Sisekoolituse põhimõtted

K Ä S K K I R I

Tallinn 14.04.2026 11-6/2

Sisekoolituse põhimõtted

Käskkiri kinnitatakse kohtute seaduse § 24 lg 1, § 39 lg 4 p 3 , § 125 lg 1 ja avaliku teenistuse

seaduse § 31 lg 1 alusel ning kooskõlas töölepingu seadusega.

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Sisekoolituste korraldamisel lähtutakse kohtute koolitustegevuse korra eesmärkidest ja

põhimõtetest.

1.2. Sisekoolitus on õppevorm, mille kaudu kohtusüsteemi teenistuja jagab kolleegidega

tööks vajalikke teadmisi ja oskusi, tuginedes oma praktilistele kogemustele ja

erialateadmistele eesmärgiga toetada kolleegide tööalast arengut, edendada koostööd

ning aidata kaasa õigusemõistmise kvaliteedile, tõhususele ja läbipaistvusele.

1.3. Sisekoolitused viiakse läbi sobivaimas vormis, mis toetab õpieesmärkide saavutamist

ja arvestab õppijate vajadustega (nt kontakt-, veebi- või hübriidõpe).

1.4. Sisekoolitused on vajalikud, kuna kohtute töö on spetsiifiline ning paljusid tööks

vajalikke oskusi ja teadmisi (nt kohtumenetlus, kohtute infosüsteemid) ei saa

omandada väljaspool süsteemi.

1.5. Sisekoolitused toetavad õppiva organisatsiooni kujunemist, kus pidev eneseareng ja

kogemuste jagamine on loomulik osa töökultuurist.

1.6. Sisekoolituse põhimõtted vaadatakse regulaarselt üle ja ajakohastatakse vastavalt

organisatsiooni ja õppijate vajadustele.

1.7. Sisekoolitaja peab sisekoolituste läbiviimisel jälgima, et tema tegevus ei läheks

vastuollu huvide konflikti vältimise hea tavaga ametnike koolitustegevuses

https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/eetika.

1.8. Sisekoolituse põhimõtted laienevad kohtunikele ulatuses, mis täiendavad Riigikohtu

rolli kohtunike koolitamisel. Täpsem info on kättesaadav Riigikohtu veebilehel:

https://www.riigikohus.ee/et

2. SISEKOOLITAJAD JA SISEKOOLITUSTE TEEMAVALDKONNAD

2.1. Sisekoolitaja on kohtuteenistuja, kes jagab oma teadmisi ja kogemusi kolleegidega,

toetades nende tööalast arengut ning õppides õpetamise kaudu ka ise.

2.2. Sisekoolitajateks kohtusüsteemis võivad olla kõik kohtuteenistujad, kellel on

teadmised ja oskused, mida nad soovivad kolleegidele edasi anda ja mis aitavad kaasa

tööülesannete tõhusamale täitmisele.

2.3. Sisekoolitaja rolli võivad teenistujale pakkuda juhid või personaliteenistus. Samuti

tehakse sihipäraseid üleskutseid liitumiseks kohtute sisekoolitajate võrgustikuga.

Teenistujatel on võimalus oma huvist teada anda vahetule juhile või

personaliteenistusele.

2.4. Sisekoolituste peamised teemavaldkonnad kohtusüsteemis on muu hulgas:

2.4.1. materiaalõigus;

2.4.2. menetlusõigus;

2.4.3. kohtusüsteemis kasutatavad infosüsteemid (nt KIS, digitoimik, AET, Delta, RTIP,

Salme);

2.4.4. saalitehnika, virtuaalruumide ja suhtlusplatvormide kasutamine (nt Cisco,

Microsoft Teams);

2.4.5. andmekaitse ja infoturve;

2.4.6. sisseelamiskoolitused uutele teenistujatele.

3. SISEKOOLITAJA PÄDEVUSED JA MOTIVATSIOON

3.1. Sisekoolitaja on erialaselt pädev, valdab olulisi kohtute tööprotsesse, on digipädev ning

soovib panustada organisatsiooni arengusse ja eesmärkide täitmisesse. Ta on huvitatud

ja motiveeritud sisekoolituste läbiviimisest ja oma teadmiste ning oskuste

edasiandmisest. Ta näeb sisekoolituste läbiviimises võimalust ise õppida ja areneda.

3.2. Sisekoolitaja arendatavateks pädevusteks ehk kompetentsideks on esinemis- ja grupiga

suhtlemise oskused (kontakti loomine, info edastamine, arutelude suunamine, osalejate

kaasamine, juhendamine jmt), oskus koolitusprogrammi üles ehitada ja koolitust

erinevate meetodite (loeng, arutelu, rühmatöö, rollimäng, videotreening jmt) abil

vaheldusrikkamaks muuta, oskus kasutada digikeskkondi ning digivahendeid, samuti

grupiprotsesside ja võimalike rollikonfliktidega toimetuleku, enda esinemisärevuse ja

enesejuhtimise oskused.

3.3. Sisekoolitajate toetamiseks viiakse läbi arengupäevi, nt KIS sisekoolitajate võrgustiku

arengupäev, mille raames korraldatakse ka sisekoolitajate õpet koolitajate koolituse

vormis.

3.4. Sisekoolitajaid toetatakse erinevate juhendmaterjalide, teemakohaste artiklite ning

muude sisekoolitust puudutavate materjalidega siseveebis. Sisekoolitajad on ka ise

oodatud panustama erinevate juhendmaterjalide väljatöötamisse.

3.5. Sisekoolitajatele pakutakse võimalust koolitajatöö reflekteerimiseks ning arutelude

pidamiseks teiste sisekoolitajatega.

3.6. Sisekoolitajate motiveerimine:

3.6.1. sisekoolitajate koolitus/arengupäevad;

3.6.2. esitamine tunnustamiseks (nt kohtunike koolitusnõukogu valitav aasta parim

koolitaja, kohtute sisekoolitaja kandidaadi esitamine Eesti Sisekoolituse

Arendamise Liidu aasta sisekoolitaja konkursile, aasta parimate tunnustamine

kohtutes);

3.6.3. kogemuste vahetamise ringid (nt kovisioon, hommikukohvid);

3.6.4. sisekoolitajate (edu)lugude jagamine kohtute siseveebis;

3.6.5. osalemisvõimalus huvipakkuval avatud seminaril/koolitusel/konverentsil.

4. SISEKOOLITUSTE FINANTSERIMISE PÕHIMÕTTED JA EELARVE

4.1. Sisekoolitusteks vajalikud vahendid planeeritakse:

4.1.1. kohtute tsentraalses koolituseelarves – koolitusteks, mis on tsentraalses

koolitusplaanis kokku lepitud (nii otsesed kui ka kaudsed kulud, nt kohvipauside,

ruumidega seonduv);

4.1.2. kohtu eelarves – koolitusteks, mis puudutavad vaid konkreetse kohtu teenistujaid;

samuti sisekoolitajate aasta lõpus tänamise ning tulemus- ja lisatasudega seotud

vahendid.

4.2. Igapäevast kolleegilt kolleegile toimuvat teadmiste edasiandmist, parimate praktikate

jagamist ja kogemuste vahetamist eraldi ei tasustata. Kui koolitamine või juhendamine

on teenistuja püsiv tööülesanne, kajastatakse see tema ametijuhendis.

4.3. Mahukamate koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine koolitustellimuse alusel

tasustatakse vastavalt kohtute koolituseelarve vahenditele ja/või palgakorralduse

põhimõtetele. Uute töötajate juhendamise eest tasustamine toimub vastavalt

õigusaktidele ja kohtusiseselt kokkulepitule.

4.4. Kohtunike poolt läbi viidavate koolituste finantseerimisega seonduvat koordineerib

valdavalt Riigikohus.

5. ERINEVATE OSAPOOLTE ROLLID JA VASTUTUSTASANDID SISE-

KOOLITAJATE ARENGU TOETAMISEL JA SISEKOOLITUSSÜSTEEMI

RAKENDAMISEL

5.1. Vahetu juht:

5.1.1. käsitleb teemat ja sisekoolitaja arenguvõimalusi koostöövestlusel ning küsib

sisekoolitajalt, millega saab talle tuge pakkuda;

5.1.2. toetab sisekoolitaja pidevat enesetäiendamist ja -arengut ning loob töökorralduse,

mis võimaldab sisekoolitusi tulemuslikult ette valmistada ja läbi viia;.

5.1.3. jälgib sisekoolitaja töökoormust ning vajadusel kooskõlastab töökorralduslikke

küsimusi menetlusgruppi juhtiva kohtunikuga.

5.2. Personaliteenistus

5.2.1. Personalipartner/juht:

5.2.1.1. edastab uuele teenistujale info sisseelamisperioodil toimuvate koolituste

kohta ning suunab ta vastavatele sisekoolitustele;

5.2.1.2. annab sisekoolitajale või juhendajale infot uutest teenistujatest, kes

vajavad koolitust või juhendamist;

5.2.1.3. vahetab koolitusjuhiga vajalikku infot, et tagada teenistujate arengu

järjepidev toetamine.

5.2.2. Koolitusjuht:

5.2.2.1. selgitab koostöös juhtidega välja kohtuteenistujate koolitusvajadused ja

koostab koolitusplaani;

5.2.2.2. toetab koolituste praktilist korraldamist, sh ruumide ja tehnika

broneerimine, veebilinkide loomine, kutsete ja tagasisideküsimustike

saatmine, osalejate registreerimine riigitöötaja portaalis jmt;

5.2.2.3. selgitab välja sisekoolitajate koolitus- ja arenguvajadused;

5.2.2.4. koordineerib sisekoolitustega seonduvaid tegevusi ja korraldab

sisekoolitajatele arendustegevusi;

5.2.2.5. analüüsib koolituste tagasisidet, edastab olulise info vajalikele osapooltele

ning arvestab saadud tagasisidega järgmiste koolituste korraldamisel oma

vastutusvaldkonna piires.

6. TOIMIVA SISEKOOLITUSSÜSTEEMI TULEMUSEL:

6.1. kasvavad kohtuteenistujate teadmised ja oskused, mis toetab tõhusa ja kvaliteetse

õigusemõistmise tagamist;

6.2. uute teenistujate sisseelamine on sujuv, tööprotsessid ja -ülesanded saavad kiiresti

selgeks ning teenistujad tunnevad end toetatuna;

6.3. arenevad sisekoolitajate professionaalsed ja täiskasvanute koolitamise oskused;

6.4. kohtute atraktiivsus tööandjana kasvab;

6.5. kohtud kujunevad õppivateks ja arenevateks organisatsioonideks, mis kohanevad

muutuva keskkonnaga ning kus töötavad oma ala tippspetsialistid.

7. RAKENDUSSÄTTED

Sisekoolituse põhimõtted kuuluvad kohtu esimehe ja kohtudirektori 24.07.2024 käskkirjaga

nr 11-6/6 kehtestatud Tallinna Ringkonnakohtu koolitustegevuse korra juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Siigur Tiina Ereb

kohtu esimees kohtudirektor