Vastus EHR- Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Tallinn-Tapa 115-118,2 km Soodevahe ajutine estakaad ehitusloa taotlus, menetlus nr 541413

RAIL BALTICA HARJUMAA

PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU V

ETAPI EHITUSTÖÖD SOODEVAHE

LIIKLUSSÕLMES

Tööprojekt

töö nr S2363

Projekteerijad Aleksandr Olõkainen Diplomeeritud teedeinsener tase 8

Vladimir Keiv Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7

Vastutavad spetsialistid Georgi Berlin Volitatud teedeinsener, tase 8

Vladimir Keiv Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7

Tellija Rail Baltic Estonia OÜ

Tellija esindajad Kevin Käo

Omanikujärelevalve Esprii OÜ

Omanikujärelevalve insener Oleg Lužetski

Tallinn 2026

Töö nr 2363 Rail Baltica Soodevahe liiklussõlm Seletuskiri

AS TREF NORD

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................. 1

1 ÜLDOSA ........................................................................................................... 3

1.1 Lähteandmed ............................................................................................. 3

1.2 Normdokumendid ...................................................................................... 3

1.2.1 Seadused ja määrused ........................................................................ 3

1.2.2 Standardid .......................................................................................... 3

2 SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4

2.1 Olemasolev olukord ................................................................................... 4

2.2 Kavandatav tegevus .................................................................................... 5

3 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................... 5

3.1 Sildeehitis .................................................................................................. 5

3.2 Vaiad ......................................................................................................... 5

3.3 Rostvärk .................................................................................................... 6

3.4 Ehitustegevuse etappide kronoloogiline järjekord ......................................... 6

3.4.1 I etapp ................................................................................................ 6

3.4.2 II etapp ............................................................................................... 6

3.4.3 III etapp .............................................................................................. 7

3.5 Ehitustegevuse I etapp ................................................................................ 7

3.5.1 Juurdepääsuteede ja ehitusplatsi rajamine tulevase estakaadi kõrvale ... 7

3.5.2 Liikluse sulgemine I peateel ja ümbersuunamine II peateele ................... 7

3.5.3 Pealisehitise demonteerimine ja ballasti eemaldamine estakaadi ulatuses

7

3.5.4 Kontaktvõrgu ajutine nihutamine .......................................................... 8

3.5.5 Vaiade puurimine ................................................................................ 8

2(12)

3.5.6 Sulundseina rajamine I ja II peatee vahele ............................................. 8

3.5.7 Vaiapeade väljakaeve ja piikamine ........................................................ 8

3.5.8 Rostvärkide rajamine vaiapaaride peale ................................................ 9

3.5.9 Keemiliste ankrute paigaldamine ja inventarsilla monteerimine .............. 9

3.5.10 Rööbastee rajamine inventarsillale, kontaktvõrgu taastamine ................ 9

3.5.11 Liikluse avamine I peateel .................................................................... 9

3.6 Ehitustegevuse II etapp ............................................................................... 9

3.6.1 Liikluse sulgemine II peateel................................................................. 9

3.6.2 Pealisehitise demonteerimine ja ballasti eemaldamine .......................... 9

3.6.3 Väljakaeve truubi CU0380 ja tunneli BR0060 piirkonnas ....................... 10

3.6.4 Truubi ja tunneli raudbetoonkehandi rajamine ..................................... 10

3.6.5 Raudtee muldkeha taastamine ........................................................... 11

3.6.6 II peatee pealisehitise taastamine ...................................................... 11

3.6.7 Liikluse avamine II peateel ................................................................. 11

3.7 Ehitustegevuse III etapp ............................................................................ 11

3.7.1 Liikluse sulgemine I peateel ............................................................... 11

3.7.2 Pealisehitise demonteerimine estakaadilt ........................................... 11

3.7.3 Estakaadi demonteerimine ................................................................ 11

3.7.4 I peatee muldkeha taastamine ........................................................... 11

3.7.5 I peatee pealisehitise taastamine ....................................................... 12

3.7.6 Liikluse avamine I peateel .................................................................. 12

3(12)

1 ÜLDOSA

Käesolev tehnoloogiaprojekt on koostatud AS TREF Nord poolt ja on ehituse

töövõtulepingu NR 2025-K047 (edaspidi „Leping“), mis on sõlmitud OÜ Rail Baltic Estonia

(edaspidi „Tellija“) ja AS TREF Nord (edaspidi „Töövõtja“) vahel, projektdokumentatsiooni

osa.

1.1 Lähteandmed

Tehnoloogiaprojekti lähteandmeteks on Lepingu Lisa 2 – Tehniline kirjeldus, Lisa 3 –

Raudtee tehniline kirjeldus, Lisa 4 – Teetööde tehniline kirjeldus ja eritingimused, Lisa 5 –

Tellija Projektdokumentatsioon koos nende lisadega. Projekti koostamisel on lähtutud

IDOM Consulting, Engineering, Architecture, SAU poolt koostatud põhiprojektist Master

Design – DPS3 – Construction Object BR0060_V2-Railway tunnel Soodevahe, töö nr

RBDTD-EE-DS2-DPS3-04.

Paralleelselt tehnoloogiaprojektiga koostatakse Lepingu raames tööprojekti.

Tehnoloogiaprojekti lahendused ja sõlmed lahendatakse paralleelselt tööprojektiga.

1.2 Normdokumendid

Projekteerimisel on järgitud ja ehitusel tuleb juhinduda järgnevatest

normdokumentidest:

1.2.1 Seadused ja määrused

1. Ehitusseadustik. Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015;

2. Nõuded ehitusprojektile. MTM määrus nr 97, vastu võetud 17.07.2015;

3. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded. MTM määrus nr 2, vastu võetud 09.01.2020;

4. Tee projekteerimise normid. MTM määrus nr 106, vastu võetud 05.08.2015;

5. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. MTM määrus nr 101, vastu võetud 03.08.2015;

6. Raudtee tehnokasutuseeskirjad. Lisa 3 Ehitusgabariidi rakendamise juhend.

1.2.2 Standardid

1. EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

2. EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;

4(12)

3. EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul;

4. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;

5. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus;

6. EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2: Sildade liikluskoormused;

7. EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele;

8. EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele;

9. EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad;

10. EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. Konsolideeritud tekst - projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad. Arvutus ja detailiseerimisreeglid;

11. EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine;

12. EVS-EN 1536:2010+A1:2015 Geotehnilise eritöö teostamine. Puurvaiad;

13. EVS-EN 206:2014+A1:2016. Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus;

14. EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid;

15. EVS-EN 10080:2006. Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted;

16. Tüüpprojekt nr 2176/2000. Гипротраспуть. 2001;

17. GOST 9238-2013 „Raudtee ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“.

2 SISSEJUHATUS

2.1 Olemasolev olukord

Rail Baltica tunnel BR0060 ja truup CU0380 on kavandatud rajada riigitee nr 11290 ja

Tallinn-Tapa raudtee alla. Riigitee nr 11290 on kaherealine 1+1 maantee,

kiirusepiiranguga 70 km/h. Tallinn-Tapa raudtee, lõik Ülemiste (112,4 km) – Lagedi (119,5

km) on kahe rööpapaariline. Tunneli BR0060 ja truubi CU0380 lõigus kulgevad riigitee ja

raudtee paralleelselt teine teisele.

5(12)

2.2 Kavandatav tegevus

Rongiliikluse katkematuks toimimiseks raudteega ristuva BR0060 tunnelisektsiooni ja

CU0380 truubisektsiooni ehitamise perioodiks on kavandatud rajada ajutine neljaavaline

estakaad kogupikkusega 70 meetrit (16,2+16,2+18,8+18,8 meetrit). Pärast estakaadi

valmimist saab selle all truubi ja tunneli ehitusega samaaegselt toimida rongiliiklus silla

peal. Ehitustegevus on jagatud kolmeks etapiks ja on üksikasjalikumalt lahti seletatud

peatükis 3.4.

3 PROJEKTLAHENDUS

Estakaad kogupikkusega 70 meetrit koosneb neljast sektsioonist (inventarsillast)

pikkustega 16.2, 16.2, 18.8 ja 18.8 meetrit. Ajutine rajatis paigaldatakse puurvaiadele.

Vaiapaaride peale rajatakse monoliitraudbetoonist rostvärk. Inventarsild kinnitatakse

keemiliste ankrutega rostvärki külge.

Estakaadi lahendus koos joonistega on esitatud põhiprojektis, töö nr 2363. Käesolevas

tehnoloogiaprojektis on toodud peamiste konstruktsioonide kirjeldus.

3.1 Sildeehitis

Inventarsild on projekteeritud Гипротранспуть (Giprotransput) tüüpprojekti

Nr 2176/2000 järgi. Sildeehitise konstruktsioon koosneb kahest terasest peakandurist ja

vahesidemetest, arvutusskeem – lihttala. Estakaadi projektkiirus on reisirongide puhul

120 km/h ja kaubarongide puhul 30 km/h.

Eristatakse kaks sektsiooni, ES1 pikkusega 16.2 ja ES2 pikkusega 18.8 meetrit.

Sektsiooni ES1 tala kõrgus on 1230 mm ja ES2 tala kõrgus on 1430 mm, seina paksus

12 mm. Ülemine ja alumine vöö on servades paksusega 25 mm ja ava keskelt 40 mm.

3.2 Vaiad

Inventarsild kinnitatakse raudbetoonist rostvärkile, mis toetub vaiadele. Vaiade läbimõõt

on 880 mm. Vaiade pikkus on 7,3 meetrit. Betoon C30/37 XC2, sarruskarkass B500B.

Vaiad süvistatakse pae sisse, ankurdussügavus 2600mm. Vaiasid on kokku 10 tk. Põhja-

lõuna suunalised vaiade teljed on nimetatud vastavalt Tallinna poolt Tapa poole liikudes

6(12)

numbritega 1 kuni 5. Piki raudtee telge asetsevate vaiade teljed on nimetatud vastavalt

põhjapoolne telg tähega A ja lõunapoolne telg tähega B.

3.3 Rostvärk

Invetarsild kinnitatakse raudbetoonist rostvärkile. Rostvärki funktsiooniks on kanda üle

sildeehitise koormused edasi vaiadele. See kannab kogu sildekonstruktsiooni omakaalu

kui ka alaliskoormust. Tegu on monoliitraudbetoonkonstruktsiooniga. Betooni

tugevusklass on C30/37, sarrus B500B.

3.4 Ehitustegevuse etappide kronoloogiline järjekord

3.4.1 I etapp

Toimub ajavahemikus 06.04 kuni 21.05.2026. Teostatavad tööd:

• Juurdepääsuteede ja ehitusplatsi rajamine tulevase estakaadi kõrvale

• Liikluse sulgemine I peateel ja ümbersuunamine II peateele

• Raudtee pealisehitise demonteerimine ja ballasti eemaldamine estakaadi

ulatuses (ca 100-meetrine lõik)

• Kontaktvõrgu ajutine nihutamine

• Vaiade puurimine

• Sulundseina rajamine I ja II peatee vahele

• Vaiapeade väljakaeve ja piikamine

• Röstvärkide rajamine vaiapaaride peale

• Keemiliste ankrute paigaldamine ja inventarsilla monteerimine

• Rööbastee rajamine inventarsillale, kontaktvõrgu taastamine

• Liikluse avamine ja ümbersuunamine I peateele

3.4.2 II etapp

Toimub ajavahemikus 22.05 kuni 24.09.2026. Teostatavad tööd:

• Liikluse sulgemine II peateel

• Raudtee pealisehitise demonteerimine ja ballasti eemaldamine

• Väljakaeve truubi CU0380 ja tunneli BR0060 piirkonnas

• Truubi ja tunneli raudbetoonkehandi rajamine

7(12)

• Raudtee muldkeha taastamine II peatee all

• II peatee pealisehitise taastamine

• Liikluse avamine II peateel

3.4.3 III etapp

Toimub ajavahemikus 25.09 kuni 10.10.2026. Teostatavad tööd:

• Liikluse sulgemine I peateel

• Pealisehitise demonteerimine ja ballasti eemaldamine

• Inventaarsilla demonteerimine

• I peatee muldkeha taastamine

• I peatee pealisehitise taastamine

• Liikluse avamine I peateel

3.5 Ehitustegevuse I etapp

3.5.1 Juurdepääsuteede ja ehitusplatsi rajamine tulevase estakaadi kõrvale

Ettevalmistustöödeks rajatakse tulevase estakaadi juurde juurdepääsuteed, millel

tehnika ja materjalid liikuda saavad. Estakaadi kõrvale terve rajatise ulatuses rajatakse

ajutine ehitusplats, millel ekskavaator, vaiamasin, kraana jm masinad tulevikus

töötavad. Ehitusplatsi alumine kiht ehitatakse kohalikust väljakaevepinnasest (moreen)

ja platsi pealisehitis koosneb killustiku fr 32/64 ja killustiku fr 16/32 kihtidest.

Kandevõime suurendamiseks kasutatakse kiilumiseks killustik fr 4/16. Tööd ei satu

ehitusgabariiti ning ei sega rongiliiklust. Praeguse kraavi asemele paigaldatakse truup

läbimõõduga 400 mm. Töömaa ala piiratakse aedadega.

3.5.2 Liikluse sulgemine I peateel ja ümbersuunamine II peateele

Rongiliiklusele suletakse Tapa-Tallinn suunaline I peatee, suunates kogu liiklus Tallinn-

Tapa II peateele. I peateel lülitatakse välja kontaktvõrk. II peateel lülitatakse kontaktvõrk

välja tulevaste öisete akende ajal.

3.5.3 Pealisehitise demonteerimine ja ballasti eemaldamine estakaadi ulatuses

Teostatakse rööbastee demonteerimine ca 100 meetrisel lõigul. I tee rööbaste

maandatakse, pikkrööpad lõigatakse läbi kolmest kohast ning ladustatakse rööbastee

vahele töömast väljas. KB65 betoonliiprite eemaldamiseks kasutatakse lintekskavaatorit

8(12)

ning liiprid ladustatakse raudtee äärde. Ballasti eemaldamist teostatakse

lintekskavaatoriga ja ladustatakse töömaal selleks eraldatud kohas.

3.5.4 Kontaktvõrgu ajutine nihutamine

Kontaktvõrgu kaablid nihutatakse võimalikult masti lähedale, et tekitada võimalikult suur

tööruum vaiade puurimiseks, sulundseina rajamiseks ja inventarsilla monteerimiseks.

Töö teostatakse öises aknas, kuna töö satub ehitusgabariiti. Kontaktvõrgu tööd on

põhjalikumalt kirjeldatud GoTrack OÜ poolt koostatud tööprojektis, töö nr

GT213_TP_v02.

3.5.5 Vaiade puurimine

Vaiad puuritakse KC tehnoloogia järgi.

Töö jääb ehitusgabariiti, mistõttu teostatakse vaiade ehitus öiste akende ajal. Eeldatavalt

on öised aknad 5-6 tunni pikkused. Selle aja jooksul on võimalik paigaldada üks kuni kaks

vaia. Kokku on paigaldada 10 vaia.

Töid alustatakse telje A vaiade puurimisega. Seejärel puuritakse telje B vaiad. Telje B

vaiade puurimine ei jää ehitusgabariiti, mistõttu saab seda teostada päevasel ajal.

Ohutuse tagamiseks kasutatakse signalisti, kes hoiatab objektil töötavaid inimesi

läheneva rongi eest.

3.5.6 Sulundseina rajamine I ja II peatee vahele

Toimiva raudtee muldkeha varisemise vältimiseks rajatakse kahe raudtee vahele

ligikaudu 100 meetri pikkusel lõigul, kogu estakaadi ulatuses, sulundsein. Sulundseina

rajav ekskavaator jääb ehitusgabariiti, mistõttu töö teostatakse töö öiste akende ajal. Töö

teostamisele kulub ligikaudu viis ööd.

3.5.7 Vaiapeade väljakaeve ja piikamine

Raudtee muldkeha väljakaeve teostatakse ligikaudu 2,5 meetri sügavusele. Väljakaevet

teostatakse osaliselt paralleelselt sulundseina rajamisega. Lammutatakse vaiapead.

Vaiapeade piikamist teostatakse käsipiikamise teel. Suuri mehhanisme ja seadmeid, mis

võivad sattuda ehitusgabariiti ei ole kavas rakendada.

9(12)

3.5.8 Rostvärkide rajamine vaiapaaride peale

Röstvärgid rajatakse kohapeal monoliitraudbetoonist. Betooni tugevusklass on C30/37,

sarrus B500B. Raketisena kasutatakse kergkilpe, mida on võimalik käsitsi paigaldada

tõstetehnikat rakendamata. Betoonivalu ajal võib ehitusgabariiti sattuda betoonipumba

nool, kuid töövõtja on sellega arvestanud ja rakendab lisameetmeid, et seda ei juhtuks.

Maha on märgitud piir, millest betoonipumba nool ei tohi üle minna. Tööde ajal on väljas

signalist, kes jälgib rongiliiklust ning teavitab rongi lähenemisest koheselt platsil viibivaid

inimesi ja veendub, et ükski objektil töötav masin ega inimene ei viibiks ehitusgabariidis.

3.5.9 Keemiliste ankrute paigaldamine ja inventarsilla monteerimine

Röstvärkidele paigaldatakse keemilised ankrud. Seejärel monteeritakse inventarsild

kraanaga. Kraana (Liebherr 1300 või sarnane) läheneb mööda juurdepääsuteed ning

tõstab silla sektsioonid ükshaaval üle kontaktvõrgu ühe liigutusega paika. Töö satub

ehitusgabariiti, mistõttu estakaadi monteerimist teostatakse öiste akende ajal.

Monteerimistöödeks tellitakse kaks akent.

3.5.10 Rööbastee rajamine inventarsillale, kontaktvõrgu taastamine

Estakaadile rajatakse rööbastee, kasutades selleks olemasolevaid rööpaid R65.

Pealisehitis on teostatud puitprussidega 220x260x3250, okaspuu, immutusklass UC4.

3.5.11 Liikluse avamine I peateel

Rongiliiklus suunatakse Tallinn-Tapa niidile I peateele.

3.6 Ehitustegevuse II etapp

3.6.1 Liikluse sulgemine II peateel

Rongiliiklusele suletakse Tallinn-Tapa suunaline II peatee suunates kogu liiklus Tapa-

Tallinn I peateele. II peateel lülitatakse välja kontaktvõrk. I peateel lülitatakse kontaktvõrk

välja tulevaste öiste akende ajal.

3.6.2 Pealisehitise demonteerimine ja ballasti eemaldamine

Teostatakse rööbastee demonteerimine ca 100 meetrisel lõigul. II tee rööbaste

maandatakse, pikkrööpad lõigatakse läbi kolmest kohast ning ladustatakse rööbastee

vahele töömast väljas. KB65 betoonliiprite eemaldamiseks kasutatakse lintekskavaatorit

10(12)

ning liiprid ladustatakse raudtee äärde. Ballasti eemaldamist teostatakse

lintekskavaatoriga ja ladustatakse töömaal selleks eraldatud kohas.

3.6.3 Väljakaeve truubi CU0380 ja tunneli BR0060 piirkonnas

Väljakaevet teostatakse raudbetoonkehandite rajamiseks vajalikus mahus. Väljakaeve

estakaadi läheduses toimub ehitusgabariidis, mistõttu teostatakse töö öistes akendes.

Mehhanisaatorit instrueeritakse pidama silmas kontaktvõrku ja sellega seonduvaid

kõrguspiiranguid. Väljakaevet teostatakse ekskavaatoriga ning materjali väljavedu

teostatakse haagisega traktoritega. Vajadusel kasutatakse paekivi piikamiseks ja tunneli

projektsügavuse saavutamiseks hüdrovasaraga ekskavaatorit. Töövõtja on arvestanud

kaevetööde järel kaevikusse koguneda võiva veega, mis pumbatakse pumpadega läbi

settetiigi Soodevahe peakraavi. Raudtee muldkeha kõrval on kaks kaablit, mis

kaevatakse välja, kaitstakse poolitatava kaablikaitsekõriga ning asetatakse

ehitustegevuse eest ära kontaktvõrgupostide äärde. Eelnevalt paigaldatud D400 truup

kaevatakse tunneli ja truubi ehituseks vajalikus mahus välja ning vesi suunatakse

truubiga ümber kaeviku. Truubi ja tunneli rajamiseks vajalikus mahus eemaldatakse

sulundseinad. Töö toimub ehitusgabariidis, mistõttu teostatakse see öiste akende ajal.

Väljakaeve ala vahetusse lähedusse jääb kontaktvõrgu post nr 91. Kaeviku nõlvade ohutu

kalde tagamiseks ja posti nr 91 säilitamiseks paigaldatakse posti ümber terves ulatuses

sulundseinad.

3.6.4 Truubi ja tunneli raudbetoonkehandi rajamine

Soodevahe truubi ja tunneli raudbetoonkehandite rajamist teostatakse estakaadi all,

rongiliiklust häirimata. Töövõtja võtab kasutusele mitmed meetmed, et tagada ohutu ja

sujuv rongiliiklus. Raudtee piiratakse vähemalt estakaadi pikkuses aiaga, et vältida

raudtee ületamist tööliste ja ehitusmasinate poolt. Ajutised raudtee ülesõidud ei ole

kavandatud. Estakaadi alla luuakse käiguteed, millega on võimalik raudtee alt läbi

pääseda. Samuti on kasutusel signalist, kes jälgib rongiliiklust ning teavitab rongi

lähenemisest koheselt platsil viibivaid inimesi ja veendub, et ükski objektil töötav masin

ega inimene ei viibiks ehitusgabariidis.

11(12)

3.6.5 Raudtee muldkeha taastamine

Raudbetoonkehandite ümbrus täidetakse mineraalsest materjalist täitepinnasega.

Raudtee muldkeha rajatakse kihiti geovõrkudega armeeritud kruuspinnasega, vastavalt

EVR poolt aktsepteeritavale tehnilisele lahendusele. Raudtee muldkeha taastamise

tehnoloogia kooskõlastatakse EVR-ga.

3.6.6 II peatee pealisehitise taastamine

II peatee raudtee pealisehitis taastatakse vastavalt raudtee projektile.

3.6.7 Liikluse avamine II peateel

Liiklus suunatakse II peateele.

3.7 Ehitustegevuse III etapp

3.7.1 Liikluse sulgemine I peateel

Rongiliiklusele suletakse Tallinn-Tapa suunaline I peatee, suunates kogu liiklus Tapa-

Tallinn II peateele. I peateel lülitatakse välja kontaktvõrk. II peateel lülitatakse

kontaktvõrk välja tulevaste öiste akenda ajal.

3.7.2 Pealisehitise demonteerimine estakaadilt

Estakaadile rajatud raudtee pealisehitis demonteeritakse.

3.7.3 Estakaadi demonteerimine

Estakaadi terves pikkus taastatakse tõstetöödeks ehitusplats. Kraana (Liebherr 1300 või

sarnane) läheneb mööda juurdepääsuteed ning tõstab silla sektsioonid ükshaaval üle

kontaktvõrgu ühe liigutusega ehitusplatsile tagasi. Tööd jäävad ehitusgabariiti ning

teostatakse öiste akende ajal. Tööde teostamisele kulub kaks ööd.

3.7.4 I peatee muldkeha taastamine

Raudbetoonkehandite ümbrus täidetakse mineraalsest materjalist täitepinnasega.

Raudtee muldkeha rajatakse kihiti geovõrkudega armeeritud kruuspinnasega, vastavalt

EVR poolt aktsepteeritavale tehnilisele lahendusele. Raudtee muldkeha taastamise

tehnoloogia kooskõlastatakse EVR-ga.

12(12)

3.7.5 I peatee pealisehitise taastamine

I peatee raudtee pealisehitis taastatakse vastavalt raudtee projektile.

3.7.6 Liikluse avamine I peateel

Rongiliiklus taastatakse algsele kujule, kasutuses I ja II peatee.

1

2

3

4

5

A B

A B

I

I

e-post: [email protected] Tel. 634 94 00, Faks 634 94 11 Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, Harjumaa 75325 Reg. nr 10217746

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

STAADIUM

VAST.SPETS

PROJEKTIJUHT

TÖÖ NUMBER

TEOSTAS

JOONIS

INSENER

TELLIJA

LEHT FORMAAT

TS-4-01

Soodevahe ajutine raudtee estakaad Asendipaan

1:500

25.03.2026

2363 PP

Rail Baltic Estonia OÜ

Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu V etapi ehitustööd

Soodevahe liiklussõlmes J.Kožanov G.Berlin A.Olõkainen

A2

Rail Baltic eriplaneeringu ala piir

Märkused: 1. Kõrgused on antud EH2000 süsteemis; 2. Kõik koordinaadid L-EST97 süsteemis

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Endla tn 10a

10142, Tallinn, Harju maakond

Teie 01.04.2026

Meie 13.04.2026 nr 7.1-2/26/5567-2

Ehitusloa eelnõu nr 2611271/03290

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Soodevahe küla

ehitusloa eelnõu (menetlus nr 541413).

Ehitusluba antakse välja Soodevahe ajutine estakaad (EHR kood 221504788) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on „Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu V etapi ehitustööd

Soodevahe liiklussõlmes - Soodevahe ajutine raudtee estakaad“ projekt (projekteerija Aktsiaselts

TREF Nord, töö nr S2363).

Ehitusloa aluseks oleva projektiga on planeeritud Soodevahe ajutine raudtee estakaad riigitee nr

11290 Tallinna-Lagedi tee km 7,41-7,48 kaitsevööndisse ja riigitee alusele maale rajatisi ei

kavandata.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

Aktsiaselts TREF Nord tööle nr S2363.

Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult Soodevahe ajutine estakaad (EHR kood

221504788) rajatis ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 11290 teelõik km 6,70-7,80 on Tallinna-Lagedi km 6,7-7,8 Soodevahe viadukt (RB OR0070) ehitusobjekt 2026 aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Kui kasutatava tehnika kõrgus ületab 35 meetrit maapinnast, tuleb enne tööde alustamist tellida Lennuliiklusteeninduse AS-ilt ([email protected]) aeronavigatsiooniline ekspertiis, mis hindab objektide mõju lennuprotseduuridele. Lisaks – kui ehitustehnika kõrgus ulatub üle 20 meetri, palun tehnika kõrgusest ja kasutamise ajast teavitada lennujaama käitajat – [email protected].

3. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed

2 (2)

ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.

6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

7. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine.

8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet

ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

antud, siis palume Transpordiamet kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Laur Kõiv

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Tiitelleht

Seletuskiri

Asendiplaan

Laur Kõiv

55901417, [email protected]