Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 14/04/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

10/04/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1363628.6 FR

Eelotsuse asi C-132/26

Camille

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour du travail de Mons - Belgia)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Maria Siekierzyńska

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 14/04/2026

Kokkuvõte C-132/26 - 1

Kohtuasi C-132/26*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

25. veebruar 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour du travail de Mons (Monsi kõrgem töökohus, Belgia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

19. veebruar 2026

Apellant:

Camille asbl

Vastustaja:

RT

I. Põhikohtuasja ese:

Apellatsioonkaebus, millega palutakse määrata enammakstud peretoetuse summa

tagasimaksmine.

II. Eelotsusetaotluse liik ja ese:

Eelotsusetaotlus, millega palutakse tõlgendada määrust nr 883/2004,

direktiivi 2004/38 ja määrust 492/2011, millega kinnitatakse liikmesriigis elavate

ja seal majandustegevust teostavate Euroopa Liidu kodanike võrdse kohtlemise

põhimõtet.

* Kohtumenetluse keel: prantsuse.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-132/26

2

III. Viidatud õigusnormid:

A. Riigisisesed õigusnormid

Vallooni piirkonna 8. veebruari 2018. aasta dekreet perehüvitiste haldamise ja

maksmise kohta

1 Artiklis 4, mida on muudetud 1. jaanuaril 2023 jõustunud 21. detsembri

2022. aasta dekreedi, millega muudetakse 8. veebruari 2018. aasta dekreeti

perehüvitiste haldamise ja maksmise kohta, artikliga 2, on sätestatud:

„§ 1. Lapse eest on õigus saada perehüvitisi, kui täidetud on järgmised

kumulatiivsed tingimused:

1)°tema alaline [või tegelik] elukoht on prantsuskeelse piirkonna territooriumil

[…];

2)°tal on Belgia kodakondsus või Belgia elamisluba või tema vanemad on

kodakondsuseta isikud.

Registreerimistõend ei ole käesoleva dekreedi tähenduses elamisluba. […]

Kuni 12-aastase lapse eest, kellel puudub Belgia elamisluba, on õigus saada

perehüvitisi juhul, kui ühel tema vanematest on Belgia elamisluba.“

B. Liidu õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta

2 Artiklis 2 on sätestatud:

„Isikud, kelle suhtes määrus on kohaldatav

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriigi kodanike, liikmesriigis elavate

kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes, kes on või on olnud

sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega hõlmatud ühes või mitmes liikmesriigis,

samuti nende pereliikmete ning nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes.“

3 Artiklis 3 on sätestatud:

„Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad

järgmisi sotsiaalkindlustusliike:

[…]

CAMILLE

3

j) perehüvitised.“

4 Artiklis 4 on sätestatud:

„Võrdne kohtlemine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võimaldatakse isikutele, kelle

suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, iga liikmesriiki õigusaktide alusel

samasuguseid soodustusi ja nende suhtes kehtivad samasugused kohustused kui

nimetatud riigi kodanike suhtes.“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis

käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada

vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ)

nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid […]

5 Artiklis 24 on sätestatud:

„Võrdne kohtlemine

1. Kui asutamislepingu ja teiseste õigusaktide erisätetes ei ole selgelt ette

nähtud teisiti, koheldakse kõiki käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõtva

liikmesriigi territooriumil elavaid liidu kodanikke asutamislepingu

reguleerimisalas võrdselt kõnealuse liikmesriigi kodanikega. Seda õigust saavad

kasutada ka pereliikmed, kes ei ole liikmesriigi kodanikud ja kellel on seal

elamisõigus või alaline elamisõigus.

2. Erandina lõikest 1 ei ole vastuvõttev liikmesriik kohustatud tagama õigust

sotsiaalabile elamisperioodi esimese kolme kuu jooksul või, kui see on

asjakohane, artikli 14 lõike 4 punktis b sätestatud pikema ajavahemiku jooksul,

samuti pole ta kohustatud enne alalise elamisõiguse omandamist andma

stipendiumide või õppelaenudena toimetulekutoetust õpinguteks, sealhulgas

tööalaseks koolituseks, muudele isikutele kui töötajatele, füüsilisest isikust

ettevõtjatele, sellise staatuse säilitanud isikutele ja nende pereliikmetele.“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011

töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires

6 Artiklis 7, mis sisaldub 2. jaos „Tööhõive ja võrdne kohtlemine“, on sätestatud:

„1. Töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil

tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive- ja töötingimuste

suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu,

vallandamise ja töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha

leidmisega.

2. Tal on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest

töötajatel. […]“

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-132/26

4

IV. Põhikohtuasja asjaolud ja menetlus:

7 RT on Itaalia kodanik. Tema abikaasa KS on Maroko kodanik. Neil on kolm last:

NS, BS ja FS, kes on Itaalia kodanikud.

8 2019. aasta juunis saabusid RT ja KS koos oma kolme lapsega Belgiasse.

18. juulil 2019 väljastati RT-le registreerimistõend (nn „8. lisa“)*, eelkõige

sotsiaalkindlustuskassaga „UCM“ liitumise tõendi põhjal ja Banque-Carrefour des

Entreprises’i (keskne ettevõtjate andmepank) väljavõtte põhjal, mis puudutas

äriühingut „Ninou Laila“.

9 Alates 1. augustist 2019 sai RT Belgias oma kolme lapse eest peretoetusi.

10 Office des Étrangers (välismaalaste amet) lõpetas 8. veebruaril 2022 RT ja tema

laste üle kolmekuulise elamisõiguse põhjusel, et tema kuulumine vabakutseliste

töötajate sotsiaalkindlustussüsteemi oli lõppenud 1. jaanuaril 2020 ning ta ei ole

tõendanud, et tal on isiklikult või kolmanda isiku (käesoleval juhul abikaasa)

kaasabil piisavalt elatusvahendeid. Ka tema abikaasalt võeti riigis elamise õigus.

11 RT ja tema lapsed kustutati rahvastikuregistrist alates 8. veebruarist 2022.

12 RT ja KS esitasid 16. mail 2022 Conseil du Contentieux des Étrangers’ile

(välismaalaste asjade halduskohus) kaebuse Välismaalaste ameti 8. veebruari

2022. aasta otsuse tühistamiseks.

13 RT-le ja tema lastele väljastati seejärel elamisload (nn „35. lisa“ **) ajavahemikuks

22. juuni–29. september 2022, mida pikendati (praktiliselt) katkematult kuni

22. juunini 2023.

14 Peretoetuste kassa asbl CAMILLE otsustas 18. juulil 2022, et RT-l ei ole pärast

2022. aasta veebruarikuud enam õigust saada peretoetusi, kuna ta kustutati

rahvastikuregistrist pärast seda, kui ta oli kaotanud riigis elamise õiguse.

Peretoetuste kassa nõuab seega tema hinnangul alusetult välja makstud

2022. aasta märtsikuu toetuste tagasimaksmist.

15 RT esitas 6. oktoobril 2022 Tribunal du travail’le (töökohus) selle otsuse peale

kaebuse.

* „Kuninga 8. oktoobri 1981. aasta määruse välismaalaste riiki sisenemise, riigis viibimise ja

sinna elama asumise ning riigist väljasaatmise kohta (arrêté royal du 8 octobre 1981 sur l’accès

au territoire, le séjour, l’établissement et l’éloignement des étrangers) 8. lisa“, milles on esitatud

„dokument, mis väljastatakse liidu kodanikele, kes elavad kuningriigi territooriumil üle kolme

kuu („tähtajaline elamine“)“.

** „Kuninga 8. oktoobri 1981. aasta määruse välismaalaste riiki sisenemise, riigis viibimise ja

sinna elama asumise ning riigist väljasaatmise kohta (arrêté royal du 8 octobre 1981 sur l’accès

au territoire, le séjour, l’établissement et l’éloignement des étrangers) 35. lisa“, milles on

esitatud „erandlik elamisluba“, see tähendab kolmekuuline elamisluba, mida saab pikendada ja

mis antakse liidu kodanikule, kes on esitanud peatava toimega kaebuse teatud otsuste peale,

millega jäeti elamisloa taotlus rahuldamata.

CAMILLE

5

16 RT esitas 12. oktoobril 2022 uue taotluse „registreerimistõendi“ saamiseks,

esitades tõendid piisavate elatusvahendite kohta, nimelt eelkõige oma abikaasa,

kes on tagatise andja, ettevõttejuhi palgatõendid, ning kolm tähtajalist osalise

tööajaga töölise töölepingut vautšeripõhise töö sektoris, mis puudutasid järgmisi

ajavahemikke: 30. november 2022–31. detsember 2022, 1. –31. jaanuar 2023

ja 1.–28. veebruar 2023.

17 Välismaalaste amet tegi 24. veebruaril 2023 selle taotluse kohta otsuse keelduda

üle kolmekuulise elamisõiguse andmisest ilma lahkumisettekirjutuseta,

põhjendusel, et sissetuleku regulaarsust ei ole tõendatud. Ühelt poolt ei saanud

ettevõttejuhi palgatõendeid arvesse võtta ning teiselt poolt olid RT esitatud

töölepingud juba lõppenud ning viimane tööleping lõppeb 28. veebruaril 2023.

18 Üle kolmekuulise elamisõiguse andmisest keeldumise otsuse järel kustutati RT

ja tema lapsed rahvastikuregistrist ajavahemikuks 24. veebruar–15. mai 2023.

19 RT ja KS esitasid 23. märtsil 2023 Conseil du Contentieux des Étrangers’ile

(välismaalaste asjade halduskohus) nende endi ja oma laste nimel kaebuse

Välismaalaste ameti 24. veebruari 2023. aasta otsuse tühistamiseks.

20 Conseil du Contentieux des Étrangers (välismaalaste asjade halduskohus) jättis

18. aprillil 2023 rahuldamata kaebuse tühistada Välismaalaste ameti 8. veebruari

2022. aasta otsus (millega lõpetati üle kolmekuuline riigis elamise õigus).

21 RT ja tema lapsed esitasid 15. mail 2023 uue taotluse „registreerimistõendi“

saamiseks. Toimiku dokumendid tõendavad, et RT töötas katkematult

30. novembrist 2022 kuni 15. maini 2023. Seejärel anti neile uus üle kolmekuuline

elamisõigus. Alates sellest kuupäevast saab RT taas oma laste eest peretoetusi.

22 Teise, 2. septembri 2024. aasta kohtuotsusega jättis Conseil du Contentieux des

Étrangers (välismaalaste asjade halduskohus) rahuldamata kaebuse tühistada

Välismaalaste ameti 24. veebruari 2023. aasta otsus (keeldumine anda üle

kolmekuuline elamisõigus ilma lahkumisettekirjutuseta).

23 Tribunal du travail (töökohus) tühistas 23. oktoobril 2024 tervikuna asbl

CAMILLE 18. juuli 2022. aasta otsuse ning otsustas, et RT-l on kogu Conseil du

Contentieux des Étrangers’s (välismaalaste asjade halduskohus) toimuva

kohtumenetluse vältel õigus saada oma kolme lapse eest peretoetusi.

24 Asbl CAMILLE esitas omakorda 23. oktoobri 2024. aasta kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebuse cour du travail de Mons’i (Monsi kõrgem töökohus).

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-132/26

6

V. Poolte seisukohad:

Asbl CAMILLE

25 Peretoetuste kassa leiab, et RT-l ei olnud õigust saada peretoetusi ajavahemikul

märts 2022 kuni mai 2023, sest tal puudus seaduslik elamisluba 8. veebruarist

2022 (Välismaalaste ameti otsus lõpetada üle kolmekuuline elamisõigus)

14. maini 2023 (uue registreerimistõendi taotluse kuupäev, milleni väljastatud

elamisluba on tagasiulatuv).

RT

26 Kolmanda võimalusena heidab RT ette „ilmselget diskrimineerimist, mille all

kannatavad tema lapsed nende Itaalia kodakondsuse tõttu, vaatamata sellele, et

nende elukoht on vaieldamatult kuningriigi territooriumil“.

27 RT väidab, et kohaldatav on liidu õigus, kuna tal on Itaalia kodakondsus ja ta

kasutab oma õigust töötajana koos oma pereliikmetega vabalt liikuda, vastavalt

direktiivile 2004/38, ning vabadust töötada, mis on tagatud ELL artikli 3

lõikega 2, ELTL artikliga 21 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 45.

28 RT teeb seega ettepaneku esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus, mis

keskenduks sisuliselt asjaolule, et ta on Itaalia kodanik, kes töötab Belgias.

VI. Cour du travail (kõrgem töökohus) hinnang:

29 Vaidlusalune ajavahemik on 8. veebruarist 2022 kuni 14. maini 2023 ehk

ajavahemik, mille jooksul asbl CAMILLE ei pea enda väitel RT-le peretoetusi

maksma.

30 Kohus leiab, et RT olukorda tuleb käsitada erinevalt enne ja pärast 30. novembrit

2022, mil RT alustas Belgias töötamist.

31 Vaidlust ei ole selle üle, et RT, kellel on liidu kodakondsus, ei teostanud enne

30. oktoobrit 2022 Belgias mingit majandustegevust. RT ei töötanud enam ega

saanud tugineda ühelegi teisele Euroopa Liidus vabalt liikumise õiguse alusele.

RT väitis eelkõige, et tal oli piisavalt elatusvahendeid, tuginedes sissetulekule,

mida tema Maroko kodanikust abikaasa sai füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemisest. Välismaalaste amet leidis, et RT ei tõendanud, et see

elatusvahendite tingimus on täidetud, ja Conseil du Contentieux des Étrangers

(välismaalaste asjade halduskohus) leidis, et elamisõiguse andmisest keeldumise

otsuse tühistamiseks esitatud kaebus oli põhjendamatu.

32 RT-l ja KS-il oli nn „35. lisa“ ehk dokument, mis väljastatakse sellise kaebuse

menetlemise ajaks, millega palutakse tühistada Välismaalaste ameti teatud otsused

elamisõiguse andmisest keeldumise kohta. See dokument ei kujuta endast

CAMILLE

7

„elamisluba“, mis on nõutav 18. veebruari 2018. aasta dekreedi artikli 4 lõike 1

punkti 2 kohaselt.

33 Kuna RT-l puudus elamisluba, et täitnud ta tingimusi selleks, et tal oleks õigus

saada selle perioodi jooksul oma laste eest peretoetusi.

34 Seega tuleb vaidlustatud otsust muuta selles osas, milles selles on leitud, et RT-l

ja tema lastel oli vaidlusaluse ajavahemiku esimese poole vältel elamisluba ja

seega õigus peretoetustele.

35 Cour du travail (kõrgem töökohus) otsustab seega, et RT peab asbl CAMILLE-le

tagastama 709,37 eurot, mille ta sai peretoetustena 2022. aasta märtsikuu eest,

ning kinnitab asbl CAMILLE 18. juuli 2022. aasta otsust selles osas, milles seal

leiti, et RT-l ei olnud õigust saada oma kolme lapse eest peretoetusi ajavahemiku

eest 1. märts 2022–29. november 2022.

36 Mis puudutab 30. novembrile 2022 järgnevat perioodi, siis tuleb tõdeda, et,

vastupidi sellele eelnenud perioodile, mil RT ei teostanud majandustegevust, oli

RT-l alates 30. novembrist 2022 Belgias töötaja staatus ning ta sai selle alusel

kasutada õigusi ja vabadusi, mis on Euroopa Liidus tagatud majandustegevuses

osalevatele isikutele.

37 Nimelt ei ole vaidlust selle üle, et alates 30. novembrist 2022 alustas RT Belgias

töötamist, nimelt töölepingute alusel töölisena vautšeripõhise töö sektoris. Office

national de la sécurité sociale’i (riiklik sotsiaalkindlustusamet) andmetel on RT

töötanud katkematult kuni tänaseni.

38 Vaatamata eelkirjeldatud töötamisele ja seega oma panusele Belgia

sotsiaalpoliitika rahastamisse, ei saanud RT ajavahemikul 30. november 2022–

14. mai 2023 peretoetusi, kuna tal puudus nõutav elamisluba.

39 Võib leida, et niisugune olukord, mis tuleneb 18. veebruari 2018. aasta Vallooni

piirkonna dekreedi artikli 4 kohaldamisest, on vastuolus Euroopa Liidu kodanike

võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on kinnitatud eelkõige direktiivi 2004/38/EÜ

artikliga 24, määruse nr 883/2004 artikliga 4 ja määruse nr 492/2011 artikliga 7.

40 Kohus peab vajalikuks pöörduda, nagu RT palus, küsimustega Euroopa Kohtu

poole, tuginedes asjakohastele toimiku andmetele, nimelt asjaolule, et RT-l oli

alates 30. novembrist 2022 töötaja staatus.

VII. Eelotsuse küsimused:

41 Cour du travail (kõrgem töökohus) esitab järgmised küsimused:

1. Kas määruse nr 883/2004/EÜ artiklit 4, direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 24

ja määruse (EL) nr 492/2011 artiklit 7, milles on kinnitatud Euroopa Liidu

kodanike võrdse kohtlemise põhimõtet, tuleb tõlgendada nii, et nendega on

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-132/26

8

vastuolus riigisisene õigusakt, milles on seatud tingimuseks, et selleks, et

saada peretoetusi lapse eest, kes on liidu kodanik, peab viimasel olema

elamisluba pädevas liikmesriigis, kus ta koos oma vanematega tegelikult

elab, mille tulemusena ei anta neid toetusi selle lapse vanemale, kes on

samuti Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kellel ei ole enam (kellel ei

ole) sellist elamisluba, kuigi ta elab seal tegelikult ja teostab

majandustegevust (kõnealusel juhul töötajana), panustades niiviisi selle riigi

sotsiaalpoliitika rahastamisse?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas niisugust ebavõrdset

kohtlemist, mis on vastuolus määruse nr 883/2004/EÜ artikliga 4,

direktiivi 2004/38/EÜ artikliga 24 ja määruse (EL) nr 492/2011 artikliga 7,

parandab piisavalt asjaolu, et asjaomase riigisisese õigusakti teise sättega on

sama laps vabastatud elamisloa nõudest, võimaldades nii samal vanemal

peretoetusi saada maksimaalselt kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mis

hakkab kulgema alates vanema sisenemisest asjaomase liikmesriigi

territooriumile?