Kiri

KPMG Baltics OÜ Ahtri 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2025, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

2

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

Tallinn, 31. märts 2026

/digitaalselt allkirjastatud/

Andris Jegers

Vandeaudiitori number 171

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

Ahtri 4, 10151 Tallinn

Eesti Rahvusraamatukogu

Majandusaasta aruanne

01.01.2025 - 31.12.2025

Registrikood: 74000139

Aadress: Tõnismägi 2, Tallinn, 10122

Telefon (info): 372 630 7100

Elektronpost: [email protected]

Kodulehekülg: www.rara.ee

Peadirektor: Martin Öövel

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

Aastaaruanne 2025

2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................... 4 1. Aasta lühiülevaade ...................................................................................................................... 4 2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine ......................................................................... 6 3. Eesti Raamatu Aasta, Eesti raamat 500 ....................................................................................... 8 4. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus ................................................................... 9

4.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO .................................................................................... 10 4.2. Raamatukogude statistika .................................................................................................. 13 4.3. Andmehaldus ..................................................................................................................... 13 4.4. Digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemine................................................... 13 4.5. Raamatukoguvõrgu täiendus- ja kutsekoolitus .................................................................. 14

5. Raamatukogu kasutamine ......................................................................................................... 15 5.1. Külastused .......................................................................................................................... 15 5.2. Soovitus- ja rahuloluindeks ................................................................................................ 15 5.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine .......................................................... 15 5.4. Teavikute laenutamine ....................................................................................................... 17 5.5. Päringutele vastamine ........................................................................................................ 19 5.6. RaRa digiteenused: DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaal............................................... 20

6. Kogud ja säilitamine .................................................................................................................. 20 6.1. Kogude komplekteerimine ................................................................................................. 21 6.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine 21 6.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia ................................................................................. 22 6.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv ..................................................................................... 22 6.5. Digiteerimine ...................................................................................................................... 24 6.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine ................................ 25 6.7. Füüsiliste kogude säilitamine ............................................................................................. 25

7. Sotsiaalia ja humanitaaria infokeskus ....................................................................................... 26 8. Pimedate raamatukogu ............................................................................................................. 28 9. Hoiuraamatukogu ...................................................................................................................... 28 10. Hariduskeskus .......................................................................................................................... 29 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade ............................................................................ 30 12. Organisatsioon ja personal ...................................................................................................... 31 13. Rahvusvaheline koostöö ......................................................................................................... 33 Raamatupidamise aastaaruanne ..................................................................................................... 35

Bilanss ....................................................................................................................................... 35 Tulemiaruanne ........................................................................................................................... 36 Rahavoogude aruanne ............................................................................................................... 37 Netovara muutuste aruanne ....................................................................................................... 38

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted .................................................................................................... 39 Lisa 2 Raha ............................................................................................................................ 43 Lisa 3 Finantsinvesteeringud ................................................................................................. 43 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 44 Lisa 5 Maksud ....................................................................................................................... 44 Lisa 6 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 45 Lisa 7 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 47

Aastaaruanne 2025

3

Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................... 47 Lisa 9 Kasutusrent ................................................................................................................. 48 Lisa 10 Müügitulu ................................................................................................................. 48 Lisa 11 Sihtfinantseerimine ................................................................................................... 49 Lisa 12 Majandamiskulud ..................................................................................................... 50 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 50 Lisa 14 Tööjõukulud ............................................................................................................. 51 Lisa 15 Seotud osapoolte tehingud ........................................................................................ 51

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................................................................................. 52 Majandusaasta aruande allkirjad ................................................................................................... 54

Aastaaruanne 2025

4

TEGEVUSARUANNE 1. Aasta lühiülevaade

• 2025. aastal jõudis rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueerimine uude etappi. Ehitaja

andis peamaja üle 01.09.2025 ja algas töö üleviimine Narva mnt 11 asendusruumidest

Tõnismäele: asenduspind suleti 03.09.2025 ning algas intensiivne kolimisperiood.

• Hoidlate valmimine ja kogude tagasikolimine – veebruaris algas teavikute kolimine laost ning

oktoobris jõudsid Tõnismäele Narva mnt ajutistes ruumides olnud teavikud. 22 hoidlast oli aasta

lõpuks inventariga sisustatud 8 ning 62 354 kastist (1888 alust) lahti pakitud 15 899 (25,5%).

Viimased hoidlad antakse üle 2026. aasta jaanipäevaks ja kolimine lõpeb 2026. aasta sügiseks.

• Tõnismäe hoone haridus- ja innovatsioonikeskkond – 17.04.2024 kinnitati koostöö

Vivita/Lahenduste Laboratooriumiga loovate õpiruumide prototüüpimiseks ning 10.03.2025

sõlmiti TalTechiga hea tahte kokkulepe robootikalabori regulaarse programmi käivitamiseks.

EdTech Hubi kontseptsiooni ettevalmistust toetasid õppereisid (Oodi ja Helsinki Education Hub)

ning 14.08.2025 Haridustreffil koos EdTech Estoniaga korraldatud koosloome töötoad.

• Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus – RaRa (Rahvusraamatukogu) jätkas

laiapõhjalise rahvaraamatukogude reformi eeltegevusi; keskenduti koostöö edendamisele,

töörühmade tegevuste korraldamisele ning toime- ja koostöömudeli kinnistamisele.

• Üleriigiline e-kataloog – MIRKO edasiarendusena alustati e-kataloogi arendusi. 2025. aasta lõpuks

olid töös I–II etapp (juurdepääsulahendus ja otsing), toimus nõuete ja UI/UXi (kasutajaliidese ja -

kogemuse disainipõhimõtete) kooskõlastamine erinevate raamatukogutüüpidega ning arendused

algasid.

• Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRSi) hange – aasta teisel poolel koostati

hankedokumentatsioon, sõlmiti ühishanke kokkulepe ELNETi raamatukogudega (18.12.2025) ja

valmis terviklik hankeraamistik.

• MIRKO e-väljaannete laenutus – maht jäi planeeritust madalamaks, kuid nõudlus oli selgelt

olemas. Teenuse kasutus sõltus otseselt litsentside (kasutuskordade) arvust, piiratud eelarve tõttu

oli teavikute kättesaadavus piiratud ja kasutajakogemus ebaühtlane (soovitusindeks: 2025. a 37%,

2024. a 30%).

• E-väljaannete hinnaläbirääkimised kirjastajatega – kujundati uus ostumudel (fookus vanemale

kirjandusele, soodushinnad ja piirmäärad), et tagada lõppkasutajatele stabiilne ja jätkusuutlik

teenus. Vana hankemudeliga võrreldes väheneb e-raamatu laenutuskorra hind 1,67 eurolt 1,18-

le (29%) ja audioraamatu laenutuskorra hind 4,18 eurolt 2,94-le (30%).

• Raamatukogude juhtimistöölaud (RAJU) - juhtimistöölaua arendus osutus planeeritust

mahukamaks ega valminud 2025. aastal. Probleeme süvendas riigihanke võitnud arenduspartneri

töömahu alahindamine ehk sisuliselt alapakkumine hankes. Tehnilised tõrked põhjustasid

kooliraamatukogude aruandluses hilinemisi ja puudujääke, mõjutasid andmekvaliteeti ning

vähendasid statistikateenuse tulemuslikkust ja usaldusväärsust. RaRa jaoks kujunes olukord

sisuliselt kriisijuhtimiseks. Avaliku liidese valmimine lükkus 2026. aastasse, oodatud funktsioonide

puudumine kahjustas mainet ning probleemide lahendamine jätkub eesmärgiga viia need lõpule

2026. aasta juuniks.

Aastaaruanne 2025

5

• DIGARi arendus – tähtaeg nihkus 2026. aasta kevadesse, arendus anti üle garantiitööde klausliga.

Samas käivitati andme- ja kodanikuteaduse arendusetapi järgmine osa, mille fookuses on

kasutajate kaasamine ja tulevikuteenuste arendamine.

• Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise kratt (Kata) valmis 2025. aasta lõpul ning alustati

lahenduse juurutamist kataloogimise ja DIGARi töövoogudesse (jätkub 2026. aasta jooksul).

• Litsentsiandmebaasid – andmebaaside arv ja ligipääs jäid üldjoontes stabiilseks, kuid

kasutuskorra keskmine hind kasvas ja otsingute arv langes: 2025. aastal tehti 382 288 otsingut (–

17% võrreldes 2024. aastaga). Fookus nihkus pigem infonõustamistel ja otsesel lugejateenindusel

toimuvatele sisututvustustele.

• Tehisintellekt rahvusbibliograafias – RaRa juhtkond kinnitas otsuse mitte käsitleda tehisintellekti

abil loodud väljaandeid rahvusbibliograafia objektidena, et hoida bibliograafia sisu üheselt

määratletava ja võrreldavana.

• Digitaalarhiiv: platvormivahetus ja automatiseerimine – digitaalarhiiv viidi üle uuele

tarkvaralahendusele Rosetta ning jätkus töövoogude automatiseerimine (sh SUPP2 ja

migratsioonid), mis vähendas käsitöönduslikku arhiveerimist ja stabiliseeris tööprotsesse.

• Kultuuriministeeriumi digipöörde tegevuskava raames viis RaRa ellu trükipärandi

massdigiteerimise projekti, mille tulemusena tehti avalikult veebis kättesaadavaks 557 575 lk

ajalehti. 18 kuuks planeeritud projekt (01.09.2024–28.02.2026) lõpetati ennetähtaegselt

05.01.2026.

• Viidi läbi raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb“ koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste

instituudi ja raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ning uuringufirmaga Kantar Emor; tulemused

avaldatakse 2026. aastal trükisena.

• Sotsiaal- ja humanitaarteaduste infoteenus – varasemad eraldi teenused ühendati ühtseks

infoteenuseks ja osakonnad üheks struktuuriüksuseks, koondades teadmised ja oskused. Ajutine

teenindus toimis ning infonõustamiste maht kasvas.

• Haridustegevus piiratud tingimustes: fookus kvaliteedil ja digimaterjalidel – programmide maht

oli väiksem, kuid loodi/uuendati suur hulk mänge ja õppematerjale; kasutajateed tehti selgemaks

ja veebimaterjalide kasutus kasvas. Soovitusindeks püsis jätkuvalt kõrge: 88% (2024. a 92) ja

rahuloluindeks 74% (2024. a 82).

• Digihumanitaaria ja teaduskoostöö – valmisid RaRa andmetel põhinevad lõputööd ja alustati

koostööprojekte (sh keelemudelite treeningkorpuste loomist), mis kinnistas digilabori rolli

uurimistoena.

• Videomängude muuseum LVLup! tegutses rahvusvahelises võrgustikus: EFGAMPi liikmena,

28.10–04.11 Berliinis arvutimängude muuseumi (Computerspielemuseumi) programmis „Replay

Rebrain“ ning praktikakohana programmi Erasmus+ raames (kolm praktikanti Prantsusmaalt).

• Sündmuskeskuse töö algus: omatulu ja turuletulek – 2025 oli tegevusmudeli ülesehitamise aasta.

Teeniti omatulu, majja toodi üle 10 000 külastaja ja toimus 60 sündmust; huvi kandus

eelbroneeringutena 2026. aastasse.

• Organisatsiooni tunnustused: Green Key ökomärgis tugevdab RaRa sündmuskeskuse positsiooni

suurürituste võõrustamisel. Hoiuraamatukogu kampaania „Anna raamatule uus elu!“ pälvis ERÜ

jätkusuutlikkuse eripreemia (28.02.2025) ning Tõnismäe hoone muinsuskaitseameti aastaauhinna

(20.11.2025). RaRa-d tunnustati ka atraktiivse tööandjana humanitaarteaduste üliõpilaste seas

ning märgistega „Tervist edendav töökoht 2025“ ja „Riigikaitsjate toetaja 2025“ (pronkstase).

Aastaaruanne 2025

6

RaRa võtmenäitajad 2023‒2025

MÕÕDIK Muutus 2024 (%)

Tulemus 2025 Tulemus 2024 Tulemus 2023

Kasutajate rahulolu

Soovitusindeks, RaRa (%) 1,2 86 85 88

Raamatukogu kasutamine

Külastuste arv –37,8 40 563 65 175 69 095

Otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamine

–17 382 288 460 618 329 044

DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine

80,9 9 232 677 5 103 664 1 936 144

Kodulehe külastused 74,3 782 081 448 760 327 548

Digikogude maht

Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel; %)

0 32 32 30

Üleriigiline laenutusteenus MIRKO

„Raamatud liikuma“ soovitusindeks (%)

22,1 87 71 84

E-väljaannete soovitusindeks (%)

14,3 34 30 53

Üle-eestiline laenutuste arv –30,2 2 422 3 468 2 357

E-väljaannete laenutuste arv –27,2 102 945 141 365 105 254

2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine

2025. aastal jõudis rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueerimine uude etappi: peamaja anti RaRa-le üle 01.09.2025 ning taastus halduskulude katmise kohustus. Rekonstrueerimist juhtis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja ehitas OÜ Ehitus5ECO. Hoone avatakse täies mahus 2027. aasta mais. Üleandmise järel algas kolimine Narva mnt 11 asendusruumidest Tõnismäele: asenduspind suleti 03.09.2025 ning raamatukogus algas intensiivne kolimisperiood.

2025. aasta oli hoidlate valmimise ja kogude tagasikolimise aasta. Kogude kolimine algas veebruaris; kevadel lisandus seadmete, inventari ja kunstiteoste kolimine ning oktoobris jõudsid Tõnismäele Narva mnt ajutistes ruumides olnud teavikud. Lahtipakkimist ja hoidlatesse paigutamist ootas 1888 alust ehk 62 354 kasti. Hoidlate sisustamise hanke võitja AS Laomaailm alustas inventari paigaldamist kohe pärast hoone üle andmist. Oktoobri lõpuks valmis esimene hoidla ja novembris algas teavikute kolimine. RaRa käsutuses on 22 hoidlat, neist 8 oli aasta lõpuks inventariga sisustatud. Aasta lõpuks pakiti lahti 15 899 kasti ehk 25,5% kogumahust. Viimased hoidlad antakse üle 2026. aasta jaanipäevaks ja teavikute kolimine lõpetatakse 2026. aasta sügiseks.

Teenused jäid kättesaadavaks teeninduspunktides ja e-kanalites: pärast Narva mnt väikese maja sulgemist saavad lugejad kasutada RaRa saatkonda Solarise 2. korrusel ja alates septembrist teeninduspunkti

Aastaaruanne 2025

7

aadressil Suur-Sõjamäe 44b. Raamatuid saab ka tellida Viru bussiterminali ja Ülemiste Keskuse raamatukappidesse. Tõnismäe majja pääseb alates 03.09.2025 eelkokkuleppel haridusprogrammide, koolituste ja ürituste raames.

Uuendatud hoone siht on külastajate arvu mitmekordistamine (eesmärk 3000 külastust päevas). Ettevalmistused lähtuvad neljast põhifunktsioonist: RaRa kui raamatukoguteenuse osutaja, kultuuri- ja sündmuskeskus, hariduskeskus ning töö- ja kogukonnaruum. 2025. aastal jätkus teeninduskorralduse, iseteenindusliku raamatukogu terviklahenduse ja ligipääsetavuse põhimõtete kooskõlastamine, et siduda ühtseks teenuseruumiks füüsiline ja virtuaalne keskkond (majaplaan, avakogu juht, iseteenindusautomaadid, broneerimissüsteem ja koduleht). Paralleelselt täpsustati eelarveid ja hangete ajakava ning alustati broneerimissüsteemi arendusega. Kultuuri- ja hariduskeskkonna ettevalmistused jätkusid 2024. aastal kinnitatud visiooni alusel: algas kuraatorite töö aastate 2026–2027 hangete ja sisutegevuste ettevalmistamiseks.

Hea tahte koostöölepped ja partnerlus. RaRa alustas Tõnismäe hoone haridus- ja innovatsioonikeskkonna kujundamist, sõlmides hea tahte koostööleppeid ja leides kindlaid partnereid. 17.04.2024 kinnitati koostöö Vivita/Lahenduste Laboratooriumiga, et avada Tõnismäe hoones keskus loovate õpperuumide ja õppemeetodite prototüüpimiseks ja testimiseks koos lastega ning pakkuda 9–18-aastastele leiutamis-, prototüüpimis- ja enesejuhtimisoskuste arendamiseks sobivat keskkonda. 10.03.2025 sõlmiti TalTechiga hea tahte kokkulepe, millega pandi paika robootikalabori regulaarse programmi raamistik (kursused, laagrid ja õpitoad); tegevus aitab siduda RaRa ruumid noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi kasvatamisega. EdTech Hubi kontseptsiooni ettevalmistust toetasime õppereisiga (Oodi ja Helsinki Education Hubi külastused) ning 14.08.2025 Haridustreffil koostöös EdTech Estoniaga läbi viidud koosloome töötubadega, et saada sisendit RaRa haridusinnovatsiooni- ja õpikeskkonna disainiks ning teenusemudeli täpsustamiseks.

Protsendikunsti raames korraldasid RKAS ja rahvusraamatukogu 2025. aastal Tõnismäe hoone sisehoovi kunstikonkursi. 36 kavandi seast valiti võitjaks Jass Kaselaane ja Jenny Grönholmi pronksskulptuur „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks“. Teise koha sai Urmas Viigi „Sõnasööja“ ja kolmanda Hannes Aava „Sisaliku tee. Geoloogiline aed“.

Kampaania „Tagasi Tõnismäele“. RaRa meediategevus jaotati kolme etappi, et toetada kolimist

asendusruumidest tagasi Tõnismäele ning hoida avalikkust kursis teenuste muudatustega. Esimeses etapis

(01.05.–31.08.2025) keskenduti asendusruumide sulgemisele, ülipikale laenutustähtajale, ehituse

lõppjärgule ja teenuste kättesaadavusele kolimisperioodil. Etapp algas 8. mai pressituuriga Tõnismäel ning

sai laialdast kajastust Eesti populaarsemates tele-, raadio- ja veebikanalites. Teises etapis (01.09.–

03.10.2025) oli fookuses Narva mnt asendusruumide sulgemine, teenuste korraldus 19-kuulisel

üleminekuperioodil, töötajate tagasikolimine ning Tõnismäe ruumide kasutamise ja haridustegevuste

algus. Teine etapp algas 1. septembri pressiteatega ning tõi taas ulatusliku kajastuse televisioonis, raadios

ja veebimeedias.

Kampaania kaks esimest etappi tagasid kolimise ja Tõnismäele naasmise järjepideva ja laiapõhjalise

meediakajastuse, hoides teema avalikkuse fookuses kogu kolimisperioodi vältel. Tugeva tulemuseni

jõudsime ka sotsiaalmeedias, kus 2025. aasta kajastused ületasid eelmise aasta taseme juba septembri

lõpuks.

Ülevaade kommunikatsiooni- ja turundustegevustest. 2025. aastal püsis rahvusraamatukogu

meedianähtavus tugev ja kasvas võrreldes eelneva aastaga: ilmus 1179 meediakajastust (2024. a 1083),

Aastaaruanne 2025

8

millega organisatsioon tõusis 10 000 enim kajastatud organisatsiooni seas 149. kohale. Kajastuste

hinnanguline rahaline väärtus ületas 670 000 eurot (meediaauditi teinud BMMG arvutus regionaalsete

sisuturundus- ja reklaamihindade põhjal). Meediapilt oli valdavalt neutraalne või positiivne ning

tähelepanu koondus peamiselt avalik-õiguslikesse ja kultuurikanalitesse, toetades rahvusraamatukogu

kuvandit riikliku kultuuri- ja teadmuskeskusena.

Turunduses ületas infonõustamise kampaania „Tippteadja“ seatud eesmärgi (180 nõustamist), jõudes 203

nõustamiseni. Sotsiaalmeedias kasvas nähtavus ja kaasatus märkimisväärselt: postituste orgaaniline

ulatus suurenes aastaga 282 247-lt 370 000-ni ning kogulevik 500 000-ni; kaasatus tõusis 49 204-ni ja uusi

jälgijaid lisandus 1554. Facebookis on postituste orgaaniline ulatus kasvanud kahel järjestikusel aastal

ligikaudu 100 000 unikaalse kasutaja võrra, kinnitades valitud sisustrateegia ja sõnumiraamistuse

tulemuslikkust.

3. Eesti Raamatu Aasta, Eesti raamat 500

RaRa oli aruandeaastal seotud raamatuaasta mitmete kesksete tegevustega. Teema-aasta peakorraldaja oli Eesti Kirjanduse Selts ning patroon Vabariigi President Alar Karis. Eesmärk oli kaasa lüüa vähemalt ühe temaatilise näituse ja konverentsi korraldamisel ning osaleda vähemalt ühe teemakohase trükise väljaandmisel.

Uudishimu päeval (17.11.2024) sündis rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös algatus Koduraamatukogu, mille raames jagasid eestlased pilte oma kodustest raamaturiiulitest. RaRa kodulehelt leiab fotogalerii, kus saab lähemalt tutvuda sadade Eesti kodude

raamaturiiulitega.

07.03.‒01.05.2025 oli Tallinnas Tammsaare pargis väljas Joonas Sildre koomiksinäitus, mis viis külastajad rännakule kirjasõna maailma ‒ eestikeelse teksti esmamainimisest iseseisvusmanifestini. Näitus lähtus Eesti ja Läti rahvusraamatukogu ühisest artiklikogumikust „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri“ ja oli osa raamatuaasta programmist. Seda eksponeeriti mitmetes saatkondades ning president Alar Karise riigivisiidi ajal ka Kasahstanis. Näituse põhjal anti raamatuaasta lõpuks välja trükitud koomiks.

Maikuus ilmus trükist Eesti ja Läti rahvusraamatukogu koostöös valminud Piret Lotmani ja Toms Ķencise koostatud kogumik „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri“. Raamat sisaldab eesti ja läti humanitaarteadlaste 25+25 esseed, milles vaadeldakse paralleelselt mõlema rahvuse jaoks ajavahemikus 1525‒1918 ilmunud olulisi trükiseid. Esseed annavad ülevaatliku pildi emakeelsete raamatute väljaandmise algusest ja arenguloost, kajastades samal ajal meie kirjandusloo uurimise hetkeseisu.

Raamatuaasta lugemisuuring. 2025. aastal läbi viidud lugemisuuring „Eestlane loeb“ andis ülevaate eesti raamatukultuuri ja lugemise kestlikkusest ning kirjasõna väärtustamisest, selgitades eestikeelse kirjasõna tarbimise struktuuri ja kultuurilise kihistumise tendentse, eestikeelse kirjanduse levikut ja lugejani jõudmise viise. Uuringu tulemused annavad ülevaate lugemisvara teemadest ja žanritest ning lugemist takistavatest teguritest, samuti lugejaskonda iseloomustavast tüpoloogiast. Uuring koosneb eestikeelse elanikkonna raamatutarbimise aktiivsuse ja lugemispraktikate statistiliselt kvantitatiivsest uuringust ning raamatute tootmise ja levitamise ning lugemishuvide ja -praktikate kujundamisega seotud spetsialistide osalusel läbi viidud kvalitatiivsetest uuringutest. Uuringut rahastas Kultuuriministeerium ning teostasid rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum ning uuringufirma Kantar Emor. Tulemuste kohta annab RaRa välja trükise, mille ametlik esitlus toimub raamatuaasta lõpukonverentsil 13.03.2026 Eesti Rahvusraamatukogus.

Aastaaruanne 2025

9

2025. aastal alustati raamatuaasta lõpetamisega seotud sündmuste ja näituste aktiivse ettevalmistusega. Teema-aasta tähistamine lõpeb piduliku konverentsiga. Kahepäevane konverents „Eesti raamat ‒ kaua võib?“ toimub 13.‒14.03.2026 rahvusraamatukogu veel avamata hoones ning keskendub esmajoones eesti raamatukultuuri olevikule ja tulevikule. Konverentsi fookuses on raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb“ ning soomlaste ja lätlaste viimased lugemisuuringud. Käsitlemist leiab ka (kirja)kultuuri ja loomingulisuse säilitamine tehisaru ajastul, eestikeelse humanitaarteaduse tulevik, eesti raamatu käekäik laias maailmas ning noorte lugejate ja kirjanduse õpetamisega seonduv. Konverentsi raames eksponeeritakse esmakordselt ka raamatuaasta jooksul ühisaktsioonina valminud Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengite kujundatud piltvaipa. Konverentsi peakorraldajad on Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Raamatuaasta lõpukonverentsi ajal avatakse rahvusraamatukogu fuajees ka suur Eesti raamatukujunduse ülevaatenäitus. Eestis on 70 aastat läbi viidud 25 kauneima raamatu konkurssi, et väärtustada ja esile tõsta raamatu esteetilist ja füüsilist poolt. Tegemist on Eesti suurima raamatukujundusnäitusega, mida eksponeeritakse huvilistele 2026. aasta jooksul ka Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus ning Tartu Ülikooli raamatukogus.

4. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus 14.10.2023 kinnitas Kultuuriministeerium rahvusraamatukogu rahvaraamatukogude riiklike ülesannete täitjaks. RaRa täidab riiklikke haldusülesandeid: arendab ja haldab üleriigilisi teenuseid, kogub ja analüüsib sisulise töö aruandeid, koordineerib piirkondlikku erialast nõustamist ja koolitusvajaduste iga-aastast kaardistamist, korraldab üleriigilist komplekteerimist ning koordineerib rahvaraamatukogude osalemist rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides. 2025. aastal täideti ülesandeid planeeritud mahus ning üleriigiliste teenuste osutamiseks vajalikud eeltegevused toimusid suures osas RaRa sisemiste ressursside toel. 2025. aastal keskenduti ühtsete teenuste ülesehitusele, kasutajakogemuse mõtestamisele ja võrgustiku

kaasamisele. Sisuline töö toimus raamatukogude esindajatest koosnevates töörühmades, kes kogusid

sisendeid, testisid lahendusi, sõnastasid ettepanekuid ja vahendasid infot.

Aasta lõpus algas statistika esitamine ja menetlemine RAJU keskkonnas. Seda protsessi toetati sihitud

juhendamisega, et ühtlustada osalejate rollid, menetlusetapid ja andmekvaliteedi juhtimine kogu

võrgustikus. Paralleelselt toimus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) hanke ettevalmistus.

Teenuste arendamises hoiti fookus kolmel komponendil: lugejale suunatud ühtne e-kataloog, keskne

bibliokirjete andmebaas ja raamatukogutöötajate töövahendina uus raamatukogutarkvara. Nõuete

kokkupanek ja sisuarendustöö toimus töörühmades, et lahendus arvestaks eri raamatukogutüüpide

vajadusi ning toetaks ühtse teenuse- ja andmeruumi loomist.

Üleriigilise komplekteerimise ja teavikute logistika arenduses kujunes 2025. aasta teaviku teekonna

disainiprojekti aastaks. 01.09.2025 sai raamatukogude esindajate koostöös alguse projekt (lõpptähtaeg

28.02.2026) eesmärgiga muuta teavikute liikumine raamatukogude vahel töökindlaks ja kuluefektiivseks

ning tagada kiire tarne parima hinnaga.

Kasutajakogemuse seires korraldati üleriigiline rahvaraamatukogude rahuloluküsitlus (06.–20.03.2025), et

hinnata kasutajate viimaseid külastuskogemusi. Tulemused kinnitasid raamatukogude teenuste kõrget

kvaliteeti ja kogukondlikku väärtust, kuid tõid välja ka probleemid ja arendusvajadused: uute raamatute

eksemplaride vähesus ja järjekorrad, suurema valiku vajadus eri keeltes ja erialakirjanduses, noorte- ja

koolikirjanduse parem kättesaadavus. Digiteenustes rõhutati e- ja audioraamatute laenutuse piiranguid ja

kasutusmugavust ning vajadust kujundada teenus terviklikumaks koos teavituse ja kasutusjuhistega.

Tulemusi kasutatakse sisendina teenuste prioriteetide seadmisel ja arendusvajaduste sõnastamisel.

Aastaaruanne 2025

10

Võrgustiku ühtse inforuumi kujundamiseks toimus kolm koostööseminari: anti ülevaade riiklike

ülesannete korraldusest ja muudatuste ajakavast, käsitleti piirkonnaüksuste loomist ning arutati, kuidas

riiklikud ülesanded praktikas kohalikku teenust toetaksid. Testiti ka teaviku teekonna protsessi ja lepiti

kokku parendusettepanekud. ÜÜRSi ettevalmistustes käsitleti hanke edenemist ja osapoolte ootusi, et

vältida tegevuste dubleerimist, hoida teenuse kvaliteeti ning tagada muutuste prognoositavus. Avalikus

arutelus esile kerkinud ootused kinnitasid vajadust selge kommunikatsiooni, arendustega seotud riskide

maandamise ja osalejate sisulise kaasamise järele.

Olulise läbimurdeni jõuti 2025. aastal koostöös teadusraamatukogudega. Juunis alanud läbirääkimised

lõppesid 18.12.2025 avalik-õiguslike ülikoolide, RaRa ja ELNET Konsortsiumi vahelise koostööleppe

allkirjastamisega. Lepiti kokku eesmärk arendada ja ühishankega hankida Eesti raamatukoguvõrgule ühtne

raamatukogusüsteem. ÜÜRSi arenduseks eraldatud ESFi vahendeid käsitletakse riikliku investeeringuna.

Kinnitati osapoolte otsustusõigus hanke kõikides etappides ja lepiti kokku, et lahendus peab võimaldama

vajadusel arendusi teha nii ühiselt kui eraldiseisvalt ning kulude katmise vastutus jaotub osapoolte

vajaduste ja teenuse kasutuse järgi.

RaRa panustas rahvaraamatukogude arendusvõimekusse ka kiirendi programmi kaudu.

Investeeringuprojektide taotlusvooru eelarve oli 441 750 eurot, laekus 34 taotlust kogusummas 954 603

eurot ning projektide üldmaksumus oli 1,914 mln eurot (eelduseks oli vähemalt 50%-ne oma- või

kaasfinantseering). Toetust sai 29 projekti; suurim toetus oli 58 852 ja väikseim 598 eurot.

Koolitusprojektide taotlusvooru eelarve oli 33 250 eurot, laekus 16 taotlust kogusummas 62 813 eurot

ning projektide üldmaksumus oli 98 708 eurot. Toetuse ülempiir oli 7 000 eurot, toetust sai 14 koolitust ja

õppereisi. Kokkuvõtet esitleti 29.04.2025 RaRa ja Kultuuriministeeriumi koostööseminaril.

Kultuuriministeeriumile koostati ülevaade taotlustest, toetustest ja parimast praktikast aastatel 2023–

2025 ning investeeringute mõju kasutajate rahulolule käsitleti mäluasutuste suveseminaril ettekandes

„Rahvaraamatukogude kiirendi investeeringuprojektide tulemustest aastatel 2023–2025“.

Kokkuvõttes oli 2025. aasta arenduskeskuse vaates teenuste aasta. Tegevused toimusid vastavalt

planeeritud ajakavale. Fookus oli üleriigiliste teenuste rakendamise eeldustel (andmed, protsessid,

kokkulepped), et 2026. aastal jätkata standardiseerimise, teenusepõhise juhtimise ja ÜÜRSi edasiste

ettevalmistustega.

4.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO

2025. aastal viidi Kultuuriministeeriumi digipöörde raames läbi raamatukogude sündmus-, proaktiivse ja nõusolekuteenuse ärianalüüs, mis kaardistas ÜÜRSi vaates isikuandmete töötlemise protsessid ja andmete kättesaadavuse, kirjeldas tulevikulahenduse teenuseid ja IT-arhitektuuri ning hindas andmetöötluse õiguslike aluste olemasolu ja piisavust. Üleriigilise e-kataloogi arendust jätkati MIRKO edasiarendusena. Aasta esimesel poolel keskenduti e- kataloogi juurdepääsu- ja otsingulahenduse arendaja leidmiseks minikonkursside korraldamisele. Hanked kuulutati välja ja alustati arendustega. Aasta teisel poolel algas raamatukogusüsteemi hankedokumentide koostamine. Raamatukogusüsteemi töörühm ja ekspertgrupp koostasid tehnilise kirjelduse ning aasta lõpuks valmis terviklik hankedokumentatsioon. Üleriigilise laenutusteenuse ja MIRKO arendused on parandanud ligipääsu teenustele üle Eesti: kogusid saab kasutada sõltumata elukohast, väljaandeid tellida pakiautomaati või koju ning e- ja audioraamatuid laenutada digitaalselt. E-kataloogi arenduse algus loob tulevikus eeldused kasutajasõbralikumaks otsinguks ja teenustele ligipääsuks, toetab ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi ning andmepõhise ja kasutajakeskse teenusemudeli kujunemist. Täismahuni jõuab arenduse mõju 2027. aasta teisel poolaastal,

Aastaaruanne 2025

11

kui ühtne e-kataloog ja raamatukogusüsteem jõuavad raamatukogude ja lugejate igapäevasesse kasutusse. MIRKO paber- ja e-laenutused ning liitunud raamatukogud 2022‒2025

MÕÕDIK 2022 2023 2024 2025

Üle-eestiline laenutus (MIRKO) 904 2 357 3 468 2 422

E-väljaannete laenutus (MIRKO) ‒ 105 254 141 365 102 945

Liitunud raamatukogud 31 44 77 86

MIRKO teenuse üldine aastane laenutuste arv 2022‒2025

Üleriigilise laenutusteenuse tulemused olid tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal: eesmärgist täideti 76%. Kasutuse vähenemise põhjuseks oli kindlasti muuhulgas olukord, kus kolme suure raamatukogu kogud olid MIRKOs pikemalt kättesaamatud: RaRa kolimise tõttu, TalTech remondi tõttu ning Viljandi Linnaraamatukogu loobus teenusest töökorralduslike muudatuste tõttu. Üle-eestiline laenutus 2022‒2025

Aastaaruanne 2025

12

E-väljaannete laenutusi tehti kokku 102 945 (2024. a 141 365) ning eesmärgist täideti 73%. Laenutusmaht sõltub teenusesse hangitavate teavikute kasutuskordade arvust: osteti 94 150 kasutuskorda (2024. a 89 570). Aasta lõpus lisandus Kultuuriministeeriumilt lisarahastus 350 000 eurot, mille eest hangiti 2026. aastaks 144 030 e-raamatu ja 80 180 audioraamatu kasutuskorda. Teenust kasutasid kõigi omavalitsuste lugejad, enim kasutajaid elaniku kohta oli väikesaartel (6%) ning Tallinna ümbruse valdades (Saue, Saku, Rae, Kiili 4–5%). E-väljaannete laenutus 2023‒2025

Rahulolu- ja soovitusindeks olid jätkuvalt madalad, peamine negatiivse tagasiside põhjus oli e- ja audioraamatute litsentside (kasutuskordade) nappus. Kuigi keskkonnad töötasid 2025. aastal stabiilselt ja soovitusindeks suurenes 37%-ni (2024. a 30%), tekitas vähene sisu endiselt suurt rahulolematust. E- väljaanded läksid aasta jooksul ka kallimaks ja seetõttu oli võimalik osta veel vähem litsentse (kasutuskordi). Läbirääkimised kirjastajatega, MIRKO e-laenutuse litsentsimudel. Eesmärk on ühiselt kujundada mudel, mis tagab rahulolu üleriigilise e-laenutuse teenusega ja selle jätkusuutlikkuse. Läbirääkimiste tulemusel kujundati uus hankemudel: RaRa hangib edaspidi 70% ulatuses vanemat (rohkem kui aasta tagasi ilmunud) kirjandust soodushinnaga (40–60% tavahinnast). MIRKO ostudel on piirhind: e-raamatul 20 eurot ja audioraamatul 50 eurot litsentsi kohta, kus üks litsents sisaldab 10 kasutuskorda. Uus hinnastus ja hankemudel langetasid laenutuskorra hinda ligi kolmandiku võrra. Vana mudeliga võrreldes vähenes e- raamatu laenutuskorra hind 1,67 eurolt 1,18-le (29%) ja audioraamatu laenutuskorra hind 4,18 eurolt 2,94-le (30%). Sama eelarve juures (242 000 eurot) tähendab see, et laenutuskordade kogumaht kasvab eeldatavalt 9400-lt 13 328-le ehk lisandub 3928 laenutuskorda (42%). Sisuliselt tähendab see, et sama raha eest saadakse märgatavalt rohkem kasutuskordi ning teenuse kättesaadavus paraneb. Üleriigilise laenutusteenuse 2026. aasta fookused on üleriigilise e-kataloogi arenduse jätkamine ja kasutuselevõtt MIRKO edasiarendusena, ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) hankemenetluse läbiviimine, MIRKO laenutusteenuse ja e-väljaannete teenuse edasiarendamine ja stabiliseerimine ning andmehalduse, teenuste turvalisuse ja õigusraamistiku põhimõtete süsteemne rakendamine.

Aastaaruanne 2025

13

4.2. Raamatukogude statistika

Statistikateenuse mahtu näitab andmeesitajate (raamatukogude) arv. Statistikateenuse maht 2021‒2025

MÕÕDIK 2021 2022 2023 2024 2025

Andmeesitajate (raamatukogude) arv 871 864 893 887 858

Võrreldes 2024. aastaga vähenes näitaja 29 andmeesitaja võrra rahvaraamatukogude struktuurimuudatuste ja kooliraamatukogude aruandluse RAJUsse liikumise tõttu. Raamatukogude juhtimistöölaua haldusliidese kasutust peegeldab kasutajate arv: 2025. aastal loodi konto 912 raamatukogutöötajale. Raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) arendus ja kasutuselevõtt osutus planeeritust aja- ja ressursimahukamaks ning projekt ei lõppenud 2025. aastal. Arenduspartner hindas töö sisu algselt liiga lihtsaks ning RaRa pidas probleemide ja riskide maandamiseks partneriga täiendavaid läbirääkimisi (sh ulatuse, ajakava ja tarnete osas). RAJU haldusliides avati septembris kooliraamatukogude statistika kogumiseks. Selleks ajaks olid raamatukogude andmed RSTATi andmebaasist üle toodud ja põhifunktsionaalsus aruannete täitmiseks olemas, kuid andmete kogumisel ja menetlemisel esines tehnilisi tõrkeid ning kasutuselevõtt ei olnud kooliraamatukogudele sujuv. See mõjutas aruannete kvaliteeti, pikendas kontrollitsüklit ja tõi kaasa hilinemisi: osa raamatukogusid ei esitanud aruannet tähtajaks ning 16 kooliraamatukogu jättis aruande esitamata; kokku esitas aruande õppeaasta 2024/2025 kohta 340 kooliraamatukogu. RAJU keskkonnas valmis Statistikaameti nõuetele vastav koondaruanne, kuid see esitati kokkuleppel hilinemisega. Juhtimistöölaua avaliku liidese arendus ei valminud ja jätkub 2026. aastal. Hilinemine on vähendanud statistikateenuse juhtimise tulemuslikkust ja kvaliteeti ning kahjustanud RaRa mainet raamatukoguvõrgus, kuna mitmed oodatud funktsioonid (nt eeltäidetud andmed ja väljundid) on veel puudu ja valmivad jätkuarendustena. 2026. aasta eesmärk on RAJU projekti lõpetamine, haldusliidese täielik kasutusse võtmine statistika kogumiseks, analüüsiks ja avaldamiseks ning juhtimistöölaua avaliku keskkonna avamine, et teha Eesti raamatukoguvõrgu andmestik kättesaadavaks kõigile huvilistele.

4.3. Andmehaldus

RaRa digipöörde toetamiseks on vajalik ajakohane ja kättesaadav ülevaade andmevaradest. 2025. aastal kirjeldati andmekataloogis õigusbibliograafia (BIE) ja uue Kirjastajaportaali (KP) andmesõnastikud ning need liideti andmekataloogiga; lisaks ühendati kataloogiga DIGARi andmestiku struktuur. Jätkati andmekogude küpsustaseme hindamist 2024. aasta loogika alusel: DEA ja vana DIGAR jäeti hindamata, sest aktiivseid arendusi ei toimunud ning 2023. aasta lõpuks saavutatud tase jäi kehtima. Uuele DIGARile üleminek jäi 2025. aastal toimumata, mistõttu lükkus edasi ka andmekogu küpsustaseme hindamine. Veebiarhiivi küpsustase jäi hindamise hetkel 2. tasemele. Andmehaldus toetas 2025. aastal võtmeprojektide (RAJU, DIGAR, Kata, MIRKO, Rosetta) arendusi andmete koosvõime ja kvaliteedi vaates, viidi läbi andmeanalüüsi koolitus „AI rakendamine andmeanalüüsis ja andmetöötluses“. DIGARi andmestiku ja ärisõnastiku kirjeldus lükkus projektitähtaegade nihkumise tõttu 2026. aastasse. Tulenevalt küpsustaseme eesmärgist (3 ‒ standardtase) on jätkuvalt fookuses ka andmekogude võtmeisikute koolitamine.

4.4. Digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemine

Teenuse fookuses on suurendada RaRa digiainese taas- ja ristkasutust ning populariseerida

digihumanitaaria kui uurimismeetodi võimalusi.

Aastaaruanne 2025

14

2024/2025. õppeaastal pakuti esmakordselt kõrgkoolidele lõputööde teemasid; Tartu Ülikoolist ja Tallinna

Tehnikaülikoolist kaitses kuus bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilast viis RaRa andmetel põhinevat

lõputööd ning ühe lõputöö autorid avaldasid digilabori blogis postituse „Kuidas mõõta digiteeritud teksti

kvaliteeti?“. Digilabori tööriistadest täiendati tõlkevõrgustikku ning DIGARis lisandus kohalike ajalehtede

ilmumiskohti kajastav kaardirakendus. Viidi läbi viis koolitust TÜs (neli aine „Eesti ajaloo allikad ja

digihumanitaaria“ raames koos kokkuvõtteseminariga ning üks aine „Suurte tekstiandmete töötlemine ja

analüüs humanitaarteadustes“ raames), üks koolitus TLÜs (aine „Sissejuhatus digihumanitaariasse“),

seitse koolitust „Kratimanamine algajatele“ (Põlvas, Kõrvekülas, Võrus, Jõhvis, Põltsamaal, Valgas ja RaRa-

s) ning kaks koolitust „Tehisaru ohud“ (Valgas ja TalTechis).

Koostööprojektidena osales RaRa 2025. aastal kahes algatuses: projektis „Meediasisu põhjal loodud Eesti

majandusarengut kirjeldav teadmusgraaf ning selle võimalikud valitsemislahendused“ koos Tallinna

Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Rahvusringhäälinguga ning projektis „Eesti Rahvusraamatukogu

andmekogudest suurte keelemudelite treeningkorpuste loomine“ koos Tartu Ülikooliga.

Digilabori (data.digar.ee) kasutamine 2021‒2025

MÕÕDIK 2021 2022 2023 2024 2025

Avaandmetena avaldatud andmekogumid

28 26 30 30 30

Avaandmetena avaldatud andmekogud (%)

‒ 80 60 60 60

Veebilehe digilab.rara.ee külastuste arv*

2 209 3 878 4 463 17 730 18 669

Ajakohaste 5-tärni avaandmete publitseerimine IT-süsteemide + andmekogude vaates (%)

‒ ‒ 60 60 ‒

* 2021‒2023 vaid data.digar.ee külastused

Kõik RaRa avaandmetest koosnevad andmekogud on avalikustatud ning 2025. aastal uusi andmekogusid

ei lisandunud, juurdekasvu ei olnud ka planeeritud. 2026. aasta peamine fookus on DIGARi avalikustamine,

andme- ja kodanikuteaduse arendusetapi edasiarenduste lõpetamine ning Tõnismäe hoones andmelabori

avamise ettevalmistamine nii äriprotsesside kui ka IT-arenduse vaates.

4.5. Raamatukoguvõrgu täiendus- ja kutsekoolitus

2025. aastal toimus raamatukogudele 17 täienduskoolitust, kus osales 368 raamatukoguhoidjat ehk 13% kõigist Eesti raamatukoguhoidjatest (2024. a 12 koolitust ja 11%). Raamatukoguhoidjate kutsekoolitusele võeti vastu 22 õppurit ning 2024/2025. aasta lennust sai tunnistuse 21. Tegevuste tagasiside oli jätkuvalt väga hea: soovitusindeks oli 93,75% (2024. a 96,23) ja rahuloluindeks 91,67% (2024. a 92,45). Raamatukogutöötajate erialased täienduskoolitused 2019‒2025

MÕÕDIK 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Täienduskoolituste arv 16 14 16 13 13 12 17

Koolitusel osalenud raamatukoguhoidjate osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust (%)

33 21 20 10 12 11 13

Aastaaruanne 2025

15

RaRa korraldas maakonnaraamatukogude juhtidele 12.–15.05.2025 kogemusreisi Kopenhaagenisse, osales 18 keskraamatukogude juhti ja 2 RaRa hariduskeskuse töötajat. Fookus oli noortetööl ning külastati Kopenhaageni linnaraamatukogu, Taani kuninglikku raamatukogu ja Frederikssundi linnaraamatukogu.

2026. aastal jätkub uuendatud õppekava alusel raamatukoguhoidjate kutsekoolituse 2025/2026. õppeaasta ning eesmärk on korraldada raamatukogutöötajatele 15 täienduskoolitust aastas, sh lisada vähemalt kaks uut erialast koolitust. Üle vaadatakse õppekavad ja teenuse dokumentatsioon. Jätkub üleriigilise täienduskoolituste töörühma töö koordineerimine ja koolituskalendri koostamine ning järgmise direktorite kogemusreisi korraldamine.

5. Raamatukogu kasutamine RaRa hoonete külastused vähenesid 2025. aastal 37,8%: kokku 40 563 külastust (2024. a 65 175), põhjuseks 03.09.2025 alanud väikese maja Tõnismäele tagasikolimine ja Narva mnt hoone sulgemine. Raamatukogu oli avatud 341 päeva (2024. a 338 päeva), lugemisalasid külastas keskmiselt 119 inimest päevas (Solarises 66, väikses majas 43). Solarise esinduses oli 22 457 (2024. a 21 026) külastust (55,4% koguarvust), Narva mnt maja külastusi oli aasta esimesel kaheksal kuul 14 688 (36,2% koguarvust), maja suleti külastajatele 03.09.2025.

5.1. Külastused

Lugemisala külastused 2015‒2025

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

133 274 132 080 135 125 169 228 200 483 132 542 83 974 60 475 69 095 65 175 40 563

5.2. Soovitus- ja rahuloluindeks

Klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 86% (2024. a 85), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on jätkuvalt lugejatele suletud. Soovitus- ja rahuloluindeks 2020‒2025

MÕÕDIK 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Soovitusindeks (%) 90 90 83 88 85 86

Rahuloluindeks (%) ‒ 81 75 80 80 77

Rahuloluindeks väljendab üldist kliendirahulolu, mille kohta küsitakse arvamust pärast teenuse kasutamisel toimunud kliendikontakti; see võimaldab koguda klientide arvamusi ja teha muudatusi, et suurendada nende rahulolu toodete ja teenustega. Asendusruumides tegutsemise aastatel on rahuloluindeks püsinud keskmiselt 80% juures (2024. a 80%).

5.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine

Vaatamata sellele, et Narva mnt maja oli avatud umbes kaheksa kuud, lisandus 2025. aastal 6161 uut teenuste kasutajat (2024. a 6879). Aastaks seatud eesmärk 3600 ületati 171%-ga. Iseseisvalt registreerus veebi kaudu 5189 uut kasutajat (2024. a 6723), mis ületas eesmärgiks seatud 3204 162%-ga.

Aastaaruanne 2025

16

Uued registreeritud kasutajad 2015‒2025

Uutest registreeritud kasutajatest olid 67% naised ja 33% mehed. Pisut on uute kasutajate arvus suurenenud naiste ja vähenenud meeste osakaal, aga valdavalt on trend varasemate aastatega sarnane. Uutest kasutajatest enamik on üliõpilased. Uute kasutajate jagunemine vanuse järgi 2025. aastal (%)

Aastaaruanne 2025

17

Uute kasutajate jagunemine tegevusalade järgi 2025. aastal (%)

Huvivaldkondadest määratleti enim humanitaarteadusi (1013 kasutajat) ning teisena sotsiaalteadusi (700 kasutajat). Uute kasutajate jagunemine huvivaldkonna järgi 2025. aastal (%)

5.4. Teavikute laenutamine

2025. aastal vähenes kojulaenutuste arv 12,6%: tehti 31 576 laenutust (2024. a 36 139), kuid sihttase 30

000 ületati 1576 laenutusega. Languse põhjuseks oli Narva mnt hoone avakogude Tõnismäele

tagasikolimine (kogud olid ligi kaks kuud suletud). Laenutusvõimaluste tagamiseks suurendati Solarise

teeninduspunktis 2024. aasta lõpus riiulipinda 54 laudimeetri võrra, mis võimaldas avakogusid enam

kasutada.

Aastaaruanne 2025

18

Kojulaenutused 2015‒2025

Lugemissaalist/kogust laenutamine 2022‒2025

Laenutuste jagunemine: 43,5% Solarise lugemissaali kogu, 24,9% humanitaaria ja kunstide raamatukogu

(HKRK) ning 17,6% sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu (SPARK); jaotus on olnud viimased kolm aastat

sarnane. Pakiautomaatide kaudu laenutamine veidi vähenes ning raamatukappide kaudu tehti 1036

laenutust (2024. a-ga võrreldes –10%), sh mõjutasid tulemust Viru raamatukapi tehnilised probleemid

alates juunist 2025.

Aastaaruanne 2025

19

Kojulaenutused raamatukappide ja Omniva teenuse vahendusel 2020‒2025

MÕÕDIK 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Laenutuste arv raamatukappide vahendusel

9 625 10 278 1 688 1 725 1 152 1 036

Laenutuste arv Omniva pakiautomaadi teenuse vahendusel

407 830 290 255 200 147

Aruandeaastal telliti RVLi kaudu teistest raamatukogudest 174 teavikut, tellimustest täideti 93% (162).

Teistelt raamatukogudelt saadi 50 tellimust ja neist täideti 70% (35), kuna suur osa kogudest on remondi

ajaks pakitud.

Raamatukogudevaheline laenutus (RVL) 2015‒2025

5.5. Päringutele vastamine

RaRa põhiteenus on kasutajapäringutele vastamine. 2025. aastal registreeriti 200 mahukat päringut (2024.

a 291), s.t päringut, millele vastamine võtab aega üle 30 minuti. Kõige ajamahukamad küsimused (3–32

tundi) tulid Riigikogust (sh Riigikogu Kantseleist) ja ministeeriumidelt. Pöördumiste koguarv oli 8970 (2024.

a 8753): veebivestlusi oli 335 (2024. a 421), e-kirju 6379 (2024. a 5861) ja telefonikõnesid 2277 (2024. a

2471); e-kirjade ja telefonipäringute arvu kasv seostub tõenäoliselt Tõnismäele tagasikolimisega ning

veebivestluste langus kasutajate veebikasutusoskuste ja harjumuste muutumisega.

Päringud ja veebivestlused 2018‒2025

MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Päringute arv 430 363 414 394 319 239 291 200

Veebivestluste arv 750 1271 2566 2262 1301 1025 421 335

Aastaaruanne 2025

20

Kõige rohkem pöördumisi lahendatakse e-posti teel. Telefonipäringud ja pikemad teemapäringud on

aasta-aastalt pisut vähenenud, kuid püsivad enam-vähem samal tasemel, seevastu infonõustamiste arv on

pidevas tõusutrendis.

Päringuteenus 2021‒2025

2026. aastal jätkub teemapäringutele vastamine ning lugejatele ja raamatukogudele kasutajatoe

pakkumine (sh raamatukapid, Omniva laenutus, digitaalarhiiv, Otsinguportaal, Kirjastajaportaal, MIRKO).

Olulise muudatusena liitub pimedate raamatukogu teenus kogude ja teenindusosakonnaga, mis toob

kaasa uue sihtgrupi teenindamise ja töötajate võimaliku puuduse riski. Infonõustamiste eesmärk on 180

nõustamist, mis planeeritult toimuvad veebikanalites.

5.6. RaRa digiteenused: DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaal

Digitaalarhiivi DIGAR külastati 2025. aastal 9 232 677 korda (sh DIGAR 5 718 366 korda, DIGARi Eesti

artiklid 3 514 311 korda). Võrreldes 2024. aastaga kasvas kasutus 4 129 013 korda. Kasutusnumbrite tõusu

üks põhjustest on andmete migratsioon ja andmekvaliteedi kontroll RaRa sisetööde protsessides. IP-põhist

eristamist ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik teha ning seetõttu ei saanud eristada lõppkasutajate

külastusi RaRa sisemistest protsessidest.

DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 2018‒2025

MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

DIGARi kasutamine 365 942

434 069

566 279

596 494

530 363

478 175

1 792 433

5 718 366

DIGARi Eesti artiklite kasutamine

1 326 232

1 669 371

1 991 494

1 664 597

1 334 148

1 457 969

3 311 231

3 514 311

6. Kogud ja säilitamine RaRa kogudega seotud tegevustes jätkati kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti kultuuripärandi koguja ja säilitajana, sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele vastava väljaannete kogu täiendamise ning teadusandmebaaside hankimisega.

Aastaaruanne 2025

21

RaRa kogude suurus 2013‒2025

MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Füüsilised

kogud

3 417

458

3 419

273

3 389

471

3 381

072

3 370

285

3 383

363

3 234

366

3 230

589

3 269

807

3 281

591

3 848

395

3 920

008

3 972

174

E-kogud

158

319

164

775

179

975

380

445

426

519

460

287

603

774

664

666

718

760

875

860

1 179

773

1 271

174

1 379

475

6.1. Kogude komplekteerimine 2025. aastal jätkus teavikute komplekteerimine vastavalt kogude kujundamise põhimõtetele. Arvele võetavate teavikute siht aastaks 2025 sai täidetud, komplekteeriti 11 445 teavikut (2024. a 11 241). Tuglase Seltsi raamatukogu sulgemise järel saabus Helsingist hoiuraamatukogusse 167 kasti eestikeelseid trükiseid ja Estonica’t, sh RaRa kogudest puuduvaid teavikuid, mille arvelevõtt algas 2025. aastal ja jätkub 2026. Harulduste kogusse lisandus „Tarto-Ma Kele Kässi Ramat“ (1743). MIRKO e-laenutuse sisu hangiti 2025. aastal edasi vastavalt e-laenutuse nõukoja suunistele, arvestades kasutuskordi ja kasutajate soove. Aasta lõpus eraldas Kultuuriministeerium ühekordse 350 000 euro suuruse lisarahastuse, mille eest hangiti MIRKOsse täiendavalt e- ja audioraamatuid, et paremini katta pidevalt kasvavat nõudlust. Hangitud andmebaaside maht püsis üldjoontes stabiilne: 2025. aasta lõpus oli otsinguportaalis ligipääs 477 võõrkeelsele andmekogule, sh 32-le RaRa hangitud teadusandmebaasile. Samal ajal kasvas kasutuskorra keskmine hind. Ühelt poolt saab seda selgitada väiksema kasutajahuviga (varem on olnud suur positiivne mõju andmebaase tutvustavatel kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniatel), teisalt aga peegeldab see teenuste ja kaupade üleüldist hinnatõusu. 2025. aastal tehti otsinguportaalis ja litsentsiandmebaasides 382 288 otsingut (2024. a 460 618, –17%). Teenuse peamised tutvustuskanalid olid infonõustamised ja otsene lugejateenindus, laiemat kampaaniat ei tehtud. Kasutajate tellimuste alusel (kasutajakeskset komplekteerimismudelit kasutades) tellitud välisraamatute osakaal eelarves püsis 14% juures, kuid viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavus langes, tõenäoliselt Narva mnt hoone sulgemise tõttu. Humanitaar- ja sotsiaalteaduste väljaannete hankimise osakaalud on püsinud stabiilsena. Suurem muutus on nähtav 2026. aasta sihtides seoses mahuka merekaartide ostuga, mis kaetakse humanitaarteaduste eelarvest. Positiivne on, et komplekteerimiseelarve osakaal RaRa eelarves on jätkunud püsivalt tõusvas trendis, sest jätkunud on ka teavikute ja logistika üldine hinnatõus. 2026. aasta põhifookus on jätkuvalt teavikute hankimisel RaRa kogudesse vastavalt klientide vajadustele ning raamatukogu profiilile, aga ka tööprotsesside jätkuv kohandamine ning uute teenuseosutajate koolitamine. Tegeldakse ka komplekteerimisjuhendite ülevaatamise, korrigeerimise ja täiendamisega, sh videomängude komplekteerimispõhimõtete sõnastamisega. 6.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine Säilituseksemplare edastati teistele säilituseksemplare säilitavatele raamatukogudele plaanipäraselt. Teenuse töökorraldus on välja kujunenud ning mahud püsisid stabiilsed, peegeldades Eesti trükiste tootmise seisu. 2026. aasta eesmärk on tagada teenuse töökindlus ja jätkusuutlikkus kooskõlas säilituseksemplari seaduse ja RaRa andmestrateegiaga, jätkata koostööd kirjastajatega ning toetada digihumanitaaria valdkonda, teksti- ja andmekaeve ning avaandmete teenuseid.

Aastaaruanne 2025

22

Hangitud ja arvele võetud säilituseksemplaride arv 2021–2025

Aasta Arv Muutus võrreldes 2024. aastaga

2021 7330 ‒

2022 8213 +883 (+12%)

2023 7467 ‒746 (‒9,1%)

2024 6700 ‒767 (‒10,3%)

2025 6136 ‒564 (‒8,4%)

Aasta alguses muudeti tehisintellekti (TI) kasutavate kirjastuste tegevuse tõttu ajutiselt standardnumbrite väljastamise tingimusi, mistõttu väljastatud standardnumbrite arv vähenes. Massdigiteerimise projekti lõppemise tõttu langes oluliselt digikoopiatele väljastatud standardnumbrite arv, samas jäi digitaalsete säilituseksemplaride arv ligikaudu eelmise aasta tasemele, kuna laekusid TI-kirjastuste 2024. aastal välja antud raamatute failid. Kõikumiste suurim mõjutaja on TI-kirjastuste tegevus, digikoopiate standardnumbreid mõjutavad massdigiteerimise projektid. 2026. aastal on fookuses uue Kirjastajaportaali kasutuselevõtt ning jätkuarenduse hange ja arenduste algus. Väljastatud standardnumbrid ja failide mahud 2021‒2025

MÕÕDIK 2021 2022 2023 2024 2025

Kirjastajaportaalist väljastatud ISNide arv

5 676 5 470 5 902 13 912 5 803

Digikoopiatele väljastatud ISNide arv

4 134 6 267 7 051 2 672 508

Säilituseksemplaride failide mahud

7 902 6 434 7 303 15 488 15 614

6.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia

2025. aastal kataloogiti 9590 teavikut (7583 rahvusteavikut ja 2007 välisteavikut), 2024. aastal 9985 teavikut (7876 rahvusteavikut ja 2109 välisteavikut). Maht püsis varasemaga võrreldav ning teavikute õigeaegne leitavus e-kataloogis ESTER oli tagatud. Kõik teavikuliigid kataloogiti RDA standardi järgi. Andmekvaliteedi kontroll toimus iga nädal: keskmine veamäär oli 10% (–1 pp) ning teenusetaseme kokkuleppe alusel kirjeldati 85% saabunud rahvusteavikutest kahe tööpäeva jooksul. Aruandeaastal täiendati rahvusbibliograafia (ERB) koostamise aluseid otsusega, et tehisintellekti abil loodud väljaandeid ei käsitleta rahvusbibliograafia objektidena. Otsuse põhjenduseks on eesmärk hoida ERBi kirjeldusandmed võrreldavad ning ühtse kvaliteediloogika alustel. Vanaraamatu kataloogimisjuhend viidi vastavusse RDA standardiga ning isikunimede normpealdiste juhendit täiendati pseudonüümide käsitlusega. 2025. aastal loodi 8787 normikirjet (2024. a 9244). 2026. aastal on fookuses teavikute jooksva kataloogimise jätkamine, andmekvaliteedi sihipärane suurendamine ÜÜRSi juurutamise ettevalmistamiseks ning isikunimede normikirjete ja märksõnastamise korrastamise lõpetamine raamatukogusüsteemis Sierra. Fookuses on ka RDA järjepidev rakendamine, rahvusvaheliste identifikaatorite (VIAF, ISNI) kasutuselevõtt normikirjetes, automatiseerimise rolli täpsustamine krati tulemuste põhjal ning rahvusbibliograafia positsioneerimine ÜÜRSi tuumikteenusena.

6.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv

Aruandeaasta esialgne eesmärk oli digitaalarhiivi migratsiooni lõpetamine Proacti Läti taristule I kvartalis. Migratsioon Läti serverikeskusesse viidi lõpule, kuid umbes 2% andmetest jäi saatmata, sest 17.12.2024 tegi RaRa juhtkond otsuse kolida digitaalarhiivi majutus RaRa Ädala serverikeskusesse. Otsuse aluseks oli

Aastaaruanne 2025

23

eelarveline kokkuhoid, kuna majutusteenuse hankimine väliselt partnerilt osutus keskmiselt viis korda kallimaks (üks kuu majutust partneri juures u 20 000 eurot ja RaRa enda serverilahenduses u 3500 eurot). Hangitava kettapinna eluiga on prognoositavalt 10 aastat.

Digitaalarhiivi tarkvara juurutusprojekt lõppes märtsis ja massloovutuse projekt veebruaris. Andmete töötlus ja kontroll viidi üle uude massloovutuse lahendusse (SUPP2), mis on pikaajalise säilitamise arhiivi Rosetta vastuvõtuliides. Kultuuriministeeriumi digipöördega seotud massloovutuse projekt (SUPP2) valmis tähtaegselt, kuid ootas uue töövoo (Kirjastajaportaal→SUPP2→Rosetta) rakendamist. Veebiarhiivi suuremahuline veebikorje algas 2025. aasta sügisel ja lõpeb 2026. aasta märtsis.

Veebiarhiivi kogutakse ka Eestiga seotud sotsiaalmeediasisu (nt Instagram, YouTube, Facebook, X). Kuna Meta ja YouTube ei soovi oma materjali arhiveerimist, siis tähendab see suures osas käsitööd ning uute arhiveerimisvahendite otsimist ja leiutamist, et sotsiaalmeediakorporatsioonide uute arendustega kaasas käia. YouTube’i puhul satume pidevalt keelu alla ning arhiveerimine toimub, kui keeld ajutiselt ei kehti.

Digiarhivaaride võrgustiku õpi- ja koostööüritusena toimus Toosikannul IX digiarhiivinduse seminar, mis tõi kokku 41 osalejat; üritus on kujunenud Eesti digiarhivaaride kogukonna oluliseks kohtumiseks ning 2026. aastal on kavas koostöös Rahvusarhiiviga üritus uuesti korraldada.

2025. aastal alustati digitaalse säilitamise pakettide teenuse väljatöötamist teistele (mälu)asutustele. Teenuse eesmärk on pakkuda võimalust oma materjali RaRa digitaalarhiivis nõuetekohaselt pikaajaliselt säilitada ja vajadusel tutvustada. Uus digitaalarhiiv toob olulise kvaliteedihüppe võrreldes eelmise Fedora- põhise lahendusega: võimalik on aktiivsäilitamine, lihtsam on hallata andmeid ning automatiseeritud andmevahetus on viinud käsitööndusliku arhiveerimise vähenemiseni ja toonud paari aastaga hinnanguliselt ca 4 FTEd kokkuhoidu.

Digitaalarhiivi mahtude kasvu prognoos 2024‒2029

Prognoosis arvestatakse, et vanad keskkonnad (Fedora ja Minio) tühjendatakse 2026. aasta jooksul. Materjali juurdekasv on ca 38 TB aastas ning 2025. aastal kasvasid näitajad u 5% (DEA nimetused +4,8%, suurim kasv DEA artiklites +27,4%). 2026. aasta fookused on käsitöö vähendamine veebiarhiveerimisel (kohalike lehtede PDFid ja ühiskonnauuringud), veebiperioodika kvaliteedikontrolli automatiseerimine, vähemalt ühe Eesti videomängu pilootarhiveerimine Rosettasse, digikogude säilituspoliitika uuendamine,

Aastaaruanne 2025

24

digisäilituse/-kasutuse pakettide lõplik hinnastamine, vanade digihoidlate järelkontroll pärast Ädala keskusse kolimist, digiarhiivinduse seminari korraldamine Toosikannul (u 50 osalejat) ning Milano-Cortina olümpiamängude ja 2026. aasta presidendivalimiste teemaliste erikogude moodustamine veebiarhiivi.

6.5. Digiteerimine

Aruandeaastal oli koopiatellimusi 75 754 lk (digitellimused 67 326 lk / 317 tellimust; valguskoopiad 8428 lk / 850 tellimust). 2024. aastal oli tellimusi 85 526 lk, millest 76 682 lk (2023. a 24 663 lk) oli digitellimusi ja 10 844 lk (2023. a 3286 lk) valguskoopiate tellimusi. Digitaalarhiivid täienesid 273 nimetuse ja 57 402 lk võrra; suurimad välistellijad olid Emakeele Selts ja Meremuuseum ning huvi oli ka kirjastustel. Reprodutseerimiskava alusel digiteeriti kokku 468 681 lk (2024. a 742 140 lk), sh nõukogudeaegset perioodikat 79 840 lk, üleminekuaja ajalehti 113 118 lk, pisitrükiseid ning muud ainest (sh 48 655 lk raamatuid/perioodikat, 156 plakatit, 343 fotot). Lõpetati eksliibriste kogu digiteerimine (lisandus 1051 annetatud eksliibrist) ja alustati postkaartide digiteerimisprojektiga (300 postkaarti). Digiteerimise mahu vähenemine 2025. aastal tulenes eelkõige ainese ja tööprotsessi muutusest. Kui 2024. aastal digiteeriti peamiselt Raamatupalati nõukogude perioodi trükiseid, mis võimaldasid kiiret dokumendiskaneerimist, siis 2025. aastal tuli suurem osa materjalist (hinnanguliselt 60–70%) TLÜARist tellida (ajakirjad ja osad ajalehed), mis pikendas tööaega. Lisaks olid töös pisitrükised, mis on ajamahukad, kuid väiksema leheküljemahuga. Digiteerijad alustasid paralleelselt ka digiteeritu segmenteerimist ning õppisid ajalehtede jm materjali töötlust, mis vähendas tootmismahtu protsessi käivitamise perioodil. Mõju avaldas ka vananenud skanneripark, mis põhjustas remondipause ja seadis piiranguid osade tööde tegemisele.

2025. aastal segmenteeriti 445 621 lk (2024. a 408 473 lk) trükieelsete ajalehtede, ajakirjade ja jätkväljaannete faile (lisaks digiteeritud perioodika ja pisitrükised). Lõpetati 2023. aastal laekunud pisitrükiste segmenteerimine ning jätkati säilituseksemplaride, Raamatupalati pisitrükiste (sh müürilehed) ning digiteeritud ajalehtedega (Eesti Päevaleht, Usulised Tõeterad – 19 019 lk). Välispartneri ‒ tarkvaraettevõtte Content Conversion Specialists (CCS) segmenteerimisteenuse kaudu lisandus arhiivi 4214 numbrit ja 58 549 lk.

Digiteerimine 2021‒2025

Kirjastajatele on kättesaadavad kõigi ilmunud trükiste tagatisfailid ning 2025. aasta jooksev perioodika on segmenteerituna kättesaadav. Vaatamata RaRa sulgemisele toimis koopiateenus katkematult.

Aastaaruanne 2025

25

Aruandeaastal alustatud mitmed töövood olid kavandatud kaheaastaseks või püsivaks protsessiks: digiteerimiskeskuse kujundamine kompetentsikeskuseks seoti digiharidusprogrammiga (esmakordselt 2026. aastal kutsekoolituse moodulis). Tõrkeid põhjustasid arenduste ja Riigi IT Keskuse (RITi) tehnilised probleemid, mistõttu viibis segmenteerimistarkvara DocWiz liidestamine Kirjastajaportaaliga ning segmenteerimise töövoo käivitamine ja koopiateenuse arendused Tõnismäel ei sujunud soovitud kiirusel, seetõttu jäid ka tulemused oodatust madalamaks. Alustati skannerihanke ja Pilveprindi juurutuse ettevalmistust. 2026. aasta fookus on digiainese mahu kasvatamine, koopiateenuse katkematu tagamine (sh Pilveprint töötajatele), segmenteerimise töövoo lõplik käivitamine ja alamprotsesside automatiseerimise analüüs, uute seadmete hankimine ning digiteerimiskeskuse arendamine kompetentsikeskuseks ja digiharidusprogrammi käivitamine. Lisaks tehakse ISE artiklite andmebaasi analüüs digiteerimata perioodika töövoo käivitamiseks, vaadatakse üle digiteerimisjuhised uute säilitus- /kättesaadavuslahenduste valguses ning katsetatakse masin- ja käsikirjaliste materjalide tekstituvastusprogramme (jätkuprojekt EMTAga).

6.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine

Autoriõiguse alt vabanevate teoste vabakasutusse liikumine toimus väiksemas mahus (2025. a 7125; 2024. a 116 056), kuna töövoog käivitus korrektselt 2023 ja selleks ajaks oli kogunenud varasematest aastatest suurem hulk teoseid, mida sai kättesaadavaks teha. Edaspidi jääb autoriõiguse alt vabanevate teoste maht võrreldes 2025. aastaga ilmselt samaks. Kaubanduskäibest väljas olevate teoste märgistamine kasvas valimi 1980. aastani laiendamise tõttu, suurendades ainese üldsusele kättesaadavat mahtu; digitaalarhiivi lisati 28 405 õiguspäraselt tasuta loetavat teost. Autoriõiguse päeva seminaril osales kohapeal 75 inimest, ülekannet jälgis u 110 ning järelevaatamisi oli üle 275. Kirjastajatele anti üle 583 helifaili ja fonogrammitasudest laekus 49 551,27 eurot omatulu. 2026. aastal on fookuses kaubanduskäibest väljas olevate teoste tuvastamise töövoo osaline automatiseerimine (sh veebipäringud ja nende päringutulemuste võrdlus e-kataloogiga). Kultuuriministeeriumile tehakse ettepanekud laenutushüvitise laiendamiseks ning säilituseksemplari seaduse § 14 täiendamiseks, et säilituseksemplare saaks kasutada ka muudel autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, sh võimaldada neid teaduseesmärgil andmekaeveks kopeerida.

6.7. Füüsiliste kogude säilitamine

Aruandeaastal keskendus füüsiliste kogude pikaajaline säilitamine teavikute kolimisele Tõnismäele ning stabiilse hoiustamise tagamisele kuni renoveeritud hoones hoidlainventari paigaldamiseni, sh jätkus järelkomplekteeritud teavikute suunamine konserveerimisele ja digiteerimisele. Aasta lõpus oli arhiivkogus 756 448 eksemplari, haruldaste raamatute kogus 37 397 eksemplari ja tagatiskoopiate kogus 5812 eksemplari; isikuarhiive oli 38 (korrastatud 23), kokku 8648 säilikut. Kuni septembrini hoiti teavikuid Narva mnt 11 arhiiviruumis ning 2025. aastal neid logistikapartneri lattu ei saadetud. Restaureerimiskeskuses jätkati teavikute puhastamist ja karbistamist. Konserveerimisele edastati 303 arhiiv- ja 3 harulduste kogu väljaannet (mahud olid väiksemad, sest töö koondus esimesse poolaastasse).

Pingestunud julgeolekuolukorra tõttu on Eestis alustatud kultuuripärandi riskijuhtimise ja evakueerimiseks valmistumisega: 16.07.2024 moodustati kultuuriministri käskkirjaga trükipärandi kaitse valdkonnaülene töörühm, mida juhtis RaRa (partnerid: Kultuuriministeerium, TÜ raamatukogu, TLÜ akadeemiline raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus). Töörühm kinnitas 27.01.2025 rahvusteavikute tuumikkollektsiooni nimekirja 2973 eesti algupärandiga (peamiselt raamatud, väiksem valik ka kaarte ja noote) koos nelja stsenaariumiga kogumi füüsiliseks komplekteerimiseks, mis lülitati riigi kaitsetegevuse kava Kultuuriministeeriumi valitsemisala alamkavasse 2025–2027.

Aastaaruanne 2025

26

7. Sotsiaalia ja humanitaaria infokeskus

2025. aastal ühendati sotsiaalteaduste ja parlamendiraamatukogu ning humanitaarraamatukogu teenused sotsiaal- ja humanitaarteaduste infoteenuseks, koondades valdkonna eksperdid ja teadmuse ühtseks tervikuks. Peamised fookused olid raamatuaasta ja eesti raamatu 500. aastapäeva tähistamine, parlamendi infoteeninduse kvaliteedi tagamine, kogude sujuv kolimine asendusruumidest ning MeediaRadari projekti algus. Aasta jooksul toimusid ka traditsioonilised kultuuriüritused ja rahvusvahelised koostööõhtud (sh Austria saatkonna ja Goethe Instituudiga) ning noorte kirjandusüritusega osaleti Poola Rahvusraamatukogu juhitud projektis „Read. For Real“ (esineja Jukka Behm).

Haridustegevuste tutvustamiseks korraldati infotunnid muusika-, eesti keele ja kirjanduse ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, toetades raamatukogu rolli humanitaaria ja kunstide keskse kompetentsikeskusena. Raamatuaasta raames koostati Joonas Sildre koomiksivõtmes näitus 12 loona esimestest eestikeelsetest trükistest. Näitust eksponeeriti Tammsaare pargis ja RaRa väikeses majas ning materjalid tehti hiljem RaRa veebis vabalt kasutatavaks, nt koolidele, raamatukogudele ja välisesindustele. Lisati ka töölehed (alla laaditud 67 korda). Eestikeelse näituse materjale laeti alla 120 korda ja ingliskeelseid 5 korda (nt Dublinist, Astanast, Ottawast, Ateenast). Näitust tutvustati ka ESTO päevadel, Kirjandustänava festivalil ja PWC finantskonverentsil.

Eesti Raamatu Aasta raames ilmus koostöös Läti Rahvusraamatukoguga artiklikogumik „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri“ (ka läti keeles). Kogumiku esitlus toimus rahvusraamatukogus, tugevdades RaRa rolli raamatuajaloo uurimises. Veebiviktoriin „Eesti raamat 500“ tutvustas eestikeelse raamatu ajalugu ning kogus mõne kuuga ligi 3000 vaatamist.

Koostöös partneritega korraldati üle-eestiline laste ja koolinoorte konkurss „Mina, raamat ja eksliibris“, mis algas 2024. aastal ja jätkus 2025, kasutades inspiratsioonina RaRa eksliibrisekogusid. Koostati RaRa toimetiste allseeria „Raamat ja aeg“ 8. number „Sõnade tähendusest“ (pühendatud Eesti raamatu 500. aastapäevale; ilmub 2026) ning RaRa eksperdid tutvustasid Heinrich Stahli, eesti kirikukirjandust ja vanu lauluraamatuid Eesti Kirjandusmuuseumi videosarjas. Eesti Raamatu Aasta tähestiku raames ilmus RaRa blogis artikleid kogude haruldustest (käsikirjad, publikaadid, laulikud ja vanim eestikeelne trükis).

Jätkus tihe koostöö erialaühenduste ja partneritega: koos Tartu linnaraamatukoguga koostati veebinäitus „Eestikeelne muusika- ja noodiraamat 1635–1869“, osaleti IAMLi konverentsil ning RILMi ja RISMi töörühmades. RILMi andmebaasi lisati 105 ingliskeelsete annotatsioonidega kirjet. Jätkus kultuuri- ja teabevahetuskoostöö Austria ja Saksamaa partneritega ning koos Presidendi Kantseleiga alustati presidentide raamatukogu ja teenetemärkide galerii näituste ettevalmistamist.

Kultuuriministeeriumi rahastuse toel algas projekt MeediaRadar, mis arendab eri kultuuri- ja keeletaustaga elanike meedia- ja digipädevust. Valmis kakskeelne koolitusmaterjal „Kuidas orienteeruda infokülluses?“, töötati välja sellega seotud koolitusprogramm ning toimetati ja kirjastati eesti- ja venekeelne „Digioskuste käsiraamat“. Lisaks valmis eesti- ja venekeelne vandenõuteooriate teemaline e- mäng ja loodi 40 eksperti koondav partnervõrgustik. Projekti raames toimus raamatukogudes 11 sihtrühmaüritust ja 9 raamatukoguhoidjate koolitust ning programmi tutvustati Riigikogu lahtiste uste päeval, Euroopa päeval Narvas ja arvamusfestivalil. Alustati mitmekeelse veebilehe loomist, lehe avalikustamine on planeeritud 2026. aasta algusesse. Neljandat korda toimus meediahariduse konverents, seekord pealkirjaga „Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas“, osalejaid oli 1300 (100 kohapeal, 1200 veebis). Toimus XX oskuskeelepäev „Piiblist kõik algas – piiblitõlkest tehisaruni“ 326 osalejaga (65 kohapeal, 261 veebis). Välkraamatukoguga osaleti 11 tavapärasel üritusel ning lisaks uutel üritustel

Aastaaruanne 2025

27

(Kalevala päev, ESTO päevad, PWC finantskonverents), samuti Euroopa päeval ja Riigikogu lahtiste uste päeval.

SHIKi veebilehtede ja andmebaaside külastused/kasutused 2021‒2025

Eesti õigusbibliograafia (BIE) kasutus on stabiilne, 2025. aasta tulemus 8632 oli viimaste aastate kõrgeim. 2025. aastal keskenduti andmekvaliteedi parandamisele. Vabariigi Presidendi bibliograafia kasutus kasvas 6048-ni, Summaria Iuridica jõudis hästi sihtrühmani ja kasvutrend jätkus (2025. a 14 668 külastust). Kasutuse kasvu toetas päevakajaliste teemade käsitlemine (nt droonid, tehisintellekt, erakondade rahastamine, riiklik jälgimissüsteem). Ühiskonnauuringute lehe kasutus langes 2025. aastal 566-ni, mis toetab suunda viia Eesti uuringute kogum DIGARi uude keskkonda. Veebinäitus „Meie parlament ja aeg” vajab madala külastuse (2025. a 698) tõttu laiemat tutvustamist. SHIKi muu tegevus 2021‒2025

MÕÕDIK 2021 2022 2023 2024 2025

Ürituste arv (sotsiaalia- humanitaaria)

62 50 69 58 62

Välisekspertide soovitused (humanitaaria; %)

44 42 49 39 32

Välisekspertide soovitused (sotsiaalia; %)

37 29 29 27 30

Kogu suurus (sotsiaalia) ‒ 36 978 36 513 36 617 35 806

Kogu suurus (humanitaaria) ‒ 56 608 58 689 60 723 53 452

Aastaaruanne 2025

28

Parlamendiraamatukogu 2021‒2025

Parlamenditeeninduses kasvab jätkuvalt vajadus info selekteerimise, värske ja usaldusväärse info ning ajakirjandusartiklite monitoorimise järele. 2025. aastal jätkus ELi ja parlamentide uudiste seire, lisaks kasvas huvi keskkonna- ja riigikaitseteemade vastu. Kokku oli töös kuus pikaajalist päringut, mis eeldas head koostööd tellijatega ja tõhusat töökorraldust. Kohaliku omavalitsuse (KOV) valimiste ajal tehti koostööd veebiarhiveerimise meeskonnaga kandidaatidega seotud veebisaitide leidmisel ning osaleti ECPRD ja Põhjamaade parlamendiraamatukogude võrgustikukohtumistel. Parlamendiraamatukoguna pakume endiselt Riigikogu Kantseleile kirjastamisteenust ning koostöös valmis mitu jätkväljaannet (Riigikogu aastaraamat ja liikmete elulugude täiendatud kogumik, KOV valimiste käsiraamat). 8. Pimedate raamatukogu Pimedate raamatukogu lugejate arv kasvas 2025. aastal 1339-ni ning rekordiliselt lisandus 160 uut lugejat (2024. a 1179 ja 73 uut lugejat), seda peamiselt veebiraamatukogu kasutajate arvelt (2025. a 961; 2024. a 802). Samal ajal vähenes veebiraamatukogu allalaadimiste arv 10% (21 300), kohapealsed külastused 30% ning kojulaenutus ja mittetagastatavate heliraamatute laenutus jätkasid langust (2025. a 233 ja 7886; 2024. a 266 ja 9151). Seda mõjutasid RITi teenuste tehnoloogiamuutused ja CD-teenuse trükkimise tõrked. Uute heliraamatute tootmine kasvas 15% (192), tellimustööd punktkirjas ja kombatavate materjalidena püsisid samal tasemel ning teenust tutvustati 10 koolituse ja esinemisega. 9. Hoiuraamatukogu Aruandeaastal kasvasid hoiuraamatukogu vahetusteenuse nähtavus ja mahud. Vahetuskogusse võeti vastu 463 371 teavikut (+44 008) ja taaskasutuseks anti üle 138 374 teavikut (+8881). Suurim kasv tuli kooliraamatukogude (+22%, kokku 6009 teavikut) ning muuseumide/teatrite/filmistuudiote varustamisest (+44%, kokku 6119 teavikut). Üleantud teavikute arv kokku kasvas 7% (sh eestikeelsed raamatud +19%, eestikeelne perioodika +56%). Tegevustesse kaasati 13 üldkasuliku töö tegijat ja 34 vabatahtlikku. Korraldati 10 kampaaniaüritust „Anna raamatule uus elu!“ (lisandus 50 954 teavikut), 12 koolitust (176 osalejat) ja ürituse Open House Tallinn raames 11 ekskursiooni (75 huvilist). Annetustest kasvas kirjastuste laojääkide osakaal (9%) ning vahendati kirjastuste Hea Lugu, Varrak, Eesti Raamat, Ilmamaa ning Päike ja Pilv trükiseid; suurimad annetajad olid mh Rahvusarhiiv, Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv ja Eesti Kirjanike Liit ning lisandusid mitmed nimekad kogud (sh Presidendi Kantselei ja president Arnold Rüütli raamatukogu). Eesti Raamatu Aasta raames kasutasid valitsusasutused ja ministeeriumid teenust rohkem (+2%), kasutajad olid ka SOS Lasteküla, Tallinna Rändekeskus ja Tallinna Vangla, avati Saue Kooli lugemistuba ning loodi eesti kirjanduse nurgad Eesti saatkonnas Egiptuses ja Astana akadeemilises raamatukogus. Reisi- ja suveraamatukogudele anti üle 23 616 teavikut ning tellijad olid ettevõtted T Grupp ja TS Laevad. Hoiuraamatukogu ekspert Kalju Tammaru osales Wingate’i ülikooli Balti kollektsiooni hindamisel ja viis läbi RaRa Muuseumiöö tuuri.

Aastaaruanne 2025

29

Peamised fookused 2026. aastal on raamaturingluse mahu ja kvaliteedi tagamine, teenuse nähtavuse ja kättesaadavuse suurendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste projekti vaates ning reisi- ja välkraamatukogude rolli optimeerimine avalikkusele suunatud teenuse vaates. Hoiuraamatukogu tegevus 2021‒2025

MÕÕDIK 2021 2022 2023 2024 2025

Vastuvõetud teavikute arv

337 745 426 345 376 271 419 363 463 371

Üleantud teavikute arv 95 353 124 065 163 163 129 493 138 374

Lahendatud päringute arv

4 070 5 460 3 278 5 715 5 014

Jäätmekäitlusesse üle antud teavikute arv

300 389 330 600 255 076 233 616 281 963

Teabe- ja kogumisürituste arv

8 12 11 13 10

10. Hariduskeskus Aruandeaastal keskendus haridusteenus Tõnismäe hoone avamise ettevalmistustele 2027. aasta mais. 2025. aastal parandati veebimängude ja -viktoriinide leitavust ja kasutajateekondi. Kolimise ja väiksema meeskonna tõttu toimus tegevus piiratud mahus: kevadel Narva mnt asendusruumides, alates septembri kolmandast nädalast juba Tõnismäel. Programmide läbiviimiseks avati 2025. aasta septembris kaks õppeklassi. Vaatamata piiratud tegevustingimustele on valikus 11 info- ja meediapädevust toetavat haridusprogrammi (I kooliastmele 1, II–III kooliastmele 8, gümnaasiumile 2). Aasta jooksul viidi läbi 262 haridusprogrammi (2024. a 431), milles osales 6131 õppijat (2024. a 8962): 57% osalejatest olid alg- ja põhikooliealised, gümnaasiumi osakaal oli 11%, eelkooliealisi oli 17% ning täiskasvanuid (sh tudengeid) 15%. Veebipõhistes info- ja meediapädevuse programmides osales 285 õppijat. Haridustegevuste soovitusindeks oli 88% (2024. a 92) ja rahuloluindeks 74% (2024. a 82).

Jätkati perehommikuid koostöös Apollo raamatupoega RaRa Solarise saatkonnas (2025. aastal kaheksa perehommikut) ning korraldati üks perehommik Kirjandustänava festivali lastealal koostöös Rahvusarhiiviga. Pärast uue haridustehnoloogi värbamist kiirenes õppematerjalide ja -mängude arendus: aasta jooksul loodi või uuendati 29 materjali, sh loodi 17 uut mängu. Mänge ja viktoriine kasutati kokku 101 170 korral (2024. a 136 256) ning veebianalüütika järgi kasvas materjalide vaatamine RaRa kodulehel 45%. Kasutamiskogemuse parandamiseks korrastati kasutajateekondi (nt vanusegruppide järgi reastatud programmid, tähtpäevamängude õigeaegne esiletõstmine) ning loodi mängude temaatiline kalender, mida jagati plakati ja voldikuna ning mida saab veebist printida.

Koostööpartnerite ring püsis lai: jätkati koostööd Rahvusarhiivi, VAT Teatri ja Eesti Teadusagentuuriga (ETAG), huvitegevusi pakuti Tallinna Ülikooli korraldatud riikliku emakeeleolümpiaadi finalistidele (60 õpilast 7.–12. klassist). ETAGi õpilasuurijate konkursil anti välja esimene eripreemia parimale meedia- ja infopädevuse tööle ning arendati uusi kontakte (Patendiamet, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Harno haridussaadikute ja haridusekspordi võrgustik, Multilingua, EKA uusmeedia osakond; ettevalmistamisel on koostöö Vivita/Lahenduste Laboratooriumi ja TalTechiga).

Videomängude muuseum LVLup! tegutses samuti kolimise tingimustes: kogud toodi 2025. aasta teisel

poolel kuuest säilituskohast Tõnismäele, parandati ligikaudu 40 seadet, puhastati ja hooldati umbes 100

Aastaaruanne 2025

30

eset ning aasta lõpuks oli kogudest kaardistatud 90%. Alustati Eesti videomängude arhiveerimise

korralduse väljatöötamist ja arvelevõtu loogika arutelusid. 15.12 toimus säilituseksemplari nõukoja

koosolek, kus anti ülevaade muudatustest ja esimese kahe mängu arhiveerimise seisust. Muuseum

tegutses rahvusvahelises võrgustikus: EFGAMPi liikmena, 28.10–04.11 Berliinis arvutimängude muuseumi

(Computerspielemuseumi) programmis „Replay Rebrain“ ning praktikakohana programmi Erasmus+

raames (kolm praktikanti Prantsusmaalt). Vaatamata piiratud ligipääsule tegutseti edasi: 12.12

prototüübiti üritus „Sünnipäev muuseumis“, 17.12 toimus EKA uusmeedia tudengite näitus ning aasta

jooksul tehti kaks väljasõiduüritust.

Aruandeaastal tutvustati haridustegevusi sihtrühmadele, et hoida hariduskeskus nähtavana ka piiratud

tingimustes. Toimus õpetajate infotund Tõnismäel (25.09; koos Rahvusarhiivi ja VAT Teatriga) ning kolm

infotundi Tallinna Õpetajate Maja võrgustikele (14.01 kogukonnajuhid, 22.04 ajaloo- ja

ühiskonnaõpetajad, 27.08 muusikaõpetajad). Lisaks anti välja viis uudiskirja ja tutvustati tegevusi

Õpetajate Lehes, Haridustreffil ja VAT Teatri haridussündmusel. Valmis RaRa hariduskeskkonna visioon.

Infootsingu digiõppematerjalide paketi valmimine lükkus edasi (maht osutus suureks) ning töörühm jätkab

koos Patendiametiga selle täiendamist ja testimist.

Teenuse maht vähenes: 2025. aastal toimus 262 haridustegevust 6131 osalejaga (2024. a 431 ja 8962),

seda peamiselt kolimise, ruumipiirangute, paketi „RaRa ratastel“ lõppemise ning töötajate lahkumise

tõttu. Hinnanguliselt kasvab osalus programmides alates 2027. õppeaastast, kui Tõnismäe hoone on

täielikult avatud ning õppijad saavad kasutada kogu õpikeskkonda ja teisi seotud teenuseid.

Haridustegevused, osalejad ja e-programmide kasutus 2021–2025

MÕÕDIK 2021 2022 2023 2024 2025

Haridustegevuste arv 174 338 473 431 262

Haridustegevustes osalejate arv

3 772 7 786 10 385 8 962 6 131

E-programmide kasutuste arv

24 166 195 685 186 442 136 256 101 170

Aruandeaastal oli haridustegevuste soovitusindeks 88% (siht 90) ja rahuloluindeks 74% (siht 85); mõlemad

jäid alla sihi ning 2024. aasta taseme (92% ja 82%), kuid väärtuslik tagasiside annab selge aluse

programmide arenduseks. 2026. aastal on fookuses renoveeritud maja taasavamise ettevalmistus ja

näitustega seotud haridustegevused (sh muuseumi LVLup! näituse koostamine), veebimaterjalide

ajakohastamine ja uurimistöö veebipaketi loomine.

11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade IT-projektiportfell on organisatsiooni arengu võtmetööriist, sest aitab hoida arendused strateegilises

raamis, juhtida riske ning viia RaRa digipöörde eesmärgid ellu süsteemselt ja planeeritult. 2025. aastal oli

fookus vananenud lahenduste asendamisel kaasaegsete ja turvaliste platvormidega ning

Kultuuriministeeriumi digipöörde projektide, sh üleriigiliste infosüsteemide arenduste elluviimine.

2025. aasta portfellis oli kokku 13 projekti (2024. a 12). Kalendriaastal lõppema pidanud kaheksast

projektist lõpetati kolm: „Failide massloovutuse lahenduse arendus“, „Kirjastajaportaali arendused“ ja

„Digitaalarhiivi juurutamine“. Digitaalarhiivi juurutamise tulemusel viidi arhiiv üle uuele platvormile

Rosetta. Kirjastajaportaali arendustega loodi kirjastajatele senise rakenduse asemele uus, turvalisem ja

funktsionaalsem platvorm. Massloovutuse lahendusega asendati vana vastuvõturakendus ning loodi uus

lahendus, mis suudab digiteeritud materjali vastu võtta ja nõuetekohaselt digitaalarhiivi edastada, haldab

juurdepääsuõigusi ja litsentsiinfot ning veebimaterjalide linkide suunamise reegleid.

Aastaaruanne 2025

31

Neli projekti ei lõppenud 2025. aastal planeeritult ja töö jätkub 2026. aastal. Jätkuvad projektid

„Digitaalarhiivi kasutuskeskkond (DIGAR)“ (kolme platvormi koondamine ühele uuele, seniste platvormide

sulgemine), „Raamatukogude juhtimistöölaud“ (uue juhtimisvahendi väljatöötamine ja vana rakenduse

sulgemine), „Veebiraamatukogu üleviimine MIRKO e-laenutuse keskkonda“ (pimedate raamatukogu

teenuse üleviimine) ning innovatsiooniprojekt „Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise krati

arendus“, mille siht on kasutada tehisintellekti abi märksõnastamisel ja kataloogimisel.

Järgmisel aastal jätkub 2025. aastal alanud tööde ettevalmistus ja elluviimine projektis „DIGARi andme- ja

kodanikuteaduse arendusetapp“ ning viiakse läbi üleriigilised hanked projektides „Uus

raamatukogusüsteem: e-kataloogi hankimine“ ja „Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi lahenduse ja

ühisotsingu lahenduse loomine ja juurutamine“. Tõnismäe hoone rekonstrueerimisega seotud

arendustest jätkuvad 2026. aastal projektid „Broneerimissüsteem“ ja „Iseteeninduslik raamatukogu“.

Positiivne on, et portfell püsis kontrolli all: planeerimata projekte ei lisandunud. Ennetähtaegselt

katkestati projekt „CRM süsteemi kasutuselevõtt kliendiandmebaasina“, sest analüüsietapi lõppedes

osutus lahendus RaRa jaoks ebamõistlikult kalliks. 2025. aastal lõpetatud projektide tähtaeg nihkus edasi

keskmiselt umbes kuus kuud, samas kujunes nende kulutase mõnevõrra väiksemaks kui algselt

planeeritud. Projekt „Kirjastajaportaali arendused“ nihkus nelja kuu võrra edasi, kuna arendaja alahindas

tööde mahtu ja keerukust. Projekti „Failide massloovutuse lahenduse arendus“ edasinihkumise kolme kuu

võrra põhjustas funktsionaalsuste vastuvõtutestimise käigus avastatud mitteootuspärane toimimine,

üleantud dokumentatsiooni puudujääkide kõrvaldamine ja turvatestimise käigus selgunud nõrkuste

likvideerimine. Projekti „Digitaalarhiivi juurutamine“ tähtaeg nihkus edasi 11 kuud, sest migratsioonitööde

maht ja keerukus osutus planeeritust suuremaks.

Kultuuriministeeriumi digipöörde tegevuskava raames viis RaRa läbi trükipärandi massdigiteerimise

projekti (ettevalmistus 2023; riigihange 2024 – teostaja OÜ Ratus koos TLÜARiga, segmenteerija Content

Conversion Specialists GmbH; koostöö ainese ettevalmistamisel TLÜARi, Eesti Kirjandusmuuseumi

arhiivraamatukogu ja TÜ raamatukoguga). Projekti eesmärk oli teha avalikult veebis kättesaadavaks 550

042 lk ajakirjanduspärandit. 18 kuuks planeeritud töö (01.09.2024–28.02.2026) lõppes ennetähtaegselt

05.01.2026 ning lepingut muudeti mahuga +7533 lk aastakäikude komplektsuse tagamiseks. Projekti

tulemusena on avalikult kättesaadav 557 575 lk ajalehti (188 144 lk nõukogude päevalehti – 6 nimetust;

294 370 lk eestikeelseid 1987–2016 ilmunud ajalehti – 14 nimetust; 75 061 lk väliseesti ajalehti – 69

nimetust).

12. Organisatsioon ja personal

Seisuga 31.12.2025 oli töötajate keskmine arv 193,4 (2024. a 197,7) ja töötajate arv 198 (2024. a 191). 2025. aastal tuli tööle 23 ja lahkus 19 töötajat, värbamiskonkurssidel oli keskmiselt 46 kandidaati (min 9, maks 233). Töötajate koguvoolavus oli 10% (2024. a 11%) ja vabatahtlik voolavus 4% (2024. a 7%). Töötajate keskmine vanus oli 50,8 ning staaž 17,2 aastat. 82% töötajatest on kõrgharidusega, magistri- /doktorikraadiga 55%. Koolitusmaht oli viis koolituspäeva töötaja kohta (2024. a 6). Keskmine palk oli 1975 eurot ja mediaanpalk 1730 eurot.

2025. aastal toimus RaRa organisatsioonis kaasavalt aastate 2026–2028 strateegia koostamise protsess, kus juhtide ja töötajate sisend koondati ühtseteks eesmärkideks ning sõnastati viis peamist strateegilist fookust: RaRa kui Eesti kultuuripärandi hoidja ja säilitaja ning raamatukogundusmõtte eestvedaja, tõhus organisatsioon ja väärtustatud töötajad, Tõnismäe maja kui kultuuri- ja koostöökeskus ning RaRa kui kultuuripärandi kättesaadavuse võimendaja.

Aruandeaastal tehti teenusepõhises juhtimises mitmeid muudatusi. Struktuurimuudatuste eesmärk oli organisatsiooni tasandil dubleerivate sisutegevuste lõpetamine ja teadmuse koondamine tiimidesse.

Aastaaruanne 2025

32

Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu ning humanitaaria ja kunstide raamatukogu sisutegevuste alusel moodustati sotsiaalia ja humanitaaria infokeskus ning loodi ka kogude ja teenindusosakond. Seoses IT-juhi lahkumisega otsustati eraldi IT-osakonda enam mitte luua, rollid jagunesid arenduskeskuse ja üleriigiliste raamatukoguteenuste keskuse vahel.

Teenuste portfell korrastati (2025. a lõpuks 29 teenust; 2024. a 44) ning kasutusele võeti teenuste dünaamiline kataloog – teenuste juhtimise ja haldamise keskne tööriist, mis seob teenused protsesside, juhiste, mõõdikute, projektide ja reaalajas kajastuvate muudatustega. Kataloog võimaldab kiiret ligipääsu teenuse elutsükli infole, toetab läbipaistvust ja koostööd ning on kooskõlas E-ITSi ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetega.

Parendati ja täiendati RaRa teenusedisaini tööriistakasti, lisades praktilisi koostöö- ja koosloomemeetodeid ning õppematerjale, mis on kõigile teenuse- ja protsessijuhtidele interaktiivse tööriistakastina hõlpsasti ligipääsetavad veebirakenduses Figma.

Töötajate koolitus ja arendamine on RaRa eesmärkide saavutamisel jätkuvalt võtmetähtsusega. 2025. aastal viidi jaanuarist maini läbi praktilised tehisintellektikoolitused, mille käigus omandas ligikaudu 60 töötajat kahe tunni jooksul ChatGPT teadliku kasutamise põhimõtted (eelnevalt jagati osalejatele ka lühike teoreetiline materjal). Koolituste käivitamise ajendiks oli klienditeenindajate selge praktiline vajadus TI kasutusoskuste järele infootsingul ja kliendisuhtluses, kuid huvi laienes kiiresti ka teistesse osakondadesse. Kohtumistel lahendati 17 igapäevatööd toetavat ülesannet (nt kokkuvõtted, kliendivastused, tekstide toimetamine ja lihtsustamine, tõlkimine, info struktureerimine, ideede genereerimine), mille tulemusena kasvas osalejate kindlus ja oskus rakendada tehisintellekti konkreetsetes tööülesannetes. Järgmise sammuna alustati hariduskeskuse toel moodulipõhise e-koolituse kavandamist, et teadmised oleksid püsivalt kättesaadavad ja kohandatavad; fookus on oskustel, mitte üksikutel tööriistadel ning eesmärk on koolitus 2026. aasta kevadel RaRa-s testgrupiga piloteerida.

Aruandeaasta jooksul pälvis RaRa organisatsioonina mitu tunnustust, mis kinnitavad organisatsiooni sihtide täitmise edukust. 28.02.2025 sai RaRa hoiuraamatukogu kampaania „Anna raamatule uus elu!“ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu jätkusuutlikkuse eripreemia, tuues esile edukuse ringmajanduses ja kogukonnale suunatud teenusearenduses. Lisaks oli RaRa Tõnismäe hoone 20.11.2025 muinsuskaitseameti aastaauhindade laureaat kategoorias „Hästi restaureeritud mälestis avalikus omandis“, mis tõstis esile rekonstrueerimise kvaliteeti ning RaRa rolli kultuuripärandi hoidjana. Uuenduslikku mõttelaadi ja organisatsiooni edukust näitavad tunnustused atraktiivne tööandja humanitaarteaduste üliõpilaste seas, tervist edendava töökoha märgis 2025, riigikaitsjate toetaja 2025 – pronkstase ja RaRa sündmuskeskuse Green Key ökomärgis.

2025 oli sündmuskeskuse loomise ja tegevuse alguse aasta: pandi paika teenuse mudel, põhiprotsessid ja meeskond ning teenust testiti piiratud mahus, saadi nähtavaks ja kujunes esmane kliendibaas. Huvi maja vastu osutus püsivaks (eelbroneeringud 2026. aastasse), tugevuseks kujunesid usalduslikud suhted agentuuride ja suuremate klientidega ning Green Key keskkonnastandard toetab suuremate ürituste võõrustamist. 2026. aastal liigub fookus müügitulu kasvatamisele ja ärimudeli tugevdamisele, mida toetavad sisustuse ja tehnika tarned ning nelja suure ruumi reaalajas heli- ja pildiühenduse võimaldamine, mis kasvatab konverentsivõimekuse kuni 600 osalejani. 2025. aasta tulemus: omatulu 112 697 eurot, 10 200 külastajat, 60 sündmust (38 välis- ja 22 omasündmust); esile võiks tõsta nt Tallinn Digital Summiti ja mitu galat/foorumit. 2026. aasta siht on müügitulu 350 000 eurot.

Aastaaruanne 2025

33

13. Rahvusvaheline koostöö • Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of Directors of National Libraries, CDNL);

• Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of European National Librarians,

CENL), CENLi juurde loodud tehisintellekti arendamise töögrupp (CENL AI in Libraries Working Group);

• Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (International Federation of Library

Associations and Institutions, IFLA): rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section),

statistika ja tulemuslikkuse hindamise sektsioon (Statistics and Evaluation Section);

• kataloogimisstandardi RDA Euroopa huvigrupp (European RDA Interest Group, EURIG);

• OCLC egiidi all tegutsev rahvusvahelise virtuaalse autoriteetfailiga tegelev VIAF Nõukogu (VIAF

Council);

• Euroopa riikide rahvaraamatukogusid kureerivate asutuste koostööfoorumi (NAPLE) e-raamatu

töörühm;

• Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonnad ‒ kogude komplekteerimine ja kultuurivahetus;

• standardnumbrite rahvusvahelised keskused: Rahvusvaheline ISBN Agentuur (International ISBN

Agency), Rahvusvaheline ISSN Keskus (ISSN International Centre), Rahvusvaheline ISMN Agentuur

(International ISMN Agency);

• Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Dokumentatsioonikeskus (European Centre for Parliamentary

Research and Documentation, ECPRD);

• rahvusvaheline andmekogu RILM – muusikakirjanduse annoteeritud andmebaas;

• Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organization, WIPO) ‒

kogude komplekteerimine ja pimedate raamatukogus toodetud venekeelsete heliraamatute

kättesaadavaks tegemine;

• Euroopa Teadusraamatukogude Ühing (Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche, LIBER):

LIBERi autoriõiguse töögrupp (LIBER Copyright & Legal Matters Working Group);

• Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium (International Internet Preservation Consortium, IIPC);

• IIIF Konsortsium (IIIF Consortium, IIIF-C);

• Ex Librise toodete kasutajate koostöövõrgustik (International Group of Ex Libris Users, IGeLU);

• autoriõiguse koostöövõrgustik (Europeana Copyright Community).

Aastaaruanne 2025

34

FINANTSNÄITAJAD

(tuhandetes eurodes) 2025 2024

Bilansimaht 87 137 87 259

Käibevara 4 169 13 110

Põhivara 82 968 74 148

Lühiajalised kohustised 2 223 10 693

Pikaajalised kohustised 91 0

Netovara 84 823 76 566

Müügitulu 420 124

Eraldised riigieelarvest 9 952 10 144

Muud sihtfinantseeringud 13 552 26 705

Tegevuskulud 15 870 16 341

Tulem 8 257 21 014

SUHTARVUD 2025 2024

Käibevara/lühiajalised kohustised 188% 123%

Põhivara/bilansimaht 95% 85%

Netovara/bilansimaht 97% 88%

Müügitulu/ tegevustoetuste – ja sihtfinantseerimise tulu 2% 0%

2024. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 198 töötajat; töölepingu alusel

töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 641 617 eurot. Peadirektori töötasu oli

89 738 eurot.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu

2024. aastal kokku 10 250 eurot.

2025. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 193 töötajat; töölepingu alusel

töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 707 636 eurot. Peadirektori töötasu oli

97 475 eurot.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu

2025. aastal kokku 9 174 eurot.

Aastaaruanne 2025

35

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss

(eurodes)

AKTIVA (vara) lisa 31.12.2025 31.12.2024

Käibevara

Raha 2 1 175 773 4 608 757

Finantsinvesteeringud 3 1 200 000 8 000 000

Nõuded ja ettemaksed 4 1 786 111 487 195

Varud 7 345 14 505

Käibevara kokku 4 169 229 13 110 457

Põhivara

Materiaalne põhivara 6 80 663 941 72 405 336

Immateriaalne põhivara 7 2 303 782 1 742 983

Põhivara kokku 82 967 723 74 148 319

AKTIVA (vara) KOKKU 87 136 952 87 258 776

PASSIVA (kohustised ja netovara )

Lühiajalised kohustised

Laenukohustised 27 291 0

Võlad ja ettemaksed 8 2 195 810 10 692 776

Lühiajalised kohustised kokku 2 223 101 10 692 776

Pikaajalised kohustised

Laenukohustised 90 970 0

Pikaajalised kohustised kokku 90 970 0

Kohustised kokku 2 314 071 10 692 776

Netovara 84 822 881 76 566 000

PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 87 136 952 87 258 776

Aastaaruanne 2025

36

Tulemiaruanne

(eurodes)

lisa 2025 2024

Müügitulu 10 420 295 124 015

Tegevustoetus 9 951 907 10 143 625

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 11 11 783 450 25 427 409

Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 11 1 768 622 1 277 540

sh välisabi 440 759 120 739

Muud tegevustulud 3 943 10 436

Kokku tegevustulud

23 928 217 36 983 025

Kaubad, toore, materjal ja teenused

(majandamiskulud) 12 -5 081 021 -4 144 244

Mitmesugused tegevuskulud 13 -3 080 388 -5 261 513

Tööjõukulud 14 -6 386 388 -6 267 364

Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 6,7 -1 322 226 -668 019

Kokku tegevuskulud -15 870 023 -16 341 140

Tegevustulem 8 058 194 20 641 885

Finantstulud ja –kulud

Intressikulu -3 668 0

Intressitulu 202 355 372 595

Finantstulud ja –kulud kokku 198 687 372 595

Aruandeaasta tulem 8 256 881 21 014 480

Aastaaruanne 2025

37

Rahavoogude aruanne

(eurodes)

lisa 2025 2024

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 8 058 194 20 641 885

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 1 322 226 668 019

Põhivara soetamiselt käibemaksukulu 2 299 346 4 677 412

Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 11 -11 783 450 -25 427 409

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 -42 305 266 807

Varude muutus 7 160 -11 276

Põhitegevusega seotud võlgade ja ettemaksete muutus 588 507 620 352

Kokku rahavood põhitegevusest 449 678 1 435 790

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetamisel tasutud -14 875 059 -28 418 623

Laekunud sihtfinantseerimised põhivara soetamiseks 4 027 066 31 852 299

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -1 400 000 -8 000 000

Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 8 200 000 0

Laekunud intressid ja muu finantstulu 202 355 372 595

Kokku rahavood investeerimistegevusest -3 845 638 -4 193 729

Rahavood finantseerimistegevusest

Tagasi makstud kapitalirendikohustused -33 356 0

Makstud intressid -3 668 0

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -37 024 0

Rahavood kokku -3 432 984 -2 757 939

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 4 608 757 7 366 696

Raha ja selle ekvivalentide muutus -3 432 984 -2 757 939

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 175 773 4 608 757

Aastaaruanne 2025

38

Netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud tulem Netovara kokku

31.12.2023 55 551 520 55 551 520

Aruandeaasta tulem 21 014 480 21 014 480

31.12.2024 76 566 000 76 566 000

Aruandeaasta tulem 8 256 881 8 256 881

31.12.2025 84 822 881 84 822 881

Aastaaruanne 2025

39

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti

finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle

põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti

Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku

raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja –

aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise

Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja –

aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud

põhimõtetest.

Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud

varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on

näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad

ja kohustised on näidatud pikaajalistena.

Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande

skeemist nr 1.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha ja rahavoogude aruanne

Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode

jääke ning lühiajalisi deposiite. Rahavoogude aruande põhitegevuse koostamisel on kasutatud

kaudset meetodit, investeerimis ja finantseerimistegevuse rahavoogudel otsest meetodit.

Finantsvarad ja -kohustised

Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid.

Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi

kohustisi.

Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud

finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus

sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised

kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast

tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood

Aastaaruanne 2025

40

ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist

siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata nõudeid kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest, hinnates iga

arve laekumise tõenäosust võimalusel eraldi. Leppetrahvide arvestus toimub bilansiväliselt.

Varud

Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud

otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis

lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.

Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab

10 000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,

mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest

väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata

põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse

aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 10 000 eurot, loetakse väheolulise

maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse.

Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele

ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise

kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva

hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse

põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus

objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis

kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei

olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne

soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda

hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha

hinnangulise kulumi.

Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide

amortisatsiooninormid on järgmised:

Hooned 2 - 5% aastas

Masinad ja seadmed 10 - 50% aastas

Transpordivahendid 20% aastas

Info- ja kommunikatsioonivahendid 20 - 50% aastas

Muu inventar 10 - 25% aastas

Aastaaruanne 2025

41

Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei

rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse

bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud.

Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale

väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud

selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel

juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav

väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või

vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade

objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.

Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse

amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-

(renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara

soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja

järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest

eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid

raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule

elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis

saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse

kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja

mille maksumus ületab 10 000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest

on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust

tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 10 - 25% aastas.

Rendid

Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid

ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina.

Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse

kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna

kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Tulu

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist

kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja

tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse

osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Aastaaruanne 2025

42

Toetused, sh sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja põhivara soetuseks

Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja

arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna.

Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või

sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval.

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil,

kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk.

Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse

printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad

järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“.

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil.

Tasuta saadud teenused

Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori

finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna.

Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine

Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa

Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud

kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud eurodesse

bilansipäeva valuutakursside alusel.

Seotud osapoolte tehingud

Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida

Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh

elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise

mõju all olevad ettevõtted.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud

ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse

raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta

õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid,

mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi

või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud

aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on

nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades.

Aastaaruanne 2025

43

Lisa 2 Raha

31.12.2025 31.12.2024

Sularaha kassas 174 792

Raha arvelduskontodel 1 175 599 4 607 965

Kokku 1 175 773 4 608 757

Raha arvelduskontodel rida sisaldab järgmisi Coop Pank AS-iga sõlmitud tähtajalise hoiuse

lepinguid:

• tähtajaline hoius summas 200 000,00 eurot, tähtajaga 04.03.2026, intressimääraga 2,27%

aastas

Lisa 3 Finantsinvesteeringud

2024 aasta finantsinvesteeringute all summas 8 000 000,00 eurot kajastab Rahvusraamatukogu

järgmisi Coop Pank AS-iga sõlmitud tähtajalise hoiuse lepinguid:

• tähtajaline hoius summas 3 000 000,00 eurot, tähtajaga 31.05.2025, intressimääraga 3,18%

aastas

• tähtajaline hoius summas 2 000 000,00 eurot, tähtajaga 05.08.2025, intressimääraga 3,28%

aastas

• tähtajaline hoius summas 3 000 000,00 eurot, tähtajaga 22.09.2025, intressimääraga 3,51%

aastas

2025 aasta finantsinvesteeringute all summas 1 200 000,00 eurot kajastab Rahvusraamatukogu

järgmisi Coop Pank AS-iga sõlmitud tähtajalise hoiuse lepinguid:

• tähtajaline hoius summas 850 000,00 eurot, tähtajaga 14.11.2026, intressimääraga 1,85%

aastas

• tähtajaline hoius summas 350 000,00 eurot, tähtajaga 14.11.2026, intressimääraga 1,80%

aastas

Aastaaruanne 2025

44

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed

lisa 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ostjate vastu 247 094 78 374

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -284 -93

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 16 706 14 451

Sihtfinantseerimise nõuded 11 1 327 323 25 791

Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 0 352

Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 195 262 368 320

Muud lühiajalised nõuded 10 0

Kokku 1 786 111 487 195

Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud

perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed.

Lisa 5 Maksud

31.12.2025 31.12.2024

lisa ettemaks võlg ettemaks võlg

Ettemaksukonto 4 16 706 14 451

Käibemaks 31 651 21 884

Erisoodustuste tulumaks 4 773 3 780

Üksikisiku tulumaks 87 851 75 967

Sotsiaalmaks 151 608 140 801

Töötuskindlustusmaks 9 579 8 997

Kogumispensioni makse 9 646 5 409

Kokku ettemaksed 4 16 706 14 451

Kokku võlad 8 295 109 256 838

Aastaaruanne 2025

45

Lisa 6 Materiaalne põhivara

Maa Ehitised

Masinad

ja

seadmed

Infotehno-

loogia ja

muu

inventar

Kunsti-

väärtus

ed

Teavikud

Ette-

maksed ja

lõpetamata

põhivara

Kokku

Soetusmaksumus

31.12.2024 666 017 24 038 338 260 244 352 842 71 160 5 829 968 49 589 750 80 808 319

Akumuleeritud

kulum 31.12.2024 0 -7 881 420 -260 244 -261 319 0 0 0 -8 402 983

Jääkmaksumus

31.12.2024 666 017 16 156 918 0 91 523 71 160 5 829 968 49 589 750 72 405 336

Ostud ja parendused 0 0 0 295 360 0 160 790 8 842 893 9 299 043

Arvestatud kulum 0 -1 049 584 0 -33 395 0 0 0 -1 082 979

Mahakandmine 0 0 0 0 0 -2 090 0 -2 090

Ümberklassifitseerimine 0 55 697 247 0 0 0 0 -55 697 247 0

Saadud mitterahaline

sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 44 631 0 44 631

Soetusmaksumus

31.12.2025 666 017 79 735 585 151 659 622 202 71 160 6 033 299 2 735 396 90 015 318

Akumuleeritud

kulum 31.12.2025 0 -8 931 004 -151 659 -268 714 0 0 0 -9 351 377

Jääkmaksumus

31.12.2025 666 017 70 804 581 0 353 488 71 160 6 033 299 2 735 396 80 663 941

Lõpetamata põhivarasse lisandus 2025. aastal rahvusraamatukogu hoone renoveerimisprojekti

raames tehtud töödest 6 154 904 eurot ja sisustuse soetamisest 2 687 989 eurot.

Rahvusraamatukogu hoone maksumusse kapitaliseeriti 2025 aastal lõpetamata põhivaradest:

• hoone, maksumusega 20 924 332 eurot

• aknad 300 364 eurot

• katusekatted 74 368 eurot

• välisseinad ja fassaad ning välisseinte sooja-, hüdro- ja heliisolatsioon 84 936 eurot

• kandvad vaheseinad- ja postid ning vahe- ja katuselaed 6 852 eurot

• vundamendid ja aluspõrandad 4 881 eurot

• rõdud ja terrassid 424 229 eurot

• sisemised mittekandvad vaheseinad ja vooderdused ning siseseinte sooja-, heli- ja

hüdroisolatsioon 976 010 eurot

• hoonesisene veevarustus 3 845 eurot

Aastaaruanne 2025

46

• hoonesisene kanalisatsioon summas 5 398 eurot

• teed ja platsid 3 971 eurot

• hoone juurde kuuluv välisvarustus ja piirded 1 800 055 eurot

• trepid 159 330 eurot

• uksed ja väravad 1 782 245 eurot

• siseseinte katted 1 657 898 eurot

• laed 2 893 245 eurot

• põrandad 4 424 130 eurot

• sanitaartehnika seadmed 168 947 eurot

• küttesüsteem 690 377 eurot

• katlamaja 236 310 eurot

• ventilatsioon 5 837 000 eurot

• jahutusseadmed 1 355 668 eurot

• sprinkleri torustikud ja armatuur 275 587 eurot

• tuletõrje veevarustuse torustikud 210 544 eurot

• gaaskustutussüsteemid 27 047 eurot

• valgustus 3 319 018 eurot

• tugevvoolusüsteemid 3 582 806 eurot

• piksekaitse ja maandus 17 980 eurot

• varutoiteseadmed 263 293 eurot

• hooneautomaatika 566 122 eurot

• telefoni, arvuti- ja sideseadmed ning telefonikeskjaamad 2 339 656 eurot

• videosein ja helisüsteem 56 943 eurot

• liftid 644 300 eurot

• suruõhusüsteem 39 240 eurot

• aknakatted 219 740 eurot

• restaureeritavad elemendid 320 580 eurot

Kogumaksumusega 55 697 247 eurot.

Teavikute ostmiseks kulus 2025 aastal 160 790 eurot. Rahvusraamatukogule annetati teavikuid

aruandeperioodil summas 44 631 eurot (lisa 11).

Teavikute ostmiseks kulus 2024 aastal 160 755 eurot ning samal aastal annetati teavikuid

Rahvusraamatukogule summas 32 269 eurot (lisa 11).

Aastaaruanne 2025

47

Lisa 7 Immateriaalne põhivara

Tarkvara

Muu

immateriaalne

põhivara

Kasutusele

võtmata

tarkvara

Kokku

Soetusmaksumus

31.12.2024 1 490 931 135 321 797 238 2 423 490

Akumuleeritud kulum

31.12.2024 -636 044 -44 463 0 -680 507

Jääkmaksumus

31.12.2024 854 887 90 858 797 238 1 742 983

Ostud ja parendused 0 0 797 956 797 956

Arvestatud kulum 2024 -211 270 -25 887 0 -237 157

Ümberklassifitseerimine 137 475 0 -137 475 0

Soetusmaksumus

31.12.2025 1 628 406 135 321 1 457 719 3 221 446

Akumuleeritud kulum

31.12.2025 -847 314 -70 350 0 -917 664

Jääkmaksumus

31.12.2025 781 092 64 971 1 457 719 2 303 782

Poolelioleva immateriaalse tarkvara hulka kuuluvad Kultuuriministeeriumi poolt sihtfinantseeritud

kahe aastased projektid perioodil 2025-2026. Eeldusel, et projektides osalevad hankijad jõuavad

oma töödega tähtaegselt valmis – lõppevad need 2026 aasta lõpuks ja siis võetakse need

immateriaalse põhivarana üles .

Lisa 8 Võlad ja ettemaksed

lisa 31.12.2025 31.12.2024

Võlad tarnijatele 1 693 586 3 153 370

Võlad töövõtjatele 96 295 54 989

Maksuvõlad 5 295 109 256 838

Muud viitvõlad 1 259 223

Muud kohustised 0 97

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 11 109 561 7 227 259

Kokku 2 195 810 10 692 776

Aastaaruanne 2025

48

Lisa 9 Kasutusrent

Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2025 2024

Ruumide rent ja majandamine 210 863

Kokku 10 210 863

Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2025 2024

Asenduspinna rent 679 355 1 100 931

Ruumide rent 526 760 278 130

Sõidukid 328 595

Kontoritehnika 280 420

Kokku 1 206 723 1 380 076

Järgmiste perioodide kasutusrendi kulu

mittekatkestatavatest lepingutest lisa 2025 2024

Ruumide rent, 12 kuu jooksul 424 488 1 322 930

Ruumide rent, 1-5 aasta jooksul 1 669 527 2 570 589

Ruumide rent, 6 aastat ja enam 799 981 1 874 388

Kokku 2 893 996 5 767 907

Lisa 10 Müügitulu

2025 2024

Müügitulu tululiikide lõikes Lisa summa summa

Tulud ruumide kasutamisest 135 312 32,2% 0 0,0%

Konverentsiteenus 124 794 29,7% 10 728 8,6%

Kirjastusteenused 96 637 23,0% 42 306 34,1%

Koolitused 21 260 5,1% 22 388 18,1%

Muud 13 750 3,3% 3 942 3,2%

Raamatute laenutusteenus 11 374 2,7% 7 851 6,3%

Köitmine ja restaureerimine 6 348 1,5% 18 150 14,6%

Infoteenused 5 607 1,3% 5 431 4,4%

Digiteerimine, skaneerimine 5 003 1,2% 12 356 10,0%

Üüritulu ja parkimisplatsi rent 9 210 0,1% 863 0,7%

Kokku 420 295 100% 124 015 100%

Aastaaruanne 2025

49

Lisa 11 Sihtfinantseerimine

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine Lisa 2025 2024

Kultuuriministeerium 11 738 819 25 395 140

Annetatud teavikud 6 44 631 32 269

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 11 783 450 25 427 409

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2025 2024

Kultuuriministeerium 1 745 968 1 222 085

Eesti Kirjanduse Selts 8 200 0

Eesti Kultuurkapital 8 000 5 935

Haridus- ja Noorteamet 6 103 960

Justiits- ja Digiministeerium 2 760 0

Estonian American National Council 2 547 0

Deutsche Nationalbibliothek 2 000 0

Muud 525 514

Euroopa Komisjon -7 481 45 552

Tartu Ülikool 0 2 600

Koninklijke Bibliotheek 0 -106

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 768 622 1 277 540

Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustab enamuse Kultuuriministeeriumi toetused.

Kultuuriministeeriumilt saadi 2025. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone

rekonstrueerimiseks summas 904 833 eurot ning sisustuse soetamiseks 2 200 000 eurot.

Massdigiteerimise projekti eest saadi toetust 810 000 eurot. E-raamatukogu arendamist toetati 34

432 euroga ning MIRKO e-väljaannete litsentside soetamist kokku 592 000 euroga. Legacy

süsteemi asendamise jaoks saadi toetust 81 696 eurot. IKT teenust toetati 36 900 euroga.

Digiarhiivi toetus oli summas 168 000 eurot. Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi projekti

toetus oli 33 600 eurot. Meediapädevuse koolituse toetust saadi 140 369 eurot. Ning raamatuaasta

lugemisuuringuteks saadi toetust 50 000 eurot.

Kultuuriministeeriumilt saadi 2024. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone

rekonstrueerimiseks summas 31 866 572 eurot, sh 5 000 000 eurot innovatiivsete lahenduste

arendamiseks. Massdigiteerimise projekti eest saadi toetust 1 305 000 eurot. E-raamatukogu

arendamist toetati 235 867 euroga. Legacy süsteemi asendamise jaoks saadi toetust 140 100 eurot.

Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimist toetati 35 000 euroga. Digiarhiivi toetus oli

summas 175 000 eurot. Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi projekti toetus oli 50 000 eurot.

Lisaks väiksem sihtotstarbeline toetus.

Aastaaruanne 2025

50

Sihtfinantseerimise nõuded Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Kultuuriministeerium 1 324 563 0

Justiits- ja Digiministeerium 2 760 0

Euroopa Komisjon 0 25 791

Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 4 1 327 323 25 791

Sihtfinantseerimise ettemaksed Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Kultuuriministeerium 84 619 7 193 014

Haridus- ja Noorteamet 22 142 28 245

Eesti Kultuurkapital 2 800 6 000

Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 8 109 561 7 227 259

Lisa 12 Majandamiskulud

2025 2024

Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -1 977 603 -1 847 995

Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -1 401 345 -728 758

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 178 904 -1 129 727

Administreerimiskulud -169 368 -105 383

Ürituste ja näituste korraldamise kulud -90 384 -78 446

Sõidukite majandamiskulud -55 349 -10 424

Tervise edendamise kulud -42 720 -48 828

Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -39 373 -45 323

Koolitused -31 277 -42 153

Lähetused -28 615 -29 462

Inventar ja inventari remondikulud -24 449 -21 796

Muud -41 634 -55 949

Kokku -5 081 021 -4 144 244

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud

2025 2024

Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -3 078 987 -5 260 504

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -284 -93

Muud tegevuskulud -1 117 -916

Kokku -3 080 388 -5 261 513

Aastaaruanne 2025

51

Lisa 14 Tööjõukulud

2025 2024

Töötasud kokku -4 742 983 -4 661 351

Erisoodustused -25 415 -21 455

Sotsiaalkindlustusmaksed -1 617 990 -1 584 558

Kokku -6 386 388 -6 267 364

Kõrgharidusega kultuuritöötajad 116,90 117,51

Juhid 16,20 17,00

Keskastmespetsialistid 33,28 33,61

Nooremspetsialistid 1,00 3,08

Tippspetsialistid 24,97 25,46

Töölised 1,00 1,00

Keskmine töökohtade arv 193,35 197,66

2025 2024

Peadirektori tasud 97 475 89 738

Nõukogu liikmete tasud 9 174 10 250

Kokku 106 649 99 988

Lisa 15 Seotud osapoolte tehingud

Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2024. aastal teinud avalikustamisele

kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või

turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud on avalikustatud

lisas 14.

Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2025. aastal teinud avalikustamisele

kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või

turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud on avalikustatud

lisas 14.

Aastaaruanne 2025

52

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Aastaaruanne 2025

53

Aastaaruanne 2025

54

Majandusaasta aruande allkirjad

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt 07.aprillil 2026. aastal.

Peadirektor:

.........................................

Martin Öövel

Nõukogu esimees:

..........................................

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NÕUKOGU OTSUS

Tallinn 7.04.2025 Nr 1-1/3

Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2025 kinnitamine

Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõike 1 punktile 7 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu

otsustab:

kinnitada Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2025 (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Vilja Toomast Nõukogu esimees

Lisad: 1. Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2025