| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 12-6/1006-2 |
| Registreeritud | 04.07.2023 |
| Sünkroonitud | 15.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine |
| Sari | 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
| Toimik | 12-6/2026 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | Reesi Sild |
| Originaal | Ava uues aknas |
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Lisa 1 – Asendiplaan
Asendiplaan. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist * noolte ja numbritega on märgitud Lisa 3 hoone vaadete pildistamise suunad.
Lisa 2 – Ajaloolised fotod
Foto 1. Käsmu vaade (postkaart enne 1913). Allikas: Virumaa Muuseumid SA, RMF594:8
F1
F2
F3
F4
F5
F6
F7
F8
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Foto 2. Käsmu kordonihoone, vaade esifassaadile u 1920-30. Allikas: Eesti Ajaloomuuseum
SA, AMN5641:161 (fotonegatiiv)
Foto 3. Käsmu kordonihoone, vaade idapoolsele otsafassaadile ja tagafassaadile u 1920-30.
Allikas: Eesti Ajaloomuuseum SA, AMN5641:160 (fotonegatiiv)
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Lisa 3 – Fotod olemasolevast olukorrast
Foto 1. Hoone esifassaad. Foto Mirjam Abel, 27.10.2022
Foto 2. Hoone esifassaad, vaade läänest. Foto Kai Nõva, 15.06.2023.
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Foto 3. Hoone merepoolne tagafassaad. Foto Kai Nõva, 15.06.2023.
Fotod 4–5. Hoone idapoolne otsafassaad.
Fotod Kai Nõva, 15.06.2023.
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Fotod 6–7. Hoone läänepoolne otsafassaad. Fotod Mirjam Abel, 25.09.2020; Kai Nõva,
15.06.2023.
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Foto 8. Hoone korstnad, vaade tagafassaadi poolt. Foto Kai Nõva, 15.06.2023.
Foto 9. Peauks, varikatus ja esifassaadi poolne väljaehitus. Foto Kai Nõva, 15.06.2023.
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Käsmu piirivalvekordoni hoone. Muinsuskaitse eritingimused 2023. Lisad
Fotod 10–20. Katusealune ja -konstruktsioon. Fotod Kai Nõva, 15.06.2023.
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958
Muinsuskaitse eritingimused nr 378
Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Ametniku nimi: Kai Nõva Väljastamise kuupäev: 04.07.2023 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 1367 Kuupäev: 08.06.2023 Taotleja: Sihtasutus Käsmu Meremuuseum Mälestise reg-nr: 16068 Mälestise nimi: Käsmu piirivalvekordoni hoone Muinsuskaitse eritingimuste koostamise eesmärk: Hoone katusekatte vahetuse ehitusprojekti koostamine
Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:
Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 14;
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8, (RTL
1998, 147/148, 558);
Käsmu kordon. Arhitektuuriajaloolised eritingimused. Tallinn, 1997. Koostaja
E. Kangilaski. Tellija Piirivalveamet (Muinsuskaitseameti arhiiv, A-3513);
objekti ülevaatus 15.06.2023, osalesid taotleja esindaja Triin Saks, Muinsuskaitseameti
Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel ja eritingimuste spetsialist Kai Nõva.
Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:
Mälestise lühike ajalooline ülevaade1
Käsmu piirivalvekordoni hoone asub Lahemaa rahvuspargis, Käsmu miljööväärtusliku
rannaküla keskmes Majakamäe neemel, Käsmu majaka (reg nr 16067, valmis 1892. aastal) ja
Käsmu sadama vahetus naabruses kirde-edelasuunaliselt (vt Lisa 1, Asendiplaan).
Klassitsistlikke kujundusprintsiipe järgiv pikk, madala sokli ja lameda viilkatusega kaetud
ühekorruseline krohvitud kivihoone on ehitatud 19. sajandi II poolel. 19. sajandil hoogustunud
1 Ülevaates on kasutatud järgmist dokumenti: Käsmu kordon. Arhitektuuriajaloolised eritingimused. Tallinn, 1997. Koostaja E. Kangilaski. Tellija Piirivalveamet (Muinsuskaitseameti arhiiv, A-3513).
tihe kaubavahetus ja salakaubavedu andis Käsmu piirivalvele palju tööd, mistõttu oli
põhjendatud Käsmu lahe kaldale suure kordonihoone ehitus. Hoones asusid nii ametiruumid,
kui ka randrüütlite eluruumid. 19191931 töötas kordonihoones ühe ettevalmistusklassi ja kahe
klassiga Käsmu merekool, koolitades lähi- ja kaugsõidu tüürimehi. Pärast merekooli sulgemist
töötas kordon Eesti Vabariigi teenistuses. Pärast II maailmasõda kuni 1992. aasta sügiseni
tegutsesid kordonis Nõukogude armee piirivalvurid. Alates 1993. aastast asub hoones Käsmu
Meremuuseum, mis tutvustab legendaarse kapteniküla ajalugu. Alates 14.06.2011 on hoone
omanikuks Kultuuriministeerium.
Olemasolev seisukord ning algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted
mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3 lg 6). Põhjendused hea
restaureerimistava rakendamiseks
Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile
ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine.
Kavas on restaureerida katusekonstruktsioonid, vahetada katusekate.
Katus ja -konstruktsioonid – Hoone madalakaldelist viilkatust katab 1990. aastate alguses
paigaldatud eterniit. Katusekatte all on laudisest aluskatus. Varasem katusekate on 20. sajandi
algupoole fotode põhjal plekk (vt Lisa 2, fotod 1–3). Katuse kandekonstruktsioon on suures
osas algupärane ning visuaalsel vaatlusel rahuldavas seisukorras. Varasemaid läbijookse võib
täheldada esifassaadi väljaehitise neelude piirkonnas. Kahjustunud katusetarindi osad tuleb
tööde käigus üle kontrollida. Hoone lahtine räästas on kujundatud profileeritud sarikaotstega,
viilualused ehispennidega. Katusekonstruktsioon, sh profileeritud sarikaotsad ja ehispennid
säilitada, vajadusel teha proteesimised ja asendused kvaliteetse puitmaterjaliga. Hoone peaukse
kohal on algse väiksema pultkatusega varikatuse (vt Lisa 2, foto 2) asemel katuse väljaehitise
laiune suurem madala viilkatusega varikatus (vt Lisa 3, fotod 2-3 ja 6-7), verandamahu külgede
esi- ja tagafassaadi pool terrasside kohal on ajutised kangaga varikatused (vt Lisa 3, fotod 1-2
ja 9). Uue katusekattena kavandada käsitsi valtsitud tsingitud terasplekki, traditsioonilistes
proportsioonides plekitahvlitega (705x1410 mm või lähedane), plekipaksus min 0,6 mm.
Katuse pinda tohib tõsta vähesel määral rihtimise võrra, kui see ei muuda hoone räästa
proportsioone. Korrastada hoone läänepoolse otsa viilualune müüritis. Katusealuse idapoolse
otsaviilu ja esifassaadi poolse väljaehitise ümaraknad restaureerida või valmistada koopiana
olemasolevate akende ja vanade fotode eeskujul (vt Lisa 2, foto 3). Hoone soojapidavuse
tõstmiseks on soovitatav vahetada välja vahelae olemasolev ebaühtlane soojustus. Tuleohutuse
tagamiseks mitte ladustada katusealusel kergestisüttivaid materjale.
Korstnad – Hoonel on seitse krohvimata keraamilistest tellistest laotud hambuliste karniisidega
korstnat. Pööningul on korstnajalgadel näha varasemaid mördiga parandusi ja lahtiseid kive (vt
Lisa 3, fotod 16-17). Korstnad ja korstnapitsid säilitada. Korstnad korrastada, kinnitada lahtised
kivid, krohvida lubikrohviga ja värvida valgeks.
Sademeveesüsteem – Hoone põhimahul puudub sademeveesüsteem. Veranda katuse külgedel
ja peaukse esisel varikatusel on ripprennid ning väiksema läbimõõduga kandilised
vihmaveetorud. Vajadusel kavandada räästapealsete sottrennidega sademeveesüsteem,
kasutades ümara profiiliga terasplekist ning valtsitud põlvedega vihmaveelehtreid, -renne ja -
torusid.
Väärtuslikud tarindid ja detailid (käsitletud hoone katusekatte vahetuse projekteerimisala)
1. Hoone maht, sh kõrgus, katusekuju, harja- ja räästakõrgus.
2. Katusekonstruktsioon, sh profileeritud sarikaotsad ja otsaviilude ehispennid.
3. Korstnad koos korstnapitsidega (7 tk).
Muinsuskaitse eritingimused:
1. Katusekate ja -konstruktsioonid
1.1. Säilitada hoone olemasolev maht, sh harja- ja räästa kõrgus.
1.2. Säilitada katusekonstruktsioon, sh profileeritud sarikaotsad ja otsaviilude ehispennid.
Vajadusel teha proteesimised ja asendused kvaliteetse ning samasuguse ristlõikega
puitmaterjaliga.
1.3. Uueks katusekatteks kavandada käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk. Lubatud on
traditsiooniline plekitahvli mõõt (705x1410 mm või lähedane), plekipaksus min 0,6
mm. Pikk plekipaan ei ole lubatud.
1.4. Lubatud on kavandada räästapealsete sottrennidega sademeveesüsteem, kasutades
ümara profiiliga terasplekist ning valtsitud põlvedega vihmaveelehtreid, -renne ja -
torusid.
1.5. Korstnad säilitada, korstnapitsid krohvida ja värvida valgeks.
2. Üldised tingimused
2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4 p 5). Mälestise
konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2,
§ 69, lg 2).
2.2. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja nõutav on tööde tegemise
luba (MuKS § 68-69 ja § 52 lg 1).
2.3. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline
järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas
majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu
jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg
1–2).
2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel töid tehes (sh kaevetöödel) avastatud
rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või
asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega
projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul
ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).
Muinsuskaitse eritingimuste vaidlustamine ja muu teave:
Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,
esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument. Muinsuskaitse eritingimused
kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivust võib
põhjendatud juhul pikendada ühe korra viie aasta võrra.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kai Nõva
eritingimuste spetsialist
Lisa 1 – Asendiplaan; Lisa 2 – Ajaloolised fotod; Lisa 3 – Fotod olemasolevast olukorrast.