Arvamuse avaldamine

Laidi Surva Teie 31.03.2026 nr 7-1/2152

asekantsler

Justiits- ja Digiministeerium Meie 14.04.2026 nr 1-6/360-2

[email protected]

Koopia: [email protected]

[email protected]

[email protected]

Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamise direktiivi eelnõu

Austatud asekantsler Laidi Surva

Täname Teid, et edastasite Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (edaspidi EKEI) arvamuse

avaldamiseks ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamise direktiivi eelnõu.

EKEI toetab eelnõus toodud üldeesmärke, milleks on tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ja

tulirelvadega seotud kuritegude tõhusam ennetamine ning piiriülese koostöö parandamine.

Samas näeb EKEI mitmeid probleemkohti pakutud lahendustes, kuna need ei ole

kohtuekspertiisi seisukohalt praktikas rakendatavad või jäävad tehniliselt ja metoodiliselt

ebaselgeks. Eelkõige puudutab see relvade tehnilise dokumentatsiooni (sh digitaalse)

käsitlemist ning nende seostamist tulirelva mõistega.

Eelnõus puudub selge mehhanism, mille alusel:

 tuvastatakse, et tegemist on just tulirelva või selle olulise osa tehnilise joonisega;

 eristatakse tulirelva või selle osa tehnilisi jooniseid muudest skeemidest;

 määratakse, kes on pädev sellist hinnangut andma.

Arvestades senist ekspertiisipraktikat ning tulirelva valdkonna ekspertiiside sisu ei saa

kohtuekspertiisi vaatest pelgalt joonise või digifaili olemasolu alusel järeldada, et see

võimaldab tulirelva valmistamist. Tulirelva valmistamine eeldab õigeid mõõtmeid, sobivaid

materjale, piisavat printimise täpsust ja kvaliteeti ning valmistatava toote (sh 3D prinditud)

tegelikku tehnilist võimekust.

EKEI peab tulirelva määratlemisel oluliseks, et tulirelvade puhul oleks selgelt määratletud

kahjustusvõime kriteerium. Praktikas saab ese (sh 3D-prinditud relv) olla tulirelv üksnes juhul,

kui see on füüsiliselt valmistatud ja reaalselt suuteline lasku sooritama omades samal ajal

piisavat kahjustusvõimet vigastuste tekitamiseks. Ilma toimivuse ja kahjustusvõime hinnanguta

ei ole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on tulirelva või selle tehnilise joonisega. Veelgi

enam, segaseks jääb üksikute osade tehniliste jooniste liigitamine justnimelt tulirelva osade

joonisteks. See asjaolu vajab täiendavat selgust nii EL õigusaktis kui ka riigisiseses

regulatsioonis.

Eesti kontekstis on oluline rõhutada, et EKEI tulirelvaekspertiisi valdkond ei ole koolitatud

tehniliste jooniste, CNC-tootmise, 3D-modelleerimise ja digifailide sisuliseks hindamiseks.

Regulatsioonis on koondatud ühte erinevad tootmismeetodid, mis ekspertiisivõimekuse mõttes

eeldavad täiesti erinevaid oskusi, seadmeid ja tarkvara. Näiteks eeldaks tehniliste jooniste

hindamine jooniste lugemise ja tõlgendamise oskust ja professionaalsete CAD-tarkvarade

kasutamist (insenertehnilisi oskusi). Sellise võimekuse loomine EKEIs ei ole realistlik ega

proportsionaalne asutuse praeguste põhifunktsioonidega.

Need aspektid vajavad eelnõus tehnilist ja õiguslikku täpsustamist, et vältida ebamääraseid ja

vaieldavaid tõlgendusi. Oluliseks ohukohaks on võimalus, et tulirelva mõiste muutub praktikas

ebaselgeks ning et kriminaalmenetluses eeldatakse ekspertiisasutuselt hinnanguid, milleks

puudub tõenduslik, metoodiline ja tehniline alus.

Abiks võiks olla kogemustega riikide parimate praktikate jagamine, sealhulgas seniste

kogemuste jagamine. Kindlasti on oluline keskse pädeva asutuse loomine Euroopas, mis hindab

ja kinnitab digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerumist tulirelvade või nende osade

tehnilisteks joonisteks, haldab vastavat referentskogu ning toetab liikmesriike nõustamise ja

võrdlusega. Lisaks tuleb selgelt reguleerida, kellel ja millistel tingimustel on õigus selliseid

jooniseid hoida (sh ekspertiisiasutus) ning millised on vastavad tööprotsessid ja vastutused.

EKEI juhib tähelepanu, et Eestisse on loodud riiklik tulirelvade kontaktpunkt (National

Firearms Focal Point, NFFP). Kontaktpunkti töös osalevad mitmete asutuste esindajad,

sealhulgas ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötajad, sõlmimisel on ka asutuste vaheline

raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud

juhtumites.

Kokkuvõtteks, EKEI toetab eelnõu strateegilisi eesmärke, kuid leiab, et mitmed pakutud

lahendused vajavad olulist täpsustamist, et need oleksid kohtuekspertiisi seisukohalt

õigusselged ja rakendatavad. Ilma selge pädevusjaotuse, tehniliste kriteeriumide ja keskse

hindamismehhanismita võib eelnõu rakendamine tuua kaasa erinevaid tõlgenduspraktikaid

liikmesriikides, mis kahjustab õiguslikku selgust ja menetluste võrreldavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Tasa

direktor

Berit Cavegn 663 6632; [email protected]