Rae valla jäätmehoolduseeskiri

Andrus Kaarelson

Rae Vallavolikogu

[email protected]

Meie 14.04.2026 nr 6-11/260864/2603162

Ettepanek viia Rae valla jäätmehoolduseeskirja

ehitusjäätmeid puudutavad sätted kooskõlla põhiseadusega

Austatud volikogu esimees

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 142 lõike 1 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen ettepaneku

viia Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ kooskõlla

seadusega.

Jäätmehoolduseeskirja § 31 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt peab ehitusjäätmete käitlemist käsitlema

ehitusprojektis, ehitise lammutamise korral tuleb ehitusprojekt kooskõlastada vallaga ning ehitise

kasutusloa taotlemisel peab esitama jäätmeõiendi. Need sätted ei ole kooskõlas

ehitusseadustikuga.

Jäätmehoolduseeskirja kehtestamise aluseks olevad jäätmeseaduse sätted ei anna õigust kehtestada

ehitusseadustikuga vastuolus olevaid nõudeid. Põhiseaduse §-st 3 ja 154 lõikest 1 tuleneva

seaduslikkuse põhimõtte kohaselt peab kohaliku omavalitsuse määrus olema seadusega kooskõlas,

mis tähendab muu hulgas, et seadusega antud volitusi ei tohi ületada.

Lisaks sellele, et määruse § 31 lõiked 2‒4 on vastuolus seadusega, toob määrus kaasa tarbetut

asjaajamist ning võimaldab halduspraktikat, mis on vastuolus hea halduse tavaga. Hea halduse

tavaga ei ole kooskõlas nõuda isikutelt ehitamiseks ja kasutusloa taotlusega koos selliseid

dokumente, mis ei saa mõjutada ehitus- ja kasutusloa andmist.

Vallal tuleb kindlasti jälgida, et ehitusjäätmeid käideldaks nõuetekohaselt ning selle üle tuleb teha

järelevalvet. Samas ei anna järelevalve korraldamine vallale õigust kehtestada

jäätmehoolduseeskirjas nõudeid, mis mõjutavad ehitus- ja kasutusloa menetlust. Jäätmekäitlemise

järelevalvet saab teha tavakorras ning seda ei pea korraldama ehitusprojekti ning ehitusseadustiku

alusel antavate lubade kaudu. Peale selle võib ehitusjäätmeid tekkida ka tegevuste käigus, milleks

ei ole vaja ehitus- ega kasutusluba.

Palun andke hiljemalt 10. maiks teada, millal ja kuidas viite määruse põhiseadusega kooskõlla.

2

Volitusnorm ja seda ületavad sätted määruses

Jäätmeseaduse § 71 lõike 2 punktid 7 ja 9 annavad valdadele ja linnadele õiguse sätestada

jäätmehoolduseeskirjas ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse

järelevalve korralduse.

See volitusnorm ei anna kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada ehitusprojektile sisulisi

nõudeid ega siduda jäätmeõiendi esitamist kasutusloa taotlusega.

Volitusnormi kohaselt peab jäätmehoolduseeskirjas käsitlema järelevalvet, kuid sellest ei saa

järeldada, et vald võib kehtestada määrusega nõudeid, mis lähevad vastuollu ehitusseadustiku ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Järelevalve peab olema sisuline ega tohi taanduda pelgalt

dokumentide formaalsele kontrollile.

Määruse § 31 lõike 2 järgi peab ehitamise aluseks olevas ehitusprojektis olema näidatud jäätmete

hinnanguline kogus, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete

käitlemistoimingud ja -kohad.

Määruse § 31 lõike 3 järgi tuleb ehitise kasutusloa taotluse dokumentide juurde lisada seletuskiri

ja vallavalitsuse poolt kinnitatud jäätmeõiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Määruse § 31 lõike 4 järgi peab ehitise lammutamiseks olema lammutusprojekt, mis on

kooskõlastatud vallavalitsuse määratud ametnikuga, ja vastav luba. Lammutustööde lõpetamisel

tuleb vormistada jäätmeõiend ja esitada see vallavalitsusele.

Jäätmekäitluse käsitlemine ehitusprojektis

Eeskirja § 31 lõikes 2 ja 4 on sisuliselt esitatud nõue ehitusprojektile ja lõikes 4 eraldi menetluslik

nõue kooskõlastada lammutusprojekt valla ametnikuga ja saada lammutamiseks vastav luba.

Ehitusprojekti nõuded on sätestatud ehitusseadustiku §-s 13 ning selle alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Seejuures on

ministri määruses sätestatud, et lammutusprojektis tuleb käsitleda lammutamisel tekkivate

jäätmete käitlemist.

Need õigusaktid ei jäta kohalikule omavalitsusele õigust reguleerida määrusega ehitusprojektiga

seotud küsimusi, kehtestada ehitusprojektile lisanõudeid ega luua menetlust, mida seadus ette ei

näe. Ehitusprojekti koostaja ei pruugi selle pealegi tulla, et ehitusprojekti nõuded võivad tuleneda

ka Rae valla jäätmehoolduseeskirjast.

Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt võidakse isikult nõuda ehitise lammutamiseks ehitusluba ning

mõnel juhul ka ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist. Nii ehitusloa taotlus kui ka ehitusteatis

esitatakse kohalikule omavalitsusele läbi ehitisregistri.

Ehitusseadustik ei näe ette lammutusprojekti kooskõlastamist vallavalitsuse nimetatud

ametnikuga. Eeskirja § 31 lõikest 4 ei selgu, millist luba on selles mõeldud.

3

Jäätmeõiendi nõue

Jäätmeõiendi sisu ja jäätmeõiendi esitamata jätmise tõttu ei saa ehitisele kasutusluba andmata jätta.

Seetõttu ei ole põhjendatud siduda jäätmeõiendit kasutusloa taotlusega.

EhS § 52 kohaselt esitatakse kasutusloa taotlus ja sellega seotud dokumendid ehitisregistri kaudu.

Seadus loetleb, millised andmed ja dokumendid tuleb kasutusloa taotluses esitada, nõutud on ka

ehitusdokumendid ja andmed riigilõivu tasumise kohta. Seadus ei näe ette, et kasutusloa taotluses

tuleb esitada ka jäätmeõiend. EhS § 54 lõike 1 järgi antakse kasutusluba siis, kui ehitis vastab

õigusaktides sätestatud nõuetele ja ehitusloale.

Jäätmeõiend ei tõenda ehitise vastavust nõuetele ega ehitusloale. Õiendi põhjal võib teha üksnes

järeldusi ehitamisel tekkinud jäätmete käitlemise kohta, kuid need ei tõenda seda, et ehitis vastab

nõuetele. Ehitise kasutusloa andmisel tuleb aga keskenduda sellele, kas ehitis vastab nõuetele või

mitte. Järelikult ei saa jäätmeõiendi sisu või jäätmeõiendi puudumise tõttu jätta ehitisele

kasutusluba andmata.

Jäätmeõiendi esitamise nõuet saab käsitada eeskätt jäätmekäitluse järelevalve abinõuna.

Järelevalvet korraldades peab arvestama proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtet. Pelgalt

dokumente kontrollides ei ole võimalik kindlalt järeldada, kas tekkinud ehitusjäätmeid käideldi

nõuetekohaselt või mitte. Jäätmeõiendi koostamine ja selle kasutusloa menetluses esitamine ei ole

kuigi tõhus abinõu, kuid koormab isikut rohkem kui näiteks konkreetse ohuprognoosi põhjal tehtav

pisteline järelevalve.

Jäätmete käitlemise kohta võib tõendit nõuda üksikjuhtumil. Jäätmete nõuetekohase käitlemise

tõenduseks võib nõuda dokumente, kuid need ei pea tingimata olema vormistud jäätmeõiendina

(jäätmehoolduseeskirja lisas 1 esitatud kujul). Kui isik jätab jäätmeõiendi esitamata või esitab

õiendis ehitusjäätmete hulga ja käitlemise kohta ebatäpseid andmeid, ei saa sellele vaatamata jätta

ehitisele kasutusluba andmata.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]