Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi seisukohad ja ettepanekud Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu kohta
Edastame oma täiendavad seisukohad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu uuendatud versiooni kohta. Täname, et mitmeid meie ettepanekuid on arvestatud. Samas on etteantud ajaraam sisuliseks kommenteerimiseks äärmisel napp.
1. Terminoloogia selgus ja ühtlustamine
Jääme oma eelnevalt saadetud seisukoha juurde, et kogu eelnõu ja selle lisade terminoloogia üle vaatamisse kaasatakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, kes on koostanud ka rahvatervishoiu sõnastiku. See võimaldaks:
• tagada terminite kooskõla erialase kasutusega,
• vältida vastuolusid seaduse ja rakendusaktide vahel,
• ning vähendada hilisemat tõlgendamis- ja rakendusriski.
2. Nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamine (§ 12)
Eelnõus on uuendusena välja toodud tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide teavitamise kohtustus. Soovime vältida olukorda, kus tervishoiuteenuse osutajatelt eeldatakse kõikide vastavate infektsioonide üksikjuhtude edastamist, mis lisaks oluliselt halduskoormust ning meie hinnangul ei anna sellisel moel andmete kogumine sisulist ega võrreldavat infot.
Teiseks on seaduse eelnõus toodud edastatavate andmete koosseisu oluliselt täiendatud, nt hospitaliseerimise ja ravi andmed, sealhulgas haiglasse saabumise, haiglast väljakirjutamise ja osakondades viibimise andmed või teise tervishoiuteenuse osutaja juurde üleviimise andmed ning rakendatud ravi, protseduuride ja intensiivravi andmed jne.
Sellises mahus ja koosseisus nakkushaiguse teatise edastamine ei ole praeguste infosüsteemide korral võimalik ning eeldab teenuse osutajatelt olulisi IT-alaseid investeeringuid.
Rakendusaktide loomisel on oluline juba varases etapis kaasata erialaseltsid ning –spetsialistid.
3. Tuberkuloosi tervisekontroll ja tõendid (§ 21)
Peame jätkuvalt põhjendatuks tuberkuloosi tervisekontrolli teostamisel riskihindamisel põhinevat lähenemist. Praeguses sõnastuses, kus pole soovitatud uuringumeetodeid välja toodud, toob see kaasa põhjendamatu röntgenoloogiliste uuringute teostamise. Eestis on tuberkuloosi haigestumine oluliselt langenud, mis toetab meetmete üle vaatamist.
4. Laboratoorsed uuringud ja rahastamine
Eelnõus pannakse tervishoiuteenuse osutajatele kohustus võtta uuringumaterjali ka epidemioloogilistel eesmärkidel. Samas ei ole piisavalt selgelt määratletud:
• kes vastutab selliste uuringute tegemise eest;
• millisest allikast need uuringud rahastatakse;
• kuidas vältida olukorda, kus kohustus jääb sisuliselt katmata rahastusega.
Selts peab oluliseks, et epidemioloogiliste uuringute tegemise vastutus ja rahastamine oleksid selgelt reguleeritud ning ei langeks ebaproportsionaalselt esmatasandi tervishoiule. Soovitav on selgituse lisamine eelnõu seletuskirja
Kokkuvõte
Tunnustame eelnõu koostajaid terminoloogia täpsustamise ja erialaseltside rolli suurendamise eest ravimite loetelu koostamisel. Teeme ettepaneku fokuseerida andmekogumine sisulisele seirele ning vältida dubleerivaid teavitusi. Oleme valmis jätkuvaks koostööks, et tagada NETS-i kaasaegne ja proportsionaalne rakendamine.