Kooskõlastuskiri liiklusseaduse muutmise eelnõule

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kuldar Leis

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 24.03.2026 nr 1-4/26/1190; KLIM/26-

0361/-1K

Meie 15.04.2026 nr 2-3/1133-2

Kooskõlastuskiri liiklusseaduse muutmise

eelnõule

Austatud Kuldar Leis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab eesmärki suurendada liiklusohutust ja

parandada avaliku ruumi kasutust. Seepärast peame põhjendatuks meetmeid, mis aitavad tagada

alaealiste liiklejate ohutuse kergliikurite ja sarnaste elektrisõidukite kasutamisel. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on liiklusseaduse muutmise eelnõuga tutvunud ja kooskõlastab

eelnõu omapoolsete märkustega.

1. Palume täiendavalt hinnata rendi- või üüriteenuse kestel juhi kontrolli nõude

kehtestamise asjakohasust ja proportsionaalsust erinevate teenuse osutamise

vormide lõikes ning täpsustada seletuskirjas selle kohustuse täitmise võimalikke

viise

Eelnõu §-i 1 punktiga 3 soovitakse täiendada liiklusseaduse §-i 19014 uute lõigetega 5 ja 6, mis

kehtestavad kergliikurite vm sarnaste sõidukite rendile või üürile andmisega tegelevale ettevõtjale

vastavalt kohustuse kontrollida juhi vastavust nõuetele enne teenuse osutamisega alustamist ning

rakendada meetmeid teenuse osutamise vältel, et sõidukit ei saaks juhtida nõuetele mittevastav

isik. Juhime tähelepanu, et kuigi eelnõu järgi on kohustused suunatud kõikidele kergliikurite vm

sõidukite rendile või üürile andmisega tegelevatele ettevõtjatele, on seletuskirjas hetkel kirjeldatud

eelkõige, kuidas neid kohustusi saaksid täita nn. platvormiettevõtted, kes osutavad teenust

mobiilirakenduse vahendusel. Pole piisavalt selgitatud, kuidas saaksid kohustusi täita muud

ettevõtted, kes tegelevad sõidukite rendile või üürile andmisega peamiselt füüsilise esinduse ja/või

kodulehe vahendusel. Nende ettevõtete puhul võib eelkõige nõue kontrollida juhi isikut pärast

teenuse osutamisega alustamist osutuda ebaproportsionaalselt koormavaks, eriti kuna ettevõtetel

võivad puududa IT-lahendused, mis tagavad sõidukitega ühenduse pärast sõiduki väljumist

ettevõtja otsesest valdusest. Vajadus arendada välja täiesti uusi ja kompleksseid IT-süsteeme võib

aga põhjendamatult piirata eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete teenuse osutamise

võimalusi. Seetõttu palume täiendavalt analüüsida lõikes 6 toodud nõude kehtestamise

asjakohasust ja proportsionaalsust erinevate teenuse osutamise vormide lõikes ning seletuskirjas

täpsustada nõude täitmise võimalikke lahendusi.

2 (3)

2. Palume täiendavalt hinnata, kas täpsemate tehniliste ja korralduslike nõuete

kehtestamiseks volitusnormi kehtestamine on põhjendatud

Eelnõu §-i 1 punktiga 3 soovitakse täiendada liiklusseaduse §-i 19014 uue lõikega 7, mis võimaldab

kehtestada ministri määrusega täpsemad tehnilised ja korralduslikud nõuded juhi isikusamasuse,

vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks. Seletuskirja järgi on eelnõuga ettevõtjatele lisanduvad

kohustused taotluslikult sõnastatud tulemuspõhiselt ja tehnoloogianeutraalselt, eesmärgiga

võimaldada ettevõtjatel valida sobivaimad lahendused kohustuste täitmiseks. Selles valguses

palume täiendavalt hinnata, kas lõikes 7 toodud volitusnormi kehtestamine on vajalik.

Seletuskirjas põhjendatakse volitusnormi kehtestamist võimaliku olukorra esinemisega, kus

ettevõtete poolt rakendatavad kontrollmeetmed ei osutu piisavalt tõhusaks. Siiski näeme, et

keskselt täpsemate tehniliste nõuete kehtestamine võib tuua kaasa ülereguleerimise ohu –

lisanduvad nõuded ei pruugi osutuda igal juhul vajalikuks ja proportsionaalseks ning nõuete

ettearvamatus nõrgendab ettevõtluskeskkonna stabiilsust.

3. Juhime tähelepanu teenuse osutamise reguleerimisega kaasnevale Euroopa

Komisjoni teavitamise kohustusele

Eraldiseisvalt eeltoodud märkustest eelnõu §-i 1 punktis 3 toodud meetmete kohta, juhime

tähelepanu, et kergliikurite vm sõidukite rendile või üürile andmise teenusele üldnõuete

kehtestamine (st olenemata teenuse osutamise vormist) kuulub teavitamiskohustuse alla teenuste

direktiivi 2006/123/EÜ artikli 39 lõike 5 alusel. Kui punktiga liiklusseaduse §-i 19014 lisatav uus

lõige 5 on põhjendatav avaliku huviga ning esmapilgul tundub tavapärane ja proportsionaalne, siis

lõike 6 puhul on vajaks nõude proportsionaalsus täiendavat põhjendamist.

Lisaks toome välja, et eelnõu võib kuuluda teavitamisele ka direktiivi (EL) 2015/1535 alusel.

Direktiivi artikli 1 paragrahvi 1 punkti e kohaselt on teenuseid puudutav eeskiri üldist laadi nõue,

mis käsitleb teenuste pakkumisele juurdepääsu või teenuste osutamist ning mis eelkõige hõlmab

teenusepakkujat, teenuseid või teenuste tarbijaid puudutavaid sätteid, välja arvatud sätted, mis ei

puuduta otseselt nimetatud teenuseid. Sama sätte kohaselt loetakse eeskiri konkreetselt

infoühiskonna teenustele suunatuks juhul, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või

üksiksätete konkreetseks eesmärgiks on infoühiskonna teenuste otsene ja sihipärane

reguleerimine. Eeskirja ei loeta aga infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab neid

teenuseid üksnes kaudselt ja juhuslikult.

Eriti puudutab see tähelepanek liiklusseaduse §-i 19014 lisatavat lõiget 6, mis kohustab ettevõtjat

teenuse osutamisel rakendama asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, et sõidukit ei saaks juhtida isik,

kes nõuetele ei vasta. Kuigi nimetatud säte on sõnastatud üldkohaldatavana kõikide

teenusepakkujate suhtes, pakutakse eelnõu seletuskirjas hetkel välja lahendusi, mis on suunatud

eeskätt platvormi kaudu, s.o infoühiskonna teenuse vahendusel, teenust kasutavatele isikutele.

Selgituste kohaselt võivad tõhusad meetmed hõlmata näiteks rakenduse biomeetrilist avamist

(sõrmejälg, näotuvastus), pistelisi kontrollpäringuid, kasutajakäitumise anomaaliate tuvastamist

või muud lahendust, mis seob sõiduki aktiveerimise kontrollitud kasutajaga. Sellest tulenevalt, kui

lõikes 6 sätestatud nõuded on kavandatud reguleerima sisuliselt eelkõige infoühiskonna teenuse

osutamist, tuleks kaaluda sellest teavitamist direktiivi 2015/1535 raames, millega kaasneb ooteaeg.

Teavitamise kontekstis toome välja ka liiklusseaduse §-i 19014 lisatava lõike 7, millega antakse

valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega täpsemad tehnilised ja

korralduslikud nõuded. Kui volitusnormi kehtestamisega liigutakse edasi, siis juhime tähelepanu,

et sätte alusel antava ministri määruse puhul tuleb tähelepanelikult hinnata selle sisu. Juhul kui

määrus hakkab reguleerima konkreetseid tehnilisi lahendusi või nõudeid, võib tekkida kohustus

ka sellest Euroopa Komisjoni ja teisi lepinguriike direktiivi (EL) 2015/1535 alusel teavitada.

3 (3)

4. Palume seletuskirjas selgitada teenuseosutaja vastutuse kohaldumist

olukorras, kus kolmas isik lubab kergliikurit vm sõidukit juhtima juhtimisõiguseta

või juhi lubatud alammäärast noorema isiku

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse liiklusseadust uue §-ga 2021, mis sätestab vastutuse jalgratta

juhtimisõiguseta või juhi lubatud alammäärast noorema isiku jalgratast, kergliikurit või

pisimopeedi juhtima lubamise eest. Toetame põhimõtet, et vastutus peab olema selgelt määratletud

ning õiglaselt jaotatud. Samas toome välja, et olukorras, kus teenusepakkuja on rakendanud

asjakohaseid ja proportsionaalseid isiku- ja vanusetuvastuse meetmeid, ei ole võimalik täielikult

välistada juhtumeid, kus kolmas isik võimaldab teenuse kasutamist isikule, kellel selleks õigust ei

ole. Seetõttu palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kas ja kuidas kohaldub vastutus

teenuseosutajale olukorras, kus tegelikuks rikkujaks on kolmas isik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Anna-Riin Meensalu

[email protected]