Tagasiside Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõule

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15198 Tallinn+372 640 4375

[email protected]Rg-kood
75023823tallinn.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

15072 TallinnMeie: 09.04.2026 nr 3-1/928 - 1

Tagasiside Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõule

Esitame Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tagasiside üleriigilisele planeeringule. Tagasiside on esitatud teemade kaupa.

1. Pealinnastumise pidurdamise strateegia

Planeering seab väga selge eesmärgi: pealinnastumist pidurdada ja tugevdada regionaalseid keskusi. See on kogu dokumendi üks läbivaid telgesid. Leiame, et selles temaatikas on rohkem nüansse, mis dokumendist hästi välja ei tule.

- Kui riiklikud investeeringud eelistavad teisi keskusi, võib pidurduda taristu, innovatsiooni ja teenuste areng Tallinnas.

- Oluline on mõelda nii siseriiklikul kui ka Euroopa tasandil. Vähenev investeerimisfookus võib halvendada Tallinna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

- Vajadus täpsemini teenuste iseloomu defineerida, kui üleriiklik teenus, siis ikkagi paikneb pealinnas.

- Tallinn on ainus piirkond, kus on tagatud rahvusvahelised ühendused ning kus toimivad teenused ka turutingimustel. Sestap oleks otstarbekas ja pikas perspektiivis soodsam suunata üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega objekte siiski vaid Tallinnasse (nt suurhallid, konverentsikeskused).

2. (Ühis)transpordimudel

Planeering seab eesmärgiks, et inimesed jõuaksid pealinna ükskõik kus kohast tunniga, rõhutades regionaalseid ühendusi. Samas ei käsitle planeering piisavalt eri liikumisviiside vahelisi seoseid ja liikumise iseloomu muutusi asumitevahelisel liikumisel.

- Lõviosa investeeringutest võib minna linnadevahelisse liikuvusse, mitte linnasisese või lähivaldadega ühendusi loova rohelise transpordi arendamisse, kuid need kriitilise tähtsusega elemendid. Rongiühendused on väga olulised, vajalikud taristuinvesteeringud Tallinna.

- Kuidas arendatakse riiklikku ühistransporti (rongiliiklus) Tallinnas? On olemas vajadus täiendavate peatuste järele, et piirkondi paremini teenindada ning luua ümberistumisjaamu. Milliste kriteeriumite järgi neid luuakse ja kes vastutab nende rajamise eest?

- Kuidas planeeritakse ning kes vastutab olulised regioonitaristuobjektide elluviimise eest nt ringraudtee? Oluline oleks luua riigiplaneeringuga sellistele objektidele raamistik.

- Oluline fookus peaks olema just Tallinna sisenevatel suundadel, kus toimuvad ümberistumised ühelt liigilt teisele (pargi-ja-reisi ja sõlmjaamad). Arvestades, et paljud liikumised hajaasustustes jäävad toimuma autoga, peab keskenduma meetmetele, et hiljemalt Tallinnasse jõudes (eelistatult varem) muudetakse liikumisvahendit.

- Riik peaks suurte taristuinvesteeringute puhul, mis on mõeldud kiireteks ühendusteks ka hiljem jälgima (nt ringtee), et nende trasside äärde lisanduvad teenused ei tooks kaasa niivõrd suurt liikluskoormust, mis pärsib trasside toimivust

3. Valglinnastumise käsitlus ei lähe piisavalt süvitsi Tallinna probleemidega

Planeering tunnistab, et Tallinna ümbrus on Eesti suurim kasvupiirkond, kuid lahendused põhinevad üldistel põhimõtetel (raudtee, pruunalad).

- Tegelikkuses ei kasva pealinn vaid Tallinna lähivallad, vajadus on täpsema käsitluse järele (pealinnastumise pidurdamine).

- Planeering ei rakenda keelavaid või piiravaid meetmeid valglinna?arenduste suhtes. Leiame, et sel viisil ei pidurdu valglinnastumine piisavas mahus.

- Planeering toob välja, et ka valglinnas tuleks tihendada, kuid seni, kuni ei ole tänased valglinnad säästlike liikumisviisidega keskustega seotud, ei peaks aladel rohkem tihendamist toimuma.

- Vajalik oleks eristada ikkagi eeslinn ja valglinn, sest eeslinn asub siiski linnapiiride sees ning selle areng on omavalitsuse vastutada, valglinna puhul toimub kasv konkreetsest omavalitusest väljaspool ning on keskuse poolt kontrollimatu.

- Pikemas perspektiivis takistab jätkuv valglinnastumine Eesti arengut, sest pendelrände kasv tähendab: rohkem autosõite, suuremaid CO? heiteid, survet Tallinna taristule ilma maksurahata.

4. Töökohad ja elukohad koonduvad Tallinna tööpiirkonda, aga planeering ei toeta seda dünaamikat

Dokumendis on välja toodud, et Tallinna tööalane toimepiirkond hõlmab ligi pool Eesti rahvastikust. Samas ei käsitleta Tallinna kui riigi peamist tööhõive mootorit, pigem soovitakse seda rolli jagada.

- Kui töökohti jääb endiselt Tallinna, kuid elamuarendus liigub väljapoole, ei vähene liikuvuskoormus mitte kunagi.

- Samas on tempokalt Tallinnast välja naabervaldadesse liikunud tööstus ja laondus, mille enamik töötajaid tuleb pealinnast. Uued töökohad on planeeritud aga ilma toimivate ühistranspordilahendusteta ning seeläbi kasvab pendelränne.

5. Ebapiisav keskendumine eluaseme taskukohasusele pealinna vaates

Planeering ütleb, et Tallinnas tuleb suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist, kuid:

- puuduvad mehhanismid selle teostamiseks ja arendajate ohjamiseks,

- puudub poliitika arendussurvete ohjamiseks elukondlike alade osas, kus oleks vaja töökohtasid.

6. Varapoliiika

Planeering peaks andma suunad sellele, kuidas avalik sektor (riik) oma omandit planeerib ja kasutab.

- Vajalik on tulevikupotentsiaalide kaitsmine, nt süvasadamate ümberplaneerimise mittelubamine.

- Riigimaa ja riigihoonete poliitika, hetkel läheb kõik enampakkumisele, linnale ei anta midagi ära. Samuti ei seista avalike funktsioonide säilimise eest. Seda peetakse vaid kohaliku omavalituse ülesandeks.

- Vajalik on riigiinvesteeringud (haridusasutused, ametid ja teenused) suunata eeskätt tiheasutustes ajalooliste keskusalade piirkondadesse, sest iga sellise teenuse linnasüdametest välja viimine nõrgestab linnade toimivust ja linnasüdame aktiivsena hoidmist.

Lõpetuseks lisame, et keskuste piiramine on olnud õige samm. Julgustame neid veel julgemalt kokku tõmbama.

 

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Karro

ameti juhataja

Ann Kristiin Entson

6404547 [email protected]