Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278000752

1(4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.04.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25278000752

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxx

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25278000752, milles xxxxxx xxxxx-t

kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes

selles, et tema:

- 2021. aasta suvel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas lõunasel ajal

kasutas füüsilist vägivalda enda tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx

xxxxx võttis kahe käega xxxxx xxxxxxx-a vasakust küünarvarrest kinni ja tiris xxxxx

xxxxxxx-a, et ta tuleks autost välja. Xxxxx xxxxxxx tundis xxxxxx xxxxx tegevuse tagajärjel

valu ning talle tekkis vasaku käe peale punetus.

- 2022. aasta kevadel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxx maakonnas

xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kasutas füüsilist vägivalda enda tütre xxxxx

xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx võttis ühe käega xxxxx xxxxxxx-a

vasaku käe randme juurest kinni ja tõmbas xxxxx xxxxxxx-a hooga vastu seina. Xxxxx

xxxxxxx lõi xxxxxx xxxxxd tegevuse tagajärjel selja vastu seina ära ja tundis valu.

- 2025. aasta jaanuaris või veebruaris kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval

xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kasutas füüsilist vägivalda

enda tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx võttis voodis pikali

olnud xxxxx xxxxxxx-l mõlemast käest kinni ja tiris xxxxx xxxxxxx-a, et ta tõuseks voodist

püsti. Xxxxx xxxxxxx tundis xxxxxx xxxxx tegevuse tagajärjel valu ning talle tekkis mõlema

käe peale punetus.

- 2025. aasta septembri alguses kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxx

maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kasutas füüsilist vägivalda enda

tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx viskas xxxxx xxxxxxx-a

JÄNKSI tarretise täidetud pakendiga näkku silmade vahele. Xxxxx xxxxxxx tundis xxxxxx

xxxxx tegevuse tagajärjel valu.

- 2025. aasta septembri alguses kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxxxx

maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxx xx-xx kella 8.30 paiku kaustas füüsilist vägivalda enda

tütre xxxxx xxxxxxx-a suhtes, mis seisnes selles, et xxxxxx xxxxx võttis xxxxx xxxxxxx-a

juustest kinni ja tiris xxxxx xxxxxxx-a juukseidpidi voodist välja. Xxxxx xxxxxxx tundis

xxxxxx xxxxx tegevuse tagajärjel valu.

Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et xxxxxx xxxxx-l ja xxxxxx xxxxxxxx-l on kolm ühist

tütart – xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxxxx. Xxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxxxx elavad

koos xxxxxx xxxxx-ga xxxxx linnas aadressil xxxxxxxxx xx-xx, kuid külastavad ka aeg ajalt ema

uue elukaaslase xxxxxx xxxxx-i maamaja. Täisealine xxxxx xxxxxxx elab eraldi xxxxxx. Xxxxxx

xxxxx ja xxxxx xxxxxxx-a suhted on konfliktsed ning tülitsetakse sageli, peamiselt seoses xxxxx

xxxxxxx-a probleemidega koolis käimise osas.

2(4)

Xxxxx xxxxxxx on oma ülekuulamisel avaldanud, et 2021 aasta suvel ei tahtnud ta minna ema ja

tema elukaaslasega metsa jalutama ning ema võttis temalt kahe käega vasakust küünarvarrest kinni

ja tiris. Autos oli ka ema elukaaslase tütar, kes samuti ei soovinud jalutama minna ning temal lubas

isa autosse jääda, aga ema xxxxx-l ei lubanud. Tirimisest oli valus, ta hakkas nutma ning käele tekkis

punane jälg. 2022 aasta kevadel ütles ta emale et ta ei julge kooli minna ning nuttis, mille peale ema

hakkas karjuma, võttis ühe käega vasaku käe randme juurest kinni ja tõmbas ta hooga vastu seina. Ta

lõi oma selja vastu seina ära ning see oli valus. 2025 aasta alguses talvel ei suutnud voodist püsti

tõusta kuna ei tahtnud kooli minna, ema xxxxxx võttis mõlemast käest kinni ja tiris voodist püsti.

2025 aasta septembri alguses hommikul kella 8.30 paiku viskas ema teda JÄNKSI tarretise pakendiga,

mis tegi haiget. 2025 aasta septembri alguses ei tahtnud ta kooli minna, kuna tegemist oli uue kooliga.

Kuna tema magamisase on põrandal, siis tüli käigus haaras ema tal juustest kinni ja tiris xxxxx voodist

välja.

xxxxx sõnul tekivad neil emaga tülid sellest, et ta ei taha kooli minna, kuna tema sõbrad räägivad

temast taga. xxxxx sõnul on ta püüdnud emale sellest rääkida aga ema ei kuula teda. xxxxx ema

xxxxxx xxxxx on tunnistanud, et ta on xxxxx-t tutistanud.

Lisaks nähtub kriminaalasjas kogutud materjalidest, et xxxxxx xxxxx tõstab sageli laste peale häält,

karjub ja pahandab lastega, sest ei tule üksi probleemide lahendamisega toime.

Kriminaalmenetluse käigus on xxxxxx xxxxx kuulatud 29.01.2026 üle kahtlustatavana KarS § 121 lg

2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu

tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt,

millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalasja materjalid saabusid 12.02.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223

lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab

uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KarS §-des 202-2052 sätestatud

alustel ja korras.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava

või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama sätte lg 7 kohaselt, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib lõigetes

1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KrMS § 202

kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava

käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis,

õigusvastasus ja süü (RKKKo 3-1-1-84-10, p 34). KrMS § 202 alusel kriminaalasja lõpetamise

määrus ei rajane samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus

ega ole sellega samastatav. KrMS § 202 on kohaldatav juba siis, kui tõendikogum võimaldab

põhjendatud kahtlustust selles, et isik on toime pannud teise astme kuriteo, tema süü ei saa tõenäoliselt

osutuda suureks, menetluse jätkamiseks ei ole avalikku huvi, isik on menetluse lõpetamisega nõus

ning vähemalt on asunud heastama tekitatud kahju ja võtnud kohustuse menetluskulude tasumiseks

(RKKKo 1-17-3615, p 21).

Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on

selged ja võttes arvesse xxxxxx xxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub

prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus

kuulub KarS § 202 alusel lõpetamisele. KarS § 202 alusel süü suurusele ja avaliku menetlushuvi

puudumisele hinnangu andmine on prokuröri kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks

menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada

3(4)

kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p 16). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist

toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Samuti tekitatud kahju liiki ja

suurust.

Xxxxxx xxxxx sõnul on ta xxxxx xxxxxxx-a käitumise pärast läinud endast välja. Laste heaolu

spetsialistile on xxxxxx xxxxx tunnistanud, et ta ei tule üksi probleemide lahendamisega toime ning

vajab tuge. Xxxxxx xxxxx on teinud samme xxxxx xxxxxxxx-ga suhete parandamiseks, muutes

xxxxx sissekirjutuse xxxxxxx-e, et oleks võimalik pereteraapias käia. Xxxxxx xxxxx on kaks korda

pereteraapias käinud, kuid teisel korral xxxxx xxxxxxx kohale ei tulnud. Ka on käinud xxxxxx xxxxx

xxxxx xxxxxxxx-ga koos vaimse tervise õe juures, üksi laps seal ei käi. Xxxxxx xxxxx on 29.01.2026

kinnitanud, et xxxxx xxxxxxxx-ga enam konflikte tekkinud ei ole, laps saab ravi ja on muutunud

rahulikmaks. 2026. aasta veebruari keskpaigus on xxxxxx xxxxx helistanud ise laste heaolu

spetsialistile ja andnud teada, et xxxxx xxxxxxxx-l on jätkuvalt probleeme koolis käimisega ja

ravimite võtmisega. Xxxxx xxxxxxx oli ka kodust ära jooksnud, kuid õhtul tagasi tulnud.

Tegemist ei ole olnud ettekavatsetud kuritegudega, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine, sh

raskused lapse kooliprobleemide lahendamisega. Kuritegudega ei ole kaasnenud raskeid tagajärgi.

Kehaline väärkohtlemine ei ole olnud sedavõrd intensiivne, et oleks põhjustanud kannatanu vajaduse

abi järele. Karistusregistri andmetel ei ole xxxxxx xxxxxx-t kriminaalkorras karistatud, samuti

puuduvad tal väärteokaristused ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse

kaalutlustel lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et xxxxxx xxxxxx on aru saanud oma

tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine

ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada

kriminaalmenetlust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle

kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld-ja eripreventiivseid eesmärke võimalik

käesoleval juhul saavutada ilma xxxxxx xxxxxx-t kriminaalvastutusele võtmata.

Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalikust menetlushuvist saab üldiselt rääkida siis,

kui kriminaalasjas on isiku süü suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Avalik

menetlushuvi on üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on

toimepandud elusfääris, mille vastu peab olema avalikkusel eriline usaldus või ka kui kannatanul

puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul ei nähtu

asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada viiteid kuriteole elusfääris, mille vastu peaks olema

avalikkusel eriline usaldus. Samuti ei saa pidada kannatanu, s.o alaealise lapse seisukohalt ainsaks ja

efektiivseimaks õiguskaitsevahendiks ema kriminaalkorras karistamist. Tekkinud konfliktis on

oluline ema ja lapse nõustamine, millega nad mõlemad ka varasemalt nõustunud on.

Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamiseks saab rääkida juhul, kui isiku kriminaalasja

lõpetamine ja isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise.

Arvestades, et xxxxxx xxxxxx on varasemalt käitunud õiguskuulekalt ning ka kriminaalasja

kohtueelses menetluses kogutud materjalidest nähtub, et xxxxxx xxxxxx poolt vägivaldset käitumist

rohkem esinenud ei ole, puudub vajadus menetlust jätkata.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg

2 p-s 7 sätestatud kohustuse osaleda vaimse tervise teenusel.

Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma

määrusega.

4(4)

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278000752 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on xxxxxx xxxxxx kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 13.04.2026-13.10.2026, osalema vaimse tervise teenusel. Teenusele

suunamise rahastuse, kuni 5 korra eest, tagab xxxxx Linnavalitsus. Selleks tuleb xxxxxx

xxxxxx-l võtta määruse allkirjastamisest 10 (kümne) tööpäeva jooksul ühendust xxxxx

Linnavalitsuse laste heaolu spetsialistiga.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata xxxxxx xxxxxx andmeid

7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saata: xxxxx

xxxxxxxx-le ja tema seaduslikule esindajale xxxxxx xxxxxxxx-le. Xxxxxx xxxxxx-le on

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 13.04.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle antud.

Teadmiseks: xxxxx Linnavalitsuse laste heaolu spetsialist.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Helen Puks

Kaitsjat menetlustoimingu juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja

mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen kohustustega nõus. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud.

Xxxxxx xxxxxx