Aruanne

1

Lisa 1

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2025. aastal

I Riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kulude hüvitamiseks väljamaksmisele kuuluva

summa kontroll

Iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks esitavad advokaadid eelmise kuu riigi õigusabi osutamise

kohta elektroonilise tasuarvestuslehe, tagavad väljamaksmise aluseks olevate määruste

olemasolu Riigi Õigusabi Infosüsteemis (RIS) ning edastavad advokaadibüroo koostatud arve.

Kokkuvõte aruandeperioodil osutatud riigi õigusabi rahaliste vahendite kasutusest ja rahaliste

vahendite jääk aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse Justiits- ja Digiministeeriumile 25.

kuupäevaks.

Enne arve esitamist advokatuuri pearaamatupidajale, kes tasub advokaatidele nende eelneva

kuu eest tehtud töö tasu, kontrollitakse tasuarvestuslehel, tasu suurust kindlaks määrava määrust

(algdokumenti) ning arvetel, et dokumendid vastaksid nõuetele. Kontrolli käigus jälgitakse

järgmist:

Arve

Kui advokaadibüroo saadetud arve on raamatupidamisprogrammi jõudnud, kontrollib

advokatuuri haldur esmalt, kas tegu on e-arvega ja kas arvel on korrektsed andmed: büroo

andmed, tasuarvestuslehe õige number ja õige kuupäev.

Tasuarvestusleht:

Laekunud arvel oleva tasuarvestuslehe numbri järgi otsib advokatuuri haldur RIS-ist advokaadi

koostatud tasuarvestuslehe. Tasuarvestusleht koosneb ühest või mitmest tasumäärusest.

Tasuarvestuslehel kontrollitakse järgmisi andmeid: advokaadibüroo nimi, aadress, riigi

õigusabi osutamise periood, asja number, õigusabi saaja nimi, tasu suurus, tasutud aeg tundides,

tasu kokku.

Tasuarvestuslehe koondsumma moodustub tasumääruste metaandmetesse sisestatud

summadest. RIS-is oleva tasuarvestuslehe lõppsumma peab olema vastavuses arvel olema

lõppsummaga.

Algdokument (tasumäärus)

Advokatuur kontrollib tasumääruste metaandmete vastavust kohtumääruse failis olevaga.

Peamiselt esines vigu metaandmetes, aga ka kohtumääruse failis. Vigu esines nii kohtu

sisestatud määrustes kui ka advokaadi sisestatud tasumäärustes. Kuigi on loodud tehnilised

lahendused, mis võimaldavad kohtul sisestada tasumääruse andmeid ise, sisestavad advokaadid

jätkuvalt suure osa tasumääruse andmeid RIS-is kohtute eest.

Kui advokaadid sisestavad ise RIS-i tasumääruse andmeid, peavad nad sisestama järgmised

andmed: resolutsioon, määruse koostamise kuupäev, asutus, määruse koostaja, amet.

Osaliselt rahuldatud tasumääruste RIS-i sisestamine on advokaadi jaoks veel keerulisem.

Täiendavalt tuleb osaliselt rahuldatud määruste puhul käsitsi sisestada määratud summad ilma

2

käibemaksuta. Kohtumäärustes ei ole alati selge info, millise toimingu eest taotletud tasu

summat on vähendatud. Lisaks tuleb täita ka märkuste lahter, kuhu oodatakse tasu vähendamise

või suurendamise põhjendustust.

Kuna tasumääruste sisestamine on advokaadi jaoks keeruline ja aeganõudev, paluvad nad

mõnikord määruste sisestamisel abi ka advokatuurilt. On tulnud ette ka seda, et advokaadid on

lisanud süsteemi kogemata ka valesid kohtumääruseid. Advokaadi poolt valesti sisestatud

tasumääruse laseb advokatuur IT-abil kustutada, et advokaat saaks parandused teha ja

tasumääruse uuesti kinnitada.

Kui kohtu sisestatud tasumäärustes esineb viga, siis laseb advokatuur IT-abil vigase

tasumääruse tasuarvestuslehelt eemaldada ja saadab kohtute andmekvaliteedijuhile kirja, et

kohus parandaks tasumääruse andmed.

Lisaks vigaste andmete sisestamisele esines erinevusi metaandmete ja kohtumääruse failis

oleva vahel seoses sellega, et kohus oli ümardamisreeglit arvestanud teisiti, kui RIS-is

arvutusloogika üles ehitatud on. Nimelt tulenevalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise korra § 1 lg-st 1 arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni. Selle alusel on RIS-i arvutusloogika üles ehitatud nii, et RIS arvutab iga

toimingu rea puhul eraldi tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

Korduvalt tuli ette, et kohus kasutas ümardamist kõigi sisestatud toimingute lõppsumma pealt.

Advokatuur juhtis kohtute tähelepanu RIS-is kohaldatud arvutusloogikale, et edaspidi selliseid

vigu vältida.

Kui kohus on andmed parandanud, saab advokaat parandatud määruse uuele tasuarvestuslehele

kanda.

Käibemaksumäära muutusega seotud andmeparandused

01.07.2025 tõusis käibemaksumäär seniselt 22%-lt 24%-ni, mis tõi 2025. aastal lisaks

tavalistele andmeparandustele ka käibemaksumuudatusega seonduvaid andmeparandusi.

Advokatuur kooskõlastas 2024. aasta käibemaksutõusu ajal Maksu- ja Tolliametiga, Justiits- ja

Digiministeeriumiga ja Rahandusministeeriumiga, et riigi õigusabi osutamisega seotud käibe

tekkimise ajaks tuleb pidada tasu ja kulude suurust kindlaks määrava määruse tegemise aega

ehk hetke, millal on selge, kui suur on advokaadibüroole õigusabi osutamisega seoses tekkinud

käive. Käibemaksumäära muutusega seoses oli RIS-is vaja teha täiendavaid andmeparandusi,

kuna kohtud mõistsid välja tasusid vana käibemaksumääraga ka peale uue käibemaksumäära

jõustumist. Sellega seonduvalt tuli teha pöördumisi IT-abile käibemaksu korrigeerimiseks

vastavalt kohtumääruses välja mõistetud määrale. See tõi kaasa ka tavapärasest rohkem arvete

korrigeerimist.

II Riigi õigusabi korraldamise üle teostatud järelevalve

Kiireloomulised tellimused

Riigi õigusabi korraldamisel jälgitakse kiireloomuliste taotluste esitamist, mh nende osakaalu

riigi õigusabi taotluste üldisest mahust ning üldist dünaamikat. RIS-i sisestatud taotlustest jagati

2025. aastal kiireloomulisena 4786 taotlust, mis on ligi 46,77% kõikidest tellimustest.

Advokatuur pöörab kõige rohkem tähelepanu nendele taotlustele, kus advokatuurile antakse

advokaadi nimetamiseks aega vähem kui 2 tundi.

3

Menetlejate poolt advokaadi määramine

Teostades järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste

vahendite kasutamise üle, teostatakse järelevalvet ka riigi õigusabi osutava advokaadi

määramise korra üle. Korralise järelevalve käigus on saanud teatavaks juhtumid, kus menetlejad

on ise määranud riigi õigusabi osutava advokaadi ning põhjendused selleks on märkimata.

Advokatuur palub selgitusi iga üksikjuhtumi kohta ja selgitab täiendavalt seadusest tulenevat

korda. Esineb nii olukordi, kus tegelikkuses on põhjendus olemas, aga see on ununenud

märkimata, kui ka olukordi, kus advokaadi käsitsi määramiseks alust ei olnud. Sellisel juhul

hindab advokatuur iga üksikjuhtumit eraldi, otsustamaks, kas käsitsi määratud advokaat saab

õigusabi osutamist jätkata või suunatakse tellimus uuesti jagamisele, et advokaat määrata

tavapärases korras. 2025. aasta lõpus tuvastati ühes Eesti piirkonnas muster, kus menetleja on

kasutanud tihti käsitsi advokaadi määramise funktsiooni. Järelevalve selles osas jätkub 2026.

aastal.

Riigi õigusabi 2026. aasta ja 2027. aasta tellimuste prognoos RÕA aastaaruanne 2025.a kohta Lisa 2

RÕA liik 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Määratud kaitse kriminaalmenetluses 5656 5467 5160 5230 5162 5044 Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus 553 261 265 198 186 177

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus 125 116 107 103 94 87 Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus 5291 4664 4721 4594 4467 4313 Isiku esindamine halduskohtumenetluses 71 80 68 59 58 53 Isiku esindamine haldusmenetluses 1 0 0 2 2 2 Isiku esindamine täitemenetluses 21 2 6 9 4 3 Isiku esindamine teistmismenetluses 1 1 0 0 0 0 Õigusdokumendi koostamine 15 8 9 6 7 6 Isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine 46 47 64 33 42 38 Kokku: 11780 10646 10400 10234 10022 9723

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

Meie 13.04.2026 nr 1-2/26/296

I RIIGI ÕIGUSABI OSUTAMISEKS ERALDATUD VAHENDITE KASUTAMISE

AASTAARUANNE

Justiitsministri 20.12.2011. a määruse nr 57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite

kasutamise aruandluse kord“ (edaspidi aruandluse kord) § 2 lõike 2 kohaselt esitab advokatuur

Justiits- ja Digiministeeriumile hiljemalt iga aasta 1. aprilliks riigi õigusabi aastaaruande

eelmise kalendriaasta kohta. Advokatuur on aruandes toonud välja eelmisel kalendriaastal ja

sellele eelneval kalendriaastal toimunud riigi õigusabi tellimuste ja riigi õigusabi tasude ning

kulude protsentuaalsed muutused. Advokatuur ei esita riigi õigusabi vahendite taotlust 2026.

aastaks, kuna eelarveliste vahendite suurus 5 575 000 eurot on juba kindlaks määratud . Küll

aga teeb advokatuur ettepaneku riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suurendamise kohta

ning 2027. aasta riigi eelarvelise sisendi suuruse kohta koos põhjendustega.

Vastavalt varasematele kokkulepetele on aruandest välja jäetud kümne advokaadi nimed, kelle

osutatud riigi õigusabi eest on määratud enim riigi õigusabi tasu ning advokaatide lõikes

määratud tasude koondsummad riigi õigusabi liigiti.

1. Riigi õigusabi tellimuste arv riigi õigusabi liigiti ning riigi õigusabi tellimuste

protsentuaalsed muutused 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga

1.1. Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) esitati 2025. aastal kokku 10 234 riigi õigusabi saamise

tellimust. Kiireloomuliste tellimuste arv oli 4786, mis moodustas 47% kõikidest

tellimustest. 2024. aastal oli tellimusi 10 400, st tellimuste arv aastas on langenud 1,6%.

Kiireloomulisi tellimusi oli 2024 aastal 45%, seega on kiireloomulisena jagatud tellimuste

osakaal tõusnud.

1.2. Kõige rohkem tellimusi – 5230 tellimust - esitati riigi õigusabi liigis „määratud kaitse

kriminaalmenetluses“ , mis moodustab üle poole kõikidest tellimustest (umbes 51%).

Teine suur osa tellimusi - 4594 tellimust - esitati isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus, mis on umbes 45% kogu tellimuste arvust. Ülejäänud riigi õigusabi

liikides esitatud tellimuste maht moodustas kogu tellimuste mahust kokku umbes 4%.

1.3. Riigi õigusabi korras advokaatide määramise tellimuste arvu võrdlus 2025. ja 2024. aastal

näitab, et kahe õigusabi osutamise alaliigi puhul advokaadi määramiseks esitatud tellimuste

arv tõusis ning kuue alaliigi puhul tellimuste arv vähenes. Kahe alaliigi puhul

protsentuaalset muudatust ei toimunud. Muudatused toimusid järgnevalt:

1.3.1 Tellimuste arv kasvas järgmistes riigi õigusabi osutamise alaliikides:

• määratud kaitse kriminaalmenetluses – kasvas 1,4%

• isiku esindamine täitemenetluses – kasvas 50%

1.3.2 Tellimuste arv vähenes järgmistes riigi õigusabi osutamise alaliikides:

2

• isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus – vähenes 25,3%

• isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus – vähenes 3,7%;

• isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus – vähenes 2,7%

• isiku esindamine halduskohtumenetluses – vähenes 13,2%

• õigusdokumendi koostamine – vähenes 33,3%

• isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine –vähenes 48,4%

1.3.3 Tellimuste arv ei muutunud järgmistes riigi õigusabi osutamise alaliikides:

• Isiku esindamine haldusmenetluses;

• isiku esindamine teistmismenetluses.

1.4 2025. aasta kogu tellimuste arv vähenes 166 tellimuse võrra, mis on 1,6% vähem kui

2024. aastal. Täpsema ülevaate annab järgnev tabel:

Aasta 2025 ja 2024 võrdlus

2025 aasta võrdlus 2024 aastaga 2025 2024 Muutus

%

Osakaal %

(2025)

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 5230 5160 1,4 51,1

Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

198 265 -25,3 1,9

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises

menetluses ja kohtus

103 107 -3,7 1

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

4594 4721 -2,7 44,9

Isiku esindamine halduskohtumenetluses 59 68 -13,2 0,6

Isiku esindamine haldusmenetluses 2 0 0,0 0,01

Isiku esindamine täitemenetluses 9 6 50,0 0,1

Isiku esindamine teistmismenetluses 0 0 0,0 0

Õigusdokumendi koostamine 6 9 -33,3 0,1

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

33 64 -48,4 0,3

Tellimusi KOKKU 10234 10400 -1,6 100

2. Riigi õigusabi osutamise eest 2025. aastal väljamakstud tasud

2.1. Riigi õigusabi osutamise eest maksti 2025. aastal tasu kokku 4 947 271,22 eurot (sisaldab

käibemaksu).

2.2. Enim maksti riigi õigusabi osutamise eest tasu seoses määratud kaitsega

kriminaalmenetluses, kogusummas 2 333 265,47 eurot (sisaldab käibemaksu), mis

moodustab kogu riigi õigusabi osutamiseks makstud tasudest 47,16%. Teine suur osa

tasudest oli seotud isiku esindamisega tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, mille

eest tasuti kokku 2 297 918,04 eurot (sisaldab käibemaksu), mis on 46,45% kogu tasudest.

Ülejäänud tasud moodustavad kõik kokku umbes 6,39% kogu riigi õigusabi tasude

mahust 2025. aastal.

2.3. Täpsem tasude jaotus riigi õigusabi liigiti on nähtav alljärgnevas tabelis:

Riigieelarvelise eraldise kasutus § 3 lg

1 p 2 ja 4

Makstud tasu Käibemaks Makstud tasu

koos käibe-

maksuga

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

93 371,60 21 251,33 114 622,93

3

Isiku esindamine haldusmenetluses 1 802,00 431,88 2 233,88

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

123 424,60 28 223,17 151 647,77

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

1 872 914,55 425 003,49 2 297 918,04

Isiku esindamine täitemenetluses 2 058,00 465,98 2 523,98

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus

22 521,00 5 161,68 27 682,68

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

11 875,25 2 598,33 14 473,58

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 1 900 426,56 432 838,91 2 333 265,47

Õigusdokumendi koostamine 2 385,50 517,39 2 902,89

Kokku 4 030 779,06 916 492,16 4 947 271,22

3. Riigi õigusabi osutamise eest 2025. aastal väljamakstud kulude hüvitis

3.1. Riigi õigusabi osutamise eest hüvitati 2025. aastal kulusid kokku summas 263 835,22

eurot (sisaldab käibemaksu).

3.2. Enim hüvitati 2025. aastal riigi õigusabi osutamise kulusid isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus, kogusummas 133 003,68 eurot (sisaldab käibemaksu),

mis moodustab 50,41% kogu riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamisest.

Teine suur osa kulude hüvitamisest oli seotud määratud kaitsega kriminaalmenetluses,

kogusummas 118 435,85 eurot (sisaldab käibemaksu), mis on 44,89% kogu riigi õigusabi

osutamisega seotud kulude hüvitamisest. Ülejäänud riigi õigusabi liikide lõikes hüvitatud

kulude summa moodustab kõikidest kuludest kokku umbes 4,70%.

3.3. Täpsem kulude hüvitamise jaotus riigi õigusabi liigiti on nähtav alljärgnevas tabelis:

Riigieelarvelise eraldise kasutus

Kulude

hüvitamine Käibemaks

Kulude

hüvitamine

koos

käibemaksuga

Isiku esindamine halduskohtumenetluses 804,17 183,85 988,02

Isiku esindamine haldusmenetluses

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus 5 956,74 1 327,15 7 283,89

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus 108 470,23 24 533,45 133 003,68

Isiku esindamine täitemenetluses 54,30 11,95 66,25

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises

menetluses ja kohtus 2 525,70 575,14 3 100,84

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine 546,30 124,57 670,87

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 96 491,81 21 944,04 118 435,85

Õigusdokumendi koostamine 232,80 53,02 285,82

Kokku 215 082,05 48 753,17 263 835,22

4

4. Rahaliste vahendite jääk aasta alguse seisuga, riigieelarvest saadud eraldise suurus,

kasutatud rahalised vahendid ja rahaliste vahendite jääk aasta lõpu seisuga 2025. ja

2024. aasta võrdlustena

4.1. Võrreldes 2024. aastaga oli 2025. aastal riigi eelarvelise sisendi maksimaalne suurus

100 000 euro võrra väiksem, olles 5 575 000 eurot. 2024. aastal kasutati riigi õigusabi

osutamiseks 5 031 400,43 eurot ning avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud

kulude katteks 287 346,06 eurot. 2025. aastal kasutati riigi õigusabi osutamiseks

5 210 841,39 eurot ning 282 433,58 eurot avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud

kulude katteks. Vahenditesse lisandus 2024. aastal pangakontoga seotud intressitulu

4 756,20 eurot, 2025. aastal oli pankakonto intressitulu 3 997,12 eurot.

4.2. Riigieelarveliste eraldiste saldo ettemaks 01.01.2026 seisuga oli 154 859,87 eurot.

4.3. Täpsema ülevaate annab alljärgnev tabel:

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2023, ettemaks aastast 2022 80 113,47

Riigieelarveline eraldise laekumine riigi õigusabiks 5 000 000,00

Osutatud õigusabi -4 994 354,32

Pangakonto intressitulu 2 589,22

Riigieelarveline eraldis avalik õiguslikeks ülesanneteks 241 774,57

Avalik-õiguslike ülesannete täitmine -266 084,35

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2024, avalik-õiguslike

ülesannete eest, kohustus aastast 2023

-24 309,78

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2024, ettemaks aastast 2023 88 348,37

Riigieelarveline eraldise laekumine riigi õigusabiks 5 100 000,00

Osutatud õigusabi -5 031 400,43

Pangakonto intressitulu 4 756,20

Riigieelarveline eraldis avalik õiguslikeks ülesanneteks 256 279,78

Avalik-õiguslike ülesannete täitmine -287 346,06

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2025, avalik-õiguslike

ülesannete eest, kohustus aastast 2024

-31 066,28

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2025, ettemaks aastast 2024 161 704,14

Riigieelarveline eraldise laekumine riigi õigusabiks 5 200 000,00

Osutatud õigusabi -5 210 841,39

Pangakonto intressitulu 3 997,12

Riigieelarveline eraldis avalik õiguslikeks ülesanneteks 255 062,75

Avalik-õiguslike ülesannete täitmine -282 433,58

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2026, avalik-õiguslike

ülesannete eest, kohustus aastast 2025

-27 370,83

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2026, ettemaks aastast 2025 154 859,87

5. Avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud 2025. aastal ja nende kulude

protsentuaalsed muutused võrreldes 2024. aastaga

5.1. Riigieelarvelise eraldise kasutamine advokatuuri poolt avalik-õiguslike ülesannete

täitmiseks toimub advokatuuri juhatuse otsuse alusel, mille aluseks on riigi õigusabi

korraldamisega seotud rahaliste vahendite vajaduse analüüs eelarveaastaks.

5.2. Võrreldes 2024. aastaga olid avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks tehtavad kulud 2025.

aastal 1,7% madalamad. Kulud olid prognoositust madalamad seoses sellega, et 2025.

aastal ei korraldatud koolitusi, mis oleks otseselt seotud riigi õigusabi osutamisega.

Samuti ei olnud 2025. aastal vaja teha kulutusi riigi õigusabi advokaadi büroode

5

lõpetamiseks.

5.3. Kulude muutuse täpsem ülevaade on nähtav alljärgnevas tabelis:

Avalik-õiguslike

ülesannetega seotud kulud 2023 2024 % muut 2025 % muut

Tööjõukulud (sh sotsiaalmaks

ja töötuskindlustusmaks) 219 189 225 109 2,7% 230 792 2,5%

Üüri- ja kommunaalkulud 19 564 25 878 32,3% 36 113 39,6%

Kantselei- ja halduskulud 10 340 9 595 -7,2% 8 049 -16,1%

Koolituskulud 15 341 21 221 38,3% 0 -100,0%

Büroode lõpetamisega seotud

kulud 1 650 0 -100,0% 0 #DIV/0!

IT-infoturbe eksperdi- ja

auditeerimise kulu 0 5 543 #DIV/0! 7 480 34,9%

Kokku avalik-õiguslike

ülesannete täitmise kulud 266 084 287 346 8,0% 282 434 -1,7%

5.4. Avalik-õiguslike ülesannetega seotud kulude eelarved ja tegelik kulu on olnud alljärgnev:

2023 2023 2024 2024 2025 2025 2026

Avalik-õiguslikud

ülesanded eelarve tegelik eelarve tegelik eelarve tegelik eelarve

Tööjõukulud 201 981 219 189 223 272 225 109 229 317 230 792 243 810

Üüri- ja

kommunaalkulud 20 600 19 564 32 000 25 878 37 715 36 113 53 675

Kantselei- ja

halduskulud 10 365 10 340 10 901 9 595 9 906 8 049 17 510

Koolituskulud 14 000 15 341 16 060 21 221 2 750 2 100

Seminar kohtutega

RÕA tasusüsteemi

tutvustamiseks 2 000

Büroode

lõpetamisega seotud

kulud 6 000 1 650 2 500 0 2 500 IT-infoturbe

tegevusega seotud

kulud 3 900 5 543 7 200 7 480 9 300

Andmekaitse

kaardistus/ audit 9 920

252 946 266 084 288 633 287 346 299 308 282 434 328 395

6. Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontrolli- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2025. aasta kohta on välja toodud

Lisas 1.

6

7. Riigi õigusabi tellimuste prognoosid

Advokatuuri prognooside kohaselt esitatakse 2026. aastal riigi õigusabi tellimusi kokku 10022

ning 2027. aastal eelduslikult umbes 9723. Varasemate aastate tellimuste arv ja advokatuuri

prognoos tellimuste kohta riigi õigusabi liigiti on nähtav Lisas 2 .

II ADVOKATUURI ETTEPANEKUD TASUMÄÄRADE SUURUSE JA

SÕIDUKULUDE HÜVITISE SUURUSE KOHTA

1. Riigi õigusabi tasumäärade tõstmise vajadusest

RÕS § 30 lg 1 järgi rahastatakse riigi õigusabi osutamist riigieelarvest selleks eraldatud rahast.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kindlustab riik piisavate vahendite eraldamise riigi

õigusabi osutamiseks. Advokatuur on jätkuvalt seisukohal, et riigi õigusabi tasud ei ole

piisavad, et tagada riigi õigusabi osutamise jätkusuutlikkus. Riigi õigusabi osutavaid

advokaate on liiga vähe ning nende töökoormus on liiga suur. Uusi riigi õigusabi osutajaid

lisandub süsteemi vähe.

Tuleb arvestada, et 2026. aasta jaanuari seisuga oli 105-st riigi õigusabi osutavast advokaadist

70 advokaati 50-aastased või vanemad. See on 66,67 % riigi õigusabi osutavatest advokaatidest.

Seega on oodata olemasolevate advokaatide pensioneerumist. Jätkuvalt ei tule riigi õigusabi

süsteemi piisavalt uusi advokaate juurde. Riigi õigusabi osutavate advokaatide pealekasv on

aga hädavajalik, et igas olukorras, sh võimalike kriiside korral oleks tagatud piisav õigusabi

osutamine kõikides riigi õigusabi liikides kogenud ja pädevate advokaatide poolt.

Advokatuur on järjepidevalt olnud ja on jätkuvalt seisukohal, et riigi õigusabi osutamise uute

advokaatide seas populaarsemaks muutmine eeldab ühe meetmena riigi õigusabi osutamise eest

makstavate tasumäärade olulist tõusu. Eesti Advokatuur esitas Justiitsministeeriumile

20.06.2022 kirjaga nr 1-2/364-1 CIVITTA Eesti AS poolt 31.05.2022 koostatud analüüsi „RÕA

turu ülevaade ning RÕA advokaadi õigustatud tunnitasu analüüs” (edaspidi: Civitta analüüs),

milles jõuti järeldusele, et riigi õigusabi tasumäära tuleb tõsta 120 - 147 euroni tunnis. Civitta

analüüs valmis 2022. aasta mais ning lähtus 2021. ja varasemate aastate andmetest. Analüüsi

valmimisest käesoleva ajani on aga aset leidnud märkimisväärne inflatsioon.

Tarbijahinnaindeks oli 2025. aastal võrreldes 2021. aastaga tõusnud lausa 41,4%1. Kui Civitta

analüüsi koostamise käigus vaadati läbi kohtulahendeid aastatest 2020-2021, siis tuvastati, et

keskmine põhjendatuks loetud advokaadi tunnitasu oli 137 eurot (käibemaksuga 164,40 eurot).

Tegelik õigusteenuse hinnatase on kohtu poolt põhjendatuks loetust oluliselt kõrgem, sest osa

kliente on valmis kvaliteetse õigusteenuse eest maksma oluliselt kõrgemat hinda. Käesolevaks

ajaks on nii keskmine õigusteenuse turuhinna tase kui kohtute poolt põhjendatuks loetud

hinnatase võrreldes 2020-2021 aasta tasemega oluliselt kasvanud . Näiteks Tallinna

Ringkonnakohus on 14.02.2023 lahendis nr 2-22-3891 (lahendi p 36) leidnud, et tunnitasu 250

eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 12.12.2025

otsuses nr 2-24-109090 samuti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud tunnihinnaga 250

eurot ilma käibemaksuta (lahendi p 26). Riigikohus on 2023.–2024. aastal pidanud lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 210–295 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 28. mai

2024, 2-18-8743/162, p 16).

1 Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator, kättesaadav https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-

kalkulaator

7

Advokatuur ei pea adekvaatseks eeldust, et 2023. aasta veebruaris toimunud tasumäärade

tõstmine oleks toonud tuntavat leevendust riigi õigusabi süsteemi ja tagaks süsteemi toimimise

jätkusuutlikkuse. Riigi õigusabi osutavatele advokaatidele makstakse kehtiva regulatsiooni

kohaselt enamuses riigi õigusabi valdkondades tasu 36 eurot pooltunni kohta ehk 72 eurot

tunnis (ilma käibemaksuta). Sellise tunnimääraga sai õigusturul lepingulise esindaja teenust

osta umbes 10 aastat tagasi mitteadvokaadist õigusteenuse osutajalt (vt nt TrtRnKo 29.03.2018,

2-16-100987 p 8). Põhjendamatu on kohustada riigi õigusabi advokaate jätkuvalt osutama

teenust tunnihinna eest, mis on umbes 3 korda turuhinnast madalam.

Võrreldes 2023. aasta ja 2025. aasta tarbijahinnaindeksit, siis ka selle aja jooksul on toimunud

märkimisväärne ehk 8,5%-ne tõus. Tarbijahinnaindeksi tõus tähendab, et oluliselt on tõusnud

kõik kulud, mis advokaadibüroo pidaja peab kandma riigi õigusabi osutamise eest ettenähtud

tasu arvelt: eelkõige töötasu, aga ka üür ja kommunaalteenuste kulud, kontorikulud,

transpordikulud jm.

Advokatuur juhib tähelepanu ka sellele, et jätkuvalt toimub kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade indekseerimine lähtudes kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest. Kuigi

aastateks 2024 kuni 2027 piirati teatud ametipalkade indekseerimist, ei tähenda see palgatõusu

puudumist. Näiteks 2025. aasta aprillis, kui kõrgemate riigiteenistujate palgad indekseeriti, oli

täisindeks 1,057 ja ajutine indeks 1,029, mis protsentides tähendas vastavalt 5,7%-st ja 2,9%-st

palgatõusu. 2026. aastal on täisindeksiks 1,053 ja ajutiseks indeksiks 1,027.2 Olukorras, kus

riik peab põhjendatuks nt kohtunike palga tõstmist, tuleb lugeda põhjendatuks ka advokaatide

tasumäärade tõus, sest ka riigi õigusabi osutavatelt advokaatidelt eeldatakse sama kõrget

kvalifikatsiooni ja kutseoskuste taset nagu kohtunikelt.

Advokatuuri hinnangul ei arvestanud 2023. aastal toimunud tasumäärade tõus maksimaalses

võimalikus ulatuses riigi õigusabi osutamiseks eraldatud riigi eelarvelise sisendi suurust.

06.02.2023 tõstis Justiitsministeerium riigi õigusabi tasumäärasid 27 eurolt 36 euroni, viidates

tasumäärade tõstmise läbirääkimistel, et tegemist on esialgse muudatusega. Suuremat tõusu

esialgu kasutada ei julgetud, kuna sooviti hinnata tasumäärade tõusu mõju kogu eelarvele. 2023.

aasta lõpuks oli selge, et tasumäärasid on võimalik eraldatud eelarve raames täiendavalt tõsta,

kuna 2022. ja 2023. aasta riigi eelarvelise eraldise jääk oli kokku 497 264,02 eurot. Advokatuur

on seisukohal, et viidatud ülejääk oleks tulnud suunata riigi õigusabi rahastamisse ehk selle

arvelt oleks saanud tõsta advokaatide tasumäärasid. Kuigi Justiitsministeeriumi 08.11.2024

vastuskirja nr 13-4/4244 kohaselt ühe eelarveaasta jääki järgmisesse üle ei kanta, on advokatuur

jätkuvalt seisukohal, et seda tuleks teha. Tuleb arvestada, et RÕS § 22 regulatsioonist tulenevalt

võib õigusteenuse osutamise ja tasu väljamõistmise vahel olla kuni 6 kuud, tegelik ajaperiood

on aga veel pikem, sest menetlejad (eelkõike kohtud) ei lahenda tasutaotlusi RÕS § 22 lg-s 3

sätestatud 3 kuu jooksul, vaid oluliselt kauem (teatud juhtudel on tasutaotlused lahendatud

rohkem kui aasta pärast advokaadi poolt taotluse esitamist). Seetõttu tuleb riigi õigusabi

osutamiseks eraldatud vahendite ülejäägid kanda üle järgmisesse eelarveaastasse, et õigeaegselt

lahendamata tasutaotlused ei mõjutaks järgneva aasta jaoks ettenähtud eraldise suurust.

2022. aastal esitatud põhjenduste kohaselt oli riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkuse ja uute

riigi õigusabi osutajate lisandumiseks vajalik tõsta õigusabi osutamise eest makstavat

tasumäära 55 eurole pooltunnis. Võttes arvesse vahepealse 4 aasta jooksul toimunud

elukalliduse tõusu, tuleks 2027. aastast tõsta riigi õigusabi osutamise eest makstavat

tasumäära vähemalt 69 eurole pooltunnis ehk 138 eurole tunnis (ilma käibemaksuta).

2 https://www.err.ee/1609945826/valitsusel-pole-plaanis-kohtunike-kiiremat-palgakasvu-varem-taastada

8

Advokatuuri arvutuste kohaselt on sellisel juhul vaja tõsta senist riigi õigusabi korraldamiseks

eraldatud vahendite summat 5 575 000 eurolt 9 350 000 euroni, arvestades siinjuures, et 2026.

aasta ülejääk kantakse üle järgmisesse aastasse. Advokatuuri kulude prognoosiga on täpsemalt

võimalik tutvuda alljärgnevas tabelis:

AASTA 2027 (prognoos)

Pooltunni hind

69€ + KM

(kokku 85,56€)

Õigusabi liik Tasu Kulu/const Tellimused

Muut vrs

2024

Tellimuse

väh Ühikuhinnamuut

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses 197 352,19 997,90 93 -9% -9 713,81 94 385,83

Isiku esindamine haldusmenetluses 4 281,60 0,00 0 0% 0,00 2 047,72

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus 259 830,84 7 356,73 216 -5% -6 893,08 124 266,92

Isiku esindamine

teistmismenetluses 0,00 0,00 0 0,00

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus 4 134 943,62 134 333,72 4599 -3% -77 030,77 1 977 581,73

Isiku esindamine täitemenetluses 1 612,54 66,91 2 -25% -280,44 771,22

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus 44 816,38 3 131,85 96 -7% -1 881,35 21 433,92

Isiku muu õigusnõustamine või

muu esindamine 31 944,21 677,58 57 -10% -1 754,37 15 277,67

Määratud kaitse

kriminaalmenetluses 4 313 046,43 119 620,21 5129 -2% -52 643,47 2 062 761,33

Õigusdokumendi koostamine 5 563,87 288,68 7 -14% -483,82 2 660,98

Kõik kokku: 8 993 391,68 266 473,57 10200 -3%

-150

681,11 4 301 187,33

Kõik kokku, sh tasu muutus ja k/m

tõus 9 259 865,25

Riigi eelarvelise eraldise vajaliku suuruse hindamisel on advokatuur arvestanud käesoleva

aruande lisas 2 oleva riigi õigusabi tellimuste prognoosiga.

2. Alternatiivne ettepaneku tõsta RÕA tasumäärasid kõikides RÕA liikides vähemalt 39

euroni pooltunnis (käibemaksuta).

Kuigi advokatuur leiab, et tuleb püüelda selle suunas, et riigi õigusabi tasumäärad oleksid

turutingimustes konkurentsivõimelised (s.o minimaalselt 69 eurot pooltunnis ilma

käibemaksuta), siis mõistes riigi majanduslikku olukorda, teeb advokatuur ka alternatiivse

ettepaneku tõsta tasumäärasid vähemalt ulatuses, mis ei eelda riigi eelarvelise sisendi

suurendamist, vaid arvestab juba planeeritud riigi eelarvelise sisendi suurusega summas

5 575 000 eurot.

Advokatuuri kalkulatsioonide kohaselt saab alates 01.01.2027 tõsta tasusid selliselt, et tasumäär

kõikides RÕA liikides oleks 39 eurot pooltunni kohta ehk 78 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

Seejuures tuleks muuta tasumäärust selliselt, et kõikides RÕA liikides kehtiks ühesugune

(vähemalt 78 euro suurune) tasumäär õigusabi osutamise pooltunni eest, ka nendes õigusabi

liikides, kus seni on diferentseeritud tasu (nt tasumäärad haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses). Advokatuur on viimase aja tellimuste jaotamise praktika pinnalt

teinud järelduse, et olukorras, kus vajadusel kohaldatakse tasu suurendavaid esildisi

tasumääruse § 2 lg 2 alusel, ei ole tasumäärade eelnev diferentseerimine enam nii aktuaalne.

Vt alljärgnevad tabelid:

9

AASTA 2026 (prognoos)

Pooltunni

hind 36 € +

KM (kokku

44,64 € )

Õigusabi liik Tasu Kulu/

const Tellimused

Muut

vrs 2024

Tellimuse

vähenemine

Ühikuhinna

muut

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses 112 680,17 997,90 86 -2% -1 942,76 0,00

Isiku esindamine

haldusmenetluses 2 233,88 0 0% 0,00 0,00

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja

kohtus 142 457,00 7 356,73 230 -6% -9 190,77 0,00

Isiku esindamine

teistmismenetluses 0,00 0,00

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja

kohtus 2 234 392,66 134 333,72 4711 -3% -63 525,38 0,00

Isiku esindamine

täitemenetluses 1 121,77 66,9125 4 -56% -1 402,21 0,00

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja

kohtus 25 263,81 3 131,85 103 -9% -2 418,87 0,00

Isiku muu õigusnõustamine või

muu esindamine 18 420,92 677,5787 62 27% 3 947,34 0,00

Määratud kaitse

kriminaalmenetluses 2 302 928,56 119 620,21 5135 -1% -30 336,91 0,00

Õigusdokumendi koostamine 3 386,71 288,6782 9 17% 483,82 0,00

Kõik kokku: 4 842 885,46 266 473,57 10341 -2% -104 385,76 0,00

Kõik kokku sisaldab k/m määra

tõusu 5 149 359,03

AASTA 2027 (prognoos)

Pooltunni

hind 39€ +

KM, kokku

(48,36 €)

Õigusabi liik Tasu Kulu/

const Tellimused

Muut

vrs 2024

Tellimuse

vähenemine

Ühikuhinna

muut

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses 111 546,89 997,90 93 -9% -9 713,81 8 580,53

Isiku esindamine

haldusmenetluses 2 420,04 0,00 0 0% 0,00 186,16

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja

kohtus 146 860,91 7 356,73 216 -5% -6 893,08 11 296,99

Isiku esindamine

teistmismenetluses 0,00 0,00 0 0,00

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja

kohtus 2 337 142,04 134 333,72 4599 -3% -77 030,77 179 780,16

Isiku esindamine

täitemenetluses 911,44 66,91 2 -25% -280,44 70,11

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja

kohtus 25 331,00 3 131,85 96 -7% -1 881,35 1 948,54

Isiku muu õigusnõustamine või

muu esindamine 18 055,43 677,58 57 -10% -1 754,37 1 388,88

10

Määratud kaitse

kriminaalmenetluses 2 437 808,85 119 620,21 5129 -2% -52 643,47 187 523,76

Õigusdokumendi koostamine 3 144,80 288,68 7 -14% -483,82 241,91

Kõik kokku: 5 083 221,39 266 473,57 10200 -3% -150 681,11 391 017,03

Kõik kokku, sh tasu muutus ja

k/m tõus 5 349 694,96

Advokatuur on arvutuste tegemisel lähtunud aruande lisas 2 toodud riigi õigusabi tellimuste

prognoosist.

3. Sõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks makstava summa tõstmisest vähemalt 0,50

euroni läbitud kilomeetri kohta

Advokatuuri hinnangul on kriitiliselt vajalik sõidukulu hüvitise tõstmine. 2023. aastal toimunud

sõidukulu hüvitise määra taastamine kolm aastat varem, 2020. aasta septembri muudatusele

eelnenud tasemele, ei kata kaugeltki tänaseid reaalseid sõidukulusid. Hüvitise määra sisuline

tõus on muutunud hädavajalikuks, arvestades vahepealsel ajal lisandunud automaksu ja

üleüldist elukalliduse tõusu, samuti asjaolu, et kütusehinnad on 2026. aasta aprillis

rekordtasemel ja pole näha, et need lähiajal oluliselt langeks.

Advokatuur on korduvalt, sh 15.03.2022 toimunud Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi

ümarlaual, ning Justiitsministeeriumile 20.06.2022 edastatud kirjas nr 1-2/364-1 juhtinud

tähelepanu sellele, et sõidukulude hüvitamise määra tuleb tõsta vähemalt 0,40 euroni läbitud

kilomeetri kohta. Arvestades elukalliduse tõusu, mis on toimunud pärast 2022. aastat, on vajalik

tõsta hüvitis vähemalt 0,50 euroni läbitud kilomeetri kohta.

Sõiduki kasutamine advokaadi poolt on enamikul juhtudel RÕA osutamiseks vältimatu, sest

õigusabi saajad asuvad üle Eesti erinevates paikades, kuhu ühissõidukiga jõudmine on

keeruline ja mille tulemusel kaotaks advokaat väärtuslikku tööaega. Lisaks ei võimalda

ühissõidukite kasutamine efektiivselt planeerida menetlustoimingutel osalemist. Kui advokaadi

tööajast kulub suur osa sobiva transpordivahendi valimisele ja sõidugraafiku planeerimisele,

tekib olukord, kus niigi ülekoormatud riigi õigusabi advokaatidel ei ole võimalik enam uusi

tellimusi vastu võtta. Eriti kannataksid sellisel juhul kiireloomulised tellimused, mida lihtsalt ei

olekski kellelgi võimalik õigeaegselt täita, kui puuduks võimalus oma autoga

menetlustoimingule sõita.

Advokaadi töö nõuab igapäevaselt liikumist mitme erineva koha vahel (erinevalt kohtust,

prokuratuurist ja politseist, kus enamus ühe inimese tööst toimub sageli ühes asukohas).

Vajadus täita tööülesandeid väljaspool advokaadi tööruume esineb nii kriminaalmenetlustes kui

ka tsiviilkohtumenetlustes. Näiteks kriminaalasjades on vaja osaleda vahistamistel,

läbiotsimistel; kliendiga, kes on kinnipeetav, saab kohtuda ainult kinnipidamisasutuses.

Tsiviilkohtumenetlusega seotud asjadest eeldavad tööruumide väliselt tööülesannete täitmist

tellimused, mis on seotud alaealistega, isikute kinnisesse asutusse paigutamisega või eeskoste

seadmisega. Seejuures tuleb advokaadil, sõltumata osutatava riigi õigusabi liigist, tagada

materjalide konfidentsiaalsus ka väljaspool oma tööruume.

Advokatuuri hinnangul peab advokaatidele, kes täidavad õigusemõistmise toimimiseks

vältimatult vajalikku ülesannet, maksma sõidukulude hüvitist samas määras, nagu see on ette

nähtud ametnikele. Nimelt sätestab Vabariigi Valitsuse 17.04.2006 nr 164 „Teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise

maksmise kord“ § 5, et maksuvabalt võib maksta hüvitist tulumaksuseaduse § 13 lõike 3

11

punktis 2 sätestatud piirmäärade ulatuses. Viidatud tulumaksuseaduse sätte kohaselt võib

ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksuvabalt

maksta teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest

0,50 eurot kilomeetri kohta. Samasugune määr kehtib ka töötajale isikliku sõiduauto

kasutamisega seotud kulude hüvitamisel, kuna ka Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse 110

„Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär,

maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 4 viitab tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p-le 2.

Viidatud piirmäär jõustus 01.01.2025. Sinnani kehtis tulumaksuvaba hüvitise piirmäär 0,30

eurot kilomeetri kohta, kuid seda peeti vajalikuks muuta, sest senine piirmäär oli aastast 2013

ning tarbijahinnahindeks oli muudatuste seletuskirja koostamise ajaks (s.o 2024. aastaks)

tõusnud 63,8%. Muudatuse seletuskirjas märgiti, et 2024. aastal peaks Eesti THI prognoosi

kohaselt olema isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäär 0,49 eurot kilomeetri kohta ning

2025. aastal 0,51 eurot kilomeetri kohta, mistõttu otsustati panna piirmääraks 0,50 eurot

kilomeetri kohta.3

Eelnev kinnitab, et advokaatidele hetkel makstav hüvitise määr 0,30 eurot kilomeetri kohta

vastab tegelikult 2011. aasta tasemele ning ei ole kooskõlas vajadustega. Advokaate tuleb

sõidukulude hüvitamisel kohelda ametnikega võrdselt, mistõttu on vajalik sõidukulude hüvitise

määra tõstmine. Hüvitise tõstmine on advokatuuri hinnangul võimalik juba alates 01.07.2026,

kuna muudatus ei vaja riigi eelarvelise eraldise suurendamist. Advokatuur võtab siin arvesse

2025. aastal sõidukulude hüvitisena välja makstud summat, mis oli 257258,62 eurot (sisaldab

käibemaksu). Kui eelmise aasta sõidukulud oleks hüvitatud määraga 0,50 euro km kohta, oleks

sõidukulu hüvitis olnud kokku 432 178,00 eurot, st hüvitisele kulunud summa oleks olnud 174

919,38 euro võrra kõrgem. Eelduslikult jääb hüvitatav sõidukulude maht sarnasele tasemele ka

2026. aastal. Advokatuuri prognoosi kohaselt aga lõpetatakse 2026. aasta 258 950,11 euro

suuruse ülejäägiga.

2026

€

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2026 161 704,14

Riigi eelarveline eraldis 5 575 000,00

Osutatava õigusabi prognoos -5 149 359,03

Avalik-õiguslikud ülesanded -328 395,00

Riigieelarvelise eraldise raamatupidamislik saldosaldo 31.12.2026 258 950,11

Eelnevast tulenevalt on advokatuur seisukohal, et kui senist sõidukulude eest makstavat

hüvitist 0,30 euro/km suurendada määrani 0,50 euro/km hiljemalt 01.07.2026, ei too see

kaasa riigi õigusabi jaoks eraldatud vahendite suurendamise vajadust.

4. Sõidule kulunud aja eest makstava hüvitise suurendamine vähemalt kahekordseks.

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 sätestab, et kui riigi

õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit,

makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi

õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt

advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda: 1) 15 eurot, kui vahemaa on 41–50

kilomeetrit; 2) 20 eurot, kui vahemaa on 51–100 kilomeetrit; 3) 25 eurot, kui vahemaa on 101–

150 kilomeetrit; 4) 30 eurot, kui vahemaa on 151–200 kilomeetrit; 5) 35 eurot, kui vahemaa on

üle 201 kilomeetri. Viidatud määrad kehtivad 2018. aastast ega vasta käesoleva aja vajadustele

3 Seletuskiri RT I, 20.12.2024, 2- jõust. 01.01.2025

12

ja on ebamõistlikult väiksed.

Advokaadi sõidu aeg riigi õigusabi osutamise kohta on otseselt seotud riigi õigusabi

osutamisega. Suures osas tsiviilasjades on seadusega pandud advokaadile kohustus kohtuda

kliendiga, kes võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades. Nii on TsMS § 520 lg 4

(eestkostemenetlus) ja § 535 lg 3 (kinnisesse asutusse paigutamise menetlus) ette nähtud

esindaja kohustus kliendiga isiklikult kohtuda, kuid kliendid asuvad sageli advokaadi

tavapärasest töökohast kaugel (nii elukohtades kui ka ravi- ja hoolekandeasutustes).

Perekonnaasjades tuleb advokaatidel kohtuda alaealistega nende tavapärases keskkonnas jmt.

Samuti tuleb advokaatidel nii tsiviil- kui kriminaalasjades osaleda menetlustoimingutel ja

kohtuistungitel erinevates asukohtades. On piirkondi, kus advokaadibüroosid ei ole, kuid riigi

õigusabi korras esindusülesandeid tuleb täita.

Olgu näiteks toodud järgmine olukord: advokaat võtab vastu kliendi esindamise eestkoste

määramise menetluses. TsMS § 520 lg 4 kohaselt on advokaadil kohustus kliendiga isiklikult

kohtuda. Klient asub Taheva Sanatooriumis, advokaadi töökoht Tartus. Tartu-Taheva kaugus

on ca 122 km ühes suunas, mille läbimine ajaliselt kestab 1,5 tundi. Tagasitee kestab samapalju.

Seega kulutab advokaat oma tööpäevast 3 tundi sõidu peale ja selle aja eest hüvitatakse üksnes

25 eurot, mis teeb 8,3 eurot tunnis. See summa ei ole advokaadi töötasu, vaid sellest tuleb maha

arvata kõik advokaadibüroo ettevõtluskulud, mille järel advokaadile välja makstav tunnitasu

jääb alla seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäärale (1. aprillist 2026 5,67 eurot).

Lepingulises esindussuhtes kasutatakse tavapäraselt sõidule kuluva aja tasustamisel tasumäära

1/2 tunnitasust, mis on üle kümne korra kõrgem riigi õigusabi osutavale advokaadile makstavast

hüvitisest.

Samuti on põhjendamatu hüvitada ajakulu üksnes ühe sõidusuuna eest, arvestades, et tegelik

ajakulu on poole suurem. Põhjendamatu ja ebaõiglane on ka hüvitise arvestus alates 41

kilomeetrist. Ka kuni 40 kilomeetrine sõit on ajaline kulu, mis tuleks hüvitada ning ebamõistlik

on hüvitise suurus arvestatuna 50 km vahega. Ajakulu erineb kahekordselt, kui advokaat sõidab

51 kilomeetrit või 100 kilomeetrit.

Eelnevast tulenevalt on advokatuur seisukohal, et sõidule kulunud aja hüvitamine peaks

olema võrreldes kehtivaga vähemalt kahekordne, see tähendab et hüvitist tuleb maksta

nii RÕA osutamise asukohta sõidu kui ka tagasisõidu eest.

III MUUD ETTEPANEKUD

Lisaks eeltoodule tuletab advokatuur meelde mh 20.01.2023 kirjas nr 1-2/1086-2 ja 14.05.2024

kirjas nr 1-2/329-1 tehtud ettepanekuid Justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16

"Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" muutmiseks.

Esiteks tegi advokatuur ettepaneku muuta nimetatud määruse pealkirja selliselt, et see ei oleks

enam eksitav. Hetkel ei kajasta määruse pealkiri riigi õigusabi tasu tegelikku olemust. Riigi

õigusabi osutamise eest makstav tasu ei ole advokaadile makstav (töö)tasu, vaid tegemist on

advokaadibüroole makstava tasuga.

Lisaks tegi advokatuur järgmised ettepanekud:

1) menetlustoimingutele kehtestatud piirmäärade puhul tuleb kasutada summalise piirmäära

asemel ajalist piirmäära. Ajalise piirmäära korral on ka riigi õigusabi saajal lihtsam mõista,

millised on talle osutatava õigusabi suhtes kehtivad piirangud.

13

2) Piirmäärasid tuleb suurendada ja tõsta vähemalt kahekordseks, et tagada ka tavapärasest

oluliselt mahukamates menetlustes advokaadile õiglase tasu väljamõistmise võimalus.

3) Määrusesse tuleb lisada toimikuga tutvumisele kulunud aja tasustamise põhimõte, arvestades

ühe pooltunni iga 30 lehekülje kohta (s.o 1 lk = 1 min).

4) Sõidule kulutatud aja tasustamine peaks algama alates esimesest kilomeetrist. 5) Kehtestada

tuleb riigi õigusabi tasude ja kulude indekseerimise põhimõte.

Justiitsministeerium andis 25.01.2023 e-kirjas viidatud ettepanekutele mõnelauselise

tagasiside, märkides, et muudatused vajavad põhjalikumat analüüsi ja see oleks tinginud

tasumäärade tõstmise viibimise 2023. aastal. Samas märgiti, et ollakse valmis advokatuuri

ettepanekutega edasi töötama ja tegema koostööd, et leida võimalusi RÕA süsteemi

ajakohastamiseks. Ka 07.08.2024 kirjas nr 13-4/4244 on Justiitsministeerium kinnitanud, et

kuivõrd Justiitsministeeriumi üheks eesmärgiks on riigi toetatud õigusabi võimaluste sisuline

analüüsimine, siis kaalutakse esitatud ettepanekuid õigusaktide muutmistel. Advokatuur on

huvitatud alustama diskussiooni seoses viidatud muudatuste elluviimisega.

Kokkuvõtvalt avaldab advokatuur jätkuvalt lootust, et riigi õigusabi süsteemi kaudu Eesti

inimestele vajaliku õigusabi andmist ja seda abi andvate advokaatide tööd väärtustatakse ning

jätkub dialoog riigi õigusabi süsteemi parendamiseks, lõhkumata toimivat süsteemi.

Advokatuur panustab ka omalt poolt riigi õigusabi kvaliteedi tõstmisesse, tagades

advokaatidele tugeva täiendõppe ja panustades advokaatide järelevalvesse, et tagada õigusabi

kvaliteeti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen

esimees

LISAD:

Lisa 1 - Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused;

Lisa 2 - Riigi õigusabi 2026. aasta ja 2027. aasta tellimuste prognoos.

Kersti Surva, [email protected], 6979093