Taotlus

EELNÕU
PROJEKT
Loksa Linnavolikogu …aprilli 2026 otsus nr __
„Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g
kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“
LISA 1


LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneeringu
algatamine, lähteülesande kinnitamine, (keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine)

1. ÜLDANDMED
Detailplaneeringu nimetus: Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneering

1.1 Kinnistute omanikud:
1.1.1 Kaleva Puidutööstus OÜ (registrikood 11815998)
Mere tn 16a (katastritunnus 42401:001:0265, üldkasutatav maa);
Mere tn 16d (katastritunnus 42401:001:0263, üldkasutatav maa);
1.1.2 Avalor OÜ (registrikood 11412036)
Mere tn 16b (katastritunnus 42401:001:0264, üldkasutatav maa);
1.2.3 Avalor OÜ (registrikood 11412036)
Mere tn 16c (katastritunnus 42401:001:0267, üldkasutatav maa);
1.2.4 Uppar OÜ (registrikood 75013457)
Mere tn 16g (katastritunnus 42401:001:0262, üldkasutatav maa);
Mere tn 16e (katastritunnus 42401:001:0261, üldkasutatav maa);
1.2.5 Airgate OÜ (registrikood 11815998
Mere tn 16f (katastritunnus 42401:001:0259, üldkasutatav maa);


2 LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISE ALUSED
2.1 Loksa linna üldplaneering 2009
2.2 Planeerimisseadus jõust. 01.07.2015
2.3 Muud planeerimistegevust reguleerivad seadused ja seadustest tulenevad õigusaktid

3. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
3.1 planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine;
3.2 kinnistute hoonestusala määramine;
3.3 kinnistute ehitusõiguse määramine;
3.4 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste
ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine;
3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine;
3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
3.9 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
3.10 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
3.11 Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks

4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu ülesanne on kinnistutele ehitusõiguse seadmine. Kinnistute sihtotstarbed on hetkel üldkasutatav maa ja need muudetakse väikeelamumaaks. Kuna antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga, algatab Loksa Linnavalitsuse 9.04 2026 korraldus nr 2-3/93/2026, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3, § 33 ja § 35 keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eesmärgiga välja selgitada, kas DP koostamise käigus planeeritavate kinnistute alale konkreetse kavandatava tegevuse korral on vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Sealhulgas:
4.1 Kinnistute sihtotstarbe muutmine;
4.2 Kinnistute kruntimine;
4.3 Kruntide ehitusõiguse määramine;
4.4 Juurdepääsutee(de), liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine;
4.5 Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine;
4.6 Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

5. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID
5.1 Loksa linna üldplaneering;
5.2 Loksa linna Mere tänava 18, 18a, 18b, 31 ja 33 kinnistute sademevee- ja väliskanalisatsiooni ja -veevarustuse ehitusprojekt

6. OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
6.1 Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.
6.2 Loksa linna Mere tänava 18, 18a, 18b, 31 ja 33 kinnistute sademevee- ja väliskanalisatsiooni ja -veevarustuse ehitusprojekti geodeetiline uuring

7. NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
7.1 Detailplaneeringu aluskaardiks mõõdistada digitaalselt topo-geodeetiline alusplaan. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistutel asuvat hoonestust ning tehnovõrke. Topogeodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Loksa Linnavalitsusele.

8 NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
8.1 Detailplaneering koostada topogeodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat) ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.
8.2 Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja kaardimaterjal vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8.3 Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Ehitusõigus esitada iga planeeritava krundi peal, tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid:
8.3.1 Kavandatud kruntide kasutamise sihtotstarvet;
8.3.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;
8.3.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites;
8.3.4 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
8.4 Detailplaneeringu mahus esitada kontaktvööndi analüüs, milles esitada nägemus antud perspektiivse elamupiirkonna (planeeritava ala ning ala naaberkinnistute) liiklusskeemi, hoonestuste asetuse, mahtu ning tüüpide osas.
8.5 Detailplaneeringuga kavandatav tehnovarustus:
8.5.1 Tehnovõrkude projekteerimisel peab lähtuma võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustest või linna keskkonnaspetsialisti ettepanekutest;
8.5.2 Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas;
8.5.3 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ära juhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ära juhtimise võimalusi.
8.6 Detailplaneeringuga teha ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja servituutide seadmiseks: tee-, liini-, veejuhtimisservituudid jms, määrates nende ulatus ning kanda planeeringu põhijoonisele.
8.7 Detailplaneeringuga lahendada kruntide heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta.
8.8 Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on Loksa Linnavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist.

9 NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
9.1 Päästeameti Põhja päästekeskus;
9.2 Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad;
9.3 Kinnistu omanik;
9.4 Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud.

10 DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD
10.1 Loksa Linnavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise otsuse laekumist taotlejale.
10.2 Detailplaneeringu eskiis (DPE) esitatakse Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks.
10.3 Linnavalitsusele esitatud DPE peab sisaldama vähemalt:
10.3.1 Detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks sõlmitud finantseerimislepingut;
10.3.2 Väljavõtet üldplaneeringust;
10.3.3 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;
10.3.4 DPE seletuskirja;
10.3.5 DPE põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse, tehnovarustuse, heakorra lahendust;
10.3.6 Kavandatavat keskkonda illustreerivat materjali.



Lähteülesande koostas:
Indrek Saarepera
Loksa linnaarhitekt-ehitusnõunik


LISA 2
KINNITATUD
Loksa Linnavolikogu 2026 otsusega nr ___
„Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine„





LOKSA LINNA MERE TN 16A, 16B, 16C, 16D, 16E, 16F JA 16G KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJALIKKUSE HINNANG (EELHINNANG)



Sisukord
Metoodika 3
1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 3
2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 4
2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit: 4
2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 6
2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 6
3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 7
Geoloogilised ja pinnaseolud 8
Põhjavesi ja veeolud 9
Looduskeskkond ja kaitstavad väärtused 9
Ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd 10
Radoon ja keskkonnariskid 10
Keskkonnatundlikkuse hinnang (KeHJS § 33 lg 3) 10
4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 11
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 11
4.1.1 Mõju pinnasele 11
4.1.2 Mõju veestikule 12
4.1.3 Mõju õhule 13
4.1.4 Mõju kliimale 13
4.1.5 Mõju jäätmetekkele 14
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale 15
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond 16
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus 17
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale 17
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 18
5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD 19
6. KOKKUVÕTE 19
7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT 20


Metoodika

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja planeerimisseaduse kohaselt (edaspidi KeHJS ja PlanS). Hinnangus on arvestatud ka keskkonnaekspert Riin Kutsari poolt koostatud eelhindamise teostamise juhist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lg 2 punktile 1 ja 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud Airgate Tallinn OÜ, Kaleva Puidutööstus, Uppar OÜ, Avalor OÜ esitasid taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Loksa linnas asuvatel Mere tänava kinnistutel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f ja 16g elamumaa kavandamine ja ehitustingimuste väljastamine. Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 16a (katastritunnusega 42401:001:0265, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2102 m2), Mere tn 16b (katastritunnusega 42401:001:0264, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2098 m2), Mere tn 16c (katastritunnusega 42401:001:0267, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2099 m2), Mere tn 16d (katastritunnusega 42401:001:0263, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2099 m2), Mere tn 16e (katastritunnusega 42401:001:0261, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 1998 m2) ja Mere tn 16f (katastritunnusega 42401:001:0259, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 1998 m2) ning Mere tn 16g (katastritunnusega 42401:001:0262, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2000 m2).

2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit:

Kavandatava detailplaneeringu vastavust ja mõju on hinnatud riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide suhtes, lähtudes KeHJS § 33 lg 3 punktist 1.

Harju maakonnaplaneering 2030+: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri  09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning nende toimimise põhimõtted. Detailplaneeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal ega selle sidusust tagaval tugialal. Samuti ei ole tegemist rohevõrgustiku toimimiseks olulise ühenduskoridoriga. Seetõttu ei avalda kavandatav tegevus maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku eesmärkidele olulist mõju ning on maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas, parkmetsa maa-alal, joonisel tähistatud HP (joonis 1). Kavandatav detailplaneering näeb ette parkmetsa maa osalise ümberkujundamise elamumaaks, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga PlanS § 142 tähenduses.

Joonis 1. Väljavõte kehtivast Loksa linna üldplaneeringust. Allikas: Loksa Linnavalitsus.

Üldplaneeringu eesmärkide hulgas on linna kompaktse arengu suunamine olemasolevasse asustusstruktuuri ning elamumaade kavandamine. Kavandatav planeeringuala vastab nendele põhimõtetele, kuna:
• ala piirneb vahetult olemasoleva elamumaaga,
• ala on seotud olemasoleva tänavavõrgu ja tehnilise taristuga,
• tegemist on linnasisese arendusvõimalusega, mis ei too kaasa asustuse hajutamist

Lisaks moodustab planeeringuala vaid väikese osa üldplaneeringus määratud parkmetsa maa-alast, mistõttu kavandatav maakasutuse muutus ei mõjuta tervikuna parkmetsa funktsiooni ega linna rohevõrgustiku toimimist, eeldusel et säilitatakse haljastuse sidusus.

Kavandatav maakasutuse muutus on põhjendatav eelkõige juhul, kui detailplaneeringu koostamisel:
• säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus,
• tagatakse ala sidusus ümbritseva linnaruumi ja rannaalaga,
• kavandatakse sademevee lahendus looduslähedaste meetoditega.

Arvestades ala paiknemist olemasoleva elamupiirkonna vahetus läheduses, planeeringuala väikest ulatust ning kavandatava tegevuse eeldatavalt lokaalset ja leevendatavat keskkonnamõju, on üldplaneeringu muutmine käesoleval juhul põhjendatav ning kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega, tingimusel et planeeringulahenduses arvestatakse keskkonnatingimusi.

Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on Mere tänaval planeeritava maaüksuse läheduses olemas. Keskkonnamõju seisukohalt on oluline, et lisaks reovee käitlemisele lahendatakse nõuetekohaselt sademevee juhtimine, eelistades VeeS § 129 kohaselt lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas (nt immutus, viivitus, looduslähedased lahendused).
2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.
2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Loksa linna arengukava kohaselt iseloomustab linna selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud paiknevad linnakeskuses ning väikeelamud valdavalt Nõmme linnaosas. Nõmme linnaosa kujunemisel on tegemist traditsioonilise väikeelamupiirkonnaga, kus hoonestus paikneb rohelises keskkonnas ning haljastusel on oluline roll elukeskkonna kvaliteedi tagamisel.

Kavandatav detailplaneering paikneb nimetatud väikeelamupiirkonnas ning on ruumiliselt seotud olemasoleva elamukeskkonnaga. Planeeringuala moodustab vaid väikese osa üldplaneeringus määratud parkmetsa maa-alast ning paikneb olemasoleva hoonestuse vahetus läheduses.
Sellest tulenevalt ei muuda kavandatav tegevus oluliselt linna asustusstruktuuri ega rohealade süsteemi toimimist, vaid kujutab endast olemasoleva väikeelamupiirkonna mõõdukat laiendamist.
Parkmetsa maa osaline kasutuselevõtt elamumaana toob kaasa roheala osakaalu vähenemise planeeringuala ulatuses, kuid mõju on lokaalne ning leevendatav planeeringulahenduse kaudu.

Keskkonnakaalutluste integreerimine detailplaneeringusse on seejuures oluline eelkõige järgmistes valdkondades:
• olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suur säilitamine,
• rohealade sidususe tagamine ümbritseva linnaruumi ja rannaalaga,
• sademevee lahendamine tekkekohas looduslähedaste meetoditega,
• tervisliku elukeskkonna tagamine (sh radoonirisk, müra ja õhukvaliteet).

Arengukavas seatud eesmärgid – looduskeskkonna säästev kasutamine, haljasalade säilitamine ning kvaliteetse elukeskkonna tagamine – on saavutatavad ka käesoleva detailplaneeringu elluviimisel, arvestades planeeringuala väikest ulatust ning selle paiknemist olemasoleva hoonestuse servaalal.

Detailplaneering on keskkonnakaalutluste integreerimise seisukohalt asjakohane ning toetab olemasoleva väikeelamupiirkonna ruumilist arengut.

Arvestades planeeringuala väikest osakaalu parkmetsa maa-alast, selle paiknemist Nõmme linnaosas ning kavandatava tegevuse lokaalset iseloomu, ei ole oodata olulist negatiivset mõju linna keskkonnastruktuurile, tingimusel et planeeringulahenduses rakendatakse asjakohaseid keskkonnameetmeid.

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Planeeringuala hõlmab Loksa linnas asuvaid kinnistuid Mere tn 16a–16g, mille sihtotstarve on üldkasutatav maa ning kogupindala ligikaudu 1,4 ha ning külgnevat ala, kokku 2,3 ha (joonis 1). Ehitisregistri andmetel ei asu planeeringualal ega ka kõrval kinnistutel ehitisi. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. Planeeringuala läbib avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.


Joonis 2. Planeeringuala. Allikas: Loksa Linnavalitsus.
Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega:
Mere tn 14 (42401:001:0252, üldkasutatav maa 100%, 183653 m²);
Mere tänav (42401:002:0014, transpordimaa 100%, 19103 m²).

Täiendavalt piirneb:
Mere tn 16g kinnistuga Mere tn 18 (42401:001:0156, Elamumaa 100%, 2945 m²);
Mere tn 16a kinnistuga Mere tn 16 (42401:001:0266, Üldkasutatav maa 100%, 2102 m²).

Geoloogilised ja pinnaseolud

Planeeringuala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kambriumi ladestu Lontova kihistu (Cm1ln). Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu koosneb rohekashallidest, violetsetest või kirjudest savidest aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega.

Alal esinevad kvaternaarsed setted kahes geneetilises vormis. Ala lääneosas (merepoolsel alal) levivad holotseensed tuulesetted (Q2_v), mis on kujunenud rannaluidete arenguprotsesside tulemusena ning koosnevad peamiselt hästi sorteerunud liivast. Ala idaosas esinevad limneamere setted (Q2Lm), mis on settinud madalmere või ranniku tingimustes ning võivad lisaks liivale sisaldada ka peenemat fraktsiooni (aleuriit, saviliiv).

Valdavaks settematerjaliks kogu alal on peenliiv, mille vee läbilaskvus on hea. Tegemist on purdsetega, mille valdav terasuurus jääb vahemikku 0,063–0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust. Tegemist on kerge lõimisega setetega, mis soodustavad sademevee infiltreerumist.

Planeeringualal on segamets (peamiselt mänd). Maa-ameti mullakaardi alusel esinevad planeeringualal valdavalt leetunud liivmullad (LI), kohati gleistunud (LIg). Tegemist on kerge lõimisega, happeliste ja madala viljakusega muldadega. Gleistunud aladel esineb põhjavee ajutine mõju, mille tõttu võib esineda perioodilist liigniiskust. Maapinna kõrgusmärgid jäävad 5-7,9 m merepinnast.

Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Põhjavesi ja veeolud

Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Lähimad puurkaevud (PRK0000677 ja PRK0000730) jäävad ca 140–500 m kaugusele ning nende sanitaarkaitsealad planeeringualani ei ulatu.

Teadaolevalt ei esine planeeringualal pinnase- ega põhjaveereostust. Arvestades pinnase head vee läbilaskvust ning kohati gleistunud muldi, võib sademevee ajutine kogunemine esineda, mistõttu on oluline lahendada sademevee käitlemine kohapeal.
Looduskeskkond ja kaitstavad väärtused

Planeeringuala on kaetud valdavalt segametsaga (domineerivalt mänd). Tegemist ei ole kaitstava loodusobjektiga ega Natura 2000 alaga (EELIS). Planeeringualast ligikaudu 150 m kaugusel mere suunas esineb III kaitsekategooria liigi rand-seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) kasvukoht. Keskkonnaameti varasemal hinnangul ei ole kavandataval tegevusel sellele liigile olulist mõju, kuna:
• tegevus ei toimu liigi kasvukohas,
• ala ja selle lähiümbrus on juba aktiivses kasutuses,
• mõõdukas tallamine ei ole liigile ebasoodne.

Joonis 3. Planeeringuala asukoha kitsendused. Allikas: Maa-amet.
Ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetele ulatub planeeringualale ranna või kalda piiranguvöönd. Arvestades, et planeeringuala on valdavalt metsamaa kõlvikuga, rakendub looduskaitseseaduse § 38 lg 2 kohaselt sellisel juhul piiranguvööndi asemel ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvöönd ulatub osaliselt planeeringuala kinnistutele (joonis 3), kuid ei kata neid tervikuna. Sellest tulenevalt ei ole ehitustegevus planeeringualal välistatud, vaid on ruumiliselt piiratud.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ehituskeeluvööndi ulatusega ning kavandada hoonestus väljapoole keeluvööndit või lahendada ehitusõigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Arvestades, et ehituskeeluvöönd ei hõlma kogu planeeringuala ja hoonestuse kavandamine on võimalik väljaspool keeluvööndit, ning piirang on ruumiliselt selgelt määratletav ja planeeringuga arvestatav, ei kujuta nimetatud kitsendus endast asjaolu, mis välistaks kavandatava detailplaneeringu elluviimise ega too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju KeHJS tähenduses.
Radoon ja keskkonnariskid

Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus) alusel paikneb Loksa piirkond üldiselt kõrge või väga kõrge radooniriski piirkonnas. Täpsustatud ruutkaardi andmetel jääb planeeringuala piirkonda, kus pinnase radoonisisaldus võib olla üle 50 kBq/m³, mis viitab kõrgendatud radooniriskile. Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada radoonikaitse meetmeid ning lähtuda tuleb standarditest (nt EVS 840 ja radooniohutu ehituse juhised). Olulisemad keskkonnatundlikkuse ja riskiga seotud tegurid on:
• radoonirisk – nõuab ehituslikke meetmeid, kuid ei välista maakasutust,
• kohatine liigniiskus – tuleneb gleistunud muldadest,
• sademevee käitlemine – vajalik vältida lokaalse ülekoormuse teket.
Keskkonnatundlikkuse hinnang (KeHJS § 33 lg 3)

Planeeringuala keskkonnatundlikkus on hinnatav madalast kuni mõõdukani, arvestades järgmist:
• ala ei paikne kaitsealal ega rohevõrgustiku tuumalal,
• puuduvad kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,
• mõju lähedal paiknevale kaitsealusele liigile on välistatav,
• ala paikneb olemasoleva asustuse servaalal.

Tundlikkust suurendavad lokaalselt radoonirisk ja mullastiku niiskusrežiim, kuid need on tehniliste meetmetega leevendatavad. Planeeringuala iseloomustavad looduslikud tingimused ja keskkonnatundlikkus ei välista kavandatavat maakasutuse muutust. Arvestades ala paiknemist olemasoleva elamupiirkonna servaalal, selle väikest ulatust ning keskkonnariskide leevendatavust tehniliste ja planeerimismeetmetega, ei ole oodata olulist negatiivset keskkonnamõju mõjutatavale keskkonnale.



4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitustegevuse käigus kaasneb pinnase häiring seoses kaevetööde, hoonete ja tehnovõrkude rajamisega ning pinnase teisaldamisega. Mõju avaldub eelkõige kasvupinnase eemaldamises, pinnase struktuuri muutuses ja ajutises tihendamises.

Mõju on oma olemuselt lokaalne ja ajutine ehitustegevuse perioodil, kuid osaliselt ka püsiv hoonestatud alade ulatuses. Arvestades planeeringuala suhteliselt väikest pindala ning paiknemist olemasoleva asustuse servaalal, ei ole mõju ulatuslik ega regionaalselt oluline.

Kasvupinnasele avalduvat mõju on võimalik oluliselt vähendada selle nõuetekohase eemaldamise, ajutise ladustamise ja hilisema taaskasutamisega haljastustöödel. Kaevetöödel eemaldatud pinnast on võimalik kasutada kohapeal täite- ja tasandustöödel, vähendades seeläbi jäätmeteket ja transpordivajadust.

Ehitustööde käigus võib esineda sademe- ja pinnavee kogunemist kaevetesse, eriti arvestades pinnase omadusi ja ilmastikutingimusi. Samuti kaasneb potentsiaalne risk pinnase reostumiseks ehitusmasinate kasutamise ja võimalike lekete tõttu.

Nimetatud riskid on tehniliste ja korralduslike meetmetega leevendatavad, sealhulgas:

• ehitusplatsil keskkonnanõuete järgimine ja reostusallikate kontroll,
• ohtlike ainete nõuetekohane käitlemine ja hoiustamine,
• sademe- ja pinnavee ajutine ärajuhtimine või immutamine.

Arvestades mõju lokaalset ulatust, ajutist iseloomu ehitusperioodil ning võimalust rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid, ei kaasne kavandatava tegevusega pinnasele olulist negatiivset keskkonnamõju KeHJS tähenduses.



4.1.2 Mõju veestikule

Kavandatava tegevuse elluviimisel tekivad olmereoveed, mis suunatakse ühiskanalisatsiooni. Arvestades, et planeeringualale rajatav hoonestus liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reovesi puhastatakse nõuetekohaselt käitlusjaamas, ei ole oodata olulist negatiivset mõju pinnaveele ega põhjaveele.

Joogivee varustuse osas ei ole ette näha veekvaliteedi halvenemist ega veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju, kuna liitutakse ühisveevõrguga ning täiendav koormus on väikesemahuline.

Olulisem keskkonnamõju võib kaasneda sademevee käitlemisega. Arvestades pinnase head vee läbilaskvust ning kohati esinevat liigniiskust, on oluline vältida sademevee koondumist ja reostumist ning tagada selle hajutatud ärajuhtimine.

Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129 põhimõtetest, eelistades lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas. Selleks on soovitatav rakendada looduslähedasi lahendusi, nagu:
• immutamine pinnasesse,
• vihmapeenrad ja -aiad,
• viibetiigid ja haljastatud nõlvad,
• imbkraavid ja muud maastikukujunduslikud lahendused.

Sellised meetmed vähendavad sademevee kiiret äravoolu, toetavad põhjavee taastumist ning aitavad vältida reostuskoormuse kandumist pinnaveekogudesse. Planeeringualal ei ole teadaolevalt pinnase- ega põhjaveereostust ning kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvee teket ega muid olulisi veereostusallikaid.

Arvestades reovee suunamist ühiskanalisatsiooni, planeeringuala väikest ulatust ning sademevee käitlemise võimalust looduslähedaste meetoditega, ei ole oodata olulist negatiivset mõju veestikule KeHJS tähenduses.




4.1.3 Mõju õhule

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju õhukvaliteedile avaldub peamiselt ehitusperioodil ning vähesel määral hoonete kasutusperioodil.

Ehitustööde käigus tekib ajutine õhusaaste seoses ehitusmasinate heitgaaside ning tolmu levikuga kaevetööde ja pinnase teisaldamise tulemusel. Tegemist on lokaalse ja lühiajalise mõjuga, mille ulatus on piiratud ehitusala ja selle vahetu ümbrusega. Tolmu ja heitgaaside levikut on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega, sh:

• kuiva ilmaga pinnase niisutamine,
• ehitusmaterjalide ja -jäätmete katmine või niisutamine,
• tehnika nõuetekohane hooldus ja kasutamine.

Hoonete kasutusperioodil sõltub õhukvaliteedile avalduv mõju peamiselt hoonete soojavarustusest. Võimaliku õhusaaste vähendamiseks on soovitatav eelistada keskkonnasäästlikke ja madala heitmega küttelahendusi (nt kaugküte, soojuspumbad või muud madala emissiooniga lahendused).

Lisaks võib detailplaneeringu elluviimisega kaasneda vähesel määral müra, vibratsiooni ja valgusreostuse suurenemine, kuid arvestades planeeringuala väikest ulatust ning paiknemist olemasolevas väikeelamupiirkonnas, ei ole nende mõjude suurenemine märkimisväärne ega põhjusta olulist negatiivset mõju inimese tervisele või elukeskkonnale.

Õnnetuste (nt ehitustehnika rike või väiksemad lekked) esinemise tõenäosus on väike ning nende võimalik mõju on lokaalne ja ajutine.

Arvestades mõju ajutist ja lokaalset iseloomu ehitusperioodil ning vähest koormust kasutusperioodil, ei ole oodata olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile KeHJS tähenduses.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava tegevusega kaasneb kasvuhoonegaaside heide nii ehitus- kui kasutusperioodil.
Ehitusetapis tuleneb heide peamiselt ehitusmaterjalide tootmisest ja transpordist ning ehitusmasinate kasutamisest. Tegemist on ajutise ja lokaalse mõjuga, mille ulatus sõltub kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiast.

Hoonete kasutusperioodil kaasneb kasvuhoonegaaside heide energiatarbimisest (küte, elekter). Arvestades planeeringuala väikest ulatust ning kavandatavate hoonete arvu, on mõju kliimale vähene.
Kliimamõju vähendamiseks on soovitatav eelistada energiatõhusaid ja madala heitega lahendusi, sh:
• energiatõhusad hooned,
• taastuvenergial põhinevad küttelahendused (nt soojuspumbad),
• võimalusel lokaalne taastuvenergia kasutamine.

Samuti on oluline arvestada kliimamuutustega kohanemise põhimõtteid, eelkõige sademevee käitlemisel ja haljastuse säilitamisel, mis aitavad vähendada kuumasaare efekti ning parandada sademete imbumist.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja lokaalset iseloomu ning võimalust rakendada energiatõhusaid lahendusi, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kliimale KeHJS tähenduses.


4.1.5 Mõju jäätmetekkele

Ehitustegevuse käigus tekivad jäätmed peamiselt kaevetöödest, ehitusmaterjalide kasutamisest ning pakenditest. Tekkivate jäätmete liigid hõlmavad eelkõige pinnast, mineraalseid ehitusjäätmeid, pakendijäätmeid ning vähesel määral olmejäätmeid. Jäätmete täpne kogus sõltub ehituslahendusest ja tööde mahust, kuid arvestades planeeringuala väikest ulatust, on jäätmeteke hinnanguliselt piiratud.

Võimalusel kasutatakse ehitustöödel tekkivat pinnast ja muid sobivaid materjale kohapeal täite- ja tasandustöödel, vähendades seeläbi jäätmete äravedu ja keskkonnakoormust. Ülejäänud jäätmed suunatakse taaskasutusse või nõuetekohasesse kõrvaldamisse vastavalt kehtivatele nõuetele.

Hoonete kasutusperioodil tekivad peamiselt olmejäätmed, sh pakendi- ja biolagunevad jäätmed, mille käitlemine toimub korraldatud jäätmeveo süsteemi kaudu. Jäätmete käitlemisel tuleb järgida jäätmeseadust ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja, mis sätestavad nõuded jäätmete kogumiseks, sortimiseks, vedamiseks ja käitlemiseks ning meetmed keskkonna- ja terviseriskide vältimiseks.

Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei kaasne jäätmetekkega olulist keskkonnariski. Jäätmetest tulenevat mõju on võimalik täiendavalt vähendada parima võimaliku tehnika ja ressursisäästlike lahenduste rakendamisega.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, jäätmetekke lokaalset iseloomu ning kehtivate jäätmekäitlusnõuete järgimist, ei ole oodata olulist negatiivset mõju keskkonnale KeHJS tähenduses.


4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole eeldatavalt seotud olulisi keskkonna- ega terviseriske, mis ületaksid tavapärase ehitus- ja elamupiirkonna kasutusega kaasnevat taset.

Ehitusperioodil võivad riskid tuleneda tööprotsessidest, sealhulgas ehitusmasinate kasutamisest, materjalide käitlemisest ning võimalikest tehnilistest riketest. Tegemist on ajutiste ja lokaalse iseloomuga riskidega, mille realiseerumise tõenäosus on väike, kui järgitakse kehtivaid tööohutuse ja keskkonnanõudeid.
Riskide vähendamiseks tuleb:
• järgida ehitusprojekti ja tööohutuse nõudeid,
• kasutada nõuetele vastavaid ja hooldatud ehitusmasinaid,
• tagada ohtlike ainete nõuetekohane käitlemine,
• kaasata pädevad ja vastava ettevalmistusega töötajad.

Kasutusperioodil ei ole ette näha tavapärasest erinevaid avariiolukordi. Võimalikud riskid on seotud peamiselt tehnovõrkude (nt vee- ja kanalisatsioonitrasside) rikete või lekete tekkimisega, mille tagajärjel võib lokaalselt mõjutuda pinnas, pinnavesi või põhjavesi. Selliste juhtumite esinemise tõenäosus on väike ning nende mõju on piiratud, eeldusel et rajatised projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt kehtivatele nõuetele ning tagatakse nende regulaarne hooldus.

Võimalike avariiolukordade mõju on lokaalne ja ajutine ning leevendatav operatiivsete meetmetega (rikete kiire avastamine ja kõrvaldamine, reostuse likvideerimine).

Arvestades riskide väikest tõenäosust, nende lokaalset iseloomu ning võimalust rakendada ennetus- ja leevendusmeetmeid, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonna- ega terviseriski KeHJS tähenduses.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Mõju ruumiline ulatus on piiratud peamiselt planeeringuala ja selle vahetu ümbrusega. Arvestades planeeringuala väikest pindala, paiknemist olemasoleva asustuse servaalal ning kavandatava tegevuse mahtu, ei ulatu mõjud laiemale geograafilisele alale ega oma piirkondlikku iseloomu.

Mõju suurus on hinnatav väikeseks kuni mõõdukaks ehitusperioodil ning väheseks kasutusperioodil. Mõjud on valdavalt ajutised ning leevendatavad töökorralduslike ja tehniliste meetmetega.

Mõjutatav elanikkond piirdub peamiselt lähialal elavate inimestega. Lähimad elamud paiknevad ligikaudu 65–350 m kaugusel planeeringualast, mistõttu ei ole oodata olulist negatiivset mõju elanike heaolule. Mõju ei ulatu laiemale elanikkonnale ega mõjuta oluliselt avalikku ruumi kasutust.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva väikeelamupiirkonna laiendamisega ning ala moodustab väikese osa ümbritsevast rohealast, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist muutust piirkonna keskkonnaseisundis ega elanikkonna elukeskkonnas.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus on piiratud ning mõju on valdavalt lokaalne ja ajutine. Mõjutatav elanikkond on väike ning olulist negatiivset mõju ei ole oodata. Seetõttu ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga KeHJS tähenduses.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeringuala paikneb Loksa linna Nõmme linnaosas, mis on kujunenud väikeelamupiirkonnaks, kus looduslik keskkond ja hoonestus on omavahel põimunud. Ala on kaetud valdavalt segametsaga ning kuulub üldplaneeringu kohaselt parkmetsa maa-alasse. Ala looduslik väärtus seisneb eelkõige selle rollis osana linna rohealade süsteemist ning elukeskkonna kvaliteedi tagamises. Samas ei ole tegemist kaitstava loodusobjektiga ega rohevõrgustiku tuumalaga ning ala paikneb olemasoleva hoonestuse vahetus läheduses.
Planeeringuala tundlikkus on hinnatav madalast kuni mõõdukani, arvestades:
• ala paiknemist olemasoleva väikeelamupiirkonna servaalal,
• kaitstavate loodusobjektide puudumist planeeringualal,
• väikest pindala võrreldes ümbritseva parkmetsa alaga.

Kavandatav tegevus toob kaasa roheala osalise vähenemise planeeringuala ulatuses, kuid arvestades selle väikest osakaalu ning võimalust säilitada osa kõrghaljastusest ja rohealade sidusus, ei mõjuta see oluliselt ala üldist väärtust ega tundlikkust. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei paikne planeeringualal ega selle läheduses kultuurimälestisi ega muid kultuuripärandi objekte, mistõttu puudub mõju kultuuripärandile.

Planeeringuala väärtus ja tundlikkus ei ole sellised, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise. Mõju on lokaalne ja leevendatav ning ei ole oluline KeHJS tähenduses.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS). Samuti ei paikne planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualast ligikaudu 150–325 m kaugusel mere suunas esineb III kaitsekategooria liigi rand-seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) kasvukoht. Tegemist on rannikumiljööle iseloomuliku liigiga, mille levikuala ei kattu planeeringualaga.

Kavandatav tegevus ei mõjuta nimetatud liigi kasvukohta, kuna:
• ehitus- ja kasutustegevus ei toimu liigi elupaigas,
• planeeringuala paikneb sellest eraldatuna olemasoleva linnaruumi ja kasutuses oleva rannaalaga,
• kavandatav tegevus ei muuda rannariba kasutuskoormust määral, mis võiks liiki ohustada.

Keskkonnaameti varasema hinnangu kohaselt ei ole rand-seahernele mõõdukas tallamine ebasoodne ning ala on juba kasutuses, mistõttu täiendav mõju on ebaoluline.

Kavandatav tegevus ei avalda mõju Natura 2000 aladele ega kaitstavatele loodusobjektidele. Seetõttu ei ole oodata olulist negatiivset keskkonnamõju KeHJS tähenduses.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud avalduvad peamiselt ehitusperioodil ning on seotud ehitusmasinate kasutamise, pinnasetööde ja hoonete rajamisega. Tegemist on võimaliku, kuid prognoositava iseloomuga mõjudega, mis on tüüpilised väikesemahulisele elamuarendusele.

Mõjude kestus on valdavalt lühiajaline ning piirdub ehitustegevuse perioodiga. Kasutusperioodil on mõjud püsivad, kuid madala intensiivsusega ning iseloomulikud tavapärasele väikeelamualale.
Mõjude sagedus on ehitusperioodil ajutine ja episoodiline (nt müra ja tolm ehitustööde ajal), kasutusperioodil aga püsiv, kuid madala tasemega (nt liiklus, energiatarbimine).

Mõjude pöörduvus on ehitusperioodil valdavalt pöörduv (nt ajutised häiringud), samas kui maakasutuse muutus (parkmetsa maa osaline kasutuselevõtt elamumaana) on pöördumatu. Arvestades planeeringuala väikest ulatust ja paiknemist olemasoleva asustuse servaalal, ei ole pöördumatul mõjul olulist keskkonnalist kaalu.

Kavandatava tegevuse kumulatiivne mõju koos teiste piirkonna arendustega on hinnatav väikeseks, kuna tegemist on piiratud mahuga arendusega olemasolevas asustusstruktuuris, mis ei muuda oluliselt piirkonna keskkonnakoormust ega maakasutuse mustrit.

Piiriülene mõju puudub, kuna tegevus on lokaalse iseloomuga ega mõjuta keskkonda väljaspool riigi piire.

Arvestades mõjude lühiajalist või madala intensiivsusega iseloomu, lokaalset ulatust ning kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumist, ei ole kavandatava tegevusega seotud mõju oluline KeHJS tähenduses.

5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma ............ kirjas nr ............ asus seisukohale .........…



6. KOKKUVÕTE

Käesoleva eelhinnangu alusel on hinnatud detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 kriteeriumidest.

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalsed, ajutised ning seotud peamiselt ehitusperioodiga (nt müra, tolm, pinnase häiring). Kasutusperioodil on mõjud püsivad, kuid madala intensiivsusega ning iseloomulikud tavapärasele väikeelamualale.

Planeeringuala paikneb olemasoleva asustuse servaalal ning moodustab väikese osa ümbritsevast parkmetsa maa-alast. Alal ei esine kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid ning mõju läheduses paiknevale kaitsealusele liigile (rand-seahernes) on välistatud. Ala keskkonnatundlikkus on hinnatav madalast kuni mõõdukani.
Tuvastatud keskkonnariskid (sh pinnase häiring, sademevee käitlemine, radoonirisk) on tehniliste ja planeerimismeetmetega leevendatavad ning nende realiseerumisel on mõju lokaalne ega ületa keskkonna taluvus- ega taastumisvõimet.

Kavandatava tegevuse mõju ei ole ulatuslik, kumulatiivne ega piiriülene ning ei avalda olulist negatiivset mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ega loodus- või kultuuriväärtustele.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta kavandatav tegevus KeHJS § 33 lg 2 tähenduses olulise keskkonnamõjuga tegevuse tunnustele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik ja vajalik detailplaneeringu menetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktile 12.
7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT

Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures (Loksa linna kodulehel ja dokumendiregistris).



Karin Ilves Loksa Linnavalitsus
arendus- ja keskkonnanõunik registrikood: 75013457
[email protected] [email protected]
+372 5304 8333 603 1253



LOKSA LINNAVOLIKOGU

O T S U S

Loksa linn .... mai 2026 nr ……

Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g
kinnistute detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kaleva Puidutööstus OÜ (registrikood 11815998) on 09.02.2026 esitanud taotluse nr 7-2/166/2026, millega soovib algatada detailplaneeringu (DP) Loksa linnas kinnistul Mere tn 16a (katastritunnus 42401:001:0265, üldkasutatav maa) ja kinnistul Mere tn 16d (katastritunnus 42401:001:0263, üldkasutatav maa);
Avalor OÜ (registrikood 11412036) on 23.01.2026 esitanud taotluse nr 7-2/116/2026 millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16b (katastritunnus 42401:001:0264, üldkasutatav maa);
Avalor OÜ (registrikood 11412036) on 23.01.2026 esitanud taotluse nr 7-2/115/2026 millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16c (katastritunnus 42401:001:0267, üldkasutatav maa);
Uppar OÜ (registrikood 75013457) on 06.02.2026 esitanud taotluse nr 7-2/166/2026, millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16g (katastritunnus 42401:001:0262, üldkasutatav maa) ja Mere tn 16e (42401:001:0261, üldkasutatav maa);
Airgate OÜ (registrikood 11815998) on 05.03.2026 esitanud taotluse nr 7-2/242/2026, millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16f (katastritunnus 42401:001:0259, üldkasutatav maa);

Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine, maa-ala väikeelamu kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. Lahendamisele kuulub ka Mere tänava (katastritunnus 42401:002:0014) liikluskorraldus DP ala ulatuses. Arvestada tuleb planeeritavate kruntidega piirnevate kinnistute kasutusviisi ja eripäraga. Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritavatele kruntidele sobilik ehitusõigus, arhitektuurinõuded, haljastuse osakaal ja iseloom;

Antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad kinnistud Mere 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g metsamaal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega HP) parkmetsa maa;

Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtiva üldplaneeringu põhilahendust üldplaneeringus määratud juhtotstarvete osas. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kavandatav muudatus on lokaalse iseloomuga ning ei takista üldplaneeringu eesmärkide elluviimist.

Planeeringu eesmärgiks on parimal moel arvesse võtta juba olemasolevat keskkonda ja tuua esile selle eripära. Uushoonestus nähakse ette sarnase mastaabiga Loksa Nõmme olemasoleva välja kujunenud hoonestusega. Üheks planeeringu võtmesõnaks elamualade vahel säilitatav looduslik piirkonnale omane taimestik – okaspuud, alustaimestik (liivapinnasele omased puhmastik, samblikud jne. Oluline on siin säilitada ja luua sobiv tasakaal looduse ja loodava tehiskeskkonna vahel.

Planeeringuala ulatub osaliselt ranna või kalda piiranguvööndisse. Tulenevalt Looduskaitseseadus § 38 lg 1 ja § 38 lg 2 rakendub metsamaa kõlvikuga aladel piiranguvööndi asemel ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvöönd ei hõlma kogu planeeringuala ulatuses kinnistuid, mistõttu on võimalik määrata ehitusõigus väljaspool ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada ehituskeeluvööndi arvestamine ning ehitustegevuse kavandamine lubatud aladele.

Detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et planeeritavate kinnistute sihtotstarbe muutmine väikeelamumaaks, ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide elluviimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik.

Linnavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 2) kohaselt ei ole DP kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Eelhinnang võimaldab järeldada, et keskkonnaseisundi hinnangu läbiviimine DP koostamisel kinnistutele Mere 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g ei ole vajalik. Keskkonnaamet oma ....................... kirjas nr ....................... on seisukohal, ………….

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6, lg 10, § 128 lg 1 ja lg 5, § 142 lg 1 p 1, lg 2, lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg 6, § 35 lg 6 ning Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsuse nr 38 „Loksa linna üldplaneeringu kehtestamine“ Loksa Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneering kinnistutel:
Mere tn 16a (42401:001:0265, üldkasutatav maa);
Mere tn 16b (42401:001:0264, üldkasutatav maa);
Mere tn 16c (42401:001:0267, üldkasutatav maa);
Mere tn 16d (42401:001:0263, üldkasutatav maa);
Mere tn 16e (42401:001:0261, üldkasutatav maa);
Mere tn 16f (42401:001:0259, üldkasutatav maa);
Mere tn 16g (42401:001:0262, üldkasutatav maa)

2. Kinnitada lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks vastavalt lisale 1.Jätta algatamata Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt otsusele lisatud eelhinnangule (lisa 2).

3. Määrata detailplaneeringu alaks 2,3 ha vastavalt skeemile (lisa 3).

4. Teavitada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest elektrooniliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa- ja Ruumiametit, Keskkonnaametit ja isikuid, kelle huve planeering võib puudutada ning avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes, Loksa kandi ajalehes „Loksa Elu“ ja Loksa linna kodulehel.
Otsus jõustub teatavakstegemisel.

5. Loksa Linnakantseleil avalikustada otsus Loksa linna põhimääruse § 9 lõikes 1 sätestatud korras.

6. Otsuse peale võib esitada Loksa Linnavolikogule 30 päeva jooksul vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Heina
volikogu esimees


Lisa 1. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
Lisa 2. Eelhinnang
Lisa 3. DP ala skeem

EELNÕU
PROJEKT
Loksa Linnavolikogu …aprilli 2026 otsus nr __
„Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g
kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“
LISA 1


LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneeringu
algatamine, lähteülesande kinnitamine, (keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine)

1. ÜLDANDMED
Detailplaneeringu nimetus: Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneering

1.1 Kinnistute omanikud:
1.1.1 Kaleva Puidutööstus OÜ (registrikood 11815998)
Mere tn 16a (katastritunnus 42401:001:0265, üldkasutatav maa);
Mere tn 16d (katastritunnus 42401:001:0263, üldkasutatav maa);
1.1.2 Avalor OÜ (registrikood 11412036)
Mere tn 16b (katastritunnus 42401:001:0264, üldkasutatav maa);
1.2.3 Avalor OÜ (registrikood 11412036)
Mere tn 16c (katastritunnus 42401:001:0267, üldkasutatav maa);
1.2.4 Uppar OÜ (registrikood 75013457)
Mere tn 16g (katastritunnus 42401:001:0262, üldkasutatav maa);
Mere tn 16e (katastritunnus 42401:001:0261, üldkasutatav maa);
1.2.5 Airgate OÜ (registrikood 11815998
Mere tn 16f (katastritunnus 42401:001:0259, üldkasutatav maa);


2 LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISE ALUSED
2.1 Loksa linna üldplaneering 2009
2.2 Planeerimisseadus jõust. 01.07.2015
2.3 Muud planeerimistegevust reguleerivad seadused ja seadustest tulenevad õigusaktid

3. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
3.1 planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine;
3.2 kinnistute hoonestusala määramine;
3.3 kinnistute ehitusõiguse määramine;
3.4 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste
ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine;
3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine;
3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
3.9 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
3.10 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
3.11 Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks

4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu ülesanne on kinnistutele ehitusõiguse seadmine. Kinnistute sihtotstarbed on hetkel üldkasutatav maa ja need muudetakse väikeelamumaaks. Kuna antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga, algatab Loksa Linnavalitsuse 9.04 2026 korraldus nr 2-3/93/2026, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3, § 33 ja § 35 keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eesmärgiga välja selgitada, kas DP koostamise käigus planeeritavate kinnistute alale konkreetse kavandatava tegevuse korral on vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Sealhulgas:
4.1 Kinnistute sihtotstarbe muutmine;
4.2 Kinnistute kruntimine;
4.3 Kruntide ehitusõiguse määramine;
4.4 Juurdepääsutee(de), liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine;
4.5 Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine;
4.6 Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

5. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID
5.1 Loksa linna üldplaneering;
5.2 Loksa linna Mere tänava 18, 18a, 18b, 31 ja 33 kinnistute sademevee- ja väliskanalisatsiooni ja -veevarustuse ehitusprojekt

6. OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
6.1 Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.
6.2 Loksa linna Mere tänava 18, 18a, 18b, 31 ja 33 kinnistute sademevee- ja väliskanalisatsiooni ja -veevarustuse ehitusprojekti geodeetiline uuring

7. NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
7.1 Detailplaneeringu aluskaardiks mõõdistada digitaalselt topo-geodeetiline alusplaan. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistutel asuvat hoonestust ning tehnovõrke. Topogeodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Loksa Linnavalitsusele.

8 NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
8.1 Detailplaneering koostada topogeodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat) ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.
8.2 Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja kaardimaterjal vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8.3 Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Ehitusõigus esitada iga planeeritava krundi peal, tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid:
8.3.1 Kavandatud kruntide kasutamise sihtotstarvet;
8.3.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;
8.3.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites;
8.3.4 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
8.4 Detailplaneeringu mahus esitada kontaktvööndi analüüs, milles esitada nägemus antud perspektiivse elamupiirkonna (planeeritava ala ning ala naaberkinnistute) liiklusskeemi, hoonestuste asetuse, mahtu ning tüüpide osas.
8.5 Detailplaneeringuga kavandatav tehnovarustus:
8.5.1 Tehnovõrkude projekteerimisel peab lähtuma võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustest või linna keskkonnaspetsialisti ettepanekutest;
8.5.2 Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas;
8.5.3 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ära juhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ära juhtimise võimalusi.
8.6 Detailplaneeringuga teha ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja servituutide seadmiseks: tee-, liini-, veejuhtimisservituudid jms, määrates nende ulatus ning kanda planeeringu põhijoonisele.
8.7 Detailplaneeringuga lahendada kruntide heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta.
8.8 Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on Loksa Linnavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist.

9 NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
9.1 Päästeameti Põhja päästekeskus;
9.2 Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad;
9.3 Kinnistu omanik;
9.4 Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud.

10 DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD
10.1 Loksa Linnavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise otsuse laekumist taotlejale.
10.2 Detailplaneeringu eskiis (DPE) esitatakse Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks.
10.3 Linnavalitsusele esitatud DPE peab sisaldama vähemalt:
10.3.1 Detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks sõlmitud finantseerimislepingut;
10.3.2 Väljavõtet üldplaneeringust;
10.3.3 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;
10.3.4 DPE seletuskirja;
10.3.5 DPE põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse, tehnovarustuse, heakorra lahendust;
10.3.6 Kavandatavat keskkonda illustreerivat materjali.



Lähteülesande koostas:
Indrek Saarepera
Loksa linnaarhitekt-ehitusnõunik


LISA 2
KINNITATUD
Loksa Linnavolikogu 2026 otsusega nr ___
„Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine„





LOKSA LINNA MERE TN 16A, 16B, 16C, 16D, 16E, 16F JA 16G KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJALIKKUSE HINNANG (EELHINNANG)



Sisukord
Metoodika 3
1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 3
2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 4
2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit: 4
2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 6
2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 6
3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 7
Geoloogilised ja pinnaseolud 8
Põhjavesi ja veeolud 9
Looduskeskkond ja kaitstavad väärtused 9
Ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd 10
Radoon ja keskkonnariskid 10
Keskkonnatundlikkuse hinnang (KeHJS § 33 lg 3) 10
4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 11
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 11
4.1.1 Mõju pinnasele 11
4.1.2 Mõju veestikule 12
4.1.3 Mõju õhule 13
4.1.4 Mõju kliimale 13
4.1.5 Mõju jäätmetekkele 14
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale 15
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond 16
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus 17
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale 17
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 18
5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD 19
6. KOKKUVÕTE 19
7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT 20


Metoodika

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja planeerimisseaduse kohaselt (edaspidi KeHJS ja PlanS). Hinnangus on arvestatud ka keskkonnaekspert Riin Kutsari poolt koostatud eelhindamise teostamise juhist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lg 2 punktile 1 ja 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud Airgate Tallinn OÜ, Kaleva Puidutööstus, Uppar OÜ, Avalor OÜ esitasid taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Loksa linnas asuvatel Mere tänava kinnistutel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f ja 16g elamumaa kavandamine ja ehitustingimuste väljastamine. Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 16a (katastritunnusega 42401:001:0265, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2102 m2), Mere tn 16b (katastritunnusega 42401:001:0264, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2098 m2), Mere tn 16c (katastritunnusega 42401:001:0267, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2099 m2), Mere tn 16d (katastritunnusega 42401:001:0263, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2099 m2), Mere tn 16e (katastritunnusega 42401:001:0261, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 1998 m2) ja Mere tn 16f (katastritunnusega 42401:001:0259, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 1998 m2) ning Mere tn 16g (katastritunnusega 42401:001:0262, sihtotstarbega Üldkasutatav maa 100%, suurusega 2000 m2).

2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit:

Kavandatava detailplaneeringu vastavust ja mõju on hinnatud riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide suhtes, lähtudes KeHJS § 33 lg 3 punktist 1.

Harju maakonnaplaneering 2030+: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri  09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning nende toimimise põhimõtted. Detailplaneeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal ega selle sidusust tagaval tugialal. Samuti ei ole tegemist rohevõrgustiku toimimiseks olulise ühenduskoridoriga. Seetõttu ei avalda kavandatav tegevus maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku eesmärkidele olulist mõju ning on maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas, parkmetsa maa-alal, joonisel tähistatud HP (joonis 1). Kavandatav detailplaneering näeb ette parkmetsa maa osalise ümberkujundamise elamumaaks, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga PlanS § 142 tähenduses.

Joonis 1. Väljavõte kehtivast Loksa linna üldplaneeringust. Allikas: Loksa Linnavalitsus.

Üldplaneeringu eesmärkide hulgas on linna kompaktse arengu suunamine olemasolevasse asustusstruktuuri ning elamumaade kavandamine. Kavandatav planeeringuala vastab nendele põhimõtetele, kuna:
• ala piirneb vahetult olemasoleva elamumaaga,
• ala on seotud olemasoleva tänavavõrgu ja tehnilise taristuga,
• tegemist on linnasisese arendusvõimalusega, mis ei too kaasa asustuse hajutamist

Lisaks moodustab planeeringuala vaid väikese osa üldplaneeringus määratud parkmetsa maa-alast, mistõttu kavandatav maakasutuse muutus ei mõjuta tervikuna parkmetsa funktsiooni ega linna rohevõrgustiku toimimist, eeldusel et säilitatakse haljastuse sidusus.

Kavandatav maakasutuse muutus on põhjendatav eelkõige juhul, kui detailplaneeringu koostamisel:
• säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus,
• tagatakse ala sidusus ümbritseva linnaruumi ja rannaalaga,
• kavandatakse sademevee lahendus looduslähedaste meetoditega.

Arvestades ala paiknemist olemasoleva elamupiirkonna vahetus läheduses, planeeringuala väikest ulatust ning kavandatava tegevuse eeldatavalt lokaalset ja leevendatavat keskkonnamõju, on üldplaneeringu muutmine käesoleval juhul põhjendatav ning kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega, tingimusel et planeeringulahenduses arvestatakse keskkonnatingimusi.

Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on Mere tänaval planeeritava maaüksuse läheduses olemas. Keskkonnamõju seisukohalt on oluline, et lisaks reovee käitlemisele lahendatakse nõuetekohaselt sademevee juhtimine, eelistades VeeS § 129 kohaselt lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas (nt immutus, viivitus, looduslähedased lahendused).
2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.
2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Loksa linna arengukava kohaselt iseloomustab linna selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud paiknevad linnakeskuses ning väikeelamud valdavalt Nõmme linnaosas. Nõmme linnaosa kujunemisel on tegemist traditsioonilise väikeelamupiirkonnaga, kus hoonestus paikneb rohelises keskkonnas ning haljastusel on oluline roll elukeskkonna kvaliteedi tagamisel.

Kavandatav detailplaneering paikneb nimetatud väikeelamupiirkonnas ning on ruumiliselt seotud olemasoleva elamukeskkonnaga. Planeeringuala moodustab vaid väikese osa üldplaneeringus määratud parkmetsa maa-alast ning paikneb olemasoleva hoonestuse vahetus läheduses.
Sellest tulenevalt ei muuda kavandatav tegevus oluliselt linna asustusstruktuuri ega rohealade süsteemi toimimist, vaid kujutab endast olemasoleva väikeelamupiirkonna mõõdukat laiendamist.
Parkmetsa maa osaline kasutuselevõtt elamumaana toob kaasa roheala osakaalu vähenemise planeeringuala ulatuses, kuid mõju on lokaalne ning leevendatav planeeringulahenduse kaudu.

Keskkonnakaalutluste integreerimine detailplaneeringusse on seejuures oluline eelkõige järgmistes valdkondades:
• olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suur säilitamine,
• rohealade sidususe tagamine ümbritseva linnaruumi ja rannaalaga,
• sademevee lahendamine tekkekohas looduslähedaste meetoditega,
• tervisliku elukeskkonna tagamine (sh radoonirisk, müra ja õhukvaliteet).

Arengukavas seatud eesmärgid – looduskeskkonna säästev kasutamine, haljasalade säilitamine ning kvaliteetse elukeskkonna tagamine – on saavutatavad ka käesoleva detailplaneeringu elluviimisel, arvestades planeeringuala väikest ulatust ning selle paiknemist olemasoleva hoonestuse servaalal.

Detailplaneering on keskkonnakaalutluste integreerimise seisukohalt asjakohane ning toetab olemasoleva väikeelamupiirkonna ruumilist arengut.

Arvestades planeeringuala väikest osakaalu parkmetsa maa-alast, selle paiknemist Nõmme linnaosas ning kavandatava tegevuse lokaalset iseloomu, ei ole oodata olulist negatiivset mõju linna keskkonnastruktuurile, tingimusel et planeeringulahenduses rakendatakse asjakohaseid keskkonnameetmeid.

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Planeeringuala hõlmab Loksa linnas asuvaid kinnistuid Mere tn 16a–16g, mille sihtotstarve on üldkasutatav maa ning kogupindala ligikaudu 1,4 ha ning külgnevat ala, kokku 2,3 ha (joonis 1). Ehitisregistri andmetel ei asu planeeringualal ega ka kõrval kinnistutel ehitisi. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. Planeeringuala läbib avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.


Joonis 2. Planeeringuala. Allikas: Loksa Linnavalitsus.
Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega:
Mere tn 14 (42401:001:0252, üldkasutatav maa 100%, 183653 m²);
Mere tänav (42401:002:0014, transpordimaa 100%, 19103 m²).

Täiendavalt piirneb:
Mere tn 16g kinnistuga Mere tn 18 (42401:001:0156, Elamumaa 100%, 2945 m²);
Mere tn 16a kinnistuga Mere tn 16 (42401:001:0266, Üldkasutatav maa 100%, 2102 m²).

Geoloogilised ja pinnaseolud

Planeeringuala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kambriumi ladestu Lontova kihistu (Cm1ln). Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu koosneb rohekashallidest, violetsetest või kirjudest savidest aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega.

Alal esinevad kvaternaarsed setted kahes geneetilises vormis. Ala lääneosas (merepoolsel alal) levivad holotseensed tuulesetted (Q2_v), mis on kujunenud rannaluidete arenguprotsesside tulemusena ning koosnevad peamiselt hästi sorteerunud liivast. Ala idaosas esinevad limneamere setted (Q2Lm), mis on settinud madalmere või ranniku tingimustes ning võivad lisaks liivale sisaldada ka peenemat fraktsiooni (aleuriit, saviliiv).

Valdavaks settematerjaliks kogu alal on peenliiv, mille vee läbilaskvus on hea. Tegemist on purdsetega, mille valdav terasuurus jääb vahemikku 0,063–0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust. Tegemist on kerge lõimisega setetega, mis soodustavad sademevee infiltreerumist.

Planeeringualal on segamets (peamiselt mänd). Maa-ameti mullakaardi alusel esinevad planeeringualal valdavalt leetunud liivmullad (LI), kohati gleistunud (LIg). Tegemist on kerge lõimisega, happeliste ja madala viljakusega muldadega. Gleistunud aladel esineb põhjavee ajutine mõju, mille tõttu võib esineda perioodilist liigniiskust. Maapinna kõrgusmärgid jäävad 5-7,9 m merepinnast.

Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Põhjavesi ja veeolud

Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Lähimad puurkaevud (PRK0000677 ja PRK0000730) jäävad ca 140–500 m kaugusele ning nende sanitaarkaitsealad planeeringualani ei ulatu.

Teadaolevalt ei esine planeeringualal pinnase- ega põhjaveereostust. Arvestades pinnase head vee läbilaskvust ning kohati gleistunud muldi, võib sademevee ajutine kogunemine esineda, mistõttu on oluline lahendada sademevee käitlemine kohapeal.
Looduskeskkond ja kaitstavad väärtused

Planeeringuala on kaetud valdavalt segametsaga (domineerivalt mänd). Tegemist ei ole kaitstava loodusobjektiga ega Natura 2000 alaga (EELIS). Planeeringualast ligikaudu 150 m kaugusel mere suunas esineb III kaitsekategooria liigi rand-seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) kasvukoht. Keskkonnaameti varasemal hinnangul ei ole kavandataval tegevusel sellele liigile olulist mõju, kuna:
• tegevus ei toimu liigi kasvukohas,
• ala ja selle lähiümbrus on juba aktiivses kasutuses,
• mõõdukas tallamine ei ole liigile ebasoodne.

Joonis 3. Planeeringuala asukoha kitsendused. Allikas: Maa-amet.
Ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetele ulatub planeeringualale ranna või kalda piiranguvöönd. Arvestades, et planeeringuala on valdavalt metsamaa kõlvikuga, rakendub looduskaitseseaduse § 38 lg 2 kohaselt sellisel juhul piiranguvööndi asemel ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvöönd ulatub osaliselt planeeringuala kinnistutele (joonis 3), kuid ei kata neid tervikuna. Sellest tulenevalt ei ole ehitustegevus planeeringualal välistatud, vaid on ruumiliselt piiratud.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ehituskeeluvööndi ulatusega ning kavandada hoonestus väljapoole keeluvööndit või lahendada ehitusõigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Arvestades, et ehituskeeluvöönd ei hõlma kogu planeeringuala ja hoonestuse kavandamine on võimalik väljaspool keeluvööndit, ning piirang on ruumiliselt selgelt määratletav ja planeeringuga arvestatav, ei kujuta nimetatud kitsendus endast asjaolu, mis välistaks kavandatava detailplaneeringu elluviimise ega too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju KeHJS tähenduses.
Radoon ja keskkonnariskid

Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus) alusel paikneb Loksa piirkond üldiselt kõrge või väga kõrge radooniriski piirkonnas. Täpsustatud ruutkaardi andmetel jääb planeeringuala piirkonda, kus pinnase radoonisisaldus võib olla üle 50 kBq/m³, mis viitab kõrgendatud radooniriskile. Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada radoonikaitse meetmeid ning lähtuda tuleb standarditest (nt EVS 840 ja radooniohutu ehituse juhised). Olulisemad keskkonnatundlikkuse ja riskiga seotud tegurid on:
• radoonirisk – nõuab ehituslikke meetmeid, kuid ei välista maakasutust,
• kohatine liigniiskus – tuleneb gleistunud muldadest,
• sademevee käitlemine – vajalik vältida lokaalse ülekoormuse teket.
Keskkonnatundlikkuse hinnang (KeHJS § 33 lg 3)

Planeeringuala keskkonnatundlikkus on hinnatav madalast kuni mõõdukani, arvestades järgmist:
• ala ei paikne kaitsealal ega rohevõrgustiku tuumalal,
• puuduvad kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,
• mõju lähedal paiknevale kaitsealusele liigile on välistatav,
• ala paikneb olemasoleva asustuse servaalal.

Tundlikkust suurendavad lokaalselt radoonirisk ja mullastiku niiskusrežiim, kuid need on tehniliste meetmetega leevendatavad. Planeeringuala iseloomustavad looduslikud tingimused ja keskkonnatundlikkus ei välista kavandatavat maakasutuse muutust. Arvestades ala paiknemist olemasoleva elamupiirkonna servaalal, selle väikest ulatust ning keskkonnariskide leevendatavust tehniliste ja planeerimismeetmetega, ei ole oodata olulist negatiivset keskkonnamõju mõjutatavale keskkonnale.



4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitustegevuse käigus kaasneb pinnase häiring seoses kaevetööde, hoonete ja tehnovõrkude rajamisega ning pinnase teisaldamisega. Mõju avaldub eelkõige kasvupinnase eemaldamises, pinnase struktuuri muutuses ja ajutises tihendamises.

Mõju on oma olemuselt lokaalne ja ajutine ehitustegevuse perioodil, kuid osaliselt ka püsiv hoonestatud alade ulatuses. Arvestades planeeringuala suhteliselt väikest pindala ning paiknemist olemasoleva asustuse servaalal, ei ole mõju ulatuslik ega regionaalselt oluline.

Kasvupinnasele avalduvat mõju on võimalik oluliselt vähendada selle nõuetekohase eemaldamise, ajutise ladustamise ja hilisema taaskasutamisega haljastustöödel. Kaevetöödel eemaldatud pinnast on võimalik kasutada kohapeal täite- ja tasandustöödel, vähendades seeläbi jäätmeteket ja transpordivajadust.

Ehitustööde käigus võib esineda sademe- ja pinnavee kogunemist kaevetesse, eriti arvestades pinnase omadusi ja ilmastikutingimusi. Samuti kaasneb potentsiaalne risk pinnase reostumiseks ehitusmasinate kasutamise ja võimalike lekete tõttu.

Nimetatud riskid on tehniliste ja korralduslike meetmetega leevendatavad, sealhulgas:

• ehitusplatsil keskkonnanõuete järgimine ja reostusallikate kontroll,
• ohtlike ainete nõuetekohane käitlemine ja hoiustamine,
• sademe- ja pinnavee ajutine ärajuhtimine või immutamine.

Arvestades mõju lokaalset ulatust, ajutist iseloomu ehitusperioodil ning võimalust rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid, ei kaasne kavandatava tegevusega pinnasele olulist negatiivset keskkonnamõju KeHJS tähenduses.



4.1.2 Mõju veestikule

Kavandatava tegevuse elluviimisel tekivad olmereoveed, mis suunatakse ühiskanalisatsiooni. Arvestades, et planeeringualale rajatav hoonestus liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reovesi puhastatakse nõuetekohaselt käitlusjaamas, ei ole oodata olulist negatiivset mõju pinnaveele ega põhjaveele.

Joogivee varustuse osas ei ole ette näha veekvaliteedi halvenemist ega veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju, kuna liitutakse ühisveevõrguga ning täiendav koormus on väikesemahuline.

Olulisem keskkonnamõju võib kaasneda sademevee käitlemisega. Arvestades pinnase head vee läbilaskvust ning kohati esinevat liigniiskust, on oluline vältida sademevee koondumist ja reostumist ning tagada selle hajutatud ärajuhtimine.

Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129 põhimõtetest, eelistades lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas. Selleks on soovitatav rakendada looduslähedasi lahendusi, nagu:
• immutamine pinnasesse,
• vihmapeenrad ja -aiad,
• viibetiigid ja haljastatud nõlvad,
• imbkraavid ja muud maastikukujunduslikud lahendused.

Sellised meetmed vähendavad sademevee kiiret äravoolu, toetavad põhjavee taastumist ning aitavad vältida reostuskoormuse kandumist pinnaveekogudesse. Planeeringualal ei ole teadaolevalt pinnase- ega põhjaveereostust ning kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvee teket ega muid olulisi veereostusallikaid.

Arvestades reovee suunamist ühiskanalisatsiooni, planeeringuala väikest ulatust ning sademevee käitlemise võimalust looduslähedaste meetoditega, ei ole oodata olulist negatiivset mõju veestikule KeHJS tähenduses.




4.1.3 Mõju õhule

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju õhukvaliteedile avaldub peamiselt ehitusperioodil ning vähesel määral hoonete kasutusperioodil.

Ehitustööde käigus tekib ajutine õhusaaste seoses ehitusmasinate heitgaaside ning tolmu levikuga kaevetööde ja pinnase teisaldamise tulemusel. Tegemist on lokaalse ja lühiajalise mõjuga, mille ulatus on piiratud ehitusala ja selle vahetu ümbrusega. Tolmu ja heitgaaside levikut on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega, sh:

• kuiva ilmaga pinnase niisutamine,
• ehitusmaterjalide ja -jäätmete katmine või niisutamine,
• tehnika nõuetekohane hooldus ja kasutamine.

Hoonete kasutusperioodil sõltub õhukvaliteedile avalduv mõju peamiselt hoonete soojavarustusest. Võimaliku õhusaaste vähendamiseks on soovitatav eelistada keskkonnasäästlikke ja madala heitmega küttelahendusi (nt kaugküte, soojuspumbad või muud madala emissiooniga lahendused).

Lisaks võib detailplaneeringu elluviimisega kaasneda vähesel määral müra, vibratsiooni ja valgusreostuse suurenemine, kuid arvestades planeeringuala väikest ulatust ning paiknemist olemasolevas väikeelamupiirkonnas, ei ole nende mõjude suurenemine märkimisväärne ega põhjusta olulist negatiivset mõju inimese tervisele või elukeskkonnale.

Õnnetuste (nt ehitustehnika rike või väiksemad lekked) esinemise tõenäosus on väike ning nende võimalik mõju on lokaalne ja ajutine.

Arvestades mõju ajutist ja lokaalset iseloomu ehitusperioodil ning vähest koormust kasutusperioodil, ei ole oodata olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile KeHJS tähenduses.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava tegevusega kaasneb kasvuhoonegaaside heide nii ehitus- kui kasutusperioodil.
Ehitusetapis tuleneb heide peamiselt ehitusmaterjalide tootmisest ja transpordist ning ehitusmasinate kasutamisest. Tegemist on ajutise ja lokaalse mõjuga, mille ulatus sõltub kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiast.

Hoonete kasutusperioodil kaasneb kasvuhoonegaaside heide energiatarbimisest (küte, elekter). Arvestades planeeringuala väikest ulatust ning kavandatavate hoonete arvu, on mõju kliimale vähene.
Kliimamõju vähendamiseks on soovitatav eelistada energiatõhusaid ja madala heitega lahendusi, sh:
• energiatõhusad hooned,
• taastuvenergial põhinevad küttelahendused (nt soojuspumbad),
• võimalusel lokaalne taastuvenergia kasutamine.

Samuti on oluline arvestada kliimamuutustega kohanemise põhimõtteid, eelkõige sademevee käitlemisel ja haljastuse säilitamisel, mis aitavad vähendada kuumasaare efekti ning parandada sademete imbumist.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja lokaalset iseloomu ning võimalust rakendada energiatõhusaid lahendusi, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kliimale KeHJS tähenduses.


4.1.5 Mõju jäätmetekkele

Ehitustegevuse käigus tekivad jäätmed peamiselt kaevetöödest, ehitusmaterjalide kasutamisest ning pakenditest. Tekkivate jäätmete liigid hõlmavad eelkõige pinnast, mineraalseid ehitusjäätmeid, pakendijäätmeid ning vähesel määral olmejäätmeid. Jäätmete täpne kogus sõltub ehituslahendusest ja tööde mahust, kuid arvestades planeeringuala väikest ulatust, on jäätmeteke hinnanguliselt piiratud.

Võimalusel kasutatakse ehitustöödel tekkivat pinnast ja muid sobivaid materjale kohapeal täite- ja tasandustöödel, vähendades seeläbi jäätmete äravedu ja keskkonnakoormust. Ülejäänud jäätmed suunatakse taaskasutusse või nõuetekohasesse kõrvaldamisse vastavalt kehtivatele nõuetele.

Hoonete kasutusperioodil tekivad peamiselt olmejäätmed, sh pakendi- ja biolagunevad jäätmed, mille käitlemine toimub korraldatud jäätmeveo süsteemi kaudu. Jäätmete käitlemisel tuleb järgida jäätmeseadust ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja, mis sätestavad nõuded jäätmete kogumiseks, sortimiseks, vedamiseks ja käitlemiseks ning meetmed keskkonna- ja terviseriskide vältimiseks.

Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei kaasne jäätmetekkega olulist keskkonnariski. Jäätmetest tulenevat mõju on võimalik täiendavalt vähendada parima võimaliku tehnika ja ressursisäästlike lahenduste rakendamisega.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, jäätmetekke lokaalset iseloomu ning kehtivate jäätmekäitlusnõuete järgimist, ei ole oodata olulist negatiivset mõju keskkonnale KeHJS tähenduses.


4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole eeldatavalt seotud olulisi keskkonna- ega terviseriske, mis ületaksid tavapärase ehitus- ja elamupiirkonna kasutusega kaasnevat taset.

Ehitusperioodil võivad riskid tuleneda tööprotsessidest, sealhulgas ehitusmasinate kasutamisest, materjalide käitlemisest ning võimalikest tehnilistest riketest. Tegemist on ajutiste ja lokaalse iseloomuga riskidega, mille realiseerumise tõenäosus on väike, kui järgitakse kehtivaid tööohutuse ja keskkonnanõudeid.
Riskide vähendamiseks tuleb:
• järgida ehitusprojekti ja tööohutuse nõudeid,
• kasutada nõuetele vastavaid ja hooldatud ehitusmasinaid,
• tagada ohtlike ainete nõuetekohane käitlemine,
• kaasata pädevad ja vastava ettevalmistusega töötajad.

Kasutusperioodil ei ole ette näha tavapärasest erinevaid avariiolukordi. Võimalikud riskid on seotud peamiselt tehnovõrkude (nt vee- ja kanalisatsioonitrasside) rikete või lekete tekkimisega, mille tagajärjel võib lokaalselt mõjutuda pinnas, pinnavesi või põhjavesi. Selliste juhtumite esinemise tõenäosus on väike ning nende mõju on piiratud, eeldusel et rajatised projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt kehtivatele nõuetele ning tagatakse nende regulaarne hooldus.

Võimalike avariiolukordade mõju on lokaalne ja ajutine ning leevendatav operatiivsete meetmetega (rikete kiire avastamine ja kõrvaldamine, reostuse likvideerimine).

Arvestades riskide väikest tõenäosust, nende lokaalset iseloomu ning võimalust rakendada ennetus- ja leevendusmeetmeid, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonna- ega terviseriski KeHJS tähenduses.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Mõju ruumiline ulatus on piiratud peamiselt planeeringuala ja selle vahetu ümbrusega. Arvestades planeeringuala väikest pindala, paiknemist olemasoleva asustuse servaalal ning kavandatava tegevuse mahtu, ei ulatu mõjud laiemale geograafilisele alale ega oma piirkondlikku iseloomu.

Mõju suurus on hinnatav väikeseks kuni mõõdukaks ehitusperioodil ning väheseks kasutusperioodil. Mõjud on valdavalt ajutised ning leevendatavad töökorralduslike ja tehniliste meetmetega.

Mõjutatav elanikkond piirdub peamiselt lähialal elavate inimestega. Lähimad elamud paiknevad ligikaudu 65–350 m kaugusel planeeringualast, mistõttu ei ole oodata olulist negatiivset mõju elanike heaolule. Mõju ei ulatu laiemale elanikkonnale ega mõjuta oluliselt avalikku ruumi kasutust.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva väikeelamupiirkonna laiendamisega ning ala moodustab väikese osa ümbritsevast rohealast, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist muutust piirkonna keskkonnaseisundis ega elanikkonna elukeskkonnas.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus on piiratud ning mõju on valdavalt lokaalne ja ajutine. Mõjutatav elanikkond on väike ning olulist negatiivset mõju ei ole oodata. Seetõttu ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga KeHJS tähenduses.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeringuala paikneb Loksa linna Nõmme linnaosas, mis on kujunenud väikeelamupiirkonnaks, kus looduslik keskkond ja hoonestus on omavahel põimunud. Ala on kaetud valdavalt segametsaga ning kuulub üldplaneeringu kohaselt parkmetsa maa-alasse. Ala looduslik väärtus seisneb eelkõige selle rollis osana linna rohealade süsteemist ning elukeskkonna kvaliteedi tagamises. Samas ei ole tegemist kaitstava loodusobjektiga ega rohevõrgustiku tuumalaga ning ala paikneb olemasoleva hoonestuse vahetus läheduses.
Planeeringuala tundlikkus on hinnatav madalast kuni mõõdukani, arvestades:
• ala paiknemist olemasoleva väikeelamupiirkonna servaalal,
• kaitstavate loodusobjektide puudumist planeeringualal,
• väikest pindala võrreldes ümbritseva parkmetsa alaga.

Kavandatav tegevus toob kaasa roheala osalise vähenemise planeeringuala ulatuses, kuid arvestades selle väikest osakaalu ning võimalust säilitada osa kõrghaljastusest ja rohealade sidusus, ei mõjuta see oluliselt ala üldist väärtust ega tundlikkust. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei paikne planeeringualal ega selle läheduses kultuurimälestisi ega muid kultuuripärandi objekte, mistõttu puudub mõju kultuuripärandile.

Planeeringuala väärtus ja tundlikkus ei ole sellised, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise. Mõju on lokaalne ja leevendatav ning ei ole oluline KeHJS tähenduses.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS). Samuti ei paikne planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualast ligikaudu 150–325 m kaugusel mere suunas esineb III kaitsekategooria liigi rand-seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) kasvukoht. Tegemist on rannikumiljööle iseloomuliku liigiga, mille levikuala ei kattu planeeringualaga.

Kavandatav tegevus ei mõjuta nimetatud liigi kasvukohta, kuna:
• ehitus- ja kasutustegevus ei toimu liigi elupaigas,
• planeeringuala paikneb sellest eraldatuna olemasoleva linnaruumi ja kasutuses oleva rannaalaga,
• kavandatav tegevus ei muuda rannariba kasutuskoormust määral, mis võiks liiki ohustada.

Keskkonnaameti varasema hinnangu kohaselt ei ole rand-seahernele mõõdukas tallamine ebasoodne ning ala on juba kasutuses, mistõttu täiendav mõju on ebaoluline.

Kavandatav tegevus ei avalda mõju Natura 2000 aladele ega kaitstavatele loodusobjektidele. Seetõttu ei ole oodata olulist negatiivset keskkonnamõju KeHJS tähenduses.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud avalduvad peamiselt ehitusperioodil ning on seotud ehitusmasinate kasutamise, pinnasetööde ja hoonete rajamisega. Tegemist on võimaliku, kuid prognoositava iseloomuga mõjudega, mis on tüüpilised väikesemahulisele elamuarendusele.

Mõjude kestus on valdavalt lühiajaline ning piirdub ehitustegevuse perioodiga. Kasutusperioodil on mõjud püsivad, kuid madala intensiivsusega ning iseloomulikud tavapärasele väikeelamualale.
Mõjude sagedus on ehitusperioodil ajutine ja episoodiline (nt müra ja tolm ehitustööde ajal), kasutusperioodil aga püsiv, kuid madala tasemega (nt liiklus, energiatarbimine).

Mõjude pöörduvus on ehitusperioodil valdavalt pöörduv (nt ajutised häiringud), samas kui maakasutuse muutus (parkmetsa maa osaline kasutuselevõtt elamumaana) on pöördumatu. Arvestades planeeringuala väikest ulatust ja paiknemist olemasoleva asustuse servaalal, ei ole pöördumatul mõjul olulist keskkonnalist kaalu.

Kavandatava tegevuse kumulatiivne mõju koos teiste piirkonna arendustega on hinnatav väikeseks, kuna tegemist on piiratud mahuga arendusega olemasolevas asustusstruktuuris, mis ei muuda oluliselt piirkonna keskkonnakoormust ega maakasutuse mustrit.

Piiriülene mõju puudub, kuna tegevus on lokaalse iseloomuga ega mõjuta keskkonda väljaspool riigi piire.

Arvestades mõjude lühiajalist või madala intensiivsusega iseloomu, lokaalset ulatust ning kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumist, ei ole kavandatava tegevusega seotud mõju oluline KeHJS tähenduses.

5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma ............ kirjas nr ............ asus seisukohale .........…



6. KOKKUVÕTE

Käesoleva eelhinnangu alusel on hinnatud detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 kriteeriumidest.

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalsed, ajutised ning seotud peamiselt ehitusperioodiga (nt müra, tolm, pinnase häiring). Kasutusperioodil on mõjud püsivad, kuid madala intensiivsusega ning iseloomulikud tavapärasele väikeelamualale.

Planeeringuala paikneb olemasoleva asustuse servaalal ning moodustab väikese osa ümbritsevast parkmetsa maa-alast. Alal ei esine kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid ning mõju läheduses paiknevale kaitsealusele liigile (rand-seahernes) on välistatud. Ala keskkonnatundlikkus on hinnatav madalast kuni mõõdukani.
Tuvastatud keskkonnariskid (sh pinnase häiring, sademevee käitlemine, radoonirisk) on tehniliste ja planeerimismeetmetega leevendatavad ning nende realiseerumisel on mõju lokaalne ega ületa keskkonna taluvus- ega taastumisvõimet.

Kavandatava tegevuse mõju ei ole ulatuslik, kumulatiivne ega piiriülene ning ei avalda olulist negatiivset mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ega loodus- või kultuuriväärtustele.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta kavandatav tegevus KeHJS § 33 lg 2 tähenduses olulise keskkonnamõjuga tegevuse tunnustele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik ja vajalik detailplaneeringu menetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktile 12.
7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT

Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures (Loksa linna kodulehel ja dokumendiregistris).



Karin Ilves Loksa Linnavalitsus
arendus- ja keskkonnanõunik registrikood: 75013457
[email protected] [email protected]
+372 5304 8333 603 1253



LOKSA LINNAVOLIKOGU

O T S U S

Loksa linn .... mai 2026 nr ……

Loksa linna Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g
kinnistute detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kaleva Puidutööstus OÜ (registrikood 11815998) on 09.02.2026 esitanud taotluse nr 7-2/166/2026, millega soovib algatada detailplaneeringu (DP) Loksa linnas kinnistul Mere tn 16a (katastritunnus 42401:001:0265, üldkasutatav maa) ja kinnistul Mere tn 16d (katastritunnus 42401:001:0263, üldkasutatav maa);
Avalor OÜ (registrikood 11412036) on 23.01.2026 esitanud taotluse nr 7-2/116/2026 millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16b (katastritunnus 42401:001:0264, üldkasutatav maa);
Avalor OÜ (registrikood 11412036) on 23.01.2026 esitanud taotluse nr 7-2/115/2026 millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16c (katastritunnus 42401:001:0267, üldkasutatav maa);
Uppar OÜ (registrikood 75013457) on 06.02.2026 esitanud taotluse nr 7-2/166/2026, millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16g (katastritunnus 42401:001:0262, üldkasutatav maa) ja Mere tn 16e (42401:001:0261, üldkasutatav maa);
Airgate OÜ (registrikood 11815998) on 05.03.2026 esitanud taotluse nr 7-2/242/2026, millega soovib algatada DP Loksa linnas kinnistul Mere tn 16f (katastritunnus 42401:001:0259, üldkasutatav maa);

Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine, maa-ala väikeelamu kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. Lahendamisele kuulub ka Mere tänava (katastritunnus 42401:002:0014) liikluskorraldus DP ala ulatuses. Arvestada tuleb planeeritavate kruntidega piirnevate kinnistute kasutusviisi ja eripäraga. Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritavatele kruntidele sobilik ehitusõigus, arhitektuurinõuded, haljastuse osakaal ja iseloom;

Antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad kinnistud Mere 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g metsamaal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega HP) parkmetsa maa;

Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtiva üldplaneeringu põhilahendust üldplaneeringus määratud juhtotstarvete osas. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kavandatav muudatus on lokaalse iseloomuga ning ei takista üldplaneeringu eesmärkide elluviimist.

Planeeringu eesmärgiks on parimal moel arvesse võtta juba olemasolevat keskkonda ja tuua esile selle eripära. Uushoonestus nähakse ette sarnase mastaabiga Loksa Nõmme olemasoleva välja kujunenud hoonestusega. Üheks planeeringu võtmesõnaks elamualade vahel säilitatav looduslik piirkonnale omane taimestik – okaspuud, alustaimestik (liivapinnasele omased puhmastik, samblikud jne. Oluline on siin säilitada ja luua sobiv tasakaal looduse ja loodava tehiskeskkonna vahel.

Planeeringuala ulatub osaliselt ranna või kalda piiranguvööndisse. Tulenevalt Looduskaitseseadus § 38 lg 1 ja § 38 lg 2 rakendub metsamaa kõlvikuga aladel piiranguvööndi asemel ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvöönd ei hõlma kogu planeeringuala ulatuses kinnistuid, mistõttu on võimalik määrata ehitusõigus väljaspool ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada ehituskeeluvööndi arvestamine ning ehitustegevuse kavandamine lubatud aladele.

Detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et planeeritavate kinnistute sihtotstarbe muutmine väikeelamumaaks, ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide elluviimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik.

Linnavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 2) kohaselt ei ole DP kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Eelhinnang võimaldab järeldada, et keskkonnaseisundi hinnangu läbiviimine DP koostamisel kinnistutele Mere 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g ei ole vajalik. Keskkonnaamet oma ....................... kirjas nr ....................... on seisukohal, ………….

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6, lg 10, § 128 lg 1 ja lg 5, § 142 lg 1 p 1, lg 2, lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg 6, § 35 lg 6 ning Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsuse nr 38 „Loksa linna üldplaneeringu kehtestamine“ Loksa Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneering kinnistutel:
Mere tn 16a (42401:001:0265, üldkasutatav maa);
Mere tn 16b (42401:001:0264, üldkasutatav maa);
Mere tn 16c (42401:001:0267, üldkasutatav maa);
Mere tn 16d (42401:001:0263, üldkasutatav maa);
Mere tn 16e (42401:001:0261, üldkasutatav maa);
Mere tn 16f (42401:001:0259, üldkasutatav maa);
Mere tn 16g (42401:001:0262, üldkasutatav maa)

2. Kinnitada lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks vastavalt lisale 1.Jätta algatamata Mere tn 16a, 16b, 16c, 16d, 16e, 16f, 16g kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt otsusele lisatud eelhinnangule (lisa 2).

3. Määrata detailplaneeringu alaks 2,3 ha vastavalt skeemile (lisa 3).

4. Teavitada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest elektrooniliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa- ja Ruumiametit, Keskkonnaametit ja isikuid, kelle huve planeering võib puudutada ning avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes, Loksa kandi ajalehes „Loksa Elu“ ja Loksa linna kodulehel.
Otsus jõustub teatavakstegemisel.

5. Loksa Linnakantseleil avalikustada otsus Loksa linna põhimääruse § 9 lõikes 1 sätestatud korras.

6. Otsuse peale võib esitada Loksa Linnavolikogule 30 päeva jooksul vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Heina
volikogu esimees


Lisa 1. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
Lisa 2. Eelhinnang
Lisa 3. DP ala skeem