Detailplaneeringu kooskõlastamine

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p1/korter EK PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL (koht / bm2 kohta, suunatud sihtotstarve)

OLEMASOLEV PUU / ISTUTATAV PUU, PÕÕSAS

PLANEERITAVA KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV KRUNDI HOONESTUSALA

HOONE PÕHIMAHU SUUND / KATUSEKALDE NURK

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOON

OLEMASOLEV MADALPINGE-KAABEL

OLEMASOLEV SIDELIIN

0-450

OLEMASOLEVA HOONE TULEOHUTUSKUJA 8m

LAMMUTATAV EHITIS / LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD KANALISATSIOON

PLANEERITUD MADALPINGE-KAABEL

PLANEERITUD SIDELIIN

PLANEERITUD SOOJATORUSTIK

OLEMASOLEV SOOJATORUSTIK

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TULEMÜÜRI VÕI TULETÕKKESEINA VAJADUS

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 9; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Töö nimetus

Asukoht

Joonise nimetus

Mõõtkava

Joonise nr

Töö nrTellija

Reaalprojekt OÜ, reg.nr.10765904 EG10765904-0001 Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 1100 www.reaalprojekt.ee

Eureka OÜ

C.R. Jakobsoni tn 45b

Viljandi linn, Viljandi maakond G25150

Geodeetiline alusplaan

M 1:500

1

Mõõdistas R. Mets 09.2025

Joonestas T. Semjonov 09.2025

Kontrollis J. Puks (Geodeet, tase 6) 09.2025

Kooskõlastuste koondtabel

Jk nr

Kooskõlastaja (organisatsioon, nimi) Kuupäev / Nr

1 Elektrilevi OÜ (kaardivaade)

Lii Roosipuu 15.09.2025

2 Telia Eesti AS Remo Toodo

25.09.2025 39894396

3 Gren Viljandi AS Andrus Reier

24.09.2025

4 AS Viljandi Veevärk Timo Tiik

25.09.2025

Märkused: Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piirid: Maa- ja Ruumiamet 09.2025.

4, 00

4,00

6, 66

Projekteeritud liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Projekteeritud liitumispunkt ühisveevärgiga

Projekteeritud liitumispunkt sidevõrguga

Projekteeritud liitumispunkt elektrivõrguga

Projekteeritud liitumispunkt soojavõrguga

POS 1 1329 m20-450

E

ÜH

E

E

E E

E E

EP, EK 92,5 2 /-1

250 2

L

E

Töö nimetus

Asukoht

Joonise nimetus

Mõõtkava

Joonise nr

Töö nrTellija

Reaalprojekt OÜ, reg.nr.10765904 EG10765904-0001 Vabadus pst 174b 1091 Tallinn Estonia tel +372 608 1100 www.re alprojekt.ee

Eureka OÜ

C.R. Jakobsoni tn 45b

Viljandi linn, Viljandi maakond G25150

Geodeetiline alusplaan

M 1:500

1

Mõõdistas R. Mets 09.2025

Joonestas T S mjonov 09.2025

Kontrollis J. Puks (Geodeet, tase 6) 09.2025

Kooskõlastuste koondtabel

Jk nr

Kooskõlastaja (organisatsioon, nimi) Kuupäev / Nr

1 Elektrilevi OÜ (kaardivaade)

Lii Roosipuu 15.09.2025

2 Telia Eesti AS Remo Toodo

25.09.2025 39894396

3 Gr n Viljandi AS Andrus Reier

24.09.2025

4 AS Viljandi Ve värk Timo Tiik

25.09.2025

Märkused: Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piirid: Maa- ja Ruumiamet 09.2025.

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides Lubatud kõrgus

abs. korruste arv +/-

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

ÜH OLEV KATASTRI SIHTOTSTARVE ÜLDKASUTATAV MAA

L OLEV KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

EK SIHTOTSTARVE KORTERELAMU MAA

EP SIHTOTSTARVE ÜKSIKELAMUMAA

E OLEV KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

TINGMÄRGID

02

02 KK 26.03.2026 Pikendatud tulemüüri või tuletõkkeseina vajadust hoonestusala idapiiri lõunaosas. Lisatud hoonestusala kaugused krundi piirist.

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Joonise nimetusStaadium J45B OÜ

Asukoht

C.R.Jakobsoni 45b, Viljandi linn, Viljandimaa

2026-01-09

JN100Põhijoonis

1:50009.03.2026

DP

Versioon

Kinnistu aadressiga C.R.Jakobsoni 45b (kat. 89710:001:0030) DETAILPLANEERING. KovID 2025-013

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

Planeeringu nimetus

Kalle KadalippPlaneerija

DP koostamise korraldaja Viljandi Linnavalitsus

Viljandi, märts 2026

Viljandis kinnistu C. R. Jakobsoni tn 45b

DETAILPLANEERING

KovID:2025-013

Vaade planeeritavale alale edelast. Maa-ameti fotoladu. 18.05.2024 ülelend.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Linnavalitsus

Huvitatud isik J45B OÜ

Indrek Tirmaste

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2026-01-09

Versioon V-02 26.03.2026

Volitatud arhitekt 7 Kalle Kadalipp

[email protected]

+372 511 4378

2/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................... 4 1.1 Üldosa ......................................................................................................................... 4

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad ...................................................... 4

1.3 Geodeesia ................................................................................................................... 5

1.4 Üldplaneeringu nõuded .............................................................................................. 5

1.5 Kehtivad detailplaneeringud ...................................................................................... 6

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................................................................ 7 3. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS ........................................... 7 4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD

JÄRELDUSED. .......................................................................................................................... 7 5. KRUNDI HOONESTUSALA ........................................................................................... 8 6. KRUNDI EHITUSÕIGUS ................................................................................................. 8

6.1. Krundi kasutamise sihtotstarbed ................................................................................ 8

6.2. Hoonete suurim lubatud arv ....................................................................................... 8

6.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ................................................................. 8

6.4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus .......................................................................... 9

6.5. Hoonete lubatud sügavus ........................................................................................... 9

7. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED .................................................................. 9 8. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED .............. 9 9. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS .............................. 10

9.1. Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs ............................................................... 10

9.2. Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus .............................................................. 10

10. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ......................................... 10 10.1. Haljastus ............................................................................................................... 10

10.2. Heakorrastus, prügi kogumine ............................................................................. 11

11. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ........................... 11 12. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE .............................................. 11

12.1. Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ............................................................. 12

12.2. Veevarustus .......................................................................................................... 12

12.3. Tuletõrje veevarustus ........................................................................................... 12

12.4. Heitvee kanalisatsioon .......................................................................................... 12

12.5. Sademevee ärajuhtimine ...................................................................................... 12

12.6. Elektrivarustus ...................................................................................................... 12

12.7. Sidevarustus ......................................................................................................... 13

12.8. Soojavarustus ....................................................................................................... 13

13. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ............................................. 13 13.1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine .............. 13

13.2. Müra ja vibratsioon .............................................................................................. 13

3/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

13.3. Välisõhu kvaliteet ................................................................................................. 14

13.4. Radoonioht ........................................................................................................... 14

13.5. Insolatsioonitingimused ...................................................................................... 14

13.6. Energiatõhusus .................................................................................................... 14

14. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ........................... 14 15. VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID ................................................................. 14 16. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED ..................................................................... 15

16.1 Üldnõuded .................................................................................................................... 15

16.2 Nõuded hoonetele ......................................................................................................... 15

16.3 Nõuded rajatistele ......................................................................................................... 15

16.4 Nõuded haljastusele ...................................................................................................... 16

17. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED .................. 16 17.1. Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ............................... 16

17.1.1. Üldised nõuded ..................................................................................................... 16 17.1.2. Tehnovõrkude kitsendused ................................................................................... 16

18. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED .................................... 17 19. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 17

JOONISED:

1. Põhijoonis JN100 M 1:500

LISAD:

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:5000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. ML100 Fotod asukohast

4. RI100 Ruumilised illustratsioonid

5. MD201 Viljandi Linnavalitsuse 5.01.2026 korraldus nr. 4 „Kinnistu

C.R.Jakobsoni tn 45b detailplaneeringu algatamine“;

6. UU103 OÜ Reaalprojekt töö nr G25159 “C.R.Jakobsoni tn 45b topo-

geodeetilise uuringu aruanne“, Tallinn 2025;

7. UU301 Muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks.

8. ML104 Maa-alal kehtiv detailplaneeringplaneering

4/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Üldosa Viljandi Linnavalitsus algatas kinnistu C. R. Jakobsoni tn 45b (katastritunnus

89710:001:0030, pindala 1329 m², sihtotstarve elamumaa 100%, kinnistusregistriosa nr

469239) detailplaneeringu 5.01.2026 korraldusega nr 4.

Planeeringuala kattub oleva kinnistu C. R.Jakobsoni tn 45b maa-alaga. Kinnistu Jakobsoni tn

45b omanik on osaühing J45B.

Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov määrata hoonestusala ja ehitusõigus kortermaja

püstitamiseks.

Kehtiva üldplaneeringu järgi on piirkonna maa-ala juhtfunktsiooniks määratud

„väikeelamumaa“. Algatatav detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

Tellija on sõlminud Viljandi Linnavalitsusega planeerimisseaduse § 130 lg 1 kohase

halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üle võtmiseks.

Planeeringualale kavandatavad tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr

224 määruses „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 nimetatud tegevuste hulka.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 3 (2) „Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.“

Planeeringut illustreeriva lahenduse järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik.

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad Detailplaneering on algatatud Viljandi Linnavalitsuse 5.01.2026 korraldusega nr 4 (Lisa 5)

Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad:

3.1. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud kohustuslikud

ja muud asjakohased ülesanded.

3.2. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks kehtivas üldplaneeringus sisalduvad

asjakohased nõuded.

3.3. Enne detailplaneeringu koostamist tuleb koostada detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimused, need kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ning seejärel juhinduda eritingimuste

nõuetest detailplaneeringu koostamisel.

3.4. Detailplaneeringu ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel

kajastada planeeritava hoonestuse arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena nõue

kooskõlastada ehitusprojekti eskiis Viljandi linna arhitektuuriameti juhatajaga.

3.5. Krundile on lubatud planeerida üks eluhoone ja üks abihoone.

3.6. Arvestades naabruskonnas asuvaid hooneid, planeerida hoone lubatud maksimaalseks

kõrguseks kuni 9 meetrit.

3.7. Planeeritav hoone peab sobituma keskkonda, sh arvestada ümbruskonna katusekallete ja-

kujudega.

5/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

3.8. Parkimine lahendada standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohaselt krundisiseselt.

3.9. Detailplaneeringuga tuleb krundil tagada haljastusele mitte vähem kui 30%, sealhulgas

vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastuse osakaal krundil

arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala järgi. Haljastuse, sealhulgas

kõrghaljastuse põhimõtete määramisel kasutada alusena standardi EVS 939-3 „Puittaimed

haljastuses“ juhiseid.

3.10. Detailplaneering koostada aktuaalsele geodeetilisele alusplaanile, mis vastab majandus-

ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Topo-geodeetilise mõõdistuse toimik esitada

Viljandi linnale KovGIS EVALD keskkonnas https://evald.ee/viljandilinn/ .

3.11. Detailplaneering koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu KovID on 2025-013.

3.12. Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb vajadusel huvitatud isikul Viljandi

Linnavolikogu määruse (28.12.2023 vastu võetud otsus nr 44) „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“

alusel sõlmida linnavalitsusega haldusleping detailplaneeringus ette nähtud rajatiste ja kõigi

teiste rajatiste, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks

vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud, väljaehitamiseks.

3.13. Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2026 – 2028 aasta jooksul. Kui

detailplaneeringut ei esitata linnavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu

algatamisest arvates, siis peab planeeringu koostamisest huvitatud isik esitama linnavalitsusele

taotluse lähteseiskohtade muutmise või täiendamise vajaduse väljaselgitamiseks.

3.14 Kui detailplaneeringut ei ole linnavalitsusele esitatud kolme aasta jooksul planeeringu

algatamisest arvates, võib linn lõpetada detailplaneeringu menetluse.

3.15. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering puudutab

3.16. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse:

3.16.1. kõik tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumist planeeritakse, olemasolevaid

liitumistingimusi muudetakse, kelle taristu asub planeeringualas või kelle taristut võib

planeering mõjutada;

3.16.2. kõik naaberkinnistute omanikud ja lähimad üle avaliku tänava asuvate kinnistute

omanikud;

3.16.3. kõik teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks

soovi avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu

koostamise käigus.

1.3 Geodeesia Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud OÜ Reaalprojekt tööd nr G25159

“C.R. Jakobsoni tn 45b topo-geodeetilise uuringu aruanne“, Tallinn 2025.

1.4 Üldplaneeringu nõuded Viljandi linna üldplaneering kehtestati Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71.

Üldplaneeringu põhilahenduse joonise 1 „Juhtfunktsioonid“ järgselt on käesoleva

detailplaneeringuga käsitletav maa-ala tsoneeritud kui „Suletud krundiga ala“, mille

juhtfunktsiooniks on määratud „Väikeelamumaa“. Juhtfunktsioon "Väikeelamumaa"

võimaldab püstitada üksikelamuid, paarismaju, ridaelamuid ning kuni kahe korruse ja ühe

trepikojaga kortermaju. Lubatud on rajada lisaks viilkatusealune korrus.

6/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

Vastavalt Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse tekstilise osa punkti 4.10. „Kaitstav

elukeskkond“ ja joonise 4 „Miljööväärtuslikud alad“ kuulub käesoleva detailplaneeringu ala

kaitstava elukeskkonna hoonestusalasse.

Üldplaneeringu kohaselt on kaitstava elukeskkonna lisatingimuseks uute hoonestusalade ja

funktsioonide määramisel piirkonna linnalise koosluse tiheduse komponentidega arvestamine

ning antud piirkonnale omase ühtse arhitektuurse keskkonna säilimise tagamine.

Vastavalt Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse tekstiosa punkti 4.2. „Viljandi

vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd“ ja joonise 4 „Miljööväärtuslikud alad“ kuulub

käesoleva detailplaneeringu ala Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, kus

tegevust reguleerivad Viljandi vanalinna muinsuskaitsealaga samad õigusaktid. Kaitsevööndi

eesmärk on muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete sulgemise või muinsuskaitseala piirile

muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste püstitamise vältimine.

Väljavõte üldplaneeringu lahendusest on antud järgneval skeemil.

Skeem 1. Väljavõte Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse kaardist (Joonis 1).

1.5 Kehtivad detailplaneeringud Planeeringu alal kehtib detailplaneering nr 2018-010 “Viljandi linn, kinnistu C.R.Jakobsoni tn

45b detailplaneering”, kehtestatud Viljandi Linnavalitsuse 09.03.2020 korraldusega nr 110.

Planeeritavast alast idas kehtib detailplaneering nr 2002-014, “Viljandi linn kv 146, kr 1, kr 11

ja kr 3A aadressiga Uueveski tee 1, Jakobsoni tn 47C ja Uus tn 26A detailplaneering”,

kehtestatud Viljandi Linnavolikogu 26.04.2002 otsusega nr 418.

Planeeritavast alast lõunas kehtib detailplaneering nr 2018-014, “Viljandis kinnistu C. R.

Jakobsoni tn 45//45a detailplaneering”, kehtestatud Viljandi Linnavalitsuse 08.02.2021

korraldusega nr 60.

7/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on krundil C. R. Jakobsoni tn 45b kortermaja

püstitamiseks hoonestusala, ehitusõiguse ja arhitektuursete nõuete määramine.

Vastavuses algatamiskorralduses kirjeldatud lähteseisukohtadega tuleb määrata planeeringuga

krundi ehitusõigus ja lahendada muud planeerimisseaduse §-s 126 toodud ülesanded.

Planeeringuga ei kavandata olemasoleva krundi jagamist ega selle liitmist mõne teise krundiga.

3. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab kinnistu C. R. Jakobsoni tn 45b maa-ala. Planeeringualal asuva

kinnistu suurus on 1329 m², sihtotstarbega elamumaa 100%. Kinnistu piirneb põhja suunalt

Uus tn 18 // 18a ja Uus tn 20a kinnistutega, ida suunalt Uueveski tee 1 kinnistuga, lõuna

suunalt C. R. Jakobsoni tn 45 // 45a kinnistuga ja väikses lõigus C.R.Jakobsoni tänavaga,

läänest C. R. Jakobsoni tn 41 kinnistuga, edela suunalt C. R. Jakobsoni tn 43 // 43a

kinnistutega, loode suunalt Uus tn 16 // 16a kinnistuga. Juurdepääs kinnistule on olevalt

C.R.Jakobsoni tänava maa-alalt krundi edelapoolselt küljelt.

Planeeringuala asub Viljandi vanalinnale omase hoonestuse Uueveski aedlinnalikuks

elurajooniks üleminekualal. Piirkonnale on iseloomulik kinnine (perimetraalne, avalikule

ruumile suletud) hoonestusviis. Piirkonna tänavaäärne hoonestus koos hoovipoolsete

abihoonetega ja suhteliselt suurte kruntidega ning regulaarne krundistruktuur kujunes välja

19. sajandi esimesel poolel ning on püsinud enamvähem sellisena kuni tänapäevani.

Hoonestusele on iseloomulik, et krundi põhihoone asub seinaga krundi tänavapiiril.

Hoonestuse korruselisus planeeritava ala piirkonnas on valdavalt ühe ja kahekorruseline.

Piirkonna hoonestus on miljööliselt väärtuslik ja asub riiklikult kaitstava Viljandi vanalinna

muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kaitsevööndi eesmärkideks on välistada muinsuskaitseala kui

kaitsealuse objekti väärtuse kahandamine kõrvalalade hoonestamisel.

Maakasutuses piirkonnas domineerib elamumaa sihtotstarve, kuid esineb üksikuid ärimaa,

ühiskondlike hoonete ja sotsiaalmaa krunte. Planeeringualaga külgnevana paikneb alast idas

Viljandi Kesklinna Kooli võimla hoone

Domineerivad viimistlusmaterjalid piirkonnas on puit, punane keraamiline tellis ja krohv.

Domineerivaks katusetüübiks on viilkatus, kuid esineb palju ka teisi katusetüüpe, mis

tihtipeale on seotud rajamisaja suundumustega. Domineerivaks katusekattematerjaliks on

eterniitplaat ja valtsplekk.

Planeeringuala paikneb C.R.Jakobsoni tänava ja Uue tn vahelisel alal perimetraalselt

hoonestatud kvartali keskel.

Planeeritaval alal hooned puuduvad Ala on mõningasel määral hooldatud roheala. Maa-ala

põhja- ja läänepiiril kasvavad mõned suuremad puud, Alal olnud väljakasvanud viljapuud on

tänaseks päevaks likvideeritud .

Planeeritav ala on avatud vaatele avalikult alalt üksnes väikeses ulatuses C.R.Jakobsoni

tänavalt krundi sissesõidu ulatuses krundil C.R.Jakobsoni tn 45//45a paiknevate hoone vahelt.

Planeeringuala idapiirist tagasiastega 5 m paikneb olemasolevana suuremahuline plaanis

mõõtudega 55x23 m madala viilkatusega räästata spordihoone maht kõrgusega 11 m.

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED. Planeeritaval alal on kohustuslik rakendada piirkonnale iseloomulikku hoonestuslaadi. Lubatud

on elamuotstarbeline hoonestus.

Lubatud on uushoonestuse rajamine, arvestades kvartali siseterritooriumi eripära. Tulemüüri

rajamine on lubatud krundi idapiirile.

8/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

Hoonestuse viimistlusmaterjalina on sobivad piirkonnale iseloomulikud ehitusmaterjalid

keraamiline tellis, puitlaudis või krohv. Teiste viimistlusmaterjalide kasutamise kriteeriumiks

on sobivus konkreetsesse asukohta.

Katusekattematerjali valiku kriteeriumiks on sobivus hoone arhitektuuristiiliga.

Heki rajamine piirdena on soovitav.

5. KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada

ehitusõigusega lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad

tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed

rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas.

Krundil ehitatav(ad) hoone(d) peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel „JN100

Põhijoonis“ määratud hoonestusalal. Hoonestusalale võib soovi korral rajada teid/platse,

korraldada parkimist, istutada haljastust, puid ning põõsaid.

6. KRUNDI EHITUSÕIGUS

6.1. Krundi kasutamise sihtotstarbed Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel

otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi POS 1 kasutamise

lubatud sihtotstarbeks on määratud EP - Üksikelamumaa ja EK – Korterelamumaa.

6.2. Hoonete suurim lubatud arv Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt

lubatud arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv krundil POS 1 on kaks hoonet, millest üks on

eluhoone ning teine abihoone.

6.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus-

ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa

aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud maksimaalseks lubatud hoone(te) ehitisealuseks

pinnaks krundil POS 1 250 m2.

9/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

6.4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis

määratud kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke

väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,

sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil POS 1 on abs 92,50 sealjuures rajatava

peahoone harjajoone või parapeti kõrgus on lubatud kuni 8,5 m, rajatava abihoone lubatud

kõrgus on kuni 4 m.

Hoone lubatud maksimaalset kõrgust ületava kõrgusega rajatise (va. Lipumast, muu

punktrajatis nagu valgustuspost) rajamiseks peab olema Viljandi Linnavalitsuse nõusolek.

6.5. Hoonete lubatud sügavus Planeeringualal on hoonete lubatud sügavus kuni 4 m planeeritud maapinnast.

7. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.

Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Hoonete ehitamise perioodil ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada

puhkepäevadel ja tööpäevadel väljaspool tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00).

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva ehitusprojektiga säilitatavaks määratava

kõrghaljastuse kaitsmiseks. Samuti tagada olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv

toimimine ja vajadusel nende kaitse.

8. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Uute hoonete arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning

sobituma piirkonna hoonestusega Kavandatava hoonestuse arhitektuurikvaliteedi

tagamise meetmena tuleb ehitusprojekti eskiis kooskõlastada Viljandi linna

arhitektuuriameti juhatajaga.

• Elamu planeeringualal võib olla ühe trepikojaga kuni kahe korruseline, viilkatusega

lahenduse korral on lubatud katusealusena kolmanda korruse rajamine teise korruse

korteri osana.

• Alal paikneva(te) hoone(te) ümbrus peab olema heakorrastatud.

• Uushoone kavandamisel tuleb järgida seatud kõrguslikke piiranguid (vt punkt 6.4).

• Elamu paigutada eelistatuna põhimahu pikema küljega paralleelselt krundi põhjapiiriga.

Hoone kõrvalmahtudel ja väikestel hoonemahtudel võib kasutada ka muud lahendusega

sobivat suunda;

• Peahoone lubatud katuse tüüp on lamekatus või viilkatus. Abihoone katuse lahendus

peab sobituma asukohta arhitektuurselt, katuse tüübile ja kaldele erinõudeid ei seata.

• Päikesepaneelide paigaldamisel katusele kasutada integreeritud lahendust või

paigaldada päikesepaneelid katuse tasapinda. Keelatud on katusest eenduvatele

raamidele päikesepaneelide paigaldus.

• Hoonete ehitamisel tuleb kasutada kvaliteetseid ja naturaalseid traditsioonilisi

ehitusmaterjale. Eelistatud välisviimistlusmaterjaliks on puit ja krohv, aga ka

10/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

keraamiline punane tellis. Traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei tohi

kasutada. Viimistlusmaterjalide lahenduse kirjeldus peab olema esitatud

kooskõlastamiseks esitatavas eskiisprojektis.

• Hoonete värvilahendus näha ette traditsiooniliste toonidega. Vältida domineerivalt

erksaid värvilahendusi

• Krundi piiramine aia ja/või hekiga on soovitav krundi põhjapoolses laias osas. Krundi

lõunapoolse teekoridori osas piirdega rajamine või mitterajamine näha ette koostöös

piirinaabritega. C.R.Jakobsoni tänavaga külgnev krundipiiri osa jätta avatuks.

• Krundi piire näha ette arhitektuurselt sobivana projekteeritava hoonestusega ning

ümbritseva keskkonnaga. Piirde lahendus esitada ehitusprojektis.

• Piirde rajamisel arvestada järgmiste nõuetega:

o Piirde lahendus esitada ehitusprojektis.

o Naaberkruntidega omavahelise piirde rajamisel tuleb piirde materjalis ja

rajamiskõrguses kokku leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel

asjaõigusseaduses sätestatust.

o Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,8 m maapinnast. Looduslik piire (hekk-põõsastik)

kõrgus võib olla kõrgem.

o Piirdeaia materjalidest on lubatud horisontaalne või vertikaalne laudis, võrkpiire,

hekk, metallpiire.

• Rajatised võib krundil paigutada hoonestusaladele või väljapoole hoonestusalasid.

Asukoha valikul peab järgima tuleohutusnõudeid ning olemasolevate

kommunikatsioonide kaitsevööndeid.

9. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS

9.1. Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs Planeeringu alaga külgnev C.R.Jakobsoni tänav on ühesuunalise liiklusega liiklussuunaga

kesklinnast välja. Planeeringualaga külgnevate tänavate liikluskorralduse muutmist ei

kavandata. Olemasolevat krundile POS 1 pääsu asukohta C.R.Jakobsoni tänavalt ei muudeta.

9.2. Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundi maa-alal. Tänava avalikule maa-

alale krundiga seotud parkimise või peatumiskohtade kavandamine normatiivi

täitmiseks ei ole lubatud;.

• Parkimisnormatiivi arvestamisel juhinduda kehtivast standardis EVS 843

„Linnatänavad“. Korterite arvust suurema parkimiskohtade arvu nõude korral loetakse

parkimisnõue täidetuks korteri kohta 1 parkimiskoha olemasolul;

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi

nõude täitjaks loetakse ka kohta garaažis, varjualuses või hoonealusena.

10. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

10.1. Haljastus Detailplaneeringu lähteseisukohtadest tulenevalt tuleb tagada haljastusele mitte vähem kui 30%

krundi pinnast, sh kõrghaljastusele vähemalt 10 % krundi pinnast. Kõrghaljastuse osakaal

11/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

arvestatakse täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala järgi. Haljastuse nõuete

määramisel võtta aluseks kehtiv standard EVS 939-3 „Puittaimed haljastuses“.

Puude istutamisel ja haljastuse rajamisel tagada puude juurestikule puujuure levikut

võimaldava mahu ja omadustega kasupinnase olemasolu istutuskohas. Keskkasvulisele puule

tuleb tagada juurestikule vajalik kasvupinnas vähima mahuna 9 m3 ja vähima sügavusega 1 m,

madalakasvulisele puule vastavalt 5 m3 ja 0,8 m.

Võimalike lammutus-ja/või ehitustööde teostamisel juurestiku kaitsevööndis juhinduda

standardi EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses Osa 3 Ehitusaegne puude kaitse peatükis 8

kirjeldatud nõuetest.

Joonisel JN100 Põhijoonis näidatud kõrghaljastuse paiknemine on tinglik. Krundi

kõrghaljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.

10.2. Heakorrastus, prügi kogumine Krundile sissesõit ja parkimiseks planeeritud ala teostada tolmuvaba katendiga. Katendiga

(asfalt, kivisillutis, terrass, jms.) ala ja hoone(te) ehitise alune pind kokku ei tohi ületada 70 %

krundi pindalast. Vähemalt 30 % krundi pindalast peab olema haljastatud.

Krundi territooriumile võib paigaldada vajalikke väikevorme (lipumastid, mänguväljaku

inventar, istepingid jmt).

Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi linna jäätmehoolduseeskirjas ja Viljandi linna jäätmekavas 2021-

2026 toodud nõuetega.

Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende täpne asukoht

määrata ehitusprojektis.

11. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja

standardisarja EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel

tuletõkkemeetmeid kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m. Kuja nõuet rakendatakse

ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

Planeeringualale ulatuvad naaberkinnistutel Uueveski tee 1 ja C. R. Jakobsoni tn 43 //43a

elamutest ja abihoonetest lähtuvad tuleohutuskujad, mis on näidatud joonistel JN100

„Põhijoonis“ ja ML106 „Tugiplaan“. Hoonestusala on määratud vähemalt 8 m kaugusele

olemasolevatest naaberkinnistute hoonetest va. naaberkinnistul asuv võimla, mis asub

hoonestusalast (krundi piirist) lähimana 4,7 m kaugusel. Krundil tuleohutuskujasse jäävate

hoonete või nende osade ehitatamisel, tuleb järgida tuleohutusele ja tule tõkestamiseks seatud

nõudeid.

Minimaalsest tuleohutusklassist TP3 suuremat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga nõutavana

määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri

27.05.2024 määrusest nr.14, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”

Krundile tuletõrjevahenditega juurdepääs avalikult maalt on C.R. Jakobsoni tänavalt.

12. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

12/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

12.1. Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised Planeeritavat krunti läbivad teistele isikutele kuuluvad või teisi isikuid teenindavad

tehnorajatised:

· Elektrilevi OÜ madalpinge maakaabelliin krundi kitsas lõunaosas ;

· AS Gren Viljandi soojatrass krundi laias põhjaosas.

12.2. Veevarustus Kavandatava hoone veevarustus on planeeritud tagada C. R. Jakobsoni tänaval asuvast DN125

malm ühisveevärgi tänavatorustikust krundi piirini toodud veetrassiga. Krundi piirile rajatakse

liitumispunktina peakraan.

Veevarustuse ehitusprojekti koostamiseks võtta eelnevalt liitumise tehnilised tingimused AS-lt

Viljandi Veevärk. Liitumispunktid on näidatud JN100 „Põhijoonis“. Liitumispunkti või

liitumispunktide täpne asukoht määratakse AS Viljandi Veevärk väljastatavate tehniliste

tingimuste ja sõlmitava liitumislepinguga.

12.3. Tuletõrje veevarustus Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad C.R.Jakobsoni tänava maa-alal: HK 10,

kaugus planeeringualast ca 20 m; HK 11, kaugus planeeringualast ca 130 m; ning Koidu tänava

maa-alal: HK 9, kaugus planeeringualast ca 110 m.

Ühisveevärgi hüdraulilist ressurssi (vajaduse ilmnemisel) hoonesisese tulekustutussüsteemi

toimimiseks ei ole lubatud kasutada, välja arvatud ettevarutud vesi mahutites. Kõik hoone

sisesed tulekustutussüsteemid peavad toimima ühisveevärgist autonoomselt.

12.4. Heitvee kanalisatsioon Kavandatava hoone reoveed on planeeritud suunata C. R. Jakobsoni tänaval olemasolevasse

reoveekanalisatsiooni, mille lähim kaev asub C. R. Jakobsoni tn 45b krundi ees.

Liitumispunktiks on planeeritud kontrollkaev C. R. Jakobsoni tänava maa-alal kinnistu C. R.

Jakobsoni tn 45b piiri ääres.

Reovee kanalisatsiooni välisvõrkude ehitusprojekti koostamiseks võtta eelnevalt liitumise

tehnilised tingimused AS-lt Viljandi Veevärk.

Eeldatav liitumispunkti asukoht on näidatud joonistel JN100 „Põhijoonis“. Liitumispunkti või

liitumispunktide täpne asukoht määratakse AS Viljandi Veevärk väljastatavate tehniliste

tingimuste ja sõlmitava liitumislepinguga.

12.5. Sademevee ärajuhtimine Sademevesi üldjuhul hajutada ja immutada krundi haljasmaal ja suunata krundile

rajatavatesse sademevee kompensatsiooni koguritesse, mille vajalik suurus ja paiknemine

täpsustatakse ehitusprojektiga. Soovitav on rakendada platside katendina sademevett

pinnasesse imbuda laskvat lahendust (näiteks murukivi)

Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee tahtlik suunamine

vertikaalplaneerimisega naaberkinnistutele ja tee maa-alale. Sademevee juhtimine

reoveekanalisatsiooni on keelatud.

12.6. Elektrivarustus Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud Elektrilevi OÜ poolt 24.03.2026 väljastatud

Tehnilised tingimused 513069 järgselt Koidu (Viljandi) alajaama F4 Koidu (Viljandi) fiidrilt

jaotuskilbist JK9809, mis asub kinnistul C. R. Jakobsoni tn 45 // 45a (kat. 89710:001:0040),

lähtuva 0,4 kV maakaabelliiniga liitumiskilbini planeeritava krundi edelanurgas.

13/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

Võimalik 0,4 kV liitumiskilbi asukoht on näidatud detailplaneeringu joonisel JN100

Põhijoonis. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Elektrienergia saamiseks tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping

ning tasuda liitumistasu.

12.7. Sidevarustus Hetkel kehtiva planeeringu järgselt on planeeringuala sidevarustus planeeritud lähtuvana C. R.

Jakobsoni tänaval krundile juursesõidu ees olevast sidekanalisatsioonist.

Lähim sidekaev PTI53 asub C. R. Jakobsoni tn 45a ees kõnniteel. Edasisel ehitusprojekti

koostamisel tuleb taotleda tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt.

12.8. Soojavarustus Vastavuses Viljandi linna kehtiva üldplaneeringuga ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005

määrusega nr 93, „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/412092012012) kuulub planeeritav maa-ala

kaugküttepiirkonda. Piirkonnas on kaugküttevõrk välja arendatud, kaugkütte magistraaltoru

läbib planeeringuala.

Kehtiva detailplaneeringu järgselt on kavandatav hoone planeeritud ühendada kaugküttega

krunti läbiva soojatrassi baasil.

Kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb taotleda AS-lt Gren Viljandi tehnilised tingimused

liitumiseks ja liitumisel sõlmida liitumisleping.

Joonisel JN100 Põhijoonis on näidatud tinglik liitumine soojatrassiga. Tegelik

kaugküttevõrguga liitumise asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel koostöös Gren

Viljandi AS-ga.

Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega

varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on kirjeldatud Viljandi

Linnavolikogu 28.01.2005 määruses nr 93 „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga

liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded,

soojusettevõtja arenduskohustus“ punktis 3.4 kirjeldatud juhtudel, sh ehitised, mille soojusega

varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise.

13. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

13.1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna planeeringualale

keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi ega keskkonnaohtlikke tegevusi ei kavandata.

13.2. Müra ja vibratsioon Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest“ ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas

ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“. Mürataseme mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega.

Liiklusest põhjustatud liiklusmüra normtaseme ületamist planeeringualal hinnanguliselt ei

toimu. Häiringute leevendusmeetmete vajaduse ilmnemisel rakendada meetmed olukorra

normaliseerimiseks..

Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

14/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või

küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine

lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise

kord“ kehtestatud nõuetest.

Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse.

Planeeritud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste

vibratsiooni levikut takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut

takistab massiivsete konstruktsioonide kasutamine.

13.3. Välisõhu kvaliteet Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väga väike ning sellega ei kaasne

õhukvaliteedi piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

13.4. Radoonioht Eesti geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) andmetel jääb ala pinnase

radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale.

Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid

vastavalt EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

13.5. Insolatsioonitingimused Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib

Euroopa standard EVS-EN 17037 "Päevavalgus hoonetes". Standardi kohaselt tuleb

detailplaneeringu staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides

oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse

pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalad paiknevad hoonestamata maa-alal. Insolatsiooni tagamise võimalus

on detailplaneeringu koostamise ajal kontrollitud programmiga Archicad 28.

13.6. Energiatõhusus Planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ .

14. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1

nimetatud olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri

maardlate nimistus olevad maardlad.

15. VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID Planeeringuala asub Viljandi vanalinna muinsuskaitseala (reg. 27010) kaitsevööndis.

Planeeringualal ei paikne muinsuskaitsealuseid riiklikke üksikmälestisi.

15/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

Detailplaneeringu koostamiseks on koostatud „Viljandis kinnistu C.R.Jakobsoni tn 45b

Muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks“, koostaja Projektikoda OÜ,

arhitekt Kalle Kadalipp, töö nr 2026-01-09. Muinsuskaitse eritingimustega on määratud

eritingimused planeeringualale detailplaneeringu koostamiseks.

16. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED

16.1 Üldnõuded 16.1.1. Planeerimis- ja projekteerimistööd tuleb vastavalt seaduses nõutud ulatusele

kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

16.1.2. Planeeritaval maa-alal kavandatavateks ehitustöödeks tuleb koostada nõuetekohane

projekt.

16.1.3. Arheoloogiline uurimine kaeve- ja ehitustöödel ei ole nõutav. Kuna planeeringuala

asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, tuleb pinnasetöödel arvestada

kultuuriväärtuslike leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teavitama leiust Muinsuskaitseametit.

16.1.4. Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende kooskõlastamisest.

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni viie

aasta võrra.

16.2 Nõuded hoonetele 16.2.1 Planeeringu maa-alale kasutussihtotstarbega korterelamu maa, on lubatud ehitada kuni

kaks eraldiseisvat hoonet (elamu ja abihoone).

16.2.2 Uute hoonete arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning

sobituma ümbritseva hoonestusega

16.2.3 Kasutada tuleb kvaliteetseid ja naturaalseid traditsioonilisi ehitusmaterjale.

Traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei tohi kasutada

16.2.4 Planeeringu maa-alale rajatavate hoone(te) ehitisealuse pinnale piirsuuruse määramine

ei ole muinsuskaitse seisukohalt vajalik kuna krundi hoonestamist piiravad uuselamu

kavandamisel muud planeeringutingimused nagu liikluskorraldus, tehnovõrkude paiknemine,

eluruumide insolatsiooni tagamine, hoone eluruumide orientatsiooni planeerimine,

naabrusõigused jmt. Soovituslik ehitisealune pind jääb kehtiva detailplaneeringuga määratud

250 m2 ümbrusse.

16.2.5 Planeeringu maa-alale rajatava peahoone harjajoone või parapeti kõrgus kavandada

kuni 8,5 m Rajatava abihoone lubatud kõrgus on kuni 4 m.

16.2.6 Lubatud hoone korruselisus on kaks maapealset korrust ja keldrikorrus.

16.2.7 Peahoone lubatud katuse tüüp on lamekatus või viilkatus. Abihoone katuse lahendus

peab sobituma asukohta arhitektuurselt, katuse tüübile ja kaldele erinõudeid ei seata.

16.2.8 Hoonete värvilahendus näha ette traditsiooniliste toonidega. Vältida domineerivalt

erksaid värvilahendusi

16.3 Nõuded rajatistele 16.3.1. Valgustid ning muu inventar peab sobituma ehitatavate hoonete arhitektuurse

lahendusega.

16.3.2. Teede ja platside kavandamisel kasutada võimalikult suures ulatuses naturaalseid

teekattematerjale nagu graniitsõelmed, graniitkillustik ja looduslik kivi, parkimisaladel on

lisaks lubatud ka betoonkivi ja murukivi. Asfaltkate on erandkorras lubatud vaid juurdepääsu-

ja manööverdusteedel.

16.3.3. Juurdepääs C.R.Jakobsoni tänavalt jätta avatuks.

16/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

16.3.4. Naaberkruntidega omavahelise piirde rajamisel tuleb piirde materjalis ja

rajamiskõrguses kokku leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel asjaõigusseaduses

sätestatust. Piirde lahendus anda Muinsuskaitseametiga kooskõlastatava ehitusprojekti

koosseisus.

16.3.5. Projekteeritavad tehnovõrgud tuleb ette näha maa-alustena. Säilitatavate puude

juurestiku kaitsealal rajada maa-alused tehnovõrgud kinnisel meetodil.

16.4 Nõuded haljastusele 16.4.1. Nõudeid haljastuse säilitamisele või rajamisele ei seata

17. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED

17.1. Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused 17.1.1. Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel

tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest

tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta

ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga

ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu

ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on

kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas

teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde

alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde

lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks

vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

17.1.2. Tehnovõrkude kitsendused Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on

määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja

Keskkonnaministri 16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi

ulatus“

Olemasolevatele planeeringualale jäävatele teisi isikuid teenindavatele tehnovõrkudele

kaugküttetorustik ja elektri maakaabelliin rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses.

17/17

Viljandis kinnistu Jakobsoni tn 45b DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2026-01-09

18. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002

Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad

projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele

mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale;

• Tagada keskkonna korrashoid.

19. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.

Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele.

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb vajadusel huvitatud isikul Viljandi Linnavolikogu

määruse (vastu võetud 28.12.2023 otsus nr 44) „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ alusel

sõlmida linnavalitsusega haldusleping detailplaneeringus ette nähtud rajatiste ja kõigi teiste

rajatiste, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks

vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud, väljaehitamiseks.

Koostas

Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917