamaks, et raha kasutatakse vastavalt sihtotstarbele. KUM hinnangul on laste

ja noorte kultuurilise identiteedi kujunemine ning kultuuri ja hariduse lõimumine kultuuripoliitika

vaatest prioriteedid, kuid KOV vaatest sageli ebaolulised või liigselt ressursimahukad.

Samas näitab statistika, et kultuurivaldkond on Eesti KOV-de jaoks prioriteetne, kuna nende

kulutused kultuurivaldkonnale ületavad osakaaluna SKP-st oluliselt Euroopa Liidu riikide

10 Summa on ELVL 2025. a sügisel esitatud ettepanekuga võrreldes tänaseks veidi kasvanud, sest arvestusi on

uuendatud viimaste teadaolevate andmete alusel – peamiselt on muutus tingitud üle antud vahendite muutusest ja

selle jaotusest KOV-ide vahel.

6

keskmist. Lisaks näitab KUM koostatud kultuuriranitsa vaheanalüüs 2025. aasta kohta, et meetme

rakendamine on laiahaardeline ning sihipärane etteantud võimaluste piires. Vaheanalüüsi kohaselt

on meetme probleemiks hoopis madal toetusmäär (10–20 eurot õpilase kohta 2025. aastal),

millega ei suudeta katta õppekäigu kogukulu. KUM märkis, et meede on nende jaoks prioriteetne

ja selle eelarvet kavandatakse esimesel võimalusel suurendada. Eelnõus on KUM märkusega

arvestatud ja kultuuriranitsa toetust KOV tulubaasi ei tõsteta.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga tõstetakse riigieelarves ette nähtud toetused (põhihariduse andmiseks antud toetused

(v.a õpetaja tööjõukulude toetus ja kultuuriranitsa toetus), huvitegevuse ja -hariduse toetus,

õpilaskodu toetus, suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus ja kohalike teede

hoiu toetus) KOV tulubaasi ehk jaotatakse läbi nende tulumaksu ja tasandusfondi laekumise

suurendamise. Muudatustega jäetakse seadustest välja seniste nimetatud riigi sihtotstarbeliste

toetuste regulatsioon. Tulubaasi üle tõstetavate toetuste kogumaht on 2026. aasta andmeid aluseks

võttes 121,6 miljonit eurot.

Kui 2026/2027 õppeaasta õpilaste andmete muutuse tõttu suureneb üle antavate toetuste maht,

siis suurendatakse vastavalt ka 2027. aasta riigieelarves tasandusfondi, et tulubaasi jõuaks sama

summa kui oleksid olnud toetused 2027. aastal.

Eelnõuga muudetakse nelja seadust, kus nähakse ette need sihtotstarbelised toetused, mida

käesoleva eelnõuga soovitakse KOV tulubaasi tõsta. Täiendavalt muudetakse tulumaksuseadust,

et suurendada KOV-ide tulumaksu laekumist. Erakooliseadust muudetakse viidete tõttu KOV

PGS-is nimetatud toetustele, sisulisi muudatusi erakoolide rahastamises ei tehta. Tasandusfondi

muudatustega arvestatakse 2027. aasta riigieelarve seaduse koostamisel. Eelnõuga kavandatud

muudatused jõustuksid samuti 2027. a 1. jaanuaril.

Toetuste tulubaasi tõstmiseks suurendatakse käesoleva eelnõuga KOV-ide tulumaksu määra

2027. aastast 0,35 protsendipunkti võrra ning ülejäänud vahendid suunatakse tasandusfondi.

Lisaks luuakse kompensatsioonimehhanism tagamaks, et ühelgi KOV-il ei väheneks laekumine

toetuste üleandmise tulemusena 2027. aastal rohkem kui 0,1% tulubaasist ning muutus ei oleks

negatiivne perioodil 2028–2038. Seega kompensatsioonimehhanismi suurus kujuneb selle järgi,

kui suures osas jääb KOV-de rahastus pärast üleandmist alla määratud tingimusele.

Kompensatsioon planeeritakse riigieelarves tasandusfondis ning sellest hiljem vabanevad

vahendid suunatakse KOV-de tulude-kulude tasandusse. Kompensatsioon ajas väheneb, sest

KOV-ide tulumaks iga-aastaselt kasvab, vähendades sellega negatiivseid tulemeid.

Kompensatsiooni jooksvalt ümber ei arvestata ning eelnõu koostamisel arvestatud summad

jäävad kehtima 2038. aasta lõpuni.

Kuna tulumaksumäära muudatus suurendab KOV-de tulumaksu laekumist 2027. aastal alates

veebruarist, siis jaanuarikuu osa eraldatakse 2027. aastal läbi tasandusfondi. Järgnevatel aastatel

laekub see otse tulumaksust.

7

Tabel 1. Eelarveridade muutus toetuse tulubaasi tõstmisel

Eelarverida (mln eurot) 2027 2028 2029 2030

Tulumaks 68,1 77,6 81,0 84,1

Tasandusfond (v.a 1 kuu tulumaksu

hüvitis)

47,3 47,3 47,3 47,3

sh üleminekumehhanism 21,3 18,8 12,2 9,4

1 kuu tulumaksu hüvitis 6,2 - - -

Kokku 121,6 124,9 128,3 131,4

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PGS-i, jättes seadusest välja põhiharidust puudutavad toetuse

eraldamise sätted direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks; õpetajate, direktorite ja

õppealajuhatajate täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks

(eelnõu § 1 punkt 4). Lisaks jäetakse seadusest välja põhikooli õpilaste koolilõuna toetus (eelnõu

§ 1 punkt 3) ja õpilaskodu toetus (eelnõu § 1 punktid 1, 2 ja 5).

Täpsemalt kavandatakse punktiga 1 tunnistada kehtetuks PGS § 39 lõige 4 kolmas lause

(„Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud

riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra.“),

kuna see viitab samuti eelnõuga kehtetuks tunnistatavale sättele (PGS § 39 lõige 7) ning annab

volitusnormi määruse kehtestamiseks, mille järele puudub pärast õpilaskodu toetuse tulubaasi

tõstmist vajadus.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks PGS § 39 lõiked 6–9, kuna need käsitlevad samuti õpilaskodu

toetust, mida riik eraldab kehtiva seaduse kohaselt riiklikult toetatava õpilaskodu koha

pakkumiseks nii KOV-idele kui erakoolide pidajatele (eraõiguslikud juriidilised isikud).

Punktiga 3 muudetakse PGS § 42 lõigete 2 ja 3 sõnastust seonduvalt koolilõuna toetuse

eraldamisega. Muudetud sätte kohaselt nähakse riigieelarves ette toetus munitsipaalkoolis

statsionaarses õppes keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks ja erakoolis

statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks.

Seega edaspidi ei nähta riigieelarves enam ette toetust munitsipaalkoolis statsionaarses õppes

põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks.

Muul juhul on arvestuse alus sama – Eesti hariduse infosüsteemis kajastuvad andmed

planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga ja arvestuslik koolilõuna maksumus ühe

õpilase kohta (on määratud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve

seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja

kasutamise tingimused ja kord“).

Eelnõu terminoloogias kasutatud haridustasemete määratlused tulenevad Eesti Vabariigi

haridusseaduse (edaspidi HaS) terminitest. Keskharidus on HaS § 16 lõike 1 järgi haridustase,

mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.

Eelnõus on keskharidusena siiski silmas peetud HaS § 16 lõikele 2 vastavat üldkeskharidust, mis

on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse

omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Punktiga 4 muudetakse PGS § 82 lõike 3 sissejuhatavat osa alates teisest lausest – lähtudes

põhiharidust omandavate õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal

riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks. Seega

8

põhiharidust omandavate õpilaste arvust lähtutakse edaspidi üksnes valdade ja linnade

munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukulude toetuse eraldamisel, mitte aga põhikooli direktorite ja

õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude ning õppekirjanduse kulude

katmiseks.

Eelpool nimetatud teisele lausele lisatakse täiendav lause – lähtudes keskharidust omandavate

õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus

valdadele ja linnadele munitsipaalgümnaasiumi õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate

tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude ning õppekirjanduse kulude katmiseks. Seega

keskharidust omandavate õpilaste arvust lähtuvalt arvestatakse jätkuvalt edasi ka neid toetusi, mis

põhihariduse õpilaste osas KOV tulubaasi tõstetakse.

PGS § 82 lõike 3 senist kolmandat lauset muudetakse ning lause paigutatakse lõikes 3 ringi

neljandaks lauseks. Selles lauses sätestatakse edaspidi, et üldkeskharidust omandavate õpilaste

eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus

kooli tegevuskulude katmiseks (edaspidi tegevuskulutoetus). Seega tegevuskulutoetust

eraldatakse edaspidi üksnes üldkeskharidust omandavate õpilaste eest (kes saavad tõhustatud tuge

või erituge).

Alles jäetakse põhikoolide õpetajate tööjõukulude toetus ning gümnaasiumiharidust puudutavad

toetuse sätted. Koalitsioonilepe ei näe ette õpetajate tööjõukulude toetuse tulubaasi viimist 2027.

aastast, kuna eelnevalt soovitakse kokku leppida edasine haridustöötajate palga läbirääkimiste

kord. Gümnaasiumihariduse toetuseks antavaid vahendeid tulubaasi ei tõsteta, kuna HTM on

kavandamas riigi ja KOV-ide vastutuste ümber vaatamist üldkeskhariduse osas.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks PGS § 82 lõiked 4 ja 5, kuna need käsitlevad sarnaselt PGS §

39 sätete kehtetuks tunnistamisele (vt eelnõu § 1 punktid 1 ja 2) samuti õpilaskodu toetust.

Punktiga 6 lisatakse PGSi § 82 lõige 81 munitsipaalkooli õpilaste kultuuriasutustesse

korraldatavate õppekäikude toetuse kohta. Seni on kultuuriranitsa toetuse jaotamisel kasutatavad

arvnäitajad olnud määratud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite

jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. Vastavalt riigieelarve seaduse § 48 lõikele 3 tuleb

toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestada alates 2027. aastast seadusega.

Sama punktiga lisatakse PGSi § 82 ka lõige 82, kuna see aitab täpsustada, et lisaks õpilaste arvule

arvestatakse toetuste jaotamisel ka mitmete muude näitajatega – õppevormi, õppeliigi,

põhikoolide klassi täitumuse alusel arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseid

koefitsiente ja üldkeskharidust omandavate õpilaste koguarvust ja õppekeelest tuletatud kohaliku

omavalitsuse üksuste põhiseid koefitsiente vastavalt riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel

kehtestatud korrale.

Punktiga 7 muudetakse PGS § 83 lõiget 7 täpsustamaks, et edaspidi on tegevuskulu piirmäär

põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste osas omavalitsustel erinev. Erinevust tingib asjaolu, et

üldkeskharidust omandavate õpilaste eest jätkab riik koolijuhtide tööjõukulude, täiendkoolituse,

koolilõuna, õppekirjanduse ja tegevuskulu toetuse maksmist, aga põhikooli õpilaste eest

makstavad toetused viiakse käesoleva eelnõuga tulubaasi. Ühtlasi täpsustatakse, et kogukuludest

lahutatakse maha riigieelarvest antud toetustest kaetud kulud, mitte üksnes tasandusfondist.

Riigieelarve seaduses on muudetud tasandusfond ja toetusfond eraldi mõisteteks ning toetusi

antakse üldhariduseks ka muudelt eelarveridadelt.

9

Saldoandmikes ei ole põhikoolide ja gümnaasiumide kulud eristatavad. Seetõttu tehakse

piirmäära arvestus ka edaspidiselt põhiosas ühtemoodi põhikooli ja gümnaasiumi osas.

Muudatusena lahutatakse edaspidiselt kogukulust maha toetustfondist kaetav õpetajate

tööjõukulude osa, et saada põhikooli piirmäär. Gümnaasiumi piirmäär saadakse, lahutades

põhikooli piirmäärast täiendavalt direktori- ja õppealajuhataja tööjõukulu toetus (2026. a 92

eurot), täienduskoolituse toetus (2026. a 12 eurot), õppekirjanduse toetus (2026. a 57 eurot) ning

hariduslike erivajadustega õpilaste tegevuskulu toetus õpilase kohta (2026. a 261 eurot õpilase

kohta).

Eelnõu §-ga 2 muudetakse erakooli seadust selliselt, et jätkuks erakooli rahastamine endisel viisil

sõltumata KOV toetuste osas tehtavatest muudatustest PGS-is.

Punktiga 1 jäetakse erakooliseaduse § 22 lõikest 2 välja sõnad „põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 39 lõikes 6 nimetatud õpilaskodu kohtade“, kuna nimetatud PGSi säte tunnistatakse eelnõu järgi

kehtetuks, ning lõige sõnastatakse tervikuna uues sõnastuses.

Punktiga 2 muudetakse erakooliseaduse § 223 lõiget 8, et täpsustada, et erakoolide tegevuskulude

toetuse aluseks on erakoolide puhul üldkeskhariduse õpilase kohta sätestatud piirmäär nii

põhikooli kui ka üldkeskharidust omandavate õpilase puhul. Erakoolide puhul jätkatakse ka

põhikooli õpilaste eest koolijuhtide tööjõukulude, täiendkoolituse, koolilõuna, õppekirjanduse ja

tegevuskulu toetuse maksmist, mistõttu on tegevuskulude toetuse maksmisel vajalik kasutada

määra, kus neid kulusid topelt ei arvestata.

Eelnõu §-ga 3 jäetakse liiklusseadusest välja kohalike teede hoiu toetuse sätted, kuna kohalike

teede hoiu vahendid viiakse KOV-ide tulubaasi.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse noorsootöö seadust, jättes seadusest välja huvitegevuse- ja hariduse

toetuse sätted, kuna nimetatud vahendid viiakse KOV-ide tulubaasi.

Eelnõu §-ga 5 jäetakse SHS-ist välja suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise

toetuse sätted, kuna nimetatud vahendid viiakse KOV-ide tulubaasi.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse TuMS-i, tõstes KOV-idele tulumaksu laekumist määrava määra

10,23%-lt 10,58%-le ehk 0,35 protsendipunkti võrra. KOV-ide tulumaksu laekumist määrav määr

oleks 2027. aastal käesoleva muudatuseta 10,23%. Käesoleva eelnõuga tulumaksu määra

suurendamise tulemusel kasvab KOV-ide tulumaksu laekumine 2027. aastal 68,1 mln eurot. Kuna

tulumaksu määra muutmine mõjutab tulumaksu laekumist alates 2027. aasta veebruarist,

arvestatakse 2027. aastal jaanuari eest kate läbi tasandusfondi summas 6,2 mln eurot (vt tabel 1).

Seega üle antavast 121,6 mln eurost liigub 2027. aastal tulumaksu arvestuse kaudu 74,3 mln eurot.

Ülejäänud 47,3 mln eurot liigub tasandusfondi KOV eelarve tulude-kulude tasanduseks ja

üleminekukompensatsiooniks. Eesmärk on maksimaalses võimalikus määras vähendada KOV-

ide toetussõltuvust riigi antavatest eraldistest ja seetõttu on põhjendatud enamik vahendeid

suunata tulumaksu laekumisse. Kuna aga tulumaksu laekumine on KOV-ide lõikes väga erinev,

siis on vajalik tasakaalustamiseks osa vahendeid suunata ka tasandusfondi, sh

üleminekumehhanismi katteks.

Riigikogus 29. juulil 2024. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduses (RT I,

14.08.2024, 111) kavandatud mõjud ja järele hindamise kohustus (sh tulumaksu laekumise

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/114082024001

10

vähenemise kompenseerimine12) jäävad käesoleva eelnõuga endiseks ja muutmata.

Eelnõu §-ga 7 nähakse ette seaduse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril. Muudatus peab jõustuma

aasta algusest, sest sellest lähtuvalt kujundatakse riigieelarve ja rakendub vastava aasta kohta

KOV-idele tulumaksu laekumist määrav määr.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Muudatuse mõjud on suunatud KOV-ide teenuste rahastamisallikate muutmisele. Selle raames ei

muudeta KOV-ide ülesandeid, õigusi ega kohustusi. Kuna muudatus mõjutab KOV-ide teenuste

rahastusallikaid, on seetõttu mõjusid analüüsitud läbi neile avalduva mõju. Rahalised

mõjuarvestused on tehtud pikaajalised 12 aasta peale ceteris paribus põhimõttel.

Antud eelnõuga tehtavad muudatused ei avalda otsest ega selget mõju demograafiale,

majandusele, julgeolekule, välissuhetele ega elu- ja looduskeskkonnale.

6.1 Mõju valdkond: mõju KOV asutuste töökorraldusele

KOVide töökoormus väheneb, kuna rahastamisallikate hulk väheneb, millega peab eelarve

kavandamisel ja täitmisel arvestama.

Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju kõigile 78-le KOV-ile.

Mõju ulatus on väike, sest KOV-ide ülesanded ja vastutus jääb samaks ning muutub üksnes

tulude laekumise viis (sihtotstarbeliste toetuste asemel eraldatakse vahendid KOV-idele

mittesihtotstarbelisena, mille kasutamise üle võivad KOV-id enesekorraldusõigusest lähtuvalt ise

otsustada).

Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatus mõjutab KOV-ide iga aastast eelarve ja

eelarvestrateegia planeerimist.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest KOVile eraldatavate vahendite puhul kaob

rahastamise sihtotstarve, aga seejuures KOV ülesanded, kohustused ja õigused jäävad samaks.

KOV-id jätkavad juba välja kujunenud mahus teenuste osutamist edasi.

Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOV-ide töökorraldusele on väike ja positiivne.

12 TuMS § 61 lõige 72: „Paragrahvi 5 lõike 1 muutmisega kohaliku omavalitsuse üksusele kaasnev tulubaasi

laekumise vähenemine kompenseeritakse kuni 2035. aastani vastava aasta riigieelarve seaduses sätestatud

ulatuses.”

11

6.2 Mõju valdkond: mõju riigieelarvele ja KOV asutuste tuludele ja kuludele

Toetuste tulubaasi tõstmine ehk vahendite jaotamine läbi tulumaksu ja tasandusfondi võimaldab

luua lahenduse, kus rahastus muutub iga-aastaselt vastavalt tulumaksu muutusele ja tasandusfondi

arengutele (tasandusfond ei kasva automaatselt, kuid see aitab ühtlustada tulumaksu laekumise ja

kuluvajaduse muutust KOV-ide vahel). Sihtotstarbe kaotamine võimaldab KOV-idel suunata

vahendeid vastavalt kohapealsetele eripäradele ja vajadustele.

Muudatusega kasvab KOV-ide vaheline koolikoha arvlemise maht13, kuid arvlemiste arv jääb

samaks. Kui üldharidustoetust eraldatakse õpilase koolijärgsele KOV-ile, siis tulumaksu ja

tasandusfondi laekumine kujuneb õpilase elukoha järgi. Kui õpilane käib mõne teise KOV koolis,

maksab tema koolikoha eest elukohajärgne KOV üldjuhul keskmise tegevuskulu ulatuses.

Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile.

Mõju ulatus on väike lühemas, aga keskmine pikemas perspektiivis. Kuna hetkel puudub ELVL

taotletud lisavahendite kohta otsus, on siinkohal mõjuarvestused tehtud arvestusega, et toetused

antakse tulubaasi üleandmise aastal riigieelarve-neutraalselt ehk samas mahus, kui oleks nende

maht olnud sihtotstarbelise toetusena. Sealt edasi muutub vahendite maht vastavalt KOV

tulumaksu ja tasandusfondi muutusele. Üle antavatest vahenditest ca 2/3 liiguks tulumaksu ja 1/3

tasandusfondi suurendamisse. Tasandusfond on vajalik tulumaksu laekumiste ja KOV-ide

kuluvajaduse erinevuste ühtlustamiseks. Tulubaasi tõstetavad vahendid moodustavad KOV-ide

kogu sissetulekutest ca 3%.

Tabel 2. Tulubaasi tõstetud summade muutus14

miljonit eurot 2027 2028 2029 2030

Tulumaks (KOV määr +0,35 protsendipunkti) 68,1 77,6 81,0 84,1

Tasandusfond15 üleminekumehhanismiga ja

ühe kuu tulumaksu hüvitisega 53,4 47,3 47,3 47,3

Kokku 121,6 124,9 128,3 131,4

Toetused antakse 2027. aastal tulubaasi riigieelarve-neutraalselt, st samas summas kui need olid

toetusena ja seega ei too üleandmise aastal kaasa mõju riigieelarve tuludele ega kuludele.

Edaspidiselt sõltub mõju sellest, kas KOV tulubaasi kasv on kiirem või aeglasem toetuste

võimalikust muutusest. Nagu peatükis 2 on märgitud, aitab vahendite KOV tulubaasi tõstmine ära

hoida üleliigseid kulusid nii KOV kui ka keskvalitsuse tasandil.

Mõju avaldumise sagedus on suur, mõjutades KOV jooksvat tulude laekumist.

Ebasooovitavate mõjude risk on väike. Tulumaksust ja tasandusfondist laekumise alused on

toetuste senisest jaotusest erinevad. Et muudatusega ei kaasneks mõnele KOV-ile olulisi

negatiivsed mõjusid toetuste tulubaasi andmise tõttu (tulude võimalik vähenemine KOVidele), on

aruteludes kokku lepitud üleminekumehhanismi loomine.

13 KOV-de omavaheline arvlemine koolikoha osas oli ca 19 mln eurot 2025. aastal ning eelnõu tulemusena kasvaks

selle maht ca kolmandiku võrra. 14 Aluseks on võetud Rahandusministeeriumi 2026. aasta riigieelarve raames tehtud majandusprognoos. 15 KOV tulumaksumäära tõstmise mõju avaldub 2027. aastal veebruari laekumises. Jaanuari laekumise osa

eraldatakse seetõttu 2027. aastal läbi tasandusfondi. Järgnevatel aastatel laekub vastav tulumaks juba jaanuaris ning

tasandusfondis seda osa vaja ei ole. Vt detailsemalt tabel 1.

12

Üleminekumehhanismiga tagatakse, et ühelgi KOV-il ei väheneks laekumine toetuste tulubaasi

üleandmise tulemusena 2027. aastal rohkem kui 0,1% tulubaasist võrreldes stsenaariumiga kui

midagi ei muutuks ning muutus ei oleks negatiivse mõjuga perioodil 2028–2038 tänase

toetustasemega võrreldes. Vahendid planeeritakse riigieelarves tasandusfondis tulude-kulude

tasandusest eraldi ning sealt aastate jooksul vabanevad vahendid suunatakse tasandusfondi tulude-

kulude meetmesse. Üleminekumehhanismi maht ajas väheneb, sest KOV-ide tulumaks iga-

aastaselt kasvab, vähendades sellega tekkinud negatiivseid tulemeid.

Kuna edaspidine rahastamine sõltuks põhiosas tulumaksu laekumisest, on olemas risk, et

majanduslanguse korral võib laekumine ka väheneda. Tegemist on riskiga lühiajalise vaates.

Siiski ei ole siin risk suurem kui toetustega jätkamise korral. Viimase 20. aasta jooksul on KOV-

ide tulumaksu laekumine olnud negatiivne kahel aastal – 2009. ja 2010. Lähtudes senisest

praktikast saab eeldada, et risk tulubaasi kahanemisele on väiksem kui senisel moel

sihtotstarbeliste toetustega jätkamisel.

Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOVide rahastusele on positiivne, kuna tulumaksu

laekumise kasvutempo potentsiaal on kõrgem kui sihtotstarbeliste toetustega jätkamisel nende

kogusumma kasv.

6.3 Mõju valdkond: mõju KOV teenustele

Toetuste tulubaasi tõstmisega ei muudeta KOV ülesandeid, õigusi ega kohustusi. Siiski võimaldab

toetuse asendamine tulubaasiliste laekumistega KOV-idel enesekorraldusõigusest lähtudes

suunata vahendeid vastavalt kohapealsetele eripäradele ja vajadustele, tõstes kohalike teenuse

efektiivsust ja kvaliteeti. Kvaliteedi tõusu võimaldab ka majandusarenguga kaasas käiv tulude

muutus.

Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile. Kaudne mõju võib avalduda

koolijuhtidele, õpetajatele, õpilastele (täpsemalt on neid mõjusid kirjeldatud alljärgnevalt teenuste

lõikes).

Mõju ulatus on keskmine. Erinevalt toetustest võimaldavad tulubaasi tõstetud vahendid

edaspidiselt kohalike teenuste jätkusuutlikumat korraldamist ja muudatus toetab pikaajalist

planeerimist.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, muudatus mõjutab teenuste jooksvat pakkumist.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest nii Eesti kui rahvusvahelised kogemused näitavad,

et KOV-ide suurem finantsautonoomia aitab tõsta nii teenuste osutamise efektiivust kui ka

kvaliteeti.

Peatükis 2 viidatud Riigikontrolli auditi kohaselt kardetakse, et valdkonda senimaani suunatud

raha läheb piirangute kaotamise järel KOV-is edaspidi mujale (nt õpetajate palgaraha teedesse ja

vastupidi). KOV-ide tänane vastavate teenuste rahastus ületab oluliselt riigi toetuste mahtu. Seega

kui KOV sooviks nende teenuste rahastust vähendada, on neil selleks võimalus juba täna ja

mitmes valdkonnas oluliselt suuremates mahtudes16. Nii Eesti kui ka rahvusvaheline kogemus

16 Näiteks kui kohalike teede hoiu toetus on samal tasemel kui aastal 2007 (29 mln eurot), on KOV-ide teehoiu

kogukulud kasvanud 2024. aastaks ca 90 mln euro võrra. Kui riigi koolilõuna toetus on püsinud tasemel 1 eurot

13

näitab, et KOV-id ei ole aldid vähendama juba saavutatud teenuste tasemeid ka sihtotstarbe

kaotamise korral. Võimalik rahade ümber tõstmine on seotud olemasolevate vahendite parema ja

tõhusama suunamisega teenuste kvaliteedi või kättesaadavuse tõstmiseks, mitte vähendamiseks.

Nagu näitab ka eelpool märgitud Riigikontrolli uuring, siis ratsionaalseid põhjusi toetuste

tulubaasi mitte tõstmiseks auditis ei selgunud ning valdkondades esinev kartus on ennekõike

tunnetuslik.

Toome järgnevalt välja võimaliku mõju ja riskid teenuste kaupa.

Mõju õpilaskodu teenusele

Õpilasekesksuse suurenemine. Riiklik õpilaskodutoetus on mõeldud toimetulekuraskustega

peredest pärit õpilaste toetamiseks. Tegemist on sisult sotsiaalhoolekandelise meetmega, mis on

KOV põhiülesanne ja ei vaja keskset korraldust. Riikliku õpilaskodutoetuse vahendite viimine

KOV tulubaasi võimaldab rakendada senisest paindlikumaid õpilasest ja pere vajadustest

lähtuvaid meetmeid toimetulekuraskustega peredest pärit õpilaste õppimise toetamiseks (nt

pikapäevarühm, osaline õpilaskodus elamine, transpordi korraldamine, toitlustamine, äratamine

jm). Meetmete paindlikkus võimaldab suurendada õpilase sidet perega ning aitab KOV-il

planeerida ja tagada õpilase tuge selgematel alustel.

Bürokraatia vähendamine. Väheneb toetuse taotlemisega kaasnev asjaajamine ning suureneb

KOV kindlus meetmete planeerimisel. Otsustasandi selge viimine kohalikule tasemele vähendab

riigi tasemel töökoormust, sh KOV-ide taotluste läbivaatust, sellega seotud õigusaktide iga-

aastast menetlemist, lepingute sõlmimist ja aruandlust. Väheneb ka KOV-ide töökoormus.

Bürokraatia vähendamine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud vastava

eesmärgiga.

Mõju teenuse kättesaadavusele ja omavalitsuste kohustustele. Õpilaskodu on kooli

struktuuriüksus ning rahastamiskorralduse muutmine ei mõjuta õpilaskoduga koolide arvu ja ei

pane KOV-ile uusi ülesandeid, vaid pigem suurendab nende võimalusi rakendada vähem

sekkuvamaid ja rahaliselt soodsamaid lahendusi (kodulähedases koolis õppimist toetavate

tugisüsteemide tõhustamine).

Ebasoovitavate mõjude risk. Tänase korraldusega antakse raha teenuse osutaja (teenust osutava

kooli pidava KOV) kätte, mitte õpilase elukohajärgsele ehk teenust tellivale KOV-ile. Korralduse

muutmine võib tekitada teoreetilise olukorra, kus KOV teenuse eest maksjana enam ei pea õigeks

tellida teenust ning läbi selle kahjustab õpilase huve kool lõpetada. Risk on hinnanguliselt väga

väike, kuna tänane toetus ei katnud õpilaskodu teenuse kogukulu ning KOV-id panustasid nagunii

täiendavalt. Lisaks on sotsiaalhoolekanne ja lastekaitse ka KOV vastutusel olevad valdkonnad

ning seetõttu pole põhjust ka karta, et seal võiks teha otsuseid, mis ei lähtu lapse ja pere huvidest.

Väike risk on seotud tänaste õpilaskoduteenuse pakkujatega, kelle pakutavat teenust ei pruugi

teised KOV-id enam kasutada, sest lapse elukohajärgne KOV valib mõne teise meetme õpilase

abistamiseks. Samas on see trend pigem soovitav, et väheneks abivajadusega laste kokku

kogumine statsionaarsete meetmete rakendamiseks ning suureneks nn ambulatoorsete ja

õpilase kohta aastast 2018 (toetus 2028. a 23 mln eurot, 2024. a 24 mln eurot), on KOV-id omapanuse

kahekordistanud (7 mln eurolt 14 mln eurole). Kui huvitegevuse toetus on kahe kärpe tulemusena vähenenud aastatel

2018–2024 14,25 mln eurolt 9,25 mln eurole, on samal ajal KOV-ide kogukulud huvitegevusele, noorsootööle ja

spordile kasvanud 128 mln eurolt 208 mln eurole.

14

võimalikult vähe sekkuvate meetmete kasutus.

Mõju huviharidusele ja huvitegevusele

Peamiseks võimalikuks kaasnevaks riskiks toetuse liigutamisel tulubaasi oleks toetuse

kasutamine muudeks otstarveteks kui lastele huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste

tagamiseks. Teise riskina kaasneks huvihariduse kättesaadavuse vähenemine erahuvihariduse

toetamise vähenemise tulemusena. Erahuvikoolides osales 2025. aastal ligi 80% ja

munitsipaalhuvikoolides 20% noortest. Erahuviharidust on KOV-id seni toetanud lisaks

omavahenditele ka riigi eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse täiendavast toetusest.

Huvihariduses osales 2025. a EHISe andmetel ca kolmandik noori vanuses 7–26.

KOV saldoandmike põhjal ilmneb, et KOV-ide panus noorsootöösse ja huviharidusse on 2017.

aastast järk-järgult kasvanud hoolimata riigi eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse täiendava

toetuse vähenemisest. 2024 toimus vähenemine spordi ja noorsootöö valdkonnas

investeeringutes. Huvihariduses on KOV-i panus igal aastal kasvanud. Seetõttu ei ole põhjust

eeldada, et kogukuludest väikse osa moodustava huvitegevuse toetuse tulubaasi tõstmine võiks

kaasa tuua rahastamise vähenemise kohalikul tasandil. Kui KOV-idel oleks huvi rahastamist

vähendada, on neil võimalik seda teha põhiosa eelarve arvelt sõltumata toetuse tulubaasi tulekust.

Joonis 1. KOV-ide kogukulud noorte huvitegevuse, noorsootöö ja spordi tegevusalal allikate

lõikes 2017–2025 miljonites eurodes

Allikas: REM

2025. aastal kulus KOV-idel esialgsetel andmetel kolmes tegevusalas 2025. aastal ca 216 mln

eurot, millest 101 mln eurot on sport, 22 mln eurot noorsootöö ja noortekeskused ja 92 mln eurot

muu huviharidus ja huvitegevus. Osa sellest kulust on kaetud ka saadud toetuste ja teenuse

müügist laekunud rahade arvelt. Sellest 216 mln eurost põhivara soetuseks läks ca 15%.

15

Samuti saab öelda, et kasvutrendis on ka unikaalsete osalejate (0–26-aastased) ja õppimiste

osakaal huvihariduses. Võrreldes 2024. aastaga on juurde tulnud ka huvikoole.

Joonis 2. Huvikoolide õppijate arv võrdluses õppimiste arvuga

Allikas: HTM

Riigi ülesanne on luua riiklikud kriteeriumid noortevaldkonna arendamiseks – nõuded ja vastutus.

Noorsootöö, huvihariduse- ja tegevuse teenustele on vaja seada riiklikud minimaalsed

kvaliteeditasemed ja -nõuded ning korraldada selle seire, sh noorsootöö ja huvihariduse ning -

tegevuse kvaliteedi hindamise kohustuslikuks muutmine, mis täidab noortevaldkonna arengukava

2021–2035 eesmärki ISE: kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti

ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste

pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Vastav seireinfo on avaldatud nii minuomavalitsus.ee

kui haridusilm.ee portaalides, kus saab jälgida valdkonna arenguid ka pärast toetuste tulubaasi

andmist.

Hetkel on koostamisel ka noorsootöö ja huvihariduse seaduse VTK, milles on plaanis analüüsida

mõjusid ja pakkuda alternatiive riigi ja KOV rollide ning vastutuse, noorsootöö ja huvihariduse

teenuste kvaliteedinõuete ja -tasemete ning selle seire, sh kvaliteedihindamise kohustuslikuks

muutmise kontekstis.

Mõju koolilõuna pakkumisele

Kehtiva korra kohaselt nähakse riigieelarves ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses

õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Koolilõuna toetuse

määr on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ning see on 2018. aastast 1 euro õppepäeva kohta ehk

ligikaudu 175 eurot õpilase kohta aastas. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra

kehtestab valla- või linnavolikogu.

ELVL-i ja Valitsuskomisjoni eelarve läbirääkimistel on koolilõuna toetuse tõstmine olnud mitmel

aastal üheks prioriteediks. KOV-id on toonud välja, et koolitoidu maksumus on aastate jooksul

kasvanud, kuid riigi tugi on püsinud samal tasemel.

Kehtiv PGS-i regulatsioon ei kohusta KOV-e ja teisi kooli pidajaid õpilastele tasuta koolilõunat

tagama. Koolilõuna toetus katab lõuna kogumaksumusest alla poole. 2025. aastal oli riigi toetus

16

24 miljonit eurot, füüsiliste isikute17 makstud osa 5 miljonit eurot ning KOV-ide lisapanus ca 19

miljonit eurot (lisaks ruumide majandamiskulud jms).

Joonis 3. Koolilõuna kulud katteallikate lõikes (mln eurot)

Allikas: REM

Riigi üldhariduskoolides ja paljudes KOV-ides on koolilõuna õpilase jaoks tasuta. Lisaks

riigieelarvelisele toetusele panustab ka koolipidaja ning mõnes KOV-is ja kõikides

eraüldhariduskoolides on koolilõuna kulude katmisse kaasatud ka lapsevanemad.

Ebasoovitava mõju risk on väike, sest toetuse viimine KOV tulubaasi ei muuda KOV-ide

kohustust korraldada õpilaste toitlustamine koolis ega tagada toitlustamise vastavus kehtivatele

tervisekaitsenõuetele.

Eesti on koolitoidu rahastamisse üks enam panustavaid riike Euroopas ja maailmas18. Lisaks

toetusfondist eraldatavale toetusele panustavad koolilõuna rahastamisse ka KOV-id ning

koolitoitlustust toetavad täiendavad meetmed, nagu mahetoidu meede ning puu- ja köögivilja ning

koolipiima programmid ning HTM toetab koolitoidu pakkumist Tartu munitsipaalkutsekoolis (vt

joonis 3, „muu“ sisaldab peamiselt REM ja HTM antud toetusi koolitoiduks).

Valitsus on pidanud prioriteediks õpetajate palgakasvu. Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille

rahastamine toimub riigi, KOV ja lapsevanema osalusel. Toimetulekuraskustes peredele tagavad

KOV-id üldjuhul tasuta koolilõuna.

17 Andmetes ei ole eristatav, et kui suure osa maksid õpetajad ja muud koolis söövad täiskasvanud ja kui suure osa

lapsevanemad laste söögi eest. Osades KOV-des pakutakse lisaks koolilõunale ka tasulist hommikusööki või

pikapäevasööki. 18 Global School Feeding Survey 2021

17

Mõju haridusjuhtide töötasule (juhtimiskulud)

Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuse määr on 92 eurot õpilase kohta. Toetuse

kogumaht on kümne aasta jooksul kasvanud 17,6% õpilaste arvu suurenemise arvelt 15,3 mln

eurole, kuid toetuse määra õpilase kohta ei ole riik selle aja jooksul suurendanud.

Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude katmine on KOV kui koolipidaja vastutus. Praktikas

katavad KOV-id tööjõukuludest märkimisväärse osa, lisades riiklikule toetusele keskmiselt ligi

50% või enam. Kokku ulatub KOV-i koolide juhtide kulu ca 36 mln euroni19.

Arvestades KOV senist panust koolijuhtide ja õppealajuhatajate tööjõukulude katmisse ning

nende seadusest tulenevat vastutust haridusasutuste pidajana, ei ole põhjust eeldada, et toetuse

tulubaasi viimine tooks kaasa koolijuhtide tasustamise vähenemise. Samuti tegutsevad

koolipidajad tööandjatena konkurentsikeskkonnas, kus kvalifitseeritud ja kõrge kompetentsiga

koolijuhtide leidmiseks ja hoidmiseks on oluline pakkuda konkurentsivõimelisi töötingimusi ja

tasustamist. Seetõttu on koolipidajatel ka edaspidi motivatsioon kujundada atraktiivne

väärtuspakkumine, et tagada pädevate juhtide värbamine ja hoidmine. Ebasoovitava mõju risk on

hinnanguliselt väike.

Mõju õppekirjanduse kättesaadavusele

Vastavalt PGS § 20 lõikele 1 võimaldab kool põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta

vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid,

töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava

läbimiseks vajalikke õpikuid. Riik toetab koolipidajaid ja koole õppekirjanduse kättesaadavuse

tagamisel, eraldades iga-aastast õppekirjanduse toetust (PGS § 82 lõike 3 p 3). Toetus on mõeldud

nii paber- kui digiõppekirjanduse ja õppevara tagamise toetamiseks. Õppekirjanduse toetuseks

antakse 57 eurot õpilase kohta. Eksternõppe ja üksikainete õppijate toetamiseks antakse toetust

1/5 sellest määrast. Toetuse määra õpilase kohta ei ole riik aastate jooksul suurendanud. KOV-id

võivad seda toetust kasutada ka direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate tööjõukulude ja

täienduskoolituse kulude katmiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks ja teenuse

tagamiseks (PGS § 82 lõige 3 punkt 3).

KOV-ide kulud õppekirjandusele on kasvanud 2018. aasta ca 7 mln eurolt 2025. aastaks ca 10

mln euroni20, kuigi toetus oli 8,0 mln eurot mõlemal aastal. KOV-idel on kohustus õppekirjandus

tagada ka olukorras, kus kulud kasvavad, aga toetus ei suurene - see on tinginud KOV-ide

rahastatava osa suurenemise. Kokkuvõttes tuleb KOV-il kui koolipidajal tagada õppetööks

vajalikud õppevahendid hoolimata riigi toetuse olemasolust.

Mõju täienduskoolituse kättesaadavusele

Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase

kohta. Toetuse andmisel arvestatakse, et see võrreldes 2014. aastal antud toetusega ei väheneks.

Toetuse suurus on kasvanud kümne aastaga 11% õpilaste arvude suurenemise arvelt 1,9 mln

eurole. Toetuse määra õpilase kohta ei ole riik aastate jooksul suurendatud.

19 Allikas riigiraha.fin.ee. Kulud arvestatud koos töötasuga kaasneva sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksega. 20 Allikas riigiraha.fin.ee. Võrdlus tehtud aastaga 2018, sest sellest aastast on vastav konto (552400) kasutusele

võetud. Kulu arvestatud 9% käibemaksuga.

18

Võimaliku riskina võib teatud piirkondades väheneda koolituste kättesaadavus õpetajatele ja

koolijuhtidele, sest täienduskoolituse rahastamise prioriteetsus võib KOV lõikes erineda. Samas

näitavad saldoandmike andmed, et KOV-ide koolitöötajate koolituskulud tervikuna ületavad kaks

korda saadud toetuse mahtu (vastavalt 5 mln eurot käibemaksuga21 ja 2 mln eurot).

Täienduskoolituse kättesaadavust toetab lisaks toetusele ka asjaolu, et haridus- ja

noortevaldkonna töötajate täienduskoolitust rahastatakse jätkuvalt ka Euroopa Liidu vahenditest.

Programmi „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe” kogumaht on ca 26,5

miljonit eurot. Ülikoolid on välja arendamas paindlikke õppevorme, mis võimaldavad õppida ka

distantsilt ning on valmis pakkuma täiendusõpet ka väljaspool Tallinnat ja Tartut. Lisaks

ülikoolidele korraldab Haridus- ja Noorteamet järele vaadatavaid veebiseminare, mida on

võimalik nii individuaalselt kui meeskonnana endale sobival ajal vaadata ning täiendusõppeks

kasutada. Ettevalmistamisel on avatud taotlusvoor haridusasutustele ja pidajatele, mis võimaldab

taotleda vahendeid piirkondlikeks suuremateks arendusprojektideks.

Programmi „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine

üldhariduses“ raames saavad 50 üldhariduskooli võimaluse osaleda arendusprogrammis, milles

pakutav pikaajaline arengu tugi hõlmab nii õppeasutuse meeskondade individuaalset nõustamist

kui koolitusi meeskondadele. Selle tegevuse kogumaht on 3,1 miljonit eurot.

Programmi „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ raames korraldatakse eesti keelest erineva

emakeelega haridustöötajate eesti keele õpet, sh keeleränne, mis lähtub sihtrühma eripärast ja

vajadustest ning mille sihiks on mh riiklikuks tasemeeksamiks ettevalmistamine. Lisaks

korraldatakse koolimeeskondadele ja KOV haridusspetsialistele kogemuste ja heade praktikate

vahetamise õpisündmusi, et aidata toetada haridustöötajate keeleoskuse paranemist ja

keeleteadliku töökeskkonna loomist. Korraldatakse keeleõpetajatele ja teistele haridustöötajatele

ning keelevaldkonna ekspertidele õpisündmusi keeleõppe metoodilise ja didaktilise võimekuse

tõstmiseks, sh korraldatakse arenguprogramme. Vastavate tegevuste maht on 14 miljonit eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ raames pakutakse haridus-ja

noortevaldkonna töötajate täiendusõpet, mille fookuses on mitmekeelses ja mitmekultuurilises

keskkonnas töötamise pädevuse suurendamine, samuti lastevanemate teadlikkuse tõstmine.

Programmi maht on 6,6 miljonit eurot.

Mõju hariduslike erivajadustega õpilase õppele

Vastavalt PGS § 7 lõikele 2 tagab õppimiskohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale

vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele

õppimiskohustuslikele lastele vald või linn, kaasates vajaduse korral erakooli pidaja või riigi.

Eesti hariduskorralduse juhtiv põhimõte on kaasav haridus. Kaasamine hariduses tähendab seda,

et igale lapsele pakutakse tema võimetele ja vajadustele vastavat hariduskorraldust.

Õppekorralduses tähendab kaasava hariduse põhimõtte järgimine seda, et õpilase elukohajärgses

haridusasutuses arvestatakse õpilaste individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja

vajadustega ning tagatakse vajalike tugisüsteemide kättesaadavus.

Tegevuskulu toetus on mõeldud katma tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste õppetöö

läbiviimisega seotud kulu, sh abiõpetaja, õpetaja abi rakendamine, tugispetsialistide individuaalne

21 Allikas riigiraha.fin.ee.

19

nõustamine ja toe tagamine nii õpilastele, lapsevanematele kui õpetajatele, koolisisene

meeskonnatöö keerukamate juhtumite lahendamiseks kooli tasandil, vajadusel õpetajate ja

tugispetsialistide osalemine last toetavas võrgutikutöös, spetsiifilised sihtrühma kesksed

koolitused kooli personalile, erinevate funktsioonihäiretega õpilastele kohandatud õppematerjalid

ja –vahendid (nt punktkirja õpikud ja suurendatud materjalid, luubid ning lugemistelerid

nägemispuudega õpilastele, kommunikaatorid kõne- või liitpuudega õpilastele, kohandatud

õppekohad ja õppevahendid autismispektrihäirega, aktiivsus – tähelepanuhäirega jt

psüühikahäirega õpilastele, erinevad loovteraapia vahendid jmt), koolis vajaminevad

individuaalseks kasutamiseks mõeldud liikumisabivahendid, ka seisulauad, potikõrgendused,

istumisalused, füsioteraapiavahendid, väliste ärritajate vähendamiseks kõrvaklapid, kohandatud

keskkonnad, tugipersonal õpilaste toetamiseks vahetundides jne.

KOV-ide kohustused eelnõuga ei muutu. KOV-il on võimalik läheneda igale õpilasele

individuaalselt, lähtudes tema abi- või toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Muudatuse

tulemusena on üks vastutaja ja vajalikud vahendid vastutaja käes, nende vahendite jaotamise ja

kasutamise üle hakkab täies osas otsustamata vastutaja.

Toetatavate õpilaste arv kasvab ning senisest enam on vajadus varem märgata, aidata vajajat

varem, pigem isegi otsida võimalikke erivajadusi eos (sh alushariduses), mitte oodata nende

väljakujunemist. Kehtiv korraldus, kus ennetuseks tuli KOV-il täiendavaid vahendeid oma

eelarvest ise leida, aga erivajaduse väljakujunemisel saadi lisakulud kaetud toetusega, ei soodusta

ennetust.

Mõju kohalike teede hoiule

KOV-ide teehoiu kulud (kulud maanteetranspordile ja avalike alade puhastusele) ulatuvad ca 250

mln euroni aastas. Kohalike teede hoiu toetus mahus 29,3 mln eurot moodustab sellest väikse ning

kahaneva osa. Sellest lähtuvalt ei ole tõenäoline, et toetuse tulubaasi viimine mõjutaks KOV-ide

teehoiukulude rahastamist negatiivselt.

Joonis 4. KOV-ide kohalike teede hoiu kulud allikate lõikes

Allikas: REM

20

Mõju suure hooldus- ja abivajadusega laste teenustele

Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetust võis KOV kasutada osutamaks

suure hooldus- ja abivajadusega lapsele ja tema perele teenuseid, mis toetavad abivajava lapse

toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ning aitavad vähendada perekonna

hoolduskoormust.

Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus on 2,65 mln eurot. Põhiosas

kasutatakse neid vahendeid lapsehoiuteenuse pakkumisel või tugiisikuteenusteks raske ja sügava

puudega lastele. Saldoandmike kohaselt ulatusid 2025. aastal KOV-ide kulud lapse

tugiisikuteenusele 11,4 mln euroni ja puudega lapse lapsehoiuteenusele 3,2 mln euroni22. Seega

kulutavad KOV-id suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamiseks nende kahe teenuse

kaudu (aga neid teenuseid on veel) juba üle viie korra rohkem kui antud toetus. Suuremaks riskiks

antud teenuse osas on kujunenud toetuse samaks jäämine läbi aastate hoolimata kulude ja

vajaduste kasvust. Nagu KOV-ide tegelikud kulud näitavad, siis on nad neid kulusid pidanud

rahastama lähtuvalt vajadusest, aga mitte riigieelarvest antud toetuse summast.

Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOV-ide teenuste korraldusele on positiivne. Seda toetab

ulatuslik rahvusvaheline kogemus ja uuringud. Tulubaasi kasv loob jätkusuutlikuma aluse teenuse

jätkuvaks pakkumiseks.

6.4 Mõju valdkond: mõju regionaalarengule

Mõju olulisus:

Sihtrühma suurus on suur, sest hõlmab 78 KOV-i.

Mõju ulatus on madal. Harjumaa ja Tartu tulukamate KOV-ide tulemus jääb väiksemaks kui

tasandusfondi saajatel, vähendades sellega vähesel määral KOV-ide tulukuse vahesid.

Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatus mõjutab vähesel määral jooksvalt KOV-ide

teenuste korraldust.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest regionaalsed erinevused toetuste

tulubaasi andmisest oluliselt ei muutu ning erinevusi aitab tasandada nii tasandusfond tervikuna

kui ka täiendav üleminekumehhanism.

Eelnõu kohaselt on mõju kõikides KOV gruppides üleandmise aasta teisest aastast alates vähemalt

null või positiivne. Gruppide võrdluses avaldub toetuste tulubaasi üleandmise mõju positiivsemalt

tasandusfondi saajate (väiksema tulukusega KOV-ide) jaoks. Tasandusfondi mittesaajate

madalam tulemus on tingitud kõrgemast õpilaste osakaalust, mida tulumaksu suurendamine ei

suuda algselt ära katta, mistõttu on nende jaoks oluline kompensatsioonimehhanismiga tagatud

põrand. Kompensatsioonimehhanismi lõppemisel sõltub nende laekumine üksnes kasvavast

tulumaksust (erinevalt tasandusfondi saajatest, kellel osa laekumine sõltub ka tasandusfondist,

mis ei kasva), mistõttu on seejärel nende kasvutempo teiste gruppidega kiirem ning võimaldab

neil järgi kasvada.

22 Enne 2025. aastat sellises detailsuses infot saldoandmikes ei ole korjatud.

21

Tabel 3. Toetuste tulubaasi andmise mõju KOV gruppide lõikes osakaaluna tulubaasist23

Keskus-tagamaa grupi madalam tulemus on tingitud ajaolust, et antud gruppi sattunud osad KOV-

id (nt Paide linn, Kambja vald) liiguvad tasandusfondi saajate ringist välja ja muutuvad oma

tulemuselt seetõttu sarnaseks muu Eesti tulukate grupile.

Kokkuvõtvalt mõju regionaalsetele erinevuste vähenemisele on positiivne, aga väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Toetused antakse tulubaasi riigieelarve-neutraalselt 2027. aastal ehk täiendavaid tulusid või

kulusid need kaasa ei too. Täiendavate vahendite saamine sõltub riigieelarve läbirääkimiste

tulemustest. Järgnevatel aastatel sõltub KOV-ide laekumine tulumaksu aastasest muutusest.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks tuleb muuta toetusfondi määrust24.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuarist 2027. a.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Toetuste tulubaasi andmiseks kaasati KOV-id ning moodustati lahenduse leidmiseks ühine

töörühm. Lisaks koostati eelnõu VTK, mis saadeti kooskõlastusringile 2025. a lõpus25 ja mille

käigus esitatud kooskõlastusmärkustega arvestamist on selgitatud seletuskirja peatükis 2.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

23 Siinkohal arvestatud osakaaluna tulumaksust, tasandusfondist ja üle antavate toetuste summast. Tabelis toodud

viimased neli gruppi on tasandusfondi saajad ja on gruppideks jaotatud vastavalt tagamaalisuse koefitsiendile

(keskused <1,2; keskused tagamaaga 1,2–1,4; osaliselt tagamaalised 1,4–1,8; tagamaalised >1,8). Mõjuarvestused

võtavad arvesse muutusi koolikoha arvlemises. 24 Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrus nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. 25 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9d8f583-e720-4167-9203-1e7142b7389c.