Arvamus

Riigikohus Teie 18.03.2026 nr 5-26-6/5

Meie 13.04.2026 nr 2-8/26-11/2

Arvamus karistusregistri seaduse § 28

teise lause põhiseaduspärasuse kohta

(PSJV asi nr 5-26-6)

Tartu Ringkonnakohus tunnistas 20.02.2026. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-5159

ja 27.02.2026. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-17-7897 põhiseadusega vastuolus

olevaks ja jättis kohaldamata karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 teise lause osas, mille

kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui isik on tunnistatud

süüdi karistusseadustiku § 184 (Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseaduslik käitlemine) järgi.

Ringkonnakohus edastas määrused Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse läbiviimiseks. Ringkonnakohtu taotlused registreeriti Riigikohtus

kohtuasjadena nr 5-26-6 ja nr 5-26-12. Riigikohus liitis 18.03.2026. a määrusega kohtuasjad

ühte menetlusse PSJV asjaks nr 5-26-6.

Ringkonnakohus leidis mõlemas kohtuasjas, et KarRS § 28 teine lause on vastuolus Euroopa

Liidu (EL) õiguse ja Eesti põhiseadusega osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud

kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 184 järgi.

Kohus tunnistas KarRS § 28 teise lause vaidlustatud osas põhiseadusvastaseks ja jättis

kohaldamata.

EL õiguses reguleerib isikuandmete töötlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016

määrus nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM).

Ringkonnakohtu hinnangul pole Eesti õiguses sätestatud IKÜM artiklis 10 ette nähtud

piisavaid kaitsemeetmeid süüdimõistetute õiguste ja vabaduste kaitseks. KarRS § 28 ls 2 ei

näe ette võimalust kaaluda, kas KarS § 184 järgi süüdi tunnistatud inimese karistusandmete

jätkuv avalikustamine on põhjendatud või enam mitte. See tähendab, et karistusandmete

jätkuva avalikustamise otsustamisel ei saa võtta arvesse kuriteo asjaolusid, sellest möödunud

aega, süüdimõistetu isikut ja käitumist ega kohtulahendi avalikustamise mõju. Seetõttu on

kohus seisukohal, et KarRS § 28 teine lause pole selles osas kooskõlas IKÜM artikkel 5 lg 1

p-dega c–e ega artikliga 10. Vastuolu tõttu EL õigusega jättis kohus seaduse vaidlustatud osas

kohaldamata.

Lisaks EL õigusele on vaidlustatud säte ringkonnakohtu hinnangul vastuolus ka Eesti

põhiseadusega. Vaidlustatud norm ei võimalda määruskaebuste taotlusi lahendades

isikuandmete avalikustamise lõpetamise kasuks ja kahjuks kõnelevaid argumente kaaluda,

2

näiteks võtta ühelt poolt arvesse avalikustamise võimalikke kahjulikke tagajärgi isiku

mainele, tema era- ja perekonnaelule ning töövõimalustele ning teisalt üldsuse huvi saada

teavet tema toime pandud kuriteost. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul taotletava eesmärgi

suhtes pidada mõõdukaks piirangut, mis välistab alati KarS § 184 järgi süüdi tunnistatud isiku

avalikustatud andmete asendamise. Kohus asus kokkuvõttes seisukohale, et KarRS § 28 teine

lause on vaidlustatud osas ebaproportsionaalne ja seetõttu vastuolus vähemalt PS §-ga 14, §

15 lg 1 lausega 1, § 26 lausega 1, § 29 lg 1 lausega 1 ja § 32 lg 1 lausega 1.

Vaidlustatud säte:

§ 28. Isikuandmete avalikustamise lõpetamine

Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites

või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi

initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud

karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 1181, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141

või 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-s 1432, §-s 145–146, 175–179, 184, 185,

187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo.

toimepanemise eest.

[RT I, 06.08.2022, 4 - jõust. 01.10.2022]

Õiguskomisjon tutvus käesolevas asjas liidetud kohtulahenditega, arutas vaidlustatud sätte

põhiseaduspärasust 13.04.26.a. istungil ning leidis järgmist:

1. Käesolevas asjas on tegemist konkreetse normikontrolliga, mille puhul tuleb esmalt võtta

seisukoht vaidlustatud normi asjassepuutuvuse küsimuses.

Norm on asjassepuutuv kui seda tuleb asja lahendamisel kohaldada ja seejuures on norm

asja lahendamise seisukohalt ka otsustava tähtsusega, st normi põhiseadusevastasuse korral

peaks kohus otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral (RKPJK 31.01.2025, 5-

24-30, p 23).

Igat õiguskorras kehtivat sätet ei tule asjas kohaldada ja samas kõik sätted, mida asja

lahendamisel tuleb kohaldada, ei pruugi olla otsustava tähtsusega ega seetõttu ka

asjassepuutuvad.

Õiguskomisjon leiab, et KarRS § 28 teine lause, selle vaidlustatud osas, on käesolevas

asjas asjassepuutuv, sest vaidlustatud sätte põhiseaduspärasus omab asja sisulisel

lahendamisel otsustavat tähendust.

2. Tegemist on Riigikogu X koosseisus 15.02.2007.a. vastuvõetud ja 01.01.2008.a.

jõustunud isikuandmete kaitse seadusega (eelnõu 1026 SE) KarRS koosseisu lisatud

sättega. Eelnõu 1026 SE seletuskirjast nähtub, et avaliku huvi ja kuritegude ennetamise

eesmärki silmas pidades sätestati KarRS § 28 ls-s 2 kuriteod, mille puhul karistusandmete

avalikustamist ei lõpetata. Loetellu lisati eriti ohtlikud kuriteod, arvestades avalikustamise

preventiivset toimet ja rikkumise raskust. Seejuures peeti silmas juhtumit, mil korduvalt

seksuaalkuritegude eest vanglakaristust kandnud süüdimõistetu asus juhtima

noortekeskust. Seega sooviti sättega ennetada eriti ohtlikke kuritegusid ja nende kordumist

ning teavitada üldsust selliseid tegusid toime pannud inimeste ohtlikkusest. Seda saab

pidada legitiimseks eesmärgiks.

Hiljem kandus säte edasi 17.02.2011.a. Riigikogu XI koosseisus vastu võetud ja

01.01.2012 jõustunud uue KarRS esimesesse redaktsiooni (RT I, 21.03.2011, 3) (eelnõu

762 SE).

Sealt edasi on KarRS § 28 teist lauset KarS eriosa §-de loetelu osas muudetud, kuid

vaidlustatud osas, st KarS § 184 suhtes on see muutumatult kehtinud tänaseks rohkem kui

18 aasta jooksul.

3

Viimati muudeti KarRS § 28 teises lauses sisalduvat loetelu Riigikogu XIV koosseisu

poolt 19.07.2022.a. vastu võetud ja 01.10.2022 jõustunud karistusregistri seaduse,

karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seadusega (eelnõu 581 SE).

Eelnõu 581 SE I lugemise seletuskirjast (lk 5-7) nähtuvad asjaolud, millest lähtuvalt peab

seadusandja juba varem kehtinud KarRS § 28 loetelu muutmist vajalikuks. See ühtlasi

selgitab ka seadusandja tahet varem loetelus olnud paragrahvide kohta. Loetelu koosseis on

ajas küll muutunud (mitte ainult täienenud vaid loetelust on ka §-e välja jäetud), aga

alltoodud sisuline põhjendus kehtib õiguskomisjoni hinnangul endiselt loetelule tervikuna.

Nõustume eelmainitud seletuskirjas tooduga, et isikuandmete avalikustamine riivab PS §-s

26 sätestatud põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on vajalik ja põhjendatud. Selleks et riive oleks

põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede, mis järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses.

Isikuandmete avalikustamise eesmärk KarRS §-i 28 tähenduses on hoida ära uute raskete

kuritegude toimepanemist ning tagada õiguskorra kaitse. See eesmärk on legitiimne.

Isiku varasema karistatuse nähtavus kohtulahendist võimaldab selle infoga tutvuda nt isiku

potentsiaalsetel tööandjatel, kelle juures töötades võib isik panna toime uusi

(samalaadseid) kuritegusid. Seega on meede sobiv.

Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul

üksikisikut vähem koormaval viisil ja vähemalt sama tõhusalt. Kuigi isiku karistatust on

võimalik kontrollida ka karistusregistri päringu teel, on isikuandmete avaldamine KarRS §

28 alusel vajalik meede, arvestades, et praktikas ei ole paljud teadlikud karistusregistri

kasutamise võimalusest ning isiku tausta kontrollitakse sageli internetiotsingu teel. Samuti

tuleb karistusregistri päringu eest tasuda riigilõivu. Lisaks eelnevale on võimalik, et isikul

pole võimalik teostada karistusregistri päringut vajaliku isikut tõendava dokumendi

puudumise või tehnilise rikke tõttu registri töös, mistõttu on kohtulahendite kontroll

vajalikuks sekundaarseks mehhanismiks isiku tausta kontrollimisel.

Meetme mõõdukus on tagatud seeläbi, et KarRS § 28 loetelu on piiratud vaid väga raskete

tahtlike kuritegudega, mille toimepanijate puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja

vältel seadusandja hinnangul põhjendatud. Igal teol on tagajärg, mis mõnelgi juhul võib

olla pöördumatu.

3. Õiguskomisjon ei näe EL õigusega seonduvalt vaidlustatud sätte puhul vastuolu IKÜM art

5 lg 1 p-des c–e sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. IKÜM art 6 lg 1 p e)

kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see toimub avalikes huvides ning art 10

kohaselt on süüdimõistvate kohtuotsustega seotud isikuandmete töötlemine õiguspärane,

kui see on lubatud EL liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased

kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Eestis on andmesubjektide

kaitse tagatud isikuandmete kaitse seadusega.

4. Samuti ei esine õiguskomisjoni hinnangul vastuolu PS §-ga 14, § 15 lg 1 lausega 1, § 26

lausega 1, § 29 lg 1 lausega 1 ja § 32 lg 1 lausega 1.

Keskseks on siin PS § 26 esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Kui PS § 26 riive on proportsionaalne ehk põhiseaduspärane, siis pole

vajadust teistele esile toodud PS sätetele keskenduda.

PS § 26 esimeses lauses sätestatud privaatsuspõhiõigus ei ole absoluutne. Riik võib

sellesse sekkuda seaduses sätestatud juhtudel, näiteks kuritegude tõkestamiseks või

4

avastamiseks, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti ka rahvatervise ning

avaliku korra tagamiseks.

Mööname, et isikuandmete avalikustamine pärast karistusandmete kustumist võib riivata

isiku privaatsuspõhiõigust, kuid see teenib legitiimset eesmärki, milleks on avaliku

informeerituse kaudu hoida ära uued rasked kuriteod ja tagada selliselt õiguskorra kaitse.

KarRS §-s 28 teises lauses on loetelu üksnes sellistest kuritegudest, mille puhul on

ilmselge kõrgendatud ühiskondlik huvi ja seaduse näol kehtiv ühiskondlik kokkulepe, et

neis asjades on avalik huvi kaalukam kui erahuvi ja see õigustab seaduses sätestatud viisil

isiku privaatsuspõhiõiguse riivet.

5. Kokkuvõttes asub õiguskomisjon seisukohale, et KarRS § 28 teine lause on kooskõlas EL

õigusega ja samuti ka Eesti põhiseadusega. Tegemist on läbi mitmete Riigikogu

koosseisude avaldatud ja käesoleva asjaga seonduvalt (KarS § 184 osas) muutumatuna

püsinud seadusandja tahtega, mille sisuks on õiguspoliitiline valik, et eksisteerib kogum

raskeid kuritegusid, mille puhul ühe pöördumatu õigusliku järelmina kuriteo toimepanija

suhtes on tema isikuandmete avaldamine. Seetõttu ei ole selles küsimuses kohtule

diskretsiooni võimaldatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Linnar Liivamägi

631 6457 [email protected]