Taotlus

21499-01 22.02.2024

Kajaja Acoustics OÜ

Reg.kood 11485414

Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected]

www.kajaja.ee

+372 5626 4614

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

TELLIJA: Liven Kodu 18 OÜ

Telliskivi 60/5, 10412 Tallinn

KONTAKTISIK: Andres Aavik

TELLIMUS: 29.01.2024

LIIKLUSMÜRA MÕÕTMISED 12.02.2024 JA 13.02.2024

1. ÜLDINE

Koht: Erika 12, 10416 Tallinn

Aeg: esmaspäev 12.02.2024 kell 17:14-18:14;

esmaspäev 12.02.2024 kell 23:14-00:14;

teisipäev 13.02.2024 kell 12:35-13:35

Mõõtmiste teostaja: Margit Errapart

Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Erika tn 12 liiklusest põhjustatud helirõhutasemed.

1.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA

Tabel 1. Kasutatud mõõteseadmed

seade tüüp tehase tähis kalibreerimise kuupäev

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-18245-E0 22.03.2023

mikrofon NTi Audio M2230 7994 22.03.2023

kalibraator NTi Audio CAL200 18283 21.03.2023

Mõõtmised ja arvutused teostati standardi „Road traffic: Measurement of noise immission – survey method (NT

ACOU 056)“ alusel.

2. AKUSTILISED NÕUDED

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“1 lisas 1.

Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad päev (Ld)

öö (Ln)

55

50

50

40

II – haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamumaa-alad,

maatulundusmaa, õuealad, rohealad

päev (Ld)

öö (Ln)

60 (65*)

55 (60*)

55

50

III – keskuse maa-alad päev (Ld) 65 (70*) 60

IV – ühiskondlike hoonete maa-alad öö (Ln) 55 (60*) 50

* - müratundliku hoone teepoolsel küljel

V kategooria – tootmise maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

1 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

21499-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

2/5

VI kategooria – liikluse maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

Kogu päeva (07.00 - 23.00) hinnatud müratase Ld [dB] sisaldab õhtuse ajavahemiku (19.00 - 23.00)

müratasemetele lisatud parandustegurit +5 dB.

Müra hinnatud tase öise ajavahemiku (23.00 - 07.00) vältel Ln [dB].

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja

öösel 75 dB(A).

3. MÕÕTMISTE KORRALDUS

Mõõtmiste käigus fikseeriti järgmised helirõhutasemed:

- LA,eq,T [dB] – A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks;

- LpA,max [dB] – A-korrigeeritud maksimaalne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks.

Ajakarakteristik „Fast“.

Enne ja pärast mõõtmise teostamist kontrolliti mõõteseadmed akustilise kalibraatori abil.

3.1 MÕÕTMISTE OLUKORD

Helirõhutasemed mõõdeti Erika tn 12, mis asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Mõõtmised viidi läbi kolmel

erineval tunnil ööpäeva jooksul, korraga ühes mõõtmispositsioonis. Mõõõtepositsioonid:

- mõõtmispositsioonis MP01, mis asus Erika tänavast ca 10 meetri kaugusel;

- mõõtmispositsioonis MP02, mis asus Erika tänavast ca 10 meetri kaugusel;

- mõõtmispositsioonis MP03, mis asus Erika tänavast ca 13 meetri kaugusel.

Mõõtepositsioonide ning mikrofoni paiknemised on näidatud joonistel (Joonis 1 ja Joonis 4).

3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED

Tabel 3. Riigi Ilmateenistus, Tallinn-Harku ilmajaam

temperatuur [°C] tuule kiirus [m/s] tuule suund [°] õhuniiskus [%] üldpilvisus

12.02.2024

17.00 -4,6 6,6 73 84 9/10

18.00 -4,9 6,6 71 86 10/10

23.00 -4,5 5,9 75 82 10/10

13.02.2024

00.00 -4,4 4,9 85 82 10/10

12.00 -1,2 5,1 96 71 10/10

13.00 -1,5 5,4 108 71 10/10

Märkus: mõõtmiste teostaja ei vastuta Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud andmete õigsuse eest.

3.3 MÕÕTMISPUNKTIDE SKEEM

Mõõtmispunktide kirjeldused on toodud järgnevates tabelites ning joonistel.

Tabel 4. Mõõtepositsioonid MP01 ja MP02

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kõrgus maapinnast ca 3,7 m

mõõtmispunkti kaugus sõiduteest (Erika tn) ca 10 m

mõõtmiste teostamise ajaline kestus 60 min

helivälja tingimus vaba heliväli

Tabel 5. Mõõtepositsioon MP03

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kõrgus maapinnast ca 4 m

21499-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

3/5

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kaugus sõiduteest (Erika tn) ca 13 m

mõõtmiste teostamise ajaline kestus 60 min

helivälja tingimus vaba heliväli

Joonis 1. Mõõtmispunktide asukoht. Kaart on orienteeritud põhja-lõuna suunaliselt. Allikas: Maa-ameti

geoportaal

Joonis 2. Mikrofoni positsioonid - MP01 Joonis 3. Mikrofoni positsioonid - MP02

MP01

MP03

MP02

21499-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

4/5

Joonis 4. Mikrofoni positsioonid - MP03

3.4 SÕIDUTEE JA LIIKLUSE TINGIMUSED

Tabel 6. Erika tänav. Mõõtmispunktid MP01 ja MP02

maantee kirjeldus

teekatte tüüp asfalt

teekatte seisukord korras, kuiv

sõiduread ja laius 1+1sõidurada, teekatte laius 7,5 m

liikluskorraldusvahendid ristmik, ülekäigurada

rehvid naastrehvid on lubatud

piirkiirus 50 km/h

Tabel 7. Erika tänav. Mõõtmispunkt MP03

maantee kirjeldus

teekatte tüüp asfalt

teekatte seisukord korras, märg

sõiduread ja laius 1+1 sõidurada, teekatte laius 7,5 m

liikluskorraldusvahendid -

rehvid naastrehvid on lubatud

piirkiirus 50 km/h

4. MÕÕTMISTULEMUSED

Käesolevas protokollis esitatud tulemused kehtivad konkreetsetele katseobjektidele. Mõõtmistulemused ei

arvesta aasta keskmist liiklussagedust.

4.1 LIIKLUSMÜRATASEMED MÕÕTMISPUNKTIS MP01, PROTOKOLL 21499-20240212-P01

Tabel 8. Mõõtmis- ja loendustulemused mõõtmispunktis MP01

kuupäev/ kellaaeg 12.02.2024 kell 17:14-18:14

tee nimetus

loendatud loendatud mõõdetud mõõdetud

kergeid sõidukeid raskeid sõidukeid LA,eq,T [dB] LA,max [dB]

Erika tn (mõõtmispunktist ca 10 m) 733 15 64 81

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus on  3 dB (katteteguriga k=2, kahepoolne usaldusvahemik).

4.2 LIIKLUSMÜRATASEMED MÕÕTMISPUNKTIS MP02, PROTOKOLL 21499-20240212-P02

Tabel 9. Mõõtmis- ja loendustulemused mõõtmispunktis MP02

kuupäev/ kellaaeg 12.02.2024 kell 23:14-00:14

tee nimetus

loendatud loendatud mõõdetud mõõdetud

kergeid sõidukeid raskeid sõidukeid LA,eq,T [dB] LA,max [dB]

Erika tn (mõõtmispunktist ca 10 m) 75 2 54 72

21499-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

5/5

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus on  3 dB (katteteguriga k=2, kahepoolne usaldusvahemik).

4.3 LIIKLUSMÜRATASEMED MÕÕTMISPUNKTIS MP03, PROTOKOLL 21499-20240213-P03

Tabel 10. Mõõtmis- ja loendustulemused mõõtmispunktis MP03

kuupäev/ kellaaeg 13.02.2024 kell 12:35-13:35

tee nimetus

loendatud loendatud mõõdetud mõõdetud

kergeid sõidukeid raskeid sõidukeid LA,eq,T [dB] LA,max [dB]

Erika tn (mõõtmispunktist ca 10 m) 507 19 65 76

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus on  4 dB (katteteguriga k=2, kahepoolne usaldusvahemik).

4.4 LIIKLUSMÜRATASEMETE KOONDTABEL

Tabel 11. Mõõtmistulemused – liiklusmüratasemete koondtabel [dB]

taustmüra mõõdetud ekvivalentne

müratase

mõõdetud maksimaalne

müratase

LA,eq LA,eq LA,max

MP01 ≤55 64 81

MP02 ≤45 54 72

MP03 ≤55 65 76

protokolli koostas / kinnitas:

Margit Errapart / mõõtmiste valdkonna juht

O J

BJ PJ

OJ

BJ PJ

OJ

BJ PJ

m²

1 Ä ≥ 5 / EK≤ 95

18,5 m 5/-1

3600 6225

6

11266 127 16

m²

2 L

_ _

_ _

_

1637 - -

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K 1

2

3

4

8 9 10

5 6 7

11

12 13

14

15 16

17

18 19

25

26

23

22 21

20

24

27

28 29

30

31

32

37

36 35

34

33

38 39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61 62

63 64

65 66

67 68

69 70

71 72

73 74

75 76

77 78 79

80 81

82

83

84 85

86 87

88 89

90 91

92 93

9495 96

97 98

99 100

101 102

103 104

40

40

40

105

106

106

106

106

P-6

P-3

P-3

P-4

94 ,8

80,9

14 ,4

17,8

1,2

8, 4

2, 5

3,5

3,5

2,5

6, 1

8, 8

2,6

5, 0

2,5

2,5

lp =

15 0

m

ls=15 m

lp =

15 0

m

lp =

15 0

m

ls=15 m

lp =

15 0

m

2,2

3,3

21 ,0

25 ,0

12 ,5

7, 0

2,6

2,6

2, 5

m²

3 Ä

_ _

_ _

_

47 - -

25 ,0

25,0

2,9 6,4

1b Ä≥5/EK≤95

47 m²

1a Ä≥5/EK≤95 11219 m²

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega planeeritud tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdajate kasuks: · Erika tn 14 kinnistul madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest

mõlemale poole; · Erika tänav kinnistul madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest

mõlemale poole, elektrikilbile 2 m kilbist, sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole.

Märkused: 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 2. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus juulis 2020. 3. Rattamaja puudumisel kavandada rattahoidlad hoonetes esimesele korrusele sissepääsu kõrvale. 4. Suuremaid kui 140 m2 netopindalaga kortereid mitte kavandada. 5. Parkimise korraldus täpsustub ehitusprojekti koostamisel vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele normidele.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Asendiplaanilise ja võimaliku mahulise lahenduse autor:

20098_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 06.02.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

20098

Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Tallinn, Põhja-Tallinn

DP

Põhijoonis

DP-2 1:500

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Geodeesia24 3660-20 02.2020

EH2000 L-EST 97

Kadarik Tüür Arhitektid OÜ

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Moodustatava ajutise krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ajutise krundi positsiooni number

Ajutise krundi sihtotstarve Ajutise krundi suurus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

The Tootmismaa (nt alajaam)

L Tee, tänav

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud võimalik rõdude ja varikatuste ala

Planeeritud võimalik terrass

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

Planeeritud maa-alusesse parklasse sissesõiduala

Planeeritud rattatee

Autode võimalik juurdepääs krundile

Autode võimalik sissepääs hoonesse

Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht (kokku 146 kohta)

Planeeritud murukivikattega parkimiskohad

Planeeritud haljasala

Projekteeritud haljasala (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

Planeeritud katusehaljastus

Planeeritud maastikukujunduslik nõlv, lahendus täpsustub ehitusprojektis

Planeeritud sademevee tiik

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Planeeritud kõrghaljastus

Planeeritud puhke- ja virgestusala võimalik asukoht

Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht

Planeeritud sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik (sügavkogumismahutid)

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala läbi Erika tn 14 kinnistu, Erika tn 12 kinnistu kasuks

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk

Likvideeritav haljastus (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - hoones

m²

1K 3-4K 5K

0

0

0

OJBJ PJ

Planeeritud bussipeatus

Planeeritud bussiootekoja võimalik asukoht

Planeeritud kõnnitee viiakse kokku Erika tn 6a kinnistule projekteeritud kõnniteega

Avalikkusele avatud kõnnitee

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (JOONIS DP-1)........................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 2

3.1 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 2 3.2 Planeeritud maa-ala krundijaotus ja kruntide ehitusõigus (joonis DP-2) ......................... 2 3.3 Hooneste kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad ............................................ 3 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 3 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 4

3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 4 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 4 3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................................... 7

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 7 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .......................................................................... 8

4 TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (JOONIS DP-3) ....................... 9 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 9

4.1.1 Veevarustus .............................................................................................................. 10 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................ 10 4.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 11 4.1.4 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon ..................................................................... 12 4.1.5 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht ....................... 14

4.2 Elektrivarustus ................................................................................................................ 14 4.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 15

4.3 Sidevarustus .................................................................................................................... 15 4.4 Soojavarustus .................................................................................................................. 16 4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................. 16

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 17 5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 17 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 17

5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ja teede ehitamiseks ning kasutamiseks .... 17 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 18

6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ....................................................................................... 18 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 18

6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 19 6.3 Müra ............................................................................................................................... 20

6.3.1 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 22 6.3.2 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 22 6.3.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnorajatiste osas .............. 22

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 25 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 25 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 25 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 25 7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule, üldplaneeringu muutmise põhjendused ja vastavus koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule ........................................................... 26 7.5 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele ......................................................... 26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

7.6 Insolatsioonitingimuste muutumine ................................................................................ 29 7.7 Kehtiv detailplaneering ................................................................................................... 29 7.8 Tuleohutusnõuded ........................................................................................................... 30 7.9 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ....................................................................... 30 7.10 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avaldavad mõjud ................................................................ 30 7.11 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine. ........................... 31

II JOONISED 1 Situatsiooniskeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4 Maa-aluse korruse parkimise põhimõtteline skeem DP-4

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

I SELETUSKIRI Detailplaneeringu koostaja on K-Projekt AS ning vastutav K-Projekt AS spetsialist (konsultant) on Ülle Kadak (Kutsetunnistus 163358, Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kehtiv 03.11.2027). 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (joonis DP-1)

Planeeritud ala asub Põhja-Tallinnas Erika tänava ääres. Planeeringuala kogusuurus on 1,47 ha.

Planeeringuala koosseisu jäävad järgmised krundid:

- 80% tootmismaa ja 20% ärimaa sihtotstarbega Erika tn 12 kinnistu suurusega 11266 m2

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Erika tn 12a kinnistu suurusega 47 m2

- 100% transpordimaa sihtotstarbega Erika tänav T3 kinnistu suurusega 1637 m2

- 100% transpordimaa sihtotstarbega Erika tänav kinnistu osa.

Planeeringualaga piirnvad järgmised katastriüksused:

- 100% elamumaa sihtotsatarbega Erika tn 6 kinnistu - 100% elamumaa sihtotsatarbega Erika tn 6a // 6b kinnistu - 100% elamumaa sihtotsatarbega Erika tn 8 kinnistu - 100% ärimaa sihtotsatarbega Erika tn 14 kinnistu - 100% transpordimaa sihtotstarbega Erika tänav kinnistu osa mille taga asuvad ka

transpordimaa sihtotstarbega Karjamaa tänav, elamu- ja ärisihtotstarbega Erika tn 7 kinnistu ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Erika tn 5b kinnistu.

2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeringuala külgneb ida- ja lõunasuunalt korterelamutega, läänest Erika tänavaga ning põhjast Arsenali keskusega. Hoonestatava kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on planeeritud äri- ja elamumaa. Planeeringuala ümbruses paiknevad korterelamud on 5-korruselised ning et planeeritud korterelamud sobituksid olemasolevate korterelamute korruselisusega, on hooned kavandatud astmelistena. Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on:  Kavandada planeeritud alale piirkonda sobivad 3-5-korruselised äriruumidega korterelamud.  Rajada alale uut kõrghaljastust.  Lahendada krundisisene liikluskorraldus nii, et korteriomanike autode parkimine oleks

lahendatud valdavalt hoonetealuses parklas ja maapealsel alal oleks autodest valdavalt vaba ala.

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

3 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks ning määrata ehitusõigus 3- 5korruseliste äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Alale viidi koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Kadarik-Tüür Arhitektid ja detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö alusel. 3.1 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Kruntidele on kavandatud uued ja kaasaegsed äriruumidega korterelamud, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid elamispindu ja tänavaäärseid äripindu Põhja-Tallinna piirkonnas.  Kavandatud on perimetraalne hoonestus, et see sobituks kõrvaloleva Erika tn 2, 2b ja 6

olemasoleva kvartaliga.  Parkimine on kavandatud valdavalt hoonete alla.  Uute äriruumidega korterelamute rajamine võimaldab suuremal määral muuta piirkonda

linnaehituslikult ilusamaks ning pakkuda täiendavaid elamis- ja äripindu käsitletavasse piirkonda.

 Samuti annab uute hoonete rajamine piirkonnale parema väljanägemise kui alal olev amortiseerunud tööstushoone seda praegu pakub.

3.2 Planeeritud maa-ala krundijaotus ja kruntide ehitusõigus (joonis DP-2) Detailplaneeringus on ette nähtud võimalus teostada planeeritud alal maadevahetus nii, et Erika tn 14 (Arsenali Keskus) kinnistu omanikule kuuluv Erika tn 12a pos 1b krunt läheb Erika tn 12 omanikule ning Erika tn 12 krundist äralõigatav pos 3 krunt läheb Erika tn 14 (Arsenali Keskus) kinnistu omanikule. Seda põhjendusel, et käesoleval ajal on Erika tn 12a kinnitu Erika tn 14 omanikule kasutamatu kuna nende vahel paikneb Erika tn 12 kinnistu ning sellise vahetusega saaks Erika tn 14 omanik pos 4 krundi liita oma praeguse kinnistuga. Erika tn 12 omanikule minevast Erika tn 12a kinnistu osale on planeeritud avaliku kasutusega kõnnitee millele seatakse tasuta ja tähtajatu IKÕ Tallinna linna kasuks. Vastavasisuline omanike vaheline kokkulepe lisatud koostöö tabeli Lisa 2.12 lahtrisse ja enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmivad Erika tn 12 ja Erika tn 14 omanikud vastavasisulisel lepingu ning vormistatakse notariaalselt tasuta ja tähtajatud IKÕ Tallinna linna kasuks pos 1b krundi osas planeeritud kõnniteele. Pos 1 Erika tn 12

Krundi suurus: 11266 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≤95%/Ärimaa ≥5% 11220 Kolme või enama korteriga elamu

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

12000 Mitteelamu

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoone suurim lubatud ehitisalune/ hoonealune pindala:

3600 m2 (maapealne) 6225 m2 (maa-alune)

Hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 18,5 m (abs 32.10)

Juurdepääs krundile on Erika tänavalt. Parkimine on lahendatud oma krundil, hoone maa-aluses parklas ja maapealsetetel parkimiskohtaadel. Pos 2

Krundi suurus: 1637 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoone suurim lubatud ehitisalune/ hoonealune pindala:

-

Hoone suurim lubatud kõrgus: -

Juurdepääs krundile on Erika tänavalt. Pos 3

Krundi suurus: 47 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoone suurim lubatud ehitisalune/ hoonealune pindala:

-

Hoone suurim lubatud kõrgus: -

Krundi võib liita Erika tn 14 kinnistuga. Krunt on ette nähtud liidetavaks Erika tn 14 kinnistuga ja juurdepääs krundile on samuti Erika tn 14 kinnistult. 3.3 Hooneste kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad Kavandatud on kuni 6 korterelamut. Planeeritud pos 1 hoonestustihedus on 1,05, haljastuse protsendiks hoonestatud krundil on 30% ning ala täisehituse protsent hoonestatud krundil on kuni 32%. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Sademevee ärajuhtimise põhimõtteline lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.3 all.

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Detailplaneeringus ei ole ette nähtud maapinna tõstmist. Vertikaalplaneeringuga ühildatakse maapinna kõrgus olemasolevate naaberkinnistute kõrguste, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse ja vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest eemale ning käideldakse oma kinnistul planeeritud immutusaladel. Maa-aluse kurruse rajamiseks minnakse vundamendisüvenditega kuni 2,8 m sügavusele olemasolevast maapinnast mis ümbritsevate alade puude kasvutingumusi ega naabruses paiknevaid hooneid ei mõjuta. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevete ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Käesolevas planeeringus on kavandatud hoonestavale krundile 30% maaga seotud haljastust. Planeeringuala haljastuslahenduses on kõrghaljastus suures osas planeeritud ala põhja-, ida- ja kirdepoolsele alale. Samuti on ala keskele planeeritud kõrghaljastusega ala mille ümber on katushaljastusega alad. Täiendav madalhaljastus on planeeritud ala lõunapoolsele küljele planeeritud parkimiskohtade vahelistele aladele. Ala läänepoolsel küljel Erika tänava ääres on säilitatud seal kasvavad väärtuslikumad puud mille juurestiku kaitsealale ei ole teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi planeeritud. Uushaljastus on kavandatud võimalikult kompaktsena, et oleks tagatud hoovialal autovaba ala ning ümber planeeritud laste mänguväljakute ala ka täiendav kõrghaljastus. Planeeritavale alale koostatud dendroloogilisest inventuurist selgub, et suuremas osas uuritud alal haljastust ei kasva. Krundil on üks suuremahuline hoone mille ümber asfaldplats. Peamiselt kasvab haljastus kinnistu põhjaosas ning piirnevate tänavate ääres. Enamik haljastust on istutatud, ülejäänud valdavalt istutatud puude-põõsaste ning lähiümbrusest levinud puittaimede järelkasv. Täpne haljastuslik lahendus selgub ehitusprojektis maastikuarhitekti poolt koostatavas haljastusprojektis. Haljastusprojekti koostamise nõue on määratud ehitusprojekti mahtu (vt seletuskirja punkt 6.2). 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

 

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5).

Jrk nr

likv. puu nr

puu liik liigi koefit- sient

rinnas- läbimõõt (läbi- mõõtude summa) (cm)

väärtus- klass

seisu- korra koefit- sient

raie- põhjuse koefit- sient

haljastuse ühik

Likvideeri- mise põhjus

1 1 harilik saar 1 39 III 1 0,5 33 haljasala 2 2 harilik saar 1 28 III 1 0,5 23 haljasala 3 3 harilik

jalakas 1 80 III 1 0,5 67 haljasala

4 4 harilik toomingas

0,5 36 IV 0,2 0,5 14 kergliiklus

5 5 harilik toomingas

0,5 56 IV 0,2 0,5 22 haljasala

6 6 harilik toomingas

V 0,5 ei asendata

haljasala

7 7 harilik toomingas

V 0,5 ei asendata

haljasala

8 10 sookask V 0,5 ei asendata

haljasala

9 20 pappel 1 10 IV 0,2 0,5 6 haljasala 10 21 villane

lodjapuu V 0,5 ei

asendata terrass

11 22 Ungari sirel V 0,5 ei asendata

haljasala

12 23 pappel, ungari sirel

1 12 IV 0,2 0,5 7 haljasala

13 24 pappel 1 8 IV 0,2 0,5 5 haljasala 14 27 aedõunapuu V 0,5 ei

asendata haljasala

15 28 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

haljasala

16 29 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

haljasala

17 30 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

hoonestus

18 31 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

terrass

19 32 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

haljasala

20 33 arukask 1 39 III 1 0,5 33 kergliiklus 21 34 arukask 1 21 III 1 0,5 18 kergliiklus 22 35 arukask 1 35 III 1 0,5 29 kergliiklus 23 36 arukask 1 33 III 1 0,5 28 kergliiklus

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

24 37 arukask 1 36 III 1 0,5 30 haljasala 25 45 harilik

hobukastan 2 22 IV 0,2 0,5 20 kergliiklus

26 46 harilik hobukastan

2 28 IV 0,2 0,5 25 kergliiklus

27 106 harilik toomingas, aedõunapuu , harilik jalakas, harilik hobukastan, põldmuraka s, harilik vaher, harilik tamm, harilik saar, sookask, pappel, viirpuu, harilik pihlakas, harilik haab, Ungari sirel

V 0,5 ei asendata

kergliiklus

Pos 1 kokku 360

28 63 arukask 1 16 III 1 0,5 13 kergliiklus 29 64 arukask 1 21 III 1 0,5 18 haljasala 30 68 arukask 1 16 IV 0,2 0,5 9 parkimisala 31 69 arukask 1 13 IV 0,2 0,5 7 parkimisala 32 72 arukask 1 15 III 1 0,5 13 parkimisala 33 73 arukask 1 14 IV 0,2 0,5 8 parkimisala 34 75 arukask 1 17 III 1 0,5 14 parkimisala 35 76 arukask 1 16 IV 0,2 0,5 9 parkimisala 36 80 arukask 1 18 III 1 0,5 15 haljasala 37 81 arukask 1 21 III 1 0,5 18 kergliiklus

Pos 2 kokku 124

KOKKU: 484 Planeeringus kavandatu realiseerimiseks tuleb likvideerid 2 puuderühma ja 35 üksikpuud, millest 6 on viljapuud, samuti 1 võsa. Neist 14 kuuluvad III väärtusklassi, 11 IV väärtusklassi ning 12 V väärtusklassi. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 484.

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ kohaselt ei pea asendusistutuse arvutuses arvestama põõsaid, V väärtusklassi puid, viljapuid ja alla 8 cm rinnasläbimõõduga puid. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. 3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Olmejäätmeid on kavandatud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Jäätmete (liigiti) kogumise koht on kavandatud krundi sissesõidutee äärde ala lõunapoolsel küljele, ala põhjapoolsele küljele ning Erika tn 8 poolse krundipiiri äärde. Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud sorteeritud jäätmete võimalikud kogumispaigad (sügavkogumismahutid). Jäätmehoidla asukoht täpsustakse ehitusprojektis ja olmejäätmete kogumiskohas nähakse ette piisaval arvul süvakogumismahuteid jäätmete (biojäätmete, paber ja kartong, pakendijäätmete, segaolmejäätmete) liigiti kogumiseks. Uute hoonete ehitustööde ajal tekkivad jäätmed (muld) käideldakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Olmejäätmete kogumine peab olema korraldatud vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3). Ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud ala asub Põhja-Tallinnas, Erika tänava ääres, Arsenali keskuse kõrvalkrundil. Juurdepääs planeeritud krundile toimub Erika tänavalt. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad nii Tööstuse tänaval kui ka Kopli tänaval. Vahetult planeeringuala ette on kavandatud ringi tõsta uude asukohta Väike-Erika ühistranspordi peatus. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal maa-alusel parkimistasandil ning lisaks on kavandatud lühiajalised parkimiskohad kulleritele ja taksodele planeeringuala maapealsetel parkimiskohtadel ala lõuna ja põhjaosas.

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve

Norm. arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

1 Planeeritud äriruumidega korterelamu

140x1,0 590/200

140+3=143 143

Planeeritaval maa-alal kokku: 143 143 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt 17.09.2020 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 84 vastu võetud „Tallinna parkimiskohtade arvu normidele“ südalinna normi alusel kuna Tallinna Transpordiameti põhjendustel, et Koplis, tulenevalt Põhja-Tallinna linnaosa ÜP liikuvusanalüüsi hinnangutest on peetud vajalikuks tagada parkimine piirkondlike keskuste alal kus kavandatakse piirkonna areng 15 minuti linna põhimõttel - südalinna normatiivi alusel. Sama on kinnitanud ka Põhja-Tallinna Valitsus oma kirjaga 10.08.2023 nr 5.-3.4/8498-1. Jalgrataste hoidmise ruumid on planeeritud hoonete mahtu ja krundile planeeritud varjualuste alla (vt allolev tingimus ehitusprojektide koostamiseks). Orienteeruv kohtade arv on planeeringualal kokku 146 rattakohta (140 krt x 1 + 590/100). Täpsed rattahoidmise kohad määratakse ehitusprojektis. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks  Teedeehituslikud lahendused peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga

„Linnatänavad”.  Elamufunktsiooniga hoonetele näha ette sissepääsude vahetusse lähedusse eraldi

sissepääsuga mugavalt kasutatav rattaruum. Kavandatavad rattaparkimise võimalused (mugav, turvaline) peavad soodustama elanike rattakasutust.

 Arenduse elluviimisel lähtuda Tallinna arengustrateegiast „Tallinn 2035“.  Rattamaja puudumisel, kavandada rattahoidla hoones esimesele korrusele sissepääsu kõrvale.  Hoonete püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 65ˡ alusel elektriauto laadimistaristu. 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Avalikus ruumis tehnovõrkude planeerimise on arvestatud põhimõtteid, et tehnovõrkude paigutamisel tuleb arvestada EhS § 70 lõike 6 esitatud põhimõtet, et kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Planeeringu koostamise eesmärgiks on anda ehitusõigus uute äriruumidega eluhoonete ehitamiseks, mis võimaldab pakkuda paremaid ning kvaliteetsemaid elamis- ja tänavaäärseid äripindu Põhja-Tallinna linnaosas. Detailplaneeringus on kavandatud Erika tn 12 krundile avaliku kasutusega kõnnitee Erika tänava äärde, sest vastavalt koostava Põhja-Tallinna üldplaneeringu rattateede kaardile on ette nähtud Erika tänavale uus rattatee ning et säilitada tänavamaal kasvav väärtuslik kõrghaljastus, on avaliku kasutusega kõnnitee nihutatud Erika tn 12 krundile. Planeeritud ala lõunaserva on kavandatud samuti avaliku kasutusega kõnnitee tulenevalt Erika tn 6a kinnistule rajatavatest korterelamutest ja Erika tn 6 krundil olevast korterelamust, et oleks tagatud Erika tänavalt nii

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Erika tn 6a kui ka Erika tn 6 korterelamutele jalakäijate juurdepääs avalikult kasutatavalt kõnniteelt.  Uute hoonete rajamine võimaldab muuta piirkonda linnaehituslikult sobivamaks ja annab

linnapildile parema väljanägemise kui alal olev amortiseerunud hoone seda praegu pakub.  Samuti muudab uute elamute ja inimeste lisandumine piirkonda turvalisemaks.  Planeeringualale rajatakse täiendav kõrghaljastus. 4 TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (joonis DP-3) Detailplaneeringu tehnovõrkudega varustamine on koostatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ning arvestades kehtivaid õigusakte, projekteerimisnorme, Eesti standardit, koostatavas Põhja-Tallinna Üldplaneeringus toodud põhimõtteid ning ÜVVKS, Tallinna üvk arendamise kava 2023 – 2034, Tallinna üvk liitumise eeskiri, Tallinna üvk kasutamise eeskiri, KKütS. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning ehitusprojekti lahendused kooskõlastatakse täiendavalt võrguvaldajatega. ÜVK torustikud sh sademeveekanalisatsioon ehitatakse välja vee- ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu tingimustel. Alale on planeeritud kõiki rajatavaid hooneid hõlmav ühine terviklik lahendus ühise juurdepääsuga kõigi hoonete alla olevale ühisele maa-alusele korrusele ning samuti ühised jäätmekonteinerite asukohad ning laste mänguväljaku ja rekreatsioonialad. Planeeritud pos 1 hoonestust eraldi kruntideks jagamist ei ole ette nähtud ega ka detailplaneeringu järgi lubatud, kuna krundijaotus on detailplaneeringu osa ja kui kruntideks jagamist ei ole detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud, siis ei ole kruntide jagamist ka lubatud ehitusprojekti staadiumis teha ning seega on alal ette nähtud hoonestatavaks krundiks ainult pos 1 krunt ning tehnovõrgud on kavandatud ühtsete liitumispunktiga krundi piiril, sest alale on kavandatud kõiki hooneid ühendav ühtne maa-alune parkla kuhu on kavandatud ka tehnosõlm kõikidele majadele. Seega on planeering ette nähtud realiseerida ühes arendusetapis ning alal hakkab toimima üks korteriühistu ning sellepärast puudub vajadus igale majale tänavalt eraldisesivate võrguühenduste kavandamiseks. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI 07.09.2021 tehnilised tingimused PR/2144205-1 ja nende pikendus 07.11.2022 PR/2263307-1. Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri  Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri  Eesti standard EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk  Eesti standard EVS 921 Veevarustuse välisvõrk  Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus  Eesti standard EVS 843 Linnatänavad

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

 EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste töödega:

 Koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga (https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering ) ning mille raames on koostatud tehnovõrkude skeem „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu raames tehnovõrkude skeemi koostamine.“ (K-Projekt AS, töö nr 20115, Tallinn 2021) (https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Pohja-Tallinna-linnaosa-uldplaneeringu- raames-tehnovorkude-skeemi-koostamine )

 Tallinna ÜVVKAK 2023 – 2034 kavandatud sademevee kanalisatsiooni lahendus ning töös olevale Põhja-Tallinna ühiskanalisatsiooni lahkvoolseks viimise skeemile, mille eeldatav valmimise aeg on 2024 ja mis saab olema aluseks sademevee kanalisatsiooni projekteerimisel Põhja-Tallinnas (vastav nõue lisatud ka seletuskirja p.6.3.4 vk nõuete alla ehitusprojektide koostamiseks).

 OÜ Nivoo Projekt töö nr 9487 „ERIKA TÄNAVA REOVEEKANALISATSIOONI EHITUSPROJEKT“

 FE ARHITEKTID OÜ TÖÖ NR. 07/11 „ERIKA TÄNAV 6A DETAILPLANEERINGUS PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOON“

4.1.1 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolev ühisveevärgi torustik on DN350 veetorustik Erika tänaval ja DN150 veetorustik Erika tänav T3 kinnistul. Ühisveevärgi torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 280 kPa, tulekahju olukorras 100kPa. Planeeritud veevarustus Planeeringuala olmeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Krundile pos 1 on planeeritud de63 veeühendus olemasolevalt DN150 veetorustikult Erika tänav T3 kinnistul. Planeeritud liitumispunkt (sulgarmatuur) ühisveevõrguga paikneb kuni 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Planeeringuala orient. veetarbimine on 2,55 L/s, 50,4 m3/ööp. Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti (ehitusloa taotlemisel) staadiumis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis, kui on selgunud hoonestuse täpne arhitektuurne lahendus. Kasutusest väljajäävad veetorud likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 20 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse planeeritud krundist 20 m kaugusel paiknevast olemasolevast (Erika tn 5b kinnistu ees) tuletõrjehüdrandist. Kogu planeeritud hoonestus on tagatud antud hüdrandi 200 m tegevusulatusest.

Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest piirkonna hüdrantidest. 4.1.3 Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on planeeringu koostamise ajal ühisvoolne. Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on DN150-230 keraamiline kanalisatsioonitorustik Erika tänaval, mis OÜ Nivoo Projekt töös nr 9487 ette nähtud asendada De200-315 plasttorustikuga. Reovee ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Planeeritud reovee kanalisatsioon Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu, eelvooluks olevasse varem projekteeritud (OÜ Nivoo Projekt töö nr 9487 ) reovee ühiskanalisatsioonitorustikku Erika tänaval. Tänava maa-alale planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustik on väliseläbimõõduga de160-de315. Planeeritud liitumispunkt ühiskanalisatsioonivõrguga paikneb 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Planeeringu ala kanaliseerimise vooluhulk on 6,37 l/s, 50,4 m3/ööp.

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsioonitorud likvideerida ja toruotsad sulgeda kaevudes. 4.1.4 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on planeeringu koostamise ajal ühisvoolne. Alale koostatud Maves OÜ uuringu nr 23004 põhjal võib põhjavee maksimaalne tase ulatuda planeeritud alal maksimaalselt 1,0 - 1,3 m sügavusele maapinnast. Pinnase geoloogiline ehitus on järgmine: 0-0,2 m - asfalt ja killustik; 0,2-0,7 m - täite- killustikuga mullane liiv ja saviliiv; 0,7-0,9 m – turvas; 0,9-1,3 m – tolmliiv; 1,3-2,1 m – liivakivi. Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Planeeringualal sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkaev, imbväljak, imbkraav jne. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ järgi on ette nähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala piires nt rajades rohekatuseid ja/või taaskasutades seda näiteks kastmiseks või WC-de loputussüsteemis. Vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistele nõuetele pole mõõtmata vett lubatud reoveekanalisatsiooni juhtida. Planeeringuala krundi pos 1 sademevee vooluhulk ette nähtud akumuleerida krundi siseselt. Sademevesi on võimalik käidelda krundi piires, kasutades immutamist pinnasesse (TTÜ Eesti Mereakadeemia, 2018, „Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil“) ning taaskasutades seda näiteks kastmisveena parklapealse katushaljastuse kastmiseks. Kohapealse sademevee käitluse ja kasutamise peamised positiivsed aspektid on järgnevad:

 Säilitatakse pinnasevee looduslik tase  Vähendatakse puhta joogivee tarbimist

Krundi pos 1 sademevee vooluhulga määramisel on aluseks võetud EMHI andmed maksimaalsete sademete kohta ööpäevas ja kuus Tallinna piirkonnas (andmed 1981-2010) ning arvestatud täiendavalt varuteguriga 1,5. Vastavalt on maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk ööpäevas: ~885 m³ ning maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk kuus: ~929 m³.

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Detailplaneeringus on kavandatud pos 1 krundi idapoolsesse külge ka sademevee tiik mis on ette nähtud sademevee kogumiseks vihmaperioodil. Detailplaneeringu põhijoonise lahendus võimaldab rajada kinnistule piisavas mahus ning piisava varuga puhvermahuteid, et uputust ei saaks tekkida. Täiendavalt on võimalik ka hoones sademevett taaskasutada (ligikaudselt 80 m³/d) näiteks katushaljastuse kastmisveena. See võimaldab sademeveetiigi hoida võimalikult tühjana, et suurendada sademeveesüsteemi vastuvõtuvõimet veelgi. Täpne sademevee lahendus antakse ehitusprojektiga ning kui sademevee käitlemine oma kinnistul ei ole võimalik või piisab, siis ÜVK sademevee trassiga liitumise eelduseks on tehnovõrkude koondplaanil tähistatud planeeritava sademeveetoru valmisehitamine. Lõplik sademevee lahendus antakse ehitusprojektis. Planeeringuala krundi pos 2 sademevee osas säilib olemasolev olukord ning sademevee vooluhulk ette nähtud akumuleerida transpordimaa krundi siseselt. Sademevesi on võimalik käidelda krundi piires ja juhtida see haljasala olevasse pinnasesse (TTÜ Eesti Mereakadeemia, 2018, „Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil“). Kohapealse sademevee käitluse peamine positiivne aspekt on pinnasevee looduslik taseme säilitamine. Krundi pos 2 sademevee vooluhulga määramisel on aluseks võetud EMHI andmed maksimaalsete sademete kohta ööpäevas ja kuus Tallinna piirkonnas (andmed 1981-2010) ning arvestatud täiendavalt varuteguriga 1,5. Vastavalt on maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk ööpäevas: ~88 m³ ning maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk kuus: ~92 m³. Immutatava sademevee koguse 92 m³/kuus ehk 3 m³/d immutamiseks vajalik pindala on seega minimaalselt 30 m², soovituslikult 36 m². Immutuseks on DP põhijoonisel ette nähtud haljasalad tänava ääres. DP põhijoonisel on immutamiseks sobilikke alasid tähistatud 550 m2 ulatuses, seega soovituslik immutusala on detailplaneeringu joonisel tähistatud kahekümnekordse varuga, et saaks rajada ja säilitada antud aladele ka kõrghaljastust. Kinnistute kaupa on sademevee bilanss:

 Krundil Pos 1 arvutuslikud sademevee vooluhulgad: katuse pindala on 3520m2 Q=68,6 L/s kõvakate pindala on 545 m2 Q=31,7 L/s haljaskatuse pindala Q=13,4 L/s Kokku Q=113,6 L/s Korduvus periood p=2, intensiivsus q=194,7 L/sek*ha

Kanalisatsiooni võrku juhitav maa-aluse parkla tehnilise vee arvutuslik vooluhulk: Maa-aluse parkla suletud brutopindala on 6830 m2 Q=1,5 L/s

 Krundil Pos 2 arvutuslikud sademevee vooluhulgad: kõvakate pindala on 725 m2 Q=11,3 L/s Korduvus periood p=2, intensiivsus q=194,7 L/sek*ha

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks. Kruntide täpne sademevee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tehnilistele tingimustele. DP ala sademeveekanalisatsiooni ühendamine olemasoleva ühiskanalisatsiooniga toimub vee-ettevõtte tehniliste tingimuste ja sõlmitava liitumislepingu alusel. Lahenduse detailsema väljatöötamise aluseks koostada ehitusprojekti staadiumis geoloogiline uuring. Kasutusest väljajäävad sademevee kanalisatsioonitorud on ettenähtud likvideerida ning toru otsad kaevudes sulgeda. 4.1.5 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht

(Olemasolevast trassist kuni liitumispunktini) Üvk torustike ehitusmaht täpsustub vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu ja torustike ehitusprojektiga. Liitumislepingu alusel väljaehitatud üvk torustikud lähevad vee-ettevõtte omandisse. Veevarustus PE plasttoru de63 mm PN10 2 m Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon PVC plasttoru de160 mm SN8 6 m PVC plasttoru de315 mm SN8 60 m 4.2 Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt välja antud tehnilised tingimused nr 384883, 10.09.2021.

Elektrikoormuse tabel

Pos nr

Nimetus Arvutuslik

elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Liitumine

1 Äriruumidega korterelamu,

elektriautode laadimine 400/315+315

Liitumiskilp kinnistu piiril

Detailplaneeringu ala hoonete elektrivarustus on ettenähtud olemasoleva trafoalajaama nr 5606 baasil, elektrivarustus eraldi fiidritelt 0.4kV maakaabelliinina. Liitumiskilp paigaldatakse tarbija kinnistu piirile.

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetse objekti elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades objekti arhitektuuriga. Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 4.2.1 Tänavavalgustus Detailplaneeringu tänavavalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit AS (endine Enefit Connect OÜ) poolt välja antud tehnilised tingimused 28.10.2022 nr. 228. Avalike tänavate valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva tänavavalgustuse võrgu baasil. Planeeritud tänavavalgustuse arvutuslik elektrikoormus on ca 3kW. Pos 1 krundisisene välisvalgustus lahendatakse hoone peakilbi baasil koos hoonete arhitektuurse lahendusega. Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis kus määratakse ka vastavad valgustusklassid. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Planeeringus on kavandatud rajada avalikult kasutatavate teede äärde tänavavalgustust ca 250 m pikkuselt ja tänavavalgustusrajatis ehitatakse välja sõlmitava halduslepingu tingimustel. Tingimused ehitusprojektide koostamiseks: • Avalikud teed lahendada vastavalt Enefit AS (endine Enefit Connect OÜ) välisvalgustuse osakonna poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistu välisvalgustus lahendada hoone peakilbist. • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Ehitusprojekti lahenduse koostamisel arvestada võrguvaldaja tehnilistes tingimustes toodud normide ja nõuetega. • Arvestama peab tänavavalgustusvõrgu omaniku ja haldaja poolt väljastatavate tehniliste tingimustega ja kavandamise nõuetega, kehtestatud valgustusklassidega, vältima peab valgusreostust, tagatud peab olema energiasääst. 4.3 Sidevarustus Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39082121, 13.08.2024.

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Planeeringuala hoonestuse sidevarustus on ettenähtud ühe liitumispunktina (kuna hoonestus on kavandatud kompaktsena ühtse maa-aluse korrusega ja ühtse tehnovõrkudega varustusega) lähtuvana Erika tänava alal kulgevast kaablikanalisatsioonist sidekaevust m4278 olemasoleva sidesisestuse baasil. Planeeritud bussipeatuse ootekoja sidevarustus on lahendatud sidekaevust m4277. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0 m, väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast.

Vastavalt tehnilistele tingimustele Telia liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul Asjaõigusseaduse Rakendusseaduse § 15 alusel. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on toodud seletuskirja p. 6.3.3 all. 4.4 Soojavarustus Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 17.09.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 21TT-00775. Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Detailplaneeringu koostamisel on arvestada Tööstuse tn 69a, 69b, 69c, 69d ja 69e kinnistute detailplaneeringu soojusvarustuse lahendusega (koostamisega tegeleb Ruum ja Maastik OÜ). Ühenduskoht soojusvõrguga on planeeritud olemasolevast hargnemissõlmest eelisoleeritud soojustorustikul DN150 teenindussõlme R5-1-3-1 läheduses. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus ja kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate maaomanikega. Planeeritava hoone soojuskoormus on ca 1,12 MW, täpne soojuskoormus määratakse ehitusprojektis. Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Kinnistu liitumispunkt soojusvõrguga on sulgarmatuur kinnistu piirist väljas pool Erika tänaval. 4.5 Gaasivarustus Planeeritud krundi gaasivarustuse lahenduse aluseks on ASi Gaasivõrk 02.08.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3-6/197-24. Olemasolev gaasitorustik on AS Gaasivõrgu andmetel täpsusklassiga 10 m. Ehitusprojekti koostamisel on vajalik gaasitorustiku asukoht täpsustada. Planeeritud krundi gaasivarustus on lahendatud maagaasivõrgu baasil. Planeeringuala gaasiga varustamiseks on planeeritud ühendus olemasolevalt B-kategooria gaasitorustikult PE80 63x5,8 Erika tänavalt. Täpne läbimõõt lahendada ehitusprojektiga. Gaasi liitumispunkt (maakraan) on

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

planeeritud hoonestatava krundi pos 1 piirist kuni 1m kaugusele. Kõik gaasitorustikud planeeritakse maa-alusena. Kuna planeeritud ala paikneb Tallinna kaugkütte piirkonnas ja küttevarustus peab olema lahendatud kaugkütte baasil, siis gaasi on lubatud kasutada tehnoloogilistel eesmärkidel, näiteks restoranides vm sarnasel viisil. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused Planeeritud ala puuduvad kinnistusraamatusse kantud kitsendused, aga seadusest tulenevalt asuvad planeeritud alal elektripaigaldiste, sidepaigaldiste, gaasipaigaldiste ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaitsevööndid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatused on kehtestatud Kliimaministri 12.09.2023.a. määrusega nr 57. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks  Tagada säilivate rajatistega seotud kitsenduste kandmine kinnisturaamatusse. 5.2 Kavandatud kitsendused 5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ja teede ehitamiseks ning kasutamiseks Planeeritud tehnovõrkude kitsendused on kantud graafiliselt joonistele ning kirjeldatud põhijoonise DP-2 kitsenduste tabelis. Servituudi vajadused on kavandatud alljärgnevalt: POS 1: Krunti läbivad avalikuks kasutamiseks määratud kõnniteed laiusega 2,5-3 m ja pindalaga 504 m2 SV: elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m kaitsevööndi ulatuses SV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole POS 2: Krunt on avalikuks kasutamiseks SV: veetoru ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m toru teljest mõlemale poole SV: reoveekanalisatsioonitoru ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 3 m toru teljest mõlemale poole POS 3: Krundi võib liita Erika tn 14 kinnistuga SV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

SV: elektrikilbi ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, krundile ulatuva kaitsevööndi ulatuses 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Korruselisus: kuni 5 k; Katusekalle: 0-15°; Maksimaalne kõrgus maapinnast: kuni 18,5 m. Katusematerjal: rullmaterjal, kivi, plekk. Välisviimistlus: klaas, betoon, kivi, krohv, puit, fassaadiplaadid. Piirded: Piirdeaed on lubatud osaliselt arhitektuuri elemendina, mitte kogu perimeetri ulatuses. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks  Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega.

Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitisealust pindala.

 Huvitatud isik ehitab oma vahenditest välja kogu planeeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad teed koos teedega seotud rajatistega mis lähevad linna omandusse või määratakse avalikuks kasutuseks. Huvitatud isik sõlmib selleks linnaga TT-lepingu. Peale avaliku kasutusega teede, rajatiste ja trasside kasutuselevõttu esitada Keskkonna- ja Kommunaalametile ehituregistri väljatrükk märkega "kasutusel" (teed, tänavavalgustus, sadevesi ja muud tänavarajatised ) ning digitaalne teostusjoonis ja anda linnamaale rajatud teerajatised üleandmise aktiga tasuta linnale üle. Sademevee kanalisatsioonitorud avalikul maal ehitatakse välja vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu tingimuste kohaselt ja need jäävad/lähevad vee-ettevõtja omandusse.

 Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

 Netopindalaga suuremaid kui 140 m2 kortereid mitte kavandada.  Jalgratastele näha ette panipaikadest eraldiseisvad turvalised rattaparkimise kohad(ruumid) ja

mugavad igapäevaseks kasutamiseks varjualused mis peavad olema hoovist või tänavalt (kaldteega või samal tasapinnal) juurdepääsetavad. Jalgrataste parkimiskohad projekteerida vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018-2028“ ning projekteerimisel arvestada Eesti standardit EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

 Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojekti staadiumis, vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele nõuetele, kuid maksimaalne lubatud parkimiskohtade arv on kuni 143, mis vastab südalinna normatiivile.

 Ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus pädeva maastikuarhitekti poolt.

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

 Ehitusprojektile lisada haljastuse hooldamise nõuded.  Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada hüdrogeoloogilise eksperthinnangu tulemuste ning

esitatud nõuetega.  Teedeehituslikud, parkimislahendused (sh jalgrataste parkimine) ja rambi laiused ja kalded

peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga „Linnatänavad”.  Lahendada krundisisene valgustus tulenevalt hoone arhitektuurist. Valgustuse paigutusel

arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Detailplaneeringuga kaasnevate ristmike, hoonete jt ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018 vastu võetud määrusest nr 28. „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded  Maa-aluse korruse rajamisel tuleb tagada Erika tn äärsete puude liigiomase võra säilimine

praeguses ulatuses.  Tagada väliruumi funktsionaalsus. Väliruumi ja haljastuse planeerimisel eelistada massiivset

hooldust nõudvatele ruumilahendustele looduslikult reguleeruvaid lahendusi. Kaasata maastikuarhitekt.

 Juurde istutada linnakeskkonnas vastupidavaid pikaealisi puid, väiksemad haljasribad katta muru asemel põõsaste lausistutusega.

 Sademevee ärajuhtimisel rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist. Näha ette parkimisala regulaarne kuivpuhastamine ja ühisvõrku juhitava reostusohtliku sademevee eelnev puhastamine ning hoonesisese parkimisala põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.

 Hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

 Krundile kavandatud jäätmekonteinerite asukohad ja juurdepääsuteede lahendused kooskõlastada ehitusprojektide koostamise käigus Tallinna Strateegiakeskusega.

 Ehitusprojektidele lisada kõrghaljastuse hooldamise nõuded.  Ehitusprojektis esitada suunised haljastuse lahenduseks, tingimused ja nõuded istikutele,

istutus- ning hooldustöödele.  Ehitusprojektis esitada ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi,

võra) lähtudes Tallinna linna kaevetööde eeskirja §24.  Juhul kui ehitustööde käigus tuvastatakse visuaalset (nt vedela õli tilku) või olfaktoorset

(tugevasti haisvat) pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja konsulteerida keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasise käitlemise osas.

 Enne ehitustööde algust tuleb keskkonnareostus likvideerida. Hoonestuse rajamine ei ole võimalik enne, kui Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnale esitatud saneerimisaruanne, mis tõendab, et kruntide pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, vastab täies ulatuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele.

Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:  Hoonete projekteerimisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist ja tagada vastavus sellele.

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Radoonitasemest tulenevad nõuded:  Planeeritud hooned tuleb ehitada radoonikindlatena.  Tagada korralik ehituskvaliteet.  Kasutada vähese poorsusega tihedat betooni hoonete vundamentide ehitamisel.  Kasutada radoonikilet, radoonikaevu või lisaventilaatoreid.  Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt 16.10.2023 kehtivale Eesti

standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. 6.3 Müra Alale on koostatud mürahinnang 12.02.2024 Kajaja Acoustics OÜ poolt ning lisatud Lisa 5.2 alla. Erika tn 12 kinnistul paikneb käesoleval hetkel metalli- ja masinatööstuse ettevõtte Faabula AS tootmine, kus tegeletakse tootmistegevusega ning seotud materjalide ja valmistoodete transpordiga veoautodega (sh suurveosed). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks (III kategooria ala vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule1) ning määrata ehitusõigus kuni 3-5-korruseliste äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Kajaja Acoustica OÜ on koostatud liiklusmüra mõõdistuste alusel on päevase tipptunni ajal (17.14-18.14 vahemikus) müratase 64 dB ning öösel (23.14-00.14 vahemikus) 54 dB. Müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel on lubatud piirväärtus päeval 65 dB ning öösel 60 dB ning seega on detailplaneeringus müra piirväärtused tagatud. Sõidukite piirkiirus mõõdistuse teostamise ajal oli 50 km/h. Kuna sõidukite piirkiiruse alandamine on Tallinnas ja eriti Põhja-Tallinna linnaosas kasvav trend, siis tehakse täiendavad mürauuringud ehitusprojekti staadiumis. 25.03.2026 võttis Riigikogu vastu Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse mille Vabariigi President kuulutas välja 28.03.2026 ja mille aluse võib antud asukohas lähtuda müra piirväärtuse normidest. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud piirväärtuse tasemed on hoonete osas täidetud. Kõrgema müratasemega fassaadide projekteerimisel kasutada järgmisi müra leevendavaid meetmeid:

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

● Müratundlike ruumide ette kavandada topeltfassaad või klaasitavad rõdud või projekteerida hoonete sisekliima selliselt, et kõrgema mürataseme tsoonis asuvate eluruumide õhutamiseks ei ole vaja avada aknaid st ruumid on varustatud jahutuse võimalusega. ● Kui eelnimetatud meetmeid ei rakendata ning ehitusloa taotlemise hetkel kehtivad normid on ületatud, siis kavandatakse kõrgema müratasemega külgedele äripinnad või projekteeritakse elamispinnad selliselt, et magamistoad ei ole Erika tn poolsel küljel. Müratasemest tulenevad nõuded ehitusprojektide koostamiseks: ● Enne projekteerimist teostada uuesti mürauuring (st nii tööstusmüra kui ka liiklusmüra) antud hetkel Erika tänaval kehtivast piirkiirusest lähtuvalt. Mürauuringu järgi selgitatakse, et mis aladel on kinnistul müratase tagatud või ületatud. Planeeritud hoonete Erika tänavapoolse fassaadi 1.korrusele kus on kõrgem müratase tuleb kavandada äripinnad. ● Hoonete projekteerimise aluseks võtta projekti koostamise hetkel kehtiv regulatsioon, mis määrab kas välisõhus leviva müra kategooria normtasemete täitmise aluseks on müra piirväärtus või sihtväärtus, mille tasemed hoonete projekteerimisel peavad olema täidetud. ● Hoonete projekteerimisel lähtuda, et siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaaliministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. ● Planeeritaval alal peavad müratasemed vastama KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele. ● Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus 71 § 6 lg 3). ● Majandus-ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” § 3 lõikest 3 tulenevalt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. ● Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. ● Välispiirete nõutava heliisolatsiooni tagamiseks arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid) välisseinas ei vähenda välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. ● Hoone tehnosüsteemide (nt ventilatsioon) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB ja naabruses asub I müra kategooria ala, kus kehtib päeval piirväärtus 45 dB ja öösel 35 dB. ● Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. ● Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. „Välispiirete nõutava

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

heliisolatsiooni tagamiseks arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid) välisseinas ei vähenda välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.“ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. ● Korterite planeeringud tehakse selliselt, et magamisruumid paigutatakse võimalusel hoovipoolsele fassaadile. Arendaja võtab kasutusele ka muud ehitustehnilised meetmed, et tagada ruumides nõuetekohane müratase. 6.3.1 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ muutmine alusel, 21.11.2018 nr 29.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“.  EVS 812-6:2012+A+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“  Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).

 Tule leviku takistamiseks on hoone planeeritud tulepüsivusklass TP-1.  Ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt Päästeametiga. 6.3.2 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud  Uute eluhoonete lisandumine on ala elavuse tekitamises olulisim tegur. Elava kasutusega ala

vähendab kuriteohirmu, vähendab grafiti- ja vandalismiriski.  Oma krundil maa-aluses parklas lahendatud parkimiskorraldusega on vähendatud autodega

seotud kuritegude (sissemurdmine, vandalism) risk.  Ehitusprojektide koostamisel arvestada EVS-iga 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. 6.3.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnorajatiste osas Kõik tehnovõrkude servituudi vajadusega alad on detailplaneeringu joonistel tähistatud. Servituutide seadmise notariaalsed lepingud saab sõlmida peale detailplaneeringu kehtestamist ning enne võrkude ehitamist. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja tehnovõrgud, täidetud Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad kohustused.

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Veevarustus ja kanalisatsioon:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI.  Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni

ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.  Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vk- ehitusprojektide) koostamiseks

taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused.  Ühiskasutusse või võõrastele kinnistutele jäävatele vee- ja kanalisatsioonitorustikele seada

kinnistu omanike omavahelised notariaalsed servituudid.  Sademevee ärajuhtimisel rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist.  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda.

Elektrivarustus:  Ehitusprojekti koostamiseks detailplaneeringu alal taotleda Elektrilevi OÜ-lt täiendavad

konkreetsed tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.  Ehitusprojektide koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste

kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Elektriohutusseaduse §12-st (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord".

 Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

Tänavavalgustus:  Kooskõlastatud ainult detailplaneeringu osa, tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi

projektiga.  Põhi- või tööprojekti/ehitusprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Sidevarustus:  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.  Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist.  Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud

väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.  Tööjoonised kooskõlastada võrguvaldajaga täiendavalt. Soojavarustus:  Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised.  Tööjooniste koostamiseks tellida täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused

võrguvaldajalt.  Ehitusprojekt koos liitumistingimustega kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Gaasivõrgud:  Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10 m. Ehitusprojekti koostamisel vajalik

gaasitorustiku asukoha täpsustamine. Ehitusprojekti koostamisel vajalik tagada nõutud vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]

 Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht selgitatakse ehitusprojekti koostamisel. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

 AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

 Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

 Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]. Terasest gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamise korral tuleb gaasitorustik ümber isoleerida, isoleerimistööde täpne maht selgub projekteerimise ja ehitustööde käigus.

 Anoodmaanduspõllule peab olema veoauto ligipääs tagatud.  Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja

standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

 Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.  Ehitusprojekt koos kooskõlastada täiendavalt AS Gaasivõrguga.

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele Planeeringus on kavandatud ehitusõigus linnaehituslikult sobivate hoonete ehitamiseks. Jalakäijatele on loodud head liikumistingimused (autode parkimine on lahendatud maa-aluses parklas). Käesolevas detailplaneeringus on alale määratud ruumilise arengu eesmärgid täidetud. 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Olemasoleva amortiseerunud maja ja asfaldplatsi kus pargivad veoautod ning ladustatakse suuremõõtmelisi metallkonstruktsioone asemele ehitatavad kaasaegsed äriruumidega eluhooned muudavad piirkonna atraktiivsemaks ja luuakse piirkonda uusi elamispindu ning töökohti. Piirkond muutub ka seeläbi turvalisemaks, kuna uushoonestus kaasneb sinna juurde kuuluvate turvameetmetega (fonolukusüsteem, naabrivalve, valgustatus jne). Kaasnev positiivne mõju – tänavale avanevate ärifunktsiooniga tõstetakse avalikku ruumikvaliteeti, lisandub bussipeatus. 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Uus linnaehituslikult sobivam hoonestus vahetab välja alal oleva amortiseerunud hoone. Piirkond muutub atraktiivsemaks. Koos uute hoonete ehitamisega kujundatakse ka jalakäijatele organiseeritum ja parem kergliiklusala, rajatakse uus bussipeatus ja jalgrattatee. Planeeringuala olemasolev haljastus säilitatakse enamuses mahus, lisandub täiendavat tänavaäärset ja hooviala kõrghaljastust ning piirkonna kasutajate tänavaruum pareneb.

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule, üldplaneeringu muutmise põhjendused ja vastavus koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala ettevõtluse segahoonestusalale, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Hea jalakäijate ja ühistranspordiühendusega Kesklinna lähedaste alade tihendamine on sobiv ning linnaruumiliselt on ala maakasutuse muutmine põhjendatud. Põhja-Tallinnas on toimunud suuremahulise tootmise väljakolimine ajaloolistest tehasepiirkondadest. Planeeritud äri- ja elamufunktsioon tõstab Karjamaa piirkonna elujõulisust, parandab piirnevate elamualade kvaliteeti, toob Põhja-Tallinnasse juurde elanikke ja loob töökohti. Kvartali terviklik arendus võimaldab luua kvaliteetse linnaruumilise keskkonna ja siduda omavahel Arsenali keskuse, mis on kohalik ärikeskus ning piirnevad korterelamute alad. Selline linnaehituslik areng vastab Tallinna üldplaneeringus ja piirkonna arengukavades püstitatud eesmärkidele. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala korterelamute alale. Alal võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt (avalikkusele suunatud) ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti rohealad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on määratud planeeritava ala haljastuse protsendiks 30%. Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. 7.5 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata ehitusõigus Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning kinnistule ehitusõiguse määramine kuue kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“. Detailplaneeringus on arvestatud otsuses määratud järgnevad lisanõuded: 1 Suurimaks tihedusnäitajaks kavandada kuni 1,05;

Tingimusega on arvestatud ning plneeritud hoonestustiheduseks on kavandatud 1,05. 2 Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast võib olla 18,5 m;

Tingimusega on arvestatud ja hoonete võimalikuks maksimaalseks kõrguseks on kavandatud kuni 18,5 m.

3 Detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 16 nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja ‑personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning -personali kasuks Tingimusega on arvestatud ja jäätmemahutite asukohad tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel ning esitatud nõuded kirjeldatud seletuskirja p. 3.5.3 all.

4 Detailplaneeringu koostamisel teostada maa-ala keskkonnaseisundi ülevaade ning pinnase ja põhjavee reostusuuring selleks pädevust omava isiku poolt arvestades detailplaneeringu eesmärke, piirkonnas tehtud geoloogilisi ja keskkonnauuringuid, vt www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad, http://register.keskkonnainfo.ee. Ülevaate mahus kirjeldada sealhulgas maa-alal ja lähialal varem toimunud tegevusi. Reostusuuringu lähteülesande koostamisel kaasata Tallinna Strateegiakeskuse spetsialist (kontaktandmed: 640 4285, [email protected]). Tuvastatud keskkonnareostuse likvideerimise võimaluse puudumisel, nt majanduslikul, tehnilisel või muul põhjusel, ei ole võimalik realiseerida detailplaneeringu algatamisettepanekus kirjeldatut; Tingimusega on arvestatud, keskkonnaseisundi ülevaade ja reostusuuring on koostatud ja lisatud Lisa 5.4 alla.

5 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Hinnata ala müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Esitada pädeva ettevõtte koostatud liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks. Tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele; Tingimusega on arvestatud, mürauuring koostatud ja lisatud Lisa 5.2 alla ning tingimused käsitletud seletuskirja p. 6.3 all.

6 Hoone tehnosüsteemide (nt ventilatsioon) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval sihtväärtus 50 dB ja öösel 40 dB ning naabruses asub I müra kategooria ala, kus kehtib päeval sihtväärtus 45 dB ja öösel 35 dB. Samuti tuleb arvestada transpordimaalt tuleneva müraga mis mõjutab antud arendust; Tingimusega on detailplaneeringus arvestatud ning teostatud mürauuringust lähtuvad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on lisatud seletuskirja p. 6.3 alla.

7 Soovituslik on hoone projekteerimisel lähtuda standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" või tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele; Tingimusega on arvestatud ja radoonikaitse nõuded ehitusprojektide koostamiseks on lisatud seletuskirja p. 6.2.1 alla.

8 Detailplaneeringule lisada selleks pädevust omava ettevõtte tehtud territooriumi keskkonnaseisundi hinnang. Keskkonnaseisundi hinnangus prognoosida jääkreostuse

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edaspidisteks tegevusteks; Tingimusega on arvestatud ning keskkonnaseisundi hinnang on koostatud ja lisatud Lisa 5.4 alla.

9 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistusiseselt näha ette hoone mahus paikneva maaaluse parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni; Tingimusega on arvestatud, sademevee lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.3 all ning täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on lisatud p. 6.2.1 alla.

10 Parkimiskohtade arvestamisel ja paigutamisel võtta aluseks kehtiv normatiiv, kehtiva Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ puhul lähtuda kesklinna normatiivist. Parkimine lahendada omal kinnistul, jälgides et ca 10% parkimiskohtadest on maapealsed avalikult juurdepääsetavad külaliskohad lühiajaliseks peatumiseks ja parkimiseks äripindade klientidele, külalistele, taksodele, kulleritele jne. Jalgrataste parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018-2028“; Tingimustega on arvestatud, parkimiskohtade arvutus ja täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on kajastatud seletuskirja p. 3.6 all.

11 Teha Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teha ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab tegema kaitstavaid taimeliike tundev ekspert; Tingimusega on arvestatud ja alale koostaud haljastuse inventeerimine on lisatud Lisa 5.1 alla.

12 Tagada planeeringualal ning naaberkinnistul kasvavate oluliseks hinnatud puude kasvutingimuste säilimine, käsitleda ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra); Tingimusega on arvestatud, detailplaneeringus on säilitatud erika tänava ääres kasvavad väärtuslikumad puud ning lisatud täiendavad tingimused ehitustööde koostamiseks seletuskirja p. 6.2.1 alla.

13 Maa-aluse hoonestusala kavandamisel arvestada olemasoleva tänavahaljastusega ja pidada silmas, et maa-aluse parkimiskorruse ehitamisel oleks võimalik tagada tänavapuude kasvutingimuste säilimine. Suurendada maapinnaga ühendatud haljastuse osakaalu ning vähendada maa-aluse parkimiskorruse suurust. Lisada planeeringumaterjalidesse pädeva spetsialisti arvamus puude säilimiseks vajalike meetmete ning kasvutingimuste kohta, korrigeerida vastavalt maa-aluse korruse ulatust; Tingimusega on arvestatud ja detailplaneeringus on säilitatud Erika tänava ääres kasvav väärtuslikum kõrghaljastus, maa-aluse ehitusala suurust on vähendatud ning tagatud puude kasvutingimuste säilimine. Koostatud on hüdrogeoloogiline eksperthinnag ja täiendavad tingimused säilitavate puude kasvitingimuste tagamiseks on lisatud seletuskirja p. 6.2.1 alla nõuetena ehitusprojekti koostamiseks.

14 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“; Tingimusega on arvestatud ja asendusistutuse arvutus on lisatud seletuskirja p. 3.5.2 alla.

15 Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus; Tingimusega arvestatud ja vastav tingimus lisatud seletuskirja p. 6.2 alla.

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

16 Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada hüdrogeoloogilise eksperthinnangu tulemuste ning esitatud nõuetega; Tingimusega arvestatud ja vastav tingimus lisatud seletuskirja p. 6.2 alla.

17 Erika tänava kergliikluskoridoris kavandada muust liiklusest eraldatud jalgrattatee ja kõnnitee. Hoone vahetus läheduses kavandada vähemalt 3 meetri laiune kõnnitee ning kavandada sõidutee äärde jalgrattatee vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud „Tallinna Rattastrateegia 2018- 2028“ toodud põhimõtetele; Tingimusega on arvestatud ja detailplaneeringu põhijoponisel on kujutatud vastavalt sellele planeeritud lahendus kus on kajastatud nii planeeritud jalgratta- kui kõnnitee ning bussipeatus.

Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Kaitseministeerium, Päästeameti Põhja päästekeskus, Maa-amet, Terviseamet, Keskonnaamet ning Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus (ruumiloome kompetentsikeskus ja linna ettevõtlusteenistus), Tallinna Transpordiamet, Tallinna Haridusamet, Tallinna Linnavaraamet ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused. Tingimusega on arvestatud ning detailplaneering on esitatud linnaametitele ja võrguvaldajatele arvamuse saamiseks ning riigiametitele esitab detailplaneeringu arvamuse saamiseks TLPA oma kaaskirjaga.

7.6 Insolatsioonitingimuste muutumine Kavandatud hoonestuse mõju insolatsiooni kestusele naaberhoonete eluruumides hindas OÜ Akture ekspert Sander Treijar lähtuvalt Eesti standardist EVS 894:2008+A2:2015. Kuna nii Erika tn 6 kui ka Erika tn 8 hoonete korterid paiknevad läbi maja, siis säilib kõikidel korteritel normijärgne insolatsioon. Insolatsioonianalüüs on Lisa 5.3 all. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Hoonete projekteerimisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist ja tagada sellele vastavus. 7.7 Kehtiv detailplaneering Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 otsusega nr 56 kehtestatud Erika tn 4 ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringus on alale kavandatud olemasoleva tootmishoone rekonstrueerimine ja selle laiendamine. Detailplaneeringut ei ole Erika tn 12 kinnistu osas ellu viidud.

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Kehtivast planeeringust on uus planeering sobivam, kuna arvestab paremini linnaruumiga, naaberkruntidel paiknevate korterelamutega ja suhteliselt mereäärse ala otstarbekama kasutamisega. Samuti suureneb planeeritud ala haljastuse osakaal võrreldes kehtiva planeeringuga. Kehtiva detailplaneeringu muutmine on linnaehituslikult põhjendatud, sest mereäärsele alale on elamute kavandamine oluliselt parem, kui tööstusettevõtete kavandamine piirkonnas olevate korterelamute kõrvale. Käesoleva planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Erika tn 4 ja lähiala detailplaneering planeeritud ala ulatuses. 7.8 Tuleohutusnõuded  Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr

17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ toodud nõudeid.

 Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).

 Tule leviku takistamiseks on hoonete planeeritud tulepüsivusklass TP-1. 7.9 Muudatused võrreldes eskiislahendusega Detailplaneeringu lahenduse aluseks on võetud detailplaneeringu algatamise otsuses toodud tingimused ning lahendus koostatud vastavalt sellele. Võrreldes detailplaneeringu eskiislahendusega on täpsustatud liiklus ja parkimislahendust tulenevat detailplaneeringu algatamise otsuses esitatud nõuetest, vähendatud maa-aluse korruse suurust ja selle võrra on suurendatud kõrghaljastuse osakaalu. Tehtud krundivahetus ettepanek, et tagada Arsenali keskuse maade parem kasutatavus. 7.10 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avaldavad mõjud Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud likvideerida piirkonna suurimaid müratekitajaid, mis on alal tegutsev metallitööstusettevõte ning muuta ala maa kasutusotstarve vastavaks Põhja- Tallinna uues üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbega, milleks on korruselamute ala, et planeeritud ala hoonestus sobituks paremini naaberkruntidel olevate korterelamutega ja olemasolev tootmisettevõtte tegutsemine ei häiriks enam naaberkruntidel paiknevaid korterelamuid. Praegu minimaalse haljastuse osakaaluga krundile rajatakse käesoleva planeeringuga uut ja täiendavat haljasala 30% ulatuses hoonestatava krundi pindalast ning seega suurendatakse oluliselt ala haljastuse osakaalu mis on keskkonnaseisukohalt oluliselt kasulikum kui krundil

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

tootmistegevuse jätkamine. Samuti nähakse detailplaneeringuga ette uue rattatee rajamine Erika tänava äärde ning Erika tänava äärde on ette nähtud ka uue bussipeatuse rajamine, et pakkuda piirkonna inimestele mugavamaid ühistranspordi ühendusi. Planeeritud hoonestuses on ette nähtud Erika tänavaäärse hoonestuse esimestele korrustele ka tänavalt avanevad äripinnad, et pakkuda piirkonna inimestele rohkemaid teenuste ja kaupade kättesaadavust ning samuti on tagatud sellega Erika tänava ääres aktiivne äripindade front mis ilmestab tänavaäärse hoonestuse fronti ning tagab planeeritud hoonestuse kasutamise mitmekesisuse ja sotsiaalse tasakaalu. Kavandatud hoonestuse kõrghaljastusega rekreatsioonialad on ette nähtud nii hoonestuse keskele kui ka ala kirdenurka, mis tagab piirkonna elanikele meeldivad vabaaja veetmise võimalused alal ning lastele turvalised mänguväljakute alad, mis on ka planeeritud korterelamute akendest hästi vaadeldavad. Alale antakse ehitusõigus uute äripindadega eluhoonete ehitamiseks, mis võimaldab pakkuda paremaid ning kvaliteetsemaid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna linnaosas, täiendavate äripindade kavandamisega luuakse piirkonda uus töökohti, uushoonestus sobib piirkonnas oleva korterelamutega oluliselt paremini kokku ning planeeringuga suurendatakse ka kõrghaljastuse osakaalu alal. Seega vastab planeeringus kavandatud majanduslikele, kultuurilistele, sotsiaalsetele ja looduskeskkonnale oluliselt paremini kui alt tegutsev tööstusettevõte seda praegu pakub ning planeeringuga elluviimine toob piirkonda positiivse mõju. Planeeringuala olemasolev haljastus säilitatakse enamuses mahus, lisandub täiendavat tänavaäärset ja hooviala kõrghaljastust ning piirkonna kasutajate tänavaruum pareneb. Kaasnev positiivne mõju – tänavale avanevate ärifunktsiooniga tõstetakse avalikku ruumikvaliteeti, lisandub bussipeatus ning uus kergliiklustee. 7.11 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine. Eskiislahenduse avalikul arutelul täiendavaid tingimusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Projektijuht Jüri Mirme