EL tööstuse kiirendamise määruse (IAA) ettepanek

2. Main redline: amend IAA proposal COM(2026)100, Article 34(8), Annex II, Part I point 1(d), and Part II point (d) to add:
   “Where the wind turbine incorporates permanent magnets, permanent magnets of wind turbines shall constitute one of the main specific components required to originate in the Union.”
   Use “originate in the Union”, not “EU producer,” because that is the draft’s legal test.

4. For offshore wind, amend auctions too, not only procurement. In Article 26 / Annex II Part II(d), make the magnet requirement a pre-qualification criterion, not just an award criterion. The Commission’s impact assessment says auctions drive about 60% of EU wind deployment, so procurement-only misses much of offshore wind.

5. Close the origin-equivalence workaround. Add a carve-out in Articles 28e and 28f so FTA/customs-union/GPA-origin content does not automatically count as Union-origin for wind magnets. Otherwise non-EU magnet content can still qualify.

6. Tighten the waivers if the mandate must be real. Carve the wind-magnet rule out of Article 25a(3)(c)-(d) and Article 26(5), otherwise cost and delay derogations can waive it.

7. One-line legal gap statement: CRMA creates upstream supply, circularity, recyclability and recycled-content rules for permanent magnets, but not downstream sourcing mandates for wind developers; current NZIA resilience rules are anti-concentration rules, not EU local-content obligations.

8. Recital support: add a recital stating that an explicit wind-magnet rule is justified because the Commission’s own impact assessment identifies about 93% single-country dependency for permanent magnets of wind turbines, and the current one-/two-component wind rule does not guarantee that this dependency is covered.

Minu vastused rohelisega:

Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet järgmistele küsimustele:

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide, mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised), nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). OK

2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane? OK

3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad, või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama? On ok.

4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? Üleval pool punkt 5.

5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest? Lähenemine on ok meie vaatenurgast.

6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad? Usun, et see on pigem riske maandav võimalus. Tööjõu osas võibolla võiks diferentseerida oskustöölised ja lihttööjõud. Oskustööliste baas oleks pikaajalisem lähenemine EL jaoks..

7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud? Sisukoht puudub.

1. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast.

2. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu alumiiniumi.

3. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu betooni/tsementi ja mörti.

8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? Hea lähenemine. Kui see aitab lihtsustada taotlust ja kasutab juba esitatud andmeid mõnest varasemast loamenetlusest oleks kõvasti abiks. Kui esitatav info on unifitseeritud üle EU siis pigem mitte. Sellistel ühtlustamistel on tendents muutuda bürokraatlikuks.

Hea meelega oleme valmis meie ettepanekutest täpsemalt rääkima.

Jään ootama tagasisidet kas esimeses blokis toodud ettepanekutel on potentsiaali realiseeruda ja kuidas saaksime neid veel toetada.

Lugupidamisega

Valdur Vingisaar

NPM Narva OÜ

+3725169387

Tere,

Tuletan meelde, et täna kl 13 toimub EL tööstuse kiirendamise määruse (IAA) vahekohtumine, kus anname MKM poolt ülevaate esialgsetest mõtetest. Ootame teie osalust ja tagasisidet, et saaksime seda IAA seisukohtade kujundamisel arvesse võtta.

Kalendrikutse on failina manuses.

Parimat,

Pedro Pokk

Tere,

Euroopa Komisjon on avaldanud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA) ettepaneku.

IAA eesmärgiks on tugevdada ELi tööstusbaasi kasvava ebaõiglase globaalse konkurentsi ja suurenevate sõltuvuste taustal ELi-välistest tarnijatest, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamatele, tulevikuvalmis tehnoloogiatele. IAA-ga soovib Euroopa Komisjon tagada, et 2035. aastaks moodustaks tööstustoodang 20% ELi SKPst. Ettepanek on üles ehitatud kolmele sambale:

(i) loamenetluse lihtsustamine ja kiirendamine tootmisprojektidele, sh tööstustootmise kiirendamise alade loomine. Ettepanek on luua ühtsed juurdepääsupunktid kasutades ELi ärikukrut, kohustus luua üks loamenetluse protseduur ühe taotlusega, mis hõlmab ühe projekti jaoks kõiki lubasid. Eelkõige on silmas peetud energiamahukate tööstuste dekarboniseerimise projektideks ette nähtud meetmed, et kiirendada loamenetlust.

(ii) nõudluse suurendamine madala süsinikusisaldusega Euroopas toodetud tehnoloogiate ja toodete järele. Eeskätt läbi Made in EU nõuete riigihangete ja avaliku toetuse skeemide jaoks teatud strateegilistes sektorites nagu teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad. Ettepanek hõlmab lisaks EL liikmesriikidele ettevõtteid ja tooteid kaubanduspartneritelt kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega sh vabakaubanduslepped, tolliliit ja Government Procurement Agreement (GPA).

(iii) tingimused üle 100 miljoni euro suurustele väljaspoolt EL ja partnerriike pärinevatele välisinvesteeringutele strateegilistes sektorites, kus üksainus kolmas riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisvõimsusest. Fookuses on neli sektorit: akud, elektri- ja hübriidsõidukid, päikeseenergia ja kriitilised toormed. Eesmärk on tagada tarnekindlus ja tehnoloogilised edusammud nendes sektorites. Antud välisinvesteeringutele kehtivad lisanõuded, sh EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamise nõue.

Lähemalt saab IAA algatusega tutvuda allpool toodud linkidel. Hetkel on dokumendid kättesaadavad inglise keeles.

IAA ettepanek

Lisad, mis täpsustavad strateegiliste sektorite nimekirja ning madala süsinikusisalduse ja EL sisu nõudeid.

Lisaks soovitan tutvuda ka Komisjoni pressiteatega ning küsimuste-vastustega, mis on mõlemad kättesaadavad eesti keeles ning aitavad IAA sisu selgitada.

Kuna IAA puudutab olulisi teemasid nagu EL eelistamine/Made in EU ja välisinvesteeringute sõelumine, siis koostab MKM IAA ettepanekule Eesti seisukohad.

Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet järgmistele küsimustele:

8. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide, mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised), nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

9. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane?

10. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad, või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

11. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

12. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

13. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad?

14. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud?

4. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast.

5. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu alumiiniumi.

6. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu betooni/tsementi ja mörti.

9. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Ootame teie tagasisidet nii nendele küsimustele kui muudele IAAs sisalduvatele ettepanekutele, et seisukohad saaksid võimalikult põhjalikud. Palume tagasiside saata hiljemalt 7. aprilliks aadressil [email protected] .

Olete oodatud osalema ka 31. märtsil toimuval IAA seisukohtade kujundamise vahekohtumisel, leiate selle kutse manuses.

Parimat,

Pedro Pokk