Kiri

Arhitektuuribüroo NAFTA OÜ Tallinn, Pärnu mnt 463, Tallinn www.ab-nafta.ee [email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001

ÜKSIKELAMU RAJAMISE EHITUSPROJEKT

Tellija:

Eraisik Aadress:

Tartu Maakond, Kambja vald, Virulase küla, Ülase

Töö nr.

AI126 Staadium

EELPROJEKT 11.03.2026

Projekteerija:

Tiit Toimetaja

Vastutav spetsialist:

Veiko Koppe

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 2/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

Sisukord

Seletuskiri

1. Üldosa 3

2. Asendiplaan 4

3. Arhitektuur 7

4. Ehituskonstruktsioonid (tarindid) 9

5. Küte ja ventilatsioon 11

6. Veevarustus ja kanalisatsioon 11

7. Elekter ja nõrkvool 15

8. Tuleohutus 21

9. Töötervishoid ja tööohutus 23

10. Keskkonnakaitselised abinõud 26

Joonised 1. Situatsiooniskeem M1:50 000 2. Asendiplaan 3. Vundamendi plaan 4. 1. Korruse plaan 5. Katuse plaan 6. Lõige 1-1 7. Vaated

Dokumendid ja lisad Projekteerimistingimused Energiamärgis Geodeetiline alusplaan Transpordiameti akt mahasõidu vastuvõtmise kohta Raja kinnistu omaniku kooskõlastus (imbväljaku kuja)

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 3/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

1. Üldosa

1.1. Sissejuhatus

Käesoleva üksikelamu rajamise ehitusprojekti eelprojekti staadiumis on koostanud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ

poolt 2026 aasta märtsis. Üksikelamu on projekteeritud Kambja valda, Virulase külla, Ülase kinnistule.

Üksikelamu on projekteeritud ühekorruselisena. Hoone arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on arvestatud

kliendi soovide ja vajadustega, lähtedokumentide ning lähiala miljööga. Hoone projekteeritud eluiga on 50

aastat. Välistrasside ja hoonesiseste tehnovõrkude kasutusiga antakse eriprojektides.

Projekteeritud hoone on lahendatud vastavalt projekteerimistingimustele ja muudele (norm)dokumentidele.

Ehituse käigus tuleb arvestada kooskõlastavate organite nõudmistega. Üksikelamu rajamise ehitusprojekti

eelprojekti staadiumis koostamise aluseks on järgmised dokumendid: projekteerimistingimused nr

2411802/01991; Tellija lähteülesanne; topo-geodeetiline alusplaan; Eesti standard EVS 812, EVS 932:2017

(Ehitusprojekt) ja muud asjakohased ehituslikud normdokumendid.

1.2. Kasutatud normdokumendid (eriosade normdokumendid on näidatud eriosade juures)

• EVS 932:2017 (Ehitusprojekt) • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. määrus nr 97 ´´Nõuded ehitusprojektile • Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid; vastu võetud 04.03.2002 nr 38; • EVS 838:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika Vastu võetud 05.06.2015 nr 58

• Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika Vastu võetud 05.06.2015 nr 58 • Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Vastu võetud 11.12.2018 nr 63 • “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega” Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 kehtestatud

määrusega nr. 377

1.3. Üldandmed

Hoone nimetus Üksikelamu

aadress Ülase, Virulase küla, Kambja vald

Kinnistu andmed:

Aadress - Ülase, Virulase küla, Kambja vald

Katastrinumber - 28301:001:1092

Sihtotstarve - maatulundusmaa 100%

Pindala - 5380m2

1.3.1. Projekteerijad

Arhitektuur: Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, reg. nr. 10222546, Aia 5A-1, Tallinn, 10111, MTR EP10222546-0001;

arhitekt Veiko Koppe (volitatud arhitekt tase 7; veiko@productionhouse; tel 51 47 540); projekteerija Tiit

Toimetaja [email protected], +3725213969

1.3.2. Uuringud

Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed: “Ülase katastriüksuse geodeetiline alusplaan,”, mõõdistas OÜ

Badland, mõõdistaja A. Zekker, töö nr D-A2912251, mõõdistatud 22.12.2025.a.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 4/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

2. Asendiplaan

2.1. Vastavus lähteandmetele

Kinnistule ulatub Nõo-Kambja tee teekaitsevöönd..

Projekteeritud elamu ehitusalasse teekaitsevöönd ei ulatu.

Hoone paigutamisel kinnistule on lähtutud projekteerimistingimustest ja Tellija lähteülesandest. Hoone

paiknemine on orjenteeritud kirde-edela suunaliselt.

2.2. Olemasolev olukord

Kinnistul paikneb ehitusjärgus 20m2 abihoone (kuur). Samuti paikneb kinnistul puurkaev.

2.2.1. Paiknemine

Üksikelamu on projekteeritud Tartu Maakonda, Kambja vald, Virulase küla, Ülase kinnistule.

Pääs kinnistule toimub olemasoleva mahasõidu kaudu (Nõo-Kambja teel). Mahasõidu vastuvõtmsie kohta

on koostatud Transpordiametiga akt (projekti lisade all).

2.2.2. Olemasolev reljeef

Kinnistu ehitusala on reljeegne, langusega kirdesuunas. Kõrgusmärgid projekteeritud hoone ümber jäävad

vahemikku 61,50…62,50m ABS.

2.2.3. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed

Kinnistuni pääseb mööda olemasolevat olemasoelvat killustikkatendiga teed.

2.2.4. Ehitusgeoloogia

Teostada vajadusel enne vundeerimislahenduste teostamist.

2.3. Asendiplaaniline lahendus

2.3.1. Hoonete ja rajatiste paigutus

Arvestatud on projekteerimistingimuste ja Tellija lähteülesandega. Hoone on orjenteeritud kirde-edela

suunaliselt.

2.3.2. Ehitusetappide kirjeldus

Tööd on plaanis läbi viia ühes etapis.

2.4. Vertikaalplaneering

2.4.1. VP lahenduse lähtetingimused, paiknemiskõrgus

Hoonete paiknemiskõrgus on valitud selliselt, et hoida eemale liigne vihmavesi ja tagada minimaalsed

kalded hoonete lähedal hoonest eemale. Üksikelamu esimese korruse ±0.00=ABS+62,90m.

Pinnase kalded on 1:50 kuni 1:6, tee piki- ja põikikalded on vahemikus 1:20 kuni 1:50.

2.4.2. Sademevete käitlemine

Hoone katuselt tulev sadevesi immutatakse pinnasesse kinnistu piires. Sademevett ei tohi juhtida

naaberkinnistutele.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 5/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

2.5. Teed ja platsid

2.5.1. Juurdesõiduteed, -pääsud

Kinnistule pääseb olemasolevalt mahasõidult (Nõu-Kambja teelt).

Kinnistusiseseks parkimiseks rajatakse killustikkatendiga plats.

2.5.2. Kinnistusisesed teed ja platsid

Kinnistusisesed teed ja platsid rajatakse järgmistest nõuetest lähtuvalt: tolmuvaba keskkond, loogiline

parkimisskeem, turvalisus, sobivad kalded hoone ümbruses.

2.5.3. Katendi konstruktsioon ja äärekivid.

Kattekonstruktsiooni valikul on lähtutud olemasolevatest ehitusgeoloogilistest tingimustest ja linnatänavate

projekteerimisnormidest.

Projekteeritud katendikonstruktsioonid:

Projekteeritud katendikonstruktsioonid:

a) Projekteeritud konstruktsioon

-killustik h=50mm

-paekillustikust alus h=150 mm

-keskliivast alus (Kf>2m/ööp) h=200 mm

-täitepinnas (vastavalt vajadusele Kf>0,5m/ööp)

-olemasolev aluspinnas

Märkused:

Dreenkihis on ette nähtud kasutada keskliiva, filtratsioonimooduliga kf≥2,0 m/ööp.

Täitekihis on ette nähtud kasutada liiva, filtratsioonimooduliga kf≥0,5 m/ööp. Teiste pinnaste kasutamise soovi

korral kooskõlastada materjal Tellija ja Projekteerijaga.

Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta

kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme.

2.6. Haljastus ja heakorrastus

2.6.1. Olemasolev, säilitatav haljastus

Ehitusala alla jääv kasvupinnas kooritakse ja taaskasutatakse omal krundil haljastustööde käigus. Hoone

ümbrususes lahendatakse haljastus muruplatsiga. Hoone ehitusala raietööd kooskõlastada ja teostada

vastavalt KOV kehtivale korrale.

2.6.2. Väikevormid.

Jäätmete konteinerid on paigutatud krundile vastavalt asendiplaanil antud asukohale.

2.7. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.7.1. Liiklusskeem

Kinnistusisene liiklusskeem on lahendatud maksimaalset lihtsust silmas pidades, arvestades, et liiklemine

kinnistusiseselt on lühiajaline. Kinnistul on üks juurdepääsutee. Kinnistusisene killustik-plats hoone juures on

mõeldud eelkõige oma maja inimestele ja külalistele parkimiskohtadeks. Kinnistule on ette nähtud 2

parkimiskohta.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 6/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

2.8. Tehnilised näitajad

Kinnistu

Pindala: 5230m2

Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Üksikelamu Projekteeritud PT

Ehitisealune pind: 185,0 m2 elamu max 250m2

Suletud netopind: 130,6 m2

Köetav pind: 130,6 m2

Maapealne maht: 650m3

Maa-alune maht: 0 m3

Hoone pikkus: 19,0 m

Hoone laius: 9,4 m

Hoone kõrgus: 6,4 m (ABS 68,9m) elamu kuni 9,0m

Eluruumide pind: 122,9 m2

Üldkasutatav pind: 0,0 m2

Tehnoruumide pind: 7,6 m2

Mitteeluruumide pind: 0.0 m2

Korruselisus: 1

Tulepüsivusklass TP3

2.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Hoonele paigaldada häiresignalisatsioon ja kvaliteetsed lukud.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 7/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

3. Arhitektuur

3.1. Ehitise üldandmed

Rajatav hoone on kasutusotstarbelt üksikelamu.

Hoone pikkus 19,0 m, hoone laius 9,4 m, hoone kõrgus 6,4 m.

3.1.1. Arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus

Üksikelamu arhitektuurne ilme on lahendatud ühtselt ja lähiala miljööd vääristavalt: üksikelamu on

projekteeritud ühekordse puitelementhoonena, 30-kraadise kelpkatusega, ristkülikulise põhiplaaniga. Hoone

loodeküljes paikneb varjualune. Projekteerimise eesmärgiks on seatud meeldiv keskkond, kinnistule sobivus,

lihtsus ja hästitoimiv sisemine loogika. Välisilmelt on hoone lihtne.

Terrass on kaetud immutatud terrassilauaga.

Üksikelamus on esimesel korrusel köök-elutuba, kolm tuba, saun koos pesuruumi ja eesruumiga, esik, täiendav

pesuruum koos WC-ga ja tehnoruum.

3.2. Piirdekonstruktsioonid, pinnakatted

3.2.1. Keskkonnatingimused, nõuded akustikale

Üksikelamu sisekliima vastab tavalistele ruumi otstarbest lähtuvatele nõuetele. Keemiliselt agressiivse

keskkonnaga ruume hoones ei ole. Siseseinad peavad olema helipidavusega min. 35 dB.

3.2.2. Tehnoloogilised nõuded

Üksikelamusse on ette nähtud küttesüsteem õhk-vesi soojuspumbaga, soe ja külm tarbevesi, kolmefaasiline

elekter. Tehnoloogilised nõuded on käsitletud projekti vastavates osades.

3.2.3. Piirdekonstruktsioonid, üldist

Piirdekonstruktsioonide siseviimistlused lahendatakse sisekujundusprojektis.

Seinte välisviimistluseks on hall voodrilaud. Sokkel on kaetud halli tsementkiudplaadiga. Katusekate tumehall

katusekivi. Aknaplekid hallid, vihmaveesüsteemid ja muu katusevarustus hall. Välisuksed ja nende lengid

tumehallid, aknaraamid on väljasttume halli tooniga plastprofiilis, klaasid kirkad.

3.2.4. Piirdekonstruktsioonide loetelu

Vaata graafilise osa Lõige 1-1;

3.3. Tööohutus ja töötervishoid

3.3.1. Olmeruumid

Eluruumide ruumiprogramm ja siseviimistlus on lahendatud vastavalt ruumis viibijate mugavust ja ohutust

silmas pidades: ette on nähtud libisemiskindlate põrandakatete kasutamine, klaaspindade puhul on ette

nähtud kasutada karastatud lamineeritud klaase kohtades, kus inimese klaasist läbijalutamise oht on

võimalik.

3.3.2. Ruumide sisekliima

Küttesüsteemi arvutuste aluseks on tagada välisõhutemperatuuril -24C, sisetemperatuur +21C – +22C.

Tehnilistes ruumides tuleb tagada sisetemperatuur +17C. Ruumide õhuniiskused vastavalt soovituslikele

määradele. Lubatud müratase tohib olla kuni 40dB (päeval) ja 30dB (öösel) ja ruumide seinte helipidavus

peab olema vähemalt 35dB. (määrus: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, üksikelamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; vastu võetud 04.03.2002 nr 42; standard: EVS

842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest)

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 8/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

3.3.3. Radoonikaitse.

Kinnistu paikneb eeldatavalt keskmise (50-100 kBq/m3) radoonisisaldusega piirkonnas. Soovitav on

hermetiseerida kõik läbiviigud läbi põrandaplaadi ning paigaldada radoonitõkkemembraan.

3.3.4. Invanõuded

Nõuded puuduvad.

3.4. Sisearhitektuur

3.4.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon

Hoone sisearhitektuur lahendatakse omaniku äranägemisel.

3.4.2. Siseviimistlusmaterjalid ja kvaliteeditase

Kõik siseviimistlusmaterjalid ja -lahendused antakse vajadusel sisekujundusprojektis, ViimistlusRYL 2000 klass II

nõudeid arvestades. Elektriprojektis lahendatakse kõikide ruumide valgustus vastavalt kehtivatele normidele.

3.5. Energiatõhususe arvutused

Üksikelamu piirmäär energiatõhususarvule on 140 kWh aastas m2 kohta. Energiaarvutusega määratakse

hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja

valgustuseks), tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (nt. susimasinad ja muud olme- või

bürooelektriseadmed ja muud hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Energiaarvutuse kõikides

etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldiseisvatena. Hoone

summaarne energiakasutus moodustub hoone tehnosüsteemide energiakasutusest. Energiatõhususarvu

arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t. kasutatud elektrienergia ja kasutatud kütuste

energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Kasutatud elektrienergia summa

korrutatakse arvutustes kaalumisteguriga 2,0. Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne

energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks),

tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (nt susimasinad ja muud olme- või bürooelektriseadmed ja

muudes hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Lisatud energiamärgise ja tehtud arvutuste põhjal

võime öelda, et hoone vastab MTM määrusele 03.06.2015 nr 55 „Hoone energiatõhususse

miinimumnõuded“. Hoone energiamärgise on kantud EHR-i ja seotud ehitusloa taotlusega.

Energiaarvutustes kasutatud U arvud

Välissein VS-1 U=0,13 W/m2K

Pööningu vahelagi U=0,08 W/m2K

Põrand U=0,11 W/m2K

Aknad U=0,8 W/m2K

Uksed U=1,0W/m2K

Hoone ETA 140 kWh/m2a

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 9/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

4. Ehituskonstruktsioonid (tarindid)

4.1. Kasutatavad normdokumendid, arvutusprogrammid

Koormused: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 1.1 “Projekteerimise alused. Koormused” ja sellega liituvad

normid (EPN-ENV 1.2.1, EPN-ENV 1.2.3, EPN-ENV 1.2.4, EPN-ENV 1.2.5, EPN-ENV 1.2.6, EPN-ENV 1.2.7.)

Raudbetoonkonstruktsioonid: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 2.1. “Raudbetoon-konstruktsioonid” ja

sellega liituvad abimaterjalid.

Puitkonstruktsioonid: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 5.1. “Puitkonstruktsioonid” ja sellega liituvad

abimaterjalid.

Kivikonstruktsioonid: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 6.1. “Kivikonstruktsioonid” ja sellega liituvad

abimaterjalid.

Geotehniline projekteerimine: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 7.1. “Geotehniline projekteerimine” ja

sellega liituvad abimaterjalid.

Vundamendid: Projekteerimisnormid EPN-ENV 7.1 ja sellega liituvad abimaterjalid.

Muud Eesti ehitusnormid, viimaste puudumisel Euronormid, Eesti Vabariigi Standardid.

4.2. Tehnilised lähteandmed, hoone eluiga

Hoone tulepüsivusklass on TP3. Hoone kavandatud eluiga on 50 aastat (klass D).

4.2.1. Ehitusgeoloogia

Geotehnilised tingimused tellida vajadusel enne vundeerimislahenduse koostamist.

4.3. Koormused

4.3.1. Kasuskoormused

Eluruumid - grupp A qk=2.0 kN/m2, Qk=2.0 kN/m

4.3.2. Lumekoormus

Maapinnal sk= 1.5 kN/m2. Katusel s = 0.8 x 1.5 = 1.2 kN/m2, arvestada ka lume kuhjumisega.

4.3.3. Tuulekoormus

Baasväärtus wc=0.55 x cpe kN/m2.

4.3.4. Muud koormused

Omakaalud - vastavalt kavandatud konstruktsioonidele.

4.4. Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik

4.4.1. Kandeelementide paiknemine, silded, sammud, deformatsioonivuugid

Üksikelamu välisseinad on puit-karkass konstruktsioonis. Avad on lahendatud puit ja metall sillustega.

Vahelagi on lahendatud puitkonstruktsioonis ja katusekandjad on lahendatud puitfermidega.

Konstruktsioonide sammud ja ristlõiked on näidatud lõigetel.

4.4.2. Hoone üldjäikuse tagamine

Hoone üldjäikus tagatakse kandeseinte ja jäigastusseintega, puitkatusel diagonaalsidemetega.

4.4.3. Arvutusskeemid, arvutusmetoodika

Vastavalt EPN-ENV 2.1. “Raudbetoon-konstruktsioonid”, EPN-ENV 5.1. “Puitkonstruktsioonid”, EPN-ENV 6.1.

“Kivikonstruktsioonid” ja EPN-ENV 3.1. “Teraskonstruktsioonid” juhistele.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 10/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

4.5. Vundamendid

4.5.1. Konstruktsioonide valik, koormused vundamentidele ja pinnasele

Hoone vundament on projekteeritud plaatvundamendina.

4.5.2. Kandevõime ja vajumid

Hoone kandevkonstruktsioonide projekteerimisel tagada maksimaalselt ühtlaste vajumite teke.

4.6. Kandekonstruktsioonid

4.6.1. Konstruktsioonide valik, koormused, sh. tulekahjukoormused

Üksikelamu välisseinad on puit-karkass konstruktsioonis. Avad on lahendatud puit ja metall sillustega.

Vahelagi on lahendatud puitkonstruktsioonis ja katusekandjad on lahendatud puitfermidega.

Konstruktsioonidele mõjuvad koormused – omakaal, tuul, lumi, kasuskoormused, vastavalt EPN-ENV 1.1

“Projekteerimise alused. Koormused” ja sellega liituvad normid (EPN-ENV 1.2.1, EPN-ENV 1.2.3, EPN-ENV 1.2.4,

EPN-ENV 1.2.5, EPN-ENV 1.2.6, EPN-ENV 1.2.7.).

4.6.2. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika

Dimensioneerimise aluseks on:

- raudbetoonkonstruktsioonidel EPN-ENV 2.1. “Raudbetoonkonstruktsioonid” ja sellega liituvad

abimaterjalid.

- puitkonstruktsioonidel EPN-ENV 5.1. "Puitkonstruktsioonid" ja sellega liituvad abimaterjalid.

4.7. Muud konstruktsioonid

4.7.1. Konstruktsioonide valik, koormused, dimensioneerimine

Lahendatakse vajadusel täiendavalt põhiprojektis.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 11/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

5. Küte ja ventilatsioon

5.1. Üldist

5.1.1. Projekti eesmärk.

Projekti eesmärk on esitada kütte- ja ventilatsioonisüsteemi lahendused eelprojekti staadiumis.

Eelprojekti staadiumis on projekti eesmärgiks põhiprojekti eelsete põhimõtteliste lahenduste

väljatöötamine, nende kooskõlastamine Tellijaga ning ehitusloa taotlemine.

KV osa projekteerimise aluseks olid Tellija poolt heakskiidetud lähteülesanne ja arhitektuurne

osa.

5.1.2. Lähteandmed.

Kütte ja ventilatsiooni osa projekteerimise aluseks olid Tellija poolt heaks kiidetud

lähteülesanne, hoone asendiplaan ning arhitektuur – sisearhitektuurne projekt.

Vastavalt Tellija ja arhitekti poolt esitatud andmetele piirdekonstruktsioonid (soojustehnilises

aspektis) on järgmised:

* välissein: U=0.13 W/m2K

* pööningu vahelagi: U=0.08 W/m2K

* põrand: U=0.11 W/m2K

* uks: U=0.8 W/m2K

* aken: U=1,0 W/m2K

Talvine arvutuslik välistemperatuur -21 0C

5.1.3. Normatiivne baas.

Projekteerimisel on juVirulasetud kütte ja ventilatsiooni projekteerimisnormidest:

 EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

 EVS 812-3:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

 EVS -EN 12831-1:2017 Hoone soojuskoormuse määramine

 EVS-EN 1264-1: 2021: Põrandaküte. Süsteemid ja elemendid.

 EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa

 EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.

 Soome Ehitusnormide Kogumik. Osa D2- Ehitise sisekliima ja ventilatsioon.

 LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004. „Torustike ja kanalite kinnitamine“.

5.1.4. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele.

Elutuba

- arvutuslik õhutemperatuur talvel +21 °C

- õhutemperatuuri reguleerimine ruumi kasutaja poolt, vähemalt ±2 °C

- ruumi antav välisõhuhulk min 0.7 l/s m2.

- maksimaalne õhu liikumiskiirus töötsoonis 0.15 m/s

Magamistuba

- arvutuslik õhutemperatuur talvel +21 °C

- õhutemperatuuri reguleerimine ruumi kasutaja poolt, vähemalt ±2 °C

- ruumi antav välisõhuhulk min 6.0 l/s inim.

- maksimaalne õhu liikumiskiirus töötsoonis 0.15 m/s

Köök

- arvutuslik õhutemperatuur talvel +21 °C

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 12/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

- õhutemperatuuri reguleerimine ruumi kasutaja poolt, vähemalt ±2 °C

- õhuvahetus min 20 l/s

Pesemisruum

- arvutuslik õhutemperatuur talvel +24 °C

- õhutemperatuuri reguleerimine ruumi kasutaja poolt, vähemalt ±2 °C

- reguleerimistäpsus ruumi töötsooni alal mitte halvem kui ±2 °C

- õhuvahetus min 16 l/s

WC

- arvutuslik õhutemperatuur talvel +20°C.

- õhuvahetus min 10 l/s koht.

5.1.5. Energeetilised seisukohad küttesüsteemi projekteerimisel.

Küttesüsteemi soojuskoormus arvutuslikul välistemperatuuril ( arvestades et hoones on

sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni soojustagastusega) –21°C on Q = 6 kW. Sellele lisandub

arvutuslik tarve soojaveevarustuseks.

Soojusvarustuse allikaks on tehnilises ruumis paiknev õhk-vesi soojuspump koos mahtboileriga soojavee

valmistamiseks

Hoonesse paigaldatakse tehases valmistatud standardsed ventilatsiooniseadmed. Hoones on ette

nähtus sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Soojustagasti temperatuuritegurid süsteemis, kus

sissepuhkeõhu kogus on ligilähedane väljatõmbeõhu kogusele, on minimaalselt 80%.

5.2. Küte

5.2.1. Küttesüsteemid.

Soojuspump tarnitakse koos automaatikaga ja lahendatakse eraldi vastavalt

tootja nõutele. Soojuspumba välisosa paikneb hoone loodeküljes.

Küttesüsteemi soojuskoormus arvutuslikul välistemperatuuril ( arvestades et hoones on sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsiooni soojustagastusega) –21°C on Q = 6kW.

Elamule on käesoleva tööga projekteeritud sundtsirkulatsiooniga vesipõrandküttesüsteem

kõikide ruumide tarbeks.

Põrandküte.

Põrandküttes kasutatakse põrandküttetorusid Ø20x2.0, jaotuskollektoreid ja automaatjuhtimise

elemente.

Magistraalküttetorustikkudena kasutatakse isoleeritud nt. Alupex kütteplasttorusid lahtiselt

tehnilises ruumis lae all/seina peal, šahtides ning eluruumides varjatult ripplae taga.

Lisaks paikneb elamus (elutuba/köök) kamin/ahi (salvestav, võimsus ca 10kW). Ahjule tagada läbi

vundamendi põlemisõhk 100mm toruga. Korsten on lahendatud ühelõõrilise moodulkorntnaelementidega.

Saunas paikneb elektrikeris, mis tuleb paigaldada vastavalt tootjajuhisele.

5.2.2. Magistraaltorustikud ja kinnitused.

Kõik kütte transiittorustikud tuleb isoleerida vastavalt standardi EVS 860 „Tehniliste paigaliste

termiline isoleerimine” nõuetele. Nähtavale jäävate torude isolatsioon tuleb katta PVC-ga. Kõik

küttemagistraalid isoleerida kivivillast torukoorikutega alumiiniumkilel paksusega toru

välisläbimõõdul kuni Dv49 s=40mm, alates Dv50 s=50mm.

Isolatsioonimaterjalidena kasutada klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt torude ja

kanalite isolatsioonitootja soovitustele.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 13/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

Läbiminekul vahelagedest ja seintest tuleb torustik paigaldada hülssi. Küttetorude läbiviigud

(Ø<50mm) tuletõkke tarinditest tuleb tihendada tulekindla mineraalvillaga (tihedus vähemalt

100kg/m³) ja täidetakse tuletõkkeks ettenähtud paisuva tihendusmassiga. Küttetorude läbiviigud

(Ø>50mm) tuletõkke tarinditest tuleb varustada tuletõkke mansetidega. Paigaldada vastavalt

tootja poolt esitatud juhenditele.

Torustikud kinnitatakse igas hargnemiskohas ja torupõlvise läheduses. Rõhttorud kinnitatakse

iga 1,2m tagant (toru Dv<20mm), toru Dv=20 ja 25mm iga 1,3m tagant, toru Dv=32mm iga

1,4m tagant või tuleb jälgida tootja juhised. Kinnitused ei tohi nõrgendada ehituskonstruktsioone.

5.2.3. Küttesüsteemi tööiga

Kütte seadmeteks ja materjalideks kasutada Euroopa standardite nõuetele vastavaid toodanguid,

et pikendada süsteemide tööiga.

5.3. Ventilatsioon

5.3.1. Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus

Hoone ventileerimiseks paigaldatakse hoone tehnilises ruumis soojusutilisaatoriga pidevalt

töötav sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniagregaat – lahteandmed võtta energiamärgiseset.

Sissepuhke õhk soojendatakse talvel soojusvahetitega ja järelküte toimub vent.agregaatide

komplektis olevate järelkütte elektrikalorifeeridega. Õhu juurdevool toimub puhastesse

ruumidesse õhusissevoolu ventiilide ja õhujaotajate kaudu ning sealt edasi liigub õhk uksealuste

siirdõhupilude (h>15mm) kaudu kahjustusi tekitavatesse ruumidesse.

Köögi kohtäratõmbeks on perioodiliselt töötav köögisont V-1 (valitakse koos köögimööbliga)

koos mürasummutava läbiviiguga, kiiruseregulaatoriga ning rasvafiltriga. On ette nähtud, et

ventilaator on köögikubu komplektis.

Ventilatsioonisüsteemi õhutorudele paigaldatakse mürasummutid lubatava mürataseme

saavutamiseks. Õhuvõtu, väljaviske ning sissepuhke torud isoleeritakse vastavalt soojustamise ja

tuletõrjenõuetele.

Ventilatsioonisüsteemile peab olema tagatud ligipääs teenindamiseks ja vajadusel

parandamiseks.

Ventilatsioonisüsteemide torustikud monteeritakse mittepõlevast 0,5mm paksusest tsingitud

teraslehest spiraalvaltsiga torudest Ø100...200mm. Õhutorustike jaotus toimub lae all/ripplae

taga. Nähtavale jäävad torustikud tuleb monteerida esteetiliselt, kasutatakse nõuetekohaseid

materjale.

Lõppelementide valikul tuleb arvestada sisekujundusprojektiga. Lõppelementidena ruumides

võib kasutada sissepuhkeplafoone nt. KTS(Fläktwoods), väljatõmbeplafoone nt. KSO, Siirdõhk

mehaanilise väljatõmbega ruumidesse on ette nähtud võtta läbi uksekonstruktsiooni alumisse

ossa paigaldatavate siirdeõhurestide sissepuhkega ruumidest.

Heitõhk süsteemist SV-1 puhastatakse eelnevalt vent.süsteemis asuva filtriga.

5.3.1.1 Tulekaitse

Õhutorudele, millised läbivad tuletõkke piirdeid paigutatakse tuletõkkeklapid, milliste

tulepüsivus vastab EI sertifikaadile, klapi tulepüsivus aeg vastavalt piirde tulepüsivusele (EVS

812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2 Ventilatsioonisüsteemid). Kõikide kommunikatsioonide

läbiviigud tuletõkketarinditest ei või vähendada tulepüsivust.

5.3.2. Ventilatsioonisüsteemide tööiga

Ventilatsiooni seadmeteks ja materjalideks kasutada Euroopa standardite nõuetele vastavaid

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 14/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

toodanguid, et pikendada süsteemide tööiga

5.4. Jahutus.

Vastavalt energiamärgise kontrollarvutustele tuleb elutuba-kööki paigalda konditsioneer vältimaks suvel

ruumide ülekuumenemist.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 15/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

6. Veevarustus ja kanalisatsioon

6.1. Üldosa

Tarbevesi saadakse kinnistul paiknevast puurkaevust. Puurkaevu ehitus- ja kasutusloa taotleb puurkaevu

rajaja. Hoone olmereoveed juhitakse omapuhastisse.

Puurkaevule tuleb kasutusluba vormistada hiljemalt üksikelamu kasutusloa taotlemise ajaks.

Projekteerimise alusmaterjal

1. EVS 835:2022. Hoone veevärk.

2. EVS 846:2021. Hoone kanalisatsioon

3. EVS 921:2022. Veevarustuse välisvõrk.

4. EVS 848-2021. Väliskanalisatsioonivõrk.

5. EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

6. EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“.

7. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 01.01.2013 „Reovee puhastamise ning heit- ja

sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate

piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“

8. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“

9. RIL-77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

Hoonesisene veevarustus:

Torustikud ja seadmed

Hoone veevarustuse torustikud paigaldatakse põranda sisse, põranda peale, lae alla või seina peale.

Konstruktsioonides ja konstruktsioonidest läbiminekul tuleb torustik paigaldada hülssi.

Veetorustikud tuleb monteerida 3-kihilisest komposiittorudest PN10.

Sulgarmatuurina kasutatakse täisavaga kuulkraane.

Veetorustikud isoleeritakse vastavalt LVI-RYL 2002 nõuetele.

Soe tarbevesi saadakse maakütteseadmega.

Hooensisene kanalisatsioon:

Hoonesisesed torustikud ja materjalid

Kanalisatsioonitorustikud paigaldatakse hoone põranda alla, põranda peale ja seintele. Hoonesisene

olmereovee kanalisatsioonisüsteem tuleb monteerida PP SN8 kanalisatsiooni muhvtorudest.

Kanalisatsioonipüstikud viiakse katusele õhutamiseks ja lõpetatakse tuulutusotsikutega.

Kanalisatsioonipüstikud ja kanalisatsiooni lahtised osad isoleeritakse vastavalt LVI-RYL 2002 nõuetele.

Torustikule paigaldatakse puhastusotsad, ka hoone väljundile paigaldatakse siseseina taha puhastusots.

Olmeruumide sanseadmetest kogutav reovesi juhitakse hoonest välja isevoolselt.

VÄLISKANALISATSIOON

Projekteeritud kanalisatsioon

Kinnistul tekkiva olmereovee kogus on keskmiselt 0,6 m³/ ööpäevas

Kanalisatsioonisüsteem koosneb kanalisatsioonitorustikust koos vaatluskaevuga, kolmekambrilisest septikust

3m3(antud asukoht kuulub keskmiselt kaitstud põhjavee alasse) ja imbsüsteemist. Reoveepuhastisse juhitakse

projekteeritavas elamus tekkiv olmereovesi.

Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud polüvinüülkloriid (PVC) muhvtorudest

rõngasjäikusega SN8 ja välisläbimõõduga D110.

Kanalisatsioonitorude peal tagada vähemalt 1.2m pinnase paksust, juhul kui ei ole võimalik, soojustada

torud.Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 16/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

paigutamiseks, survetugevus 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivus 0,04 W/mK.

Reoveekäitluse tehniliseks lahenduseks on valitud septik ja imbväljaku süsteem.

Imbväljaku kujasse (r=50 m) ei ulatu ühegi salv- või puurkaevu hooldusala (r=10 m) ega sanitaarkaitseala

(r=50m).

Reoveepuhasti

Reoveepuhasti paigaldamisel tuleb järgida järgmiseid nõudeid:

o Enne paigaldamist tuleb puhasti hoida tugevdatud alusel, mille suurus peab olema

vähemalt võrdne puhasti mõõtmetega. Ladustamisel tuleb vältida puhasti kahjustamist

ning sajuveega täitumist;

o enne puhasti paigaldamist kontrollida, et pinnavee tase ei ulatuks alusplaadini;

o kontrollida, et alusplaat oleks loodis;

o enne paigaldust kontrollida, et puhasti oleks tühi ning vajadusel see tühjendada. Puhastit

ei tohi tühjendamisel kallutada (nt. vihmavesi tuleb välja pumbata). Puhastit ei tohi

paigaldada kui temperatuur langeb alla -5 °C;

o enne paigaldust kontrollida puhasti ja tõsteaasad üle, et ei oleks mehaanilisi vigastusi;

o paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik, et vältida puhasti mehaanilisi vigastusi;

o peale puhasti paigaldamist ja kinnitamist alusplaadile, tuleb veega täita kuni 1 m

kõrguseni seadme põhjast. Seejärel täita puhastusseadme ümbrus liivaga. Paralleelselt

tagasitäitega toimub ka seadme täitmine veega. (Veetase tagasitäite ajal soovitavalt 30 cm

kõremal kui tagasitäite tase). Jätkata tagsitäitmist kuni seadme väljavoolutoru tasemeni.

Imbväljak

Immutuskihi paksuseks on 40cm (killustik 16-32mm). Imbväljakule paigaldatakse parallelselt 2

heitvee immutustoru või tunnelit, pikkusega 9 meetrit ja vahekaugusega 1,5 meetrit

Tähelepanu tuleks osutada imbtorude tuulutustorude paigaldamisele. Imbtorude kaugemasse otsa

tuleks paigaldada augustuseta tuulutustoru nii, et selle ots ulatuks talvel hangedest kõrgemale.

Tuulutustoru ots kaetakse õhutuskübaraga.

Vee imendumist pinnasesse saab kontrollida õhutustorudest ja jaotuskaevust. Kui läbi õhutustoru

paistab vesi, on imbtoru täis kasvanud või pinnase imamisvõime on oluliselt vähenenud. Imbtorusid

on vajalik puhastada kord kümne aasta jooksul.

Jaotuskaevu on vaja, sest tänu sellele on võimalik kontrollida, kas vesi imendub

4.5 Torustike paigaldamine

Torustike paigaldamisel on soovitav juhenduda RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette

paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“, torustike tootja poolsetest juhenditest ja EV

standarditest. Torustikud rajatakse lahtise kaeviku meetodil (kaeviku seinte nõlvus

1:0,5…1:1). Torude paigaldamisel tuleb tagada projekteeritud lang ja selle püsimine ajas.

Isevoolsed torud ja kaevud paigaldada ca 30 cm paksusele tihendatud killustikalusele fr 16-32

mm . Toru peale rajatakse minimaalselt 10 cm paksune tihendatud kilklustikust kaitsekiht mille

peale paigaldatakse tagasitäide.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 17/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

7. Elekter ja nõrkvool

7.1. Üldosa

7.1.1. Ehitise üldandmed

Üksikelamu, üks korrus.

Üksikelamu projekteeritud elektripaigaldise kasutusiga on vähemalt 20 aastat.

7.1.2. Tehnilised põhiandmed

Pingesüsteem 3*230/400 VAC, 50 Hz

Peakaitse 3x20A

Maandamisviis TN-S

Juhistikusüsteem L1L2L3 N PE

Paigaldise liik II liik

7.1.3. Lähteandmed

Lähteandmetena on kasutatud Tellija väljavalitud tehnoloogiliste seadmete andmeid, tellija lähteülesannet

pistikute ja nv-pesade paigutamiseks.

7.1.4. Normdokumendid

Standardid:

EVS-IEC 60364-4-41:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest;

EVS-IEC 60364-4-42:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;

EVS-IEC 60364-4-43:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse;

EVS-IEC 60364-4-44:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja

elektromagnetiliste häirete eest;

EVS-EN 12464-1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus;

Eeskiri EEI 3-…:1994. (Ehitiste madalpinge elektripaigaldised);

Elektriohutusseadus;

Elektritööde teostamiseks peab Töövõtjal olema vastava klassi pädevustunnistus. Tööde lõpetamise raames

peab Töövõtja viima läbi Elektrikontrollikeskuse poolt sätestatud testid. Vastavate protokollide koopiad

lisatakse teostusdokumentasiooni.

7.2. Välistrassid

7.2.1. Elektrivarustus: üldist, MP kaabelliinid

Elektriliitumiskilp paikneb kinnistu piiril. Liitumiskilbist hoone peakilbini PJK paigaldada kaabel vastavalt

elektripaigaldise tööprojektile. Kaabel paigaldatakse väljaspool hoonet 0.7 m sügavusele tihendatud

pinnasesse, sisestusel hoonesse plasttorusse d=160 mm. Hoone peakilp PJK paikneb tehnoruumi seinal.

Elektrienergia kahetariifne arvestamine toimub energia liitumiskilbis.

Kaabelliinide ehitamisel tuleb jälgida kõiki kehtivaid norme ja eeskirju. Paralleelselt ühes trassis kulgevad

kaablid tuleb paigaldada samaaegselt. Peale kaablite paigaldustöid peab Töövõtja tellima litsentseeritud

firmast maakaabelliinide täitejoonised. Kõik kaablid peavad olema uued. Pakenditel ja trumlitel peab olema

selgelt loetav etikett kaabli margi, valmistajatehase, väljalaskeaja, pikkuse jne kohta. Kaablid peavad olema

valmistatud litsentseeritud tootja poolt ning vastama IEC, VDE, BS, CENELEC või SFS nõuetele.

Välispaigaldistes kasutatav hoone toitekaabel peab olema neljasooneline ja ette nähtud maasse

paigaldamiseks. Kaablite nimipinge – 660V, maksimaalselt lubatav temperatuur 3f lühisel (lühise kestusel 5s)

– 160º C. Töövõtja peab kontrollima kaablite koormatavusandmeid tarviti (tarbija) nimivoolu ja kaitse

suurusega.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 18/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

Kaablisoonte isolatsiooni värvid peavad vastama IEC või VDE standarditele.

Garantiiajal vastutab Töövõtja kõikide käidus esinenud materjalide defektide või ebakvaliteetsest

paigaldusest põhjustatud vigade eest.

Maakaablid paigaldada kaevikusse 0.7 m sügavusele ja tee all 1.0 m sügavusele. Kaablite all peab olema

liivapadi paksusega 100 mm ja kohal paksusega 300 mm. Tee all ja ristumisel teiste trassidega paigaldatakse

kaablid plastiktorusse. Kohtades, kus kaablid on ühendatud jaotlaga, sisendjaotuskilpidega või seadmetega,

peavad kaablitele olema kinnitatud etiketid kaablite andmetega.

Tööde lõpetamisel peab Töövõtja allutama töö järgmistele testidele: polaarsustest, isolatsiooni test (2500V

megeri abil), faas-nullahela takistuse test.

Töid ei loeta lõppenuks enne, kui testid ja täitejoonised on esitatud Tellija esindajale ning kooskõlastatud Tellija

esindaja poolt.

7.2.2. Välisvalgustus: üldist, valgustid, kaabelliinid

Ei lahendata antud projektiga.

7.2.3. Katendite taastamine

Välisvõrkude rajamisel avatud meetodil on vaja taastada sillutatud liikumisteed/-platsid, samuti haljastatud

alad.

7.3. Tugevvoolupaigaldis

7.3.1. Üldiseloomustus

Seadmed valida vastavalt mõistlikule hinna-kvaliteedi suhtele ja ka tuginedes eelnevatele kogemustele.

Soovituslik on kasutada Euroopas sertifitseeritud ja CE tähistust kandvaid tooteid. Vastasel juhul on vajalik

tõestada, et seadmed sobivad meie standardite süsteemis kasutamiseks. Projektis valitud tooted ei ole

kohustuslikud, kuid on soovituslikud. Asenduste tegemine lubatud kooskõlas tellijaga/järelvalvega.

Elektritöövõtja viib läbi kontrollitoimingud vastavalt elektriohutusseadusele ja selle rakendusdokumentidele.

Elektritöövõtja loovutab järgmised mõõtmis- ja kontrollimistööde protokollid:

• Visuaalkontrolli kohta

• Isolatsioonitakistuse kontrolli kohta

• Rikkesilmuse näivtakistuse mõõtmine ja kaitsejuhtide kontrol

• Rikkevoolukaitsmete kontrolli kohta

• Kaitse- ja potentsiaaliühtlustusjuhtide katkematuse kontrolli kohta

• Valgustugevuse mõõtmise kohta ruumides

• Maandustakistuse mõõtmine

7.3.2. Elektri peajaotussüsteemid

Jaotuskilp/keskus on individuaalne toode ja on ette nähtud valmistamiseks kilbitehases vastavalt

tööjoonisele. Kilp tuleb valmistada vastavalt rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni standardile IEC439. Kilbi

korrasolekut tõendavad testitulemused peab valmistajatehas üle andma Tellija esindajale.

Kilbi latistus peab olema ühe astme võrra suurema läbilaskevõimega kui kilbi pealüliti. Latistuse tähised ja

värvid peavad olema järgmised: L1 – kollane; L2 – roheline; L3 – punane; N – sinine; PE – kollased ja rohelised

põiktriibud.

Kilp tuleb kinnitada kindlalt ehituse konstruktsioonielementide külge. Jaotuskeskuse skeeme antud projekti

mahus veel ei koostata.

Tööde lõpetamisel peab Töövõtja allutama tehtud töö järgmistele testidele: isolatsiooni test, maanduse test.

Pindmine/süvistatud jaotuskeskus vastab järgnevatele tingimustele:

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 19/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

• Jaotuskeskus on tähistatud vastava nimetusega;

• Jaotuskeskuse uksel on elektriohu tähis;

• Jaotuskeskuses paiknevad skeemid;

• Jaotuskeskusesse sisenevad ja väljuvad kaablid on tähistatud, püsiva märgistusega, millel on liini

number – funktsioon, kaablimark, ristlõige ning kaitse on võimalik leida kilbi skeemilt;

• Kaablite ja juhtmete PE - ja N ja L-juhid peavad olema tähistatud liinide numbritega;

• Jaotuskeskuse aparatuur on tähistatatud;

• Lülitusseadmed on varustatud kirjetega ja asendite tähistusega;

• Klemmühendused on tähistatud;

• Jaotuskeskus on lukustatav

7.3.3. Kaabliteed

Kaabeldus teostada võimalusel kaabliredelitel, vaheseintes soontesse süvistatuna, ripplagede taga. Mujal

paigaldatakse magistraal- ja grupiliinid klambrite abil või PVC-torudes pindmiselt. Liinide paigaldamisel

põrandas ning ehituskonstruktsioonide läbimisel paigaldatakse liinid plasttorus. Siirdumisel ühest

tuletõkkesektsioonist teise tihendatakse kaabli läbiviik tuletõkkesektsiooni piirdest tulekindla

mastiksiga/vahuga vastavalt piirde tulepüsivusele.

7.3.4. Jõuseadmete elektrivarustus

Kasutatakse TN-S juhistikusüsteemi. Grupiliinides kasutatakse kaableid PPJ/MMJ/NYM, FRHF.

7.3.5. Elektritoite ühendussüsteemid

Paigaldatavate ühe- ja kahekohalised maanduskontaktiga pistikupesade klass: 16A, 250 VAC, kui ei ole

märgitud teisiti. Niisketes ruumides kasutatakse pritsmekindlaid hingedega katteplaadiga varustatud

pistikupesasid IP44. Mujal pistikupesade ja pistikute kaitseaste on vähemalt IP20. Kõik pistikupesad on

markeeritud.

7.3.6. Valgustussüsteemid

Ruumides on töö- ja avariivalgustus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile EVS-EN 12464-1:2003.

Minimaalne keskmine valgustugevuse norm ruumide kohta on järgmine: trepikojad, koridorid 150 lx, tehniline

ruum 200 lx, köök 200 lx, eluruumid 500 lx, wc-d, pesu-ja riietusruumid 200 lx. Valgustid on varustatud lampidega,

süüteseadmetega, drosselitega jne. Kasutatavate valgustite tüübid vastavalt sisekujundusprojektile ja/või

elektriprojekti põhiprojekti osale.

Valgustuspaigaldisele tuleb teostada käitu, mis tagab valgustite korrasoleku ja ruumides peegeldusteguri

valmimisjärgse taseme. Lampe tuleb vahetada nende passides ettenähtud tööaja lõppemisel, kui lambid

enne läbi ei põle või on nende valgusvoog oluliselt langenud. Valgustite reflektoreid ja ruumide seinu ning

lagesid tuleb puhastada vähemalt kord poole aasta jooksul. Turvavalgustitel tuleb kontrollida üks kord kuus

valgustite akude laadimise indikatsiooni korrasolekut ning teha kord kolme kuu jooksul turvavalgustuse

korrasoleku kontroll üldtoite kadumisel.

Lambi eluiga on defineeritud vastavalt järgnevatele standarditele:

IEC 81+amendment 1 to 5: Tubular fluorescent lamps for general service.

IEC 901: Single-capped fluorescent lamps – Performance specifications. Section 1: General.

Nõuded erinevatele lambi tüüpidele on järgnevad:

Luminofoorlambid: 3 tunnise lülitustsükli ja 10000 põlemistunni jooksul peab valgusvoo vähenemine olema

väiksem kui 20% ja läbipõlenud lampide arv ei tohi ületada 20%.

Kompaktluminofoorlambid: 3 tunni lülitustsükli korral peab eluiga olema vähemalt 8000 põlemistundi.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 20/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

Metallhaliidlambid: 12 tunnise lülitustsükli ja 10000 põlemistunni jooksul peab üldine valgusvoo vähenemine,

mis on põhjustatud läbipõlenud lampidest ja lampide valgusvoo vähenemist, olema väiksem kui 30%.

7.3.7. Küttesüsteemid ja -seadmed

Kraanivee soojendamine toimub õhk-vesi soojuspump kütteseadme abil.

7.3.8. Erisüsteemid: piksekaitse, tulekaitse

Hoonele teostada maandus. Maanduskontuuriga ühendada ka PJK peamaanduslatt.

Kaitse otsepuute eest on tagatud elektriseadmete kasutamisega, mille katete ja kestade kaitseaste on min

IP20. Kaitse kaudpuute eest on lahendatud toite automaatse väljalülitamise ja potentsiaaliühtlustuse abil.

Kaitseseadmetena on kasutusel liinikaitselülitid ja rikkevoolukaitsmed.

Hoones teostada potentsiaaliühtlustus, kuhu haarata hoone metallkonstruktsioonid, kaabliredelid ja rennid.

7.4. Nõrkvoolupaigaldis

7.4.1. Üldiseloomustus

Käesolevas eelprojektis antakse põhimõtteline lahendus hoone arvuti- ja sidevõrgule. Tööde teostamisel

tuleb järgida kõiki asjakohaseid Eestis kehtivaid seadusi, määrusi, standardeid ja eeskirju. Seadmete ja

kaablite paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida tootja nõudeid. Töövõtja koostab tööde teostamiseks

vajalikud tööjoonised. Hoone sisesidevõrk rajada kasutades CAT5E tüüpi kaableid. Kaablid CAT5E otsastada

selleks ettenähtud otsastusliidestega. Sisekaabeldus peab vastama ISO/IEC IS11801, EN50173 standarditele.

Hoone peajaotla rajatakse seadmekappi 600x600 ja paigaldatakse tehnilisse ruumi. Telefoni- ja arvutivõrgu

horisontaalkaablite otsastamiseks paigaldatakse jaotlatesse RJ45 Cat5 UTP pesadega varustatud

ühenduspaneelid. Sisenevad sidemagistraalid ja väljuvad kaablid otsastatakse LSA+ eralduslattidega.

Hoones paigaldatakse pesad ja kaablid süvistatult. Käesolevas projektis esitatud süsteemide juhtmestiku

paigaldamisel peab Töövõtja tagama, et ühiskasutuses olevates kaablikarbikutes tuleb nõrkvoolusüsteemide

kaablid paigaldada eraldi sektsiooni, kõik läbiviigud tuleb tihendada tuletõkkemassiga (vastavalt seina

tulepüsivusklassile), läbiviigud õue tuleb tihendada niiskust tõkestavalt.

Kõik kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Kõik vajalikud harukarbid paigaldatakse nii, et oleks võimalik

nende hilisem teenindamine. Varjatud kohtadesse juurdepääsu tagamata harukarpe paigaldada ei tohi.

Paigaldatavad harukarbid tuleb tähistada.

Peale tööde teostamist peab Töövõtja varustama ehituse Tellija esindaja süsteemi kasutus- ja

hooldusjuhenditega, seadmete tehniliste spetsifikaatidega, võrkude mõõteprotokollidega ning korraldama

süsteemide ekspluateerimiseks vajaliku koolituse. Töö üleandmiseks koostab Töövõtja teostatud paigaldisele

vastavad teostusjoonised.

7.4.2. Andmesidesüsteemid

Arvutivõrgu horisontaalkaabeldus peab vastama standardile EN50173 link-class D. Paigaldustööd tuleb

teostada standardi EN 50174-2 kohaselt. Arvutivõrgu horisontaalkaabelduse rajamisel kasutatakse kaablit

4x2x0.5 UTP Cat5e. Paigaldatud kaablivõrgu kohta tuleb koostada mõõdistusprotokollid standardis EN50173

esitatud parameetrite järgselt. Mõõdistustulemused tuleb esitada paberkandjal koondprotokollina ja

detailselt digitaalsel kujul.

esitatud parameetrite järgselt. Mõõdistustulemused tuleb esitada paberkandjal koondprotokollina ja

detailselt digitaalsel kujul.

7.4.3. Tulekahjusignalisatsioon

Vt tuleohutuseosa.

7.4.4. Valvesignalisatsioon

Ei käsitleta käesoleva projekti mahus, lahendab turvaettevõte.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 21/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

8. Tuleohutus

Hoone tuleohutuks projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

Siseministri määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. määrus nr 97 ´´Nõuded ehitusprojektile1

EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3 Küttesüsteemid

EVS-812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7 Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“

EVS 812-6:2012+A1+A2 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

EVS 812-2 :2014/AC:2018-Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

Tuleohutuse seadus 05.05.2010

Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise,katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (01.03.2021)

Lähimad naaberkinnistute hooned paiknevad projekteeritud üksikelamust kaugemal kui 40m.

Pääsud üksikelamusse on üksikelamu eest ja tagant. Tuletõrjemeeskonnal on takistusteta juurdepääs hoone

välisukse juurde. Päästemeeskonnale on tagatud ehitisele ja teda teenindavale tuletõrje veevõtukohale

piisav juurdepääs ettenähtud päästevahenditega.

Tulekustutusvesi on ette nähtud saada Nõos paiknevatest tuletõrjehüdrantidest (ntks Vana-Nõo tn 11 juures

paiknev hüdrant – kinnistust ca 7,5km kaugusel ). Normatiivne väliskustutusveehulk 10 L/s 3 tunni jooksul.

Üksikelamu on projekteeritud tulepüsivusklassiga TP3. Üksikelamu on kahekorruseline, (üksikelamu kõrgusega

kuni 6,4 m, netopindalaga 130,6 m2) Põlemiskoormus hoones on alla 600 MJ/m2. I kasutusviis (üksikelamu)

Üksikelamu kandekonstruktsioonid on määramata tulepüsivusajaga, eraldi tuletõkkesektsioone ei

moodustata.

Üksikelamu hooneosade tuletundlikkus: pinnakihid konstruktsioonides minimaalselt D-s2,d2; seinad D-s2,d2;

vahelagi D-s2,d2; katuslagi D-s2,d2; põrandate tuletundlikusele nõudeid ei esitata; üksikelamus paikneva

tehnoruumi seinad ja lagi B-s1,d0; põrand DFL-s1.katusekate BROOF(t2-t4); kaabli tuletundlikkus peab olema

vähemalt Dca-s2,d2

VÄLISPINDADE TULETUNDLIKKUS:

Välisseina välispind: D,d2

Õhutuspilu välispind: D,d2

Õhutuspilu sisepind: Nõudeid ei esitata.

Soojustussüsteem: D,d0

Evakuatsioon on lahendatud järgmiste evakuatsioonipääsudega: kõik 1. korruse väljapääsud. Evakuatsioon

on hajutatud. Evakuatsiooniteedele ei tohi ladustada. Hädaväljapääsudena on võimalik kasutada kõiki

hoone välisseintes olevaid akna- ja ukseavasid, mis on laiemad kui 500 mm, kõrgemad kui 600 mm ja mille

kõrguse ja laiuse summa on vähemalt 1500 mm. Pööningule pääsuks on ette nähtud luuk min mõõtudega

600x800mm..

Tuleohutuspaigaldistest on hoonetess esmased tulekustutusvahendid ja suitsuandurid. Suitsuandurid

paiknevad iga magamistoa ja elutoa laes. Tulekustuteid on paigaldatud üks. Suitsu ja soojuse eemaldamiseks

on hoonetel ette nähtud kasutada avatavaid aknaid. Paiskpindade järgi vajadus puudub.

Lisaks paikneb hoones vähemalt üks vingugaasiandur, mis on paigaldatud vastavalt tootjajuhistele.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 22/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

Hoonele teostada maandus. Maanduskontuuriga ühendada ka PJK peamaanduslatt.

Hoonesse ei paigaldata seadmeid, millele on vaja paikseid tulekustutussüsteeme, seetõttu nende kasutamist

ette ei nähta. Hoonesse pole sprinklersüsteemi ja muid tulekustutuse erisüsteeme ette nähtud.

Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja

tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada

painduvaid kanaleid.

Üksikelamu kamin/ahju (temperatuuriklass T400) jaoks on ette nähtud ühelõõriline moodulkorsten

(temperatuuriklass T400), mis peab olema rajatud selliselt, et seda oleks võimalik üldiselt kasutusel olevate

korstnapühkimisvahenditega igast kohast raskusteta ja ohutult puhastada. Tahmaluugid paigaldada selliselt,

et suits ei põrkaks otse neisse ja nende ette peab jääma min. 600 mm vaba ruumi hooldustöödeks. Korstna

kõrgus on näidatud vaatel. Kõik süttivad konstruktsioonid eraldatakse kortsna välispinnast vastavalt EVS 812-

3:2018 ja tootja paigaldusjuhendile 100 mm tuletõkke kivivillaga, tihedusega min 100 kg/m3. Korsten

paialdada vastavalt tootjajuhistele.

Küttekolded teha vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. Kamin/ahi on suletud küttekoldega. Kollete ette

paigaldatakse vaskplekist, tulekindlast klaasist või keraamilistest plaatidest põrandaosa (koldest 10 cm

külgedele ja 40 cm ette). Metallsüdamikuga kollete paigaldamisel peavad hoone vastuvõtmisel olema

tootja kasutusjuhendid ja kaetud tööde aktid.

Saunakeris paigaldada vastavalt kerise paigaldusjuhisele.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 23/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

9. Töötervishoid ja tööohutus

9.1. Õigusaktid ja eeskirjad

Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega” ning Vabariigi

Valitsuse 08.12.1999 kehtestatud määrusega nr. 377.

9.2. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehitamisel

Ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama:

1) abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral

arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm,

2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil,

3) liikluskorraldust,

4) töötajate olmelist teenindamist,

5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui

ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada),

6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses,

7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 (Ohtlike tööde loetelu ehituses)

loetletud kategooriasse,

8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud.

Ohtlikest töödest olulisematena võib välja tuua järgmised:

1) kõik tööd, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli,

2) osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel,

3) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht.

Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või

mitu isikut, kes on kohustatud:

1) koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil,

2) koostama ja töötajatele teatavaks tegema ohtlike tööde nimekirja ja teostamise ajakava ning andma

juhised nende tööde ohutuks teostamiseks,

3) jälgima, et kõik maasisesed ja -pealsed installatsioonid ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud

ohutusabinõud kasutusele võetud,

4) jälgima, et töötajad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate

isikukaitsevahenditega,

5) peatööettevõtjana korraldama alltööettevõtjate juhendamise ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse

nõuete ning nende kohustuste osas oma töötajaid juhendada ja kontrollida,

6) kontrollima tööohutuse plaani täitmist ning korrigeerima või laskma seda korrigeerida, kui töös tekib

muudatusi,

7) võtma kasutusele abinõud, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud.

Ehitusplatsil viiakse vähemalt üks kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil,

kaitset kukkumise vastu, tellinguid, ühendusteid, energiajaotusinstallatsioone, valgustust, tõsteseadmeid,

pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jne. Kontrollide kohta koostatakse aktid, kuhu pannakse kirja selles

osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud.

Töötajad peavad olema kaitstud otsesest või kaudsest kokkupuutest põhjustatud elektrilöögi eest.

Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. Ehitusplatsid tuleb varustada

esmaste tulekustutusvahenditega. Tuletõrjevahendite asukoht tuleb märgistada tuletõrjemärkidega. Märgid

peavad olema piisavalt vastupidavad ja paigaldatud vajalikesse kohtadesse.

Raskuste teisaldamisel tuleb kasutada käsitsitööd kergendavaid abivahendeid. Kaitsekiivri kandmine

ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 24/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja

teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti

reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi.

Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel

ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid.

Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema

projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu, nendele juurdepääs

lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid.

Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need märgistada ning rakendada abinõusid, et

sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud töötaja ning

tema kaitseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid.

Pinnad ei tohi olla libedad, neis ei tohi olla ohtlikke kühme, auke ega kallakuid.

Ehitusettevõtja peab tagama töötajale õnnetuse või ootamatu haigestumise korral esmaabi andmise

kohapeal. Selleks peab ta määrama töötajad ja korraldama neile vastava väljaõppe. Tööde toimumise ajal

peab platsil kohal olema vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja.

Ehitusplatsil peavad olema esmaabikapid vajalike esmaabivahenditega, kanderaam, fikseerivate lahaste

komplekt, silmadušš jne. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud.

Ehitusplats peab olema varustatud hädaabitelefoniga. Telefoni asukoht peab olema märgistatud.

Hädaabinumber peab olema välja pandud nähtavale kohale.

Ehitusplatsil tuleb ette näha ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi

saabumiseni. Sellele ruumile peab kanderaamiga juurde pääsema.

Olmeruumid peavad üldjuhul paiknema ehitusobjektile võimalikult lähedal. Olmeruumide sisetemperatuur

peab olema vähemalt +18 °C. Ehitusplatsil töötavate töötajate jaoks peab olema nõuetele vastav

kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud.

Kõrgel või madalal tasapinnal asuvad töötamiskohad peavad olema püsikindlad ja tugevad, arvestades

seal töötavate töötajate arvu, raskuse jaotust ja maksimaalset koormust, mida need peavad taluma, ning

võimalikke välismõjusid.

Töötajaid tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada.

Töötajaid tuleb kaitsta kukkuvate esemete eest, kusjuures eelistada tuleb ühiskaitsevahendeid. Vajaduse

korral tuleb rajada kaetud käiguteed või keelustada pääs ohualale.

Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende

varisemine või allakukkumine.

Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt.

Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti projekteerida, ehitada ja hooldada nii, et nende püsikindlus

säiliks igasuguse ohu korral. Tööplatvormid, läbikäigud ja tellingute trepid peavad olema konstrueeritud

selliste mõõtmetega ja neid tuleb kasutada nii, et oleks välistatud inimeste allakukkumine või jäämine

kukkuvate esemete alla. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada.

Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise

vastu. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada

sademevee ärajuhtimine. Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb

kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja

varustada hoiatusmärgistusega.

Enne kaevetööde algust tuleb välja selgitada ja viia miinimumini maa-alustest kaablitest või muudest

ülekandesüsteemidest tulenevad ohud. Pinnasekuhjad, materjalid ja liiklusvahendid tuleb hoida

kaevamiskohast kaugemal, vajaduse korral püstitada kaitsetõkked.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 25/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

Seadmestikud, mehhanismid ja töövahendid, kaasa arvatud käsitööriistad ja elektri- või muu energia jõul

töötavad töövahendid, peavad olema hoitud heas töökorras.

Metallist või betoonist toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteeritavaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja

tugimüüre tohib püstitada ja demonteerida ainult pädeva isiku juhtimisel.

Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul

rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi

tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning

kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid. Lisaks peab

ohutusabinõusid rakendama ka väiksema kukkumiskõrguse puhul, kui töö laadi tõttu on eriline kukkumisoht

või eriohuga seotud pinnale kukkumise oht. Kukkumise vältimiseks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema

vähemalt ühe meetri kõrgusel paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire.

Vahepiiret võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Kaitsepiirded tuleb paigaldada

selliste töölavade või käiguteede vabadele külgedele, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m. Tellingutel

peavad olema kaitsepiirded, kui kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 26/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

10. Keskkonnakaitselised abinõud

10.1. Õigusaktid ja eeskirjad

Veeseadus: RT I, 22.02.2019, 1

Jäätmeseadus: RT I 2004, 9, 52

Kambja valla jäätmehoolduseeskiri,

10.2. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud

Projekteeritava hoone rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju keskkonnale, kui järgitakse kõiki

ehitusprojektis sätestatud tingimusi ning seadusega kehtivaidsk norme. Hoone ekspluateerimisel ja selle

sihtotstarbelisel kasutusel tuleb järgida kehtivast seadusandlusest tulenevaid nõudeid.

Ehitamisel ja hoone ekspluatatsioonil ei kasutata materjale ega aineid, mis võivad kahjustada inimese tervist

(nt asbest).

10.3. Õhu kaitse

Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt

ladustamisaladelt ja jäätmete sorteerimiskohast üldkasutatavatele aladele (tänavatele ja teedele).

10.4. Pinnase ja põhjavee kaitse

Hoonete normikohane ehitamine põhjaveekihte ja selle kvaliteeti ei ohusta.

10.5. Veekasutus

10.5.1. Veetarbimine

Projekteeritud hoone vesi saadakse puurkaevust.

10.5.2. Heit- ja reovesi

Projekteeritava hoone heitvesi juhitakse omapuhastisse.

10.5.3. Sademevesi

Sademeveed immutatakse pinnasesse kinnistu piires.

10.6. Jäätmed

Vastavalt jäätmeseadusele, omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ning muudele seadusaktidele on

juriidilisest isikust jäätmetekitaja kohustatud rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi

jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete

taaskasutamiseks, korraldama oma jäätmete käitlust või andma need jäätmehoolduseeskirjaga

kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele, pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega

seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta, andma oma jäätmealasest tegevusest aru ja esitama

nõudmisel vastava dokumentatsiooni.

Valida tuleb vastavalt tekkivate jäätmete kogustele sobivad mahutid. Konteinerid peavad asetsema tasasel,

horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et

neid saaks tühjendada jäätmeveoautosse vahetult paiknemiskohast. Juurdesõiduteed peavad olema

piisava kandevõimega ja tasased. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest

territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

Jäätmevaldajal ja territooriumi haldajal on kohustus säilitada 2 a jooksul dokumente, mis tõendavad

jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist.

10.6.1. Olmejäätmed

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kambja valla jäätmehoolduseeskirjast. Suurendamaks olmejäätmete

taaskasutusvõimalusi, tuleb olmejäätmed sortida nende tekkekohas, koguda liigiti ja anda üle

jäätmekäitlejale liikide kaupa.

Üksikelamu rajamine Kambja vald, Virulase küla Ülase töö nr. AI126 Eelprojekt 27/27 11.03.2026.

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Pärnu mnt 463 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 52 13 969

10.6.2. Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel tekkinud puidu, metalli, betooni,

telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh. need, mis sisaldavad asbesti ja teisi

ohtlikke jäätmeid. Käesoleva peatükiga kehtestatud nõudeid tuleb täita juhul, kui ehitustööde käigus tekib

ehitusjäätmeid üle 1m3 päevas või kogu ehitsuperioodi kestel üle 10 m3. Muudel juhtudel tuleb

ehitusjäätmeid käidelda kui olmes tekkinud jäätmeid ja lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete käitlemine (kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine) on lubatud vallavalitsuse

poolt väljastatud ehitusloa alusel. Ehitisele kasutusloa saamiseks tuleb esitatavatele dokumentidele lisada

õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (kui see on nõutav), kus on näidatud ära üleantavate

jäätmete kogused ja jäätmekäitluskoht (ettevõte). Esitatava õiendi vormi kinnitab vallavalitsus.

Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana

registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele

vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda

vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba

või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.

Eeldatavad jäätmekogused:

nr kood nimetus maht käitlemisviis või käitleja

01 17 01 01 Betoon 0.05 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

02 17 01 02 Tellised 0.00 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

03 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted vt. sega,

p20

eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

04 17 01 04 Kipsil põhinevad ehitusmaterjalid ei teki -

05 17 01 05 Asbestil põhinevad ehitusmaterjalid 0.00 m3 Vastavat kasutusluba omav käitleja

06 17 02 01 Puit 0,2 m3 ehitatava hoone kütteks

07 17 02 02 Klaas vt. sega,

p20

-

08 17 02 03 Plast vt. sega,

p20

-

09 17 03 01 Tõrva sisaldav asfalt ei teki -

10 17 03 02 Tõrva mittesisaldav asfalt ei teki -

11 17 03 03 Tõrv ja tõrvasaadused ei teki -

12 17 04 00 Metallid (sealhulgas sulamid) Ei teki taaskasutusse

13 17 04 05 Raud ja teras Ei teki taaskasutusse

14 17 04 07 Metallisegud Ei teki Ei teki

15 17 04 08 Kaablid Ei teki eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

16 17 05 01 Pinnas ja kivid omal kinnistul, vertikaalplaneerimisel

17 17 05 02 Süvenduspinnas omal kinnistul, vertikaalplaneerimisel

18 *17 06 01 Asbesti sisaldavad

isolatsioonimaterjalid

ei teki -

19 17 06 02 Muud isolatsioonimaterjalid 2.00 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

20 17 07 01 Ehitus- ja lammutusjäätmesegu * 25.00 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja

Seletuskirja koostas: Tiit Toimetaja

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 02.04.2026 nr 542044

Meie 13.04.2026 nr 7.1-2/26/5682-2

Ülase kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Virulase küla

Ülase kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 542044).

Kinnistu (katastritunnus 28301:001:1092) asub riigitee nr 22180 Nõo-Kambja tee (edaspidi

riigitee) km 7,14-7,20 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121453413) ja omapuhasti (EHR kood 221505174)

ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ koostatud „Üksikelamu rajamise

ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr AI126“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

27.06.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/10319-2. Riigitee km 7,15 ristumiskoha rajamine on lõpetatud ja

vastab ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-1/24/10319-4 dokumentidele. Ristumiskoht on

vastuvõetud 14.10.2025 ehitise vastuvõtu aktiga nr 7.1-1/25/10319-6.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 7,15.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 542044) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

4. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud

häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. ULASE_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri - Lisa 2. ULASE_EP_AR-5-01_v01_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]