Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kogumispensionide seaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

MÄRKUSTE TABEL

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatud/

Mitte-

arvestatud/

Teadmiseks

võetud

Rahandusministeeriumi seisukoht

JUSTIITSMINISTEERIUM

1. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste

märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

AS PENSIONIKESKUS

2. 1. Eelnõu punkt 9 – muudatusettepanek

Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 9

sõnastust järgmiselt:

Asendada lauses 1 lauseosa „summa, mille ta

soovib välja võtta, ja selle pensionifondi

nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta

selleks soovib.“ sõnadega „selle

pensionifondi nimetus, mille osakute

tagasivõtmist isik soovib, ja soovitav

tagasivõetavate osakute osakaal selles

pensionifondis. “.

Lauses 2 võtta välja sõnad „ning summa,

mille isik soovib pensioni

investeerimiskontolt välja võtta, “.

Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku muuta

punkti 9 sõnastust järgmiselt: paragrahvi 52 4 lõiget 4 1 täiendatakse teise ja

kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui isik soovib osalist väljamakset

pensionifondist, märgitakse raha

väljavõtmise avaldusel ka selle pensionifondi

nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik

soovib, ja soovitav tagasivõetavate osakute

osakaal selles pensionifondis. Kui isik soovib

osalist väljamakset pensioni

investeerimiskontolt, esitab konto avanud

krediidiasutus registripidajale viivitamata

pärast isikult avalduse saamist selliseks

väljamakseks kogu kontol oleva raha või selle

osaliseks väljamaksmiseks avalduse, milles

peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed

koos pensioni investeerimiskonto numbri ja

konto avanud krediidiasutuse ärinimega.“

Selgitus esimese lause

muudatusettepanekule:

 Pensionifondist raha väljavõtmise

korral hoitakse pensioniregistris

pensionifondi osakuid 3 komakoha

täpsusega ning osaku puhasväärtus

registreeritakse 5 komakoha

täpsusega. Osakute puhasväärtus

muutub igal pangapäeval.

 Isiku pensionikontol on

registreeritud isikule kuuluvad

Mitte

arvestatud

Mõistame, et summa märkimine avaldusele muudab tehingu

korraldamise keerulisemaks.

Sel juhul võib tõepoolest tekkida ka olukord, kus osakute

tagasivõtmise hetkeks on pensionifondis osakuid vähem või

nende väärtus väiksem kui oleks vaja avaldusel märgitud

summa väljamaksmiseks. Sel juhul polegi midagi teha ja

välja tuleb maksta nii palju, kui sel hetkel välja maksta saab.

Samuti nõustume, et summal põhineva väljamakse puhul

tuleb osakute tagasivõtmisel nende arvu reeglina ümardada.

Sama kehtib aga ka siis, kui summa asemel märkida

avaldusele osakaal (%), mida välja võtta soovitakse. Ka see

eeldab reeglina tagasi võetavate osakute arvu ümardamist.

Seega ei muuda osakaalu määramine protsessi lihtsamaks,

teeb aga andmete esitamise avaldusel teise sambaga liitunud

inimese jaoks keerulisemaks.

Eelnõusse on lisatud täpsustus, et oleks edaspidi üheselt

selge, et osakute arvu määramisel, mis on vajalik osalise

ühekordse väljamakse või osalise raha väljavõtmise

avaldusel märgitud summas väljamakse tegemiseks vajalik,

ei toimu ümardamist üldiste matemaatika ümardamise

reeglite järgi, aga ümardatakse osakute arv alati üles poole.

See tähendaks, et üldjuhul ei saaks avalduse esitanud isik

väiksemat summat, kui oli avaldusele märkinud. Erandiks

jääks vaid olukord, kus raha on II sambas vähem ja sel

põhjusel ei ole võimalik välja maksta seda summat, mida

küsiti.

Teine sammas on mõeldud kõigile Eesti inimestele, mistõttu

oleme seda meelt, et avalduse esitamine võiks olla teise

sambaga liitunud inimese jaoks võimalikult lihtne ja

arusaadav. Veelgi enam kehtib see inimeste puhul, kes on

jõudnud pensioniikka.

Vaatamata sellele, et Pensionikeskus osaliseks väljamakseks

esitataval raha väljavõtmise avaldusel märgitud summat, mis

PIKi puudutab, väljamakse tegemisel ei kasuta, peame siiski

õigeks summa märkimise võimaluse säilitamist. See aitaks

ka pensionikoguja jaoks paremini eristada kogu raha

väljavõtmist ja osalist väljamakset. Esimesel juhul piisab

tõesti märkest, et välja soovitakse võtta kõik. Teisel juhul

tuleks iga pensionifondi kohta märkida, kui palju sealt välja

soovitakse võtta ja sama kehtiks siis ka PIKi puhul. Meie

hinnangul pakub lahendus, kus avaldus täidetakse

pensionifondi ja PIKi kohta sarnaselt, rohkem selgust.

2

osakud ning raha väljavõtmiseks

annab ta korralduse osakute

tagasivõtmiseks. Kui isik annab

korralduse kindla summa ulatuses

väljamakse tegemiseks, tuleb

kehtestada täiendavad reeglid, mis

kirjeldavad, kuidas lahendada

olukorda, kui osakute väärtus

tagasivõtmise hetkel on väiksem kui

avaldusel märgitud summa. Samuti

on vaja täpsustada summa alusel

tagasivõtmisele kuuluvate osakute

arvutamise ümardusreeglid.

 Kuna avalduse esitamise ja selle

täitmise vaheline aeg võib olla kuni

9 kuud, on isikul keeruline hinnata,

kui suure osa oma portfellist

ta kindla summa märkimisega

osalise väljamaksega välja võtab.

Pensionikeskuse ettepanek on

rakendada sama praktikat, mis on

juba kasutusel osakute vahetamise ja

osalise ühekordse väljamakse

avalduse esitamisel. Varasemate

analüüside tulemusel on leitud, et

kõige ühesemalt ja isikule

arusaadavamalt on võimalik

avaldust täita, kui isik märgib

tehinguks kasutatavate fondiosakute

osakaalu.

 Lisaks soovitame ettepanekus

toodud sõnastuse muudatuse viia

sisse ka pensionieas osalise

väljamakse avalduse esitamise

juurde (§ 52 4 lg 4 teine lause muuta

järgmiselt: „Kui soovitakse osalist

väljamakset pensionifondist,

märgitakse ühekordse väljamakse

avaldusel ka selle pensionifondi

nimetus, mille osakute tagasivõtmist

isik soovib, ja soovitav

tagasivõetavate osakute osakaal

selles pensionifondis.“).

Selgitus teise lause muudatusettepanekule: Pensionikeskusel puudub info pensioni

investeerimiskonto varade ja jäägi kohta,

mistõttu ei ole väljamakse summa

investeerimiskonto halduri poolt

registripidajale teatamine vajalik, kuna

registripidaja ei saa mõjutada ega sundida

PIK haldurit, et vastav summa PIK-lt

registripidajale isikule väljamaksmiseks

kantakse.

3. Lisaks juhime tähelepanu: Osakute osalise tagasivõtmise avalduse

täitmisel võib tekkida olukord, kus isikul ei

ole tagasivõtmise hetkel avaldusel märgitud

fondis ühtegi osakut (näiteks on isik

vahetanud osakud teise fondi osakute vastu

või kandnud üle PIK-le). Sel juhul on

Selgitatud Sellise olukorra ennetamiseks võiks piisata vastavast

teavitusest. Alternatiiv oleks, et raha osalise väljavõtmise

avalduse esitanud isikul ei olekski võimalik vahetamise

avaldust teha, mis oleks aga ebaproportsionaalne.

Üheks võimaluseks oleks, et kõigile isikutele, kes on teinud

osalise raha väljavõtmise avalduse, mille alusel ei ole

väljamakset veel tehtud, ja hakkavad esitama vahetamise

3

väljamakse summa osalise avalduse täitmisel

0 eurot. Sellises olukorras ei saa isik raha

välja võtta, kuid peatab oma sissemaksed ning

kaotab võimaluse uuesti enne pensioniiga

väljamakse saamiseks. Kas selliseid olukordi

tuleks ka kuidagi reguleerida või on eeldus, et

piisab teavitamisest?

avaldust, kuvatakse soovitus/hoiatus, et tuleks üle kontrollida

millise pensionifondi osakuid ära vahetada soovitakse,

arvestusega, millisest fondist osalist väljamakset oodatakse.

Vahetamise avaldust saab küll ka muuta ja osalise raha

väljavõtmise avaldust tagasi võtta, need oleksid aga

praktilised lahendused vaid juhul, kui info, et avaldused on

tehtud sama fondi kohta, jõuaks teise sambaga liitunud

isikuni enne avalduse muutmise/tagasivõtmise tähtaja

saabumist.

4. 2. Eelnõu punkt 10 – kommentaar Selle muudatuse rakendamine on tehniliselt

võimalik, kuid juhime tähelepanu, et olukord,

kus isik saab samas perioodis esitada RAVA

(näiteks kogu vara) ja seejärel uue RAVA

(näiteks osaline), mis tühistab eelmise, võib

tekitada segadust PIK klientidele ja PIK

halduritele.

 Praegu peab PIK klient enne RAVA

esitamist andma oma PIK haldurile

korralduse varade müügiks. PIK

haldur kinnitab teadlikkust isiku II

sambast lahkumisest

registripidajale, muutes PIK konto

staatuse pensioniregistris (uus

staatus R).

 PIK haldur võtab teadmiseks, et

isiku RAVA väljamakse päeval peab

ta kandma registripidajale PIK-st

väljavõetava summa, kui isikul on

RAVA avaldus esitatud, vastavalt

registripidaja poolt väljastatud

unikaalse viitenumbriga

maksejuhisele.

 Isik võib esitada RAVA avalduse

kas PIK halduri (kontohaldur),

Pensionikeskuse iseteeninduse

keskkonna või mõne teise

kontohalduri vahendusel.

 Kui isik esitab RAVA ja seejärel uue

RAVA, millega soovib väljuda

osaliselt PIK-st, kuid ei teavita

sellest oma PIK haldurit, siis ei

pruugi PIK haldur teada, et isik

soovib välja kanda ainult osalise

summa, mitte kogu vara. Sama

kehtib ka juhul, kui isik soovib

esialgset väljavõetavat summat

muuta – PIK haldur ei tea, et välja

võtta soovitav summa on muutunud.

 PIK haldur ei pea kontrollima ega

saa kontrollida, kas isiku eelmine

RAVA on vahepeal muutunud.

Kogu informeerimise vastutus jääb

isikule.

Selgitatud Raha väljavõtmise avalduse muutmise võimalusest osalise

väljamakse puhul on eelnõus loobutud. Seega saab

pensionikoguja soovi muutumine tulla kõne alla vaid

olukorras, kus ta teeb esmalt, kas avalduse kogu raha või

osalise raha väljavõtmiseks, võtab selle avalduse tagasi ning

jõuab samas avalduste tsüklis teha asemele uue osalise

väljamakse või kogu raha väljamaksmiseks avalduse.

Antud olukord oleks aga sarnane kehtivale korrale, kus raha

väljavõtmise avaldust on samuti võimalik tagasi võtta. Ehk

enne raha kandmist peab PIKi pank ka praegu üle

kontrollima, kas raha väljavõtmise avaldus on jõus.

Kehtima jääb ka see põhimõte, et enne kogu raha

väljavõtmist peab PIKi puhul kogu finantsvara olema

võõrandatud ja raha PIKile laekunud. Enne seda ei saagi

avaldust esitada, et kogu raha välja võtta.

Samuti jääb kehtima see, et uue raha väljavõtmise avalduse

esitamiseks (ükskõik, kas osa või kogu raha väljavõtmiseks)

tuleb raha väljavõtmise avaldus, mis on juba esitatud, kuid

mida ei ole veel realiseeritud, tagasi võtta.

Kui lisandub osaline raha väljavõtmise võimalus, siis juhul,

kus pensionikoguja on esmalt esitanud avalduse osalise raha

väljavõtmiseks, selle tagasi võtab ja soovib teha avalduse

kogu raha väljavõtmiseks, tuleb tal enne viimast oma PIKi

pangaga ühendust võtta, kogu PIKi finantsvara võõrandada

ja alles seejärel tekiks tal võimalus teha avaldus kogu raha

väljavõtmiseks. Seega oleks antud juhul PIKi panga

teadmatus välistatud.

Küsimus saaks praktikas tekkida vaid juhul, kui esmalt

tehakse avaldus kogu raha väljavõtmiseks, see võetakse

tagasi ning esitatakse seejärel samas tsüklis avaldus osalise

raha väljavõtmiseks. Selle lahendamiseks võiks PIK pank

avalduse staatust kontrollides näha infot muu hulgas ka selle

kohta, kas tegemist on avaldusega kogu raha väljavõtmiseks

või avaldusega osalise raha väljavõtmiseks.

Kui see ei peaks olema võimalik, saab olukorra vajadusel

lahendada Pensionikeskusele liigselt kantud summa

tagastamisega PIK pangale (osalise väljamakse puhul

Pensionikeskusel muu hulgas teada avalduselt ka summa,

mida PIK-lt sooviti välja võtta).

5. 3. Täiendav ettepanek kaalumiseks Klientidelt saadud tagasiside põhjal teeme

ettepaneku kaaluda võimalust pensionieas

ühekordse väljamakse tegijatele võimaldada

pensioni II sambas kogumist jätkata.

Põhjendus/selgitus:

Mitte

arvestatud

Mõte, et pensioniks saaks soovi korral maksimaalselt kaua

koguda, on sümpaatne, aga siin tuleb arvestada ka

maksuaspektidega. Teise samba väljamaksed

pensioniealistele on maksuvabad või maksustatud madalama

määraga (10%). Nii tekiks võimalus saata maksuvaba raha

(eeldusel, et töötamisel tuleb (mingis osas) tasuda

tulumaksu), II sambasse, et see siis soovi korral kohe

4

 Praktikas on registripidajale

korduvalt laekunud pensionieas

osalise väljamakse avalduse

esitajatelt soov, et avaldusele

lisataks valik, kas isik soovib

sissemaksete peatamist või mitte.

 Paljud pensionieas isikud soovivad

osaliselt raha välja võtta, kuid samal

ajal jätkata kogumist II sambasse.

 Sellise valiku lisamine avaldusele

suurendaks paindlikkust ja vastaks

paremini isikute erinevatele

vajadustele.

soodsamalt välja võtta. Ettepanek vajab rohkem

analüüsimist, mistõttu ei ole sellega antud eelnõu raames

arvestatud. Väljamaksed pensionieas ei ole ka selle eelnõu

fookuses praegu.

AS LHV VARAHALDUS, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS ja AS SEB VARAHALDUS

6. 1. Taasliitumise lubamine senise 10 aasta

asemel 5 aasta pärast ning teise

väljumiskorra kaotamine Taasliitumise aja lühendamine poole võrra

võimaldab nendel, kes väljusid süsteemist

olude sunnil, otsust korralikult läbi mõtlemata

või kes on kogumise osas pärast avalduse

esitamist meelt muutnud, süsteemiga

kiiremini taas liituda. See ei kohusta neid, kes

enda esialgsele otsusele kindlaks jäid, taas

liituma. Ka 5 aasta pikkune periood on

seejuures piisavalt pikk, et hoida ära II samba

kasutamine sotsiaalmaksukohustuse

vähendamiseks.

Taasliitumise aja lühendamisega koos on aga

eelnõus tehtud ettepanek ära kaotada teine

väljumiskord nende isikute jaoks, kes mingil

põhjusel tulevikus otsustavad II samba

süsteemist väljuda. See tähendab juba ühe

raha väljamakse avalduse esitanud

taasliitujatele seda, et nemad uuesti raha

väljavõtmise avaldust esitada ei saa ning

kaotab ära teise väljumiskorra nendele, kes

praeguseni süsteemist väljunud ei ole. See on

võrreldes kehtiva lahendusega paindlikkust

vähendav muudatus ning eelnõu seletuskirjast

ei tule väga selgelt välja, miks nii piirava

meetme kasuks otsustati.

Meie hinnangul võib see esiteks süsteemist

korra väljunud isikute huvi taasliitumise vastu

vähendada – taasliitumise avalduse esitamise

järgselt nemad edaspidi süsteemist kuni

pensionieani lahkuda ei saa. Isegi kui meie

allolevat ettepanekut makse tasumise või

tasumisest vabastamise avalduse lahti

sidumise kohta raha väljamakse avaldusest

võetakse arvesse, ei ole neil inimestel

võimalik juba kogutud summat välja võtta.

Seega võib selline piirang vähendada

taasliitujate hulka.

Pensionikontole kogutavad vahendid on

mõeldud kasutamiseks pensionieas ning on

igati arusaadav, et kogutud vahendite

varasemat kasutamist soovitakse piirata –

pensionisäästude tarbimisse suunamist ei

Mitte

arvestatud

Eelnõu lähtub koalitsioonilepingus kokkulepitust (punktid

51, 315 ja 413), millega lubati taastada kolmesambaline

pensionisüsteem algsest paindlikumana, parandamaks

pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku

pensionäride toimetulekut. Täpsemalt: säilitada ja tugevdada

kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus pensionile

jääjad saaksid inimväärset pensioni, ning lubada II sambast

lahkunutel taasliituda 5 aasta möödumisel.

Eelnõus esitatud muudatused kiirendavad taasliitumist 10

aastalt 5 aastale, säilitavad algselt loodud II sambaga

võrreldes paindlikumad väljamaksete tingimused –

pensionile saab jääda kuni 5 aastat enne vanaduspensioniiga

ja väljamaksete valik on vaba, sõltumata vanusest saab II

sambast pensionile jääda puuduva töövõime korral

(väljamaksed on sel juhul tulumaksuvabad) ning säilib ka

võimalus kasutada äärmise vajaduse korral ühe korra II

sambasse kogutud raha väljavõtmist enne pensioniea

saabumist.

Täiendava lisapaindlikkusena pakub eelnõu neile, kes on

mingil põhjusel sunnitud II sambast raha välja võtma enne

pensionile jäämist, võimaluse võtta välja vaid see osa

kogutud rahast, mida tegelikult vajatakse.

Nagu automaatse liitumisega pensioniskeemide puhul

üldiselt, jääb ka II sambaga liitumisel kõigile õigus valida

pensioniskeemist väljaastumine. Seda õigust saab kasutada

enne, kui maksete tasumise kohustus tekib, kes on

kogumisega juba alustanud, siis vabalt valitud hetkel. Kõigil,

kes on valinud pensioniskeemist väljaastumise, on võimalus

ümber mõelda ja II sambaga uuesti liituda.

Eelnõusse on lisatud muudatus, mis hakkab eristama maksete

tegemise lõpetamist ja raha väljavõtmist ning lubab tulevikus

maksete tegemise lõpetamise järel veelgi paindlikumalt

uuesti kogumise juurde naasta. Reegel, et taasliituda saab 5

aasta möödumisel, jääb edaspidi (eelnõu kohaselt alates

1.01.2028) kehtima raha ennetähtaegsel väljavõtmisel. Kui

on kasutatud võimalust lõpetada ainult maksete tegemine,

saab avalduse maksete tegemisega uuesti alustamiseks

esitada kohe, kui selline võimalus ja soov tekib.

Muudatus, mille järgi saab II sammast kasutada muul

eesmärgil kui pensioniks, ühe korra, vähendab küll

mõnevõrra paindlikkust, kuid on eelnõus eesmärgiga

parandada tuleviku pensionäride toimetulekut ja

pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust. II sambasse

5

poolda ka meie. Küll aga tundub teistkordse

väljamakse tegemise võimaluse kaotamine

liiga piirav meede. Inimestele, kellel on

näiteks haigus, mis ei too kaasa töövõime

kaotamist, aga mille ravimisega seonduvaid

kulusid Tervisekassa ei hüvita või muu

ootamatu elujuhtumi puhul võiks säilida

võimalus nende vahendite kasutamiseks.

Teiseks, juhul kui II samba süsteemis tehakse

pärast selliste isikute, kes enam väljuda ei saa,

taasliitumist uusi põhimõttelisi muudatusi või

turul pakutavate teenuste tingimused

muutuvad koguja jaoks mitte atraktiivseks,

tekib grupp inimesi, kes ei ole rahul, aga ei

saa väljuda. See võib omakorda tuua kaasa

vajaduse uute muudatuste järele süsteemis,

mis mõjutavad negatiivselt ka neid, kes

soovivad pensionivara II sambas koguda.

Kehtiv seadus lubab isikul väljumisavaldusi

esitada kahel korral ning kasutab 10-aastaseid

tsükleid, mil kogumine on kas peatatud või

uue väljumisavalduse esitamine ei ole

lubatud. See tähendaks lihtsustatud näite

korral, kus 10-aastase kogumise järel

väljamakse tehakse, 10-aasta pikkust

eemalolekut, uuesti 10 aasta pikkust

kogumisperioodi (kui isik seda soovib) ja

eemalolekut (40-aastase kogumisperioodi

korral oleks pensionieani ka 10 aastat).

10-aastase tsükli asendamisel 5-aastase

tsükliga peaks vähemasti säilima teine

väljumisvõimalus. Samas võiks kaaluda ka

nende kordade arvu üldse mitte piiramist.

Eelmises lõigus toodud näite puhul lubaks see

nendel isikutel, kes sooviks väljuda ja ka

taasliitumise avaldusi esitada kohe kui selleks

võimalus tekib, 40 aasta pikkuse

kogumisperioodi korral samuti koguda kokku

20 aastal ning on olla süsteemist väljas 20

aastat. Viie aasta pikkune tsükkel on piisavalt

pikk, et hoida mõistlikult ära II samba

kasutamine üksnes sotsiaalmaksu määra

vähendamiseks – lisaks avaldab süsteemi

selliselt kasutamine vähemalt käesolevaks

hetkeks vastu võetud õigusaktide kohaselt

mõju ka I samba kogumisele. Samuti tuleb

kogutult maksta tulumaks.

Alternatiivsed ettepanekud:

a) loobuda teise väljumiskorra

kaotamisest ning mitte muuta sellega seotud

sätteid. Seejuures võiks säilida eelnõus

kasutatud loogika, mille kohaselt

väljumiskordade arvestusele ei avalda mõju

sissemakse tegemise või mitte tegemise

avalduste esitamine - s.t arvestatakse üksnes

(kogu summa) väljamakseid süsteemist;

b) kaaluda väljumiskordade arvule

üldse mitte piirangu kehtestamist, asendades

kehtivas seaduses kasutatud lahenduse 5-

aastase eemaloleku ja uuesti liitumisel 5-

aastase kohustusliku kogumise perioodidega.

maksab liitunu oma palgast 2, 4 või 6% ja riik lisab sellele

4%, mis võetakse II sambaga liitunud isiku sotsiaalmaksu

pensionikindlustuse osast. Sotsiaalmaksust 4% kandmine II

sambasse tähendab, et selle inimese I samba osakud on

väiksemad (vt ka seletuskirja mõjude osa), mistõttu juhul, kui

ta võtab II sambast raha välja, pole tal enam seda raha

pensionieas kasutamiseks ja tema I samba pension on samuti

väiksem. Teise lahkumise võimaluse kaotamine tähendab

inimesele pensionieas suuremat pensioni ja hoiab ühtlasi ka

sotsiaalmaksu raha kasutamist eesmärgipärasemana.

Sotsiaalmaksu kogutakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks

ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks.

Pensionikindlustuse on riik omakorda korraldanud selliselt,

et ühe osa sellest katab I sammas ja teise osa II sammas.

Võimalus kogumise ajal ühel korral raha välja võtta II

sambast on nö viimaseks õlekõrreks, aga II sammas ei ole

meelerahufond, mida olemasolu korral igal ajal kasutada

saab. Sotsiaalmaksu raha kantakse II sambasse selleks, et

inimestel oleks tulevikus vara, mis annaks neile

pensionisissetuleku.

Kuivõrd inimesed, kes on sattunud sellisesse olukorda, et nad

peavad oma II sambast raha välja võtma, ei pea edaspidi

enam kogu oma pensionikontot tühjaks tegema, pärast

sambast lahkumist saab kogumise juurde kiiremini naasta ja

taasliitumisel kogutakse raha selgelt pensioniks, muutub II

sammas tugevamaks ning pakub I ja II samba koosmõjus

inimestele tulevikus paremat pensionit.

Mis puudutab ohtu, et regulatsiooni võidakse II sambaga

liitunud isiku jaoks ebasoodsaks muuta, siis siinkohal tuleb

arvestada kindlasti ka õiguspärase ootuse printsiibiga ning

iga sellise muudatuse puhul tõsiselt kaaluda, kas ja kui suur

on see riive ning vajadusel näha ette meetmed, mis

võimaldavad isikul end sellise ebasoodsa muutuse eest

kaitsta.

6

7. 2. Osalise väljamakse õiguse lisandumine

Eelnõu § 1 punkti 6 muudatus § 431 lg 1 lisab

kogumisperioodil raha osalise väljamakse

võimaluse. Osalise väljamakse võimaldamine

lisab süsteemi juurde paindlikkust,

võimaldades isikul, kellel on tekkinud

vajadus pensioniks kogutavaid vahendeid

enne pensioniiga kasutada, võtta neid välja

üksnes ulatuses, milles ta neid vajab.

Samaaegselt jäetakse isikule aga võimalus

kogutu väljavõtmiseks avaldust esitada

üksnes ühe korra kogumisperioodi jooksul.

Osaline väljavõtmine on siinkohal

võrdsustatud täieliku väljavõtmisega. Lisaks

ei kohaldu osalisele väljavõtmisele täielikuga

võrreldes ka muus osas mingeid leebemaid

tagajärgi – sissemakseid fondi ei saa ta teha

järgmised 5 aastat ka osalise väljavõtmise

korral.

Sellise lisavõimaluse puhul tekib

paratamatult küsimus, kas selle õiguse

eeldatavate kasutajate arv õigustab

muudatusega kaasnevaid IT-kulusid. Juhul,

kui isikul on ainult 1 võimalus raha

väljavõtmiseks ning osalise väljavõtmise

õiguse kasutamisel teeb ta samaaegselt

otsuse, et ülejäänud osa saab kasutada alles

pensionieas, seejuures osa pensionivara

kontole jätmise otsuse tegemise eest mingeid

eeliseid saamata, motiveerib lahendus isikut

kasutama pigem täieliku väljavõtmise õigust.

Eelnevast tulenevalt oleks sisulise

paindlikkuse tekitamiseks meie hinnangul

mõistlik osaline väljamakse täpsemalt

määratleda, seades sellele ülempiiri kogutud

vara väärtuse suhtes ning kohaldada kuni selle

piirmäärani raha väljavõtmisele soodsamaid

tingimusi. Ülempiiri suurus võiks sõltuda

sellest, millised piirangud sellise avalduse

esitamisele oleksid (avalduse esitamise

kordade arvule, perioodil pikkusele, mille

jooksul uut avaldust esitada ei saa, jne). See

võiks jääda vahemikku 10%-25% kogutu

väärtusest.

Osalise väljamakse avalduse esitamisel

selliselt, et väljamakstav summa ei ületa

seatud lävendit, võiks kohaldada leebemaid

tagajärgi – näiteks isik saab jätkata

sissemakseid ning ei kohaldata 5-aastast

eemaloleku perioodi. Juhul kui täieliku

väljamakse avalduste arv on piiratud, ei

tohiks osalise väljamakse esitamise avaldus

nende kordade arvestuses arvesse minna.

Juhul kui osalise raha väljavõtmise avaldusi

on võimalik esitada rohkem kui ühel korral,

peaks uue osalise raha väljavõtmise avalduse

esitamisele muidugi kehtima ka ajaline

piirang, mille jooksul raha väljavõtmise

avaldust esitada ei saa (kas osaliseks või

täielikuks raha väljavõtmiseks). Sellisel juhul

ei saaks osalise väljamakse võimalust ka

väärkasutada. Tulumaksu tasumise kohustus

Mitte

arvestatud

Raha osalist väljavõtmist puudutava muudatuse eesmärk ei

ole II sambast rohkem raha välja viia ja inimeste tulevast

pensionisissetulekut sellega vähendada. Seepärast ei ole seda

kavandatud lisavõimalusena kogu raha väljavõtmisele. Uus

võimalus on mõeldud neile, kes väärtustavad II sambas

kogumist ja soovivad olla selle pensioniskeemiga hõlmatud,

kuid on sattunud mingil põhjusel olukorda, kus ainsaks

lahenduseks on raha väljavõtmine II sambast. Kui

kogumisperiood on olnud pikk ja investeeringute väärtus on

piisavalt suur, on kehtiv reegel, et välja tuleb võtta kõik ja

midagi ei saa pensioniinvesteeringuna II sambasse alles jätta,

oma tagajärgedelt liiga karm ja põhjendamatult paindumatu.

Vt ka põhjalikumat selgitust eesmärkide kohta märkuste

tabeli punktis 6 (AS LHV Varahaldus, Swedbank

Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus punkt 1).

7

ning asjaolu, et avalduse jõustumist ja

väljamakse saamist tuleb mitmeid kuid

oodata, vähendavad eeldatavasti ka osalise

väljamakse avalduse mõtlematut esitamist.

Samas looks vähemalt 1 korra osalise

väljamakse tegemise võimaldamine selliselt,

et tavapäraseid nö trahvimeetmeid ei

kohaldata, kogujatele võimaluse

ettenägematute kulude korral

kogumisperioodi jooksul kasutada osa

kogutud vahenditest, jätkates samas siiski

pensioniks kogumist.

Ettepanekud:

Jätta eelnõus alles osalise väljavõtmise õigus,

aga pakkuda kogujale formaalse paindlikkuse

asemel ka sisulist paindlikkust:

a) määrata kindlaks lävend, mille

ulatuses on võimalik kasutada osalise

väljavõtmise õigust (nt 25%);

b) mitte kohaldada raha osaliselt

väljavõtmise avalduse esitamisele samu

piiranguid nagu avaldusele raha täielikuks

väljavõtmiseks – s.t lubada osalise

väljavõtmise korral kogumise jätkamist ja

mitte arvestada seda raha täieliku

väljavõtmise kordade arvestamisel kui nende

avalduste esitamise arv on piiratud.

8. Lisaks reguleerib eelnõu § 1 punkti 7 KoPS §

43¹ lõike 3 kavandatav muudatus sisuliselt

pensioni investeerimiskontolt väljamaksete

tegemise korda, sätestades väljamakse

eeltingimusena pensioni investeerimiskonto

kaudu soetatud kogu finantsvara või osalise

võõrandamise ning vastava raha laekumise

pensioni investeerimiskontole. Sama

probleem on ka kehtivas seaduses.

Normitehniliselt oleks põhjendatud koondada

vastav säte § i 526, mis käsitleb pensioni

investeerimiskontolt väljamaksete tegemise

korda.

Ettepanek:

Arvestades, et kogu raha väljavõtmise

tingimusi puudutav samasisuline regulatsioon

on juba ette nähtud eelnõu § 1 punktis 13,

tagaks vastava muudatuse viimine KoPS §-i

526 regulatsiooni süsteemsuse ja selguse.

Palume muuta KoPS §-i 526 vastavalt.

Mitte

arvestatud

Selgitame, et peame õigeks kehtiva seaduse struktuuri. KoPS

§ 431 sätestab ennetähtaegse raha väljavõtmise

üldpõhimõtted. Asjaolu, et PIKi puhul peab kogu finantsvara

olema võõrandatud (sh finantsvara soetamisel sõlmitud

lepingud lõppenud) ja võõrandamise käigus saadud raha

PIK-le laekunud, kvalifitseerub üheks raha väljavõtmise

aluspõhimõteteks. Siinkohal on oluline eristada, et

pensionifondi puhul reeglina osakute tagasivõtmine

takistatud ei ole ja II sambaga liitunud isik osakute

tagasivõtmist ise korraldama ei pea, PIKi puhul aga sõltub

varast, millises ajaraamis seda võõrandada on võimalik ja II

sambaga liitunud isik peab vastavad tehingud ise enne

algatama (ei piisa raha väljavõtmiseks avalduse esitamisest).

Kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt ei olnud ka muud varianti,

kui kogu raha väljavõtmine, siis tähendas see, et PIKi

kasutamisel võimalust esitada raha väljavõtmiseks avaldus

enne üldse ei tekigi, kui kogu PIKi vara on võõrandatud.

Eelnõu järgi saab kogu raha väljavõtmise asemel küll

kasutada edaspidi ka osalist väljavõtmist, kuid ka see tugineb

PIKi puhul sellele, et II sambaga liitunu on teinud vajalikud

tehingud, et tema PIKi kontol oleks raha, mida on võimalik

välja maksta.

9. 3. Maksemäära muutmise avalduse loogika

ülevaatamine

Kuigi eelnõu ei puuduta otseselt maksemäära

muutmise avaldust, muudetakse eelnõuga

avalduste esitamise loogikat ja lisatakse

täiendavaid võimalusi, mis paindlikkuse

kõrval suurendavad paratamatult ka süsteemi

keerukust. Sellest tulenevalt võiks makse

tasumise või tasumisest vabastamise avalduse

esitamise loogika kõrval üle vaadata ka makse

määra muutmise avalduse sätted. Praegu

kehtib nende kahe avalduse suhtes erinev

Mitte

arvestatud

Makse määra muutmise sageduse küsimuses jääme oma

varasema seisukoha juurde, mida on selgitatud 14.12.2022. a

vastu võetud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite

registri pidamise seaduse muutmise seaduse seletuskirjas (vt

p 2.2, algusega lk 7 viimasest lõigust:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4573abab-

b17f-4b49-baf9-c3a2d3b68400/).

Asjaolu, et pensionikogujal on võimalik makse määra muuta,

mõjutab oluliselt nii tööandjaid, kes peavad korrektses

määras makseid kinni pidama kui Maksu- ja Tolliametit,

kellel tuleb makse tasumist kontrollida. Makse määra

muutumine sagedusega kord aastas vähendab ühtlasi

8

esitamise ja jõustumise kord, mille tulemusel

saab suurema mõjuga avaldust esitada ja see

jõustub sagedamini kui väiksema mõjuga

avaldus.

Kuna makse tasumise või tasumisest

vabastamise avalduse 3 korda aastas

jõustumise võimalikkus tekitab tööandjatele

niikuinii kohustuse kolm korda aastas enda

töötajate osas maksemäära kontroll teostada,

võiks ka maksemäära saada muuta senisest

sagedamini ning selle avalduse esitamise,

tühistamise ning jõustumise loogika võiks

tähtaegade mõttes olla sama või leebem.

Kuna hetkel kehtiva KoPSi kohaselt läheb

makse määra muutmise avaldus nö lukku kuu

aega enne jõustumist, ei ole eeldatavasti

vajalik sellele sama pika ette teatamise

kohaldamine nagu makse tasumise või

tasumisest vabastamise avalduse puhul.

Seega oleks isegi sobivam makse määra

muutmise avalduse esitamisele ja

jõustumisele samade põhimõtete

kohaldamine nagu kohaldatakse osakute

vahetamise avaldusele.

Ettepanek:

muuta KoPS § 172 lõiget 8 selliselt, et 1 kord

aastas jõustumise asemel kohaldataks samu

põhimõtteid nagu § 273 lõikes 5 on toodud

makse tasumise või tasumisest vabastamise

avalduse puhul või eelistatuna § 25 lõikes 8

toodud osakute vahetamise avalduse puhul.

võimalikku vigade hulka Maksu- ja Tolliametile esitatavates

deklaratsioonides ja maksete kinnipidamisel, mis on samuti

väga oluline.

Võimalus muuta makse määra kord aastas arvestab üldist

maksuloogikat, et kalendriaastas kehtib üks maksumäär.

Kohustusliku kogumispensioni makse ei ole küll maks, kuid

KoPS § 13 lõike 1 kohaselt rakendatakse selle makse kohta

siiski maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Kui

uute makse määrade kasutamise praktika hiljem näitab, et

siiski eksisteerib vajadus lisapaindlikkuse järele, on võimalik

makse määra muutmise sageduse küsimust uuesti kaaluda.

10. 4. Makse tasumise või tasumisest

vabastamise avalduse lahti sidumine raha

väljavõtmise avalduse esitamise

piirangutest nendes olukordades, kus

väljamakse õigust ei kasutata

Olukorras, kus isik kasutab (täieliku)

väljamakse tegemise õigust, on igati mõistlik

rakendada talle mingi perioodi jooksul

sissemaksete tegemise keeldu. Samas ei ole

aga üheselt arusaadav, miks üksnes makse

mitte tasumise õiguse kasutamine ilma

seejuures kogutu väljavõtmise õigust

kasutamata peaks isikule tooma kaasa

edaspidise piirangu sissemaksete tegemisele.

Algselt oli piirangu peamine mõte ära hoida

olukorda, kus II samba kaudu enda

sotsiaalmaksu välja võtma hakatakse,

seejuures pidevalt fondi sotsiaalmaksu arvelt

uusi vahendeid edasi kogudes.

Üksnes sissemakse mitte tegemine tekitab

isiku jaoks niikuinii olukorra, kus riigi poolt

sotsiaalmaksu arvelt tasutav 4% fondi ei

laeku, mistõttu võiks selle perioodi pikkus

kokku langeda perioodi pikkusega, mil isik II

samba pensionifondi sissemakseid ei tee.

Piirangud oleksid õigustatud olukorras, kus

isik on kasutanud väljamakse õigust. Sellisel

juhul võiks tal tõesti säilida kehtiva KoPSiga

sarnaselt keeld makse tasumise avaldusele

teatud perioodil (eelnõuga vähendatakse 5

aastale).

Arvestatud

osaliselt

Nõustume ettepanekutega osas, mis puudutab makse

tasumise õiguse tekkimist pärast makse tegemise peatamist.

Eelnõusse on lisatud muudatused, millega võimaldatakse

makse tasumisest vabastamise avalduse esitanud isikutel

esitada soovi korral avaldus maksete tegemiseks kohe, ilma

kohaldamata 5 aastast sambast väljas olemise piirangut.

Muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2028, sest

eeldab pensioniregistris suuremaid arendusi.

Üldine loogika on, et kõigile jääb üks võimalus sambast

lahkumiseks. Seega need, kes on raha välja võtnud või teevad

seda tulevikus ja naasevad siis sambasse, on oma võimaluse

ära kasutanud ning hiljem raha välja võtta või maksete

tegemist lõpetada rohkem ei saa. Raha kogutakse siis

edaspidi vaid pensioniks (sh puuduv töövõime). Seega ei ole

maksetega uuesti alustamisele järgnenud kohustusliku

kogumise perioodi pikkus (kehtivas seaduses 10 aastat)

edaspidi enam üldse relevantne ja selline nõue kaob KoPS-

st. Mõneti erandlikuks jääb vaid olukord, kus isik lõpetab

esmalt ainult sissemaksete tegemise. Sellisel puhul ei võta

eelnõu sellelt isikult õigust vajadusel hiljem ka kogutud raha

välja võtta. Nii on see ka kehtivas seaduses – isik võib kõige

pealt lõpetada maksete tegemise ning siis teha ka avalduse

raha väljavõtmiseks. Eelnõu seda põhimõtet ei muuda.

Praktikas on seega võimalikud nii stsenaarium, kus raha

võetakse välja pärast maksete tegemise lõpetamist kui

stsenaarium, kus isik otsustab vahepeal kogumisega uuesti

alustada, kuid võtab siis raha välja (kõigil on õigus üks kord

raha välja võtta).

9

Samuti võiks säilida kehtiv loogika ka ses

osas, et raha väljavõtmise järgselt süsteemist

eemal olemisele kohaldatakse ühekordset

kohustuslikku vähemalt 5 aasta pikkust

süsteemis olemise perioodi, mille vältel isik ei

saaks esitada uut makse tasumisest

vabastamise avaldust. Kõik need erandjuhud

peaksid aga olema seotud (täieliku)

väljamakse tegemise õiguse kasutamisega ja

ei tohiks piiranguid seada muudel juhtudel.

Eelnõu § 1 punktis 1 KoPS § 271 lõikes 1

tehtava muudatuse kohaselt makse tasumise

või tasumisest vabastamise avalduse

esitamise õiguse sidumine asjaoluga, et isik

on kasutanud raha väljavõtmise õigust, on

positiivne. Toetame selle lahenduse

säilitamist ka siis, kui ei vähendata raha

väljavõtmiste arvu kordi, nagu oleme oma

kommentaaris (vaata punkti 1) märkinud.

Kogutu väljavõtmist ja maksete peatamist

võiks vaadata eraldiseisvalt ja üksnes makse

peatamine, seejuures kogutut välja võtmata,

ei tohiks mõjutada nende kordade arvu, mil

isik saab kasutada kogutu väljavõtmise

õigust.

Ettepanekud:

a) muuta KoPS § 272 lg 1 sõnastust nii, et

viieaastane ooteaeg rakenduks üksnes juhul,

kui isik on kasutanud KoPS § 43-1 alusel raha

väljavõtmise õigust (kogu väljamakse), mitte

aga juhul, kui ta on üksnes esitanud KoPS §

273 alusel makse tasumisest vabastamise

avalduse;

b) muuta KoPS § 271 lõiget 4 (võrreldes

kehtiva ja mitte eelnõu sõnastusega –

eeldusel, et ka väljamakse avalduse osas

esitatud kommentaare võetakse arvesse)

täpsustades, et piirangut kohaldatakse üksnes

isikutele, kes on esitanud KoPS § 431 alusel

raha väljavõtmise avalduse.

11. 5. Tehnilised märkused

5.1. Osalise raha väljamakse avaldusele

summa märkimine

Eelnõu § 1 punkt 9 KoPS § 524 lg 41 muudatus

näeb hetkel ette raha osalise väljamakse

avalduse korral väljavõetava summa

märkimist. Muude avalduste puhul, millega

isik liigutab kogutud vahendeid erinevate

fondide või pensioni investeerimiskontode

(PIK) vahel või taotleb väljamakseid ja mille

puhul avalduse esitamise ja jõustumise vahele

jääb kuu või rohkem, ei ole üldjuhul ette

nähtud summa märkimist. See tekitab

praktikas probleemi, kus avalduse esitamise

hetkel võib nimetatud summa või selle

väärtuses väärtpabereid küll kliendi

pensionikontol olemas olla, aga avalduse

jõustumise hetkel enam mitte.

Juhul, kui osalise raha väljamakse avalduse

osas esitatud kommentaare lävendi seadmise

ja soodsamate tagajärgede osas arvesse ei

võeta, tuleks vähemasti ära reguleerida see,

Selgitatud,

mitte

arvestatud

Osalise väljamakse puhul (kehtivas seaduses pensionieas ja

eelnõus ka enne pensioniiga osalise raha väljavõtmise puhul)

märgib teise sambaga liitunud isik vastavale väljamakse

avaldusele ka summa suuruse, mida ta soovib välja võtta (vt

KoPS § 524 lg 4).

Osalise ühekordse väljamakse puhul PIK-lt avaldusel, mille

esitab teise sambaga liitunud isik PIK pangale, esitatavate

andmete koosseisu KoPS-s reguleeritud ei ole. Küll sätestab

KoPS § 524 lõike 4 viimane lause, et osalise ühekordse

väljamakse puhul PIK-lt esitab PIK pank viivitamata pärast

isikult vastava avalduse saamist registripidajale PIK-l oleva

raha või sellest osa väljamaksmiseks avalduse, milles peab

muu hulgas olema märgitud ka summa, mille isik soovib

PIK-lt välja võtta.

Sama loogikat on eelnõus kasutatud osalisel raha

väljavõtmisel PIK kontolt enne pensioniiga.

Eelnõus esitatud KoPS § 431 muudetud lõige 3 täpsustab, et

kui isik on soetanud finantsvara PIK kaudu, peab kogu

finantsvara või osa sellest olema võõrandatud, sealhulgas

10

mis saab olukorras, kus kliendi/isiku poolt

avaldusele märgitud summa ületab kliendi

pensionivara väärtust avalduse jõustumise

hetke seisuga. Nendime, et vastav risk on küll

pigem teoreetiline, kuid olukorras, kus osalise

väljamakse taotlemine ei ole lävendiga

piiratud, on see siiski olemas ja vajab

reguleerimist.

PIK-i puhul on hetkel raha väljavõtmise

avalduse esitamise jaoks vajalik eelnevalt

PIK-il olev vara võõrandada. Seega sisuliselt

tagatakse väljamakseks vahendite olemasolu

juba avalduse esitamise hetkel. KoPS § 523

lõikesse 4 on lisatud osalise väljamakse

võimalus, aga selle infovahetuse ajahetke

muudetud ei ole. Samas on küsitav, kas

osalise väljamakse avalduse esitamine on

võimalik olukorras, kus avalduse esitamise

hetke seisuga avaldusele märgitava summa

ulatuses raha kontol ei ole. Selle võiks

vähemasti seletuskirjas ära täpsustada.

Juhul, kui meie muid kommentaare osalise

väljamakse osas võetakse arvesse, tekiks

osalise raha väljamakse avaldusele ülempiir.

Selle osas oleks vaja hinnata, et väljavõetav

summa ei ületa lävendit. Tagada tuleks see, et

väljamakse ei ületaks, kas avalduse esitamise

hetke või avalduse jõustumise hetke seisuga

isiku pensionivara väärtuse suhtes lävendit.

Muus osas on küsimused suuresti samad:

a) Mis hetke seisuga summat

hinnatakse;

b) Kas on vajalik kogutu ulatuses

paindlikkuse andmine või saaks PIK-i ja

pensionifonde ka erinevalt kohelda, millisel

juhul isik ei saaks kummastki eraldiseisvalt

lävendit ületavat väljamakset teha (sarnaneks

väljamakse faasis proportsionaalsele

võõrandamisele);

c) Kelle kohustus on PIK-i puhul

kontrolli teostamine, kas kontohalduri või

registripidaja;

d) Mis tagajärg kohaldub siis kui

kindlaksmääratud ajahetke seisuga lävendit

ületatakse (eriti oluline, kui kontroll on

jõustumise hetke seisuga).

Meie hinnangul oleks mõistlik kaaluda

vähemalt pensionifondide puhul osalise raha

väljamaksete avalduse osas jätkuvalt

osakaalu (mitte summa) kasutamist.

Ettepanekud:

a) Muuta eelnõu § 1 punkti 9 (KoPS §

524 lg 41) sõnastust nii, et osalise väljamakse

korral märgitakse avaldusel „summa“ asemel

„osakaal“ vähemasti pensionifondide puhul;

b) Juhul kui PIK-i puhul ei ole

tehnilistel põhjustel võimalik märkida

osakaalu, võib PIK-i puhul jääda summa, aga

sellisel juhul tuleks (eriti juhul kui meie

osalise väljamakse avalduse osas esitatud

kommentaare arvesse võetakse) sätestada

kontohaldurile või registripidajale kohustus

peavad finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud olema

lõppenud ulatuses, mis võimaldab kas kogu kontol oleva raha

või sellest soovitud osa väljamaksmist, ja võõrandamise

käigus saadud raha PIK-le laekunud.

Seega peaks isik, kes soovib võtta osa rahast PIK-lt välja,

esmalt laskma võõrandada vajalikus koguses finantsvara, kui

tema PIK-l ei olnud enne juba rahas olemas summat, mille ta

soovib välja võtta. Eelnõusse on lisatud KoPS § 526

täiendamine lõikega 61, mis sätestab, et enne avalduse

esitamist osalise väljamakse saamiseks teavitab isik talle

PIKi avanud krediidiasutust soovist taotleda osalist

väljamakset PIK-lt. Selles mõttes kehtib sama loogika, mis

kogu raha väljavõtmisel, et PIK pank peaks olema kõige pealt

kursis, et soovitakse PIK-lt raha välja võtta. Erisusena jääb

see, et kogu raha väljavõtmisel on kogu finantsvara

võõrandamine ja raha PIKi kontole laekumine eelduseks, et

sellist avaldust üldse saaks esitada. Et PIK-lt saaks teha

osalise väljamakse, see eeldab küll ka, et selleks peab PIK-l

olema piisav summa rahas, sh siis vajadusel finantsvara

vastavalt võõrandatud, aga see ei ole avalduse esitamise

võimaluse tekkimise eeltingimuseks. Kui ajal, mil

väljamakse tegemiseks tuleb PIK-lt kanda raha

pensioniregistri pidajale, kontol piisavat summat ei ole,

kantakse summa, mida kanda saab. Vastav täpsustus on

selguse huvides lisatud ka eelnõusse KoPS §-i 526 lõike 62

lisamisega:

„(62) Kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud

summas käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalise

väljamakse tegemiseks piisavalt raha, tehakse väljamakse

summas, mida pensioni investeerimiskontol olev raha

võimaldab.“.

Osalise väljamakse lävendit puudutavat ettepanekut ei ole

arvestatud.

Summa näitamise kohta vt selgitust märkuste tabeli punktis

2 (Pensionikeskus punkt 1).

11

vähemasti avalduse esitamise hetke seisuga

kontrollida, et avaldusele märgitud summa

vastab nõuetele;

c) Juhul kui jäädakse summa

kasutamise juurde, täpsustada, mis saab

olukorras, kui avalduse jõustumise hetke

seisuga isiku pensionivara väärtus on väiksem

kui avaldusele märgitud summa.

12. 5.2. Vabatahtlik liitumine valikuavalduse

esitamisega

Kehtiv KoPSi sõnastus näeb enne 1983. aastat

sündinud isikule ette võimaluse liituda läbi

valikuavalduse esitamise (KoPS § 725 lg 1).

Samas on sellise valikuavalduse esitajale

järgnevad 10 aastat piiratud nii makse

tasumise või tasumisest vabastamise avalduse

kui ka raha väljavõtmise avalduse esitamine.

Kuivõrd muude olukordade puhul on kümme

aastat asendatud viiega, võiks ka

valikuavalduse puhul vähemasti sama

perioodi kohaldada. Samas kui meie

ettepanekuid sissemaksete tegemise ja raha

väljavõtmise senisest suuremas ulatuses lahti

sidumise kohta arvesse võetakse, võiks ka

siinkohal kaaluda selle piirangu kaotamist.

Eraldi võiks kaaluda, kas KoPS §-s 725 peaks

üldse olema rakendussätete all. Sellel sättel ei

ole lõpptähtaega ning sisuliselt lõpetatakse

selle sätte alusel avalduste esitamine alles siis,

kui enne 1983. aastat sündinud inimesed

jõuavad pensioniikka. Praegune lahendus

seaduse tekstis on suhteliselt raskesti loetav.

Alternatiivsed ettepanekud:

a) asendada KoPS § 725 lõikes 8 viide

kümnele aastale viitega viiele aastale; või

b) kaotada KoPS § 725 lõikes 8 toodud

piirang üldse.

Mitte

arvestatud

Kõnealused perioodid ei ole üksteisest sõltuvad. Seega ei pea

taasliitumise 10 aasta muutumisel 5 aastaks tingimata

muutma KoPS § 725 lõikes 8 sätestatud 10 aastat. Viimasel

juhul ei läheks perioodi muutmine kooskõlla eelnõu

eesmärkidega kiirendada teise sambaga taasliitumist ja

muuta teine sammas tugevamaks, et parandada tuleviku

pensionäride toimetulekut ja pensionisüsteemi pikaajalist

jätkusuutlikkust.

LUMINOR PENSIONS ESTONIA AS

13. Eelnõu punkt 3. Toetame kogumisega uuesti

alustamise perioodi lühendamist viiele aastale

ning võimalusel võiks seda perioodi veelgi

lühendada.

Teadmiseks

võetud

14. Samuti palume kaaluda sätestada võimalus

jätkata kogumisega kohe pärast osakute

osalist väljavõtmist ja pensioni

investeerimiskontodel oleva raha osalist

väljamaksmist. Kui isikul on tekkinud eluline

vajadus kasutada teise sambasse kogutud raha

(nt eluasemelaenu sissemakse, tervislikud

põhjused), kuid ta soovib

pensionikogumisega jätkata (mitte lahkuda

teisest sambast), siis võiks olla tal võimalus

jätkata kohe, mitte oodata 5 aastat. Osakute

osalise tagasivõtmise ja pensioni

investeerimiskontodel oleva raha osalise

väljamaksmise avaldusele võiks vastavalt olla

lisatud valik makse tasumise jätkamise või

tasumisest vabastamise kohta.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS LHV Varahaldus,

Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 2).

TULEVA FONDID AS

12

15. 1. Teistkordse lahkumisvõimaluse

kaotamine takistab taasliitumist

Toetame igati II sambaga taasliitumise

ooteaja lühendamist 10 aastalt 5 aastale.

Paljud inimesed, kes pidid elulistel põhjustel

raha välja võtma, soovivad nüüd kogumist

jätkata ning pikk ooteaeg on neile

põhjendamatuks karistuseks.

Samas ei toeta me plaani keelata taasliitujatel

edaspidi II sambast uuesti lahkuda (eelnõu §

1 p 1 ja p 5). Kui taasliitujate raha pannakse

pärast uuesti liitumist täielikult “lukku”,

muudab see nende jaoks otsuse pöördumatuks

ning kasvatab oluliselt otsusega seotud riski.

Taasliitujad on inimesed, kes on juba kord

eelistanud pensionivara kättesaadavust

pikaajalisele lukustamisele. Seejuures on

pensionivara kättesaadavus oluline viis

maandamaks riski, et II samba regulatsioon

muutub tulevikus kogujale ebasoodsaks

(näiteks kui peatatakse riigi maksed II

sambasse). Seetõttu tõstab taasliitujate uuesti

lahkumise keeld (eelnõu § 1 p 1 ja p 5)

taasliitumise barjääri ning tõenäoliselt

vähendab taasliitujate hulka. See töötab vastu

eelnõu eesmärgile tugevdada II sammast ja

tuua inimesed uuesti koguma.

Lisaks tekitaks selline muudatus tajutud

ebavõrdsust: püsivalt kogunud inimestel

säilib võimalus raha ennetähtaegselt

kasutada, taasliitujatel aga mitte.

Seetõttu teeme ettepaneku jätta seadus

muutmata osas, mis piirab taasliitujate

võimalust uuesti II sambast lahkuda.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 6 (AS LHV Varahaldus,

Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 1).

Märkuses esitatud ebavõrdsuse argumendiga me ei saa

paraku nõustuda. Kõigil II sambaga liitunutel on eelnõu järgi

õigus ja võimalus üks kord kogumise ajal II sambast raha

välja võtta. Need, kes nüüd on sambaga taasliitumas, on oma

õiguse lihtsalt juba ära kasutanud. Need aga, kes seni on

jätkanud kogumist, ei ole oma õigust kasutanud. See ei

tähenda aga kuidagi, et neid kahte gruppi inimesi oleks

ebavõrdselt koheldud (kui on 2 last ja kummalegi antakse 1

komm, siis ei ole tegemist ebavõrdsusega, kui üks lastest

sööb oma kommi kohe ära ja teisel lapsel tema komm veel

alles on).

16. 2. Sissemaksete peatamine osalise

väljamakse korral on ebaproportsionaalne

Tervitame eelnõu soovi luua võimalus võtta

soovi korral välja vaid osa kogutud rahast.

See on vajalik muudatus, sest praegune

süsteem sunnib inimesi katkestama

pensionikogumise täielikult ka siis, kui

vajatakse vaid väiksemat summat. Näiteks

võib olla inimesel vaja võtta osa

pensionivarast kasutusele, et tasuda esimese

kodu ostmisel omafinantseering. Selleks ei

pruugi olla vaja võtta kasutusele kogu II

samba vara.

Eelnõu § 1 p 2 töötab sellele muudatusele

vastu, sest eelnõu kohaselt peatuvad

sotsiaalmaksu kanded (4%) II sambasse

viieks aastaks ka osalise väljamakse korral.

See piirang takistab säästmist. Kui inimene

võtab elulistel põhjustel välja väikese osa

säästudest, peatab riik sissemaksed täies

mahus. See toob väikese väljamakse korral

kaasa suure kaotuse tulevases pensionivaras.

Näiteks Eesti keskmise palga juures jääks nii

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS LHV Varahaldus,

Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 2).

13

inimesel täiendavalt II sambasse kogumata

üle 5000 euro.

Piirang võib luua vale ajendi. Kui tagajärg

(maksete peatamine 5 aastaks) on sama nii

100 euro kui ka 10 000 euro väljavõtmisel

ning nii enda sissemaksete peatamisel kui ka

selle mitte tegemisel, motiveerib see inimest

võtma välja pigem kogu raha ja peatama ka

oma sissemaksed. See töötab osalise

väljamakse loogikale vastu.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1

punkti 2 selliselt, et osalise väljamakse korral

sotsiaalmaksu sissemaksed II sambasse ei

peatu. Sissemaksed tuleks meie hinnangul

peatada vaid juhul, kui isik võtab kokku välja

enamiku (rohkem kui 50% varast) kogutud

varast või lõpetab ise 2% maksete tegemise.

EESTI PANGALIIT

17. 1. Üldine tagasiside eelnõus toodud

ettepanekutele

a. Taasliitumise ajapiirangu lühendamine

kümnelt aastalt viiele aastale

Eelnõuga nähakse ette, et II sambast väljunud

isik saab praeguse 10 aasta pikkuse ooteaja

järel II sambaga uuesti liituda 5 aasta

möödudes. Kui hinnata selle muudatuse

võimalikku mõju süsteemile, tuleks eristada

kahte tüüpi võimalikke süsteemist lahkujaid.

Esimese grupi moodustavad isikud, kes on

üldiselt skeptilised II samba süsteemi osas

ning ei soovi seda kasutada pikaajaliseks

kogumiseks. Selliseid isikuid ei hoidnud

lahkumast ka pensionireformiga kehtestatud

10 aasta pikkune taasliitumise piirang,

mistõttu muu tähtaeg (nii pikem kui ka

eelnõuga välja pakutud lühem tähtaeg) ei

mõjuta ilmselt nende põhimõttelist otsust kas

jääda või lahkuda.

Teise grupi möödutavad isikud, kes on II

samba süsteemi osas üldiselt positiivselt

meelestatud ja näevad seda ühe võimalusena

pikaajaliseks kogumiseks. Selliste isikute

jaoks on II sambast lahkumine nö viimane

õlekõrs – seda tehakse juhul, kui ilmneb

oluline rahavajadus ning muud võimalused ei

ole kättesaadavad või neid ei soovita mingil

põhjusel kasutada. Taasliitumise piirangut –

sõltumata selle pikkusest – tajuks antud grupp

karistusena. Samuti antaks piiranguga

kaudselt signaal, et II sambast lahkumiseks ei

ole adekvaatseid põhjuseid (mis õigustaks ka

sanktsioneerivat meedet). Süsteemi osas

üldiselt positiivselt meelestatud isikute

jätkuvat kogumisinitsiatiivi ei ole otstarbekas

piirata, kui isikud

II sambasse kogumist katkestada ei soovi.

Ettepanek: II sambaga peaks saama

taasliituda koheselt pärast sellest lahkumist.

Mitte

arvestatud

II sambast raha väljavõtmine mõjutab negatiivselt isiku

tulevast pensionit (kaob või väheneb II sammas ning I

sammas on samuti väiksem) ja mõjub negatiivselt

pensionisüsteemi pikaajalisele jätkusuutlikkusele

(sotsiaalmaksu raha kasutamine muuks kui pensioniks ning

inimeste väiksemad pensionid). Seega peab raha

väljavõtmine pensioni kogumise ajal jääma selgelt viimaseks

õlekõrreks ja olema väga põhjalikult läbi kaalutud II sambaga

liitunud isiku poolt. See on põhjus, miks piirang on siinkohal

jätkuvalt vajalik.

Eelnõusse on aga lisatud muudatus, mis hakkab eristama

maksete tegemise lõpetamist ja raha väljavõtmist ning lubab

tulevikus maksete tegemise lõpetamise järel veelgi

paindlikumalt uuesti kogumise juurde naasta. Reegel, et

taasliituda saab 5 aasta möödumisel, jääb edaspidi (eelnõu

kohaselt alates 1.01.2028) kehtima raha ennetähtaegsel

väljavõtmisel. Kui on kasutatud võimalust lõpetada ainult

maksete tegemine, saab avalduse maksete tegemisega uuesti

alustamiseks esitada kohe, kui selline võimalus ja soov tekib.

18. b. Taasliitumisel II sambast teistkordselt

välja ei saa

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 6 (AS LHV Varahaldus,

Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 1).

14

Antud muudatusettepaneku

kommenteerimisel viitame tagasi oma

tagasiside sissejuhatuses toodud seisukohale,

et II samba süsteemi ei ole otstarbekas

proovida taas muuta suletud või nö

poolsuletud süsteemiks. See ei muuda

süsteemi atraktiivsemaks. Kui tänasel päeval

keegi kaalub süsteemiga taasliitumist, siis

asjaolu, et sealt enam välja ei saa, kallutaks

sellist isikut tõenäolisemalt uuesti mitte

liituma. Samas ei tundu selliste kõhklejate

süsteemist eemal hoidmine loogiline

eesmärk, mille saavutamise poole riik peaks

püüdlema.

Ettepanek: Loobuda ettepanekust mitte

lubada II sambast lahkuda sellega taasliitunud

isikutel.

19. c. Osalise väljamakse võimaldamine (ja

sellega kaasnev 5a piirang)

Viitame siinkohal oma vastuse punktis 1(a)

toodud seisukohtadele, mille kohaselt ei ole

meie hinnangul otstarbekas piirata nende

isikute jätkuvat kogumissoovi, kes on II

samba osas üldiselt positiivselt meelestatud.

Lisaks on antud ettepanek meie hinnangul

kontseptuaalses vastuolus ka eelmise

ettepanekuga (mille kohaselt II sambast

uuesti välja ei saaks), kuivõrd osalisel

väljamaksel puudub summaline või

väärtuseline ülempiir; see võib olla ka 99% II

samba väärtusest. Kuid meie ettepanek ei ole

proovida seda piiri seada, vaid loobuda

piirangust tervikuna. Ettepanek:

(i) Toetame II sambast raha osalise väljavõtu

lubamist. (ii) Ei toeta ettepanekut, mille

kohaselt II sambast raha osaline väljavõtt

tooks kaasa 5a piirangu; alternatiivselt, kui

karistusmeetme säilitamine on ministeeriumi

hinnangul hädavajalik, võiks see piirduda

riigipoolsete sissemaksete (4%) peatamisega

viieks aastaks, ent isiku enda sissemaksed

jätkuksid automaatselt, välja arvatud juhul,

kui isik eraldi avaldusega nende peatumist või

lõpetamist ei taotle.

Mitte

arvestatud

Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS LHV Varahaldus,

Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus

punkt 2).

20. 2. Detailne tagasiside eelnõus toodu

ettepanekutele

a. Avalduse vorm raha väljavõtmiseks

enne pensioniiga

Enne pensioniiga osalise väljamakse avaldus

võiks olla samuti eraldiseisev avaldus, mitte

olemasoleva muutmine. Nii klientide kui ka

kontohalduri seisukohast on oluliselt lihtsam

avalduse tüübi järgi eristada konkreetse

avalduse sisu. Kui erisuse määrab ainult

avalduse sisus toodud üks konkreetne väli või

tingimus, siis tähendab see palju segadust

klientide jaoks ning lisab see nii II samba

süsteemi kui ka IT süsteemidesse oluliselt

keerukust juurde ning suure tõenäosusega on

klientidele arusaamatu. Kuna kliendid saavad

avaldusi esitada iseseisvalt ilma

kontohalduriga konsulteerimata, siis on

Selgitatud KoPS avalduste vorme eraldi ei reguleeri. Eelnõuga üksnes

täpsustatakse, millised andmed tuleb avaldusel lisaks esitada,

kui soovitakse raha välja võtta osaliselt. II sambaga liitunud

isiku jaoks oleks ilmselt lihtsam, kui tegemist oleks ühe

avaldusega, millel saab siis vastavalt märkida, kas soovitakse

välja võtta kõik, mis on kogutud või vaid osa sellest ning

viimasel juhul siis ka täpsustada, kui palju ja kust täpselt

(milline pensionifond ja/või pensioni investeerimiskonto)

välja võtta soovitakse. Raha väljavõtmisel (enne, kui pole

tekkinud õigust jääda II sambast pensionile) on samad ka

tagajärjed – järgmised 5 aastat ei saa II sambas raha koguda

ja kogumisega uuesti alustamise järel tekib uus võimalus raha

välja võtta pensionile jäämise õiguse tekkimisel.

Avalduse vormi täpsem kujundamine leiab aset juba

rakendamise käigus. Eelnõu ei välista kahe eraldi avalduse

vormi kasutamist, kui see praktikas siiski otstarbekamaks

peaks kujunema.

15

vajalikud võimalikult lihtsad avaldused, et

vältida mitmeti mõistetavust ja eksimist.

Ettepanek: Tekitada eraldi vorm raha

väljavõtmiseks enne pensioniiga.

21. b. KoPS § 524 lõiked 41 ja 52 vajavad

täpsustamist

Seletuskirjas on antud sätte kohta kirjas

järgnev: “Paragrahvis on reguleeritud

erinevad avaldused, mida kasutatakse raha

väljavõtmiseks II sambast. Tulenevalt sellest,

et raha ennetähtaegse väljavõtmise juurde

lisandub võimalus valida, kas võtta välja kõik

või vaid osa kogutud rahast täiendatakse

eelnõuga lõikes 41 sätestatud raha

väljavõtmise avaldusel esitatavate andmete

sätet.

Sarnaselt pensionieas tehtavale ühekordsele

väljamaksele, kus samuti on võimalik valida

kogu raha või osa väljamaksmine,

sätestatakse, et osalise väljamakse puhul tuleb

avaldusele märkida ka summa, mida isik

soovib välja võtta ning vastava pensionifondi

nimetus. Pensioni investeerimiskonto puhul

tuleb vajalikud andmed registripidajale

edastada konto avanud krediidiasutusel.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Tulenevalt osalise väljamakse võimaluse

lisamisest vajab täpsustamist ka lõike 52

sõnastus, mis reguleerib avalduse muutmist.

Kehtiva seaduse järgi, kui ennetähtaegselt sai

välja võtta vaid kogu raha, raha väljavõtmise

avaldust muuta ei saa, sellise avalduse saab

vaid tagasi võtta. Osalise väljamakse valiku

lisandumisega antakse II sambaga liitunud

isikule võimalus ka oma avaldust muuta – see

osutub vajalikuks, kui on soovi muuta

summat, mida soovitakse välja võtta või nt

pensionifondi, kust seda summat võtta

soovitakse. Nagu teiste avalduste puhul, saab

ka raha väljavõtmise avaldust muuta kuni

avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani

(so 31. märtsini, 31. juulini või 30.

novembrini sõltuvalt sellest, millal avaldus,

mida muuta soovitakse esitati) ja selleks tuleb

lihtsalt esitada uus raha väljavõtmise avaldus.

Muudatus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.”

Antud muudatusega tekib meie hinnangul

võimalik probleemkoht:

• Kehtiva seaduse kohaselt oli enne osalise

väljamakse võimaluse lisandumist

ennetähtaegne väljumine võimalik üksnes

kogu raha ulatuses ning sellisel juhul ei olnud

raha väljavõtmise avalduse muutmine lubatud

- avaldust sai üksnes tagasi võtta. Osalise

väljamakse lisandumisel antakse II sambaga

liitunud isikule võimalus oma raha

väljavõtmise avaldust muuta, mis on

põhjendatud eeskätt olukordades, kus isik

soovib muuta väljavõetavat summat või

pensionifondi, millest väljamakse tehakse.

• Eelnõu kohaselt on raha väljavõtmise

avaldust võimalik muuta kuni avalduse

Arvestatud Nõustume, et osalise raha väljavõtmise puhul tekivad

tehnilised keerukused, kui sellist avaldust saaks lisaks

tagasivõtmisele ka muuta.

Tähtaegade osas oli eelnõus algselt teadlikult seatud

muutmise avaldusele varasem tähtaeg (esitatud raha osalise

väljavõtmise avaldusega sama avalduste vooru tähtaeg).

Kuivõrd raha osaline väljavõtmine ei ole eelnõu järgi

summaliselt piiratud, võib tekkida praktikas läbi osalise raha

väljavõtmise avalduse muutmise ka olukordi, kus esialgu on

avaldusele märgitud väiksem summa, kuid see muudetakse

hiljem väga suureks (võrduks sisuliselt kogu raha

väljavõtmisega). Sellest tingituna oli muutmisele

tagasivõtmise avaldusest erinev tähtaeg eelnõus seatud.

Mööname, et praktikas võivad erinevad tähtajad olla

pensionikogujate jaoks mõneti segadust tekitavad.

Arvestades ka teie tagasisidet, et PIK-lt osalise raha

väljavõtmise puhul oleks avalduse muutmine praktikas

problemaatiline ja tehtud ettepanekut, oleme eelnõus osalise

raha väljavõtmise puhul loobunud avalduse muutmise

võimalusest. Sarnaselt kogu raha väljavõtmisele jääks siis ka

osalise raha väljavõtmise puhul võimalus avaldusest

taganeda, mille järel oleks soovi korral võimalik esitada uus

kogu raha või osalise raha väljavõtmise avaldus. Tulemus

oleks pensionikoguja jaoks sama, mis praegu eelnõus oleva

avalduse muutmise võimaluse korral. Nt jaanuaris esitatud

osalise RAVA puhul saaks sellest avaldusest taganeda kuni

juuli lõpuni, aga muuta oleks saanud ainult kuni märtsi

lõpuni. Nüüd, kui avaldust muuta ei saa, kuid soov on

tegelikult just muuta (mitte esitamisest üldse loobuda), siis

tuleks muudetud kujul eelnõu kohaselt samuti esitada

tagasivõtmise ja uus raha väljavõtmise avaldus enne märtsi

lõppu. Kui teha need avaldused hiljem (antud näites enne

juuli lõppu, mis oleks tagasivõtmise tähtaeg), siis toimuks

väljamakse alles järgmises tsüklis (septembri asemel

jaanuaris). Sama oleks aga olnud esialgse eelnõu järgi, sest

ka siis ei oleks pärast märtsi avaldust muuta enam saanud ja

ainus variant oleks samuti olnud avalduse tagasivõtmine ja

uue esitamine, mis tähendanuks väljamakset järgmises

tsüklis (jaanuaris).

16

esitamise kuu viimase kuupäevani, esitades

selleks uue raha väljavõtmise avalduse.

Samas ei ole selline sõnastus kooskõlas

kehtiva loogikaga süsteemis, kus raha

väljavõtmise avaldusi esitatakse kindlate

väljamaksevoorude kaupa ning nende

tagasivõtmise või muutmise tähtajad ei ole

seotud avalduse esitamise kuuga, vaid

järgneva vooru tähtpäevadega (31. märts, 31.

juuli ja 30. november).

• Seetõttu ei ole selge, millise tähtajani on

avalduse muutmine lubatud ning kuidas see

praktikas haakub kehtiva väljamaksevoorude

süsteemiga. Täiendavat selgust vajab ka see,

kas ja millisel ulatusel on avalduse muutmine

praktikas võimalik pensioni

investeerimiskonto puhul, kus raha kantakse

pärast avalduse esitamist viivitamatult

Pensionikeskuse kontole.

• Õigusselguse huvides tuleks täpsustada, kas

raha väljavõtmise avalduse muutmise

regulatsioon on mõeldud kohalduma üksnes

pensionifondide puhul või ka pensioni

investeerimiskontolt tehtavate väljamaksete

korral ning kuidas see suhestub voorude ja

tehnilise menetlusprotsessiga.

Ettepanek: Täpsustada KoPS § 52⁴ lg 5²

selliselt, et avalduse muutmise tähtaeg oleks

üheselt seotud kehtiva väljamaksevoorude

süsteemiga või selgesõnaliselt määratletud

osalise väljamakse kontekstis.

22. c. KoPS § 43¹ ja § 52⁴ regulatsioon vajab

täpsustamist seoses pensioni

investeerimiskontolt osalise väljamakse

avalduse muutmatusega

Eelnõuga muudetakse § 431 lõiget 1 ja

sätestatakse järgmiselt: “Isikul, kellel ei ole

käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel

õigust kohustuslikule kogumispensionile, on

üks kord õigus nõuda kõigi osakute või neist

osa tagasivõtmist ning neile vastava summa ja

kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva

raha või selle osalist väljamaksmist

käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimustel.“;

Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 524 lõiget

41 teise ja kolmanda lausega järgmises

sõnastuses: „Kui isik soovib osalist

väljamakset pensionifondist, märgitakse raha

väljavõtmise avaldusel ka summa, mille ta

soovib välja võtta, ja selle pensionifondi

nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta

selleks soovib. Kui isik soovib osalist

väljamakset pensioni investeerimiskontolt,

esitab konto avanud krediidiasutus

registripidajale viivitamata pärast isikult

avalduse saamist selliseks väljamakseks kogu

kontol oleva raha või selle osaliseks

väljamaksmiseks avalduse, milles peavad

olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 2

punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed ning

summa, mille isik soovib pensioni Lisaks

Arvestatud Kuigi ettepanekus on mainitud avalduse tagasivõtmatust,

räägitakse kommentaaris vaid avalduse muutmisest.

Nõustume, et avalduse muutmine võib olla praktikas

problemaatiline, mistõttu on eelnõust selline võimalus välja

jäetud. Vt pikemaid selgitusi märkuste tabeli punktis 21

(Pangaliidu punkt 2.b.).

17

muudetakse § 524 lõiget 52 ja sätestatakse

järgmiselt: “Kuni avalduse esitamise kuu

viimase kuupäevani võib isik muuta oma

fondipensioni avaldust, ühekordse

väljamakse avaldust või raha väljavõtmise

avaldust, esitades selleks uue käesolevas

paragrahvis nimetatud fondipensioni

avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või

raha väljavõtmise avalduse.“;

Antud muudatustega võib tekkida

probleemkoht:

• Eelnõu sõnastusest võib järeldada, et mitte-

pensioniealisel isikul on osalise väljamakse

korral õigus muuta raha väljavõtmise avaldust

kuni avalduse esitamise kuu viimase

kuupäevani ning et see võimalus kehtiks ka

pensioni investeerimiskontolt tehtava osalise

väljamakse puhul.

• Praktikas ei ole pensioni

investeerimiskontolt tehtava väljamakse

avalduse muutmine siiski võimalik, kuna

kontohalduril on kohustus kanda vastav

summa viivitamatult Pensionikeskusele.

Sama põhimõte kehtib ka kehtivas korras

pensioniealiste pensioni investeerimiskontol

tehtavate väljamaksete puhul ning vastav

hoiatus on lisatud Pensionikeskuse avalduse

vormidele (link, p 4.4).

• Pensionifondist osalise väljamakse puhul on

seevastu võimalik avaldust kuni esitamise

kuu lõpuni muuta, kuna fondiosakute

tagasivõtmine toimub hilisemas etapis.

Arvestades, et ka mitte-pensioniealise isiku

pensioni investeerimiskontolt osalise

väljamakse korral liigub raha pärast avalduse

esitamist panga poolt viivitamatult

Pensionikeskuse kontole, ei ole kliendil enam

võimalik väljamakstavat summat muuta.

Ettepanek: Täpsustada PIK-ilt osalise

väljamakse avalduse tagasivõtmatus.

23. Lisaks eeltoodule vajab eraldi täpsustamist

pensioni investeerimiskontolt tehtava osalise

väljamakse avalduse õiguslik iseloom,

arvestades, et PIK-i puhul kantakse raha

pärast avalduse esitamist krediidiasutuse

poolt viivitamatult Pensionikeskusele,

mistõttu ei ole avalduse muutmine ega

tagasivõtmine praktikas võimalik.

Sellisel juhul oleks isikul võimalik ühes

väljamaksevoorus esitada:

• osalise väljamakse avaldus pensioni

investeerimiskontolt (tagasivõtmatu), sh

mitme PIK-i olemasolul iga konto kohta

eraldi; ning

• osalise väljamakse avaldus pensionifondist,

mida oleks võimalik kuni avalduse esitamise

kuu lõpuni muuta.

Selgitatud Kui väljamakseid tehakse pensionieas, siis kantakse PIKi

puhul tõepoolest väljamakseks soovitud summa pärast

avalduse esitamist krediidiasutuse poolt viivitamata

Pensionikeskusele. Siinkohal ei ole KoPS aga näinud ka ette,

et avaldust, mille II sambaga liitunud isik PIK-lt raha

osaliseks väljavõtmiseks krediidiasutusele esitab, peaks

olema võimalik tagasi võtta.

Mis puudutab eelnõus olevat osalist raha väljavõtmist enne

pensioniiga, siis selle protsess on kavandatud samasugune,

nagu see on kogu raha väljavõtmisel. See tähendab, et ka siis,

kui väljamakse tegemiseks võetakse raha PIK-lt, toimuvad

väljamaksed kolmel korral aastas, jaanuaris, mais ja

septembris ning hiljemalt 20. kuupäevaks. Avaldus raha

väljavõtmiseks peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette

ning seda saab tagasi võtta kuni väljamaksele eelneva kuuni

(so novembri, juuli ja märtsi lõpuni). PIKi puhul ei toimu siin

raha kohest kandmist krediidiasutuselt Pensionikeskusele,

mistõttu ei peaks avalduse tagasivõtmise võimalus praktikas

probleemiks olema (raha väljavõtmise avalduse saab tagasi

võtta (samade tähtaegadega) ka praegu, kui välja tuleb võtta,

kõik, mis on kogutud).

18

24. 3. Ettepanekud KoPS-i muutmiseks, mida

eelnõu hetkel ei hõlma

a. Pensioni investeerimiskonto nn

mittelikviidse väärtpaberi mõiste

muutmine

Praktikas on ette tulnud mitmed probleeme

olukorras, kus isik soovib väljamakset

pensioni investeerimiskontolt, ent seda ei ole

võimalik teha, sest vähemalt üks väärtpaber ei

ole kontol realiseeritud (kuna seda ei ole

võimalik realiseerida), mis on väljamakset

välistav asjaolud KoPS § 52-6 lõike 5

tähenduses. Sellistes olukordades ei ole abi ka

KoPS § 52-6 lõikest 6, sest lõige 6 fikseerib

ammendava loetelu olukordadest, kus

väärtpaberi võõrandamine ei ole võimalik.

Seega on seaduses loodud juriidilise, mitte

aga faktilise võõrandamiskõlbmatuse

(mittelikviidsuse) definitsioon. See tekitab

pensionikogujates pahameelt, kuna pank peab

täitma seadust ning ei saa lasta muude

väärtpaberite realiseerimisest saadud raha

isikule välja maksta, kuigi nö viimase

väärtpaberi võõrandamiskõlbmatuses ei ole

mingit kahtlust.

Viimase nelja aasta jooksul on ilmnenud

muuhulgas järgnevad olukorrad, kus seadus

on takistanud isikul PIK-i süsteemist väljuda:

• Väärtpaberi kauplemine peatatakse isiku

poolt, kes ei vasta VPTS §-s 3 toodud

kauplemiskoha mõistele (nt NASDAQ); selle

probleemi tekitab vastuolu KoPS § 526 lg 6

ning § 31 lg 3 vahel, kuna esimene räägib

kauplemiskohast (mis on EL-sisene mõiste

ning ei kata näiteks NASDAQi ega NYSE-t),

samas kui teine räägib mistahes tavapäraselt

toimivast väärtpaberibörsist (mille alla

NASDAQ ja NYSE kindlasti mahuvad).

• Väärtpaber viiakse nö põhiturult

alternatiivturule (eriti just USA näitel), kuhu

kontohalduril puudub juurdepääs või kus

kauplemine toimub vaid teoreetiliselt (sest

seal puuduvad ostu- või müüginoteeringud

ning tehinguid sisuliselt ei tehta).

Teeme ettepaneku sõnastada KoPS § 52-6

lõiget 6 järgnevalt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud

tingimust ei kohaldata pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud

finantsvara suhtes, mille võõrandamine või

millest tuleneva väärtuse muul viisil

realiseerimine ei ole võimalik. Võõrandamist

või väärtuse realiseerimist takistavate

põhjuste äralangemise järel pensioni

investeerimiskontole laekuva raha suhtes

kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7

sätestatut.“

Ettepanek: Muuta KoPS § 52-6 lõiget 6

väljapakutud sõnastuses.

Arvestatud

osaliselt

(viidud IFS jt

seaduste

muutmise

seaduse

eelnõusse)

Pakutud uues sõnastuses KoPS § 526 lõike 6 esimene lause

jääks meie hinnangul liiga lai ja ei annaks piisavat

õigusselgust (pole võimalik aru saada, millisel juhul vastavad

sätted rakenduksid). Meie seisukoht selles küsimuses ei ole

muutunud. Õigusselguse huvides eelistame konkreetsete

aluste kehtestamist seaduses.

Nõustume teie põhjendustega aga osas, mis puudutavad

KoPS § 526 lõike 6 ja TuMS § 171 lõike 2 punkti 2 kooskõlla

viimist. Viimane ei piirdu tõesti üksnes VpTS § 3

kauplemiskoha mõistega.

Lisame muudatused, millega asendatakse KoPS § 526 lõike 6

esimeses lauses ja KoPS § 171 lõikes 21 viide VpTS §-s 3

määratletud kauplemiskohale viitega TuMS § 171 lõike 2

punktis 2 määratletud reguleeritud väärtpaberiturule või

mitmepoolsele kauplemissüsteemile, investeerimisfondide

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse, mis

on paralleelselt menetluses. Temaatika ei puuduta otseselt

eelnõus esitatud muudatusi, mistõttu eelistame selle

lahendamist teise eelnõuga.

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT

19

25. Toetame ettepanekuid muuta II sammas

tugevamaks, kuid teeme alljärgnevalt

täiendavad ettepanekud, mis olulisel määral

hõlbustaks ja edendaks pensioniks kogumist.

Probleemi kirjeldus

Eesti pensionisüsteemi üks keskseid

väljakutseid on ebapiisav kogumine

vanaduspõlveks. OECD metoodika kohaselt

moodustab keskmist palka teeniva Euroopa

Liidus elava töötaja pension 68,1% tema

varasemast sissetulekust. Eestis on vastav

näitaja 34,4%, mis paigutab Eesti Euroopa

Liidu riikide seas viimaste hulka koos

Leeduga. Samal ajal rahvastik vananeb ning

surve riiklikule pensionisüsteemile suureneb.

Ilma täiendava säästmiseta jääb paljude

inimeste tulevane pension ebapiisavaks.

Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on

elatustaseme säilitamiseks vältimatu

soodustada vabatahtlikku kogumist ka III

pensionisambasse. 2025. aasta OECD

uuringu kohaselt suurendab vabatahtlik

pension keskmise palga teenija

netoasendusmäära Eestis ligikaudu 25

protsendipunkti võrra. Selle võimaluse

kasutamine on aga ebaühtlane.

Rahandusministeeriumi andmetel oli 2024.

aasta lõpu seisuga III samba pensionikonto

207 800 inimesel, mis tähendab, et vähem kui

igal kolmandal töötajal on vastav

kogumisvõimalus kasutusel.

Tööandjal peab olema senisest olulisem roll

pensionisüsteemis Eesti Kindlustusseltside

Liit (edaspidi EKsL) leiab, et kehtiv

maksusüsteem ei toeta piisavalt tööandja rolli

pikaajalise pensionisäästu ja

säästmisharjumuse kujundamisel. Tööandjal

puudub selge ja atraktiivne võimalus

panustada töötajate pensionikogumisse viisil,

mis ei moonutaks palgasüsteemi ega looks

maksusoodustuste kuritarvitamise riski.

Kehtiva lahenduse

korral konkureerivad tööandja pensioni

lahendused otseselt palgaga. Pensionimakse

eesmärk on suurendada töötaja pikaajalist

kindlustunnet, samas kui palk on suunatud

kohese tarbimise katmiseks. Sellises

võrdluses eelistab töötaja sageli lühiajalist

kasu, mis ongi Eesti pensionisüsteemi üks

keskseid probleeme. Tööandja pension on

seevastu meede, mis aitaks suunata töötajaid

ja tööandjaid pikaajalist lahendust eelistama.

Tööandjatel on märkimisväärne ja suuresti

kasutamata potentsiaal panustada

pensionikogumisse.

Vabatahtlik tööandja pensionikindlustus

võimaldab ühelt poolt suunata inimesi

suurema finantsteadlikkuse

poole ning teiselt poolt pakkuda töötajatele

hüve, mis suurendab lojaalsust. 2024. aastal

tegid III sambasse sissemakseid 471 tööandjat

5 821 töötaja eest kogusummas 8,2 miljonit

Mitte

arvestatud

Nõustume, et pensionisüsteemi aitaks lisaraha tuua see, kui

tööandjad kasutaksid rohkem võimalust oma töötajate eest

pensioniks koguda.

Tööandja jaoks on töötajate pensionisse panustamine

võrdsustatud palga maksmisega, seega on võimalus III

sambasse sissemakseid teha täiesti olemas, kuid seda

kasutatakse praktikas vähe. Täiendava maksusoodustuse

tegemiseks tööandjatele riigil võimalused praegu kahjuks

puuduvad.

20

eurot (aastaga suurenes tööandjate arv 51 ning

töötajate arv 714 võrra). Kuigi mahud on veel

tagasihoidlikud, näitavad need selgelt

tööandjate valmisolekut panustada. Sobiv

regulatiivne keskkond soodustaks laiemat

ringi ettevõtjaid oma panust andma.

Lahendusettepanekud

Kiire leevendusmeetmena näeme vajadust

kehtestada maksuvabastus tööandja poolt III

pensionisambasse tehtavatele maksetele.

Väikeste muudatustega on võimalik

suurendada inimeste pikaajalist säästmist ja

leevendada tulevast survet riiklikule

pensionisüsteemile. Tööandjapoolsete  III

pensionisamba maksete maksuvabastuse

eesmärk peaks olema lihtne mehhanism, mis:

(i) suurendab pensioniks kogumist, (ii) jaotab

vastutust töötaja, tööandja ja riigi vahel; (iii)

aitab ennetada vaesusriski vanemas eas; (iv)

vähendab tulevikus survet riigieelarvele ja

sotsiaalkaitsesüsteemile ning (v) tugevdab

tööjõu pikaajalist kindlustunnet ja tööandjate

rolli sotsiaalse vastutuse kandjana.

EKsL-i hinnangul peaks maksusoodustus

vastama järgmistele põhimõtetele:

• Töötajate võrdne kohtlemine. Võimalus

liituda tööandja pensionilahendusega peab

olema tagatud kõigile töötajatele ühtsetel

tingimustel. Sarnane lähenemine on Eesti

õiguses juba kasutusel tööandja tervise

edendamise kulude maksuvabastuse puhul.

• Selge ja läbimõeldud piirmäär.

Maksusoodustus võib olla piirmääraga või

ilma. Piirmäära kehtestamine võib anda turule

selge signaali riigi toetusest tööandjate

panusele. Praegu kehtib Eestis III samba

puhul piirmäär 6000 eurot, mida arvestatakse

nii töötaja kui ka tööandja panuse peale

kokku. Keerukuse vähendamiseks võiks

nimetatud piirmäär kehtida vaid

penisonikogujale. Tööandja panusele

kehtestataks eraldi piirmäär (nt 6 000 eurot

aastas).

• Pikaajalist säästmist soodustav

maksustamine. Väljamaksete maksustamise

reeglistik peaks motiveerima vara hoidmist

kuni pensionieani. Ennetähtaegne

väljavõtmine võiks olla maksustatud viisil,

mis säilitab süsteemi eesmärgipärasuse ja/või

tulla kõne alla erandjuhtumitele.

• Vabatahtlikkus. Süsteem peab jääma

vabatahtlikuks nii tööandja kui ka töötaja

jaoks, võimaldamaks paindlikku rakendamist

ja turupõhist arengut. 

• Halduslihtsus. Tööandja

pensionikindlustusega liitumine peab olema

võimalikult lihtne ning halduskoormus

minimaalne. Võimalik on kaaluda nn

automaatse liitumise lahendust, kus töötajal

on õigus süsteemist loobuda. Tööandjale

peaks jääma õigus valida fond või

kindlustusandja, et vältida liigset keerukust.

21

Samuti tuleb lahendada olukorrad, kus töötaja

keeldub pensionikonto avamisest või selle

avamine ei ole objektiivselt võimalik,

tagades, et see ei too tööandjale kaasa

täiendavaid kohustusi.

Kokkuvõte Ettepanekus on toodud kiired meetmed, mis

hõlbustaks ja edendaks pensioniks kogumist

läbi tööandjatele kaasamise, läbi stiimulite

seadmise ja maksualaste takistuste kaotamise.

EKsL on valmis panustama ka

pensionisüsteemi põhjalikumasse reformi,

kui selleks on olemas riigipoolne valmisolek

ja poliitiline tahe. EKsL-i kogemus näitab, et

uute tööandja kohustuste aga ka

kindlustusliikide juurdumine võtab turul

aega aastaid. Mõju ei pruugi avalduda kiiresti,

kuid avaldub järjepidevalt. Igasuguse

pensionilahenduse mõjud paistavad välja

alles aastakümnetega. Palume meie

ettepanekuid eelnõu menetlemisel arvestada.

Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja

oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.

Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu puudutab kohustuslikku kogumispensionit ja selle eesmärk on muuta II sammas

tugevamaks. Selleks tehakse kogumispensionide seadusesse kolm muudatust, mis hõlbustavad

pensioniks kogumist:

1. lubatakse sambaga kiiremini taasliituda – kümne aasta piirang muudetakse viieks

aastaks, mis võimaldab sambast lahkunud inimestel soovi korral kogumisega kiiremini

uuesti alustada, ja maksete peatamise korral kõnealust piirangut edaspidi enam ei

rakendata;

2. taasliitudes uuesti II sambaga taastub ka põhimõte, et raha kogutakse pensionile

jäämiseni;

3. võimaldatakse osalist väljamakset pensioni kogumise faasis, et sambaga liitunu ei oleks

sunnitud võtma välja kogu oma kogutud raha, vaid saaks valida ka selle osa

väljamaksmise, mida ta tegelikult vajab.

Ühtlasi täiendatakse II sambaga liitunud isikute suhtes õigusselguse huvides maksukorralduse

seadust ja nähakse ette vähemalt viieaastane periood kohustusliku kogumispensioniga liitunud

isiku kahjuks tehtava sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa nelja protsendi määra

muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele.

Eelnõu ei too inimestele ja tööandjatele kaasa täiendavat halduskoormust või see on väike. II

sambast lahkumiseks ja taas liitumiseks peab ka praegu esitama sarnase avalduse. Tööandjad

peavad kontrollima ka praegu inimeste liitumist ja nende maksemäära II sambas.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. novembril 2026. Raha osalist väljavõtmist

puudutavate muudatuste jõustumine on kavandatud 2028. aasta 1. jaanuarile, et oleks võimalik

teostada selle uue võimaluse kasutamiseks vajalikud IT arendused pensioniregistris. Suuremaid

arendusi eeldab ka raha väljavõtmise ja lihtsalt maksete peatamise järgse taasliitumise

eristamine, mistõttu on ka selle muudatuse jõustumine, mis lubab pärast maksete peatamist ilma

piiranguteta kogumisega uuesti alustada, planeeritud 2028. aasta 1. jaanuarile.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika

osakonna nõunikud Kertu Fedotov ([email protected]; 58 851 393) ja Tõnu Lillelaid

([email protected]; 58 851 488).

Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]). Eelnõu

keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303

2849, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seaduse (KoPS) redaktsiooni RT I, 03.12.2024, 16

2

ja maksukorralduse seaduse (MKS) redaktsiooni RT I, 02.10.2025, 4.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4261.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusaktidega.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus

Teise samba reegleid on aja jooksul korduvalt muudetud ja praeguseks on sambal juba palju

tugevusi:

1. Eksisteerib lai valik erineva investeerimisstrateegiaga pensionifonde, seejuures on

paljudes fondides kõrge aktsiariski osakaal, mis võimaldab pikas ajahorisondis

pakkuda kõrgemat tootlust.

2. Suuresti tulenevalt aktsiariski osakaalu kasvust on pensionifondide tootlused

oluliselt paranenud – 2024. aasta tootlusega oli Eesti OECD riikide võrdluses

esimesel kohal.

3. Pensionifondide tasud on tulnud alla – 2025. aastal oli keskmine valitsemistasu

0,5%.

4. Kui algselt olid loosifondideks konservatiivsed pensionifondid, siis alates 2019.

aasta maist loositakse kõrge aktsiariskiga madalaimate tasudega fonde, mis arvestab

noore II sambaga liituja investeerimishorisonti. Nii alustavad noored, kellel jääb

kogumispensioni makse tasumise vanuse saabumisel ja sambaga liitumisel

pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik tegemata, kogumist sobivas

pensionifondis.

5. Iga pensionikoguja saab soovi korral oma panust tõsta – valida vaikimisi kehtiva

2% maksemäära asemele 4% või 6% ja võimendada sellega oma pensionikapitali

kasvu.

6. II sammas on maksuefektiivne investeerimisvõimalus – sissemakseid tehakse enne

tulumaksu kinnipidamist ehk II sambasse läheb rohkem raha kui oleks summa, mille

inimene muidu kätte oleks saanud (tulumaksu vahe). Vähemalt keskmiselt elada

jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension ja eluaegne pension on

tulumaksuvabad, muud pensioni saamise viisid on maksustatud tavapärasest

soodsama maksumääraga (10%).

7. Pensionile jäämine on paindlik – seda saab teha kuni 5 aastat enne riiklikku

vanaduspensioniikka jõudmist (so praegu alates vanusest 60), kuid pensionile

jäämist võib ka edasi lükata.

8. Selle, kuidas pensionile jäädes raha välja võtta, saab igaüks ise valida. Valida võib

eluaegse või tähtajalise pensioni või kogu summa või osa sellest korraga. Erinevaid

1 VVTP p 426 aluseks on koalitsioonilepingu punktid 51, 315 ja 413, mis lubavad taastada kolmesambalise

pensionisüsteemi algsest paindlikumana, parandamaks pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku

pensionäride toimetulekut. Täpsemalt säilitada ja tugevdada kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus

pensionile jääjad saaksid inimväärset pensioni ja lubada II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel.

3

pensioni saamise viise saab ka omavahel kombineerida, näiteks võtta osa rahast

välja korraga ja ülejäänu fondipensionina. Seda valikut saab ka pensioni saamise

ajal muuta, näiteks alustada fondipensioni ehk tähtajalise pensioniga ja võtta hiljem

vajalik summa korraga välja.

9. Kui pensionikogujal tuvastatakse puuduv töövõime, saab ta sõltumata vanusest

jääda II sambast pensionile ja kõik väljamaksed talle on tulumaksuvabad. Kui

töövõime peaks taastuma, on võimalik uuesti kogumist alustada.

II sammas on jätkuvalt populaarseim pensioniks kogumise võimalus Eestis, ületades kasutajate

arvult ja vara mahult ka kõiki teisi investeerimisvõimalusi – seda kasutab ligi 600 tuhat inimest,

kellel kokku on fondides umbes 7 miljardit eurot. Nende kõrval on paraku aga terve hulk

inimesi, kellel investeeringuid enam ei ole. 2026. aasta jaanuari seisuga on II sambast raha välja

võtnud 267 tuhat inimest kogusummas 2,33 miljardit eurot. Avalduse sambast lahkumiseks on

teinud umbes 32% II sambaga liitunutest, kel polnud veel käes õigust pensionile jääda.

Selleks, et aidata sambast lahkunud inimesed kiiremini investeerimise juurde tagasi,

muudetakse nõue, et sambast väljumisel ei või sellega uuesti liituda 10 aasta jooksul eelnõuga

viieks aastaks. Suurem arv inimesi lahkus II sambast septembris 2021 ja neil täituks 5 aastat

sambast eemal olemist juba septembris 2026. Kuivõrd eelnõu on kavandatud jõustuma 1.

novembril 2026, saavad nemad ka kohe novembris teha soovi korral avalduse maksete

tegemiseks. Novembrist saavad avaldusi esitama hakata ka need, kes lahkusid II sambast

jaanuaris või mais 2022. Novembris 2026 tehtud avalduse puhul algavad uued sissemaksed

maist 2027 (avalduse esitamise korda ega täitmise tähtaegu eelnõu ei muuda). Neil, kes

lahkusid sambast septembris 2021, jääb sambast väljas olemise aeg seega minimaalselt 5 aasta

ja 8 kuu pikkune ning neil, kes lahkusid jaanuaris 2022, jääb see minimaalselt 5 aasta ja 4 kuu

pikkune. Alates 2022. aasta mai lahkumise lainest jääb sambast väljas olemise aeg 5 aasta

pikkune. Kes taasliitumise avanemisel või hiljem viie aasta möödumisel lahkumisest kohe

taasliitumise võimalust ei kasuta, saab seda teha ka igal ajal hiljem. Nagu ka praegu, saab

avaldusi esitada kogu aeg, kuid vastavalt avalduse esitamise ajale hakatakse sissemakseid

uuesti tegema, kas jaanuarist, maist või septembrist. Seega, kui avaldus jääb kohe novembris

esitamata ja esitatakse näiteks märtsis 2027, hakatakse sissemakseid tegema lihtsalt septembrist

2027.

KoPS võimaldab peatada ka ainult maksete tegemise. Sellisel juhul jääb kogutud raha II

sambasse ja seda saab II sambaga liitunud isik kasutada hiljem. Kehtiva seaduse kohaselt

kaasneb ka maksete peatamisega piirang, et järgmised 10 aastat II sambas enam sissemakseid

teha ei saa. Seoses piirangu muutmisega 10 aastalt 5 aastale vaadati üle selle piirangu

otstarbekus ka maksete tegemise lõpetamise kontekstis ning antakse eelnõuga siia veel rohkem

paindlikkust juurde. Kui lõpetatakse lihtsalt maksete tegemine, aga raha II sambast välja ei

võeta, lubab eelnõu edaspidi maksetega uuesti alustada kohe, kui inimesel selline soov ja

võimalus uuesti tekib. Kuivõrd antud juhul jäävad pensioniinvesteeringud alles, sealhulgas ka

sotsiaalmaksu raha, ei ole põhjust ka rangemaid tingimusi rakendada. Maksetega uuesti

alustamisel tuleb jätkuvalt siiski arvestada avalduste esitamise ja makse tasumise kohustuse

tekkimise tähtaegu. Makseid saab tegema hakata jaanuarist, maist või septembrist ning vastav

avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette. Seda eelnõu ei muuda.

Pensioniks valmistumise ja pikaajaliste investeeringute vaates ei ole raha varasem väljavõtmine

õige – sellega võetakse endalt võimalus saada kasu liitintressist, mis just väga pikaajaliselt

investeerides mõju avaldab, ja jäetakse end ilma osast tulevasest pensionisissetulekust, kui

väljavõetud raha muudel eesmärkidel ära kasutatakse. Selleks, et säilitada paindlikkus, mis

sambal juba on, jätab eelnõu paika põhimõtte, et igaühel on kogumisperioodil vajadusel

4

võimalik koos kogumise peatamisega sambast raha välja võtta. Nii pensionisambaga liituvad

noored kui olemasolevad investorid, kes on seni järjepidevalt oma tulevikku panustanud,

võivad jätkuvalt arvestada, et kui selline möödapääsmatu vajadus peaks tekkima, saavad nad

ühe korra kasutada võimalust võtta II sambast välja oma pensioniinvesteeringud.

Et hoida praegusest konkreetsemalt fookust pikaajalistel investeeringutel ja pensioniks

kogumisel, jäetakse eelnõuga välja võimalus sambast veel teist korda lahkuda. Kehtiv seadus

näeb ette, et sambast lahkumise järel tuleb 10 aastat olla sambast väljas, misjärel võib liituda

uuesti. Kui nüüd on uuest liitumisest möödas omakorda vähemalt 10 aastat, lubab kehtiv seadus

veel teist korda sambast lahkuda (kui selleks hetkeks pole juba jõudnud kätte õigust pensionile

jääda). Seega ei ole teist lahkumisvõimalust ühelgi pensionikogujal seni veel tekkinud – sinna

on veel kehtiva seaduse kohaselt aega rohkem kui 15 aastat. Pärast eelnõu seadusena jõustumist

saavad need, kes sambaga nüüd uuesti liituvad (mis ka saab toimuma esmakordselt) teha oma

teadliku valiku alustada uuesti investeeringuid oma pensionisse. Raha varasemal väljavõtmisel

kehtib loogika, et seda kahjulikum see inimese tulevasele pensionile on, mida pikemat aega on

sissemakseid tehtud. Kahjulikkus ei tulene ainult II samba kadumisest, aga seda väiksem on ka

I samba pension (sissemaksed II sambasse vähendavad mõnevõrra esimese samba

pensioniõigusi). Korduv raha väljavõtmise võimaldamine kogumisperioodil ei ole seega

kuidagi mõistlik.

Säilitades õiguse võtta enne pensionile jäämise õiguse tekkimist ühel korral sambast sinna

kogutud raha välja, kaotatakse eelnõuga piirang, et välja tuleb võtta kõik, mis II sambasse on

kogutud. Kehtiv reeglistik ei arvesta sellega, kui palju raha tegelikult vajatakse. Kui igal

pensionikogujal on õigus kogumisperioodil korra sambast lahkuda, siis saab tal olema õigus ka

valida, milline summa ja millisest pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt välja

võtta. Muudatus võimaldab pensionikogujal kasutusele võtta just niipalju, kui on talle

hädapärast vajalik, säilitades ülejäänud seni kogutud pensionikapitali II sambas. Sõltumata

sellest, kas välja võetakse kogu raha või vaid osa, peatub maksete tegemine järgmiseks viieks

aastaks.

Sõltumata sellest, kas varasemat raha väljavõtmise võimalust (osaliselt või kogu summas) on

kasutatud või mitte, jääb kõigile õigus võtta kogumisperioodil raha maksuvabalt välja puuduva

töövõime korral, mh näiteks, kui puuduv töövõime on määratud tähtajaliselt vähiravi ajaks

(seda eelnõuga ei muudeta). Pärast töövõime taastumist saab kogumisega uuesti alustada ja

nagu kehtiva seaduse kohaselt, ei tule ka eelnõu järgi siin viie aasta perioodi täitumist oodata.

Samuti säilib kõigile väljamaksete vaba valik pensionieas koos soodsama maksumääraga või

lausa maksuvabastusega (raha võib võtta kasutusele korraga, vabalt määratud osade kaupa,

eluaegse või tähtajalise pensionina või ka osa nii ja osa naa).

II sammas muutub seeläbi kokkuvõttes tugevamaks, kuid säilitab oluliselt suurema

paindlikkuse võrreldes algse II sambaga.

2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Eelnõu on kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele väljatöötamiskavatsust koostatud (hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt 5). Kiireloomulisus on tingitud nii

poliitilistest kui sisulistest põhjustest. Soov on eelnõu vastu võtta praeguse Riigikogu

koosseisuga, mistõttu väljatöötamiskavatsust koostada ei jõua. Kuna eesmärk on kiirendada

taasliitumise võimalust kümnelt aastalt viiele, on ka oluline, et muudatused võimalikult kiiresti

seadusena jõustuda saaksid – suurem arv inimesi lahkus II sambast septembris 2021 ja neil

täituks 5 aastat sambast eemal olemist juba septembris 2026.

5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 – KoPS muutmine

KoPS § 271 lõiked 1 ja 4. Paragrahv reguleerib makse tasumisest vabastamist. Selguse huvides

lisatakse lõikesse 1 täpsustus, et kohustatud isikul, kes ei ole kasutanud raha väljavõtmise

võimalust, on õigus makset mitte tasuda, kui ta esitab sellekohase avalduse. Eelnõu säilitab

sambast lahkumise kontekstis nii makse tasumise lõpetamise kui raha väljavõtmise võimalused,

kuid kaotab teistkordse võimaluse sambast lahkuda. Kui sambast on enne pensionile jäämise

õiguse tekkimist ühe korra võetud raha välja (see lõpetab automaatselt ka maksete tegemise),

siis saab isik sambasse hiljem naasta, kuid uuesti raha välja võtta ega ka lihtsalt maksete

tegemist lõpetada ta enam ei saa. II sambasse maksab liitunu oma palgast 2, 4 või 6% ja riik

lisab sellele 4%, mis võetakse II sambaga liitunud inimese sotsiaalmaksu pensionikindlustuse

osast. Sotsiaalmaksust 4% kandmine II sambasse tähendab, et selle inimese I samba osakud on

väiksemad (vt ka seletuskirja mõjude osa), mistõttu juhul, kui ta võtab II sambast raha välja,

pole tal enam seda raha pensionieas kasutamiseks ja tema I samba pension on samuti väiksem.

Teise lahkumise võimaluse kaotamine tähendab inimesele pensionieas suuremat pensioni ja

hoiab ühtlasi ka sotsiaalmaksu raha kasutamist eesmärgipärasemana. Sotsiaalmaksu kogutakse

pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks.

Pensionikindlustuse on riik omakorda korraldanud selliselt, et ühe osa sellest katab I sammas

ja teise osa II sammas. Kummalgi sambal on omad jäikused ja omad paindlikkused ning need

on mõeldud teineteist täiendama. Seejuures näiteks makstakse I samba pensionit elu lõpuni, II

samba puhul saab aga pensionär ise otsustada, kas ta vajab ka sellest pensionisambast stabiilset

sissetulekut tervel oma pensionil oleku ajal või sobib talle paremini kui II samba pension

hakkab talle lisatuge pakkuma alles elukaare lõpus või vastupidi pensionile jäämise alguses, et

aidata tasandada järsku üleminekut suuremalt töiselt sissetulekult väiksemale pensionile.

Otsustades sambasse naasta tuleb arvestada, et edaspidi kogutakse raha siiski vaid pensioniks

ja kogutud raha saab välja võtma hakata pensionieas või kui määratakse puuduv töövõime, siis

selle määramise järgselt. Seega saab maksete tasumisest vabastamiseks avaldust esitada, kui

sambast pole raha veel välja võetud. Lõpetades lihtsalt maksete tegemise jääb seni kogutud

pensionikapital teise sambasse ja selle saab hiljem pensionile jäädes kasutusele võtta. Nagu

kehtiva seaduse puhul, säilib eelnõu kohaselt maksete tegemise lõpetamise järel võimalus raha

välja võtta ka enne pensionile jäämise õiguse tekkimist. Õigus kogumisperioodil ühe korra raha

välja võtta on kõigil II sambaga liitunud inimestel. Maksete lõpetamise õiguse kasutamine ei

võta õigust raha välja võtta. Praktikas on seega võimalikud järgmised stsenaariumid:

i) kasutatakse õigust võtta sambast välja osa raha või kõik ja 5 aasta möödumisel on

võimalik uuesti II sambasse makseid tegema hakata;

ii) kasutatakse õigust lõpetada üksnes maksete tegemine, misjärel on võimalik uuesti

II sambasse makseid tegema hakata, endiselt saab kasutada raha väljavõtmise

võimalust ja viimane võib aset leida pärast maksete lõpetamist, kuid enne

kogumisega uuesti alustamist või ka alles pärast kogumisega uuesti alustamist,

sellisel juhul maksete tegemine lõpeb jälle automaatselt ja makseid saab uuesti

tegema hakata omakorda 5 aasta möödumisel.

Sama küsimust reguleerib ka lõige 4, mis uues sõnastuses välistab makse tasumisest

vabastamise regulatsiooni kohaldamise pärast seda, kui isik on sambast lahkumise järel

sambasse uuesti naasnud. Seejuures ei oma tähtsust, kas sambast lahkumisel võeti raha välja

või lõpetati vaid maksete tegemine. Kui alustatakse kogumisega uuesti, siis maksete tasumisest

end teist korda vabastada ei saa (ka raha väljavõtmisel lõpeb maksete tegemine – see toimub

automaatselt ja eraldi KoPS §-s 273 sätestatud avaldust selleks ei esitata).

6

KoPS § 272 lõiked 1 ja 2. Paragrahv reguleerib maksete tegemise jätkamist. See on teemaks,

kui isik soovib pärast sambast lahkumist kogumisega uuesti alustada, kuid ka olukorras, kus

isikul, kellele oli määratud puuduv töövõime, töövõime taastub. Kui isik on sambast lahkunud,

st võtnud raha välja või lõpetanud üksnes sissemaksete tegemise (puuduva töövõime puhul on

isikul õigus minna II sambast pensionile ja seda ei peeta sambast lahkumiseks), saab ta kehtiva

seaduse kohaselt sambasse naasta, kui tema maksete lõppemisest on möödunud vähemalt 10

aastat. Selleks, et tuua inimesi kiiremini pensionikogumise juurde tagasi, lühendatakse

eelnõuga 10-aastast tähtaega 5 aastale. Vastav muudatus tehakse lõikes 1.

Eelnõu muudab lõiget 1 veel ka teist korda ja eraldab siis sambasse naasmise pärast maksete

tegemise lõpetamist sambasse naasmisest pärast raha väljavõtmist. Raha väljavõtmise korral

jääb paika tingimus, et makseid saab uuesti tegema hakata, kui makse tasumise lõppemisest on

möödunud vähemalt 5 aastat (raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka maksete tegemise).

Piirangut ei kohaldata aga juhul, kui lihtsalt lõpetati maksete tegemine, kuid raha välja ei

võetud. Sel juhul on isikul kohe õigus teha avaldus maksete tegemiseks, kui tal selline võimalus

ja soov tekib. Avalduse esitamisel ja maksetega uuesti alustamisel kehtivad KoPS-s sätestatud

tähtajad, mis tähendab, et maksetega saab alustada jaanuarist, maist või septembrist ja vastav

avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette, so hiljemalt juuli lõpuks, novembri lõpuks

või märtsi lõpuks. Inimeste jaoks, kes on vaid lõpetanud sissemaksete tegemise, kuid ei ole raha

välja võtnud, muudab eelnõu maksetega uuesti alustamise seega veelgi paindlikumaks. Kuivõrd

antud juhul on pensioniinvesteeringud alles ja sotsiaalmaksu raha ei ole välja võetud, ei ole ka

põhjust rangemaid tingimusi siin rakendada. Isiku pensionisissetulekut ohustab enim just raha

ennetähtaegne väljavõtmine, mistõttu on siin ka olulisem, et selline otsus väga põhjalikult läbi

oleks kaalutud. Kui lõpetatakse üksnes maksete tegemine, jääb ka II sambasse kantud

sotsiaalmaksu osa oma eesmärgipärast kasutust ootama. Muudatusega kaasneb aga suurem

arendusvajadus, mistõttu on selle jõustumine planeeritud hilisemaks – 2028. aasta 1. jaanuariks.

Lõige 2, mis välistab pärast sambast teistkordset lahkumist sambasse naasmise, tunnistatakse

kehtetuks. Eelnõuga kaob teistkordne lahkumise võimalus, mistõttu ei ole sellise sätte järele

enam vajadust.

KoPS § 431 lõiked 1, 3 ja 6. Paragrahv reguleerib raha väljavõtmist sambast lahkumisel.

Kuivõrd eelnõuga kaotatakse teistkordne sambast lahkumise võimalus, siis sõnastatakse lõige

1 uuesti ja sätestatakse konkreetselt, et kui isikul ei ole veel õigust pensionile jääda on tal üks

kord siiski õigus oma kogutud raha välja võtta, kui selline vajadus peaks tekkima. Lõikele 1

antakse eelnõuga veel ka teist korda uus sõnastus ja lisatakse sinna viide ka osalisele raha

väljavõtmisele. Nimelt toob eelnõu juurde võimaluse valida, kas võtta välja kõik, mis on

sambasse kogutud või ainult osa sellest, mille järele praktikas tegelikult vajadus võib olla.

Kehtiv seadus on raha väljavõtmise küsimuses jäik ja nõuab, et välja võetaks kõik. Kui

eesmärgiks on pensioniks kogumisest üldse loobuda, siis on mõistetav kogu pensionikonto

tühjaks tegemine, samas võivad elulised olukorrad olla erinevad ja kehtiv regulatsioon liiga

jäik. Eelnõu parandab selle koha. Raha osalist väljavõtmist võimaldav muudatus jõustub eelnõu

teistest sätetest hiljem – 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lõikes 3 on pensioni investeerimiskontolt raha väljavõtmist täpsustav säte, millesse samuti

lisatakse osalisest raha väljavõtmise võimalusest tingitud viide sellele, et raha väljavõtmiseks

pensioni investeerimiskontolt, peab ka olema see osa finantsvarast võõrandatud ja vastav

summa pensioni investeerimiskontole laekunud, mis on vajalik osalise väljamakse tegemiseks.

Lõige 6, mis näeb ette õiguse veel teist korda raha välja võtta ja selle tingimused, tunnistatakse

kehtetuks. Kehtiv seadus lubab sambast lahkunud isikul sambaga uuesti liituda 10 aasta

möödumisel, pärast kogumisega uuesti alustamist eeldab kehtiv seadus omakorda veel

7

vähemalt 10-aastast kogumist, pärast mida on isikul veel võimalik teist korda lahkuda (kui tal

pole vahepeal tekkinud õigust pensionile minna). 2026. aasta septembris täitub esimestel

sambast lahkunud isikutel alles 5 aastat sambast lahkumisest, seega ei ole kellelgi veel praktikas

tekkinud õigust sambast teist korda lahkuda ega pole keegi saanud sambasse ka naasta

teadmisega, et tal on veel üks kord võimalik sambast lahkuda. Teise sambasse ei kogune mitte

ainult isiku enda palgalt kinnipeetavad maksed, aga sinna kantakse ka sotsiaalmaksu raha, mille

eesmärgiks on pensioni maksmine tulevikus. Raha ennetähtaegne väljaviimine vähendab

pensionit. Pensionivaesuse vähendamiseks piiratakse sambast lahkumist ja jäetakse võimalus

ühe korra seda teha.

KoPS § 524 lõige 41. Paragrahvis on reguleeritud erinevad avaldused, mida kasutatakse raha

väljavõtmiseks II sambast. Tulenevalt sellest, et raha ennetähtaegse väljavõtmise juurde

lisandub võimalus valida, kas võtta välja kõik või vaid osa kogutud rahast täiendatakse

eelnõuga lõikes 41 sätestatud raha väljavõtmise avaldusel esitatavate andmete sätet. Sarnaselt

pensionieas tehtavale ühekordsele väljamaksele, kus samuti on võimalik valida kogu raha või

osa väljamaksmine, sätestatakse, et osalise väljamakse puhul tuleb avaldusele märkida ka

summa, mida isik soovib välja võtta ning vastava pensionifondi nimetus. Kui isik kasutab

pensioni investeerimiskontot või mõlemaid ja raha soovitakse välja võtta pensioni

investeerimiskontolt, tuleb avaldusele märkida ka selle konto number koos krediidiasutuse

nimetusega ja summaga, mida sellelt kontolt soovitakse välja võtta. Korraga saab avaldusele

märkida seega mitu pensionifondi ja pensioni investeerimiskontot, kust raha välja võtta

soovitakse. Sellisel juhul tuleb ka eraldi näidata summad iga pensionifondi ja pensioni

investeerimiskonto kohta. Erinevalt osalisest ühekordsest väljamaksest pensionieas ei tule

pensioni investeerimiskonto puhul neid andmeid registripidajale edastada konto avanud

krediidiasutusel, aga need esitab oma avaldusel II sambaga liitunud isik ise, nagu ta teeks seda

juhul, kui sooviks osalist väljamakset pensionifondist. Nagu raha väljavõtmisel pensioni

investeerimiskontolt ka praegu, tuleb II sambaga liitunud isikul esmalt ühendust võtta talle

pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega ja korraldada selle konto kaudu tehtud

investeeringute realiseerimine. Pensioni investeerimiskontolt saab väljamakse teha, kui kontol

on vastav summa rahas olemas. Erisuseks võrreldes kogu raha väljavõtmisega jääb see, et

viimasel juhul on avalduse esitamise eeltingimuseks, et kõik pensioni investeerimiskonto kaudu

tehtud investeeringud on realiseeritud (erandiks on KoPS § 526 lõikes 6 sätestatud olukorrad,

kus investeeringute realiseerimine ei ole võimalik). Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

KoPS § 525 lõiked 3, 5, 71 ja 72. Paragrahv reguleerib raha väljamaksmist pensionifondist.

Lõike 3 esimene lause sätestab, et väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule

kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse.

Seoses osalise väljamakse lisandumisega täpsustatakse, et tagasi võetakse kõik osakud või neist

osa. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Lõikes 5 on reguleeritud, kuidas käitutakse rahaga, mis laekub sambast lahkunud isiku

pensionikontole pärast seda, kui ta on väljamakse juba saanud või mida teha osakutega, mille

tagasivõtmine oli väljamakse tegemise ajal keelatud, kuid enam ei ole. Sellisel juhul näeb

kehtiv seadus ette uue väljamakse tegemise. Juhul, kui välja sooviti võtta kogu raha, mis

sambasse oli kogutud, on selline korraldus õigustatud. Eelnõuga täpsustatakse aga, et sellist uut

väljamakset ei tehta, kui välja võeti vaid osa rahast. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Paragrahvi lisatakse lõiked 71 ja 72, millega täpsustatakse, kuidas toimub osaline väljamakse

pensionifondist arvestades, et II sambaga liitunud isik märgib avaldusele summa, mida ta

soovib välja võtta, väljamakse tegemiseks tuleb aga tagasi võtta kindel arv pensionifondi

osakuid. Lõige 71 käsitleb ümardamist osakute arvu leidmisel vastavalt avaldusel märgitud

summale. Pensioniregistri pidaja jagab summa, mille II sambaga liitunud isik on avaldusele

8

märkinud, vastava pensionifondi osaku väärtusega ja saab nii osakute arvu, mis tuleb

pensionifondis tagasi võtta, et väljamakse teha. Kui nüüd on vajalik ümardamine, siis vastavalt

lõikele 71 tuleb siin kasutada täisarvuni ülespoole ümardamist. See tähendab, et summa, mis

välja makstakse võib olla pisut suurem sellest, mille osakuomanik avaldusele märkis. See

kehtib nii pensionieas tehtava osalise ühekordse väljamakse puhul kui eelnõuga lisatava

ennetähtaegse osalise raha väljavõtmise puhul. Kuivõrd väljamakselt peetakse kinni ka

tulumaks (pensionieas 10%, kui osakuomanikul pole just kasutada ka II samba osalise

väljamakse puhul oma maksuvaba tulu; ennetähtaegsel raha väljavõtmisel 22%), siis

osakuomanikule laekub tulumaksu võrra väiksem summa.

Juhuks, kui peaks juhtuma, et osakute tagasivõtmise ajaks ei olegi osakuomanikul avaldusel

märgitud pensionifondis nii palju osakuid, et talle soovitud summas väljamakse teha, lisatakse

selguse huvides lõikega 72 täpsustus ka selleks puhuks. Väljamakse tehakse siis summas, mida

osakuomanikule selles pensionifondis kuuluvad osakud võimaldavad. Ka see kehtib nii

pensionieas tehtava osalise ühekordse väljamakse puhul kui eelnõuga lisatava ennetähtaegse

osalise raha väljavõtmise puhul. Selline olukord võib aset leida, kui osakute väärtus peaks

olema oluliselt kukkunud ja välja sooviti võtta suurem summa või ka juhul, kui osakuomanik

on vahepeal pensionifondi osakuid vahetanud ja selle tõttu on osakuid konkreetses fondis

vähemaks jäänud või ei olegi neid enam. Iseenesest mõistetavalt viimasel juhul sellisest

pensionifondist väljamakset teha ei saagi.

Mõlemad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2028.

KoPS § 526 lõiked 5, 61, 62 ja 7. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemist

puudutavas paragrahvis täpsustatakse lõikes 5, et kogu II sambasse kogutud raha

väljavõtmiseks peab pensioni investeerimiskonto kasutamisel olema kogu konto kaudu

soetatud finantsvara võõrandanud ja vastav raha olema pensioni investeerimiskontole

laekunud. Selline põhimõte kehtib ka praegu. Nõuet, et kõik investeeringud peavad olema

realiseeritud, ei ole põhjust rakendada osalise raha väljavõtmise puhul, millest tingituna

täpsustus lõikes 5 tehaksegi. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Lisatava lõikega 61 sätestatakse, et kui II sambaga liitunud isik soovib osalist väljamakset

pensioni investeerimiskontolt, tuleb tal sellest kõige pealt teavitada selle pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutust. Pensioni investeerimiskontolt saab väljamakset

teha, kui vastav summa on pensioni investeerimiskontol rahas olemas. Seega tuleb vajadusel

realiseerida enne ka investeeringuid. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Lõikega 62 tehakse eelnõuga lisatava KoPS § 525 lõikele 72 analoogne täpsustus ka pensioni

investeerimiskonto kohta. Pensioni investeerimiskontolt ennetähtaegse osalise väljamakse

tegemisel kehtib samuti põhimõte, et kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud summas

(so avaldusel märgitud summa) väljamakse tegemiseks piisavalt raha, makstakse välja summa,

mida sellelt kontolt välja maksta saab. Põhjuseks võib olla, et II sambaga liitunu on jätnud osa

finantsvara võõrandamata või vastupidi – on pärast osaliseks väljamakseks avalduse esitamist

suunanud osa rahast investeeringutesse – või on soovinud välja võtta suurema summa ja

finantsvara võõrandamisel selgub, et soovitud summat kokku ei tule (vara väärtus on

vähenenud). Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028.

Analoogselt KoPS § 525 lõike 5 täiendamisele lisatakse ka KoPS § 526 lõikesse 7 teine lause,

mis välistab kõnealuse lõike kohaldamise olukorras, kus II sambast võeti välja osa rahast.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Vt täpsemalt KoPS § 525 lõike 5 muudatuse selgitust.

9

3.2. Eelnõu § 2 – MKS muutmine

MKS § 41 lisatakse uus lõige (senine tekst loetakse lõikeks 1). Kui üldiselt kehtib MKS § 41

kohaselt, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab

jääma vähemalt kuus kuud, kui just ei ole tegemist maksukohustuslast soodustava mõjuga

maksuseaduse või selle muudatusega, siis eelnõuga kehtestatakse kohustusliku

kogumispensioniga liitunud isikute kaitseks pikem etteteatamise aeg. Kui tahetakse vähendada

sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa määra, peab sellise muudatuse vastuvõtmise

ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Kohustusliku kogumispensioni kehtestamisega

on riik pannud isikutele täiendava kohustuse tasuda kogumispensioni makset (määras 2, 4 või

6 protsenti) ja lubanud seejuures kanda sotsiaalmaksust 4 protsenti isiku kohustuslikku

kogumispensionisse. Isikutel, kes on otsustanud II sambaga liituda või teevad pärast eelnõu

jõustumist otsuse II sambaga taasliituda, on õiguspärane ootus, et II sambasse laekub ka lubatud

sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa, määras 4 protsenti. PS § 28 järgi sätestab

seadus küll selle, kuidas on tagatud riigi pakutav abi vanaduse korral (abi liigid, ulatuse ning

saamise tingimused ja korra sätestab seadus), sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa

määra muutmine on aga sedavõrd kaaluka mõjuga isikutele, et siinkohal on põhjendatud

piisavalt pika etteteatamise aja rakendamine. See arvestab muu hulgas ka asjaoluga, et tegemist

on äärmiselt pikaajaliste investeeringutega, millest väljumine on pensionikoguja jaoks

seadusega suhteliselt piiratud. Määra vähendamine hõlmab ka maksete kinni panemist, mida

valitsus on senise II samba ajaloo jooksul kahel korral ajutiselt teinud.

II samba puhul on vaieldamatult esimesel kohal pensionikogujate huvid, millest lähtuvalt on ka

pensionifondide eesmärgiks investoritele riskile vastava parima tootluse pakkumine. Jätmata

kõrvale pensionikogujate huve, vaadatakse kogumispensioni puhul ka selle panust kohalikku

majandusse. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute osakaal kasvas tugevalt 2022.

aastani, mil Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse ning Eestisse suunatud investeeringuid

tegevatesse fondidesse investeeriti ligikaudu 20% fondide varast. 2021. aasta muudatused, mis

võimaldasid II sambast raha väljavõtmist on muutnud pensionifondide „pika raha“

„lühikeseks“, mis on omakorda mõjutanud oluliselt ka pensionifondide edasist

investeerimisstrateegiat ja otsuseid. Kohalikud investeeringud, sh Tallinna börsil noteeritud

aktsiad, on madalama likviidsusega ja üldiselt pikaajalised, pensionifondide likviidsusvajadus

on raha väljavõtmise tõttu, aga suurenenud. See tähendab, et investeeringuid tuleb juhtida

lühiajalisema horisondiga, mis omakorda pärsib pikaajaliste ja madala likviidsusega kohalike

investeeringute tegemist. Seega on pensionifondidel oluliselt keerulisem jätkata Eesti

majandusse investeerimist samal tasemel kui enne 2021. aasta muudatusi, isegi kui seda

peetakse strateegiliselt kasulikuks nii pensionikogujatele kui ka riigi majandusarengule

tervikuna. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustuslike pensionifondide Eesti suunaliste

investeeringute maht (ilma hoiuseid arvestamata) kukkunud 10,8%-le, mis teeb 734,4 miljonit

eurot.

Likviidsuse probleemi lahendaks ilmselgelt see, kui raha ei saaks II sambast välja võtta enne

pensionile jäämise õiguse tekkimist (so II samba pensioniea saabumine või puuduva töövõime

määramine). Võimalus kasutada ühe korra viimase õlekõrrena II sambast raha väljavõtmist

eelnõuga säilib. Likviidsuse probleemi aitaks teatud määral vähendada ka pensionifondide

mahtude oluline suurenemine, sest nii suureneks ka vara maht, mida saab paigutada

mittelikviidsetesse instrumentidesse. Ja vastupidi – sissemaksete oluline vähenemine

koosmõjus raha väljavooluga (raha ennetähtaegne väljavõtmine II sambast) annaks laastava

hoobi Eesti suunalistele investeeringutele. Seega ei anna eelnõus esitatud MKSi muudatus mitte

ainult suuremat kindlust pensionikogujatele üksi, aga püüab vähemalt teatud määralgi pakkuda

leevendust ka likviidsuse probleemile – järsku sissemaksete vähenemist ei saa toimuda piisava

ettehoiatamiseta – ja anda natukegi juurde Eesti majandusse investeerimiseks vajalikku

stabiilsust.

10

Eelnõus oleva viieaastase etteteatamise aja rakendamist ei eeldata sotsiaalmaksu kohustusliku

kogumispensioni osa määra tõstva muudatuse puhul. Seda põhjusel, et antud muudatus oleks II

sambaga liitunud isiku kasuks.

3.3. Eelnõu § 3 – seaduse jõustumine

Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes osas. MKS-i muudatus ei eelda IT-arendusi

ja on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Sambaga uuesti liitumise ooteaja

lühendamine 10 aastalt 5 aastale ka ei vaja eraldi arenduse aega. Samuti ei vaja eraldi

rakendusaega teise lahkumisvõimaluse väljajätmine. Kehtiva seaduse kohaselt oleks selline

võimalus tekkinud esimest korda alles enam kui 15 aasta pärast. Need muudatused on

kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Suuremaid arendusi pensioniregistris eeldavad

raha osalise väljavõtmise lubamine ja muudatus, mis lubab maksetega kohe uuesti alustada

pärast maksete peatamist (raha välja ei võetud), milleks vajaliku aja eelnõu ka ette näeb,

jõustades kõnealused seaduse muudatused 2028. aasta 1. jaanuaril. Taasliitumise puhul kehtiks

siis 5-aastane ooteperiood 2026. aasta 1. novembrist kuni 2028. aasta 1. jaanuarini kõigi

sambast lahkunud isikute puhul. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist jääb 5 aasta piirang kehtima

raha väljavõtmisel. Maksete peatamise järel 5 aastat (kehtiva seaduse 10 aastat) siis enam

ootama ei pea.

3.4. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Kohustuslik kogumispension kuulub põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse, mille kohaselt on

Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS §-st 32 tuleneva

omandipõhiõiguse kaitsealasse. Siinkohal on PS jätnud seadusandjale küllaltki laia

kaalutlusõiguse. PS § 28 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra

seadus ning PS § 32 kohaselt sätestab omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kitsendused

seadus.

Eelnõus esitatud KoPS-i muudatustest kaks on paindlikkust juurde andvad ja üks paindlikkust

vähendav. Eelnõu võimaldab sambast lahkunud inimesel kiiremini sambaga uuesti liituda, kuid

kaotab võimaluse sambast enne pensioniiga veel teist korda lahkuda. Lisaks annab eelnõu neile,

kes pole sambast lahkumise võimalust veel kasutanud, õiguse valida kogu raha väljavõtmise

asemel osalise väljamakse. Kiirem sambaga uuesti liitumise ja raha osalise väljavõtmise

võimalused on paindlikkust juurde andvad muudatused. Teistkordse sambast lahkumise

kaotamist saab käsitleda täiendava piiranguna. Pikaajalise investeerimise ja pensioniks

valmistumise kontekstis ei ole raha varasem väljavõtmine õige – see võtab ära võimaluse

lõigata kasu liitintressist ja kui väljavõetud raha kasutatakse muudeks väljaminekuteks, jääb

tulevane pension väiksem. II sambaga liitumise järel suunatakse osa isiku eest tasutavast

sotsiaalmaksust tema II sambasse, seega kogub ta I sambas pensioniõigusi mõnevõrra vähem.

Nii on kahju pensionile seda suurem, mida pikema aja jooksul kogutud raha II sambast enne

pensioniiga kokkuvõttes välja võetakse. Võimalust sambast veel teist korda lahkuda ei ole

ühelgi isikul veel tekkinud. Kehtiva seaduse kohaselt tekiks selline võimalus esimest korda

alles enam kui 15 aasta pärast. Neile, kes ei ole sambast lahkunud, säilib õigus vajaduse korral

seda teha. Sambast lahkunud inimestele avab eelnõu võimaluse sambaga kiiremini uuesti

liitumiseks. Otsustamisel saavad nad teha teadliku valiku oma pensionisse investeerimisel –

tingimused, et kogutud raha saab nüüd kasutama hakata pensionile jäädes, sh kui isikut peaks

tabama puuduv töövõime, on ette teada.

Eelnõus esitatud MKS-i muudatus on II sambaga liitunud isikuid kaitsva iseloomuga.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

11

4. Terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

6.1. II samba tugevdamine

Eelnõuga tugevdatakse II sammast – lühendatakse II sambast lahkunud isikute sambaga uuesti

liitumise aega, võimaldatakse osalist raha väljavõtmist ja kaotatakse võimalus võtta raha teist

korda välja enne pensionile jäämise õiguse tekkimist. Neil muudatustel on majanduslikud

mõjud.

Suurima mõjuga on uuesti liitumise perioodi lühendamine 10 aastalt 5 aastale ja osalise raha

väljavõtmise võimaluse andmine. 2028. aastal jõustuv võimalus hakata pärast maksete

lõpetamist raha II sambas uuesti koguma ilma 5 aasta piirangu rakendumiseta avaldab

positiivset mõju küll inimese enda tulevasele pensionile (kui see toob ka praktikas kiirema

maksetega uuesti alustamise), kuid selle muudatuse laiem mõju jääb tagasihoidlik, sest maksete

lõpetamist (raha välja võtmata) on kasutatud väga vähe. Teist korda raha väljavõtmise

võimaluse kaotamise mõjusid on keeruline numbriliselt hinnata, sest lühiajaliselt see

sihtrühmasid ei mõjuta (selline võimalus tekiks alles pika aja pärast). Pikaajalistes

pensioniprognoosides ei ole võimaliku teise lahkumise mõju seni otseselt arvestatud, kuna

puudub kogemus, kas ja kui palju seda võimalust kasutataks. Teist korda raha väljavõtmine

mõjutab juba oluliselt inimese I ja II samba kogupensioni, sest tõenäoliselt on tal sel juhul I

samba pensioniosakud vähendatud väga pikal perioodil ja II sambast ta ka enam ei saa

pensionieas pensioni.

Sihtrühmaks 1 on II sambas raha koguvad inimesed ja II sambast lahkunud inimesed, kes ei

ole veel II samba pensionieas. 2025. aasta lõpu seisuga oli neid vastavalt 466 ja 268 tuhat

inimest. Lisaks ka kõik noored, kes tulevikus liituvad II sambaga. Täpsem prognoos inimeste

arvust, kes eelnõus pakutud võimalusi võiksid lähiaastatel kasutada, on toodud tabelis nr 1.

Seletuskirja lisas on toodud statistikaülevaade II sambast raha väljavõtnud inimeste profiili

kohta.

Mõju ulatus ja suurus. II sambaga liitunud inimestel suureneb paindlikkus II sambast raha

väljavõtmisel, sest enam ei pea kogu kogutud summat välja võtma, välja saab võtta selle osa

summast, mida tegelikult vaja on. Teisest küljest jääb alles võimalus võtta raha välja ainult üks

kord, mistõttu tuleb otsust senisest veelgi põhjalikumalt kaaluda. Osalise raha väljavõtmisega

jääb ülejäänud raha pensionifondi alles ning seda saab kasutada pensionieas. Kui palju jäetakse

raha pensionifondi alles ja mil määral mõjutab see pensioni suurust on väga individuaalne ja

seega keeruline prognoosida. Mõju sõltub summast, mis jääb pensionifondi, inimese vanusest,

kas ta liitub uuesti II sambaga või mitte, palgast, tootlusest jm teguritest.

II sambast lahkunud inimesed saavad eelnõu kohaselt liituda uuesti II sambaga viie aasta pärast

senise 10 aasta asemel. Sõltuvalt vanusest tähendab see kuni viis aastat täiendavat kogumist

pensioniks. Keskmise palga korral võib see tähendada umbes 10 000 euro suurust summat viie

aasta pärast. Juhul, kui inimene tõstab II samba maksemäära, siis veelgi rohkem. II sambaga

liitumine vähendab küll I samba pensioniosakuid, kuid arvutused näitavad, et kaotus I samba

pensionis on väiksem võrreldes II sambast saadava pensioniga. I samba ühendosak 20% võrra,

sest osa sotsiaalmaksust kantakse II sambasse. Samas keskmise pensioni korral moodustab

12

osakute väärtus umbes pool või natuke rohkem keskmisest pensionist. Ülejäänud on kõigile

võrdne baasosa, mille väärtus ei sõltu inimese palgalt makstud sotsiaalmaksust. Seega väheneb

I samba pension ainult umbes 10% võrra, kuigi tema sotsiaalmaksust läks I sambasse 20% võrra

vähem. II sambaga liitumine vähendab lisaks inimese palka 2–6% võrra, sõltuvalt valitud

maksemäärast.

Ebasoovitavat mõju inimese jaoks II sambaga liitumisel otseselt ei ole. Arvestades I samba

pensioni suurust on täiendav kogumine pensioniks kindlasti vajalik. Ebasoovitav mõju tekib,

kui inimesed hakkavad II sambast rohkem raha välja võtma kui see on praegu ning sel juhul on

nende pensionid tulevikus väiksemad. Antud riski aitab maandada inimeste teadlikkuse

suurendamine pensioniks kogumise vajalikkusest. Pensioniteadlikkuse suurendamisega

tegelevad Sotsiaalministeerium, pakkudes pensioninõustamist, ja Rahandusministeerium,

koordineerides rahatarkuse edendamist.

Sihtrühmaks 2 on kohustusliku pensionifondi valitsejad, keda Eestis on viis.

Mõju ulatus ja suurus. Mõju pensionifondi valitsejatele tekib eelkõige pensionifondide

mahtude muutusest, mis omakorda sõltub inimeste käitumisest – II sambaga liitumisest ja II

sambast raha väljavõtmisest. Baasstenaariumi kohaselt on eeldatud, et 2027. aastal taasliitub

II sambaga 26 tuhat inimest, mis on 16% inimestest, kes saavad potentsiaalselt uuesti II

sambaga liituda, sest neil on viis aastat möödunud II sambast raha väljavõtmisest.

Potentsiaalsete liitujate koguarvu hulka on arvatud ainult inimesed, kes on elus, elavad Eestis

ja kes pole veel II samba pensionieas (so vanaduspensioniiga miinus 5 aastat). 2030. aastaks on

taasliitujate arv suurenenud 22%-ni potentsiaalsetest liitujatest. Alates 2031. aastast eelnõust

tingitud nö täiendav mõju oluliselt väheneb, sest 2021. aastal raha välja võtnud inimestel täituks

siis 10 aastat lahkumisest, mis tähendab, et nad oleksid siis nagunii saanud II sambaga

taasliituda.

II sambast osalise raha väljavõtmise lubamine tõenäoliselt mõnevõrra suurendab inimeste arvu,

kes võtavad raha välja, sest võib eeldada, et osale inimestest on praegune kogu II samba raha

väljavõtmise tingimus siiski olnud piiranguks, mille tõttu nad pole soovinud seda teha.

Baasstsenaariumi kohaselt on nende arv kokku 17 tuhat inimest 2030. aastaks. Samas on

eeldatud, et inimeste arvu suurenemine ei mõjuta II sambast väljavõetavat kogusummat, sest

paljud võtavad välja senise kogu summa asemel ainult osa ja ülejäänud raha jääb neil II

sambasse alles. Mõju hindamisel on arvestatud, et võimalus võtta kogumisperioodil välja vaid

osa II samba raha rakendub eelnõu kohaselt aastal 2028.

2028. aastal on planeeritud jõustuma ka muudatus, mis lubab maksete tegemise lõpetamise järel

taasliituda kohe, kui inimesel selleks soov ja võimalus tuleb. Arvestades, et 2026. aasta

novembrist saavad juba taasliituda need maksete tegemise lõpetajad, kellel hiljemalt maist 2027

täituks 5 aastat maksete lõppemisest, ja neid, kes on lõpetanud ainult maksete tegemise, on

sambast lahkunud isikutest vaid väga väike osa (umbes 1 490 inimest 2025. aasta lõpu seisuga,

so u 0,6% II sambast lahkunutest), on selle muudatuse mõju prognoosimisel ebaoluline.

Kokku suureneks pensionifondide maht võrreldes praeguse olukorraga 2030. aasta lõpuks

umbes 223 miljoni euro võrra. Täpne suurus sõltub tegelikust liitujate ja lahkujate arvust, nende

sissetulekust, pensionifondide tootlusest, valitud maksemäärast ja muudest teguritest.

Pensionifondide mahtude suurenemine mõjutab omakorda ka fondide valitsemistasu määrasid,

sest mahtude kasvades tasumäärad vähenevad. Lühiajaliselt on tegemist siiski väikese mõjuga

(kuni 0,1% tasumäärade vähenemine). Teisalt mõjutab mahtude kasv ka fondivalitsejate

valitsemistasu tulu, mis 2030. aastal on hinnanguliselt +1 miljon eurot kõigi fondivalitsejate

13

peale kokku. Varasematel aastatel jääb mõju alla 1 miljoni euro.

Tabel nr 1. „Mõju II sambaga liitunute arvule ja II samba pensionifondide mahule

(kumulatiivne)“

2027 2028 2029 2030

II sambaga uuesti liitujad (tuhat inimest) 26 33 40 46

II samba fondide täiendav maht (miljon eurot) 28 79 144 223

II sambast täiendavad lahkujad (tuhat inimest) 0 -7 -12 -17

II sambast täiendavalt väljavõetud raha (miljon

eurot) 0 0 0 0

Liitujate ja lahkujate vahe (tuhat inimest) 26 26 28 29

Fondi maht kokku (miljon eurot) 28 79 144 223

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Ebasoovitav mõju võib tekkida kui II sambast raha väljavõtjate arv prognoositust oluliselt

suureneb ja II sambaga liitujate arv jääb oodatust oluliselt väiksemaks. Sellisel juhul võib

tekkida olukord, kus mõju pensionifondide mahule on kokkuvõttes negatiivne. Antud riski aitab

maandada inimeste teadlikkuse suurendamine pensioniks kogumise vajalikkusest.

Pensioniteadlikkust suurendavad Sotsiaalministeerium, pakkudes pensioninõustamist, ja

Rahandusministeerium, koordineerides rahatarkuse edendamist.

Sihtrühmaks 3 on II samba kontohaldurid ja AS Pensionikeskus. II samba kontohaldureid on

Eestis kuus – SEB, Swedbank, Tuleva, Compensa, Luminor ja LHV.

Mõju ulatus ja suurus. Kontohaldurite roll II samas on avalduste vastuvõtmine ja edastamine

registrile (Pensionikeskus). II sambast lahkumise ja taas liitumise süsteem ja vastavad avalduste

vormid on juba praegu olemas. Täiendada tuleb raha väljavõtmise avalduse vormi, kus tuleb

edaspidi osalise raha väljavõtmise korral täita ka lahtrid selle kohta, millist summat soovitakse

välja võtta ja millisest pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt seda teha tahetakse.

Pensionikeskus, kes on II sambas keskne register, peab edaspidi arvestama, et inimesed saavad

II sambasse tagasi tulla senise 10 aasta asemel 5 aasta järel, mis eeldab nende infosüsteemis

väikest muudatust. Suuremaid muudatusi pensioniregistris eeldavad raha osaline väljavõtmine

ja võimalus pärast maksete lõpetamist kogumisega uuesti alustada ilma 5 aasta piirangu

rakendumiseta. Vajalike IT-arendustega pensioniregistris riigieelarve kulu ei kaasne, sest

Pensioniregistrit ei finantseerita riigieelarvest. Pensionikeskuse tegevust finantseeritakse

turuosalistelt võetud tasudest ja hinnakirja kooskõlastab rahandusminister.

Ebasoovitavat mõju kontohalduritele ja Pensionikeskusele ei ole.

6.2. Muudatuste mõju halduskoormusele

Muudatused ei too inimestele ja tööandjatele kaasa täiendavat halduskoormust või see on väike.

II sambast lahkumiseks ja taas liitumiseks peab ka praegu esitama sarnase avalduse. Tööandjad

peavad kontrollima ka praegu inimeste liitumist ja nende maksemäära II sambas.

6.3. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele

Andmekaitsemääruse GDPR artikli 35 kohaselt tuleb koostada andmekaitse mõjuhinnang, kui

andmetöötluse tulemusel võib tõenäoliselt tekkida suur oht isikute õigustele ja vabadustele.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ega

eesmärke. Asjaolud, et sambast lahkumise võimalust saab kasutada vaid ühel korral,

14

lahkumisel saab välja võtta ka vaid osa kogutud rahast ja II sambaga saab varem taasliituda, ei

kätke täiendavat ohtu isikute õigustele ja vabadustele. Pensioniregistris rakendatavad

privaatsuspõhimõtted ja isikuandmete töötlemise reeglid on kättesaadavad pensioniregistri

pidaja veebilehelt2.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Mõju riigieelarvele saab hinnata lühikeses ja pikas perspektiivis. Lühikeses perspektiivis on

hinnatud 10 aasta taas liitumise piirangu viiele aastale muutmise mõju ja II sambast osalise raha

väljavõtmise mõju. Teist korda raha väljavõtmise kaotamise mõju lühiajaliselt ei hinnata, kuna

sellist võimalust ei olnud järgmise viie aasta jooksul ka praeguste reeglite kohaselt. Mõju

hindamisel on lähtutud seletuskirja punktis 6 toodud eeldustest. Samuti ei hinnata eraldi mõju

muudatusel, mis võimaldab alates 2028. aastast maksete tegemise lõpetamise järel maksetega

jätkata ilma viie aasta piirangu rakendumiseta (arvestades maksete lõpetamise võimaluse

vähest kasutust, on mõju eelarvele ebaoluline).

II sambast osaliselt raha väljavõtmise lubamine mõjutab alates 2028. aastast tarbimismaksude

ja tulumaksu laekumist ning sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagunemist I ja II samba

vahel. Baasstsenaariumi kohaselt II sambast väljavõetud summad kokku ei suurene ja seega

tulumaksu laekub väljavõetud summadelt sama palju nagu praeguse olukorra jätkudes. Samas

suureneb inimeste arv, kes võtavad II sambast raha välja (vt tabel 1). Raha väljavõtmisega

peatuvad ühtlasi ka sissemaksed II sambasse, mis tähendab, et riik ei kanna nende eest enam

sotsiaalmaksu II sambasse ja inimesele endale jääb alles tema enda sissemakse, millelt ta

edaspidi tasub tulumaksu. 2028. aastal on mõju veel väike (umbes 4 miljonit eurot), kuid 2030.

aastaks suurenevad I sambasse laekuva sotsiaalmaksu ja tulumaksu tulud kokku

prognoositavalt 17 miljoni euroni.

II sambaga taas liitumisel hakkavad riik ja inimene ise tegema sissemakseid II sambasse,

mistõttu vähenevad tarbimismaksude ja tulumaksu laekumine ning sotsiaalmaksu laekumine I

sambasse. 2027. aastal on mõju kokku umbes -22 miljonit eurot, mis 2030. aastaks suureneb -

69 miljoni euroni.

Mõlema muudatuse mõjud osaliselt tasakaalustavad üksteist, kuid prognoositavalt maksutulud

siiski vähenevad (vt tabel 2 rida „Kokku“), sest II sambaga liitub rohkem inimesi, kui sealt

lahkub.

Tabel nr 2. „Muudatuste mõju sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumistele (miljon EUR, miinus

märgiga on kulu“

2027 2028 2029 2030

II sambast osalise raha väljavõtmine 3,8 9,8 16,8

sh tulumaksu laekumine 0,4 1 1,7

sh sotsiaalmaksu laekumine I sambasse 3,2 8,4 14,4

sh tarbimismaksude laekumine 0,2 0,4 0,7

II sambaga taasliitumine -22,1 -43,7 -55,4 -68,6

sh tulumaksu laekumine -2,3 -4,5 -5,7 -7,0

sh sotsiaalmaksu laekumine I sambasse -18,8 -37,2 -47,2 -58,5

2 https://www.pensionikeskus.ee/meist/isikuandmete-tootlemine/

15

sh tarbimismaksude laekumine -10 -2,0 -2,5 -3,1

KOKKU -22,1 -39,9 -45,6 -51,7

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Pikas perspektiivis on numbriliselt täpset mõju keeruline hinnata. II sambaga taas liitumise

mõju eelarvele vähendab asjaolu, et alates 2031 saab ka praeguste reeglite kohaselt taas liituda,

mis tähendab, et sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumine oleks ka siis vähenenud. Eeldatavalt on

selleks ajaks siiski rohkem inimesi taas liitunud, kui praeguste reeglite järgi, sest vanuse tõttu

poleks hiljem liitumine paljudele enam mõistlik (pensioniiga on saabunud) ja seega on eelarve

mõju siiski olemas. II sambast osaliselt raha väljavõtmise eelarve mõju on keerulisem hinnata

ja pigem on see pikas perspektiivis väike. Eelduslikult peaksid mõlema meetme tulemusena

siiski II sambasse kogutud summad olema suuremad võrreldes praeguse olukorra jätkumisega,

mis tähendab, et ka inimeste pensionid II sambast on suuremad. Viimane tähendab omakorda,

et tulevikus väheneb surve I samba pensionide tõstmiseks.

Riigiasutustele täiendavaid kulusid ei kaasne.

Eelnõuga kaasnevat kulu ei ole arvestatud kehtivas riigi eelarvestrateegias.

8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust

muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes osas. MKS-i muudatus ei eelda IT-arendusi

ja on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Sambaga uuesti liitumise ooteaja

lühendamine 10 aastalt 5 aastale ka ei vaja eraldi arenduse aega. Samuti ei vaja teise

lahkumisvõimaluse väljajätmine eraldi rakendusaega. Kehtiva seaduse kohaselt oleks selline

võimalus tekkinud esimest korda alles enam kui 15 aasta pärast. Need muudatused kavandatud

jõustuma samuti 2026. aasta 1. novembril. Suuremaid arendusi pensioniregistris eeldavad raha

osalise väljavõtmise lubamine ja muudatus, mis lubab maksetega kohe uuesti alustada pärast

maksete tegemise lõpetamist (raha välja ei võetud), milleks vajaliku aja eelnõu ka ette näeb,

jõustades kõnealused seaduse muudatused 2028. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale

ning selle suhtes küsiti arvamust AS-lt Pensionikeskus, Eesti Pangaliidult, FinanceEstonialt ja

Eesti Kindlustusseltside Liidult. Ülevaate märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta

leiab seletuskirja lisas esitatud märkuste tabelist.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Lisa 1. II sambast raha välja võtnud inimeste statistika

Järgnevalt on eelkõige vaadatud sünniaastatel 1964-2002 sündinud inimeste statistikat ilma

numbreid või põhjuseid interpreteerimata. Antud sünniaastatega inimesed on need, kus inimeste

tööhõive määr on kõrgem ja lahkumine on olnud aktiivsem. Nooremates vanustes on II sambast

lahkumine olnud väga madala osakaaluga ja vanemates vanustes on tööhõive määr madal.

Andmed põhinevad Sotsiaalkindlustusameti, Rahvastikuregistri ja Pensionikeskuse andmetel.

33% selles vanuses inimestest, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametil andmed, ei ole olnud

kunagi liitunud II sambaga. 1983 ja varem sündinud inimestest on enamus seda teinud teadliku

otsusena, kuna neil oli liitumine vabatahtlik.

2025. aasta mai seisuga on II sambast raha välja võtnud 256 tuhat inimest kogusummas 2,26

miljardit eurot. Avalduse on esitanud umbes 35% II sambaga liitunutest, kes ei ole veel

pensionieas.

Joonis 1. II sambast raha välja võtnud inimeste arv aastate ja soo lõikes.

Nooremates vanuserühmades on II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal väiksem kui

ülejäänutes, kus see on suhteliselt võrdne. Kõikides vanuserühmades on palju inimesi, kellel

pole olnud otsest seost tööjõuturuga – kas on kolinud välismaale, pole kunagi Eestis töötanud

2

vms. 43% antud vanuses inimestest on endiselt II sambaga liitunud ja 24% on II sambast raha

välja võtnud.

Joonis 2. 1964-2002. aastal sündinud naiste jaotus II sambaga liitumise järgi.

Meeste, kes pole kunagi olnud II sambaga liitunud, osakaal on mõnevõrra suurem kui naistel

– vastavalt 35% ja 30%. Samas II sambaga liitunutest on mehed ja naised suhteliselt võrdselt

raha väljavõtmise avaldusi esitanud – vastavalt 36,3% ja 36,8% algselt liitunutest.

Joonis 3. 1964-2002. aastal sündinud meeste jaotus II sambaga liitumise järgi.

II sambaga taas liitumise mõjude hindamiseks on oluline kui palju lahkujatest on liitumise

hetkeks veel elus. 2025. aasta alguseks oli elus 99% naisi ja 98% mehi, kes II sambast olid raha

3

välja võtnud. Vanemates vanustes on see osakaal suurem ja nooremates väiksem. Suremus

peegeldab naiste ja meeste üldist suremuse erinevust.

Joonis 4. 1964-2000. aastal sündinud raha välja võtnud, kuid 2025. aasta alguseks surnud,

meeste osakaal sünniaastate lõikes.

Joonis 5. 1964-2000. aastal sündinud raha välja võtnud, kuid 2025. aasta alguseks surnud,

naiste osakaal sünniaastate lõikes.

94% II sambast raha välja võtnud inimestest on eestlased ja ainult 6% välismaalased. Nendest

omakorda suurem osa on soomlased (3,6% kõikidest raha välja võtnud inimestest). Ülejäänutest

enamuse moodustavad Ukraina, Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa kodanikud.

4

Joonis 6. II sambast raha välja võtnud inimeste jaotus kodakondsuse järgi.

Hariduse lõikes on umbes pooled alg- ja põhiharidust omavatest inimestest II sambast raha välja

võtnud. Samas kõrgharidust omavatest inimeste hulgas on see osakaal 25%. Sealjuures

magistrikraadi omavatest inimestest 20% ja doktorikraadi omavatest inimestest ainult 13%.

Joonis 7. II sambast raha välja võtnud inimeste jaotus hariduse järgi.

Joonisel 8. on toodud II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal 2024. aasta palga lõikes.

Seetõttu tuleb arvestada, et osadel inimestel võis raha väljavõtmise hetkel jääda palk mõnda

teise vahemikku võrreldes joonisel tooduga. Raha väljavõtnute osakaal on suhteliselt sarnane

1-4000 eurot teenivate inimeste hulgas. Mõnevõrra väiksem on osakaal nende hulgas, kes ei

töötanud või kes said üle 4000 euro suurust palka 2024. aastal.

Naised

Eesti Soome Muu

Mehed

Eesti Soome Muu

5

Joonis 8. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal palga vahemike lõikes.

I samba osakute arv sõltub inimese palgast ja töötamise ajast. Andmete tõlgendamisel tuleb

arvestada, et näiteks 20 osakuga inimene võib olla töötanud kas ühe aasta (väga kõrge palgaga)

või 40 aastat (väga madala palgaga), mistõttu ei saa ainult ühe joonise põhjal teha liiga

põhjalikke järeldusi. Siiski on olemas tendents, et mida rohkem on inimestel I sambas osakuid,

seda väiksema tõenäosusega on nad II sambast raha välja võtnud. Tõenäoliselt on seega

tulevikus II sambaga liitunutel ka I sambas keskmiselt suurem pension.

Joonis 9. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal I samba osakute arvu lõikes.

26% naistest ja 22% meestest, kes on II sambaga liitunud, koguvad ka III samba

pensionifondidesse. II sambast raha välja võtnud inimeste hulgas on see osakaal pea poole

väiksem ehk 13%. Eraldi on joonisel 10 välja toodud inimesed, kes pole olnud kunagi II

sambaga liitunud, nendest on III sambaga liitunud ainult 1,5%.

6

Joonis 10. III sambaga liitunute osakaal II sambaga liitumise lõikes.

Lasteta inimeste hulgast (37% liitunutest) on II sambast raha väljavõtnute osakaal umbes kaks

korda väiksem (24%) võrreldes lastega inimestega (keskmiselt 44%). Laste arvu kasvades

suureneb II sambast raha väljavõtnute osakaal ja tõuseb 50-60%ni.

Joonis 11. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal laste arvu lõikes.

Aktiivseimad II sambast raha väljavõtjad on senini olnud Ida-Virumaal, kus osakaal ainsana

ületab 50%-i. Väikseima osakaaluga on Harjumaa, Tartumaa, Hiiumaa ja ka Saaremaa.

Ülejäänud maakondades on olnud raha väljavõtmise aktiivsus pigem sarnane. Samas inimeste

arvult on kõige rohkem raha väljavõtmisi tehtud Harjumaal (44% kõikidest raha väljavõtjatest).

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed

Liitunud Raha väljavõtnud Pole kunagi olnud

liitunud

Ei Jah

7

Joonis 12. II sambast raha välja võtnud meeste osakaal maakondade lõikes.

Joonis 13. II sambast raha välja võtnud naiste osakaal maakondade lõikes.

Kokkuvõttes:

1. II sambast enne pensionile jäämist raha väljavõtjate arv väheneb, kuid vähenemise kiirus on

hetkel aeglane.

2. Umbes kolmandik II sambaga tööealistest liitunutest on II sambast raha enne pensioniiga

välja võtnud.

3. II sambast raha välja võtnud inimestest 6% on välismaalased, kellest omakorda üle poolte on

soomlased.

8

4. Alg- ja põhiharidust omavate inimeste hulgas on kõige suurem osakaal II sambast raha

väljavõtnuid. Haridustaseme tõustes see osakaal väheneb.

5. Palgavahemike lõikes on raha väljavõtnuid suhteliselt ühtlaselt, ainult kõrget palka saavate

inimeste hulgas on osakaal mõnevõrra väiksem.

6. II sambast raha väljavõtnute hulgas on III sambaga liitunute osakaal kaks korda madalam

(13%) võrreldes II sambaga liitunutega (25%).

7. Lasteta inimeste hulgas on II sambast raha väljavõtnute osakaal umbes kaks korda väiksem

(24%) võrreldes lastega inimestega (keskmiselt 44%).

8. Keskmisest rohkem on II sambast raha väljavõtnuid Ida-Virumaal ning keskmisest vähem

Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal.

EELNÕU aprill 2026

1

Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seadus

§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 271 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kohustatud isikul“ sõnadega „Kohustatud isikul,

kes ei ole varem kasutanud käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud raha väljavõtmise õigust,“;

2) paragrahvi 271 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud õigust makset mitte tasuda ei kohaldata isiku suhtes, kes

on pärast makse tasumise lõpetamist esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse

tasumise avalduse.“;

3) paragrahvi 272 lõikes 1 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „viie“;

4) paragrahvi 272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul, kes vabastas end käesoleva seaduse § 271 alusel makse tasumisest, tekib uuesti õigus

tasuda makset, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse

tasumise avalduse. Isikul, kes võttis käesoleva seaduse § 431 alusel raha välja, tekib uuesti õigus

tasuda makset viie aasta möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates, kui ta esitab selleks

kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.“;

5) paragrahvi 272 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule

kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava

summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimustel.“;

7) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule

kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi osakute või osa neist tagasivõtmist ning neile

vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha või selle osalist

väljamaksmist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.“;

8) paragrahvi 431 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu finantsvara

või osa sellest olema võõrandatud, sealhulgas peavad finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud

olema lõppenud ulatuses, mis võimaldab kas kogu kontol oleva raha või sellest soovitud osa

väljamaksmist, ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.“;

9) paragrahvi 431 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 524 lõiget 41 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

EELNÕU aprill 2026

2

„Kui isik soovib käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalist väljamakset, märgitakse raha

väljavõtmise avaldusel ka summa, mille ta soovib välja võtta, selle pensionifondi nimetus, mille

osakute tagasivõtmist ta selleks soovib, ja pensioni investeerimiskonto number, millelt ta

soovib raha välja võtta, koos konto avanud krediidiasutuse ärinimega.“;

11) paragrahvi 525 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse tegemise korral võetakse tagasi kas kõik

osakuomanikule kuuluvad pensionifondi osakud või osa neist raha väljavõtmise avalduse alusel

ning tehakse väljamakse neile osakutele vastava summa eest.“;

12) paragrahvi 525 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui raha väljavõtmise avaldust ei esitatud kogu raha

väljamaksmiseks.“;

13) paragrahvi 525 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Osalise ühekordse väljamakse ja käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud osalise väljamakse

tegemisel kasutatakse avaldusel märgitud summa alusel tagasivõtmisele kuuluvate

pensionifondi osakute arvu leidmisel täisarvuni ülespoole ümardamist ning sellest tingituna

võib väljamakse osakuomanikule olla suurem tema poolt avaldusel märgitud summast.

(72) Kui ühekordse väljamakse või raha väljavõtmise avaldusel märgitud pensionifondis ei ole

osakuomanikul osakute tagasivõtmise ajal soovitud summas osalise väljamakse tegemiseks

piisavalt osakuid, tehakse väljamakse summas, mida osakuomanikule selles pensionifondis

kuuluvad osakud võimaldavad.“;

14) paragrahvi 526 lõikes 5 asendatakse sõna „väljamakset“ sõnadega „kogu raha väljamakset“;

15) paragrahvi 526 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Enne avalduse esitamist käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalise väljamakse

saamiseks teavitab isik talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust soovist

taotleda osalist väljamakset pensioni investeerimiskontolt.

(62) Kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud summas käesoleva seaduse §-s 431

sätestatud osalise väljamakse tegemiseks piisavalt raha, tehakse väljamakse summas, mida

pensioni investeerimiskontol olev raha võimaldab.“;

16) paragrahvi 526 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui raha väljavõtmise avaldust ei esitatud kogu raha

väljamaksmiseks.“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 41 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

„(2) Pensioniregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41

sätestatud sotsiaalmaksu osa määra vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele

peab jääma vähemalt viis aastat.“.

EELNÕU aprill 2026

3

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 7 ja 8 ning 10–16 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Kogumispensionide seaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav õigusaktide eelnõude

elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. KoPS ja MKS muutmine_SK lisa 1

4. KoPS ja MKS muutmine SK lisa 2_markuste tabel

Kertu Fedotov 5885 1393

[email protected]

Meie 14.04.2026 nr 1.1-10.1/1649-1