Arvamus eelnõu kohta

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu, 1.2-2/30-1

Tagasiside kuupäev: 13.04.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõuga.

Märgime esmalt, et meie varasemas tagasisides esitatud ettepanekuid on osaliselt arvestatud,

mis on tervitatav. Samas jääb eelnõu ja sellega seotud selgituste pinnalt jätkuvalt alles mõned

õigusselguse seisukohalt olulist küsimust, mis vajavad meie hinnangul täiendavat täpsustamist.

§ 20 lõike 2 punkt 2

Peame vajalikuks täpsustada immuniseerimise eelset hindamiskohustust. Rakendusakti

kavandis on juba sõnaselgelt ette nähtud, et immuniseerimisele peab vahetult eelnema ajutiste

ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, mille eest vastutab immuniseerimise teostaja. See on

sisuliselt väga oluline patsiendiohutuse element. Seetõttu oleks põhjendatud sama põhimõtte

selgem kajastamine ka seaduse tasandil või vähemalt eelnõu tekstis ühemõtteliselt selliselt, et

immuniseerija kohustus on enne immuniseerimise teostamist tuvastada võimalikud

vastunäidustused. Praegune sõnastus jätab liiga suure tõlgendusruumi küsimuses, kas tegemist

on üksnes üldise nõustamiskohustuse või konkreetse eelkontrolli kohustusega.

§ 21 lõike 1 punkt 1

Eelnõu sõnastus „esitama tööandjale, sealhulgas töövõtjale“ ei ole piisavalt selge.

Grammatilisel lugemisel võib jääda mulje, et töövõtja on käsitatav tööandja alaliigina, mis ei

ole tööõiguslikult korrektne. Samuti tekitab see küsimuse, kas soovitakse reguleerida

tervisetõendi esitamist tööandjale, tellijale, teenuse kasutajale või muule lepingupartnerile.

Varasemast EIS I tagasisidest nähtub, et sama probleem on juba tõusetunud ka andmekaitse ja

lepinguliste suhete vaates, kuid praegune sõnastus ei lahenda seda piisavalt üheselt.

§ 21 lõike 1 punkt 4

Sätte kohaselt laieneb tervisekontrolli ja tervisetõendi nõue ka punktides 1–3 loetletud

tegevusaladel praktikat sooritavatele või täiendusõppes osalevatele õpilastele, üliõpilastele ja

töötajatele. Selline sõnastus on liiga lai ning võimaldab järeldada, et nõue laieneb ka puhtalt

teoreetilistele koolitustele või lühiajalistele auditoorsetele täiendusõppevormidele, mille käigus

puudub vahetu kokkupuude laste, patsientide või teenusesaajatega. Kuigi EIS I tabelis on

selgitatud, et norm peaks hõlmama praktikat sooritavaid ning täiendusõppes osalevaid isikuid,

ei tulene seaduse sõnastusest praegu piirangut, et tegemist peab olema praktilise tegevusega

või punktides 1–3 nimetatud sihtrühmadega vahetu kokkupuutega. Meie hinnangul tuleks säte

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

sõnastada kitsamalt ja täpsemalt, nii et tervisetõendi nõue kohalduks üksnes juhul, kui

täiendusõppe või praktika käigus toimub tegelik tegevus nendes keskkondades ja vahetu

kokkupuude kaitstava sihtrühmaga. Sellega välditaks ebaproportsionaalset halduskoormust ja

ebaselgust koolituste korraldamisel.

§ 21 lõige 1 tervisetõendi vormi küsimus

Eelnõu reguleerib tervisetõendi esitamise kohustust, kuid ei täpsusta tõendi vormi ega viita

sellele, kas vorm kehtestatakse ministri määrusega või luuakse digitaalne lahendus. Varasemast

tagasisidest nähtub, et ka tervisetõendi digitaalse väljastamise vajadus on juba esile toodud

ning sellele on sisuliselt positiivselt reageeritud, kuid normatiivne alus on endiselt ebamäärane.

§ 21 lõige 4

Seletuskiri täpsustab, et uus tervisekontroll on vajalik juhul, kui pärast eelmise tervisetõendi

väljastamist on isik viibinud vähemalt 12 kuu jooksul riigis, kus tuberkuloosi haigestumus

ületab 40 juhtu 100 000 elaniku kohta, või on puutunud kokku tuberkuloosi nakatunud isikuga.

See selgitus on sisuliselt kasulik, kuid jätab siiski lahtiseks, mille alusel määratletakse „kõrge

tuberkuloosi haigestumisega riik“ ning millisele ametlikule andmeallikale rakendamisel

tuginetakse. Kui selline kriteerium põhineb ajas muutuvatel epidemioloogilistel andmetel, ei

ole õigusselge jätta see üksnes seletuskirja tasandile ilma viiteta andmeallikale või pädevale

asutusele. Meie hinnangul tuleks kas seaduses või vähemalt alamaktis üheselt määrata, millise

metoodika, andmeallika ja ajavahemiku alusel sellised riigid kindlaks tehakse. Vastasel juhul

võib normi kohaldamine osutuda ebaühtlaseks, eriti olukorras, kus eri allikate andmed

uuenevad erineva intervalliga.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu esitatud märkustega.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident