| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-9/26/1407-4 |
| Registreeritud | 14.04.2026 |
| Sünkroonitud | 15.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
| Toimik | 2.2-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | eraisik |
| Saabumis/saatmisviis | eraisik |
| Vastutaja | Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsioon) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: info - AKI
Sent: Fri, 10 Apr 2026 15:07:39 +0000
To: [email protected] <[email protected]>
Subject: RE: RE: Teabenõue . Kaebus
Tere!
Teabenõue ja selgitustaotlus on täiesti erinevad asjad. Meie kodulehelt saate lugeda, kuidas neid eristada Teabenõue | Andmekaitse Inspektsioon
Allolev on selgitustaotlus ja sellele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus.
Paraku ei saa me üldistatult teie allolevatele küsimustele siiski vastata, sest niivõrd ühest ja must-valget regulatsiooni nagu teie küsimustest võiks justkui eeldada, ei ole. Kõik oleneb asjaoludest. Seepärast selgitasimegi teile, et me saame anda siduvaid õiguslikke seisukohti üksnes konkreetse menetluse tulemusel selle konkreetse juhtumi kohta ja ka siis tuleb tähele panna, et juba pisut teistel asjaoludel võib see seisukoht olla teistsugune. Näiteks küsite, kas eraorganisatsioon võib internetis avaldada isikute nime, fotot ja kuriteoandmeid. Jääb ainuüksi arusaamatuks, mida te mõtlete eraorganisatsiooni all. Näiteks võib avaldada andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil tuginedes isikuandmete kaitse seaduse §-le 4 teatud tingimuste täitmisel. Ajakirjanduslikul eesmärgil avaldavad andmeid üldjuhul meediaväljaanded, tihti on need eraõiguslikud juriidilised isikud ja tihtipeale avaldatakse ka nimi ja foto. Seega teatud juhtudel võib, aga nagu aru saate, siis kõik oleneb asjaoludest ja juba üks väike teistsugune nüanss võib tähendada ka teistsugust vastust.
Üldisemalt reguleerib hetkel karistusandmete avaldamist Eestis karistus- ja karistusregistriseadus. Samuti kehtib isikuandmete kaitse seadus ja – üldmäärus.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 kohaselt võib vastamisest loobuda p 1 tuginedes, kui isikut ei ole võimalik kindlaks teha ja p 8 tuginedes, kui selgitustaotluse või märgukirja adressaat on sama isiku samasisulisele pöördumisele uue pöördumise esitamisele eelneva aasta jooksul vastanud ning vajadus saada teavet uuesti ei ole põhjendatud.
Lugupidavalt
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube 
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Thursday, April 2, 2026 4:28 PM
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: RE: RE: Teabenõue . Kaebus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Selgitustaotlus Andmekaitse Inspektsioonile
Austatud Andmekaitse Inspektsioon
Tänan Teid vastuse eest.
Soovin siiski täpsustada, et minu pöördumise eesmärk ei olnud esitada kaebust ega algatada järelevalvemenetlust konkreetse isiku nimel. Samuti ei ole ma seotud ühegi menetlusega ega esinda andmesubjekti.
Minu pöördumine oli esitatud teabenõude ja selgitustaotluse korras, mille eesmärk oli saada üldine õiguslik selgitus järgmiste küsimuste kohta:
Kas eraorganisatsioon võib avalikult avaldada internetis isikute nime, foto ja kuriteoandmeid.
Millistel tingimustel on selline andmete töötlemine lubatud või keelatud.
Millised õigusnormid reguleerivad eraorganisatsioonide poolt kuriteoandmete avaldamist.
Seetõttu palun täpsustada, kas minu küsimustele on võimalik vastata üldise õigusliku selgitusena, sõltumata konkreetsest järelevalvemenetlusest.
Minu arusaamise järgi on riigiasutustel kohustus anda selgitusi vastavalt
§3 ning tagada avaliku teabe kättesaadavus vastavalt
.
Seetõttu palun võimalusel vastata esitatud küsimustele üldise õigusalase selgituse vormis, ilma et see mõjutaks või eeldaks poolelioleva järelevalvemenetluse tulemust.
Lugupidamisega
------ Reply to message --------
Date: Thu, 2 Apr 2026 14:47:41 +0300
From: info - AKI <[email protected]>
Tere!
Oleme veebilehe ettevaatust.ee suhtes alustanud järelevalvemenetluse. Õiguslikult siduva hinnangu selle kohta, kas isikuandmete töötlemine sel lehel on õiguspärane või mitte, saame anda alles selle menetluse tulemusel. Seetõttu ei saa me teile praegu öelda, kas selline andmete töötlemine on lubatud või mitte.
Menetluse tulemusest anname teada oma kodulehel.
See ei takista teil aga oma õigusi ka ise kaitsta. Võite pöörduda veebilehe pidaja poole ja esitada vastuväite oma andmete töötlemise kohta. Täpsemat teavet vastuväite esitamise kohta leiate siit: Vastuväidete esitamine | Andmekaitse Inspektsioon.
Kui leiate, et teie andmete avaldamine on põhjustanud teile kahju, olgu see varaline või mittevaraline, on teil õigus pöörduda veebilehe pidaja vastu ka otse kohtusse.
Lugupidavalt
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Thursday, April 2, 2026 12:04 AM
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: Teabenõue . Kaebus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Teabenõue ja pöördumine seoses veebilehe ettevaatust.ee tegevuse võimaliku vastuoluga Eesti ja Euroopa Liidu andmekaitse seadustega
Andmekaitse Inspektsioonile
Andmekaitse Inspektsioon
Austatud Andmekaitse Inspektsioon,
Pöördun Teie poole seoses veebilehe ettevaatust.ee tegevusega, kus avaldatakse väidetavalt seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud isikute kohta järgmisi andmeid:
* nimi ja perekonnanimi, foto
* viited kohtulahenditele
* kirjeldused väidetavate kuritegude kohta
* isiku sildistamine terminitega nagu „pedofiil“ või „seksuaalkurjategija“
Selle tegevuse põhjal palun hinnata, kas veebilehe pidamine on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu andmekaitse seadustega, sh GDPR.
1. Kuritegudega seotud isikuandmete töötlemine.
GDPR artikkel 10 sätestab, et kuritegude ja karistustega seotud isikuandmeid võib töödelda ainult ametiasutuse kontrolli all või juhul, kui see on lubatud seadusega ning rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.
Probleemid:
eraorganisatsioon avaldab isikuandmeid internetis avalikult
puudub selge seaduslik alus töötlemiseks
tegevus võib kujutada rasket rikkumist, mille eest võib määrata kuni 20 miljoni euro suuruse trahvi või 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest (GDPR art 83)
2. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus
GDPR artikkel 6 nõuab, et igasugusel isikuandmete töötlemisel peab olema seaduslik alus (nõusolek, seadusest tulenev kohustus, õigustatud huvi vms).
Küsimus:
kas eraorganisatsioon võib avaldada nime, foto ja kuriteoandmed õigustatud huvi alusel?
3. Läbipaistvus ja teavitamine
GDPR art 5 ja 13: andmetöötlus peab olema seaduslik, õiglane ja läbipaistev; andmesubjekt peab teadma, kuidas tema andmeid töödeldakse.
Küsimused:
millised kohustused lasuvad veebilehe pidajal andmesubjektide teavitamiseks?
kas registri pidamine võib rikkuda läbipaistvuse põhimõtet?
4. Õigus andmete kustutamisele
GDPR art 17 annab andmesubjektile õiguse nõuda andmete kustutamist, kui töötlemine ei ole enam õigustatud.
Küsimus:
kas veebilehe pidaja peab rahuldama kustutamisnõude ja millistel tingimustel?
5. Karistusandmete töötlemine.
Eestis reguleerib karistusandmete töötlemist Karistusregistri seadus.
Küsimused:
kas eraorganisatsiooni poolt peetav avalik kuriteoregister võib olla vastuolus Karistusregistri seadusega?
kas see rikub karistusandmete kustumise ja rehabilitatsiooni põhimõtet?
6. Au ja hea nime kaitse
Võlaõigusseadus §1046: isiku au teotamine või maine kahjustamine on õigusvastane.
Küsimus:
kas terminid „pedofiil“ või „seksuaalkurjategija“ võivad rikkuda isiku au, kui need ei vasta täpselt kohtulahendis kasutatud õiguslikule kvalifikatsioonile?
7. Põhiseaduslikud õigused
Eesti Vabariigi põhiseadus §26 ja §19: igaühel on õigus eraelu puutumatusele ja väärikusele.
Küsimus:
kas eraorganisatsiooni poolt hallatav avalik kuriteoregister võib riivata põhiõigusi?
8. Riigikohtu praktika.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et:
kohtulahendite avalikustamisel kasutatakse initsialiseerimist, kui täispikk nimi või muud tundlikud andmed võivad kahjustada eraelu puutumatust
avalikustamine peab olema proportsionaalne (Riigikohus, tsiviilkolleegiumi lahendid, sh 2017 ja 2019)
see näitab, et avalik registreerimine ilma kohtu kontrollita võib olla lubamatu
9. Rahvusvahelised näited
9.1 Hispaania:
Seksuaalkurjategijate nimekirja avaldamine keelati riikliku andmekaitseasutuse poolt.
9.2 Suurbritannia:
News of the World avaldas internetis pedofiilide nimekirja, põhjustades väärteo ja mainekahju juhtumeid.
9.3 Euroopa Inimõiguste Kohus:
Isikute eraelule (art 8) peab tagama tasakaalu avaliku huvi ja privaatsuse vahel.
Püsiv ja otsitav registri avalikustamine võib rikkuda art 8.
10. Järelevalve ja taotlus.
Avalikus meedias on mainitud, et Andmekaitse Inspektsioon on alustanud uurimist.
Taotlus Inspektsioonile:
1. hinnata, kas veebilehe ettevaatust.ee tegevus on kooskõlas Eesti ja EL andmekaitse seadustega;
2. hinnata, kas tegevus võib rikkuda isiku põhiõigusi ja eraelu;
3. selgitada, millised seadused ja normid reguleerivad eraorganisatsiooni poolt kuriteoandmete avaldamist;
4. vajadusel algatada menetlus või teha ettepanek pädevatele asutustele olukorra juriidiliseks hindamiseks.
Lugupidamisega
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Selgitustaotlus | 02.04.2026 | 1 | 2.2-9/26/1407-1 | Sissetulev kiri | aki | eraisik |
| 20260402_vastus_ettevaatust.ee | 02.04.2026 | 1 | 2.2-9/26/1407-2 | Väljaminev kiri | aki | eraisik |
| Täiendav pöördumine | 02.04.2026 | 1 | 2.2-9/26/1407-3 | Sissetulev kiri | aki | eraisik |