Kiri

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

1/17

SELETUSKIRI

Sisukord 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................. 2

1.2 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 2

1.2.1 Ehitise asukoht .......................................................................................................................... 2

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus .............................................................................................................. 2

1.2.3 Projekteerijad ........................................................................................................................... 2

1.3 ALUSDOKUMENDID ................................................................................................................. 3

1.3.1 Lähteandmed ............................................................................................................................ 3

1.3.2 Normdokumendid...................................................................................................................... 3

2 ASENDIPLAAN ........................................................................................................................ 4

2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 4

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus .......................................................................................................... 4

2.2 OLEMASOLEV ............................................................................................................................ 4

2.2.1 Paiknemine ............................................................................................................................... 4

2.2.2 Olemasolevad ehitised .................................................................................................................... 5

2.2.3 Olemasolev reljeef ..................................................................................................................... 5

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus ........................................................................................................... 5

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed.................................................................... 5

2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS ..................................................................................................... 5

2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus ....................................................................................................... 5

2.3.2 Ehitusetapid .............................................................................................................................. 5

2.4. VERTIKAALPLANEERING ......................................................................................................... 5

2.4.1 Vertkaalplaneerimise lähteandmed .............................................................................................. 5

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus ............................................................................................................. 5

2.4.3 Sadevee käitlemine ............................................................................................................... 5

2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ........................................................... 5

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil .......................................................................................... 5

2.5.2 Parkimine ................................................................................................................................. 5

2.6 TEED JA PLATSID ...................................................................................................................... 6

2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ............................................................................................. 6

2.7.1 Projekteeritud haljastus .............................................................................................................. 6

2.7.2 Piirded ja väravad ...................................................................................................................... 8

2.7.3 Jäätmekäitlus ............................................................................................................................ 9

2.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED .......................................................................................... 10

3. ARHITEKTUUR .................................................................................................................... 10

3.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................... 10

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................................................ 10

3.1.2 Alusdokumendid ..................................................................................................................... 10

3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS ............................................................................................ 10

3.2.1 Arhitektuuri üldkontseptsioon................................................................................................... 10

3.2.2 Energiatõhusus ja sisekliima ..................................................................................................... 11

3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED ................................................................. 11

3.3.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid................................................................. 11

3.3.4 Trepid, pandused ..................................................................................................................... 11

3.3.6 Katus, katuslagi ....................................................................................................................... 11

3.3.7 Välisseinad ............................................................................................................................. 11

3.3.8 Avatäited ............................................................................................................................ 11

3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED ............................................................................................... 12

4 SISEARHITEKTUUR .............................................................................................................. 12

5 TEHNOSÜSTEEMID............................................................................................................... 12

5.2. Vesi, kanalisatsioon ..................................................................................................................... 12

5.3. Ventilatsioon ............................................................................................................................... 12

5.4. Küte ........................................................................................................................................... 12

5.5. Elektrivarustus ............................................................................................................................ 12

5.6. Nõrkvool ..................................................................................................................................... 13

6 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................ 13

8. Teadmiseks omanikule: .................................................................................................................. 17

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

2/17

1 ÜLDOSA

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitise asukoht

Projekteeritava hoone asukoht on Tartu maakonnas, Kambja vallas, Õssu külas, Tiigi tee 2 , , kat nr 34801:006:0499. Kinnistu paikneb Mullutu küla põhjapiiril, Kuressaare-Kihelkonna-Veere maantee ääres.

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus

Projekt käsitleb uue laohoone püstitamist Tiigi tee 2 kinnistul. Projektiga on kinnistule ette nähtud laohoone kontoriruumidega. Hoone seinad kaetakse mitmekihiliste soojustusega kergpaneelidega ja katus soojustusega kergkonstruktsioonis.

1.2.3 Projekteerijad

 Arhitektuur, asendiplaan, tuleohutus

OÜ Buune Projekt, registrikood 11128163, EP0001771 Saariku, Hageri küla, Kohila vald Tel. +372 520 4371 Juhan Põld

 Konstruktiivne osa

Bueno OÜ Tel. 5090097. Vallo Goroško

 Vesi ja kanalisatsioon BIM Projekt OÜ [email protected] Tel 56865015 Liina Taits

 Teekatted, vertikaalplaneerimine Road-Expert OÜ Reg kood 14449962 Tel +372 5665 0034 [email protected] Meelis Kreevan

 Gaasivarustus

Aleks-Projekt OÜ Ääsi tn 8, 50109 Tartu linn, Tartu maakond [email protected] Alar Loigu

 Elektripaigaldis OÜ Elsaro Lepa tn 3, 65610 Võru linn, Võru maakond [email protected] Ott Oras

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

3/17

1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 Lähteandmed

- Kambja vallavalitsuse projekteerimistingimused nr 2511802/07233, 19.11.2025. - Tiigi tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering, veebruar 2012, OÜ Moreen, töö nr DP-01-012 - Geodeetiline alusplaan, Geodeesia OÜ, 03.02.2026, töö nr GE-4673/1 - Tellija lähteülesanne

1.3.2 Normdokumendid

Seadused: “Ehitusseadustik“ RT I 05.03.2015 “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” RT I 1999, 60,616 “Tuleohutuse seadus” RTI 2010, 24, 116 „Veeseadus“ RT I, 29.06.2022, 12. Määrused ja käskkirjad: “Nõuded ehitusprojektile” 17.07.2015 nr. 97 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63/11.12.2018 . Juhendmaterjalid: RYL- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded (MaaRYL 2010, Tarindi RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012). ET- kartoteek. Eesti ehitusalased normdokumendid (Eesti Ehitusteave kartoteeki väljastab AS Ehitusteave , registrikood 10312580); Eeskirjad: Kambja valla jäätmehoolduseeskiri. Standardid: Eesti EVS (Eesti Standardikeskus registrikood 80120020) poolt väljaantud ehitusvaldkonna standardid (vt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi interneti koduleheküljel antud standardite andmebaas) tähtsuse järjekorras. EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. EVS 812-3:2018– Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid. EVS 812-4:2018– Tööstus- ja laohoonete ning garaazide tuleohutusnõuded EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. EVS 906:2018 - Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. EVS-EN 16798-1:2019 - Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 EVS 846:2021 - Hoone kanalisatsioon EVS-EN 14654-1:2021 - Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid. Käitustegevuste haldamine ja kontroll. Osa 1: Üldnõuded EVS-EN 14654-2:2021 - Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid. Käitustegevuste haldamine ja kontroll. Osa 2: Rehabilitatsioon EVS 844:2022 - Hoonete kütte projekteerimine Koormused EVS-EN 1990:2002 / A1:2006 / AC:2010 + NA:2009 Eurokoodeks, Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS-EN 1991-1-1:2002 / AC:2009 + NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-1: Üldkoormused –

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

4/17

Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused EVS-EN 1991-1-2:2007 / AC:2009 + NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-2: Üldkoormused – Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 / AC:2009 + NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus EVS-EN 1991-1-4:2007 / A1:2010 + A1:2010 / NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 + AC 2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused EVS-EN 1991-1-7:2006/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused Vundamendid EVS-EN 1997-1:2005 / AC:2009 + NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine – Osa 1: Üldeeskirjad EVS-EN 1997-2:2007 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine Betoonkonstruktsioonid EVS-EN 1992-1-1:2005 / AC:2010 + NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS- EN 1992-1-2:2005 / AC:2008 + NA:2008 Eurokoodeks 2: Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid Komposiitkonstruktsioonid EVS-EN 1994-1-1:2006+NA:2007 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Isolatsioon EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest Ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse tehnilistest-, materjalide ja toodete kasutamist ja käsitlemist puudutavatest dokumentidest (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsetest kasutus- ja paigaldusjuhistest ning eeskirjadest ka juhul, kui projekti dokumentides puuduvad sellekohased viited). Hoonesisese müra kandumine välja takistatakse välisseinte konstruktsiooniga. Katusele projekteeritavad tehnoseadmed valitakse võimalikult madala müratasemega, arvestatakse ka seadmete müra peegeldumisega katuselt ja parapettidelt üles müra peegeldub üles ja parapeti vastu, mis tagab välja maksimaalse nõutava mürataseme.

2 ASENDIPLAAN

2.1 ÜLDANDMED

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Projektiga on kinnistule ette nähtud laohoone kontoriruumiga ning asendiplaaniline lahendus tehnosüsteemide liitumisega. 2.2 OLEMASOLEV

2.2.1 Paiknemine

Kinnistu paikneb Õssu külas Tartu edela külje all Viljandi maantee ääres. Projekteeritav hoone on paigutatud kinnistu loode külje äärde paralleelselt kinnistul asuva olemasoleva tööstushoonega paralleelselt.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

5/17

2.2.2 Olemasolevad ehitised

Olemasolevad ehitised EHR andmetel: Ehitis EHR kood ehitisealune pind Hoone (Tööstus- ja laohoone) 120659310 1196.4m2

2.2.3 Olemasolev reljeef

Krundi reljeef on suhteliselt tasane. Kõrgused krundi mõõdetud alal jäävad vahemikku 63.80 m kuni 64.40 m.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Kinnistul kasvab kaks pärna.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Juurdepääsutee kinnistule olemasolev tee, mis uuendatakse ja asfalteeritakse vastavalt teeehitusprojektile. Kinnistusisene parklaala kaetakse uue asfaltkattega. 2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS

2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Projekteeritav hoone saab paiknema olemasoleva tööstus- ja laohoonega paralleelselt, kinnistu loodeküljele, jättes kahe hoone vahele piisava manööverdusala veokitele.

2.3.2 Ehitusetapid

Hoone ehitatakse ühes etapis. 2.4. VERTIKAALPLANEERING

2.4.1 Vertkaalplaneerimise lähteandmed

Lähtutud on olemasolevatest maapinna ja tööstushoone põranda kõrgusmärkidest. Vertikaalplaneering vt projekti TL osa.

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Hoone põrand on projekteeritud olemasoleva tööstushoone põrandaga samale kõrgusele 64.40.

2.4.3 Sadevee käitlemine

Hoone katuselt kogutavad sadeveed juhitakse hoonesiseste torudega läbi hoone loode välisseina sülititega oma kinnistu haöljasalale Vertikaalplaneeringuga näidatud maapinnale langeva sadevee juhtimine hoonetest eemale kinnistu piires. Sademevete juhtimine naaberkinnistutele ei ole lubatud. 2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil

Lahendatud projekti TL osas.

2.5.2 Parkimine

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

6/17

Projektiga on ette nähtud 22 parkimiskohta, kaasarvatud üks inva parkimiskoht. Projekteeritava laohoone juures on 9 kohta koos inva parkimiskohaga ning olemasoleva tööstushoone juures 13 parkimiskohta. 2.6 TEED JA PLATSID Parkimis- ja laadimisala ning juurdepääsu tee ulatus vastavalt asendiplaanile ja projekti TL osale 2.6.1 Katendid Katendina paigaldatakse juurdepääsuteele ja parkimisalale asfalt. Vaata projekti TL osa. 2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

2.7.1 Projekteeritud haljastus

Projekteerimistingimustes ette nähtud sillutatud aladest vaba ala haljastatakse muruga. Haljasalale on ette nähtud istutada puud lähtudes detailplaneeringust: Tiigi tee äärsele haljasribale on ette nähtud Serbia kuused ning Tartu-Viljandi-Kolingi-Nõmme maantee äärsele haljasribale pärnad. Ameerika pärn Tilia americana 'American Sentry' Püramiidse kasvukujuga kitsa võraga puu. Tumerohelised lehed on sügisel erkkollased. Puu väga külmakindel. Talub hästi linnatingimusi ja on vähenõudlik.

Serbia kuusk Picea omorika Kuna istutatav ala on kitsas ja maa sees trassid lähedal, on valik vähese ruumivajadusega okaspuu kasuks. Erakordselt kitsavõraline kuusk. Noorena koonusjas, vanas eas sammasjas. Haljastuses ongi tema eeliseks kitsas sihvakas võra, mistõttu ta mahub väikesele pinnale, kus suudab oma teravatipulise siluetiga silma jääda. Okkad on kahevärvilised - pealt tumerohelised, alt valged. Käbikandvus algab noores eas. Pinnase suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkamaid muldi. Ei talu seisvat vett.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

7/17

Üldised kvaliteedi- ja miinimumnõuded istikutele  Peavad olema liigi- ja sordiehtsad - Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- ja

vormitüüpilised;  Istikud peavad olema nii terved ja tugevad , et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud;  Istikutele peab olema puukoolist tehtud vähemalt kolm korda juurehoolduslõikust;  Istikutel ei tohi olla oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust,

kahvelharusid, tüvest liiga lähestikku väljuvaid oksi, tüve- ja koorevigastusi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisel tekkinud kahjustusi, kahjureid, haigusi ega keerdjuuri.

Nõuded mullapalliga istikutele

 Juurestik peab olema tugev, õigesti hooldatud ja rohkelt harunenud;  Juurepall peab olema kompaktne ja hästi koos püsiv;  Istikute juurepall peab olema tasakaalus maapealse osa mõõtmetega, vastama istiku vanusele ja

liigi iseärasustele;  Kerge lõimisega mullas kasvanud juurepall on lisaks pakkekangale toestatud traatkorviga (

tsinkimata traatvõrk);  Lubatud on kõige rohkem kolm suuremat lõikehaava taime kohta;  Mullapalli sees ei tohi olla mitmeaastaseid umbrohtusid, vana istutusnõu ega lagunemata

pakkekangast;  Pakkematerjal peab olema selline, et see laguneks mullas vähemalt ühe aasta jooksul.

Nõuded mullapalliga lehtpuudele

 Puude istikud peavad olema ühe läbiva tüvega;  Tüvekõverus ei tohi olla üle 5cm 1,5 jm kohta;  Võras peab olema rohkelt elujõulisi ja leherikkaid oksi;  Põhioksal peavad olema vähemalt 3a külgoksad;  Viimane võrakujunduslõikus peab olema tehtud müümisele eelnenud kasvuperioodil;  Istik peab olema vähemalt 2x ümberistutatud;  Istikule on tehtud juurehooldust igal 3-4 a-l;  Istiku tüvi peab asetsema mullapalli keskel.

Nõuded istutamisele Istutusaugud tehakse vastavalt kasutatavate istikute mullapalli/juurepalli suurusele, viimase suurusest vähemalt 1/3 võrra suuremad. Augu põhi vormitakse tagurpidi kausi kujuliseks, et ära hoida vee kogunemist istutusaugu põhja. Koht, augupõhjas, kuhu asetatakse juurepall, tuleb tihendada, et ära hoida istutatud taime edasist mulla sisse vajumist. Puude istutusaugud tuleb enne istutamist kasta (vähemalt 50l vett istiku kohta). Istik tuleb istutada nii, et juurekael on 10-20mm ümbritsevast mullapinnast ülevalpool. Kui taim on paika pandud, avada looduslikust materjalist pakkekangas pealt ja külgedelt. Tehismaterjal eemaldada täielikult. Kastmisvee jaoks tuleb moodustada puu ümber pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1m. Peale istutamist tuleb kasta 50-100l veega. Ritta istutatavad puud peavad jääma sirge reana, puud ei tohi olla viltu. Puud toestada 2-4 püstise tugiteibaga. Tugiteivas peab olema vähemalt 5cm läbimõõduga. Sidumiseks kasutada vöökujulist materjali (spetsiaalset puude sidumise rihma). Ritta või rühma istutavatele puudele tuleb paigaldada samasugused tugiteibad samas suunas, sidemed teha samale kõrgusele ja teibad lõigata ühe pikkuseks.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

8/17

Istutustööd teha soovitavalt aprillis-mais või septembris-oktoobris. Istutamisel lõigata ära kuivanud ning vigastatud oksad ja juured. Peale istutamist tuleb rikkalikult kasta. Edaspidi tuleb kasta kord nädalas, põuase suve korral tuleb kastmist teostada tihedamalt. Regulaarne kastmine peab toimuma vähemalt kahe aasta jooksul. NB Taimede istutamisel ja kasvumulla paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik, et olemasolevatele säilivatele puittaimedele, kaitsealustele taimedele (nende olemasolul) ja tehnovõrkudele viga ei teeks ning puid tehnovõrkudele liiga lähedale ei istutataks. Maksimaalselt säilitada olemasolev männimetsa alune rohttaimestki. Muru rajamine ja taastamine Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 15 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Muru rajamine ja taastamine näha ette ainult nendes kohtades, kus ei saa olemasolevat rohttaimestikku säilitada, näiteks hoone lähiümbruses. HALJSTUSE KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND

Üldist Olemasoleva säiliva ja projekteeritud haljastuse regulaarne ning õigete võtetega hooldus tagab haljastuslahenduse säilimise. Seepärast tuleb ala edasise hoolduse läbiviimisel vältida asjatundmatut tööjõudu. Siinkohal on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse määrusest "Tallinna haljastute hoolduse nõuded" (RT IV, 16.04.2013, 31). Projekteeritud haljastuse hooldusintensiivsus elamu lähiümbruses ja rajatava muru piirkonnas kuulub I astme hooldusintensiivsusega haljastu alasse, kuid eemal olev männimetsa ala, kus ehitustegevus on minimaalne või olematu, jätta haljasala madalamasse IV astme hooldusintensiivsusega haljastu alasse. Rajatav muru ja olemasolev säiliv rohttaimestik I astme hooldusintensiivsusega haljastu alas on muru kõrgus ca 5-10cm. Muru servamist (tõrjuda muru pealetungi teedele ja platsidele) teostada vastavalt vajadusele, kuid soovitavalt vähemalt kord kuus vegetatsiooniperioodil. Enne muru rajamist teostada mulla viljakusanalüüs väetamisvajaduse kindlaks tegemiseks. Väetamise vajadus, väetamise tihedus ja spetsiifika paika panna vastavalt pinnase viljakusanalüüsile. Muru vajadusel õhustada, multšida ja rullida. IV astme hooldusintensiivsusega haljasalal säilitada olemasolev rohttaimestik. Kord aastas talvisel perioodil trimmerdada noorte lehtpuude võsud niimoodi, et ei kahjustaks olemasolevat rohttaimestikku. Puud Kujundus-ja hoolduslõikus tuleb teostada üks kord aastas. Sõiduteede kohal tuleb tagada kuni 5m kõrguseni okste vaba ala ning jalg- ja jalgrattateede kohal kuni 3,5m kõrgune okste vaba ala. Tormimurd ja tormiheide likvideeritakse jooksvalt, Põuaperioodil kasta vastavalt vajadusele. Väetamisvajaduse kindlaks tegemiseks teostada mulla viljakusanalüüs. Väetamise vajadus, väetamise tihedus ja spetsiifika paika panna vastavalt pinnase viljakusanalüüsile. Taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada vajaduse korral (mitte kasutada kaitsealuseid liike kahjustavaid kemikaale, mitte kasutada kemikaale perioodidel, kui need võivad olla ohtlikud kaitsealustele liikidele). Olemasolev säiliv kõrghaljastus üle vaadata kord aastas ja vajadusel likvideerida suured kuivanud oksad, mis võivad puude all liikuvatele inimestele ohtlikud olla.

2.7.2 Piirded ja väravad

Olemasolev

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

9/17

2.7.3 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus vastavalt olemasolevale lepingule. EHITUSAEGNE JÄÄTMEKAVA

I. JÄÄTMEKÄITLUS – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon - t Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 01 02 Tellised - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 02 01 Töötlemata puit

1.0 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat

jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 17 02 01 Töödeldud puit - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 02 02 Klaas - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 03 02 Asfaldijäätmed - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 04 07 Metallisegud

0,3 t

Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpaken d, jms)

0,7

t

Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid -

t Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil

17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 0,6 t

Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

08 01 11*, 15 01 10*

Lahustite ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 0,01

t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) -

-

Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)

0.5

t

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitse poolt.

*- ohtlikud jäätmed II. PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas (17 05 04)

520

m3

Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

Kivid ja pinnas (17 05 04) VÕTTA UMBES 1M LAIUSELT KOGU SÜGAVUSES NING PEALE SEDA 30 KRAADISE NURGA ALL ÜLES 250,0

m3

Kaevis taaskasutatakse kas teisel objektil täitematerjalina või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale..

Kivid ja pinnas (17 05 04) 250,0 m3

Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina

Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*) -

- Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil.

IV. SELGITUSED jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ja jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

10/17

Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud on äärmiselt hinnangulised. Mahud võivad muutuda peale ehitusettevõtte leidmise hanget. Jäätmete kogus ja liigitus on otseses sõltuvuses peatöövõtja ehitustehnoloogilisest protsessist ning tooraine eelvalmistuse tasemest. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba. Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud konteinereid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele - 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutid on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite ja kaevise ladustamise asukohad ehitusplatsil kavandab ja kooskõlastab ehituse peatöövõtja vajadusel eraldi. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekkib kahtlus, et pinnas või olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Pärnu linna keskkonnaspetsialistiga. Ehitusjäätmed toimetatakse kohalikule jäätmekäitlejale.

Antud ehitusobjekti jäätmekava on koostatud ainult käesolevale ehitusprojektile. Ehitusjäätmete käitlemisel järgitakse Kambja valla jäätmehoolduseeskirja ning jäägid toimetatakse vastavat tegevusluba omava ettevõtte poolt ehitusjäätmete käitlusega tegelevasse ettevõttesse. 2.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED Krundi pindala 7425m2

Krundi sihtotstarve ärimaa100% Ehitisealune pind 1196.4 m² Sh projekteeritava hoone ehitisealune pind 1954.8 m² Parkimiskohtade arv olemasolev

Hoone tuleohutusklass TP3

3. ARHITEKTUUR

3.1 ÜLDANDMED

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Arhitektuurne projekt käsitleb laohoone ehitust.

3.1.2 Alusdokumendid

Vt. p. 1.3 3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS

3.2.1 Arhitektuuri üldkontseptsioon

Arhitektuurselt on projekteeritud hoone lihtsa, teraskarkassil kergpaneelidest hallina. Laohoonele kohaselt on hoone kuju tagasihoidlik ja lihtne. Värvitoon sarnane olemasoleva hoonega – tumepunased seinad beezide uste ja hallide aknaraamisega. Hoone maht on proportsioonis olemasolevast tööstushoonest proportsionaalselt väiksem.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

11/17

3.2.2 Energiatõhusus ja sisekliima

Tegemist on madala energiatarbega laohoonega. 3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED Hoone kandekonstruktsioonid, piirded ja põrandad ehitatakse vastavalt konstruktsioonide kirjeldustele joonistel ja seletuskirjas. Kandekonstruktsioonide projekteeritud kasutusea kategooria EVS-EN 1990:2002 järgi 4 ja kasutusiga 50 aastat.

Standard EVS-EN 1990:2002+NA:2002 tabel B.1 järgi projekteeritava hoone konstruktsioonide:  tagajärje klass CC2,

 töökindlusklass RC2,

 koormuste tegur KFI=1,0.

Projekteerimise järelevalve tase DSL2 - tavaline järelevalve. Kontrollivad eri isikud, kes ei ole projektiga seotud, kuid töötavad samas organisatsioonis. Ehitusaegse järelevalve tase IL2 - tavaline järelevalve. Järelevalve vastavalt organisatsiooni protseduuridele. Hoone konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused (omakaal, kasuskoormus, lume-koormus, vee üleslükkejõud) ning horisontaalkoormused (tuulekoormus, rõhtkoormus piiretele ja käsipuudele, pinnasesurve). Koormuste osavarutegurid kandepiirseisundis ja kasutuspiirseisundis vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002+NA:2002. 3.3.1 Vundamendid Ehitusgeoloogilisi uurimistöid hiljuti teostatud ei ole. Hoone vundament laotakse vundamendi kihiliste raudbetoonpaneelidega vt projekti konst osa. 3.3.2 Põrand pinnasel Põrandad rajatakse pinnasele, süvend täidetakse killustiku ja liivaga. Pinnasel põrandate kandetarindiks on raudbetoonplaat paksusega min. 150mm, vt konst osa. Betoonipind töödeldakse tolmupiduriga.

3.3.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Vertikaalsed kandekonstruktsioonid on teraspostid, mis tagavad kandetarindi. Katus toetub terasest katusefermidele tulepüsivusega, vt projekti konst osa.

3.3.4 Trepid, pandused

Treppe ja panduseid ei ole ette nähtud

3.3.6 Katus, katuslagi

Katus ehitatakse terasfermidele kergkonstruktsioonina. Katusekonstruktsioon U<=0.18W/m2K: T kandev profiilplekk/villsoojustus 200mm/tuulutussoontega villaplaat 30mm/2x SBS bituumen rullmaterjal. Katus on tuulutatavate parapettidega ning sisemise äravooluga.

3.3.7 Välisseinad

Sokkel laotakse r/b sandwich soklipaneelidest. Välisseinad laotakse 160mm paksustest PIR soojustus+teras sandwich paneelidest, mis kinnitatakse teraspostidele. Välisseinte toon tumepunane RAL 3031. Välisseinte soojajuhtivus U<=0.29W/m2K.

3.3.8 Avatäited

Välisuksed soojustatud metalluksed U>=1.0W/m2K, beez. Toodete ja materjalide välisuks mootorajamiga soojustatud lamellidest tõstuksed. Uksed mootorlukkude ja läbipääsusüsteemiga. Täpsustatakse tööprojektiga.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

12/17

3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED Proj. hoone kasutusotstarve Toiduainete laohoone (kood 12521) Ehitisealune pind 758.4 m² Maapealse osa alune pind 758.4 m² Maapealse osa korruste arv 1 Hoone pikkus 41.2 m Hoone laius 20.6 m Hoone kõrgus 7.2 m Sügavus 0 m Absoluutne kõrgus 71.4 m Suletud netopindala 713.8 m² Tehnopind 2.8 m² Hoone maht 5455m³ Hoone maapealne maht 5455m³ Kasutusiga 50 aastat ±0.00 64.40

4 SISEARHITEKTUUR

Sisearhitektuurne lahendus vastavalt Tellija soovidele, lahendatakse tööprojektiga. ÜLDNÕUDED MATERJALIDELE. Materjalide valiku kriteeriumiks on lisaks esteetilistele väärtustele hinna ja kvaliteedi suhe ning vastavus otstarbele. Kõik materjalid peavad vastama antud ruumi pinnakattele kehtestatud tervise- ja tulekaitsenõuetele ning omama Eesti Vabariigis kehtivat sertifikaati.

5 TEHNOSÜSTEEMID

5.2. Vesi, kanalisatsioon, sadevesi Hoonele on ette nähtud veevarustus olemasolevast kinnistul olevast veevõrgust, vt projekti veevarustuse seletuskiri. Projekteeritava laohoone veetarbimine 0.1 m3 ööpäevas. Kanalisatsioon Reoveed juhitakse olemasolevasse kinnistut teenindavasse kanalisatsioonivõrku PE torudest magistraaliga vastalvalt võrkude koondplaanile. Projekteeritava hoone katuselt kogutav sadevesi juhitakse katuselehtrite kaudu sisemiste äraviigutorudega läbi hoone loode välisseina sülititega oma kinnistu haljasalale. 5.3. Ventilatsioon Hoones tagatakse nõuetekohane minimaalne ventilatsioon: laoruumides, wc ja tehnoruumis loomulik ventilatsioon, kontoriruumis soojatagastusega mehhaaniline õhuvahetus. Ventilatsiooniagregaat laoruumis kontori kohal. 5.4. Küte Hoone küttesüsteem põhineb vesikandjal küttesüsteemiga gaasikatlal, mille võimsus on alla 35kW. Laoruumide temperatuur alates +5, kontoriruumis toasoe. 5.5. Elektrivarustus Vt projekti elektriosa seletuskiri. Elektri toitekaabel olemasolevast liitumispunktist. Hoonesse ette näha kilbiruum. Hoone fassaadidele sissepääsude kohale kavandatud valgustid. Turvavalgustus vastavalt projekti tuleohutuse osale.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

13/17

Elektrivoolu varustus ja üldvalgustus vastavalt hoone tehnoloogiale olemasoleva liitumise baasil. Lahendatakse põhiprojekti staadiumis. 5.6. Nõrkvool automaatika Automaatne tulekahjusignalisatsioon kirjeldatud projekti tuleohutuse osas. Seadmete küttesüsteemi, ventilatsioonisüsteemi automatiseerimine lahendatakse põhiprojekti staadiumis. 6 KESKKONNAKAITSE Välisõhu saaste käesoleva projekti elluviimisel ei suurene. Tehnosüsteemide ja piirdekonstruktsioonide projekteerimisel arvestatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Projekteeritav hoone asub ärimaal. 7 TULEOHUTUS Tuleohutusnõuded Seadusandlus Tuleohutuse seadus 05.05.2010 Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 01.01.2023 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" Majandus- ja taristuministri määrus 04.september 2015 nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ 1. EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 2. EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 3. EVS 812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus 4. EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus 5. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 6. EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused 7. EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika hädavalgustus 8. EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid 9. CEN/TS 54-14:2018 – Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri 10. EVS-EN 62305-1:2011+AC:2016 – Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted 11. EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid 12. EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid 13. EVS 620-6:2014: Tekstiilsed sisustusmaterjalid Põhilised näitajad: Hoone tuleohutusklass – TP3 Hoone kasutusviis VI –tööstus- ja laohoone Kasutusotstarve – Toiduainete laohoone (kood 12521) Eripõlemiskoormus: 2.tuleohuklass ladustamine kuni 600-1200 MJ/m2, kontor kuni 600 MJ/m2 Korruste arv: 1.korruseline Tulekaitsetase: II (ATS + tulekustutid) Tuleohutuspaigaldised: ATS, suitsuärastus, evakuatsioonivalgustus, piksekaitse, tulekustutid. Piirpindala: 1000 m2

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

14/17

Tuletõkketsoonid on kajastatud hoone plaanidel. Kandekonstruktsioonidele nõudeid ei esitada Ladustamiskõrgus on 4,9m ja jääb alla 6m. Eraldi tuletõkkesektsioonid kasutusviisi ja kasutusotstarbe järgi moodustavad: Kasutusviisi järgi eraldi tuletõkkesektsioonid

 Kilbiruum EI 30/EI 30 Laohoone on ühekorruseline Tuletõkkesektsioone läbiva tehnosüsteemi tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 %, kuid tuleb püüelda 100 % lähedale. Tuletõkkekonstruktsioonis kasutatakse tuletõkkeust, mis lisaks tulepüsivusele vastab minimaalselt nõudele Sa, kui selline uks on hingedel käiguuks. Tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta, peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. Tuletõkkesektsioonis olevad uksed peavad olema püsivalt suletud asendis. Juhul kui soovitakse uksi fikseerida avatud asendisse, peavad olema varustatud süsteemiga, mis tulekahju korral ukse sulgeb (nt magnet ATS poolt juhitud koos sulguritel sulgumisühtlustid). Antud lahendus määratakse põhiprojektis ja kajastatakse avatäidete spetsifikatsioonis. Vajadusel täpsustatakse tööprojekti lukustusprojektis.

 Kogu hoonesse projekteeritud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.  Hoonesse projekteeritud suitsuärastus. Rakendatakse loomulikku suitsueemaldust.  Hoone varustatakse tulekustutitega arvestusega üks 6kg pulberkustuti iga 200 m2 kohta,

elektrikilbiruumi juurde nähakse ette 5 kg CO2 kustuti  Hoonesse on ettenähtud evakuatsioonivalgustus toimivusajaga 1 tund. Nähakse ette

väljapääsuteevalgustus, paanikavastane valgustus ja ohtliku tööpiirkonna valgustus. Hoonesse on ettenähtud ohutusmärgivalgustus.

 Hoonele on projekteeritud piksekaitse. Automaatne tulekahjusignalisatsioon Hoonesse on projekteeritud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS). Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem paigaldatakse selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna (anduri põhiselt) ära näitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate. Tuleohu registreerimiseks kasutatakse peamiselt suitsuandureid, temperatuuriandureid ja tulekahjuteatenuppe. Temperatuuriandurid on ette nähtud kohtadesse, kus on võimalik suitsuandurite rakendumine eksitavatel asjaoludel. Teatenupud paigutatakse väljapääsuteedel asuvate evakuatsioonipääsude kõrvale. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid ja keskseade peavad vastama Euroopa standardiseeria EN-54 esitatud nõuetele. Süsteem võib täita ka teatud lisafunktsioone nagu ventilatsioonisüsteemi blokeerimine häire korral, evakuatsiooniuste avamine, tuletõkkeuste sulgemine jms. Süsteemi teostus lahendatakse eraldi projektiga vastavalt määrusele. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi juhtimisfunktsioonid

Juhitav seade

Liik Taastus Märkused

Evakuatsiooniuste lukustus häire korral

ATS häirega vabastus automaatne Määrata uksed PP staadiumist lukustuse projektis

Ventilatsiooniseadmed ATS häirega blokeering käsitsi PP käigus määrata seadmed mis peavad jääma töösse

Ventilaatorid laes ATS häire korral blokeering

Käsitsi kilbi automaadist.

Täpsustada eriosa projektis.

Päästemeeskonna sisenemistee

ATS häirega ukse vabastus

Automaatne Võib kasutada viiteaega 3 minutit.

ATS juhtimisfunktsioonide täpsem kirjeldus määratletakse eriosa tööprojektis.

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

15/17

Evakuatsioon  Inimeste arv hoones on 5 inimest, täpsem inimeste jaotus on näidatud põhiplaanidel.  Hoonest nähakse häire korral ette evakuatsioon, mis tähendab hoones viibivate kõikide inimeste

kohest väljumist hoonest.  Laopindadelt evakuatsioonipääsud otse välisõhku või läbi kõrvalruumide;  Põhievakuatsioonitee laius 1000 mm, ukse valgusava 850 mm, varuevakuatsioonitee 1000 mm,

püsitöökohtadeta alad 800 mm, laopinnalt teine väljapääs otse õue ukse kaudu min 850mm.  Lävepaku kõrgu maksimaalselt 25 mm  Maksimaalne lubatud väljumistee pikkus 67,5 m (lubatud kui ehitises on paigaldatud ATS).  Kõik evakuatsiooniuksed peavad olema varustatud sulguriga ja varustatud nõuetekohaste

sulustega tulenevalt evakueeruvate inimeste arvust: kuni 30 inimest, kes hoonet tunnevad, võib ustel kasutada väändenuppu, 31 kuni 150 inimest- evakuatsioonilinke. Evakuatsiooniuksed peavad olema avatavad abivahendita ja avanema evakuatsioonisuunas va kuni 30 inimesega evakuatsioonialal takistamata seejuures evakuatsiooni.

 Kõik evakuatsiooni- ja väljumisteed/pääsud peavad olema tähistatud nõuetekohaste ohutusmärkidega ning valgustatud.

 Evakuatsiooniteel olevad uksed on võtmeta avatavad ja projekteeritud vastavalt EVS 871:2017 standardile;

Evakuatsiooniplaan koos suluste lukustustabeliga koostatakse põhiprojekti raames. Sulused peavad vastama EVS 871:2017 nõuetele Evakuatsioonivalgustus

 Hoonesse on ettenähtud väljapääsutee valgustust toimimisajaga 1 tund. Kõik evakuatsioonipääsud tähistatakse;

 Paanikavastane valgustus paigaldatakse tualett- või riietusruumi mille pindala on üle 10 m2 , inva wc, ja avatud aladele mis on üle 60 m2 või kasutajaid üle 10 inimese – laopinnad, vastavalt EVS- EN 1838:2013 Valgustehnika hädavalgustus.

 Ohtliku tööpiirkonna valgustus paigaldatakse kilbiruumi.  ATS keskuse juurde 5 lx valgusti, kilbiruumis 15lx

Evakuatsioonivalgustuse täpne lahendus antakse põhiprojekti käigus tugevvoolu osas. Ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus Ventilatsiooni süsteemide tuleohutus teostatakse vastavalt EVS-EN 812-2:2014, osa 2 nõuetele. Tuletõkketarindites kasutatavad tuletõkkeklapid peavad omama CE märgist ning olema paigaldatud vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Ventilatsioonitorustik peab olema puhastuseks juurdepääsetav ning omama vajalikul määral puhastusluuke. Tulekahjusignalisatsiooni häire korral peavad ventilatsiooniseadmed seiskuma. Taaskäivitamine peab toimuma käsitsi. Hoone küttesüsteem on lahendatud enda soojusenergiast, mis kummimaterjalist vabaneb. Suitsueemaldus Suitsueemaldus lahendatakse järgmiste põhimõtete järgi:

 Laohoones nähakse ette loomulik suitsuärastus katuslakke paigaldatavate suitsuluukide kaudu – lahendusviis 2, käivitustase 2, efektiivse pinna arvestamise koefitsiendiga 1% suitsutsooni põrandapinnast. Paigaldatakse neli suitsuluuki, mille mõõtmed on 1200*2400mm.

 Büroos nähakse ette loomulik suitsuärastus avatava ukse kaudu – lahendusviis 1, käivitustase 1, efektiivse pinna arvestamise koefitsiendiga 0,5% suitsutsooni põrandapinnast.

 Suitsuärastuse juhtimine toimub kontoriruumist. Igal tsoonil peab üldjuhul olema kaks juhtimispunkti. Juhtimisnupp tuleb tsoonis paigaldada kaitstava ruumi väljapääsu juurde 1,2-1,6 m kõrgusele põrandast ja peab olema tähistatud nähtavalt tekstiga „Suitsutõrje“. Käesoleval hoone puhul on tegemist ühe tsoonilise suitsuärastusega, kuhu paigaldatakse üks suitsueemaldusnupp. Juhtimisnupu asukoht hoone lõunakülje parempoolsse sissepääsu juures asuval seinal.

 Loomuliku suitsueemalduse puhul on lubatud kuni 2000m2.  Suitsueemalduse varutoide lahendatakse akudega.  Suitsueemalduse toimimisaeg minimaalselt 30 minutit.  Suitsuluukide klass B300 , luugid varustatakse allakukkumise kaitsega.  Soojades ruumides, kus avamisseadmete ümber on temperatuur alati üle 0 °C, võib kasutada

klassi T (00) või T (-05) suitsuluuke

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

16/17

Suitsueemalduse projekteerimisel lähtutud standardist EVS 919: 2020 SUITSUTÕRJE. Suitsueemalduse tabel

Pinnakihid Büroo D-s2,d2 (seinad, lagi)

põrandale nõudeid ei ole

Tehnilised ruumid

B-s1,d0 (seinad, lagi) DFL-s1 (põrand)

Ladu D-s2,d2 A2FL-s1

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L- s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele: BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2. Välisseina pinnakiht ja soojustussüsteem

HOONE ÜLDISELT

Soojusisolatsioon D,d0 Välisseina välispind D,d2 Õhutuspilu välispind D,d2 Õhutuspilu sisepind D-s2,d2

Katusekate BROOF (t2-t4)

Piksekaitse Hoonele nähakse ette piksekaitse, kaitseklass III Eritingimused Tuleohutuskujad 8 meetrit, on teistest hoonetest ja rajatistest on tagatud. Prügikonteinerid on paigutatud hoone välisseinast kaugemal kui 2m. Parkimine on lahendatud hoone välisseinast kaugemal kui 4 meetrit. Hoones tuleb tagada levi päästemeeskonna raadioside võimalusele. Tuletõkkesektsioone läbiva tehnosüsteemi tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 %. Kanalisatsioonitorudele paigaldada tuletõkkemansetid. Ventilatsiooni läbiviigul tuletõkkesektsioonist paigaldada tuletõkkeklapid vähemalt 50 % tsooni tulepüsivusajast. Kaablite läbiviigud tuletõkkesektsioonist tihendada tulekindlalt. Tuletõkketööde kohta esitatakse eraldi teostusdokumentatsioon. Juurdepääs ja ohutus Juurdepääs hoonele päästetehnikaga tagatakse Tiigi teelt ning päästeautoga on võimalik sõita hoone lõuna ja ida küljel. Juurdepääsutee laius 3,5m Katusele pääs tagatakse hoonest väljast seina külge paigaldatavate kohtkindlate redelitega.

Tsooni nimetus Tsooni pindala M2

Suitsu- eemaldusavade vajalik pindala

Suitsueemaldusav ade tagatud pind

Suitsueemalduse lahendusviis

Kompensatsio oniõhk

Laoruum SE-1.01L1

583.6 1% 10m raadius – Aa= 5.8m2

6.12 m2 Lahendusviis 2 B300 luugid

Välisukse kaudu

Kontoriruum SE-1.01L1

42.9 0,5% 10m raadius Aa= 0,22m2

0.3 m2 Lahendusviis 1 Laoruumi kaudu

Välisukse kaudu

Laoruum+wc SE-1.02L1

84.5 1% 10m raadius Aa= 0,9m2

4.08 m2 Lahendusviis 2 B300 luugid

Välisukse kaudu

Tiigi tee 2, Õssu küla, Kambja vald, laohoone eelprojekt nr 20260303200 03.2026

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

17/17

Katusele paigaldatakse turvapollarid ja ühendusteed ohutuks liikumiseks Päästemeeskonna sisenemistee tähistatakse hoone seinale vastava tuleohutusmärgiga. Päästemeeskonna infopunkt Päästemeeskonna infopunkt asub hoone lõunaküljel teljel 6.oleval seinal. Infopunktist peab olema võimalik jälgida kõikide tuleohutuspaigaldiste tööd ja juhtida neid s.h avada ja sulgeda suitsuluuke. Infopunkti asukoht on näidatud ka korruseplaanil. Hoonele tuleb koostada operatiivkaart. Päästemeeskonna sisenemistee tähistatakse hoone seinal vastava ohutusmärgiga. Tuletõrjevesi Veevõtukoht asub rajatava hoone lääne nurga juures. Nõutud veevooluhulk on 20 l/s 3h jooksul on käsitletava veevõtukohaga tagatud.

8. Teadmiseks omanikule:

7.1. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. 7.2.Valminud ehitise kohta taodelda kasutusluba enne kasutuselevõttu 3. Ehitamine tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Koostas Juhan Põld OÜ Buune Projekt

ava 6,00 m

V-02

V-02

675

400

kontor

( lae kõrgus 3 m )

ladu

WC tehniline ruum

ladu

suitsu luuk

1200 x2400

suitsu luuk

1200 x2400

suitsu luuk

1200 x2400

suitsu luuk

1200 x2400

uks

2000 x 2 300

8+00

8+25

8+50

8+75

PK 13

PK 8+1 inva

Ehitustööde ajaks värav ja vajalikus mahus piirdeaed demonteerida ja hiljem lahendus taastada

RK 64.14

RK 63.89

575d

±0.00 = abs.k.

64.40

RK 64.15

RK 64.21

RK 64.24

1:1,9

1:1,7

Ehitustööde ajaks vajalikus mahus piirdeaed demonteerida ja hiljem lahendus taastada

liitumiskilp peakaitse 3x63A Olemasolev Elektrilevi OÜ

G3

G-1 64.45 (64.45)

G-5 64.40 (64.00)

1

2

3

4

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir

Maapealne hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule ja hiljem väljastatud projekteerimistingimustele)

Projekteeritud hoone välisseinte gabariit

Projekteeritud hoone teljed

Olemasolev ehituse ajaks demonteeritav ja hiljem tagasi monteeritav piirdeaed ja värav

Autotranspordi krundile juurdepääsu kohad Hoone sissepääsud

Projekteeritud restkaev (ümmargune restluuk)

Säilitatav puu

Istutatav pärn 7tk

Istutatav Serbia kuusk 12tk

Projekteeritud sõidutee ab-katend

Projekteeritud sõidutee ab-ülekate

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud haljasalade murukate

Teekaitsevöönd E

Märkused Asendiplaani aluseks võetud geodeetiline alusplaan, mis koostatud OÜ Geodeesia poolt 03.02.2026, töö nr GE-4673 Asendplaani koostamisel arvestatud detailplaneeringuga Tiigi tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering, veebruar 2012, OÜ Moreen, töö nr DP-01-012 ja Kambja vallavalitsuse projekteerimistingimustega nr 2511802/07233, 19.11.2025. Teekatted, parkimislahendus ja vertikaalplaneerimine vt projekti TL osa Vee, kanalisatsiooni ja sadevee lahendus vt projekti VK osa Gaasivarustus vt projekti GV osa Elektrivarustus vt projekti EL osa

N

S

W E

OÜ BUUNE PROJEKT AS

LAOHOONE

20260303200

4-01

TEHNILISED NÄITAJAD

Krundi pindala 7425m2

Krundi sihtotstarve ärimaa100% Ehitisealune pind 1196.4 m² Sh projekteeritava hoone ehitisealune pind 1954.8 m² Projekteeritava hooneuletud netopindala 713.8 m² Projekteeritava hoone maht 5455m³ Parkimiskohtade arv 22 kohta Projekteeritava hoone tuleohutusklass TP3

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 01.04.2026 nr 540409

Meie 13.04.2026 nr 7.1-2/26/5581-2

Tiigi tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Õssu küla

Tiigi tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 540409).

Kinnistu (katastritunnus 94901:005:1481) asub riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

(edaspidi riigitee) km 0,85-0,95 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse laohoone (EHR kood 121445386) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Buune

Projekt OÜ koostatud „Laohoone. Eelprojekt. Töö nr 20250909183“ koos eriosade projektidega.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 03.11.2025 kirjaga nr 7.1-

2/25/17763-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 0,84.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 540409) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: - Lisa 1.20260303200 _EP_AR-3-01_Seletus - Lisa 2. 20260303200_EP_AS-4-01_asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]