Riigikohus_arvamus

Villu Kõve

Riigikohus

[email protected]

Teie 18.03.2026 nr

Meie 14.04.2026 nr 9-2/260768/2603158

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-6

Austatud Riigikohtu esimees

Küsisite õiguskantsleri arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mille algatas Tartu

Ringkonnakohus tunnistades põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättes kohaldamata

karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 teise lause osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud

kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi karistusseadustiku (KarS) §

184 järgi. Mõlemad põhiseaduslikkuse järelevalve asjad on liidetud ühe kohtuasja alla numbriga

5-26-6.

Nõustun ringkonnakohtu määrustes nr 1-15-5159 ja nr 1-17-7897 esitatud põhjenduste ja

järeldusega, et karistusregistri seaduse § 28 lause 2 on põhiseadusega vastuolus osas, mille

kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi

karistusseadustiku § 184 alusel.

Kui isik on süüdi mõistetud KarS § 184 alusel, ei ole KarRS § 28 lause 2 kohaselt kohtul võimalik

kaaluda, kas isikuandmete jätkuv avaldamine on konkreetse teo toimepanemise asjaolusid

arvestades vajalik ja proportsionaalne. Ka juhul, kui isik taotleb pärast karistuse kustumist oma

nime initsiaalide või tähemärgiga asendamist, ei anna sätte sõnastus kohtule mingit kaalutlusruumi

ning läbiviidav menetlus kujuneb üksnes formaalseks. Riigil on kohustus kehtestada normid, mis

võimaldavad inimesel tagada enda õiguste kaitse ning õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele

(määrus nr 1-15-5159, p 25-27; 1-17-7897, p 22-24).

Ringkonnakohtu määrustes on eluliste näidete toel veenvalt selgitatud, miks karistusandmete

jätkuv avalikustamine ei ole soovitava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Raskete kuritegude

puhul võib õiguste piirangut abstraktselt hinnates pidada sobivaks ja vajalikuks, kuid KarS § 184

väga laia karistusmäärade vahemiku tõttu ei saa piirangut pidada mõõdukaks (asi nr 1-15-5159, p-

d 29-30, 33-34; 1-17-7897, p 26-27, 30-31).

Karistusregistri seadusesse lisati kõnealune säte 2008. aastal. Nüüdseks on tehniline võimekus ja

seega ka normi mõju oluliselt muutunud. Arvestades andmete kopeerimise võimalusi ning

lisandunud tehisaru võimekust andmeid leida, süstematiseerida ja inimesi profileerida, on KarS §

184 alusel süüdi mõistetud inimestel väga keeruline elada tavapärast elu. Varasem karistatus võib

segada nii töökoha kui ka laenu saamist, üürikorteri leidmist jne. Samuti võib sellel olla kahjulik

2

mõju karistatu lastele ja teistele pereliikmetele. Sealjuures ei oma tähtsust see, kas inimene on

kogu hilisema elu käitunud õiguskuulekalt või mitte.

Seega on karistusandmete jätkuv avalikustamine oma mõju poolest sisuliselt eluaegne lisakaristus,

mille kohaldamisel ei ole aga arvestatud konkreetse kuriteo asjaolusid (nt kas on käideldud 8

grammi kanepit või suure varalise kasu saamise eesmärgil ladustatud suurt kokaiinilasti) ega

inimese hilisemat käitumist.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Alar Ambros 693 8422

[email protected]