Vastuskiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikogu Teie: 06.04.2026 nr 2-3/15-505

Meie: 14.04.2026 nr 1-9/1870-2

Vastuskiri

Lugupeetud Riigikogu liige Lauri Laats

Suur tänu Teile küsimuste eest, mis puudutavad paljudele Eesti põllumeestele ja ka teistele

ettevõtjatele olulist teemat – välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning

pikaajalise viisa taotlemisel esitatavaid andmeid ja dokumente. Nüüd on mul hea meel anda

vastused Teie kirjalikele küsimustele.

Kuna paljuski või isegi eelkõige puudutab Teie tõstatatud teema meie põllumajandust, siis enne

sisuliste vastusteni jõudmist kinnitan, et mina ei näe siin kaevikuid koalitsiooni ja opositsiooni

vahel, sest me seisame ühiselt Eesti põllumeeste eest. Teeme just seda, millele kutsus valitsust

näiteks mullu juulis ka Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart – näitame, et „Eesti riik hoolib

oma inimestest ning suudab ka keerulistes oludes pakkuda vajalikku tuge“ ning mõistame, et

„põllumajandussektor on meie maapiirkondade elujõu ja iseseisva toidutootmise alus“.

Kinnitan Teile, et põllumeeste mure on meie kõigi ühine mure. Just soovist seda muret

vähendada on kantud ka need muudatused, mis ajendasid Teid esitama mulle Riigikogu liikme

kirjaliku küsimuse.

Nüüd aga detailsed vastused Teie küsimustele.

Alates 27. märtsist 2026 ei ole vaja tööandjatel esitada Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel andmeid välismaalase

õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta ning välismaalasel esitada pikaajalise

viisa taotlemisel välisriigis kriminaalkorras karistamise või karistuse puudumise tõendit.

Muudatuste eesmärgiks on lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti ning tagada välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja pikaajalise viisa taotluste mõistlik ja sujuv

menetlemine. PPA teavitas muudatustest ettevõtjaid 27. märtsil 2026 ning vastavad siseministri

määruse muudatused on kavas liita siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine

seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (ühtne luba)“ eelnõu juurde.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et

välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning

vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt

keeldutakse välismaalasele pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu

avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Seega on

2 (3)

riigile jätkuvalt oluline hinnata välismaalasega seonduvaid asjaolusid, kuid eelnimetatud

lisadokumente palub PPA taotlejal taotluse juurde lisada põhjendatud vajadusel.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestab menetluse üldpõhimõttena uurimispõhimõtte,

mis seisneb haldusorgani kohustuses asja aktiivselt uurida ning täiendavaid tõendeid koguda.

HMS ei sätesta, millises ulatuses tuleb uurimispõhimõtet kohaldada, kuid sätestab mõningad

piirangud uurimispõhimõtte kohaldamisele. Näiteks tuleb HMS § 5 lõike 2 kohaselt viia

haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,

vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 3 lõike 2 kohaselt peab

haldusmenetluses andmete kogumise viis olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud

eesmärgi suhtes. Seega ei pruugi näiteks iga-aastaselt Eestisse lühiajaliselt saabuvatelt

hooajatöötajatelt karistusregistri tõendi nõudmine olla proportsionaalne mitmel põhjusel, mis

seonduvad eelkõige õiguspärasuse, vajaduse ja minimaalsuse põhimõtetega, aga ka andmete

kogumise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega. Samas võib see olla põhjendatud

näiteks olukordades, kus töö iseloom karistusregistri väljavõtet tõesti nõuab – näiteks töö

lastega, rahaga tegelemine või turvakriitilised ametikohad. Sellisel juhul võib lisadokumendi

küsimine olla põhjendatud ja proportsionaalne ning seda on haldusorganil võimalik ka jätkuvalt

küsida VMS § 31 lõike 1 alusel.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 sätestab seaduslikkuse põhimõtte, mille üks osa on

õiguskindlus. See tähendab, et seaduse avaldamise ja jõustumise vahele peab jääma piisav aeg,

et normi adressaadid saaksid uue olukorraga kohaneda. Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt

on üldjuhul keelatud õiguse tagasiulatuva jõu rakendamine. Isikud, kelle käitumine on allutatud

õiguslikule regulatsioonile, on õigustatult huvitatud sellest, et nende käitumist ei kriipsutaks

läbi tagantjärele õiguse muutmine. Inimesele tuleb tagada usk (usalduse kaitse õiguslike

ettekirjutuste püsivuse suhtes), et tema käitumine, mis on orienteeritud õiguskorrale,

tunnistatakse kõigi sellest tulenevate tagajärgedega õiguspäraseks. Õiguse rakendamine

tagasiulatuvalt riivab inimese usaldust õiguskorra vastu eelkõige siis, kui minevikus toimunud

asjaolusid hakatakse tagantjärele õiguslikult ümber hindama. Õiguse tagasiulatuva jõu

rakendamine on üldjuhul kooskõlas PS-ga, kui see on seotud inimeste rikutud õiguste

kompenseerimise või teatud hüvede andmisega.1 Seega ei ole õiguse tagasiulatuva jõu

rakendamine vastuolus põhiseadusega.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome normitehnika

eeskiri“ § 14 lõike 4 esimese lause kohaselt võib seadust või selle sätet rakendada

tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega

võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse

vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet.

Kuna kõnesolevad muudatused toovad kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise

ja kohustuste vähenemise ja sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet, rakendatakse muudatust

tagasiulatuvalt esimesel võimalusel. HMS § 69 lõike 1 kohaselt võib haldusakti tagasiulatuva

kehtetuks tunnistamise korral nõuda selle haldusakti faktiliste tagajärgede tagasitäitmist.

Pikaajalise viisa taotlemisel taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise või karistuse

puudumise kohta dokumendi esitamise ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlemisel õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude esitamise nõue jõustusid

1. jaanuaril 2026. Kuna 27. märtsini 2026 esitatud taotluste juurde on nõutud dokumendid juba

esitatud ja menetlustes otsused tehtud, ei ole otstarbekas hakata neid menetlusi uuesti avama ja

inimestele dokumente tagastama.

1 L. Madise, L. Mälksoo. PS § 3 kommentaarid, p 15. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.

3 (3)

Eeltoodust tulenevalt on õigusselgus üleminekuolukorras ning menetluste õiguspärasus nii

tööandjate kui ka välismaalaste jaoks tagatud seeläbi, et mõlemaid gruppe on aegsasti teavitatud

peagi jõustuvatest muudatustest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks: Riigikantselei