Justiits- ja Digiministeerium
Edastatud e-posti teel
[email protected],
[email protected]
13.04.2026
KOLLEKTIIVSE ESINDAMISE ORGANISATSIOONIDE SEISUKOHT
Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 muutmise eelnõu kohta
KOKKUVÕTE
Eesti kollektiivse esindamise organisatsioonid (KEOd):
• kooskõlastavad erakopeerimise määruse1 muutmise eelnõu märkustega (vt allpool põhjendused), pragmaatilise eesmärgiga tasumäärade tõstmisega kiiresti edasi liikuda;
• loodavad siiralt, et Vabariigi Valitsus arvestab esitatud argumentidega ning tõstab ka teiste seadmete, eelkõige süle- ja tahvelarvutite tasumäärad vähemalt 6 euroni.
PÕHJENDUSED
1. EELNÕU JÕUSTUMISTÄHTAEG – 1. JUULI 2026 - PEAB JÄÄMA PAIKA
AutÕS § 27 lg 7² kohaselt lasub Vabariigi Valitsusel kohustus erakopeerimise tasud üle vaadata vähemalt kord nelja aasta tagant. Kohustuslik ülevaatuse tähtaeg möödus 1. aprillil 2025. Seega Vabariigi Valitsus on juba enam kui aasta seaduslikust tähtajast üle läinud.
Pärast mitu aastat kestnud korduvaid palveid Vabariigi Valitsuse määruse nr 14 muutmiseks ja seadusest tuleneva tähtaja järgimiseks on KEOde peamine soov näha erakopeerimise tasumäärade muutmisega kiiresti edasi liikumist ning eelnõus kavandatud jõustumistähtaja 1. juuli 2026 paika jäämist.
See ei ole üksnes menetluslik küsimus, vaid sisuline küsimus sellest, millal õiguste omajatele kohaldub õiglane hüvitis, millele neil on seaduslik õigus. AutÕS § 27 lg 71 p 1 kohaselt peab kogutav tasu tagama autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjale õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib erakopeerimise tagajärjel.
KEOd on juhtinud juba varasemalt Vabariigi Valitsuse tähelepanu asjaolule, et õiglane hüvitis ei ole tagatud olukorras, kus nii tarbijahinnaindeks (THI) kui ka keskmine palk kasvavad, samal ajal kui erakopeerimisest kogutud tasud vähenevad. Probleemi ilmestab ka asjaolu, et Eestis erakopeerimise eest kogutud tasud on madalad, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Tegemist on nii autoriõiguse seaduse kui ka selle aluseks oleva Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi rikkumisega. Seda probleemi saab ja tuleb lahendada tasumäärade tõstmisega kiiremas korras.
Seega ei saa ega tohi kavandatud 1. juuli 2026 jõustumistähtaega edasi lükata.
2. ERAKOPEERIMISE TASU UUTE MÄÄRADE SUURUS EI OLE PIISAV
KEOd toetavad nutitelefoni tasumäära tõstmist 3,5 eurolt 6 eurole. See on asjakohane määr, mille kehtestamist KEOd soovisid juba 2025. aastal ja peab sellisena jõustuma. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et keskmine nutitelefoni hind 2025. a I kvartalis oli 608 eurot, mistõttu oleks ka tõstetud tasumäär alla 1% keskmise nutitelefoni hinnast ja seetõttu ei mõjuta tarbijakäitumist.
Samas on murettekitav, et enamiku teiste seadmete, sh süle- ja tahvelarvutite, tasumäärad jäävad samaks või tõusevad sümboolselt (vaid 0,5 eurot), sest:
a) need määrad jäävad oluliselt alla KEOde varasemalt esitatud kompromissettepanekutele ning mõjutab tuntavalt kogutava erakopeerimise tasu suurust tervikuna;
b) AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel saab salvestusseadmetelt kogutava tasumäär olla vahemikus 3–8 eurot. Seega jäävad eelnõus kavandatud tasumäärad seadusandja poolt 2021. aastal kehtestatud kaalutlusruumi alampiiri lähedale, mis ei ole piisav.
3. ERAKOPEERIMISE TASU KOGUMISE MAHU EESMÄRK EI SAA TÄIDETUD
KEOd on varasemalt korduvalt:
a) rõhutanud vajadust korrigeerida tasumäärasid vastavalt THI muutusele ja selle muutuse prognoosi arvestavalt:
• 2021. a veebruarist kuni 2026. a märtsini on üldine THI muutus olnud +48,9%. Võttes arvesse, et erakopeerimise tasumäärad kehtestatakse järgnevaks neljaks aastaks, siis peab ka THI muutus olema tulevikku arvestav ning suurem kui vaid möödunud perioodi THI muutus;
- 2025. a eesmärgiks võinuks olla 2,8 miljonit eurot, sest, võrreldes 2021. a I kvartaliga, tõusis THI 2025. a IV kvartaliks 47,4%;
- ka teistes liikmesriikides on võetud erakopeerimise tasu korrigeerimise aluseks just THI muutus. Näiteks Hollandis on erakopeerimise tasu tariifide korrigeerimisel lähtutud THI-st.2
b) juhtinud tähelepanu asjaolule, et teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega (sh Põhjamaadega) võrreldes on Eestis erakopeerimise eest kogutavad tasud madalad. Näiteks on Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasumääraks 6,60 eurot ja Rootsis 6,76 eurot3 ning Islandil on seatud tasumääraks 1% nutitelefoni ja tahvelarvuti müügihinnast.
Kui juba 2025. aastal oleks kohaldatud eelnõus välja pakutud tasumäärasid, siis oleks kogutud erakopeerimise tasu 2 007 649 eurot, mis on ligikaudu 270 000 eurot vähem kui eelnõu seletuskirja majanduslik mõju välja toob. Nimelt on eelnõu seletuskirja majandusliku mõju analüüsi aluseks 2024. a seadmete müügimahud, kuigi 2025. a mahud on olemas ja näitavad näiteks nutitelefonide müügimahtude langust.
Lisaks tuleb arvestada, et AutÕS § 27 lg 7² kohaselt vaadatakse tasumäärad üle vähemalt kord nelja aasta tagant, mistõttu jäävad kehtestatud tasumäärad eelduslikult püsima järgmiseks neljaks aastaks kuni uue tarbijauuringu läbiviimiseni. Uute tasumäärade kehtestamisel ei ole aga arvestatud võimalike muutustega, sealhulgas elukalliduse tõusuga järgneva nelja aasta jooksul. See tähendab, et juba kehtestamise hetkel ebapiisavad tasumäärad muutuvad aja jooksul veelgi ebaproportsionaalsemateks, võrreldes õiguste omajatele tekkiva tegeliku kahjuga.
4. ERAKOPEERIMISE TASU KOGUMISE MAHT ELANIKU KOHTA PEAKS VASTAMA VÄHEMALT EL KESKMISELE TASEMELE
Samuti ei pea paika eelnõu seletuskirjas välja toodud eeldus, et eelnõu jõustumisega paigutub Eesti erakopeerimise per capita pingereas Euroopa Liidu keskmike sekka.
Eelnõu seletuskirja lehel 12 esitatud võrdlustabel tugineb 2018. a andmetele, mis on tänaseks aegunud. CISAC-i 2026. aastal avalikustatud ülemaailmse uuringu kohaselt oli 2024. aastal kogutud erakopeerimise tasu Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt 2,07 eurot elaniku kohta ja mediaan 1,82 eurot elaniku kohta4. Eelnõus kavandatud tasumäärade muudatuse tulemusel oleks Eestis kogutav erakopeerimise tasu hüpoteetiliselt 1,66 eurot elaniku kohta, mis jääb alla nii Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisele kui ka mediaanile. Kui Eestis kogutaks 2,07 eurot elaniku kohta, oleks erakopeerimise kogulaekumine 2025. a andmetele tuginedes 2 542 745,21 eurot ehk ligikaudu 540 000 eurot rohkem kui praeguse eelnõuga ette nähakse.
KEOd leiavad, et Eesti peaks seadma eesmärgiks koguda erakopeerimise tasu inimese kohta vastavalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele ehk 2,07 eurot inimese kohta.
5. EELNÕU EI TAGA AUDIO- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA TASAKAALU
2025. aastal läbi viidud erakopeerimise tarbijauuringu tulemused näitasid, et nutitelefoni kasutatakse valdavalt muusikateostest ja süle- ning tahvelarvuteid audiovisuaalsetest teostest koopiate tegemiseks.
Tasumäärade korrigeerimine eelnõus kavandataval kujul ei võta arvesse tänapäevaseid trende lühivideote tegemisel ja selle protsessi käigus toimuvast erakopeerimisest. Kuna süle- ja tahvelarvuteid kasutatakse rohkem suuremamahuliste failide kopeerimiseks, siis andmete maht, mida kopeeritakse, ei erine nutitelefonidest.
KEOd leiavad, et muusika ja audiovisuaalsektori võrdse kohtlemise huvides peaks tõstma lisaks nutitelefonidele ka süle- ja tahvelarvutite ning lauaarvutite tasumäära vähemalt 6 euroni. Oleme selle soovi edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile juba 2025. a märtsis. Süle- ja tahvelarvutite tasu tõus 6 euroni looks tasakaalu ja võrdse kohtlemise audio- ja audiovisuaalvaldkonna vahel ja väldiks edaspidiseid vaidlusi.
6. PÕHJENDUSED TASUMÄÄRADE TÕSTMISEKS PEAKSID OLEMA RAKENDATUD TERVIKLIKULT KÕIGI SEADMETE LÕIKES
Eelnõus nähakse ette, et vaid nutitelefonide tasumäär tõuseb seetõttu, et võetakse arvesse alla 15-aastaste tarbimisharjumusi, pilveteenuse tasu ja kontsertide salvestamist.
KEOd leiavad, et nutitelefonide tasumäära tõstmise argumente tuleks arvestada ka teiste seadmete tasumäärade tõstmisel, eelkõige tahvel- ja sülearvutite puhul. Internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning seda ka alla 15-aastaste seas. Nutitelefoni tasumäära kujundamisel on pilveteenuse kasutamist ja alla 15-aastaste tarbimisharjumusi komponentidena arvesse võetud. Samas pilveteenuse talletusruumi tehakse koopiaid ka tahvel- ja sülearvutitega, mistõttu peaks pilveteenuse ja alla 15-aastaste tarbimisharjumuste komponent kajastuma ka nende seadmete tasumäärades.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eesti Audiovisuaalautorite Liit
Eesti Autorite Ühing
Eesti Esitajate Liit
Eesti Fonogrammitootjate Ühing
Eesti Näitlejate Liit
Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing
***
Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) on audiovisuaalsete teoste autorite ja nende pärijate varaliste õiguste kollektiivse esindamise organisatsioon.
Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) põhitegevus on esindada autorite või nende õiguste omajate autoriõigusi, kogudes ja makstes välja autoritasusid oma liikmetele ning välisriikide autoritele nende teoste kasutamise eest.
Eesti Esitajate Liit (EEL) on Eesti ja välisriikide esitajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon Eesti Vabariigis.
Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) on Eesti ja välisriikide fonogrammitootjate kollektiivse esindamise organisatsioon Eesti Vabariigis.
Eesti Näitlejate Liit (ENL) esindab Eesti ja välisriikide kutselisi näitlejaid ning teostab kollektiivse esindamise organisatsioonina oma liikmete autoriõigusega kaasnevaid õigusi (teose esitaja varalisi õigusi).
Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing (FETÜ) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab Eesti territooriumil filmi esmasalvestuse tootjate õigusi.